F. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu, Estonia
Tel +372 731 3001 Fax +372 731 3037
Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie: 11.04.2024 nr 12.2-10/51
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
e-post:
[email protected] Meie: 19. aprill 2024 nr 4-14/9-8
Eesti Maaülikooli täiendav seisukoht
Kliimakaubamaja OÜ vaidlustusele
riigihankes nr 275237
Seadmete nõutav hooldussagedus
Eesti Maaülikool (edaspidi ka hankija) jääb oma esialgses vastuses avaldatud seisukoha
juurde – hankijal on õigus määrata teenuse mahtu ja seda on hankija riigihanke nr 275237
„EMÜ hoonetes ventilatsiooniseadmete hooldus ja remont” alusdokumentides ka teinud.
Pakkujal oli kohustus esitada pakkumus ventilatsiooniseadmete hooldustöödele
regulaarsusega 1 kord aastas.
Täiendavatele seisukohtadele lisatud dokumendid on tootja soovituslikud
hooldusnõuded, mis lisatakse igale tootele. Allajoonitud osad soovituslikest
hooldusjuhistest sisaldavad filtrite vahetuse ja andurite kontrollimise tegevusi, st
ventilatsiooniseadmete tootjapoolse juhendi kohaselt tuleb hinnata seadme seisukorda ka
siis kui vahetatakse filtreid.
Eesti Maaülikool vahetab filtreid enamikel agregaatidel kaks korda aastas ning selleks
pole vajadust hooldustehniku kohale kutsumiseks ja väljakutse eest tasumiseks, ülikooli
personal on koolitatud selliseks tegevuseks. Sõltuvalt ruumi otstarbest (nt
puidutehnoloogia labor jms) vahetatakse filtreid ka tihedamini ning selle teeb vajadusel
ülikool olemasoleva personaliga. Vastavalt AD lisa 1 punktile 5.3.5: Peale hooldustööde
teostamist peab jääma kõikidesse ventilatsiooniseadmete ruumi seal paiknevate seadmete
jaoks 1 komplekt uusi filtreid tagavaraks. Nimetatud filtrid on hankija kasutada vastavalt
vajadusele. Andurite kontroll toimub regulaarselt, võib öelda, et isegi igapäevaselt ning
selleks on ülikoolil samuti olemas vajalik personal. Kui filtrite vahetamisel ilmneb, et
seadmel esineb täiendava hoolduse vajadus, siis kaetakse selline remonditööde sätetega.
Samad tingimused kehtivad kõikide erinevate seadmete hoolduses. Näiteks sõiduki puhul
on ette nähtud samuti regulaarsed hooldustööd, kasutajal on võimalus otsustada kas neid
teha ning kuidas (st kelle abil) neid teha. Ükski tootja ei sea piiranguid tööde teostajale
ning on tavapärane, et lihtsamad hooldustööd teeb seadme kasutaja ise. Näitena toodud
sõiduki puhul kehtivad samuti erinõuded – garantiis tulenevad, finantseerija kindlustaja
poolt kehtestatud jms, kuid õigusaktidega ei ole reguleeritud näiteks õlivahetus.
Vaidlustaja üritab näidata selliseid vabalt täidetavaid nõudeid kohustulikena eesmärgiga
tagada endale äriline sissetulek olukorras, kus hankijal puudub selleks igasugune vajadus
ning antud juhul ka finantsvahendid.
Vaidlustaja seisukohad ei sisalda mitte ühtegi õigusnormi, mida hankija on rikkunud
hooldustihedust määrates. Vaidlustaja kui oma ala spetsialist saaks sellised andmed
esitada. Eelduslikult oleks pidanud sellised viited nimetama tegelikult enne pakkumuste
esitamist. Vaidlustaja eesmärk on hetkel, pärast vastavasisulise tähtaja lõppemist,
vaidlustada riigihanke alusdokumentide sisu, milline tegevus ei ole seaduslik.
Lisaks viitab vaidlustaja poolt korduvalt kasutatud viide endale kui erialaste teadmistega
isikule, justkui sellele, et hankes osalenud ülejäänud pakkujad (kokku viis pakkujat) ei
oma valdkonnas teadmisi, kuna kõik teised pakkujad on esitanud pakkumuse selliselt
nagu AD-s nõutud – hooldustöödele üks (1) kord aastas. Eesti Maaülikooli seadmed on
ka senini hooldatud üks kord aastas ning nimetatud asjaolu on tuvastatav AD-le lisatud
hoolduspäevikutele (Lisa 3 iga süsteemi kohta toodud andmed teostatud tööde
kuupäevadega, näidatud noolega).
Juhul, kui vaidlustaja ei nõustu hankija praktikaga ventilatsiooniseadmete hooldustööde
tiheduse määramisel (kuid ei anna seda teada hankemenetluse käigus enne pakkumuste
esitamise tähtaega), siis võib see viia olukorrani, kus hankija sõlmib hankelepingu ning
pakkuja asub väitma, et seadmed on liiga vähesest hooldusest ebamõistlikult kulunud,
töödele ei saa anda garantiid jms, mis seab omakorda piirangud hanke eesmärgi täitmisele
– tagada kvaliteetse hooldustöö käigus seademete normaalne töörežiim.
Juhul, kui vaidlustaja valdkondlikud teadmised aitasid selles osas tuvastada hankija
ebaseadusliku või nõuetele mittevastava tegevuse (nagu on vääralt väidetud
vaidlustuses), siis oleks pidanud vaidlustaja sellest teavitama hankijat hankemenetluse
ajal (st enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist). Sellisel juhul oleks hankija saanud
teha vastavasisulise teate saamisel (või siis ka vaidlustuse saamisel, kui vastuolu
seadusega oleks tuvastatav) valiku muuta tingimus või lõpetada menetlus, mis on seatud
üles valedel alustel või teha muu alternatiivse valiku.
Kokkuvõtlikult: riigihanke mahu määramine ei ole pakkuja ülesanne, see on hankija
seadusest tulenev õigus ja kohustus määrata hankelepingu maht. Vaidlustaja tegeleb
alusdokumentide tingimuste muutmisega pärast sellesisulise tähtaja lõppu.
2
Esinduskulud
Eesti Maaülikoolil ei ole kahjuks võimalik tõsikindlalt vastu väita esinduseks kulunud
ajale, see on iga konkreetse esindaja määrata. Kuid täiendava vastuse koostamine, mis
sisaldab endas esialgse vaidlustuse kordusi, suures osas väljakirjutust hankija vastusest
ning vähesel määral uut sisu võrreldes juba koostatud dokumendiga, ei saa ülikooli
hinnangul võtta mahult võrreldavat aega kui esialgse vaidlustuse koostamine. Eesti
Maaülikooli hinnangul ei ole esinduskulud selles osas tõsiseltvõetavad.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärt Kirsimägi
Hankeosakonna juhataja
Menetlusdokumendid palume edastada:
[email protected]
3