Vaidlustus

29.04.2024 VAIDLUSTUS Riigihange: „Kilingi-Nõmme ühishoone sisustushange“ viitenumber: 275897 Vaidlustaja: Aktsiaselts STANDARD registrikood: 10011051 aadress: Pikk 107, 75101 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Liisa Levandi, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] [email protected] Hankija: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts registrikood: 10788733 aadress: Tartu mnt 85, 10115 Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik I: Kitman Thulema AS registrikood: 12715827 aadress: Kesk-Sõjamäe 3, Tallinn 11415 e-post: [email protected] Kolmas isik II: Vegard Furniture OÜ registrikood: 12070543 aadress: Tehase 16, 50107 Tartu e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Tunnistada kehtetuks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi 19.04.2024 otsused tunnistada riigihanke osas 1 Aktsiaseltsi STANDARD pakkumus mittevastavaks ja Kitman Thulema AS pakkumus edukaks. 2. Alternatiivselt, tunnistada kehtetuks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi 19.04.2024 otsused tunnistada riigihanke osas 1 Kitman Thulema AS ja Vegard Furniture OÜ pakkumused vastavaks ja Kitman Thulema AS pakkumus edukaks. 3. Väljastada Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi põhjendused, milles seisnevad Kitman Thulema AS ja Vegard Furniture OÜ pakkumuste mittesisulised puudused. 4. Väljastada Kitman Thulema AS ja Vegard Furniture OÜ pakkumused osas, millest nähtub, milliseid tooteid on pakutud riigihanke alusdokumendi „Lisa 11 Ostumööbli spetsifikatsioon_2503“ positsioonil T-01 ostetava toote raames. 5. Juhul, kui Kitman Thulema AS ja Vegard Furniture OÜ tuginevad riigihanke alusdokumendi „Lisa 11 Ostumööbli spetsifikatsioon_2503“ positsioonil T-01 pakutava toote puhul samaväärsusele, väljastada samaväärsust tõendavad dokumendid ja/või põhjendused. Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 1. ASJAOLUD 1.1. 14.02.2024 avaldas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (hankija) avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Kilingi-Nõmme ühishoone sisustushange“ (vr 275897) (riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). 1.2. Riigihange on jagatud kaheks osaks. Osas 1 on hankija eesmärk osta Kilingi-Nõmme Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti ühishoonele mööbel, mis vastab Tehnilise Kirjelduse (TK) 1 nõuetele ja ostumööbli spetsifikatsioonile (spetsifikatsioon)2. 1.3. Osas 1 esitas pakkumuse kaheksa ettevõtjat: a. Saloni Büroomööbli AS – pakkumuse maksumus 67 529,25 eurot; b. Aktsiaselts STANDARD (vaidlustaja) – pakkumuse maksumus 68 778,00 eurot; c. Kitman Thulema AS (kolmas isik I) – pakkumuse maksumus 72 863,00 eurot; d. AJ Tooted Aktsiaselts – pakkumuse maksumus 75 537,64 eurot; e. OÜ Inest Market – pakkumuse maksumus 77 841,43 eurot; f. Kumer Saag OÜ – pakkumuse maksumus 83 475,00 eurot; g. Vegard Furniture OÜ (kolmas isik II) – pakkumuse maksumus 89 950,00 eurot; h. Osaühing M.F.LEMING – pakkumuse maksumus 109 751,51 eurot. 1.4. 19.04.2024 tegi hankija otsused: a. lükata tagasi vaidlustaja pakkumus, kuna vaidlustaja ei esitanud tähtajaks hankija nõutud selgitusi; b. tunnistada mittevastavaks Saloni Büroomööbli AS-i, AJ Tooted Aktsiaseltsi, OÜ Inest Market, Kumer Saag OÜ ja Osaühingu M.F.LEMING pakkumused; c. tunnistada vastavaks kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumused, kuna nendes ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHADis esitatud tingimustest; d. tunnistada edukaks kolmanda isiku I pakkumus kui majanduslikult soodsaim pakkumus. 1.5. Hankija otsus lükata vaidlustaja pakkumus riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 2 alusel tagasi, kuna vaidlustaja ei esitanud tähtajaks hankija nõutud selgitusi, on õigusvastane. Vaidlustajal on kaebeõigus, kuna tema pakkumus on kolmanda isiku I pakkumusest majanduslikult soodsam. Kuna õigusvastane on vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine, on seega õigusvastane ka kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamine. 1.6. Õigusvastased on ka hankija otsused tunnistada kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumused RHADile vastavaks. Nende otsuste kehtetuks tunnistamist taotleb vaidlustaja juhul, kui vaidlustus jääb tema pakkumuse mittevastavaks tunnistamise otsuse osas rahuldamata. Sellisel juhul tuleneb vaidlustaja kaebeõigus asjaolust, et hankija peaks korraldama uue riigihanke menetluse, kuna ühegi pakkuja pakkumus ei ole vastav.3 1 RHAD dokument „Lisa 1 Tehniline kirjeldus – hankeosa 1“. 2 RHAD dokument „Lisa 11 Ostumööbli spetsifikatsioon_2503“. 3 Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et hankevaidluses kaitstav subjektiivne õigus hõlmab ka õigust osaleda võimalikus uues riigihanke menetluses. Vaidlustajal on kaebeõigus ka siis, kui tal avaneks kaebuse kaudu võimalus osutuda edukaks võimalikus uues riigihankes (EKo C-100/12, p 33; EKo C-689/13, p-d 24—30; EKo C-355/15, p 29; EKo C-131/16, p 55; EKo C-771/19, p 31). 2/11 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1. Hankija on lükanud vaidlustaja pakkumuse tagasi, kuna vaidlustaja jättis hankija küsimustele vastamata. Vaidlustaja selgitab, et tal olid vastused tähtaegselt olemas, kuid inimliku eksimuse tõttu ei jõudnud need hankijani (ptk A). Igal juhul saab vastuste esitamata jätmine tingida pakkumuse tagasilükkamise vaid siis, kui vastamata jätmise tõttu ei ole pakkumuse vastavust võimalik hinnata (ptk B). Hankija küsimused on vaidlustaja pakkumuse vastavuse hindamisel ebavajalikud (ptk C). 2.2. Lisaks eelnevale on hankija tunnistanud kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumused vastavaks. Kolmandate isikute pakkumused ei saa olla vastavad, kuna spetsifikatsioonis esitatud klienditooli (tähis T-01) autoriõigus kuulub vaidlustajale (ptk D). Kuna hankija on tunnistanud kolmandate isikute pakkumused RHS § 114 lg 2 ls 2 alusel vastavaks põhjusel, et nendes ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHADis esitatud tingimustest, taotleb vaidlustaja enda õiguste efektiivseks kaitsmiseks sellekohaste põhjenduste väljastamist (p 3.1). A. VAIDLUSTAJA VASTAS ENDALE TEADAOLEVALT HANKIJA KÜSIMUSELE 2.3. Hankija esitas vaidlustajale küsimuse (teabevahetuse ID 838197) kuupäeval 09.04.2024. Vaidlustajal oli vastamise tähtpäev 15.04.2024. Vaidlustaja sai vastused valmis kuupäeval 11.04.2024 ja esitas endale teadaolevalt vastused samal päeval. Vaidlustajale teadmata põhjusel vastused registris hankijani ei jõudnud. 2.4. Vaidlustaja on esitanud riigihangete registritoele päringu, et saada teada, miks vastused hankijani ei jõudnud. Vaidlustaja ei ole vaidlustuse esitamise ajaks vastust saanud, kuna päringu menetlemine võtab aega (lisa 1). Sellest hoolimata on vaidlustajal võimalik tõendada, et vastused hankija küsimustele olid 11.04.2024 olemas. Vaidlustusele on lisatud vastused .zip failis, milles on omakorda .docx fail koos vastustega (lisa 2). Faili meta-andmetest on näha, et dokumenti on viimati muudetud 11.04.2024. Joonis 1. Vastuste faili meta-andmed, mis kinnitavad dokumendi viimase muutmise kuupäevana 11.04.2024. 2.5. VAKO on varasemas praktikas tuginenud faili meta-andmetele ning leidnud, et need tõendavad dokumendi valmimise kuupäeva. 4 Viidatud vaidluses jäi inimliku eksimuse tõttu üks CV pakkumuses esitamata – pakkuja esitas kaks korda sama CV, kuna need olid väga sarnase nimega. VAKO leidis, et dokumendi meta-andmed kinnitavad, et andmed pärinevad enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. 2.6. Väärib mainimist, et praegusel juhul ei ole tegemist pakkumusest puuduva CV-ga, vaid selgituspäringu vastusega. Kui dokumendi meta-andmetega on võimalik tõendada pakkumusest puuduoleva dokumendi valmimist, peaks kindlasti olema võimalik tõendada ka selgituspäringu vastuse valmimist. Vaidlustaja tahteavaldus nähtub pakkumusest ja vaidlustajal ei olnud seda võimalik teabevahetuses muuta (vt p-d 2.23 ja 2.24). 2.7. Vaidlustajal ei olnud mingit põhjust jätta tahtlikult vastus esitamata, kuna vaidlustaja kinnitab oma vastustega olemuselt üle juba pakkumuses esitatud andmeid. Hankija ei saa vastustega mis tahes lisainformatsiooni, mis mõjutaksid pakkumuse vastavuse kontrollimist. Vaidlustaja pakkumuse vastavuse hindamisel on hankija küsimused ebavajalikud (vt ptk C). 4 VAKO 92-23/259599, p 15. 3/11  B. VASTAMATA JÄTMINE SAAB TINGIDA PAKKUMUSE TAGASILÜKKAMISE VAID SIIS, KUI HANKIJA EI SAA SEETÕTTU HINNATA PAKKUMUSE VASTAVUST 2.8. Isegi juhul kui vaidlustaja ei oleks tõendanud, et tal olid vastused selgituspäringule tähtaegselt olemas – mida vaidlustaja on eelmises peatükis teinud – ega selgitanud, et enda meelest ta need ka tähtaegselt registri kaudu ära esitas, ei oleks vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine siiski õiguspärane. 2.9. Pakkumust ei saa automaatselt lükata tagasi ainuüksi seetõttu, et mis tahes hankija küsimusele pole vastust laekunud. Vaidlustus- ja kohtupraktikas on pakkumuse tagasilükkamist peetud õiguspäraseks siis, kui küsimusele vastamata jätmise tõttu ei ole hankijal võimalik hinnata pakkumuse vastavust RHADile.5 Hankija ei ole oma otsuses mis tahes viisil põhjendanud, miks ei olnud tal võimalik hinnata vaidlustaja pakkumuse vastavust RHADile pakkumuses esitatud andmete pinnalt. Vaidlustaja pakkumus sisaldab kõiki pakkumuse vastavuse tuvastamiseks vajalikke andmeid. See on vastav ja selles puuduvad selgitamist vajavad asjaolud. Allpool selgitab vaidlustaja, et kõik hankija küsimused on vastavuse hindamisel ebavajalikud (vt ptk C). 2.10. Seadust tuleb tõlgendada koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist (TsÜS § 3). Seega ei piisa RHS § 114 lg 2 ls 1 teise alternatiivi – millele on hankija vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamisel tuginenud – sisu kindlakstegemisel üksnes grammatilisest analüüsist („Hankija lükkab pakkumuse tagasi, /…/ kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi /…/.“). Riigikohus on selgitanud, et ainult ühe tõlgendamismeetodi kasutamine võib viia ebaõigele tõlgendusele, mistõttu tuleb kontrollida, kas ka teiste meetodite kasutamine viib samale tulemusele.6 Ka praegu viiks üksnes grammatiline tõlgendamine selgelt ebaõige tulemuseni, mis ei ole kooskõlas seaduse eesmärgi, mõtte ega riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. 2.11. Seaduse süstemaatiline tõlgendamine – seaduse omavaheliste normide seoste analüüs – viib selgelt järelduseni, et selgituspäringule vastamata jätmise tõttu saab pakkumuse tagasi lükata vaid siis, kui hankija ei saa seetõttu hinnata pakkumuse vastavust. Õigus lükata pakkumus tagasi, „kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi“, asub RHS §-s 114 – s.o „pakkumuste vastavuse kontrollimine“. Seadus lähtub oma sõnastuses eeldusest, et hankija ei küsi pakkujalt niisama huvi pärast erinevat infot, vaid esitab lisaküsimusi ainult juhul, kui pakkumuses esitatud andmete pinnalt ei ole võimalik pakkumuse vastavust hinnata. Kuna seadus lähtub n-ö „mõistliku hankija“ mõõdupuust, siis ei ole ilmselt nähtud vajadust lisada kõnealuse mittevastavaks tunnistamise alternatiivi juurde lisaselgitust, et see kehtib vaid juhul, kui hankijal ka päriselt küsitavat informatsiooni vastavuse tuvastamiseks vaja läheb. 2.12. Eelnevale viitab ka RHS § 114 lg 2 ls 1 kolmas alternatiiv, mis võimaldab lükata pakkumuse tagasi, „kui pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust RHADis esitatud tingimustele“. Seega on oluline küsimuste ja vastuste sisu – kas küsimused olid vajalikud pakkumuse vastavuse kontrollimiseks ja kas koos vastustega oli võimalik vastavust kontrollida – , mitte üksnes see, kas pakkuja vastas või mitte. 2.13. Samale järeldusele viib seaduse teleoloogiline ehk eesmärgipärane tõlgendamine. RHS § 114 lg 2 ls 1 teise alternatiivi eesmärk on võimaldada lükata pakkumus tagasi, kui pakkuja ei vasta küsimustele, millele vastuse saamine on tema pakkumuse vastavuse kontrollimiseks vajalik. Seaduse eesmärk ei saa olla, et pakkumuse võib tagasi lükata ka siis, kui pakkumuses selgitamist vajavad asjaolud küll puuduvad, kuid pakkuja ei ole vastanud ebavajalikele hankija küsimustele. Selline tõlgendus oleks selges vastuolus põhimõttega, et kõigi pakkujate esitatud pakkumustele kehtivad samad tingimused. 7 Pakkumus võib sellisel juhul küll sisaldada kõiki pakkumuses nõutud dokumente ning vastata kõikidele RHADis esitatud tingimustele, kuid pakkumuse 5 VAKO 43-18/194158, p 13; VAKO 109-19/208989, p 9.3.3.2; TlnHKo 3-19-1491, p 38. 6 RKTKo 2-18-8886, p 14. 7 EKo C-496/99, p-d 109—111. 4/11  vastavuse eelduseks seatakse täiendav tingimus, et pakkuja peab vastama küsimustele, mis ei ole vajalikud. 2.14. Tõlgendus, et mis tahes küsimusele vastamata jätmine päädib pakkumuse tagasilükkamisega, ei saa olla eesmärgipärane ka seetõttu, et see avaks ukse kuritarvitamisele. Näiteks ei saa kindlasti pidada läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega (RHS § 3 p-d 1 ja 2) kooskõlas olevaks seda, kui hankija esitab pakkujale 100 küsimust pakkumuses esitatud spetsialistide lapsepõlve ja sugulussuhete kohta ning lükkab küsimustele vastamata jätmise korral pakkumuse tagasi. Seaduse grammatilisel tõlgendamisel järeldub, et hankija käitub õiguspäraselt, kuid ükski teine tõlgendamismeetod seda ei toeta. Olgu öeldud, et hankija ei ole vaidlusaluses olukorras esitanud vaidlustajale küll niivõrd küünilisi küsimusi, kuid sellegipoolest ei ole hankija küsimused vaidlustaja pakkumuse vastavuse hindamisel vajalikud (nagu selgitatud järgmises peatükis). 2.15. Kogumis on selge, et hankija selgituspäringule vastamata jätmine saab tingida pakkumuse tagasilükkamise vaid siis, kui hankija ei saa seetõttu hinnata pakkumuse vastavust. C. HANKIJA KÜSIMUSED ON VAIDLUSTAJA PAKKUMUSE VASTAVUSE HINDAMISEL EBAVAJALIKUD 2.16. Vaidlustaja pakkumuses ei esine selgitamist vajavaid asjaolusid. Nagu vaidlustaja järgnevalt selgitab, ei olnud ühelegi hankija küsimusele vastuse saamine vajalik selleks, et vaidlustaja pakkumuse vastavust kontrollida. 2.17. Kuigi hankija küsimused võivad esmapilgul tunduda asjakohased – need on esitatud vaidlustaja pakutud toodete kohta –, seisneb ebavajalikkus selles, et hankija küsimused ei üritanud täita vaidlustaja pakkumuses puuduolevaid lünkasid ega andnud hankijale lisainformatsiooni, milleta tal poleks olnud võimalik pakkumuse vastavust kontrollida. Hankijal ei olnud ega ole siiani nendele küsimustele vastuse saamine vajalik, et teha järeldus, et vaidlustaja pakkumus on vastav. ▪ Küsimus 1 2.18. Hankija esimene küsimus oli: „Olete positsioonidel DK-01 (toodud kirjeldustele sobivad Dokumendikapp) ja KK-01 (Lükandustega kapp) pakkunud spetsifikatsioonis välja tooted, vastavalt "Serie, SES2231" ja "Serie, SE4251". Hankija tuvastas sisulist kontrolli teostades, et antud tootenimetuste juurde märgitakse kõrgust viitav tähistus "P" (823 mm) või "S, M, R" (887 mm), mis on pakkuja lahtris märkimata. Palume pakkujal selgitada, kas tegemist on erilahendusena pakutavate toodetega või on ekslikult märgitud valed toote kõrgused (825 mm). Sel juhul palume kinnitada korrektsed toote kõrgused ning tootekoodid/-nimetused.“ 2.19. Vaidlustaja esitas pakkumuses pakkumuse vormi 8 , milles on esitatud pakutavate toodete andmed. Esitatud andmed kinnitavad kõikide toodete vastavust kõikidele RHADis esitatud nõuetele. Vaidlustaja vastus sellele küsimusele võiks seega olla: „Pakutavate toodete mõõtmed on esitatud pakkumuse vormis.“ Vaidlustaja on juba pakkumust esitades kinnitanud, et esitatud andmed on õiged ja moodustavad tema pakkumuse sisu (RHAD Vorm 2 p 6), mistõttu ei ole hankijal vajadust küsida üle, kas need ikka on õiged. Täiendava kinnituse andmata jätmine, mis juba pakkumuses sisaldub, ei saa olla alus lükata pakkumus tagasi. 2.20. Vaidlustaja selgitab, et mõlemad tooted – nii positsioonil DK-01 esitatud „SE2231“ kui ka positsioonil KK-01 esitatud „SE4251“ – on vaidlustaja enda poolt toodetavad. See tuleneb selgelt ka pakkumuse vormist, kus on mõlema toote tootjaks märgitud „Standard“. Kuna vaidlustaja on ise tootja, toodab ta need tooted täpselt sellistes mõõtmetes, nagu on pakkumuse vormil tulbas D esitatud. Seal, kus vaja, toodab vaidlustaja erilahendusega esemed, mida jaemüügis ei ole. 8 Siin ja edaspidi mõeldakse „pakkumuse vormi“ all vaidlustaja pakkumuses esitatud dokumenti „Lisa 11 Ostumööbli spetsifikatsioon_2503“. 5/11 2.21. Kuna vaidlustaja on ise pakutud toodete tootja, ei saanud hankija „sisulist kontrolli teostades tuvastada“, et vaidlustaja on märkinud pakkumuse vormis „valed kõrgused“. Hankija ei saa kontrollida, millised on „päris mõõtmed“ esemel, mida ei ole olemas ning mille toodab vaidlustaja pärast edukaks osutumist. Kõik pakkumuse vormil märgitud kõrgused on õiged (tulp D) ja vaidlustaja toodab need sellisena. 2.22. Hankija ei ole seega „sisulise kontrolli“ raames kontrollinud esemeid, mida vaidlustaja pakub, vaid on kontrollinud veebist jaemüügis olevate toodete mõõtmeid. See, millise eseme vastavust hankija kontrollima pidi, on ammendavalt kirjas pakkumuse vormis. VAKO on oma praktikas selgitanud, et hankija peab pakkumuse vastavuse sisulisel kontrollimisel piirduma RHADis nõutud dokumentidega – hankija ei saa endale tuletada piiramatut õigust nõuda andmeid ja dokumente, mida pakkumuses esitama ei pidanud. 9 Vaidlustaja esitas pakkumuse vormi ning selles toodud andmed kinnitavad vastavust kõikidele nõuetele. Hankija ei ole väitnud vastupidist ega selgitanud, miks ei olnud tal võimalik pakkumuse vormi alusel hinnata vaidlustaja pakkumuse vastavust. 2.23. Pakkumus on pakkuja kirjalikult väljendatud tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks ning siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast (RHS § 110 lg 1 ja § 111 lg 1). Hankija ei pea ega tohi pakkumust kontrollides võtta eelduseks, et pakkuja on pakkumust tehes eksinud. Vastupidi, kuivõrd pakkumus on pakkuja jaoks siduv, tuleb eeldada, et selles esitatud andmed on õiged. 2.24. Veel enam, selgituse andmisega ei ole võimalik pakkumust sisuliselt muuta. 10 Euroopa Kohtu praktikas on selgitatud, et pakutava toote tehnilised omadused on pakkumuse oluliseks aspektiks ning selgituste kaudu mittemuudetavad. 11 Sellest tulenevalt ei oleks mis tahes vastus, mille vaidlustaja oleks hankijale andnud, saanud vaidlustaja pakkumuse sisu muuta. Hankija oleks ikkagi pidanud kontrollima vaidlustaja pakkumuse vastavust pakkumuse vormis esitatud andmete alusel ning lepingu täitmise käigus oleks vaidlustajal kohustus tarnida täpselt sellised tooted, nagu pakkumuse vormis nimetatud. 2.25. Kogumis on selge, et hankija küsimus on vaidlustaja pakkumuse vastavuse hindamisel ebavajalik. Sisuliselt küsis hankija lihtsalt täiendavat kinnitust sellele, et vaidlustaja pakkumuse vormil esitatud toodete mõõdud on õiged. Hankija ei saanud sellisele küsimusele vastamata jätmise tõttu pakkumust tagasi lükata. ▪ Küsimus 2 2.26. Hankija teine küsimus oli: „Olete positsioonil DK-02 (Dokumendikapp) pakkunud spetsifikatsioonis välja toodud kirjeldusele vastava toote "Serie, SE2432". Hankija tuvastas sisulist kontrolli teostades, et antud tootenimetuse juurde märgitakse kõrgust viitav tähistus "P" (1591 mm) või "S, M" (1654 mm), mis on pakkuja lahtris märkimata. Palume pakkujal selgitada, kas tegemist on erilahendusena pakutava tootega või on ekslikult märgitud vale toote kõrgus (1655 mm) ning sel juhul kinnitada korrektne toote kõrgus ja tootekood/-nimetus.“ 2.27. Küsimus 2 on sisult küsimusega 1 analoogne, lihtsalt esitatud teise toote kohta. Vaidlustaja ei hakka eelnevat argumentatsiooni kordama – kõik küsimuse 1 juures esitatud argumendid kehtivad ka küsimuse 2 kohta. Pakkumuse vormil esitatud andmed kinnitavad positsioonil DK-02 esitatud toote vastavust kõikidele nõuetele. Toote kõrgus ongi 1655 mm, nii nagu pakkumuse vormi lahtris D11 on märgitud. 2.28. Kogumis on selge, et hankija küsimus on vaidlustaja pakkumuse vastavuse hindamisel ebavajalik. Sisuliselt küsis hankija lihtsalt täiendavat kinnitust sellele, et vaidlustaja 9 VAKO 19-22/242490, p 14. 10 TlnRnKo 3-19-1523, p-d 18 ja 18.1; TlnRnKo 3-21-722, p 12; EKo C-336/12, p-d 31–32. 11 EÜKo T40/01, p 76. 6/11  pakkumuse vormil esitatud toodete mõõdud on õiged. Hankija ei saanud sellisele küsimusele vastamata jätmise tõttu pakkumust tagasi lükata. 2.29. Küsimus 2 on ebavajalik ka põhjusel, et isegi kui kõrgus oleks 1591 mm või 1654 mm, oleks sellest hoolimata pakkumus vastav. TK p-i 6.1 järgi on toodetel mõõtude tolerants ± 5% kõikides suundades. Pakkumuse vormis esitatud toote kõrgus on 1655 mm – seda toodet vaidlustaja ka pakub –, kuid isegi kui toote kõrgus oleks 1591 mm või 1654 mm, jääks toode lubatud piiridesse (spetsifikatsioonis etteantud mõõt on 1610 mm, tolerants 5% tähendab, et pakutava toote kõrgus võib olla vahemikus 1529,5—1690,5 mm). ▪ Küsimus 3 2.30. Hankija kolmas küsimus oli: „Olete positsioonil K-06 (Sahtlikapp) pakkunud spetsifikatsioonis välja toodud kirjeldusele vastava toote "Piano, PASBR43-ERI". Kuna originaaltootel puuduvad käepidemed, siis palume pakkujal täpsustada, millised käepidemed valmistatakse eritellimusena valmivale sahtlikapile ning kinnitada, et pakutav toode vastab spetsifikatsioonis toodud kirjeldusele.“ 2.31. Küsimus 3 on sisult analoogne eelmiste küsimustega. Vaidlustaja ei hakka eelnevat argumentatsiooni kordama – kõik küsimuse 1 juures esitatud argumendid kehtivad ka küsimuse 3 kohta. Pakkumuse vormis esitatud andmed kinnitavad positsioonil K-06 esitatud toote vastavust kõikidele nõuetele. Vaidlustaja on pakkumuse vormi lahtrites F18 märkinud, et sahtliboksil on „pulbervärvitud metallist mugavad pinnapealsed käepidemed“ ning lahtris H18, et sahtliboksi „käepidemed pulbervärvitud valge“. Seega on käepidemete kirjeldus pakkumuse vormil esitatud ja hankijal puudus mistahes vajadus sahtlikapi vastavuse tuvastamiseks küsida lisainformatsiooni. 2.32. Kogumis on selge, et hankija küsimus on vaidlustaja pakkumuse vastavuse hindamisel ebavajalik. Sisuliselt küsis hankija sama informatsiooni, mis vaidlustaja pakkumuse vormil juba esitatud on. Hankija ei saanud sellisele küsimusele vastamata jätmise tõttu pakkumust tagasi lükata. ▪ Küsimus 4 2.33. Hankija neljas küsimus oli: „Olete positsioonidel L-02 (Elektriline töölaud) ja L-05 (Elektriline töölaud) pakkunud spetsifikatsioonis välja toodud nõuetele sobivad tooted, vastavalt "LITE". Hankija tuvastas sisulist kontrolli teostades, et antud toote reguleerimiskõrgus on 595–1245 mm. Palume pakkujal selgitada, kas tegemist on erilahendusena pakutavate toodetega või on ekslikult märgitud valed toote reguleerimiskõrgused ning sel juhul kinnitada korrektsed toote kõrgused.“ 2.34. Küsimus 4 on sisult analoogne eelmiste küsimustega. Vaidlustaja ei hakka eelnevat argumentatsiooni kordama – kõik küsimuse 1 juures esitatud argumendid kehtivad ka küsimuse 4 kohta. Pakkumuse vormis esitatud andmed kinnitavad positsioonidel L-02 ja L-05 esitatud toodete vastavust kõikidele nõuetele. Pakkumuse vormi lahtris 23D on kinnitatud toote L-02 kõrguseks 1235 mm ja lahtris D26 on märgitud toote L-05 kõrguseks 1235 mm. 2.35. Kogumis on selge, et hankija küsimus on vaidlustaja pakkumuse vastavuse hindamisel ebavajalik. Sisuliselt küsis hankija lihtsalt täiendavat kinnitust sellele, et vaidlustaja pakkumuse vormil esitatud toodete mõõdud on õiged. Hankija ei saanud sellisele küsimusele vastamata jätmise tõttu pakkumust tagasi lükata. 2.36. Nagu küsimus 2, on küsimus 4 ebavajalik ka põhjusel, et isegi kui elektrilise töölaua reguleerimiskõrgus oleks 595—1245 mm, oleks sellest hoolimata pakkumus vastav, kuna jääb mõõtude tolerantsi 5% sisse (TK p 6.1). Spetsifikatsioonis etteantud reguleerimiskõrgus on 595— 1235 mm. Lisaks, kuna tegemist on elektrilise töölauaga, ei saaks minimaalselt suuremat 7/11  reguleerimiskõrgust niikuinii pidada puuduseks, vaid miinimumist paremaks. Kui hankija seda vajalikuks peab, on tal õigus lauda reguleerida mitte kõrgemale kui 1235 mm, isegi kui pakutav laud seda võimaldaks. ▪ Küsimus 5 2.37. Hankija viies küsimus oli: Palume kinnitada, et positsioonil L-04 (Laud) eritellimusena valmistatav laud on virnastatav (sisulise kontrolli käigus näidistootel virnastamise võimalus puudub). 2.38. Küsimus 5 on sisult analoogne eelmiste küsimustega. Vaidlustaja ei hakka eelnevat argumentatsiooni kordama – kõik küsimuse 1 juures esitatud argumendid kehtivad ka küsimuse 5 kohta. Hankija ei saanud „pakkumuse sisulisel kontrollimisel“ lähtuda jaemüügis olevast näidistootest, kuna riigihankes pakutav toode tehakse eritellimusena ning täpselt sellisena, nagu pakkumuse vormis kirjas. Pakkumuse vormis esitatud andmed kinnitavad positsioonil L-04 esitatud toote vastavust kõikidele nõuetele. Pakkumuse vormi lahtris F25 on vaidlustaja märkinud selgelt ja üheselt „võimaldab virnastada laudu“. 2.39. Kogumis on selge, et hankija küsimus on vaidlustaja pakkumuse vastavuse hindamisel ebavajalik. Sisuliselt küsis hankija sama informatsiooni, mis vaidlustaja pakkumuse vormil juba esitatud on. Hankija ei saanud sellisele küsimusele vastamata jätmise tõttu pakkumust tagasi lükata. ▪ Küsimus 6 2.40. Hankija kuues küsimus oli: Olete positsioonil RK-01 (Riidekapp) pakkunud toote nimega "Serie, SE2531". Hankija tuvastas sisulist kontrolli teostades, et antud toote sügavus on 420 mm ning tootel puudub riiete riputamise võimalus riidepuutoruga. Palume pakkujal selgitada, kas tegemist on erilahendusena pakutava tootega või on mõeldud toodet "Serie, SE3531" ning ekslikult on märgitud vale toote sügavus (410 mm). Kinnitada toote korrektne kõrgus ja et pakutav toode vastab spetsifikatsioonis toodud kirjeldusele. 2.41. Küsimus 6 on sisult analoogne eelmiste küsimustega. Vaidlustaja ei hakka eelnevat argumentatsiooni kordama – kõik küsimuse 1 juures esitatud argumendid kehtivad ka küsimuse 6 kohta. Pakkumuse vormis esitatud andmed kinnitavad positsioonil RK-01 esitatud toote vastavust kõikidele nõuetele. Taaskord, hankija ei saanud „sisulist kontrolli teostades“ tuvastada, et tootel puudub riidepuutoru või et tootel on märgitud „vale“ sügavus. Vaidlustaja on pakkunud toodet „SE2531“, nagu pakkumuse vormis kirjas, ning tarnib edukaks osutumise korral toote pakkumuse vormis esitatud mõõtmetes ja omadustega. Lahtris 33D on märgitud toote sügavuseks 410 mm (mis vastab nõutud mõõtmetele) ning lahtris F33, et „kapis nii riiete riputamise võimalus riidepuutoruga kui ka riiulid“. Vaidlustaja on pakkunud sellistele omadustele vastavat kappi ning sellest tulnukski hankijal vastavuse hindamisel lähtuda. 2.42. Kogumis on selge, et hankija küsimus on vaidlustaja pakkumuse vastavuse hindamisel ebavajalik. Sisuliselt küsis hankija sama informatsiooni, mis vaidlustaja pakkumuse vormil juba esitatud on. Hankija ei saanud sellisele küsimusele vastamata jätmise tõttu pakkumust tagasi lükata. ▪ Ükski küsimustest ei mõjutanud pakkumuse sisu 2.43. Kokkuvõttes ei ole ükski küsimus vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel asjakohane, sest vastused ei saanuks mõjutanud pakkumuses esitatud sisu. Hankija on iga küsimusega palunud üle kinnitada asjaolusid, mis on pakkumuse vormil juba üheselt olemas ning mille õigsust on pakkuja pakkumust esitades juba kinnitanud. Toote tehnilised omadused ei ole tagantjärele muudetavad ning hankija pidi pakkumuse vastavust kontrollima pakkumuses esitatud pakkumuse vormi alusel. 8/11 2.44. Analoogselt võib mõelda olukorrale, kus hankija oleks küsinud vaidlustajalt need samad küsimused, kuid vaidlustaja oleks vastanud üksnes kinnitusega, et iga toote tehnilised andmed on kirjeldatud pakkumuse vormil, andmata mis tahes lisainformatsiooni (mille andmist pole RHADis ka nõutud). Sellisel juhul ei oleks saanud hankija pakkumust tagasi lükata põhjendusel, et küsimustele jäeti tähtaegselt vastamata. Samuti ei oleks hankija saanud pakkumust tagasi lükata põhjendusel, et selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust RHADis esitatud tingimustele – kõik andmed, mida hankija vajas pakkumuse vastavuse hindamiseks olid pakkumuse vormil juba olemas, lisaandmeid polnud vaja. Kui aktsepteerida lähenemist, et tähtaegselt vastamata jätmise korral tuleks vaidlustaja pakkumus tagasi lükata – sõltumata küsimuse vajalikkusest või pakkumuses sisaldunud informatsioonist –, tekitaks see olukorra, kus sama pakkumust ei saaks tagasi lükata, kui pakkuja lihtsalt kinnitab, et kõik info, mille kohta on küsitud, on pakkumuses kajastatud, kuid sama pakkumus tuleks tagasi lükata, kui samasisulised kinnitused oleks andmata jäetud. Selline lähenemine ei ole selgelt kooskõlas proportsionaalsuse (RHS § 3 p 1), konkurentsi efektiivse ärakasutamise (RHS § 3 p 3) ega rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtetega (RHS § 3 p 5). D. KOLMANDATE ISIKUTE PAKKUMUSED ON MITTEVASTAVAD 2.45. Vaidlustaja taotleb kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumuse mittevastavaks tunnistamist juhul, kui vaidlustus jääb tema enda pakkumuse osas rahuldamata. Kui vaidlustus rahuldatakse vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise otsuse osas, puudub põhjus lahendada küsimust kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumuse vastavuse osas, kuna vaidlustaja pakkumus on mõlemast majanduslikult soodsam. 2.46. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et hankevaidluses kaitstav subjektiivne õigus hõlmab ka õigust osaleda võimalikus uues riigihanke menetluses. Vaidlustajal on kaebeõigus ka siis, kui tal avaneks kaebuse kaudu võimalus osutuda edukaks võimalikus uues riigihankes. 12 Kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumused on ainsad vastavaks tunnistatud pakkumused. Kui ka need pakkumused on mittevastavad, ei ole menetluses alles ühtegi vastavat pakkumust ning vaidlustajal avaneks võimalus osutuda edukaks uues riigihankes. 2.47. Positsioonil T-01 ostab hankija klienditooli. Tootele on spetsifikatsioonis sätestatud järgmised nõuded: a. „525 x 570 x 887 mm, iste h=430mm" (spetsifikatsiooni lahter C35); b. „Tooli istme- ja seljaosa on ühes tükis painutatud kasevineer. Seljatoe osa on kitsam, ülespoole aheneva vormiga. 19mm diameetriga ümartorust jalad. Tool on virnastatav. Plastilise vineerivormiga tooli kitseneva ülaosa krooniks on täispuidust voolitud sarvelaadne lõpetus-seljatoetaja. Valgel taustal eristuvad mustad kinnituspoldid. Jalad varustatud plastikjalustega põrandate kaitseks“ (spetsifikatsiooni lahter E35). 2.48. Hankija peab positsioonil T-01 silmas Aktsiaseltsi STANDARD poolt toodetud tooli „VIPSI“, mille on disaininud Eero Jürgenson (spetsifikatsiooni lahter L35). 13 Konkreetse toote autoriõigus kuulub vaidlustajale ning vaidlustaja ei ole andnud kummalegi kolmandale isikule litsentsi toodet turustada. Kui kumbki kolmas isik pakub tooli „VIPSI“, on tegemist vaidlustaja autoriõiguse rikkumisega. VAKO on oma praktikas selgitanud, et kui pakkujal puudub intellektuaalomandi kaitsega seotud põhjustel õigus pakutavat toodet pakkuda, on pakkumus mittevastav.14 2.49. Kolmandatel isikutel ei olnud võimalik ka pakkuda samaväärset toodet. TK p-s 6.1 on selgitatud, et pakkuda on lubatud asju, „mis on kõikide teadaolevate näitajate poolest samaväärsed s.t 12 EKo C-100/12, p 33; EKo C-689/13, p-d 24—30; EKo C-355/15, p 29; EKo C-131/16, p 55; EKo C-771/19, p 31. 13 Veebis: https://www.standard.ee/wp-content/uploads/2021/10/standard_vipsi.pdf. 14 VAKO 39-24/267044, p-d 12, 13, 16 jt. 9/11  vastavad nõutud tehnilistele, funktsionaalsetele ja esteetilistele tingimustele“. All on esitatud pilt toolist „VIPSI“. Joonis 2. Aktsiaseltsi STANDARD autoriõigusega kaitstud tool „VIPSI“. 2.50. Spetsifikatsiooni lahtris E35 on esitatud üksikasjalik kirjeldus tooli „VIPSI“ tehnilistest, funktsionaalsetest ja esteetilistest tingimustest, mh on nõutud, et „tooli kitseneva ülaosa krooniks on täispuidust voolitud sarvelaadne lõpetus-seljatoetaja“ ja „valgel taustal eristuvad mustad kinnituspoldid“. See kirjeldus on võetud ülalviidatud tooli „VIPSI“ reklaamlehelt. 2.51. Et pakkuda tooliga „samaväärset“ toodet, peaksid pakutaval toolil olema samad esteetilised omadused, mis on toolil „VIPSI“. Kuna tool „VIPSI“ on autoriõigusega kaitstud teos AutÕS § 4 lg 2 mõistes, on samamoodi kaitstud ka selle teose unikaalsed detailid. 15 Ei saa olla tõsiseltvõetavat vaidlust, et spetsifikatsioonis esitatud esteetilised omadused on tooli „VIPSI“ unikaalsed detailid. Kolmandatel isikutel ei ole võimalik pakkuda samaväärset toodet ilma, et rikutaks vaidlustaja autoriõigust. Kolmandad isikud ei ole seega saanud õiguspäraselt pakkuda RHADile vastavat toodet. 2.52. Vaidlustaja ei tea, milline on kolmandate isikute pakkumuse sisu ning kuidas on üritatud tagada vastavust spetsifikatsiooni positsioonil T-01 hangitavale tootele. Seetõttu taotleb vaidlustaja sellekohase teabe väljastamist – tegemist ei saa olla kolmandate isikute ärisaladusega, kuna tool „VIPSI“ on vaidlustaja intellektuaalne omand. Kui kolmandad isikud on üritanud tagada vastavust läbi samaväärse toote pakkumise – mis ei ole samuti võimalik ilma vaidlustaja õigusi rikkumata – , taotleb vaidlustaja ka sellekohaste tõendite väljastamist (vt p 3.1). 2.53. Kui kolmandad isikud tuginevad samaväärsusele, aga ei ole samaväärsust tõendanud, pidi hankija pakkumuse tagasi lükkama. Euroopa Kohus on selgitanud, et samaväärsusele tuginedes tuleb pakkujal endal juba pakkumuses tõendada mistahes asjakohaste tõenditega, et tema poolt pakutu on RHADis kirjeldatuga kooskõlas. 16 Kui pakkumuse koosseisus pole samaväärsust tõendatud, tuleb pakkumus lükata tagasi kui mittevastav. 17 2.54. Kokkuvõttes ei saa kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumused olla RHADile vastavad. Ostetav tool on vaidlustaja intellektuaalne omand ning vaidlustaja ei ole andnud kummalegi kolmandale isikule edasimüügiõigust. Samuti ei ole olnud võimalik pakkuda samaväärset toodet, kui kolmandad isikud tuginevad samaväärsusele. 15 Vt HMKo 2-17-14515, p 178 jj. 16 EKo C-14/17, p 32. 17 RHSK § 88/31. 10/11 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Taotlus väljastada teave. Hankija on tunnistanud kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumused vastavaks, kuna nendes ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHADis nimetatud tingimustest (RHS § 114 lg 2 ls 2). Vaidlustajale ei ole teada, millised on mittesisulised kõrvalekalded, millele hankija viitab. Kuna vaidlus puudutab mh kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumuse vastavust, taotleb vaidlustaja talle väljastada teave, miks ja milliste puuduste puhul on hankija jõudnud järelduseni, et puudused on mittesisulised (taotluste p 3). Samuti, kuna spetsifikatsiooni positsioonil T-01 nõutud toode on kaitstud vaidlustaja intellektuaalse omandina, taotleb vaidlustaja väljastada teave, milliseid tooteid on kolmas isik I ja kolmas isik II sellel positsioonil pakkunud – tegemist ei saa olla ärisaladusega, kuna ainsana pakutav toode saab olla vaidlustaja oma (taotluste p 4). Juhul kui kolmandad isikud tuginevad samaväärsusele – mis, nagu varem põhjendatud, ei ole võimalik – taotleb vaidlustaja väljastada talle ka sellekohased tõendid (taotluste p 5). 3.2. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse eest riigilõivu 640 eurot (RLS § 258 lg 1 p 1) (lisa 3). 3.3. Esindus. Vandeadvokaat Liisa Levandi ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on vaidlustaja lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 3.4. Tähtaegsus. Hankija teavitas vaidlustajat oma otsustest 19.04.2024. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 1). 3.5. Läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6). 3.6. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le e-posti teel ([email protected]). Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Liisa Levandi, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi LISAD Lisa 1 Päring registritoele Lisa 2 Vastused hankija selgituspäringule Lisa 3 Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 11/11  Saatja: Toomas Laigna <[email protected]> Saaja: Gregor Saluveer | TGS Baltic, [email protected], Liisa Levandi | TGS Baltic Teema: Vs: Hankija küsimusele vastamise kontroll registrilogidest (Aktsiaselts STANDARD, viitenumber 275897) [TGS:32644] Tere Kahjuks ei ole IT veel vastanud sellele päringule. Lugupidamisega Riigihangete registri kasutajatugi Toomas Laigna Infosüsteemide arendamise osakond Riigi Tugiteenuste Keskus tel +372 611 3693 [email protected] <mailto:[email protected]> https://riigihanked.riik.ee <https://riigihanked.riik.ee/> www.rtk.ee <http://www.rtk.ee/> | Lõkke 4, 10122 Tallinn <https://www.rtk.ee/sites/default/files/RTK-mailijalus-173x71.jpg> Saatja: [email protected] <[email protected]> Nimel Gregor Saluveer | TGS Baltic Saatmisaeg: reede, 26. aprill 2024 10:19 Adressaat: [email protected] Koopia: Liisa Levandi | TGS Baltic <[email protected]> Teema: RE: Hankija küsimusele vastamise kontroll registrilogidest (Aktsiaselts STANDARD, viitenumber 275897) [TGS:32644] Tere! Kirjutan, et uurida alloleva päringu menetlemise kohta. Kuna hankija tunnistas küsimusele vastamata jätmise tõttu Aktsiaseltsi STANDARD pakkumuse mittevastavaks, millise otsuse vaidlustamise tähtpäev on esmaspäeval (29.04), oleks vaja registrilogidest infot esimesel võimalusel. Kõnesoleva teabevahetuse ID on 838197, saadetud pakkujale 09.04.2024. Juhul, kui vajate lisateavet, et õige logi tuvastada, palun andke teada. Parimat Gregor Saluveer Advokaat Ahtri 6a, 10151 Tallinn, Eesti Mobiil +372 5591 0417, telefon +372 6264 300 [email protected] <mailto:[email protected]> tgsbaltic.com <http://tgsbaltic.com> Advokaadibüroo TGS Baltic AS on äritegevuse nõustamisele spetsialiseerunud advokaadibüroo Baltikumis. Meie Eesti, Läti ja Leedu kontoris töötab üle 150 advokaadi. Konfidentsiaalsusteade. Käesolev e-kiri ja selle manus(ed) on mõeldud üksnes e-kirja adressaadile. E-kiri võib sisaldada teavet, mis on privilegeeritud, konfidentsiaalne ja/või ei kuulu vastavalt kehtivale seadusele avalikustamisele. Kui Te ei ole käesoleva e-kirja adressaadiks või olete saanud e-kirja ekslikult, teavitame Teid, et igasugune e-kirjas oleva informatsiooni avaldamine, kopeerimine, levitamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Sellisel juhul palume Teil viivitamatult teavitada saatjat ja kustutada see e-kiri ning manused oma süsteemist. Täname. From: Gregor Saluveer | TGS Baltic Sent: kolmapäev, 24. aprill 2024 14:33 To: [email protected] <mailto:[email protected]> Cc: Liisa Levandi | TGS Baltic <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Hankija küsimusele vastamise kontroll registrilogidest (Aktsiaselts STANDARD, viitenumber 275897) [TGS:32644] Tere! Kirjutan Aktsiaseltsi STANDARD esindajana seoses riigihankega „Kilingi-Nõmme ühishoone sisustushange“ (viitenumber 275897). Hankija esitas pakkujale registri kaudu küsimusele, millele pakkujal jäi vastamata. Pakkuja kinnitab meile, et endale teadaolevalt ta siiski laadis vastuse üles ja esitas selle tähtaegselt. Võimalik on, et pakkuja laadis küll vastuse üles ja vajutas „Salvesta“, kuid vastust ära ei esitanud. Meil on olemas vastuse dokument, mille metaandmetest on näha, et dokument on koostatud enne vastuse tähtpäeva, kuid meil ei ole teada, mida täpsemalt registris tehti või tegemata jäeti. Kas saate palun kontrollida registrilogidest, milliseid – kui üldse – toiminguid on pakkuja hankijale vastamisel teinud. Parimat Gregor Saluveer Advokaat Ahtri 6a, 10151 Tallinn, Eesti Mobiil +372 5591 0417, telefon +372 6264 300 [email protected] <mailto:[email protected]> tgsbaltic.com <http://tgsbaltic.com> Advokaadibüroo TGS Baltic AS on äritegevuse nõustamisele spetsialiseerunud advokaadibüroo Baltikumis. Meie Eesti, Läti ja Leedu kontoris töötab üle 150 advokaadi. Konfidentsiaalsusteade. Käesolev e-kiri ja selle manus(ed) on mõeldud üksnes e-kirja adressaadile. E-kiri võib sisaldada teavet, mis on privilegeeritud, konfidentsiaalne ja/või ei kuulu vastavalt kehtivale seadusele avalikustamisele. Kui Te ei ole käesoleva e-kirja adressaadiks või olete saanud e-kirja ekslikult, teavitame Teid, et igasugune e-kirjas oleva informatsiooni avaldamine, kopeerimine, levitamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Sellisel juhul palume Teil viivitamatult teavitada saatjat ja kustutada see e-kiri ning manused oma süsteemist. Täname. ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message. MAKSEKORRALDUS NR 11738 MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО AS STANDARD 29.04.2024 MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА 10011051 (Registreerimisnumber) RH viitenumbriga 275897 Kilingi-Nõmme ühishoone sisustushange vaidlustus EE942200221082057740 MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА Swedbank AS SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ RAHANDUSMINISTEERIUM SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ EE932200221023778606 2900082126 SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ Swedbank AS 640.00 EUR 0.16 SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ Kuussada nelikümmend eurot 00 senti MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА 2024042900700101 KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.