Ilvese ja Rabaküla liivakarjäär

Martin Nurme Teie 07.10.2022 nr DM-120572-9 Keskkonnaamet [email protected] Meie 12.12.2022 nr 17-1/2022/6210-2 Narva mnt 7a 15172 Tallinn, Eesti Vastuskiri riigi huvi väljaselgitamisele Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses Austatud Martin Nurme Oma kirjas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) palusite riigi huvi väljaselgitamiseks ministeeriumi seisukohta Pärnu maakonnas Saarde vallas Ilvese külas riigiomandisse kuuluval Surju metskond 1 kinnistul asuva Ilvese liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetluses. Palusite vastust põhjendada ning võimalusel tuua välja seosed arengudokumentidega või -kavadega ning muude asjassepuutuvate dokumentidega. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt täiteliiv aktiivse tarbevaruga 472 tuh m³, millest kaevandatav on 452 tuh m³. Taotletava mäeeraldise pindala on 19,8 ha. Maavara plaanitakse kasutada täitematerjalina ehituses ja taristuehituses (sh Rail Balticu raudteetrassi muldetööde ehituseks). Taotletav keskkonnaloa kehtivusaeg on 15 aastat. Hetkel kehtiva varustuskindluse juhendi järgi jääb taotletava Ilvese liivakarjääri teeninduspiirkonda (50 km) 29 täiteliiva varuga mäeeraldist. Samas paikneb Ilvese liivakarjäär Rail Balticu vahetus läheduses (~1,3 km), mistõttu on võimalik tagada selle objekti väiksema veokaugusega varustamine vajaliku materjaliga, mis muudab selle kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvatega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO₂ emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Teede Tehnokeskus AS poolt 2017. a valminud poolt “Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ (lk 84-87, 90) jõuab järeldusele, et: arvestades Pärnumaa liiva ja kruusa varusid, on liiva ja kruusa varustuskindlus nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse arvestuses teeninduspiirkonna Pärnu maakonna osas kriitiline. Määramatusest tingituna loetakse tegevuskava koostamisel Pärnu piirkonda nõrga varustuskindlusega piirkonnaks liiva ja kruusa suhtes. Iga täiendav varu, arvestades eelseisvad projekte, aitab tagada selle piirkonna varustuskindlust. Ka Eesti Geoloogiateenistuse töö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas“ lk 126 ütleb, et täiteliivaga varustuskindlus Pärnumaa karjäärides on väikeste kaevandamismahtude tõttu näiliselt kõrge. Seega see lähenemine eelseisvate teadaolevate suurprojektide valguses koos tavavajadusega põhjustab kindlasti selles piirkonnas hüppelise ehitusmaavara vajaduse ja see piirkond vajab tõrgeteta ehitussektori majandustegevuse jätkumiseks suurt kaevandatavat jääkvaru. Seega on olemas riigi huvi, et selles piirkonnas oleks juba ennetavalt tagatud täiteliiva varustuskindlus. Lähtudes eelpooltoodust on MKM seisukohal, et Ilvese liivakarjäärist maavara kaevandamine on riigi majandushuvides ning loa andmine põhjendatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler 2 (3) Margus Raha 625 6406 [email protected] 3 (3) SAARDE VALLAVOLIKOGU OTSUS Kilingi-Nõmme 21. detsember 2023 nr 1-3/115 Arvamuse andmine Rabaküla liivakarjääri kaevandamisloa taotluse kohta Keskkonnaamet esitas 16.11.2023 kirjaga nr DM-126206-4 Saarde Vallavalitsusele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875) Rabaküla liivakarjääri kaevandamisloa taotluse. Kaevandamisluba taotletakse ehitus- ja täiteliiva kaevandamiseks riigile kuuluval Surju metskond 1 (katastritunnus 75601:005:0422) kinnistul Rabakülas Saarde vallas Pärnu maakonnas. Kavandatava Rabaküla liivakarjääri teenindusmaa pindala on 16,60 ha, sh mäeeraldise pindala 16,60 ha. Mäeeraldise piires on ehitusliiva kaevandatav varu 74 tuh m3 ja täiteliiva kaevandatav varu 175 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 31 tuh m3. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 7 aastat. Kaevandatud ala korrastamise suunaks on metsamaa. Kaevandatavat liiva kavatsetakse kasutada peamiselt Rail Balticu raudteetrassi mulde ehitustööde tarbeks. Rail Balticu trassikoridor külgneb kavandatava karjääri läänepiiriga. Mäeeraldisele on juurdepääs pinnakattega metsateedelt. Karjääriala kattub maaparandusehitisega Mättaraba (TP-761) koodi nr 6114810020080. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas 24.07.2023 kavandatava kaevandamistegevuse maaparandusehitise maa-alal järgmisel tingimusel: kaevandamisprojekti koostamisel arvestada maaparandussüsteemiga. Kavandatava karjääriala piires ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega muinsuskaitse all olevaid objekte, puuduvad hoonestus ja kommunikatsioonid. Lähim eluhoone asub ~300 m kaugusel põhja suunas Otsa (katastritunnus 75601:001:0561) kinnistul. Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282) jääb ~2 km kaugusele edela suunda. I kategooria kaitsealuse liigi merikotka elupaigad jäävad kavandatavast karjäärist ~1 km kaugusele. II kategooria kaitsealuse liigi metsise elupaik jääb karjäärialast läände. III kategooria kaitsealuste liikide sulgjas õhik ja soo-neiuvaip kasvukohad jäävad kagu suunda. Ligikaudu 1 km kaugusel edelas voolab Ura jõgi (VEE1148100), kuhu juhitakse karjääri maa-alale ja selle ümbrusse rajatud maaparandussüsteemi kraavidesse kogunev liigvesi. Ligikaudu 0,8 km kaugusel põhjas voolab Reiu jõgi (VEE1145400), mis on ühtlasi ka Reiu jõe hoiuala (KLO2000294). Mäetehnilised tingimused Rabaküla liivakarjääris lasuva ehitus- ja täiteliiva kaevandamiseks ei ole keerulised – mäeeraldisele on hea juurdepääs, kattekihi paksus on väike. Katendi paksus on 0,2−0,6 m (keskmiselt 0,35 m), kasuliku kihi paksus on 1,2 – 2,0 m (keskmiselt 1,6 m). Kasuliku kihi paksus suureneb ühtlaselt mäeeraldis lõunaosast põhja suunas. Kasulik kiht asub üleval ja allpool põhjavee veetaset. Veealuse kihi keskmine paksus (keskmiselt 1,1 m) võimaldab kaevandada kahe astanguga – kõigepealt veepealne ning seejärel veealune varu. Kaevandamise käigus veetaset ei alandata, karjäärist vett välja ei suunata. Seega olulist mõju pinna- ja põhjaveetasemele ei ole ette näha. Karjääriala jääb suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega piirkonda. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Müra tekib peamiselt kahest allikast: kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra ja transpordimüra. Võimalike mürahäiringute vähendamiseks rajatakse mäeeraldise piirile katendist müratõkkevallid. Kavandatava tegevusega ei kaasne ülenormatiivse mürataseme levikut ega piirnormide ületamist lähima majapidamise Otsa kinnistu õuealal. Kaevandamise protsessis tekib lenduvaid osakesi maavara väljamisel, materjali laadimisel ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks niisutatakse kuival aastaajal karjääri siseseid teid ja väljaveoteid. Kaevandamisega ei kaasne valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnadega seonduvaid halbu mõjusid. Lähtudes eeltoodust, tutvunud Rabaküla liivakarjääri kaevandamisloa taotluse materjalidega ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 ja maapõueseaduse § 49 lg 6, Saarde Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Nõustuda Marina Minerals OÜ-le (registrikood 11349875) kaevandamisloa andmisega Saarde vallas Rabakülas Rabaküla liivakarjääris maavara kaevandamiseks. 2. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Saarde Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Eiko Tammist volikogu esimees Saatja: "Caspar Rüütel" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Ilvese ja Rabaküla liivakarjäär Kuupäev: 2024-04-26 10:15 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tervist Lp Alo Aasma! Esmalt tänan Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 01.04.2024 kirja nr 14-8/1093-2 eest, kus te selgitate Rail Balticu raudteele parima trassialternatiivi valikut ning metsisele ebasoodsa mõju hüvitamise põhimõtteid ja vajalikkust. Mee suureks üllatuseks märgite kirja lõppu, et Ilvese liivamaardla ja Rabaküla liivakarjääri ala tuleb säilitada metsisele sobivate elupaikadena. Vastasel korral pole ebasoodne mõju metsisele hüvitatav ja raudtee rajatav. Anname teada, et Marina Minerals OÜ selle seisukohaga ei nõustu! Ilvese liivamaardlal väljastas Keskkonnaamet kõik vajalikud load maavara kaevandamise eesmärgil uurimiseks, kus täna taotleb Marina Minerals OÜ raudteetrassi kõrval selle sama objekti ehitamiseks maavara kaevandamise õigust. Kui Keskkonnaamet soovib sinna tagant järgi tarkusega rajada hoopis metsise kaitseala, siis ilma igasuguse huvitatud osapooli kaasamiseta seda teha ei saa. Selle piirkonnaga on segadust rohkemgi, kui KKA ise on samale alale seda varasemalt väljastatud raielubasid (sh lageraie). Mõningast aimu piirkonnas toimuvast võib lugeda järgnevast artiklist: Suur looduskahju Pärnumaal. RMK korraldas keskkonnaameti loal <https://forte.delfi.ee/artikkel/120275443/suur-looduskahju-parnumaal-rmk-korraldas-keskkonnaameti-loal-ulatuslikke-lageraieid-metsise-kaitsealadel> ulatuslikke lageraieid metsise kaitsealadel - Forte (delfi.ee) Marina Minerals OÜ vaidlustab Keskkonnaameti 07.06.2023 korralduse nr DM-120572-25 Ringkonnakohtus. Juhul, kui lisaks eelnevale annab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teada, et ka Rabaküla liivakarjääri pole võimalik rajada, kuna taaskord on vaja leida varem toimunud tegevuste ja investeeringute arvelt metsisele kompensatsioonialasid siis see on juba terve mõistuse vastane. Ettevõte on aastatepikkuse töö tulemuse saanud oma tegevusele kõik vajalikud kooskõlastused (sh ministeeriumist toetavad ja Riigi huvi olemasolu kinnitava tagasiside – vt manused). Veelgi jaburamaks muudab olukorra see, et kui Keskkonnaamet ja ettevõtja pidasid 31.01.2022. a maha eraldi koosoleku, mille tulemusena valiti Rabaküla uuringuruumile uus asukoht, kus see viidi teisele poole kavandatavat RB trassi ja mille eesmärk oli vähendada mõju planeeritavale looduskaitsealale, siis nüüd pärast uue ala valimist ja vahetult enne Rabaküla liivakarjääri keskkonnaloa väljastamist leiab „keegi“, et ka see ala RB ehituse tarbeks mõeldud liiva realiseerimiskohaks ei sobi!? Eks näis, kuidas lõppeb Marina Minerals OÜ ja Keskkonnaameti kohtuvaidlus Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa väljastamise osas, aga kui Regionaal- ja Põllumajandusministeerium soovib lisaks eelnevale ilma igasuguse kaasamiseta annulleerida ära mh Rabaküla liivakarjääri keskkonnaloa väljastamise, siis on ettevõte sunnitud asuma vaidlustamise teed ka Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis. Siiski loodame erinevate ametkondade koostööle ja lahenduste otsimisele. Paraku hetkeseisuga ametkonnad seda valmidust eriti ülesse pole näidanud. Rahandusministeeriumil palume Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringus Ilvese ja Rabaküla liivakarjääri olemasolu ja kasutusvõimalusega arvestada! Lugupidamisega, Caspar Rüütel Juhatuse liige Marina Minerals OÜ Jalgpalli 21, Tallinn 11312, Estonia M +372 5698 7373 E [email protected] From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, April 2, 2024 4:55 PM To: Caspar Rüütel <[email protected]> Subject: Vastus pöördumisele -- Tere Teile on saadetud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument: Viida nr: 14-8/1093-3 Reg. kuupäev: 01.04.2024 Sisu: Marina Minerals palub, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil arvestada teemaplaneeringu koostamisel Ilvese liivamaardla olemasoluga ja sealt Rail Baltica mulde ehituse jaoks täitematerjali võimalusega. Vastame, et Ilvese liivamaardla ja Rabaküla liivakarjäär kattuvad aladega, mis on selles piirkonnas metsise jaoks väga olulised alad. Rail Baltica planeering on võimalik kehtestada üksnes juhul, kui hüvitusmeetmete pakett tagab metsisele elupaiga samaväärse toimivuse, mis on enne Rail Balticu raudtee rajamist, ka raudtee ehitamise ja kasutamise ajal. Eeltoodud põhjustel oleme seisukohal, et Ilvese liivamaardla ja Rabaküla liivakarjääri ala tuleb säilitada metsisele sobivate elupaikadena. Vastasel korral pole ebasoodne mõju metsisele hüvitatav ja raudtee rajatav. --- Lugupidamisega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Suur-Ameerika 1 | 15056 Tallinn 625 6101 | [email protected] <mailto:[email protected]> | <http://www.agri.ee> www.agri.ee SAARDE VALLAVOLIKOGU OTSUS Kilingi-Nõmme 17. november 2022 nr 1-3/65 Arvamuse andmine Ilvese liivakarjääri kaevandamisloa taotluse kohta Keskkonnaamet esitas 07.10.2022 kirjaga nr DM-120572-7 Saarde Vallavalitsusele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875) Ilvese liivakarjääri kaevandamisloa taotluse. Kaevandamisluba taotletakse täiteliiva kaevandamiseks riigile kuuluval Surju metskond 1 (katastritunnus 75601:005:0422) kinnistul Ilvese külas Saarde vallas Pärnu maakonnas. Kavandatava Ilvese liivakarjääri teenindusmaa pindala on 19,80 ha, sh mäeeraldise pindala 19,80 ha. Mäeeraldise piires on täiteliiva kaevandatav varu on 452 tuh m3. Ilvese liivakarjääri kasulik kiht jääb suuremas osas allapoole põhjavee taset. Katendi paksus on 0,1−0,8 m (keskmiselt 0,4 m), kasuliku kihi paksus on 0,7-4,9 m (keskmiselt 2,2 m). Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 35 tuh m3. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 15 aastat. Kaevandatud ala korrastatakse 13,65 ha suuruseks veekoguks ja 6,15 ha suuruseks metsa- või rohumaaks. Maavara kasutamise peamiseks eesmärgiks on Rail Balticu trassiehituse varustamine täitematerjaliga. Rail Balticu kavandatav trassikoridor jääb kavandatavast karjäärist ~1,3 km kaugusele ida suunda. Kruuskattega metsatee nr 7560014 Soometsa tee äärmise sõiduraja välimine serv jääb karjääri lõunapiirist ~20 m kaugusele. Karjääriala kattub maaparandusehitisega Soometsa I (MS 6114840020010001). Lähimad majapidamised jäävad ~ 2 km kaugusele ida ja kagu suunda. Karjääriala piires ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega muinsuskaitse all olevaid objekte, puuduvad hoonestus ja kommunikatsioonid. Ala jääb keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega piirkonda. Surju valla üldplaneeringu (kehtestatud Surju Vallavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 1) kohaselt jääb kavandatava karjääri lõunapiiri äärde metsatee nr 7560014 Soometsa tee kaitsevööndisse suletud loomade matmispaik. Vastavalt üldplaneeringule tuleb säilitada suletud loomade matmispaiga 500 m kaitsetsoon kas vähemalt 10 aasta jooksul pärast loomade matmispaiga sulgemist või läbiviidud uuringu tulemusteni, mis näitavad jääkreostuse taandumist lubatud normide tasemele, et nimetatud maa-ala on võimalik võtta kasutusele muul soovitaval otstarbel. Teadaolevalt oli mainitud loomade matmispaik viimati kasutuses 1980ndate aastate keskpaiku. Kavandatavast karjäärist ~30 m kaugusele lääne ja ~60 m kaugusele põhja suunda jäävad vääriselupaigad (VEPE00360 - Männikud ja männisegametsad, VEPE00361 - Männikud ja männisegametsad ja VEPE00362 - Kuusikud ja kuusesegametsad). Karjäärist lõuna poole ~30 m kaugusele jääb Luitemaa looduskaitseala Mõtuse sihtkaitsevöönd, idapiirist ~20 m kaugusele Luitemaa looduskaitseala Kiviniidu sihtkaitsevöönd ning läänepiirist ~250 m kaugusele jääb Luitemaa looduskaitseala Ilvese sihtkaitsevöönd. Karjäärist ida ja lääne suunda jäävad I kategooria kaitsealuste liikide elupaigad: must-toonekurg, merikotkas. Karjäärist ida, lõuna, edela, lääne suunda jäävad mitmete II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad: metsis, laanerähn, karvasjalg- kakk, kanakull. Karjäärist ida ja loode suunda 300 – 500 m kaugusele jäävad mitmete III kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja leiukohad: värbkakk, harilik kopsusamblik, sulgjas õhik, suur nööpsamblik, Wulfi turbasammal. Ligikaudu 1,2 km kaugusel kavandatavast karjäärist kirde suunas voolab Ura jõgi (registrikood VEE1148100), kuhu juhitakse Ilvese liivakarjääri maa-alale ja selle ümbrusse rajatud maaparandussüsteemi kraavidesse kogunev liigvesi. Mäetehnilised tingimused Ilvese liivakarjääris lasuva täiteliiva kaevandamiseks on suhteliselt lihtsad – mäeeraldisele on hea juurdepääs, kattekihi paksus on väike ning kasuliku kihi lamamipind on suhteliselt tasane. Kuna põhjavee tase jääb keskmiselt kõrgusele 9,7 m abs ning kasulik kiht jääb suuremas osas vee alla, tuleb kaevandada kahe kaeveastmena, vee alla jääv varu (368 tuh m3 - plokk 2 aT) kaevandada teises etapis pärast veepealset osa. Veetaset ei alandata, vee alt kaevandatav täiteliiv tõstetakse esmalt vallidesse nõrguma. Kaevis laetakse kalluritele ja transporditakse karjäärist rajatava RB täitematerjaliks, nagu loataotluses deklareeritakse. Arvestuslikult jätkub mäeeraldise kaevandatavast varust 9 km raudteetammi rajamiseks. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju on võimalik ja vajalik minimeerida, tulenevalt objekti lähedusest Luitemaa looduskaitsealale. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra (kuni 85 db), tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Müra tekib peamiselt kahest allikast: kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra ja transpordimüra. Katendist kavatsetakse rajada müra summutav kaitsevall. See peaks olema vähemalt 3-5 m kõrgune. Keskkonnaametil on võimalik kaaluda piirangute seadmist ka kaevandamise ajagraafikule (analoogiliselt kevadise raierahuga jms). Lähtudes eeltoodust, tutvunud Ilvese liivakarjääri kaevandamisloa taotluse materjalidega ning võttes aluseks maapõueseaduse § 49 lg 6 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2, Saarde Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Nõustuda Marina Minerals OÜ-le kaevandamisloa andmisega Saarde vallas Ilvese külas Ilvese liivakarjääris maavara kaevandamiseks. 2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 3. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Saarde Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtaegadel. (allkirjastatud digitaalselt) Eiko Tammist volikogu esimees