Leping

Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited LISA A. Hanke tehniline kirjeldus. 1. Valdkondlik taust ja uurimisprobleem Euroopa äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (Corporate Sustainability Reporting Directive, CSRD), mille osaks on kestlikkusaruandluse standardid (European Sustainability Reporting Tool, ESRS), tuleb liikmesriikide seadusandlusesse üle võtta hiljemalt 06.07.2024. Kestlikkusteabe avaldamise surve mõjutab ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE), kellelt küsivad kestlikkusteavet pangad, äripartnerid, investorid ja kliendid. Rahandusministeerium osaleb Interregi Läänemere piirkonna projektis „Sustainability Reporting Tool“, mille eesmärgiks on luua ettevõtjatele kestlikkusaruandluse reeglistikku põhjendav ja sellest arusaamist toetav veebipõhine tööriist. Tööriist aitab ESRS nõuetes orienteeruda, võimaldab ettevõtjatel teha ära esmane hindamine, millised teemad/ kestlikkusaspektid (ingl k topics/sub-topics/sustainabilty matters) võivad ettevõtja jaoks osutuda oluliseks, milliseid andmeid ettevõtjal on vaja koguda ja miks ning millised protsessid on vaja selle selguseni jõudmiseks läbida. Projekti metoodika töörühm on välja töötamas üht võimalikku kahese olulisuse hindamise (Double Materiality Assessment, DMA) veebipõhist tööriista, tutvustamaks ettevõtetele ESRS standardeid ja hõlbustamaks nende rakendamist kestlikkusaruande koostamisel. Kahese olulisuse hindamine on oluliste kestlikkusaspektide tuvastamine nii mõju- kui ka finantsolulisusest tulenevalt. 25.12.2023 jõustusid kestlikkusaruandluse standardid suurettevõtjatele. Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG) on välja töötamas standardeid ka börsil noteeritud VKE-dele (LSME e ESRS for listed-SME) ning vabatahtlikult kestlikkusaruannet koostavatele VKE-dele (VSME e voluntary standards for non-listed SMEs). Nimetatud eelnõud on avatud konsultatsiooniks EFRAGi veebisaidil. Kuna ESRS LSME ja VSME on alles töös, põhineb arendatava veebipõhise töövahendi DMA tööriist suurettevõtete ESRS-il. Kuna eeldatavalt lisatakse DMA komponent ka nii LSME kui VSME struktuuri, kohaldub DMA protseduur kõigile ettevõtjatele, kes kas kohustuslikult või vabatahtlikult kestlikkusteavet avaldavad. Interreg projekti meeskonna poolt loodavas tööriistas on DMA jagatud järgmisteks etappideks: (1) asjakohaste sidusrühmade tuvastamine (sh millised on ettevõtte oluliseimad mõjud ja seotud sidusrühmad väärtusahelas) st. tegevuse tulemusena ettevõte mõistab oma olulisi sidusrühmi ning keskendub järgmistes etappides vaid neile; (2) hindamist vajavate kestlikkusaspektide määratlemine (suunavad küsimused, mille põhjal ettevõte tuvastab, kas ESRS 1 Lisas A toodud kestlikkusteema või sellega seotud alateema või ala-alateema võib olla ettevõttele asjakohane) st. tegevuse tulemusena tekib ettevõttele nimekiri kestlikkusteemadest, mis on eeldatavalt olulised ettevõttele ja tema väärtusahelale; (3) kasutaja eelmises etapis antud vastuste põhjal määratletud kestlikkusaspektidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) detailne hindamine st. tegevuse tulemusena tekivad kestlikkusteaspektide IRO skoorid, mis teisendatakse kestlikkusaspektid skooriks; (4) hinnatud kestlikkusaspektide järjestamine olulisuse järgi ja olulisuse lävendi määramise põhimõtted st.ettevõtja teab mis on tema olulised kestlikkusaspektid; (5) soovitused ettevõtte strateegia ja aruandluse täiendamiseks olulisi kestlikkusaspekte silmas pidades. 1 Interreg projekti töörühm on ette valmistamas veebipõhist tööriista kõigi nimetatud etappide läbiviimiseks, kuid tellitava töö fookuses on DMA tööriista kolmanda ja neljanda etapi läbiviimiseks vajaliku metoodika parendatud ja täpsustatud versiooni välja töötamine. 2  2. Hanke eesmärgid, uurimisküsimused ja ootus väljundile Hanke eesmärk on saada parendatud (eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele e. VKE-dele suunatud) metoodika kestlikkusaspektidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamiseks, hindamise näited ning selgelt kirjeldatud hindamispõhimõtted. Töö jaguneb eelduslikult järgmisteks osadeks: OSA 1: Kasutaja kogemuste ja vajaduste analüüs. Loodava tööriista metoodika peab olema kasutajasõbralik ning lähtuma kasutaja vajadustest, mistõttu tuleb uuringuga analüüsida kasutajate kogemusi ja vajadusi. Tööriista kasutajateks on eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad – DMA läbiviija ja kestlikkusaruandluse koostaja on tõenäoliselt VKE kvaliteedijuht, finantsjuht, raamatupidaja, keskkonnajuht, innovatsioonijuht vms. Uurimisküsimused: 1) Millised on kasutajate senised kogemused seoses riskihindamise praktikatega? Kuidas lihtsamini siduda kestlikkusaspektide ja nende olulisuse hindamist riskihindamise levinud praktikatega? 2) Millised on kasutajate vajadused ja ootused IRO hindamise tööriista funktsionaalsuse ja tehniliste nõuete osas? OSA 2: Kestlikkusaspektidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise täpsustatud metoodika väljatöötamine ja hindamise näited. Luua lahendus, mis peab aitama tööriista kasutajal välja arvutada mõju olulisuse ja finantsolulisuse skoor igale loetelus olevale kestlikkusaspektile. Mõjust tuleneva olulisuse ja finantsolulisuse hindamise mehhanism töötatakse välja ESRS 1 toodud põhimõtteid ja reegleid arvestades (LISA 1). LISAs 1 on toodud ESRS 1 kohane mõju- ja finantsolulisuse hindamise metoodika, mis tuleb võtta kasutajavajadustega arvestavate hindamistabelite aluseks ja luua nende alusel tööriistas kasutatavad:  mõju olulisuse hindamise tabel.  finantsolulisuse hindamise tabel. Täiendamist vajab ESRS standarditest tuletatud riskide klassifitseerimise süsteem (esitatud Lisas 2, rohelisega on märgitud ESRS-põhine, roosaga töö tellija tõlgendus ESRS põhjal). Kasutaja vajadusi ja ESRS nõudeid ja näiteid silmas pidades tuleb luua IRO-de loetlemist hõlbustav riskide klassifikatsioonisüsteem ja näitlik nimekiri IRO-dest (mõjud, riskid, võimalused), millest kasutaja saaks DMA protsessi läbi viies lähtuda. Uurimisküsimused: i. Milline on mõjude, riskide ja võimaluste optimaalne klassifitseerimissüsteem ESRS eeskujul iga ESRS teema kohta (vt LISA 2)? LISAs 2 toodud klassifitseerimissüsteemi (rohelisega markeeritud osa) muutmist tuleb töö teostajal tellijale veenvalt põhjendada. Klassifitseerimisüsteemi eesmärk on aidata tööriista kasutajatel jõuda enda ettevõtte spetsiifiliste sündmusteni, mida ei ole tüüpvalikus (uurimisküsimus ii). Tööriista kasutajamugavuse seisukohast aga mitmetasandiline IRO alamtüüpide väljatoomine, on ebamugav. Milline võiks olla tasakaal mõlema eesmärgi saavutamiseks? 3  ii. Millised on iga mõju, riski ja/või võimaluse tüübiga vastavuses olevad näited ehk sündmused (ingl k events), eeldatavalt 2 kuni 20 sündmust iga tüübi kohta. Hanke LISA 3 loetleb ESRS teemastandardites näitena toodud sündmusi, mida töö teostajal tuleb täiendada. iii. Millised on arvutusvalemitega varustatud hindamismudelid: 1) mõju olulisuse hindamise mudel ja 2) finantsolulisuse hindamise mudel ning 3) näitlikustatud IRO hindamine vabalt valitud ESRS 1 AR:16-s loetletud E teema või alateema, S teema või alateema ja G teema või alateema kohta (kokku kolm näidet). Näited peavad IRO hindamise protsessi kirjeldama ja kasutajat silmas pidades ka selgitama. Osa 2 teostamise aluseks olevad materjalid: LISA 1 Tabelid 1–5 on suunavaks raamistikuks, mida töö teostaja peab edasi arendama kasutajale mugavaks arvutusvalemitega varustatud mõju hindamise Exceli tabeliks. Iga komponendi kohta peab tööriistas jääma arutlusteksti väli, kuhu kasutaja saab lisada kvalitatiivset ja/või kvantitatiivset teavet komponendi hindamise toetamiseks. LISA 1 Tabelid 6–9 on suunavaks raamistikuks, mida töö teostaja peab edasi arendama kasutajale mugavaks arvutusvalemitega varustatud finantsolulisuse hindamise Exceli tabeliks. Iga komponendi kohta peab tööriistas jääma arutlusteksti väli, kuhu kasutaja saab lisada kvalitatiivset ja/või kvantitatiivset teavet komponendi hindamise toetamiseks. Ootused 2. osa töö väljundile: 1) Töö teostaja pakub täpse valemi ja selle tehnoloogiliseks rakendamiseks sobiva kirjelduse positiivsete ja negatiivsete ning võimalike ja tegelike mõjude, riskide ja võimaluste hindamiseks. Valem peab sisaldama juhendeid: 2) kuidas koondada teema/alateema/alateema alateema positiivseid ja negatiivseid mõjusid ja riske/võimalusi (nt. kui sama alateema raames on tuvastatud nii oluline negatiivne kui ka oluline positiivne mõju). 3) kuidas ühendada IRO-sid sama teema/alateema/alateema alateema piires, kui on saadud mitu eri tugevusega IRO skoori (nt sama alateema piires on tuvastatud üks oluline, üks kaalukas ja üks märgatav mõju). 4) kuidas tegelik ja potentsiaalne IRO ning erineva ajahorisondiga (lühiajaline, keskmine, pikaajaline) IRO mõjutavad hindamismehhanismi, et saada asjakohane nimekiri olulistest asjaoludest (nt tegelik lühiajaline kaalukas negatiivne mõju vs võimalik pikaajaline kaalukas negatiive/positiivne mõju). 5) kas ja kuivõrd vajab tööriistas eraldi fookust ettevõtja enda tegevusest tulenevad IROd ja väärtusahela IROd nii arvutamisel kui visuaalsel kuvamisel. 6) E, S ja G teemade näitlik hindamine võib hõlmata ainult ühte alateemat või alateema alateemat, kuid peab käsitlema erinevaid asjakohaseid mõjusid, riske ja võimalusi ning kirjeldama protsessi arusaadavalt, sealhulgas kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete künniste kasutamist ning künnise põhjendamist (sh näidates künniste seadmiseks kasutatud ettevõtte sisemisi või väliseid teabeallikaid). Näited olgu (fiktiivse) keskmise suurusega IT-sektori ettevõtte kohta. Lisada tuleb ettevõtte põhitegevuse lühikirjeldus. Ettevõtte tegevus või väärtusahela kahes esimeses ringis (Tier 1, Tier 2) toimuv tegevus peaks hõlmama mingeid probleeme (nt suur energiatarbimine, uleujutusalal asuv tootmine vms). 4  7) Mõju näited peavad hõlmama iga teema positiivset ja negatiivset mõju. Näites kirjeldatakse, kuidas määrata taseme, ulatuse, pöördumatuse ja tõenäosuse punktisumma, kuidas seda ESRS-kohases kestlikkusaruandes põhjendada ning milline realistlik kvantitatiivne ja kvalitatiivne teave on selle kohta saadaval (vajadusel määratleda teabe uuendamise vajadus). 8) Riskide ja võimaluste näide sisaldab riske ja võimalusi iga teema kohta. Näide hõlmab nii mõjust kui sõltuvusest tulenevaid riske ja võimalusi ning selgitust, et kuidas sõltuvuste kaardistust teha, mida standard ei nõua, küll aga nõuab sõltuvusest tulenevalte riskide ja võimaluste hindamist.. Näites kirjeldatakse, kuidas määrata võimaliku suurusjärgu ja tõenäosuse punktisumma, kuidas seda aruandes põhjendada ning milline realistlik kvantitatiivne ja kvalitatiivne teave on selle kohta kättesaadav (vajadusel määratleda teabe uuendamise vajadus). 9) Kuna ESRS 1 Lisa A, AR.16 ei kajasta kõiki võimalikke kestlikkusaspekte, peaks näitena toodud ettevõte mõju olulisuse hindamisse lisama ka muid mõjutatud sidusrühmadele ja (fiktiivse ettevõtte) kestlikkusaruande kasutajatele tähtsaid ettevõttespetsiifilisi kestlikkusaspekte. Töö teostaja lisab ESRS 1 AR:16-s loetletud kestlikkusaspektidele näiteid sellistest aspektidest, mida loetelus ei ole, kuid mis võivad olla ettvõttespetsiifiliselt siiski olulised. Ettevõtjatele välja töötatava tööriista metoodika pakub struktureeritud lähenemise olulisuse hindamiseks. See ei saa pakkuda kasutajale kestlikkuskonsultandiga samaväärset teadmist ja tuge, kuid peaks siiski näitama ettevõttele DMA kontseptsiooni tuuma ja liikumise suunda. Hinnatud IRO-d saavad sisendiks tööriista järgmisele etapile (tööriistas DMA 4. etapp), kus kestlikkusaspektid seatakse hindamisskoori alusel pingeritta ja kasutajal on võimalik määrata olulisuse lävendi põhimõtted. OSA 3: Hinnatud kestlikkusaspektide olulisuse järjestamise ja olulisuse lävendi määramise põhimõtete välja töötamine. Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamine tööriista protseduuri 3. etapis lõpeb tabeliga, kus igal IRO teemal on hinnang mõju olulisuse ja finantsolulisuse kohta ning võrdluskirjeldus (LISA 1.Tabelid 5 ja 9). Oluliste kestlikkusaspektide reastamise (st. DMA veebipõhise tööriista 4. etapi) eesmärk on esitleda ettevõtte jaoks kõige olulisemad kestlikkusega seotud teemad, millega tuleks ettevõttel tegeleda ja mida lisada ettevõtte strateegiasse ja avalikustada aruandluses. Uurimisküsimused: 1) Kuidas määratleda olulisuslävendit nii mõjust tuleneva olulisuse kui ka finantsolulisuse osas? Milliste põhimõtete alusel otsustada, kust läheb piir sekkumist vajavate kestlikkusaspektide ja täna veel tähelepanu mittevajavate aspektide vahel? Olulisuse lävend võib olla erinev nii mõjust tuleneva olulisuse kui ka finantsolulisuse osas, kuid see võib põhineda ka IRO hindamise käigus tehtud eeldustel (Korduma kippuvate küsimuste 10. näide, EFRAG Implementation Guidance 1 Materiality Assessment). 2) Kuidas visualiseerida tulemid nii, et soovitused ettevõtte strateegia ja aruandluse täiendamiseks olulisi kestlikkusaspekte silmas pidades oleks lihtsasti tuvastatavad? OSA 4: Loodud tööriista metoodika (DMA 3. ja 4. etapi) esmase versiooni testimine ja täiendamine. Hankija ei määra ette, milline on töö lõplik väljund, parima lahenduseni jõutakse tööprotsessi jooksul valideerides vahetulemeid. Pakkuja esitab oma nägemuse valideerimisprotsessi metoodikast ja kaasatavatest sihtrühmadest oma pakkumuses. 5 1) Loodud tööriista metoodika rakendatavuse testimine erinevate kasutajagruppide ja nende spetsiifiliste vajaduste lõikes. Testimise fookus täpsustatakse tellijaga. 2) Tööriista metoodika täiendamine ja kohandamine vastavalt testimise tagasisidele. 3) Ettepanekute tegemine tööriista metoodika jätkusuutlikkuse tagamiseks, sisulisteks ja tehnilisteks edasiarendusteks. 6  3. Uurimistöö meetodid, valim, sihtrühm Analüüsiks peab pakkuja valima eelduslikult parimaid tulemusi andva uurimismetoodika, arvestades olemasolevaid ressursse, millega uurimisküsimustele vastata. Pakkuja esitab oma pakkumuses nägemuse uurimistöö kontseptsioonist, st kasutatavatest uurimismeetoditest, valimist ja analüüsitavatest sihtrühmadest. Uuringu läbiviijale jäetakse vabadus täpsustada uurimismeetodeid, valimit, sihtrühmasid ja allikaid lähtuvalt tema nägemusest selle kohta, kuidas on kõige mõistlikum uurimisülesannet täita. Hankija näeb ette, et metoodilisi valikuid saab täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta.’ 4. Töö (uuringu) tulemusel tellijale üleantav dokumentatsioon 1) Metoodikaraport IRO hindamismetoodika parendamise kohta, sh piirangute peatükk. 2) Ettevõtjale suunatud juhendmaterjal metoodika kasutamiseks eesti- ja inglise keeles. 3) Valminud metoodilised materjalid (excelid, ankeedid vms) 4) Parendatud Lisa 1, Lisa 2 ja Lisa 3 tabelid. 7  Väikeost: Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited. LISA 1. Täiendamist vajav kahese olulisuse hindamise metoodika 1. Mõju olulisus ESRS tulenevalt peavad ettevõtted kõigepealt hindama kestlikkusaspektidest tulenevaid mõjusid. ESRS 1 AR.16 esitab miinimumloetelu kestlikkusaspektidest, mille mõju tuleb hinnata. Kuna ESRS ei kajasta kõiki kestlikkusaspekte, peab ettevõte mõju olulisuse hindamisse lisama ka muid mõjutatud sidusrühmadele ja kestlikkusaruande kasutajatele tähtsaid konkreetsele ettevõttele omaseid kestlikkusaspekte. Mõjust tuleneva olulisuse määrab see, millist tegelikku või võimalikku positiivset või negatiivset mõju inimestele ja/või keskkonnale avaldab ettevõte nii lühiajalises, keskmises kui pikaajalises vaates. Sellised mõjud on seotud nii ettevõtja enda tegevusega kui kogu väärtusahelas toimuvaga nii toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel kui ka ärisuhetes. Ärisuhted hõlmavad ettevõtja suhteid kogu väärtusahela ulatuses ega piirdu ainult otseste lepinguliste suhetega. Lühi-, kesk- ja pikaajaline ajahorisont on vaikimisi määratletud järgmiselt: • lühiajaline: periood, mille ettevõte on oma finantsaruannete aruandeperioodiks võtnud; • keskmine: kuni 5 aastat eelmises punktis määratud lühiajalise aruandeperioodi lõpust; ja • pikaajaline: üle 5 aasta. Positiivse mõju olulisus põhineb: • tegeliku mõju tasemel ja ulatusel; ning • võimaliku mõju tasemel, ulatusel ja esinemise tõenäosusel. Negatiivse mõju olulisus põhineb: • tegeliku mõju tõsidusel; ning • võimaliku mõju tõsidusel ja tõenäosusel. Tõsiduse määratlevad ja mõju hindamise aluseks on: • tase – kui ohtlik on negatiivne mõju või kui kasulik on positiivne mõju inimestele ja/või keskkonnale • ulatus – kui laialt on negatiivne või positiivne mõju levinud. Keskkonnamõju puhul võib ulatusena mõista keskkonnakahju ulatust või geograafilist perimeetrit. Inimestele avaldatava mõju puhul võib ulatusena mõista negatiivselt mõjutatud inimeste arvu; ja • pöördumatus – kas ja mil määral on võimalik negatiivset mõju heastada, st taastada keskkond või mõjutatud inimeste seisukord mõjule eelneval ajahetkel. Ükskõik milline kolmest komponendist (tase, ulatus ja pöördumatus) võib muuta negatiivse mõju tõsiseks. Võimaliku negatiivse inimõigustega seotud mõju puhul on mõju tõsidus tähtsam tõenäosusest. Tegelike ja võimalike mõjude hindamine on näidatud vastavalt Tabeleis 1 ja 2. Mõju tõsiduse hindamise osiste (tase, ulatus ja pöördumatus) võimalikud mõõte/hinnanguskaalad on esitatud Tabelis 3. Mõju esinemise tõenäosuse võimalik mõõte/hinnanguskaala on toodud Tabelis 4. Väikeost: Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited. Mõju olulisuse võimalik mõõte/hinnanguskaala on näidatud Tabelis 5. 2. Finantsolulisus Mõjust tuleneva olulisuse hindamise järel hindab ettevõte riske ja võimalusi (RO), mis tulenevad mõjust, sõltuvusest või muudest kestlikkusaspektidega seotud asjaoludest. See on seotud üldotstarbeliste finantsaruannete peamiste kasutajate teabevajadusega ettevõttele ressursside eraldamise otsuste tegemisel, kuid ei piirdu sellega. Kui kestlikkusaspekt põhjustab (või võib põhjendatud eelduste kohaselt põhjustada) ettevõttele olulisi finantsmõjusid, siis võib see tekitada riske ja/või võimalusi, millel on oluline (või võib põhjendatult eeldada olulist) mõju ettevõtte arengule, finantsseisundile, finantstulemustele, rahavoogudele, kapitalikulule või rahastamisele juurdepääsule lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Sarnaselt mõju olulisuse hindamisele tuleb arvesse võtta ettevõttepõhiseid kestlikkusaspekte. Finantsolulisuse hindamine puudutab riske ja võimalusi, mis võivad tuleneda mineviku või tuleviku sündmustest. Konkreetse kestlikkusaspekti finantsolulisus ei ole piiratud ettevõtja kontrolli all olevate asjaoludega, vaid sisaldab teavet ärisuhetega seotud oluliste riskide ja võimaluste kohta, mis jäävad väljapoole finantsaruannete koostamisel kasutatavat konsolideerimise ulatust. Riskide ja võimaluste olulisust hinnatakse toimumise tõenäosuse ja finantsmõjude võimaliku ulatuse kombinatsiooni alusel. Tegelike ja võimalike riskide hindamine on näidatud Tabelis 6 ja võimaluste hindamine Tabelis 7. Võimaliku finantsolulisuse võimalik mõõte/hinnanguskaala on toodud Tabelis 8. Tegeliku finantsolulisuse võimalik mõõte/hinnanguskaala on toodud Tabelis 9. Tabelid 6–9 on suunavaks raamistikuks, mida töö teostaja peab edasi arendama kasutajale mugavaks arvutusvalemitega varustatud finantsolulisuse hindamise Exceli tabeliks. Iga komponendi kohta peab tööriistas jääma arutlusteksti väli, kuhu kasutaja saab lisada kvalitatiivset ja/või kvantitatiivset teavet komponendi hindamise toetamiseks. Tabel 1. Tegelike mõjude skoorimine. Severity Type (+/-) Sustainability matter Impact Scale Scope Irremediability Tabel 2. Võimalike mõjude skoorimine. Väikeost: Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited. Severity Likelihood of occurrence Type (+/-) Sustainability Impact Scale Scope Irremediability matter Tabel 3. Mõju raskusastme komponentide (tase, ulatus ja pöördumatus) võimalikud skaalad. Severity Scale Scope Irremediable character of the impact 5 - absolute 5 - global/total 5 - non-remediable/irreversible 4 - high 4 - widespread 4 - very difficult to remedy or long-term 3 - medium 3 - medium 3 - difficult to remedy or mid-term 2 - low 2 - concentrated 2 - remediable with effort (time & cost) 1 - minimal 1 - limited 1 - relatively easy to remedy or short-term 0 - none 0 - none 0 - very easy to remedy Tabel 4. Esinemise tõenäosuse võimalik hinnanguskaala. Likelihood of occurrence 5 - almost certain 4 - likely 3 - possible 2 - unlikely 1 - rare Tabel 5. Mõju olulisuse hindamise võimalik mõõte/hinnanguskaala. Impact materiality ≥ 12 critical [10,12) significant [8,10) important [5,8) informative < 5 minimal Väikeost: Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited. Tabel 6. Tegeliku ja võimaliku riski skoorimine. Type (+/- Sustainability Risk / opportunity Likelihood of Potential ) matter occurrence magnitude Tabel 7. Võimaluste skoorimine. Type (+/-) Sustainability matter Risk / opportunity Likelihood of occurrence Tabel 8. Mõõte/hinnanguskaala võimaliku suuruse jaoks. Potential magnitude 5 - severe 4 - major 3 - moderate 2 - minor 1 - insignificant Tabel 9. Finantsolulisuse võimalik mõõte/hinnanguskaala. Financial materiality > 4 critical (3,4] significant (2,3] important (1,2] informative ≤ 1 minimal  12.04.2024 PwC töö kirjeldus Väikeost „Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited“ See pakkumine esitatakse tingimusel, et meie pakutud teenused kiidetakse PwC riskijuhtimise protseduuride kohaselt vastuvõetavateks ja seetõttu ei ole need siduvad. Kõiki käesolevas ettepanekus pakutavaid teenuseid osutatakse ainult siis, kui sisemised riskijuhtimise protseduurid on läbi viidud ja kõik vajalikud kooskõlastused meie teenuste osutamiseks saadud. 1 Sisukord 1. Ülesandepüstitus..................................................................................................................... 3 2. Metoodika............................................................................................................................... 4 2.1. Osa 1 metoodika .............................................................................................................. 4 2.2. Osa 2 metoodika .............................................................................................................. 4 2.3. Osa 3 metoodika .............................................................................................................. 5 2.4. Osa 4 metoodika .............................................................................................................. 5 3. Aja- ja tegevuskava ................................................................................................................ 6 4. Meeskond ............................................................................................................................. 10 2 1. Ülesandepüstitus Väikeostu „Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited“ (dokumendi viit 1.9-10/1525) eesmärgiks on saada parendatud (eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele e. VKE-dele suunatud) metoodika kestlikkusaspektidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamiseks, hindamise näited ning selgelt kirjeldatud hindamispõhimõtted. Analüüsi raames on kavas kaardistada kasutajate kogemused riskihindamise praktikatega ning vajadused ja ootused IRO hindamise tööriista funktsionaalsuse ja tehniliste nõuete osas. Kasutajate kogemuste ja vajaduste analüüsi tulemusi arvesse võttes täiendame Euroopa Kestlikkusaruandlusest (ESRS) tuletatud IRO-de klassifitseerimise süsteemi, töötame välja IRO-de näited ning arvutusvalemitega varustatud mõju olulisuse ja finantsolulisuse hindamismudelid koos näitlikustatud IRO-de hindamise protsessi kirjelduste ja selgitustega. Järgmisena kirjeldame hinnatud IRO-de olulisuse lävendi määramise põhimõtteid ja esitame tulemuste visualiseerimise kontseptsiooni. Loodud IRO-de hindamise metoodikat testime erinevate kasutajagruppide lõikes. Vastavalt testimise tagasisidele täiendame ja kohandame metoodikat ning esitame ettepanekud metoodika jätkusuutlikkuse tagamiseks, sh sisulisteks ja tehnilisteks edasiarendusteks. Tellija on hanke tehnilises kirjelduses esitanud üsna detailse nägemuse uurimisküsimuste sisust, töö etappidest, ning töö teostamise aluseks olevatest materjalidest. Käesolev pakkumine on koostatud lähtudes nendest asjaoludest. Ülevaade uurimistöö kontseptsioonist, kasutatavatest uurimismeetoditest, valimist ja kaasatavatest sihtrühmadest on esitatud pakkumise peatükis 2. Töö aja- ja tegevuskava on esitatud peatükis 3. Pakkumise 4. peatükis on esitatud töö teostamiseks vajaliku meeskonna koosseis ja rollide jaotus. 3 2. Metoodika 2.1. Osa 1 metoodika Selles töö etapis kaasame VKE-sid sisendi kogumiseks, mille käigus kaardistame, millised on nende senised kogemused seoses riskihindamise praktikatega, millised on nende eelistused kestlikkusaspektide integreerimiseks olemasolevatesse riskihindamise praktikatesse ning millised on nende vajadused ja ootused tööriista funktsionaalsuse ja tehniliste nõuete osas. Kaasatavate VKE-de valimi moodustame PwC ESG valdkonna klientide ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) liikmete hulgast. Kaasatavate ettevõtjate täpse nimekirja koostamisel ootame ka tellijapoolset sisendit, et kaasatud oleksid need, kelle sisend analüüsi läbiviimiseks ning tööriista väljatöötamiseks on kõige asjakohasem. Kaasamise viime läbi kahes etapis. Esmalt töötame välja küsimustiku, mille edastame e-kirja teel kõikidele kaasatavatele VKE-dele. Teises etapis valime vastanutest välja viis ettevõtjat, võimalusel erinevatest tegevusvaldkondadest, kellega viime läbi kuni pooleteise tunni pikkused intervjuud, arutamaks detailsemalt läbi nende senise praktika, vajadused, murekohad ja erinevate võimalike lähenemiste sobivuse. Küsimustike ja intervjuude põhjal loome vajadusel ettevõtjate persoonad või muud asjakohased IRO tööriista kasutamist iseloomustavad väljundid. 2.2. Osa 2 metoodika IRO-de hindamise täpsustatud metoodika väljatöötamisel ja hindamise näidete loomisel lähtume PwC globaalse võrgustiku olemasolevast ESRS standardite nõuetele vastavast metoodikat, mida oleme juba edukalt kasutanud mitme kliendiprojekti teostamisel. PwC globaalses võrgustikus on kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) kompetentsikeskus, mis on pühendunud kestlikkusaruandluse metoodika ja juhendmaterjalide väljatöötamisele ning parimate praktikate ja näidete kogumisele. Töö teostamisel saame kasutada PwC CSRD kompetentsikeskuse IRO-de andmebaasi, kuhu on kogutud IRO-de näiteid kümnete eri riikide kliendiprojektidest. Samuti on kompetentsikeskuses olemas erinevad näited hindamise mudelitest ja arvutusvalemitest, hindamise protsesside kirjeldused, hindamise tulemuste visualiseerimise näited ning riskide ja võimaluste klassifitseerimise näited. Esimeses osas kaasatud ettevõtjate sisendi alusel ning lähtudes meie varasemast kogemusest Eesti ettevõtete 4 olulisuse hindamise projektide läbiviimisel, kohandame vajadusel PwC metoodikat ja näiteid Eesti VKE-de spetsiifilistele ootustele ja vajadustele vastavalt. 2.3. Osa 3 metoodika Sarnaselt eelmisele etapile lähtume olulisuse lävendi määramise põhimõtete väljatöötamisel PwC globaalsest metoodikast, võttes arvesse nii meie varasema töökogemuse kui esimese etapi kaasamisel esile kerkinud Eesti VKE-de vajaduste erisusi. PwC CSRD kompetentsikeskuses kogutakse muuhulgas näiteid teostatud IRO-de hindamise tulemuste visualiseerimisest. Samuti oleme koostöös Balti kolleegidega loonud andmebaasi, kuhu kogume meie regioonis avalikustatud olulisuse hindamise visualiseeringute näiteid. 2.4. Osa 4 metoodika Loodud tööriista rakendatavuse testimiseks kaasaksime samu sihtrühmi keda osas 1. Saadaksime esimese osa küsimustikule vastanud ettevõtjatele kutse osaleda tööriista valideerimises. Valideerimises osaleda soovijatele korraldame töötoa, milles tutvustame tööriista kasutamist näidete põhjal ning anname osalejatele praktilisi ülesandeid tööriista kasutamiseks. Seejärel anname kaasatavatele ettevõtjatele aega tööriista enda ettevõttes proovida ning saadame neile e-kirja teel küsimustiku enda kasutajakogemuse tagasisidestamiseks. Kuni viie ettevõtjaga, kes andsid kõige sisukamat tagasisidet, viime läbi täiendavad intervjuud põhjalikuma tagasiside kogumiseks. Vastavalt kaasatud VKE-de tagasisidele täiendame vajadusel tööriista metoodikat ning esitame tellijale ettepanekud tööriista sisulisteks ja tehnilisteks edasiarendusteks. 5 3. Aja- ja tegevuskava Projektiplaani koostamisel ja ajakava planeerimisel lähtusime tellija ootusest töö osadesse jagunemisel, hanke tehnilises kirjelduses püstitatud ülesannetest, oodatavatest väljunditest ning asjaolust, et töö sisuline kestus on kuni 5 kuud. Projekti lõplikajakava on võimalik täpsustada siis, kui on teada lepingu sõlmimise aeg. Selleks, et töö osad saaksid sujuvalt üksteisele järgneda, oleme ka igas etapis seadnud tööde järjekorra nii, et uueks etapiks oleks võimalik aegsasti valmistuda. Esialgne plaanitud ajakava (Tabel 2) on toodud lähtudes eeldusest, et leping sõlmitakse orienteeruvalt maikuu keskpaigaks (kalendrinädal 19-20). Tabel 1 annab ülevaate planeeritud teostatavatest töödest koos planeeritavate väljunditega. Tabelis ei ole eraldi välja toodud regulaarselt toimuvaid töökoosolekuid tellijaga, mida soovitame läbi viia vähemalt iga töö osa lõpus. 6 Tabel 1. Teostatavate tööde loetelu ja väljundid Nädal Etapi eesmärk ja töövõtja tegevused Väljundid Ettevalmistused ja avakoosolek. Avakoosoleku protokoll. Meeskonnatöö käivitamine. Töö meeskonnal ja tellijal on vajalikud ja piisavad Osa 1. Kasutajate kogemuste ja vajaduste analüüs Kavandatud tegevused: juurdepääsud töökeskkondadele. - avakoosolek, - töökeskkondade seadistamine, Projekti ajakava on täpsustatud ja tegevusplaan on - eesmärkide ja ajakava täpsustamine. kokku lepitud. Sihtrühmade kirjalik kaasamine. Kaasatavate VKE-de vastused küsimustikele. Kavandatud tegevused: - kaasatavate ettevõtjate valimi moodustamine, - sisendi kogumise küsimustiku väljatöötamine, - küsimustike väljasaatmine, - küsimustike vastuste analüüs. Sihtrühmade intervjuude läbiviimine. Sihtrühmade kaasamise kokkuvõte ja järeldused. Kavandatud tegevused: - intervjuude ettevalmistamine ja kokkuleppimine, - intervjuude läbiviimine, - kaasamise käigus kogutus sisendi süstematiseerimine ja järelduste tegemine. Riskide klassifitseerimissüsteemi loomine. IRO-de klassifitseerimissüsteem iga ESRS teema kohta. Kavandatud tegevused: - olemasoleva metoodika analüüs, - olemasolevate näidete analüüs, Osa 2. IRO-de hindamise täpsustatud metoodika väljatöötamine ja hindamise näited - klassifitseerimissüsteemi loomine, - klassifitseerimise tabeli vormistamine. IRO-de näidete ehk sündmuste loomine. IRO-de näidete tabel. Kavandatud tegevused: - olemasoleva metoodika analüüs, - olemasolevate näidete analüüs, - näidete välja valimine ja kohandamine, - näidete tabeli vormistamine. Hindamismudelite loomine koos arvutusvalemite ja Hindamismudeli Excel. näidetega, sh hindamise protsessi kirjelduste ja selgitustega. Hindamisprotsessi kirjeldused ja selgitused. Kavandatud tegevused: Kolme IRO hindamise näited. - olemasoleva metoodika analüüs, - metoodika kohandamine vastavalt sihtrühmade sisendile, - arvutusvalemite vormistamine Excelis, - hindamismudeli funktsionaalsuse testimine, - kolme hindamise näite teema valimine, - näidete väljatöötamine, - hindamise protsessi kirjelduste ja selgituste loomine, - näitlikustatud hindamiste vormistamine. 7  Nädal Etapi eesmärk ja töövõtja tegevused Väljundid Olulisuse lävendi määramise põhimõtete Olulisuse lävendi määramise põhimõtted. väljatöötamine. Kavandatud tegevused: Osa 3. Olulisuse lävendi määramise põhimõtete - olemasoleva metoodika analüüs, - olemasolevate näidete analüüs, - olulisuse lävendi määramise põhimõtete kirjeldamine. väljatöötamine Tulemuste visualiseerimise kontseptsiooni Tulemuste visualiseerimise funktsiooniga täiendatud väljatöötamine. hindamismudeli Excel. Kavandatud tegevused: - olemasolevate näidete analüüs, - visualiseerimise kontseptsiooni väljavalimine lähtuvalt sihtrühma vajadustest, - tulemuste visualiseerimise lahenduse lisamine hindamismudeli Excelisse, - tulemuste visualiseerimise testimine. Metoodika valideerimise töötoa läbiviimine. Tööriista metoodika ja kasutamine on sihtrühmadele tutvustatud. Kavandatud tegevused: - töötoa kutsete loomine ja välja saatmine, Sihtrühmade vastused tagasiside küsimustikele. - töötoa ettevalmistamine ja tagasiside küsimustiku väljatöötamine, - töötoa läbiviimine, - tagasiside küsimustike välja saatmine, Osa 4. Metoodika testimine ja täiendamine - kirjaliku tagasiside analüüs. Tagasisidestamise intervjuude läbiviimine. Sihtrühmade metoodika testimise tagasiside kokkuvõte. Kavandatud tegevused: - intervjueeritavate ettevõtjate välja valimine, - intervjuude ettevalmistamine ja kokkuleppimine, - intervjuude läbiviimine, - intervjuude käigus kogutud sisendi süstematiseerimine. Metoodika valideerimise järelduste, vajadusel Sihtrühmade tagasiside põhjal täiendatud metoodika täienduste ning edasiarenduste ettepanekute kirjeldus ja hindamismudeli Excel. tegemine. Ettepanekud metoodika sisulisteks ja tehnilisteks Kavandatud tegevused: edasiarendusteks. - sihtrühmade tagasiside põhjal metoodika analüüs, - vajadusel metoodika täiendamine, - metoodika edasiarenduse sisuliste ja tehniliste ettepanekute väljatöötamine. 8 Tabel 2. Teostatavate tööde esialgne ajakava Projekti nädalad Tunnid Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. 5- 7- 9- 11- 13- 15- 17- 227 1-2 3-4 19-20 6 8 10 12 14 16 18 Osa 1 60 Ettevalmistused ja avakoosolek 15 Sihtrühmade kirjalik kaasamine 25 Sihtrühmade intervjuude läbiviimine 20 Osa 2 72 Riskide klassifitseerimissüsteemi 21 loomine IRO-de näidete loomine 17 Hindamismudelite loomine koos arvutusvalemite ja näidetega, sh 34 hindamise protsessi kirjelduste ja selgitustega Osa 3 51 Olulisuse lävendi määramise 17 põhimõtete väljatöötamine Tulemuste visualiseerimise 34 kontseptsiooni väljatöötamine Osa 4 44 Metoodika valideerimise töötoa 13 läbiviimine Tagasisidestamise intervjuude 14 läbiviimine Metoodika valideerimise järelduste, vajadusel täienduste ning 17 edasiarenduste ettepanekute tegemine 9 4. Meeskond Käesoleva töö teostamiseks vajalik kvalifitseeritud meeskond on 3-liikmeline: 1. Projektijuht Merili Vares Merili on PwC Eesti ESG teenuste juht. Merili on nõustanud ettevõtteid ja avaliku sektori organisatsioone alates 2006. aastast, alguses riskijuhtimise ja siseauditi valdkonnas, hiljem kestlikkuse eksperdina. Merili on PwC Eesti esinduse ESG teenuste juht aastast 2021. Merili on aidanud luua ettevõtete ESG ja kliimaneutraalsuse strateegiaid ja poliitikaid, arendanud ESG aruandlussüsteeme (sh. CSRD-le vastavalt) ning hinnanud vastavust EL-i regulatsioonidele. Samuti on ta panustanud riikliku süsiniku jalajälje mõõtmise metoodika väljatöötamisse ning osalenud ettevõtete süsiniku jalajälje hindamise tööriistade väljatöötamisel. Merilil on paljude erinevate sektorite ettevõtete nõustamise kogemus. Selles projektis vastutab Merili projekti juhtimise ja eduka teostamise, sihtrühmade intervjuude ja töötoa läbiviimise ning analüütiliste ja metoodiliste valikute tegemise eest. 2. Ekspert Kadi Ilves Kadi on PwC Eesti ESG teenuste üksuse vanemkonsultant. Kadil on 6-aastane projektijuhtimise ja nõustamise kogemus. Varasemalt on Kadi töötanud päikeseenergia projektide arenduse, ESG strateegia koostamise ja aruandluse ning projektikirjutamise alal. Samuti on ta aidanud klientidel hinnata vastavust EL Taksonoomia regulatsiooniga. Kadil on ainulaadselt mitmekülgsed kompetentsid, olles omandanud kõrghariduse taastuvenergia, ettevõtluse ja majanduse valdkondades, millele lisaks lõpetab ta 2024. aasta kevadel Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Selles projektis teostab Kadi metoodika analüüsi ja väljatöötamise ning valmistab ette ja viib läbi sihtrühmade intervjuud ja töötoa. 3. Analüütik Mirjam Moisto Mirjam on PwC Eesti ESG teenuste üksuses konsultant. Mirjamil on ärijuhtimise bakalaureusekraad EBS-ist ning kogemus jätkusuutlikkuse spetsialistina Swedbank-is. Mirjam toetab selles projektis Merilit ja Kadit sihtrühmade kaasamisel, väljundite vormistamisel ning administratiivsete tegevustega. 10  Lisa B Pakkumuse vorm 1.9-10/1525 Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers Pakkuja registrikood 10142876 Pakkuja juriidiline aadress Tatari 1, Tallinn 10116 Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Janno Hermanson Pakkuja kontaktisik/ volitatud isik lepingu täitmisel - nimi ning Merili Vares kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) [email protected] +372 510 5056 Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Osa 1 tööd tundi 117 € 60 7 020 Osa 2 tööd tundi 117 € 72 8 424 Osa 3 tööd tundi 117 € 51 5 967 Osa 4 tööd tundi 117 € 44 5 148 Pakkumuse maksumus kokku (ilma käibemaksuta) 26 559 Käibemaks: 5 148.22 Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 31 707.22 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.  Lisa C. CV vormid Projektijuhi CV Kontaktandmed: Merili Vares, [email protected], +372 510 5056 Projektijuhi kogemus Projektijuht omab kõrgharidust ja väikehanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul vähemalt kahte varasemat töö kogemust, mis on seotud ettevõtte ESG riskide hindamisega. Hariduskäik Lõpetamise Lõpetatud haridus aasta 2006 Bakalaureus, sotsiaalteadused, Tallinna Tehnikaülikool Ettevõtte ESG riskide hindamisega seotud töökogemus Tööandja/tellija Töökogemuse Töökoha/ametikoha/projekti nimetus andmed (Asutuse/ettevõtte alguse ja ja olulisemate tööülesannete nimi, kontaktisiku nimi, lõpu aeg kuu kirjeldus telefon, e-posti aadress) ning aasta täpsusega. 1. AS BaltCap September 2023 - Portfelliettevõtete ESG olulisuse Riin Savi Aprill 2024 hindamise läbiviimine ja ESG +372 55 662 892 tegevusplaanide koostamine. [email protected] 2. AS Infortar Aprill 2023 – Aprill ESG aruandluse süsteemi loomine ja Imre Mürk 2024 kestlikkusaruandluse direktiivi nõuete +372 56907627 alusel kestlikkusaruande koostamine, [email protected] sh topeltolulisuse hindamise läbiviimine. 3. AS Alexela Detsember 2023 - ESG-alased konsultatsiooniteenused: Kadri Ambos Märts 2024 oluliste mõjukohtade hindamine, +372 53 072 051 riskide ja võimaluste kaardistamine ja [email protected] hindamine. 4. Bolt Technology OÜ Detsember 2023 - Jaanus Uiga Aprill 2024 Kestlikkusaruandluse direktiivi kohase +372 527 9127 topeltolulisuse hindamise läbiviimine. [email protected] 5. Coop Eesti Keskühistu Jaanuar 2024 - Rika Tamm Mai 2024 Kestlikkusaruandluse direktiivi kohase +372 5690 9005 topeltolulisuse hindamise läbiviimine.  [email protected] Vajadusel jätkata loetelu… Andmete esitamisega kinnitab isik (projektijuht), et on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta.1 /Allkirjastatud digitaalselt/ 1 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutava isiku (projektijuht) andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava isiku (projektijuht) kohta andmete esitamist veendumaks vastutava isiku (projektijuht) vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutav isik (projektijuht) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (projektijuht) kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus.  Ekspert-analüütiku CV Kontaktandmed: Kadi Ilves, [email protected], +372 5830 1342 Eksperdi kogemus Ekspert omab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul vähemalt kahte varasemat töö kogemust, mis on seotud ettevõtte ESG riskide hindamisega. Tööandja/tellija Töökogemuse Töökoha/ametikoha/projekti nimetus andmed (Asutuse/ettevõtte alguse ja ja olulisemate tööülesannete nimi, kontaktisiku nimi, lõpu aeg kuu kirjeldus telefon, e-posti aadress) ning aasta täpsusega. 1. AS BaltCap September 2023 - Portfelliettevõtete ESG olulisuse Riin Savi Aprill 2024 hindamise läbiviimine ja ESG +372 55 662 892 tegevusplaanide koostamine. [email protected] 2. AS Infortar Aprill 2023 – Aprill ESG aruandluse süsteemi loomine ja Imre Mürk 2024 kestlikkusaruandluse direktiivi nõuete +372 56907627 alusel kestlikkusaruande koostamine, [email protected] sh topeltolulisuse hindamise läbiviimine. 3. AS Alexela Detsember 2023 - ESG-alased konsultatsiooniteenused: Kadri Ambos Märts 2024 oluliste mõjukohtade hindamine, +372 53 072 051 riskide ja võimaluste kaardistamine ja [email protected] hindamine. 4. Bolt Technology OÜ Detsember 2023 - Kestlikkusaruandluse direktiivi kohase Jaanus Uiga Aprill 2024 topeltolulisuse hindamise läbiviimine. +372 527 9127 [email protected] 5. Coop Eesti Keskühistu Jaanuar 2024 - Mai Kestlikkusaruandluse direktiivi kohase Rika Tamm 2024 topeltolulisuse hindamise läbiviimine. +372 5690 9005 [email protected] Vajadusel jätkata loetelu… Andmete esitamisega kinnitab isik (ekspert), et on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta.2 2 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Vastutava isiku (ekspert) andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava isiku (ekspert) kohta andmete esitamist veendumaks vastutava isiku (ekspert) vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutav isik (ekspert) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (ekspert) kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus.  12.04.2024 PwC töö kirjeldus Väikeost „Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited“ See pakkumine esitatakse tingimusel, et meie pakutud teenused kiidetakse PwC riskijuhtimise protseduuride kohaselt vastuvõetavateks ja seetõttu ei ole need siduvad. Kõiki käesolevas ettepanekus pakutavaid teenuseid osutatakse ainult siis, kui sisemised riskijuhtimise protseduurid on läbi viidud ja kõik vajalikud kooskõlastused meie teenuste osutamiseks saadud. 1 Sisukord 1. Ülesandepüstitus..................................................................................................................... 3 2. Metoodika............................................................................................................................... 4 2.1. Osa 1 metoodika .............................................................................................................. 4 2.2. Osa 2 metoodika .............................................................................................................. 4 2.3. Osa 3 metoodika .............................................................................................................. 5 2.4. Osa 4 metoodika .............................................................................................................. 5 3. Aja- ja tegevuskava ................................................................................................................ 6 4. Meeskond ............................................................................................................................. 10 2 1. Ülesandepüstitus Väikeostu „Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited“ (dokumendi viit 1.9-10/1525) eesmärgiks on saada parendatud (eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele e. VKE-dele suunatud) metoodika kestlikkusaspektidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamiseks, hindamise näited ning selgelt kirjeldatud hindamispõhimõtted. Analüüsi raames on kavas kaardistada kasutajate kogemused riskihindamise praktikatega ning vajadused ja ootused IRO hindamise tööriista funktsionaalsuse ja tehniliste nõuete osas. Kasutajate kogemuste ja vajaduste analüüsi tulemusi arvesse võttes täiendame Euroopa Kestlikkusaruandlusest (ESRS) tuletatud IRO-de klassifitseerimise süsteemi, töötame välja IRO-de näited ning arvutusvalemitega varustatud mõju olulisuse ja finantsolulisuse hindamismudelid koos näitlikustatud IRO-de hindamise protsessi kirjelduste ja selgitustega. Järgmisena kirjeldame hinnatud IRO-de olulisuse lävendi määramise põhimõtteid ja esitame tulemuste visualiseerimise kontseptsiooni. Loodud IRO-de hindamise metoodikat testime erinevate kasutajagruppide lõikes. Vastavalt testimise tagasisidele täiendame ja kohandame metoodikat ning esitame ettepanekud metoodika jätkusuutlikkuse tagamiseks, sh sisulisteks ja tehnilisteks edasiarendusteks. Tellija on hanke tehnilises kirjelduses esitanud üsna detailse nägemuse uurimisküsimuste sisust, töö etappidest, ning töö teostamise aluseks olevatest materjalidest. Käesolev pakkumine on koostatud lähtudes nendest asjaoludest. Ülevaade uurimistöö kontseptsioonist, kasutatavatest uurimismeetoditest, valimist ja kaasatavatest sihtrühmadest on esitatud pakkumise peatükis 2. Töö aja- ja tegevuskava on esitatud peatükis 3. Pakkumise 4. peatükis on esitatud töö teostamiseks vajaliku meeskonna koosseis ja rollide jaotus. 3 2. Metoodika 2.1. Osa 1 metoodika Selles töö etapis kaasame VKE-sid sisendi kogumiseks, mille käigus kaardistame, millised on nende senised kogemused seoses riskihindamise praktikatega, millised on nende eelistused kestlikkusaspektide integreerimiseks olemasolevatesse riskihindamise praktikatesse ning millised on nende vajadused ja ootused tööriista funktsionaalsuse ja tehniliste nõuete osas. Kaasatavate VKE-de valimi moodustame PwC ESG valdkonna klientide ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) liikmete hulgast. Kaasatavate ettevõtjate täpse nimekirja koostamisel ootame ka tellijapoolset sisendit, et kaasatud oleksid need, kelle sisend analüüsi läbiviimiseks ning tööriista väljatöötamiseks on kõige asjakohasem. Kaasamise viime läbi kahes etapis. Esmalt töötame välja küsimustiku, mille edastame e-kirja teel kõikidele kaasatavatele VKE-dele. Teises etapis valime vastanutest välja viis ettevõtjat, võimalusel erinevatest tegevusvaldkondadest, kellega viime läbi kuni pooleteise tunni pikkused intervjuud, arutamaks detailsemalt läbi nende senise praktika, vajadused, murekohad ja erinevate võimalike lähenemiste sobivuse. Küsimustike ja intervjuude põhjal loome vajadusel ettevõtjate persoonad või muud asjakohased IRO tööriista kasutamist iseloomustavad väljundid. 2.2. Osa 2 metoodika IRO-de hindamise täpsustatud metoodika väljatöötamisel ja hindamise näidete loomisel lähtume PwC globaalse võrgustiku olemasolevast ESRS standardite nõuetele vastavast metoodikat, mida oleme juba edukalt kasutanud mitme kliendiprojekti teostamisel. PwC globaalses võrgustikus on kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) kompetentsikeskus, mis on pühendunud kestlikkusaruandluse metoodika ja juhendmaterjalide väljatöötamisele ning parimate praktikate ja näidete kogumisele. Töö teostamisel saame kasutada PwC CSRD kompetentsikeskuse IRO-de andmebaasi, kuhu on kogutud IRO-de näiteid kümnete eri riikide kliendiprojektidest. Samuti on kompetentsikeskuses olemas erinevad näited hindamise mudelitest ja arvutusvalemitest, hindamise protsesside kirjeldused, hindamise tulemuste visualiseerimise näited ning riskide ja võimaluste klassifitseerimise näited. Esimeses osas kaasatud ettevõtjate sisendi alusel ning lähtudes meie varasemast kogemusest Eesti ettevõtete 4 olulisuse hindamise projektide läbiviimisel, kohandame vajadusel PwC metoodikat ja näiteid Eesti VKE-de spetsiifilistele ootustele ja vajadustele vastavalt. 2.3. Osa 3 metoodika Sarnaselt eelmisele etapile lähtume olulisuse lävendi määramise põhimõtete väljatöötamisel PwC globaalsest metoodikast, võttes arvesse nii meie varasema töökogemuse kui esimese etapi kaasamisel esile kerkinud Eesti VKE-de vajaduste erisusi. PwC CSRD kompetentsikeskuses kogutakse muuhulgas näiteid teostatud IRO-de hindamise tulemuste visualiseerimisest. Samuti oleme koostöös Balti kolleegidega loonud andmebaasi, kuhu kogume meie regioonis avalikustatud olulisuse hindamise visualiseeringute näiteid. 2.4. Osa 4 metoodika Loodud tööriista rakendatavuse testimiseks kaasaksime samu sihtrühmi keda osas 1. Saadaksime esimese osa küsimustikule vastanud ettevõtjatele kutse osaleda tööriista valideerimises. Valideerimises osaleda soovijatele korraldame töötoa, milles tutvustame tööriista kasutamist näidete põhjal ning anname osalejatele praktilisi ülesandeid tööriista kasutamiseks. Seejärel anname kaasatavatele ettevõtjatele aega tööriista enda ettevõttes proovida ning saadame neile e-kirja teel küsimustiku enda kasutajakogemuse tagasisidestamiseks. Kuni viie ettevõtjaga, kes andsid kõige sisukamat tagasisidet, viime läbi täiendavad intervjuud põhjalikuma tagasiside kogumiseks. Vastavalt kaasatud VKE-de tagasisidele täiendame vajadusel tööriista metoodikat ning esitame tellijale ettepanekud tööriista sisulisteks ja tehnilisteks edasiarendusteks. 5 3. Aja- ja tegevuskava Projektiplaani koostamisel ja ajakava planeerimisel lähtusime tellija ootusest töö osadesse jagunemisel, hanke tehnilises kirjelduses püstitatud ülesannetest, oodatavatest väljunditest ning asjaolust, et töö sisuline kestus on kuni 5 kuud. Projekti lõplikajakava on võimalik täpsustada siis, kui on teada lepingu sõlmimise aeg. Selleks, et töö osad saaksid sujuvalt üksteisele järgneda, oleme ka igas etapis seadnud tööde järjekorra nii, et uueks etapiks oleks võimalik aegsasti valmistuda. Esialgne plaanitud ajakava (Tabel 2) on toodud lähtudes eeldusest, et leping sõlmitakse orienteeruvalt maikuu keskpaigaks (kalendrinädal 19-20). Tabel 1 annab ülevaate planeeritud teostatavatest töödest koos planeeritavate väljunditega. Tabelis ei ole eraldi välja toodud regulaarselt toimuvaid töökoosolekuid tellijaga, mida soovitame läbi viia vähemalt iga töö osa lõpus. 6 Tabel 1. Teostatavate tööde loetelu ja väljundid Nädal Etapi eesmärk ja töövõtja tegevused Väljundid Ettevalmistused ja avakoosolek. Avakoosoleku protokoll. Meeskonnatöö käivitamine. Töö meeskonnal ja tellijal on vajalikud ja piisavad Osa 1. Kasutajate kogemuste ja vajaduste analüüs Kavandatud tegevused: juurdepääsud töökeskkondadele. - avakoosolek, - töökeskkondade seadistamine, Projekti ajakava on täpsustatud ja tegevusplaan on - eesmärkide ja ajakava täpsustamine. kokku lepitud. Sihtrühmade kirjalik kaasamine. Kaasatavate VKE-de vastused küsimustikele. Kavandatud tegevused: - kaasatavate ettevõtjate valimi moodustamine, - sisendi kogumise küsimustiku väljatöötamine, - küsimustike väljasaatmine, - küsimustike vastuste analüüs. Sihtrühmade intervjuude läbiviimine. Sihtrühmade kaasamise kokkuvõte ja järeldused. Kavandatud tegevused: - intervjuude ettevalmistamine ja kokkuleppimine, - intervjuude läbiviimine, - kaasamise käigus kogutus sisendi süstematiseerimine ja järelduste tegemine. Riskide klassifitseerimissüsteemi loomine. IRO-de klassifitseerimissüsteem iga ESRS teema kohta. Kavandatud tegevused: - olemasoleva metoodika analüüs, - olemasolevate näidete analüüs, Osa 2. IRO-de hindamise täpsustatud metoodika väljatöötamine ja hindamise näited - klassifitseerimissüsteemi loomine, - klassifitseerimise tabeli vormistamine. IRO-de näidete ehk sündmuste loomine. IRO-de näidete tabel. Kavandatud tegevused: - olemasoleva metoodika analüüs, - olemasolevate näidete analüüs, - näidete välja valimine ja kohandamine, - näidete tabeli vormistamine. Hindamismudelite loomine koos arvutusvalemite ja Hindamismudeli Excel. näidetega, sh hindamise protsessi kirjelduste ja selgitustega. Hindamisprotsessi kirjeldused ja selgitused. Kavandatud tegevused: Kolme IRO hindamise näited. - olemasoleva metoodika analüüs, - metoodika kohandamine vastavalt sihtrühmade sisendile, - arvutusvalemite vormistamine Excelis, - hindamismudeli funktsionaalsuse testimine, - kolme hindamise näite teema valimine, - näidete väljatöötamine, - hindamise protsessi kirjelduste ja selgituste loomine, - näitlikustatud hindamiste vormistamine. 7  Nädal Etapi eesmärk ja töövõtja tegevused Väljundid Olulisuse lävendi määramise põhimõtete Olulisuse lävendi määramise põhimõtted. väljatöötamine. Kavandatud tegevused: Osa 3. Olulisuse lävendi määramise põhimõtete - olemasoleva metoodika analüüs, - olemasolevate näidete analüüs, - olulisuse lävendi määramise põhimõtete kirjeldamine. väljatöötamine Tulemuste visualiseerimise kontseptsiooni Tulemuste visualiseerimise funktsiooniga täiendatud väljatöötamine. hindamismudeli Excel. Kavandatud tegevused: - olemasolevate näidete analüüs, - visualiseerimise kontseptsiooni väljavalimine lähtuvalt sihtrühma vajadustest, - tulemuste visualiseerimise lahenduse lisamine hindamismudeli Excelisse, - tulemuste visualiseerimise testimine. Metoodika valideerimise töötoa läbiviimine. Tööriista metoodika ja kasutamine on sihtrühmadele tutvustatud. Kavandatud tegevused: - töötoa kutsete loomine ja välja saatmine, Sihtrühmade vastused tagasiside küsimustikele. - töötoa ettevalmistamine ja tagasiside küsimustiku väljatöötamine, - töötoa läbiviimine, - tagasiside küsimustike välja saatmine, Osa 4. Metoodika testimine ja täiendamine - kirjaliku tagasiside analüüs. Tagasisidestamise intervjuude läbiviimine. Sihtrühmade metoodika testimise tagasiside kokkuvõte. Kavandatud tegevused: - intervjueeritavate ettevõtjate välja valimine, - intervjuude ettevalmistamine ja kokkuleppimine, - intervjuude läbiviimine, - intervjuude käigus kogutud sisendi süstematiseerimine. Metoodika valideerimise järelduste, vajadusel Sihtrühmade tagasiside põhjal täiendatud metoodika täienduste ning edasiarenduste ettepanekute kirjeldus ja hindamismudeli Excel. tegemine. Ettepanekud metoodika sisulisteks ja tehnilisteks Kavandatud tegevused: edasiarendusteks. - sihtrühmade tagasiside põhjal metoodika analüüs, - vajadusel metoodika täiendamine, - metoodika edasiarenduse sisuliste ja tehniliste ettepanekute väljatöötamine. 8 Tabel 2. Teostatavate tööde esialgne ajakava Projekti nädalad Tunnid Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. 5- 7- 9- 11- 13- 15- 17- 227 1-2 3-4 19-20 6 8 10 12 14 16 18 Osa 1 60 Ettevalmistused ja avakoosolek 15 Sihtrühmade kirjalik kaasamine 25 Sihtrühmade intervjuude läbiviimine 20 Osa 2 72 Riskide klassifitseerimissüsteemi 21 loomine IRO-de näidete loomine 17 Hindamismudelite loomine koos arvutusvalemite ja näidetega, sh 34 hindamise protsessi kirjelduste ja selgitustega Osa 3 51 Olulisuse lävendi määramise 17 põhimõtete väljatöötamine Tulemuste visualiseerimise 34 kontseptsiooni väljatöötamine Osa 4 44 Metoodika valideerimise töötoa 13 läbiviimine Tagasisidestamise intervjuude 14 läbiviimine Metoodika valideerimise järelduste, vajadusel täienduste ning 17 edasiarenduste ettepanekute tegemine 9 4. Meeskond Käesoleva töö teostamiseks vajalik kvalifitseeritud meeskond on 3-liikmeline: 1. Projektijuht Merili Vares Merili on PwC Eesti ESG teenuste juht. Merili on nõustanud ettevõtteid ja avaliku sektori organisatsioone alates 2006. aastast, alguses riskijuhtimise ja siseauditi valdkonnas, hiljem kestlikkuse eksperdina. Merili on PwC Eesti esinduse ESG teenuste juht aastast 2021. Merili on aidanud luua ettevõtete ESG ja kliimaneutraalsuse strateegiaid ja poliitikaid, arendanud ESG aruandlussüsteeme (sh. CSRD-le vastavalt) ning hinnanud vastavust EL-i regulatsioonidele. Samuti on ta panustanud riikliku süsiniku jalajälje mõõtmise metoodika väljatöötamisse ning osalenud ettevõtete süsiniku jalajälje hindamise tööriistade väljatöötamisel. Merilil on paljude erinevate sektorite ettevõtete nõustamise kogemus. Selles projektis vastutab Merili projekti juhtimise ja eduka teostamise, sihtrühmade intervjuude ja töötoa läbiviimise ning analüütiliste ja metoodiliste valikute tegemise eest. 2. Ekspert Kadi Ilves Kadi on PwC Eesti ESG teenuste üksuse vanemkonsultant. Kadil on 6-aastane projektijuhtimise ja nõustamise kogemus. Varasemalt on Kadi töötanud päikeseenergia projektide arenduse, ESG strateegia koostamise ja aruandluse ning projektikirjutamise alal. Samuti on ta aidanud klientidel hinnata vastavust EL Taksonoomia regulatsiooniga. Kadil on ainulaadselt mitmekülgsed kompetentsid, olles omandanud kõrghariduse taastuvenergia, ettevõtluse ja majanduse valdkondades, millele lisaks lõpetab ta 2024. aasta kevadel Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Selles projektis teostab Kadi metoodika analüüsi ja väljatöötamise ning valmistab ette ja viib läbi sihtrühmade intervjuud ja töötoa. 3. Analüütik Mirjam Moisto Mirjam on PwC Eesti ESG teenuste üksuses konsultant. Mirjamil on ärijuhtimise bakalaureusekraad EBS-ist ning kogemus jätkusuutlikkuse spetsialistina Swedbank-is. Mirjam toetab selles projektis Merilit ja Kadit sihtrühmade kaasamisel, väljundite vormistamisel ning administratiivsete tegevustega. 10  TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.9-10/1525 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Evelyn Liivamägi (edaspidi nimetatud „tellija“) ja Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers, registrikood 10142876, asukoht Tatari 1, 10116, Tallinn, keda esindab juhatuse liige Janno Hermanson (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt uuringu teostamine lähtudes väikehanke „Mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamise metoodika ja näited“ alusdokumentidest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tehnilises kirjelduses (Lisa A) ja pakkuja 12.04.2024 esitatud pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt viie kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Tööde teostamise täpsem ajakava ja tööde üleandmise etapid lepitakse kokku. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 26 559 eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul ( (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele kahe maksena peale ajakavas kokku lepitud etapi tööde teostamist vastavalt pakkumuses esitatud tööde maksumusele. 3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 3.6. Tööd rahastatakse projektist „Interreg BSR jätkusuutlikkuse aruandluse koostööprojekt MKM-ga“ (9R10-IR21-INTERREG). 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale); 4.1.2. pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.3. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1. tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud materjalid, analüüsid vm; 4.2.2. täpsustama töö teostamiseks vajalikud tegevused ja ning edastama vastava info töövõtjale. 4.3. Üldtingimuste punkti 12.2 rakendatakse järgneva täiendusega: konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele töövõtja kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingule, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. 4.4. Kui töövõtja poolne viivitus on tingitud vahetult tellijast või kolmandatest osapooltest (nt Sustool partnerid jt) tulenevatest asjaoludest, pikeneb töövõtja tööde üleandmise tähtaeg arvu võrra, mille vältel tellija oli viivituses, ning algse tähtpäeva ja pikendatud tähtaja viimase vahelise aja eest ei nõua tellija töövõtjalt leppetrahvi. 4.5. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.1.1 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Marika Taal, tel 56460798, e- post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Merili Vares, tel 372 510 5056, e-post [email protected]. . 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa A – Tehniline kirjeldus; 6.2. Lisa 1 – Täiendamist vajav kahese olulisuse hindamise metoodika; 6.3 Lisa 2 – Classification system; 6.4 Lisa 3 – IRO list; 6.5 Lisa 4 – Pakkumuse tööde kirjeldus. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/media/2683/download ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused(I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 611 3558 Tel: 614 1800 E-post: [email protected] E-post: [email protected]