Majandusaasta aruanne ja ülevaade nõukogu tööst

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Rakvere Teatrimaja nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Rakvere Teatrimaja (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2023 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2023 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 /digitaalselt allkirjastatud/ Margit Leppik Vandeaudiitori number 412 AUDIITORBÜROO ELSS OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51003 20.03.2024 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2023 aruandeaasta lõpp: 31.12.2023 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Rakvere Teatrimaja registrikood: 90003491 tänava/talu nimi, F. R. Kreutzwaldi tn 2a maja ja korteri number: linn: Rakvere linn maakond: Lääne-Viru maakond postisihtnumber: 44314 telefon: +372 3295448, +372 3295450 faks: +372 3295441 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: http://www.rakvereteater.ee Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 20 Bilanss 20 Tulemiaruanne 21 Rahavoogude aruanne 22 Netovara muutuste aruanne 23 Raamatupidamise aastaaruande lisad 24 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 24 Lisa 2 Raha 26 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 27 Lisa 4 Varud 28 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 28 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 29 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 30 Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 30 Lisa 9 Annetused ja toetused 32 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 32 Lisa 11 Muud tulud 32 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 33 Lisa 13 Tööjõukulud 33 Lisa 14 Intressitulud 33 Lisa 15 Seotud osapooled 34 Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva 34 Aruande allkirjad 35 Vandeaudiitori aruanne 36 2  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2023. AASTA TEGEVUSKAVA 1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise võimekuse arendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil. Tegevuskava täitmisel on suurimaks väliskeskkonna takistuseks kasvav inflatsioon ja jätkuvalt kõrged ja aimamatud energiahinnad. Viimased kaks aastat on näidanud, kuidas COVID-19 pandeemia peatas kõik meie tegevused ja muutis omatulu teenimise kiirelt olematuks. Aasta 2023 tegevused on jätkuvalt kaetud ebakindluse looriga ja peame arvestama ootamatustega kõiges. Tegevuskava täitmisel on sisutegevuse suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2022. aastal oli trupi 18-st koosseisulisest näitlejast kümnel repertuaaris 6–9 lavastust. See on erakordselt suur hõivatus, kui võrrelda teiste Eesti teatritega. 18 koosseisulist näitlejat ei kata teatri tegelikke vajadusi ja sunnib meid pidevalt kasutama külalisnäitlejaid ning valima väiksemate koosseisudega materjale. Külalisnäitlejad muudavad küll pildi publikule atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa planeerimisprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole pideva pingelise eelarve juures võimalik. Kultuuritöötaja miinimumpalga hüppeline tõus eelnevatel aastatel on pööranud pea peale teatri sisemise palgahierarhia. Riigipoolsed lisavahendid on tulnud miinimumi jõuliseks tõusuks ning see on söönud ära palgaastmestiku. Omatulu ei ole võimaldanud muu personali järeleaitamist sama tormakas tempos. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate miinimumtasud on seotud otseselt kultuuritöötaja miinimumpalgaga ja nii on omatulu surve veelgi suurenenud. Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad: lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks eraldatav riigitoetus katab umbes 80% tegelikust vajadusest ja linnatoetus puudub üldse. Seega tuleb teatril ka osa nendest kuludest katta muudest vahenditest. Mahtude vähendamine tooks küll kaasa väiksemad kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too. Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal kõrgetasemelisel kursil. Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused (veoauto (riigihange 3  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas toimunud ja auto valmib 2023. aasta lõpuks), suur buss, väikese maja publikutribüün, kaasaegne helipark, töötervise nõuetele vastav kontorimööbel jne) ja jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas seisus on laopinnad. Suuremaid soetusi pole võimalik teha jooksva aasta eelarve piirides. Tänu aastate jooksul tehtud õigetele otsustele on meil võimalik teha need soetused eelmiste perioodide tulemi arvelt. Kultuuriministeeriumi remondirahade eraldamise komisjon rahuldas aastaks 2021 ühe meie taotlustest, mille tulemusena saime renoveerida väikese maja uksed ja aknad. Hoonet on renoveeritud etappide kaupa ja nüüd on jäänud välisfassaadi viimistlus koos krohviparandustega. Muinsuskaitse on korduvalt sellele tähelepanu juhtinud, aga eelnevalt oli vaja lõpetada akende ja uste vahetus. Vahendeid välistöödeks taotlesime juba 2022. aastaks, aga toona taotlust ei rahuldatud. Viimase aja ehitushangete maksumused on näidanud, et lisaks taotletud vahenditele peab teater lisama veel omavahendeid vähemalt samas suurusjärgus. 2022. aasta kogu tegevusele vajutas tugeva pitseri energiahindade tõus. SA Rakvere Teatrimaja elektrikulud suurenesid 161% ja küttekulud 346%. Läksime 2023. aastale vastu ebakindlusega energiahindade ja üleüldise hinnatõusu osas, taustal teadmine, et 2009. aasta „MASU” tingimustes vähendasid inimesed esmajärjekorras kulutusi meelelahutusele. Kartused ei osutunud tõeks ja 2023. aasta eelarve tulem kujunes positiivseks. 2022. aastal viisime läbi veoauto hanke ja veok saabus 2023. aasta sügisel. Taotlesime taaskord vahendeid kultuuriministeeriumi remondifondist väikese maja välistöödeks ja seekord edukalt. Ministeerium eraldas 260 000 eurot. Hanke ja ehitusprojekti ettevalmistuste käigus selgus, et hoone katus on kehvemas olukorras, kui lootsime. Pidime hankele lisama ka katusekivide vahetuse. Tööde kogumaksumuseks kujunes 474 355 eurot, millest 214 355 eurot kattis sihtasutus omavahenditest, eelmiste perioodide tulemi arvelt. Suurematest soetustest saabus kohale varasemalt hangitud, aga tarneraskuste tõttu hilinenud valguspult. Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja Baltoscandal. 2. TEATER Foon Nagu 2022. aasta tegevuskavas kardetud, ei olnud ka 2022 veel stabiilne aasta. Covidi juhtude tõttu trupis jäi perioodil jaanuar–märts ära 32 etendust. See vähendas piletitulu umbes 60 000 euro võtta. Samuti vähendas see publiku usaldust teatri vastu. Siiski on 2022. aasta viimastel kuudel (oktoober, november) märgata publiku huvi taastumist ja aasta lõpetame ilmselt pisut parema publikunumbriga, kui eelmises tegevuskavas plaanisime (plaan 45 000, tegelik 48 000). Etenduste ärajäämine on mõjutanud lavastuste mängutihedust ja mängukordade arvu, seega on taas päris suur osa repertuaarist ikka veel ära mängimata. 2023. aasta oli lõppkokkuvõttes parem kui eelnenu, aga nakkushaiguste levik jättis Rakvere Teatris väljakuulutatud kuupäeval ära 20 etendust. Osa neist õnnestus ümber planeerida muudele kuupäevadele, osade publik paigutada juba välja kuulutatud etendustele. Siiski on märgata paradigma muutust – „näitleja ei tule lavale ainult sellisel juhul, kui on surnud” ei kehti enam, haiguse korral ei panda enam kaalukausile enda ja kaaslaste tervist. Publik, publik, publik Eelnenust tulenevalt on uue hooaja fookuses jätkuvalt publiku tagasivõitmine. Eelmiste aastate 4  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas nõudlikumale vaatajale mõeldud repertuaar on leidnud positiivset või ka intrigeerivat vastukaja ("Tants", lavastaja Veiko Õunpuu; "Kasvatushoone", lavastaja Hendrik Toompere; "Ingel", lavastaja Renee Nõmmik, Tiina Ollesk; „Algus”, lavastaja Tiina Mälberg; "Ajurünnak", lavastaja Taago Tubin). Kindlasti tahame ka 2023. aastal hoida ja suurendada seda publikusegmenti Rakvere Teatris. 2023. aastal esietendusid nõudlikuma repertuaari vaatajaile: „Ohtlik meetod“, lavastaja Madis Kalmet; „Metamorfoos“, lavastaja Taavi Tõnisson; „Klassis“, lavastaja Elina Pähklimägi; „Hääl minu sees“, lavastaja Mait Joorits. Kõik need lavastused on statsionaaris väikese saali repertuaaris ja saanud publikult positiivse tagasiside, mis on väljendunud ka enamasti välja müüdud saalides. Nõudlike materjalide ootust kinnitas ka 2022. aastal läbi viidud publiku-uuring. 2023. aastal pöörame tähelepanu noortele ja lastele – lastele on mõeldud kaks ja noortele üks uuslavastus. Tegelikkuses tuli 2023. aastal publiku ette üks lastelavastus – „Kessu ja Tripp” – ja kaks materjali noortele – „Metamorfoos” ja „Klassis”. Süvendatult töötame suuremaid publikusegmente huvitava repertuaariga – plaanis on komöödiaid ja nimekaid bestsellereid. 2022. aasta publikumenukid "Robin Hood" (lavastaja Taavi Tõnisson), "Di ja Viv ja Rose" (lavastaja Peeter Raudsepp) ja "Nipernaaditalv" (lavastaja Urmas Lennuk) annavad kindluse, et publik ootab helgeid ja positiivseid vaatemänge. Naeruhimulisele publikule esietendus 2023. aastal „Vallatud võtted” ja „Ettevaatust, õnn”. Romantika austajatele jõudis suurel laval publiku ette klassikalavastus „Süüta süüdlased”. Samas puudutab ümbritsev hinnatõus ja ebakindlus nii teatrit kui publikut üsna valusalt. Teater on sunnitud piletihindu tõstma ning ei ole sugugi kindel, et publik suudab sellega kaasa tulla. Seame eesmärgiks kolme aastaga taastada Covidi eelne külastatavus 63 000 külastust. Suuresti tänu teist aastat 100% täituvusega mänginud lavastusele „Robin Hood” (7000 külastajat) oli 2023 külastajate arv 64 432. Karta on, et kuna 2024. aastal ei ole kavas nii suure publikuarvuga (700 in etendusel) suvelavastust, siis selline publikunumber ei säili, aga 2023. aasta kohta võib ikkagi öelda – saavutasime kolme aasta plaani ühe aastaga! 2023 – 50 000 2024 – 58 000 2025 – 63 000 Konkreetsed publikule suunatud tegevused:  Kaardistame erinevaid sotsiaalmeedia gruppe ja kanaleid, et jõuda täpsemalt fokuseeritult sihtrühmadeni. Täidetud. Rakvere Teatri informatsioon jõuab maakondade kultuuriasutusteni meilitsi igakuiselt, kui antud maakonnas on tulemas RT etendusi. Olemas on FB gruppidest listid, kust kohalikud infot otsivad – need on turundusosakonna poolt koostatud, aga ka rahvamajade ja kohalike kultuuritöötajatega kooskõlastatud/konsulteeritud.  Võimalusel ja vajadusel korraldame piletite sooduskampaaniaid. 4.–10. septembril 2023 toimus sooduskampaania ning müüdi 7117 piletit. Viimati oli selles suurusjärgus müügiga sooduskampaania 2016. aastal.  2023. aastal korraldame õpetajate infopäevi, et tutvustada noortele ja lastele sobivat 5  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas repertuaari koolides. Infopäev toimus 2023. aasta õpetajate päeval, mil ligi 150 õpetajale toimusid teatrimajas ekskursioonid, kohtumised loomingulise juhi, kirjandustoimetaja ja dramaturg-lavastajaga ning avatud proovide külastus.  2023. aastal korraldame rahvamajade infopäeva, et tutvustada oma repertuaari, millega sõidame maamajadesse, aga ka sellist repertuaari, mille vaatamiseks võiks toimuda liiklus kultuurimajade eestvõttel Rakverre. (Plaan on kaasata teisi Rakvere turismi- ja kultuuriettevõtteid, et muuta reis Rakverre atraktiivsemaks ja mitmekülgsemaks.) Maakondade rahvamajad olid palutud lavastuse „Ettevaatust, õnn!” etendustele, sellele eelneval infotunnil tutvustati repertuaari, teatri tehnilisi vajadusi lavastuste esitamisel statsionaarist väljaspool ning turundusvõimalusi maakondades.  Osaleme koostöös Rakvere linnaga TourEstil 2023, otsime võimalusi muudel müügiüritustel kaasa löömiseks. Rakvere Teater oli üks kuuest Rakvere ettevõttest, kes turismimessil linna esindas.  Tihendame koostööd kohalike raadiote ja ajalehtedega mitte ainult reklaami, vaid sisu avavate intervjuude ja saadete avaldamiseks. RT on erilist tähelepanu pööranud kajastustele ajakirjanduses. Meediamonitooringufirma Station andmetel oleme pidevalt 3.–4. kohal meediakajastuste arvus kõigi Eesti teatrite seas. Rakveret edestavad vaid suured, väga paljude sündmustega teatrid – RO Estonia, Vanemuine ja Eesti Draamateater.  Püüame koostöös Piletimaailmaga jõuda paindliku kliendihalduse lahendusteni, mis võimaldab teha personaalseid pakkumisi ja soodustusi. Meist sõltumatutel põhjustel Piletimaailmaga edasiminek puudub. Teatritöö köögipool  Täpsustada lavastuste ettevalmistavat protsessi, et vältida vastuvõetud kavanditest selliseid kõrvalekaldumisi, mis takistavad hiljem lavastuste väljasõite ja erinevatesse ruumidesse planeerimist. Oleme seda silmas pidanud, paraku on tehniliselt nõudlike lavastuste väljaviimine siiski tehnilist ja ajalist ressurssi arvestades tegelikkuses kadudeta võimatu.  Planeerida igale näitlejale vähemalt üks suurem arenguhüpet võimaldav roll. Kuueteistkümnest trupiliikmest kahel oli hooajas üks roll, ülejäänutel kõigil 2–3 rolli. Seega on õnnestunud rollide arvu näitleja kohta stabiliseerida – möödunud aastatel võis mõnel näitlejal olla ka 4 rolli, mis on ebamõistlik koormus. Üheteistkümnel näitlejal kuueteistkümnest olid peaosad või kandvad rollid. „Metamorfoos“ seadis tavapärasest kõrgemad nõudmised näitlejate füüsilisele vormile ja tehnilisele täpsusele. „Klassis“ andis võimaluse mängida hetkelise ümberkehastumisega topeltrolle, lapsi ja täiskasvanuid. „Hääl minu sees“ seadis tavapärasest mahukama ülesande monoloogilise teksti mõtterikkaks ja köitvaks esitamiseks.  Jätkata süsteemiga, mis annab võimaluse lavastuste kunstiliseks ja tehniliseks viimistlemiseks: uuslavastused jaotatud kuude peale nii, et igas kuus oleks üks esietendus ning igale esietendusele eelneks 10–14 päeva ettevalmistusaega, mil lava maha ei võeta. Nõnda olid planeeritud kõik uuslavastused 2023. aastal  Kutsuda lavastama uusi inimesi, et hoida tihedalt koos töötav väikesearvuline trupp värskena. Selsamal põhjusel jätkata koostööd erinevate külalisnäitlejatega. 2023. aastal lavastasid Rakvere Teatris Peeter Tammearu, Elina Pähklimägi, Mait Joorits. Külalislavastajate osakaal võinuks olla suurem. 6  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas  Uue peakunstniku Krista Areni juhtimisel värskendada teatri üldvisuaali. Läbi viidi mõttetalgud asjaomaste töötajatega ning otsustati, et alates aastast 2024 loobutakse näitlejate portreedele ülesehitatud plakatitest kujundile keskenduvate kasuks.  Püüame leida aja enim kasutatavate rahvamajade külastamiseks reklaami- ja etendusteenistuse võtmeisikutega, et täpsustada tehnilisi tingimusi ja selgitada teatri vajadusi üks-ühele. Vaadata üle maakondade rahvamajad, kus me seni ei ole käinud. 2023. aasta jooksul külastasid trupijuht, etendusteenistuse juht ja korraldusjuht mängukõlbulikke rahvamajasid 12 maakonnas. Uuesti mõõdistati ja pildistati üles 42 rahvamaja. Numbrilised eesmärgid:  Publikuarv 50 000; publikuarv 64432  9 uuslavastust; 8 uuslavastust  320 etendust; 331 etendust  žanriline ja vormiline mitmekesisus; 2 komöödiat, 1 lastelavastus, 1 klassikalavastus, 2 20. sajandi klassikal põhinevat lavastust, 2 kaasaegse dramaturgia lavastust.  väljasõitude jätkumine väljakujunenud mahus (40–45% etendustest). Väljasõidus anti 331-st etendusest 164 etendust ehk 49,6% etendustest. Maarahvamajades anti 93 etendust, mis on etenduste koguarvust 28%. Nüüdisdramaturgia Uuslavastuste aasta avab 27. jaanuaril väikeses saalis esietenduv hinnatud briti näitekirjaniku Christopher Hamptoni „Ohtlik meetod” (The Talking Cure), lugu psühhoanalüüsi kujunemise algusaegadest, keerulistest suhetest Sigmund Freudi, tema protežee Carl Gustav Jungi ja Jungi patsiendi, ühe esimese tulevase naispsühhoanalüütiku Sabina Spielreini vahel. Näidend illustreerib, kui tugevasti võivad teaduslike ideede vormumist mõjutada isiklikud vahekorrad ja kuidas tasapisi sündis vaimse tervise ajastu, mis meid tänapäeval kõikjal ümbritseb. Nii intellektuaalset kui inimlikku huvi pakkuva loo lavastaja on Madis Kalmet ja kunstnik Pille Jänes. „Ohtlik meetod” esietendus väikeses saalis plaanipäraselt 27. jaanuaril ja võeti mängukavast maha detsembris. Tunnustatud ameerika autori Adam Rappi „Hääl minu sees” (The Sound Inside) on meisterlik kaheinimesetükk, täis rafineeritud kirjanduslikke seoseid, ettearvamatu sündmuskäigu pinget ja psühholoogilisi tõdesid. Peategelane, üksiklasest professor, võtab loovkirjutamise kursusel juhendada andeka, kuid saladusliku loomuga tudengi, kellega tal tekib ootamatu side. Sedamööda, kuidas nende elud tasapisi põimuvad, esitab õpetaja õpilasele üllatava palve. Lugu jõuab publiku ette sügisel, lavastab Mait Joorits väikeses saalis. „Hääl minu sees” esietendus väikeses saalis 10. novembril. Maailmaklassika 4. märtsil esietendub suures saalis 19. sajandi vene näitekirjanduse suurkuju Aleksandr Ostrovski „Süüta süüdlased”, mille uue tõlke on teinud Peeter Volkonski. Näidendi miljöö moodustavad väike provintsiteater ja unine kolkalinnake selle ümber, võimaldades lavastaja Eili Neuhausi tihendatud töötluses esitada küsimusi elu ja teatri seostest ning kunsti kaudu vaimujõu otsimisest. Ennekõike käsitleb tükk siiski üldinimlikke teemasid, nagu süütunne või väärikuse ja ideaalide konflikt pealiskaudsuse ja silmakirjalikkusega. „Süüta süüdlased” esietendus suures saalis plaanipäraselt 4. märtsil. 7  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas 15. aprillil jõuab väikeses saalis publiku ette teinegi maailmaklassika töötlus, lavaversioon Franz Kafka novellist „Metamorfoos”. Kuulsat lugu proovireisijast Gregor Samsast, kes ühel hommikul avastab end olevat muutunud inimsuuruseks prussakaks, on kavas esitada rõhuasetusega noortele (aga mitte ainult). Tõlgenduses tõusevad keskseteks teemadeks igati tänapäevased läbipõlemisoht, finantssurve, unistuste põrkumine ühiskondlike ootustega, välise kuvandi ja edukultuse lõks. Plaanis on kasutada mitmeid visuaalteatri ja füüsilise teatri vahendeid. Lavastab Taavi Tõnisson, dramatiseeringu autor on Mihkel Seeder ja planeeritud kunstnik Kristjan Suits. „Metamorfoos” esietendus väikeses saalis plaanipäraselt 15. aprillil. Komöödia Komöödiasõpru kavatseme rõõmustada tuntud briti telestsenaristi Steven Moffati („Sherlock”) esimese näidendiga The Unfriend (tõlkepealkiri tahab veel nuputamist). Musta huumoriga lugu jutustab ontlikust inglise abielupaarist, kellele kutsub end ise külla puhkusel kohatud pealetükkiv ameerika proua. Paraku tuleb neil alles soovimatu külalise päralejõudmisel pähe tausta guugeldada ja selgub, et too ei pruugigi olla pelk tüütu tädike, vaid midagi hoopis ohtlikumat. Järgneb situatsioonikoomiline laveerimine, ellujäämise ja välise viisakuse nimel. Lavastab Peeter Raudsepp, publiku ette tuleb see suures saalis sügisel. Näidend esietendus suures saalis 22. septembril pealkirja all „Ettevaatust, õnn!” Ka vanameister Alan Ayckbourni näidend Birthdays Past, Birthdays Present kuulub komöödia žanri, kuid siin on tegu rohkem karakteripõhise huumoriga. Ajas tagasi kulgev, natuke naljakas ja natuke nukker lugu kujutab nelja erinevat sünnipäevapidu samas perekonnas, alates tänapäevast ja lõppedes mitmekümne aasta eest. Kõik need peod on sõlmpunktid peategelase elus, tema elu kujundanud tragikoomiliste vääritimõistmiste läte. Seegi lavastus on plaanitud välja tulema sügisel, lavastusmeeskond selgumisel. 15. septembril esietendus väikeses saalis Peeter Tammearu lavastatud Norm Fosteri komöödia „Vallatud võtted”. Noortele Kui Kafka „Metamorfoosi” lavastus võiks lisaks klassikale hästi passida ka noortetükkide alla, siis Iseult Goldeni ja David Horani Class võiks ühtlasi kuuluda maailma nüüdisdramaturgia lahtrisse. See on lugu kooliõpetaja nõupidamisest õpiraskustes poisi vanematega, mis ei lähe kaugeltki loodetud rada pidi ja mille vahele paigutuvad stseenid tema tööst kõnealuse poisi ning sarnaste murede küüsis tüdrukuga. Vanemate ja üheksa-aastaste laste paari kehastavad autorite ettekirjutusel samad näitlejad, kriipsutamaks alla, kuidas õpiraskused jätkuvad pärast kooli tihti eluski ja kuidas klassituba võib meenutada ühiskonna minimudelit. Ehkki näidend on Iirimaalt, ei mängi kultuurikeskkond tekstis sedavõrd tugevat rolli, et takistada publikus äratundmist. Lavastab Elina Pähklimägi, esietendus on planeeritud aasta viimastesse kuudesse. Näidend esietendus väikeses saalis 13. oktoobril pealkirja all „Klassis”. Lastele Lastele on plaanis lavaversiooni kaudu taastutvustada Robert Vaidlo omaaegset armastatud lasteraamatut „Kessu ja Tripp”. Plikatirts Kessu ja pildiraamatu tsirkusepildilt pärit kloun Tripi mänguhoos sünnivad fantaasiaküllased seiklused, mis tõstavad esile vabakäigul kujutlusvõime lusti ja leidlikkust. Lavastab Eili Neuhaus. Aasta lõpetab jõuluaja lasteloona mõeldud Mauri Kunnase „Jõulutaat ja nõiatrumm”. Viimaste kinginimekirjade saabudes tegelevad Jõulutaat ja päkapikud usinalt ettevalmistustega. Ehkki käed on tööd täis, ei suju kõik nii nagu peaks. Jõulukülas hakkab juhtuma imelikke asju. Mauri Kunnase 8  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas („12 kinki jõuluvanale”) pühaderaamatud on pikalt olnud paljude lemmikud. Lavastusmeeskond selgumisel. „Kessu ja Tripp” esietendus suures saalis 9. detsembril esialgu jõululavastusena, kuid jäi pärast pühi teatri püsirepertuaari. Eelmistest hooaegadest ülekanduvad lavastused (esietenduse aeg)  Urmas Lennuk „Nipernaaditalv”, lavastaja Urmas Lennuk (18.11.2022)  Aaron Loeb „Ajurünnak”, lavastaja Taago Tubin (14.10.2022) Lavastus võeti detsembris mängukavast maha.  Amelia Bullmore „Di ja Viv ja Rose”, lavastaja Peeter Raudsepp (17.09.2022)  Urmas Lennuk „Robin Hood”, lavastaja Taavi Tõnisson (17.06.2022) Lavastuse mängukorrad juunis jäid viimasteks.  Henrik Ibsen „Rosmersholm”, lavastaja Peeter Raudsepp (04.03.2022) Lavastus võeti veebruaris mängukavast maha.  David Eldridge „Algus”, lavastaja Tiina Mälberg (28.01.2022)  Ray Cooney „Oi, Johnny”, lavastaja Peeter Raudsepp (16.01.2022)  Andrus Kivirähk „Sirli, Siim ja saladused”, lavastaja Mari Anton (09.12.2020) Lavastus võeti mais mängukavast maha.  Tuomas Kyrö „Kõike head, vana toriseja”, lavastaja Eili Neuhaus (07.08.2020)  Kontsertlavastus „Lihtsalt, rõõmuks”, idee ja teostus Margus Grosnõi, Teno Kongi, Silja Miks, Madis Mäeorg, Vootele Ruusmaa, Toomas Suuman, Imre Õunapuu (21.02.2020) Lavastus võeti aprillis mängukavast maha.  Florian Zeller „Ilma sinuta”, lavastaja Peeter Raudsepp (31.01.2020) Lavastus võeti aprillis mängukavast maha.  Anton Tšehhov „Onu Vanja”, lavastaja Eili Neuhaus (04.10.2019) Lavastus võeti detsembris mängukavast maha.  Nadežda Ptuškina „Kuni ta suri”, lavastaja Peeter Raudsepp (16.11.2018)  Andrei Ivanov „See kõik on tema”, lavastaja Helen Rekkor (13.01.2017) Lavastus võeti novembris mängukavast maha. 3. KINO 2023. aastal jätkab kino tavapärase korraldusega – oleme avatud viis päeva nädalas ja koolivaheaegadel kuus päeva. 2022. aasta energiakriisi ja kõrget inflatsiooni arvesse võttes tuleb arvestada sellega, et tavapärane kinopublik võib kino külastamise asemel suunata oma rahalised vahendid äraelamisele. Äkiline hinnatõus 2022. aastal mõjutab nii kino kui ka külastajaid tuleval aastal. Kinopileti hinnale lisandub uuest aastast 10%. Kino programmi koostamisel mängib ka edaspidi suurt rolli levitajate filmide sisseostutuhin ja tootjate valmistamiskiirus. Iga kuu võib oodata Teatrikinos esilinastumas vähemalt 20 uut filmi. Põhiline tähelepanu jääb endiselt koguperefilmidele, lastele mõeldud animafilmidele ja Eestis valminud filmidele, sest Rakvere kinopublikule pakuvad need kõige rohkem huvi. Nädala kava kujuneb uusimatest filmidest, mis Eestis linastuvad, ja lisaks eelmainitud žanridele ning arvesse võttes erinevaid huvigruppe leiab kavast nn meestekaid – märuleid, trillereid ja krimifilme –, noortele lood koomiksikangelastest ja õudukad, naistele romantilised komöödiad ning kindlasti dokumentaal- ning indie-filmid. Päevadel, mil kino on suletud tavapublikule (E–T) säilib võimalus kasutada maja eriüritusteks ja konverentsideks. Oktoobrikuu alguses jätkab tavapäraselt LGBTI+ filmifestival Festheart. 9  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas 2023. aastal oli kino avatud viis päeva nädalas ja koolivaheaegadel kuus päeva. Kogu aasta jooksul linastus 198 erinevat filmi, mida külastas kokku 57 344 inimest, moodustades 2,05% (kõik Apollo kinod kokku moodustasid 73,78%) vaatajate turuosast üle Eesti. Enim vaatajaid oli oktoobris, kui linastus Ergo Kulla „Vigased pruudid”, ning kaks järgmist vaatajaterohkeimat kuud olid märts ja aprill, mil linastus „Siin me oleme” uusversioon "Suvitajad", režissööriks samuti Ergo Kuld. Veebruarikuus oli romantikutel võimalik ära vaadata „Titanicu” 25. aastapäevaks restaureeritud 3D-versioon ja märtsikuu viimasel nädalal pärast Oscari-võitjate selgumist oli kinos taaskord Oscarite nädal, kus näitamisele tulid tugevamad nominendid ja võitjad, nende hulgas 7 Oscarit võitnud „Kõik kõikjal ja korraga”, lisaks veel „Vaal”, „Top Gun: Maverick” ja „Inisherini hinged”. Mitmeid kooli- ja lasteaiagruppide ühiskülastusi tehti eraseanssidele, kus näitamiseks olid peamiselt ikka Eestis tehtud filmid, nt: „Erik Kivisüda” (2022), „Kaka, kevad ja teised” (2023), „Suvitajad” (2023), „Kurvilise tee legendid” (2023), „Vaba raha” (2023) ja „Vigased pruudid” (2023), lisaks nendele ka välismaised „Kardemoni linna rahvas ja röövlid”, „Barbie” ja „Rokikoer 3: Laululahing”. 12. aprillil esilinastus apteeker Melchiori triloogia viimane film „Apteeker Melchior. Timuka tütar”, mida näitasime 17 korda ja millele järgnes võimalus vaadata ära ka triloogia eelmised osad. Kõige rohkem seansse oli „Vigastel pruutidel”, mida oli kokku 31 seanssi, järgmisel kohal „Suvitajad” 27 näitamiskorraga ning „Kuulsuse narrid” jäi 18 näitamiskorraga jagama kolmandat kohta lastele mõeldud animatsiooniga „Super Mario Bros: Film”. Rakvere kinos olid näitamisel kõik Eestis jooksnud ja Top 50-sse kuuluvad filmid, sealhulgas Top 3-e kuulunud „Oppenheimer”, „Barbie” ja „Avatar: Vee olemus”. 4. KOHVIK Teatrikohviku peamine funktsioon on teatrile lisaväärtuste pakkumine, esmatähtis on etenduste publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine piletimüügiga. Lisaks igapäevase toitlustuse pakkumine nii majarahvale kui ka väljast tulnud klientidele. Ettetellimisel erinevate teatriga seonduvate ürituste ja gruppide teenindamine, etendusepublikule vaheaja- ja õhtusöökide pakkumine. Lisaks pakume külastajatele rohkem võimalust ette tellida ja arveldada juba enne etendusele saabumist, et vähendada järjekorras seismist. Otsime võimalusi, et teha see kõik tellijale lihtsaks ja mugavaks (kodulehelt otse tellimise ja maksmise lahendus). Teatrikohvik pakub kohvi- ja lõunapause, aga ka õhtusööke seminaridele, konverentsidele, koolitustele, mis toimuvad teatris, kinomajas ja rahvamajas, ning grupitoitlustust (sünnipäevad, muud eriüritused) väljaspool teatrimaja vastavalt soovidele ja võimalustele. Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegutsemiseks peab olema aasta kokkuvõttes teenitud kasum. Jätkuvalt peame oluliseks kohviku aktiivset turundustegevust. Jätkame varem alustatud teemanädalate või -päevadega, mis oleks seotud majas toimuvate etendustega või kalendris märgitud tähtpäevadega (mardi-, kadri-, vastla- ja sõbrapäev vms). Vahetame jõudumööda välja inventari, hangime juurde või uuendame töövahendeid ja toidunõusid. Eesmärk on pakkuda mitmekesist menüüd, olla paindlik ja tulla vastu tellijate soovidele. Teatrikohviku teeninduspersonal püüab hoida end kursis toidu- ja joogimaailma viimaste hetketrendidega, osaledes aktiivselt tarnijate poolt pakutavatel tooteesitlustel ja koolitustel. Samuti plaanime jätkata töötubadega, eesmärgiga tõsta teatrikohviku teeninduskultuuri ja hoida ühist meeskonnavaimu. Koostöös tarnijatega püüame jätkuvalt leida lahendusi, et hoida kohviku hinnakujundus stabiilsel tasemel. 10  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas 2023. aasta oli kohvikule produktiivne, mil sai täita kõiki kohvikule omaseid funktsioone. Klientide heakskiidu said käsitöökommid, makroonid ja kohviku sortimenti lisandunud mahetooted, mis on mõeldud teatri noorimatele külastajatele. Teatrimaja kook tegi läbi uuenduskuuri ning on nüüd uuesti populaarne. Tegime teemapäevi ja -nädalaid, eripakkumisi, mis olid seotud etendustega ja tuntumate tähtpäevadega rahvuskalendris. Suve hakul jätkasime Kafo ja Premiga kampaaniat, kus iga kuues kohv oli tasuta ning Premia Väikese Tomi jäätis soodushinnaga. Tegime koostööd erinevate organisatsioonidega ürituste toitlustamiseks ka väljaspool teatrimaja ruume, kus sai toitlustada üle aastate rekordarvu inimesi. Köögis vahetati välja rendikülmikud energiasäästlikumate ja ergonoomilisemate vastu, samamoodi paigaldati eelpesulaud, et köögipersonal ei peaks enam raskeid nõusid masinasse tõstma, vaid neid saab lükata. Sügisel alustati uut hooaega uute õhtusöögi- ja vaheajapakkumistega. Avati Teatrikohviku e-pood, mis täidab oma eesmärki, et etendusele tulnud klient saab laua ette tellida ja tasuda ilma järjekorras seismata – see on pakkunud lisaväärtust ning muutnud teatrikülastuse mugavamaks. Lisaks uuendati maja võtmete laenutuse süsteem vihikust elektrooniliseks ning monitooritavaks. Teenindusosakond läbis ulatusliku veinikoolituse ja käis toidumessidel, et hoida end kursis uute toodete ja väljapanekutega. Soetasime uued mobiiltelefonid piletite kiiremaks kontrollimiseks. Jooksvalt soetati juurde vajaminevat inventari (toidu- ja jooginõud), sealhulgas seisulauad fuajeesse, et etenduse vaheajal oleks mugav klaase toetada ning kohvik ei oleks ülerahvastatud. 5. LISAÜRITUSED 5.1 Sariüritus „RT vestleb” „RT vestleb” on enamjaolt Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari. Seoses fookuses oleva lavastusega vesteldakse sundimatus õhkkonnas lavastuse ja lavastusest tõukuvatel teemadel, avaldatakse arvamust nähtu kohta, küsitakse lisa külaliselt ja lavastajalt. Vestlust modereerib vastavalt teemale valitud isik. Tavaliselt võtab vestlusest osa kas külalisena või publiku hulgast ka lavastaja, võimalusel liituvad äsja laval olnud näitlejad. Vestluse külalised on valitud vastavalt teemale. Vahel vaatame ka väljapoole oma lavastusi ja nähes tekkimas kultuurimaastikul põnevaid teemasid, mida soovime teatripublikule esitleda või üheskoos lahata, kutsume Rakvere Teatrisse vestlema inimesi, kes on antud teemal võimalikult pädevad. Vestlusõhtu toimub traditsiooniliselt teatrikohviku vabas õhkkonnas, suurema publikumi korral otse laval. Vestlusringi on oodatud ka need, kes on lavastust varem näinud, samuti need, keda lihtsalt huvitavad lavastaja mõtted, ülesseatud teema või intrigeeriv külaline. Oluline on märkida, et tegemist pole „kohtumisõhtuga”, vaid vestlusringiga, et ärgitada publikut kaasa mõtlema ja mõtteid avaldama selle üle, mida nad tegelikult ja vahetult nähtust arvavad. See arendab kohalikku kultuurielu, eesti teatrikultuuri tervikuna ja valmistab ette teadlikumat ja avatumat vaatajat julgemateks katsetusteks tulevikus. Teatripraktik saab tööks vajalikku tagasisidet ja huvitavaid ideid ning Rakvere Teater saab kuuldud mõtteid kasutada oma edaspidise repertuaari kujundamisel. Üritused on kõigile tasuta ja vestlusi saab järele vaadata ERRi kultuuriportaalis, mille link ilmub ka teatri kodulehele. 2022. aastal alanud ühest planeeritud kohtumisest veebipolitseiga enne „See kõik on tema“ etendust kasvas välja sarikohtumiste jada. Jätkasime noorte ja politsei vestlusringidega ka 2023. aastal. Kohtumised käisid eelregistreerimisega kõikide 2023. aasta „See kõik on tema“ koduetenduste juurde. Lõpetasime vaid seetõttu, et lavastus läks pärast pikka eluiga 11  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas repertuaarist maha. Vahetult enne aasta lõppu ühendasime üheks õhtuks kaks RT sarja (vestlus ja muusika) omavahel. Tutvustasime publikule Vootele Ruusmaad, kes oli taas Rakvere Teatris muusikalise kujundaja rollis lavastuse „Hääl minu sees“ trupis. Vootele pälvis lavastuse väljatoomise ajal Eesti Teatri Agentuuri 2023. aasta näidendivõistlusel III koha oma lühinäidendiga „Keti viljad”. Meie uuslavastuse temaatikast lähtuvalt loeti teatrikohvikus Vootele näidend meie näitleja ja lavastaja poolt ette ning Vootele ise osales näidendile helikujunduse loomisega otse publiku silme all, luues sellega publikule tõelise kuuldemängu. Õhtu lõpus vestles Urmas Lennuk Vootelega tema kirjaniku ja helilooja külgedest ja elus. Lavastuse „Metamorfoos“ juurde planeeritud ja välja kuulutatud vestlusõhtu lükkus etenduse ärajäämise tõttu uude aastasse, kus loodame leida kõigile osalistele sobiva uue kuupäeva, et üritus ikkagi publikuni tuua. 5.2 Sariüritus „RT muusika“ Rakvere Teatri sari „RT muusika” kätkeb endas teatri poolt korraldatavaid muusikaüritusi. Hooaja lõikes püüame hoida kindlat raami korraldatavatel üritustel. Aasta jooksul püüame vastavalt tingimustele tuua publikuni vähemalt viis kontserti. Kõik sarja kontserdid on nii sisu kui sihtgrupi poolest omanäolised, mis annab võimaluse tuua teatrisse taas väga eriilmelist publikut. 2023. aastal jätkame keskendumist oma muusikaüritustega sellele, mis teatris põhiline – lavastustele. Lähtume muusikaürituste korraldamisel lavastustest ning lavastustes käsitletavatest teemadest ja inimestest. Senini oleme läbi muusika esitlenud Rakvere Teatri endiseid ja praeguseid töötajaid ning ka meiega tööalaselt seotud olnud muusikuid. Nüüd lähtume lavastuse teemadest, inimestest ja materjalidest ning kutsume esinema muusikuid nii teatri seest kui ka väljastpoolt. Ning kui muusikamaailm pakub midagi tõeliselt erilist, siis püüame ka selle meie publikuni tuua. Aasta jooksul toimus neli kontserti. Esimest korda jõudis naistepäeval Rakvere publiku ette möödunud aasta üks populaarseimaid uusi tulijaid, ansambel Lonitseera. Sügisel tuli külla Egert Milder koos tšellisti Joosep Kõrvitsaga ja venna Morten-Endrik Milderiga, kes musitseerisid samuti esimest korda Lääne-Virumaa publiku ees. Hiljem käis Maili Metssalu koos oma bändiga meie teatrikohvikus uut plaati esitlemas. Aasta lõpus toimus juba vestlussarja all kirjeldatud Vootele Ruusmaa isikuõhtu. Kahjuks jäi aasta jooksul kaks suurt muusikaüritust ära. Suve hakul jätsime ära ansambel Anguse kontserdi väga väikese publikuhuvi tõttu piletite eelmüügi perioodil, arvestades linna ja kultuurkapitali poolt saadud toetussummasid ja hinnates riskitegureid. Aasta lõpul tühistas Propeller oma esinemised väiksemates linnades, mille hulka kuulus ka Rakvere. Siiski püüame aastal 2024 publikuni taas midagi suuremat tuua. 5.3 Sariüritus „RT muusikaviktoriin” Meelelahutuslik, ent hariv võistkondadevaheline kuuldeline mõttesport, mis ühendab erineva generatsiooni ja huvigrupi inimesed, kes peavad lugu muusikast. Avardab ja aitab kujundada muusikalist maitset ning juhatab seni avastamata muusikani. Välja selgitatakse parim meeskond nii kuu kui ka hooaja lõikes. Läbivalt on osalejate huvi olnud kasvav ja leidnud laialdast kõlapinda. 2023. aastal jätkub sügisel alanud muusikaviktoriini kaheksas hooaeg. Huvilised on viktoriini üles leidnud ning nii käib igakuiselt kohal keskmiselt 10 võistkonda. Muusikaviktoriinid toimusid planeeritult, aasta jooksul kümnel korral. Võistkondade arv on jäänud igakuiselt vahemikku 7-11, välja on kujunenud püsimängijad ning vahelduvmängijad ja alati leiab tee meie juurde ka mõni uus nägu. Alates septembrist toimus mängu koostajate osas vahetus: Rakvere Teatri näitleja Imre Õunapuuga liitus viktoriine tegema Virumaa Teataja kultuuriajakirjanik, muusik ja Virumaa Suvesaundi eestvedaja Mart Rauba. 12  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas Lisaks sellele liitus septembrist muusikaviktoriinide kõrvale ka filmiviktoriin, mis toimus Rakvere Teatrikohvikus juba kaks aastat teatri toetusel ja abil, kuid mängu koostajad olid filmisõbrad väljastpoolt teatrit. 2023. aasta sügisest tuli koostöös sissetöötatud filmiviktoriinide sari üle teatri sarjaks. Mängu koostajaks said kaks hooaega järjest ülekaalukalt võitnud, teatri filmifanaatikust kirjandustoimetaja Lauri Saaber ja helitehnik Peeter Pilv. Ka need mängud toimuvad regulaarselt iga kuu ning ka neil on välja kujunenud kindel publikum. 5.4 Imagoloogilised üritused Kogukonnale lähendamise ja ühtlasi turundusega haakuvad ka uuslavastustega seotud imagoloogilised üritused, mis leiavad oma konkreetse sisu ja vormi lavastust ettevalmistava meeskonna ja teatri korraldusosakonna visioonikoosolekutel. Niipalju kui töögraafikud lubavad, kaasame lisaüritustele ka Rakvere Teatri näitlejaid. Hooaja algus ja lõpp tähendavad teatrile traditsioonilist üritust, kus tutvustatakse linnarahvale uut hooaega või siis juhitakse tähelepanu sisehooaja lõppemisele ja suveetenduste algusele. Üritused on vajalikud nii turunduslikust aspektist kui ka selleks, et lähendada kogukonda teatrile. Kuna töögraafik oli proovidest ja etendustest sel aastal väga tihe, siis loomingulist truppi kaasavaid üritusi me sel aastal ei teinud. Panustasime teatrina kohalikku ellu ja aitasime korraldada aasta alguses Lääne-Virumaa valimisdebatti ning kevadel kultuuri- ja muusikapaneeli. Traditsiooniks kujunenult pakkusime teatripublikule sünnipäeva puhul vahuveini, et publik saaks koos meiega tähistada kaunist pidupäeva. Lavastuse „Ajurünnak“ eriüritusena panid kaks koolitusfirmat meie palvel lavastuse põhjal kokku spetsiaalse ajurünnaku koolituse. Pakkusime oma teatripublikule eksklusiivset võimalust saada sellest koolitusest pärast etendust tasuta osa ning asutustele ja firmadele võimaluse tellida koolitust endale koju kätte nii möödunud aastal kui ka uuel aastal. Alates sügisest 2023 pakkusime lavastuse „Nipernaaditalv“ kõikide koduetenduste eel võimalust minna lavastaja ja autori Urmas Lennukiga Rakvere linna peale kirjanduslikule jalutuskäigule, mille ta pani kokku koostöös Lääne-Virumaa Keskraamatukoguga. Jalutuskäigud võeti publiku poolt nii hästi vastu, et jätkame nendega ka uuel aastal ning teeme uuslavastusi siduvaid lisandusi kavasse. 6. GALERII 2023. aastal jätkame kunstinäitustega teatri suure ja väikese maja fuajeedes ning kohvikutes. Aastas planeerime kuni 6 suuremat näitust, mida eksponeeritakse keskmiselt kaks kuud. Lisaks väiksemad satelliitnäitused suure ja väikese maja kohvikugaleriides. Teatrikino klaasfuajee on suureformaadiliste fotonäituste eksponeerimiseks parim paik, kuna vaated avanevad linnaruumi. Sihtasutuse hoonetesse on planeeritud igal aastal keskmiselt 15–20 näitust. 2023. aastal on teatrigaleriis kavas mitmeid erinevaid kunstivaldkondi tutvustavaid näitusi alates maalikunstist ja graafikast ning lõpetades plakatite ja nüüdisaegsete installatsioonidega. Kohvikute galeriides on plaanis eksponeerida peamiselt fotolavastusi ja fotograafilisi uurimusi erinevatelt noortelt autoritelt. Teatrigalerii klaasnišši on planeeritud väikevormide, graafika ekspositsioon. Jõulude ajal on erinevates galeriides eksponeeritud peamiselt noorte ja laste tööd, mis seotud saabuva jõululavastusega. Galeriitegevuse eesmärk on tutvustada teatrit külastavatele inimestele erinevaid kunstivaldkondi ja kunstnikke ka Rakverest väljastpoolt, rikastades sel moel Rakvere kultuurielu. Kunsti 13  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas eksponeerimine sihtasutuse hoonetes on võimalus kutsuda potentsiaalset teatrikülastajat teatri hoonetesse ka etendustevälisel ajal, muutes interjöörid nauditavaks ja põnevaks keskkonnaks. Koostööd jätkatakse kunstiõpetajatega kohalikest koolidest. Sel moel on võimalik pakkuda väikest kunsti ja teatriga seonduvat haridusprogrammi ja ühtlasi tutvustada teatrit tulevasele publikule. Näitusetuuri käigus arutleme läbi antud teoste ja kunstnike ka Eesti üldise kultuurikonteksti üle ja tutvustame teatri uuslavastusi. Kunstinäituste järjepidev korraldamine tõmbab teatrile lisatähelepanu, lisades positiivse kuvandi. Kunstinäituste avamise traditsioon toob teatrisse teistsugust publikut nii pealinnast kui ka mujalt Eestist. Jätkame koostööd kunstnike, disainerite ja kunstikoolidega. Oleme teatrina avatud erinevatele kunstiliikidele. 2023 korraldatud näitused: 1. Jüri Kass „Armid”, jaanuar–veebruar (suure maja galerii) 2. Kai Kaljo „Sõja ja rahu lilled”, veebruar–märts (suure maja galerii) 3. Rumeenia suursaatkonna näitus „Aiad”, aprill–mai (suure maja galerii) 4. Helen Solovjev fotonäitus „Ohtlikud ilmed”, aprill (suure maja klaasgalerii) 5. Tapa kunstikooli stuudionäitus „Impressionistide radadel”, aprill–mai (suure maja galerii ja kohvik) 6. Väike teatrilehvikute näitus, mai–juuni (suure maja galerii) 7. Lola Tehvart „Vallatud võtted” august–oktoober (suure maja galerii ja kohvik) 8. Filharmoonia kammerkoori fotonäitus, oktoober–november (suure maja galerii) 9. Lee Kelomees fotonäitus „Kehaline”, mai–juuni (suure maja kohvik) 10. Kärt Lauriin „Vaiknemets. Metsalised”, juuni–juuli (suure maja kohvik) 11. Aleksandra Šprotser „Prügi”, august–september (suure maja kohvik) 12. Janar Kaseorg „Labürint”, november (suure maja galerii ja kohvik) 13. Tapa Kunstikooli täiskasvanute stuudio „Narrid”, september–oktoober (väikese maja galerii) 14. Ülle Järve „Uus siht silme ees”, oktoober–november (väikese maja galerii) 15. Krista Aren „Kirjad Napolist”, november–detsember (väikese maja galerii) 16. Viljandi Kultuurikolledži butafooride näitus „Söödav”, detsember 2023–jaanuar 2024 (väikese maja galerii) 17. Krislin Uussaar „Roosa”, aprill–mai (teatrikino galerii) 18. Renee Aua. „Meie olime vitraažid”, mai–juuni (teatrikino galerii) 19. Arhitektuurimuuseumi näitus „Visiooniga väikelinnad”, juuli–august (teatrikino galerii) 20. Marko Kekišev „Eesti kultuuriplakat I”, november 2023–jaanuar 2024 (teatrikino gale- rii) 7. BALTOSCANDAL 2023. aasta põhitegevused on seotud 2024. aasta festivali ettevalmistamisega. Esinejate valimiseks külastab festivali kunstiline juht erinevaid rahvusvahelisi festivale: VAULT festival ja ICA Londonis (16.–19. veebruar); Showcase Luxembourg Luksemburgis (23.–26. märts); Kunstefestival des Arts Brüsselis (19.–24. mai); OUTNOW! festival Dresdenis (26.–29. mai); Praha Quadrennial (12.–18. juuni); Manchester International festival (29. juuni–5. juuli); Santarcangelo festival Itaalias (10.–16. juuli); Kairo D-CAF festival (12.–15. september); Kyoto Experiment (10.–17. oktoober) ja Festival d’Automne Pariisis (23.–26. november). Lisaks välisesinejatele valitakse välja kohalikud trupid ja planeeritakse spetsiaalsed Baltoscandali tellimusel valmivad lavastused. Eelmise (2022) festivali suuremad hitid olid seotud just Rakvere kohalike inimestega ja meil on hea meel, et seekord olid nn. tavalisi inimesi kaasavad lavastused 14  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas loodud just Eesti lavastajate poolt: Liisa Saaremäeli „Sihtkoht teadmata 12HMR“, milles osalesid Rakvere Gümnaasiumi lõpuklasside noored, ja Henri Hüti „Esimene tants. Viimast korda“, kus osalesid Rakvere pensionärid. Selliseid kaasavaid lavastusi tahame kindlasti korraldada ka järgmisel festivalil. Samuti otsime lavastusi, mis paigutuksid erinevatesse kohtadesse linnaruumis. Hetkel töötame paari lavastajaga, kelle tööd on võimalik näidata just väljaspool saali ja millest saaks osa ka juhuslik möödakäija. Hiljemalt 2023. aasta oktoobris-novembris peavad olema põhiliste esinejatega läbirääkimised alanud ja kuupäevad broneeritud, eelarveplaan paigas ning taotlused erinevatesse rahvusvahelistesse ja kohalikesse organisatsioonidesse ja fondidesse tehtud (Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Goethe Instituut, Institut Francais, Pro Helvetia jne.). Eelkokkulepped tuleb teha majutusasutuste ja etenduskohtadega. Alustame kujunduse loomisega, teeme eelkokkulepped erinevate reklaami- ja turunduskanalitega ning valmistame ka uue kujundusega esimese trükireklaami. Ettevalmistusaasta eelarve kulud on seotud peamiselt töötasudega (kunstiline juht, projektijuht, kujundaja) ja sõidukuludega festivalide külastamiseks (sõidud, majutused, päevarahad). Baltoscandali toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Kulturstiftung des Bundes, Pro Helvetia, Flemish Government jt. 2023. aasta põhitegevused olid seotud 2024. aasta festivali ettevalmistamisega. Esinejate valimiseks külastas festivali kunstiline juht erinevaid rahvusvahelisi festivale: VAULT festival ja ICA Londonis (16.–19. veebruar); Kunstefestival des Arts Brüsselis (19.–24. mai); OUTNOW! festival Dresdenis (26.–29. mai); Praha Quadrennial (16.–18. juuni); Manchester International festival (29.juuni–5. juuli); Santarcangelo festival Itaalias (12.–17. juuli); Spielart Festival Münchenis (31. oktoober–2. november), Lubljana Bunker Teater (1.-4. detsember). Lisaks välisesinejatele suhtles korraldusmeeskond Eesti kunstnikega, et arutada spetsiaalselt Baltoscandalile tehtava lavastuse projekte. Otsisime lavastusi, mis paigutuksid erinevatesse kohtadesse linnaruumis. Suhtlesime paari lavastajaga, kelle tööd on võimalik näidata just väljaspool saali ja millest saaks osa ka juhuslik möödakäija. 2023. aasta lõpuks olid põhiesinejatega läbirääkimised alanud ja kuupäevad broneeritud, eelarveplaan paigas ning taotlused erinevatesse rahvusvahelistesse ja kohalikesse organisatsioonidesse ja fondidesse tehtud (Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Goethe Instituut, Institut Francais). Eelkokkulepped majutusasutuste ja etenduskohtadega said tehtud. Alustati kujunduse väljatöötamist ja koostati esmane kommunikatsiooni- ja turundusplaan. Ettevalmistusaasta eelarve kulud on seotud peamiselt töötasudega (kunstiline juht, projektijuht, kujundaja) ja sõidukuludega festivalide külastamiseks (sõidud, majutused, päevarahad). Baltoscandali toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn ja erinevad kultuuriinstituudid (Prantsuse Kultuuriinstituut, Kulturstiftung des Bundes, Pro Helvetia, Flemish Government jt). 8. KESKKONNAALANE TEGEVUS 2023. aasta juunikuus moodustasime sihtasutuses keskkonnategevuse töörühma, kuhu kuuluvad allüksuste alajuhid ja need töötajad, kes avaldasid soovi töörühma kuuluda ning keskkonnategevusse panustada. 2023. aastal pidas töörühm kaks koosolekut, kus esmalt kaardistati keskkonnasäästlikud tegevused, millega oli juba alustatud, ja nendega jätkamise viisid ning seati uued 15  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas perspektiivid. Ühtlasi pandi paika sihtasutuse keskkonnahoiu põhimõtted, koostati jätkusuutliku töötaja ja digiprügi vältimise meelespea ning töötati välja keskkonnasäästlike tegevuste strateegia 2024 planeeritavate tegevuste, vastutajate ja tähtaegadega. 2023. aastal sai teoks väljasõidutruppidele ringlusnõude kasutussevõtmine ja käivitus ressursse säästev e-pood õhtusöögipakkumiste ja vaheajalaudade tellimiseks. Pöörasime kõigis oma tegevustes varasemast veelgi enam tähelepanu taaskasutusele ja materjalide lõpuni tarvitamisele (uuslavastuste lavakujundused ja kostüümid, printeripaber, kinkekotid jpm). Jälgisime teadlikumalt prügi liigiti sorteerimist ja pöörasime rõhku jäätmete vähenemisele (kohvik ja köök). Alustasime energiamahukate köögiseadmete väljavahetamise ja teatrikompleksi sorteeritavate prügikastide vajaduse kaardistamise ning 2024. aastal soetamiseks ettevalmistustega. Tõstsime varasemast enam töötajate teadlikkust digiprügi vähendamisel ja kutsusime üles elektroonilisi seadmeid väärtusetust ja aegunud materjalist puhastama. Suuremahulistest energiasäästu tagavatest töödest oli 2023. aastal väikese maja katuse vahetus ja katusealuse soojustamine. 9. SUHTARVUD 2023 2022 Varade rentaablus (ROA) 3,07% -0,05% Omakapitali (netovara) rentaab- 3,47% -0,05% lus (ROE) Maksevõim üldine tase 3,6 4,6 Võõrkapitali ja netovara suhe 0,09 0,08 Varade rentaablus on varade tulemuslikkuse näitaja (põhitegevuse tulem jagatud varadega e. bilansi mahuga). Kuna sihtasutuse tulemisse on sissearvestatud sihtfinantseerimine, siis riigi poolt toetatava teatrina, on 2023.a 3,07% ROA mõjutajateks, väikese maja investeeringutoetus ja põhivara amortisatsioon. Netovara rentaablus on asutajate investeeringute kasvu (tasuvuse) näitaja (aruandeaasta puhastulem jagatud netovaraga). Samas sihtasutuse ja äriühingu tulemid pole omavahel päris võrreldavad. Kuna sihtasutuse tulemisse on sissearvestatud sihtfinantseerimine. 2023.a 3,47 % ROE osutab pigem aruandeaastal saadud väikese maja sihtfinantseeringule. Maksevõime üldine tase on lühiajalise maksevõime iseloomustaja (likviidsete varade suhe lühiajalistesse kohustistesse), mis näitab mitu korda käibevarad lühiajalisi kohustisi katavad. Arvestades asjaolu, et valdav osa käibevarast on otseselt raha kujul, viitab antud näitaja, 3,6 üliheale maksevõimele. Võõrkapitali ja netovara suhe on pikaajalise maksevõime näitaja (kohustised jagatud netovaraga) ja iseloomustab investeerijate riskimäära. Näitaja 0,09 viitab investeerijate peaaegu olematule riskimäärale. 16  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2024. AASTA TEGEVUSKAVA 1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise võimekuse arendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil. Tegevuskava täitmisel on suurimaks väliskeskkonna takistuseks kasvav inflatsioon ning kõrged ja aimamatud sisendhinnad. COVID-19 pandeemia peatas kõik meie tegevused ja näitas, kuidas kriisiolukord võib muuta omatulu teenimise kiirelt olematuks. Aasta 2024 tegevused on jätkuvalt kaetud ebakindluse looriga ja peame arvestama ootamatustega kõiges. Tegevuskava täitmisel on sisutegevuse suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2023. aastal oli trupi 18-st koosseisulisest näitlejast kümnel repertuaaris 6–9 lavastust. See on erakordselt suur hõivatus, kui võrrelda teiste Eesti teatritega. 18 koosseisulist näitlejat ei kata teatri tegelikke vajadusi ja sunnib meid pidevalt kasutama külalisnäitlejaid ning valima väiksemate koosseisudega materjale. Külalisnäitlejad muudavad küll pildi publikule atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa planeerimisprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole pideva pingelise eelarve juures võimalik. Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad: lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks eraldatav riigitoetus katab umbes 80% tegelikust vajadusest ja linnatoetus puudub üldse. Seega tuleb teatril ka osa nendest kuludest katta muudest vahenditest. Järjest suurenev inflatsioon, käibemaksu tõus ja muud planeeritavad eraisikute personaalsed maksumuudatused on viinud selleni, et töötajate ootus palgakasvuks aastaks 2024 on suur. Ilma riigitoetuse suurenemiseta pole võimalik põhjendatud ootust vaid omatuludega katta. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate tasude soovid on seotud otseselt elukalliduse muutustega ja nii on omatulu surve veelgi suurenenud. Mahtude vähendamine tooks küll kaasa väiksemad kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too. Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal kõrgetasemelisel kursil. 17  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused: suur buss, väikese maja publikutribüün, kaasaegne heli- ja valguspark, töötervise nõuetele vastav kontorimööbel jne. Tuleb jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas seisus on laopinnad. Suuremaid soetusi pole võimalik teha jooksva aasta eelarve piirides. Tänu aastate jooksul tehtud õigetele otsustele on meil võimalik teha need soetused eelmiste perioodide tulemi arvelt. 2024. aastal ehitame omavahenditega ümber teatri peahoone sissepääsu, et parendada ligipääsetavust meie suurele saalile. Valguspargi LED-lahendusele üleviimine on ootamas riikliku toetusmeetme avanemist. Keskkonnasäästlike tegevuste strateegias näeme ette 2024. aastal mitmeid soetuseid ja parendusi. Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja 2024 aastal toimuv rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal. 2. TEATER Foon 2023. aasta on näidanud, et olukord teatri tegemiseks ja vaatamiseks ei ole ühiskonnas ja majanduses toimuva tõttu kerge ega normaliseerunud. Sestap on ka 2024. aastal tulipunktis jätkuvalt publik, et 2025. aastaks jõuda Rakvere Teatri koroonaeelsele 63 tuhande külastuse tasemele. Numbrilised eesmärgid: 10 uuslavastust 320 etendust 58 tuhat külastajat 3. KINO 2024. aastal on kino avatud harjumuspäraselt 5 päeva nädalas, 6 päeva nädalas koolivaheaegadel. Päevadel, mil kino on suletud tavapublikule (E–T) säilib võimalus maja kasutada eriüritusteks ja konverentsideks. Jätkub traditsioon ühendada Baltoscandali üritused ka kinomajaga ning saame näidata temaatilisi filme festivali külastajatele. Oktoobrikuu alguses jätkab tavapäraselt LGBTI+ filmifestival Festheart, mille publikuarv on aasta-aastalt kasvanud. 2024. aastal on festival majas juba kaheksandat korda. 4. KOHVIK Teatrikohviku peamine funktsioon on teatrile lisaväärtuste pakkumine, esmatähtis on etenduste publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine piletimüügi- ga. Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegutsemiseks peab olema aasta kokkuvõttes teenitud kasum. 5. LISAÜRITUSED 5.1 Sariüritus „RT vestleb” „RT vestleb” on enamjaolt Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari. 18  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas 5.2 Sariüritus „RT muusika“ Sari „RT muusika” kätkeb endas teatri korraldatavaid muusikaüritusi. 5.3 Sariüritus „RT muusikaviktoriin” Meelelahutuslik, ent hariv võistkondadevaheline kuuldeline mõttesport, mis ühendab erineva generatsiooni ja huvigrupi inimesed, kes peavad lugu muusikast. 5.4 Sariüritus „RT filmiviktoriin” Igakuine meelelahutuslik, ent hariv võistkondadevaheline ajugümnastika viib mängijad uuemasse ja vanemasse filmiajalukku. Sari aitab tutvustada teisi kultuurivaldkondi. 5.5 Imagoloogilised üritused Kogukonnale lähendamise ja ühtlasi turundusega haakuvad ka uuslavastustega seotud imagoloogilised üritused, mis leiavad oma konkreetse sisu ja vormi lavastust ettevalmistava meeskonna ja teatri korraldusosakonna visioonikoosolekutel. 6. GALERII 2024. aastal jätkame kunstinäitustega Rakvere Teatrimaja suure ja väikese maja fuajeedes, kohvikutes ning Teatrikino klaasgaleriis. Aastas planeerime kuni 6 suuremat näitust, mida eksponeeritakse keskmiselt kaks kuud, lisaks 15–20 väiksemat satelliitnäitust suure ja väikese maja kohvikugaleriides. 7. BALTOSCANDAL Baltoscandal toimub 3.–5. juulini, lisapäevana oleme arvestanud 6. juuli. Taotlused rahastajatele on tehtud 2023. aasta lõpuks ja jaanuaris-veebruaris saame paika eelarve ning kinnitada esinejad. Märtsist maini toimuvad ettevalmistused (info ja reklaammaterjalide ettevalmistamine, truppide logistika ja tehniliste detailide täpsustamine). Juunis toimuvad ettevalmistused ja proovid spetsiaalselt Baltoscandali jaoks loodud lavastustega ja nädal enne festivali algab saalide tehniline ettevalmistus. Baltoscandali toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Kulturstiftung des Bundes, Pro Helvetia, Flemish Government jne. 19 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 677 054 1 700 830 2 Finantsinvesteeringud 205 000 200 000 Nõuded ja ettemaksed 158 152 183 286 3;5 Varud 23 435 19 440 4 Kokku käibevarad 2 063 641 2 103 556 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 4 887 969 4 525 940 6 Kokku põhivarad 4 887 969 4 525 940 Kokku varad 6 951 610 6 629 496 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 573 461 463 141 5;7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 158 2 125 8 Kokku lühiajalised kohustised 573 619 465 266 Kokku kohustised 573 619 465 266 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 678 233 678 233 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 5 485 997 5 837 690 Aruandeaasta tulem 213 761 -351 693 Kokku netovara 6 377 991 6 164 230 Kokku kohustised ja netovara 6 951 610 6 629 496 20 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 2 258 673 1 978 452 9 Tulu ettevõtlusest 1 835 916 1 302 127 10 Muud tulud 3 353 30 521 11 Kokku tulud 4 097 942 3 311 100 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 485 945 -1 524 817 12 Tööjõukulud -2 286 960 -1 927 449 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -197 366 -213 364 6 Kokku kulud -3 970 271 -3 665 630 Põhitegevuse tulem 127 671 -354 530 Intressitulud 86 090 2 837 14 Aruandeaasta tulem 213 761 -351 693 21 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 127 671 -354 530 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 197 366 213 364 6 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -1 300 -8 333 6 Muud korrigeerimised -230 550 0 9 Kokku korrigeerimised -34 484 205 031 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 66 673 -52 184 3;5 Varude muutus -3 995 -2 889 4 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 108 353 56 016 5;7 Kokku rahavood põhitegevusest 264 218 -148 556 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -559 395 -56 509 6 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 1 300 8 333 6 müügist Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 230 550 1 500 8 toetustest Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -205 000 -200 000 Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 200 000 0 Laekunud intressid 44 551 309 14 Kokku rahavood investeerimistegevusest -287 994 -246 367 Kokku rahavood -23 776 -394 923 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 700 830 2 095 753 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -23 776 -394 923 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 677 054 1 700 830 2 22 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2021 678 233 5 837 690 6 515 923 Aruandeaasta tulem 0 -351 693 -351 693 31.12.2022 678 233 5 485 997 6 164 230 Aruandeaasta tulem 0 213 761 213 761 31.12.2023 678 233 5 699 758 6 377 991 23 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja 2023.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Riigi valitseva mõju all oleva sihtasutusena on teatril lisaks kohustus vastavalt raamatupidamise seaduse § 35 lõige 2, järgida avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtteid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes sularaha, arvelduskontode jääke. Finantsinvesteeringud Finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalisi deposiite tähtajaga 3 kuud kuni 1 aasta. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtaasutuse tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Kohvikute baaride kaubakulude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Kohviku köögi kaubakulude arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse soetamisel kuludesse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse vajadusel arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et sihtasutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse perioodikuluna. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: 24 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. a. majandusaasta aruanne Piiramata kasutusega objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse kuust, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või jääkväärtus on null. Amortisatsiooni normi muudetakse eeltoodud vahemikest erinevalt juhul kui põhivara eeldatav kasutusiga ei vasta tegelikkusele. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja rajatised 50 aastat Masinad ja seadmed 5-10 aastat Infotehnoloogilised seadmed 3-5 aastat Muu inventar 5-25 aastat Tarkvara 5 aastat Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast; või sihtasutusel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse eraldisi riigilt või vabatahtlikke ülekandeid omavalitsusüksustelt, juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, mis võivad olla sihtotstarbelised või mittesihtotstarbelised. Toetuste kajastamine toimub vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtetele,tagades tulude ja kulude vastavuse. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne kui eksisteerib piisav kindlus, et sihtasutus vastab sellega seotud tingimustele ja et sihtfinantseerimine leiab aset. Toetused võivad olla kas tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks. Kui pole määratletav kas toetus on tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks, kajastatakse see toetusena tegevuskuludeks. Sihtasutus kui avaliku sektori üksus, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine kajastab sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks tuluna põhivara soetamisega samas perioodis. Sihtfinantseerimisega seotud nõuded ja kohustised kajastatakse aruandes ka juhul, kui nende aluseks ei ole sihtfinantseerimise leping, vaid põhjendatud ootus toetuse saamiseks projekti jätkuvaks finantseerimiseks. Samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad ootused ei realiseerunud. Tulud Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järgselt. Etenduste, kontsertide, filmide linastuste ja muude ürituste tulud kajastatakse peale ürituste toimumist. Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi ja kui müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Kohvikute tulu kajastatakse mõistliku aja jooksul kauba müügi või teenuse osutamise järel,pansionaadi teenustest teenuse osutamise järel. Seotud osapooled SA Rakvere Teatrimaja juriidilisest isikutest asutajaliikmetena on seotud osapoolteks Rakvere Linnavalitsus ja Kultuuriministeerium. Füüsilistest isikutest seotud osapooled on juhatuse- ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. 25 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Sularaha kassas 6 617 5 342 Raha arvelduskontodel 1 669 771 1 694 797 Reservhoius 666 691 Kokku raha 1 677 054 1 700 830 26 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 103 263 103 263 Ostjatelt laekumata 103 263 103 263 arved Maksude ettemaksed ja 327 327 5 tagasinõuded Muud nõuded 44 484 44 484 Intressinõuded 44 067 44 067 Viitlaekumised 417 417 Ettemaksed 10 078 10 078 Tulevaste perioodide 9 353 9 353 kulud Muud makstud 725 725 ettemaksed Kokku nõuded ja 158 152 158 152 ettemaksed 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 116 154 116 154 Ostjatelt laekumata 116 154 116 154 arved Maksude ettemaksed ja 3 167 3 167 5 tagasinõuded Muud nõuded 2 983 2 983 Intressinõuded 2 528 2 528 Viitlaekumised 455 455 Ettemaksed 10 326 10 326 Tulevaste perioodide 3 357 3 357 kulud Muud makstud 6 969 6 969 ettemaksed Saamata sihtfinantseerimine 50 656 50 656 8 Kokku nõuded ja 183 286 183 286 ettemaksed 27 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Tooraine ja materjal 2 661 2 261 Lavastusmaterjalid laos 2 661 2 261 Müügiks ostetud kaubad 20 774 17 179 Teatri kohviku kaup müügiks 14 059 11 350 Kino kohviku kaup müügiks 6 715 5 829 Kokku varud 23 435 19 440 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 0 5 976 241 8 021 Üksikisiku tulumaks 0 47 638 0 19 069 Sotsiaalmaks 0 82 566 0 38 822 Kohustuslik kogumispension 0 3 062 0 1 507 Töötuskindlustusmaksed 0 5 471 0 2 616 Ettemaksukonto jääk 327 2 926 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 327 144 713 3 167 70 035 28 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordivahendid Arvutid ja Muud põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed arvutisüsteemid masinad ja projektid seadmed 31.12.2021 Soetusmaksumus 27 843 5 287 696 407 722 12 423 895 058 1 315 203 237 763 0 73 700 73 700 6 942 205 Akumuleeritud kulum -1 163 042 -321 340 -832 -611 831 -934 003 -162 365 -2 259 410 Jääkmaksumus 27 843 4 124 654 86 382 11 591 283 227 381 200 75 398 0 73 700 73 700 4 682 795 Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 0 17 784 3 300 35 425 38 725 56 509 Amortisatsioonikulu -117 360 -32 174 -1 242 -31 072 -64 488 -9 432 -191 280 Allahindlused väärtuse 0 0 0 -671 -671 -21 413 -22 084 languse tõttu Ümberliigitamised 0 0 73 700 0 -54 913 18 787 54 913 0 -73 700 -73 700 0 Ümberliigitamised 0 0 73 700 0 0 73 700 0 0 -73 700 -73 700 0 ettemaksetest Muud ümberliigitamised 0 0 0 0 -54 913 -54 913 54 913 0 0 0 0 31.12.2022 Soetusmaksumus 27 843 5 313 328 475 422 12 423 648 429 1 136 274 452 574 3 300 35 425 38 725 6 968 744 Akumuleeritud kulum -1 306 034 -347 514 -2 074 -451 858 -801 446 -335 324 -2 442 804 Jääkmaksumus 27 843 4 007 294 127 908 10 349 196 571 334 828 117 250 3 300 35 425 38 725 4 525 940 Ostud ja parendused 0 0 132 000 0 0 132 000 35 425 0 391 970 391 970 559 395 Amortisatsioonikulu -120 154 -25 960 -1 241 -30 075 -57 276 -10 198 -187 628 Ümberliigitamised 0 430 695 0 0 0 0 0 -3 300 -427 395 -430 695 0 Muud muutused 0 0 0 0 -3 251 -3 251 -6 487 0 0 0 -9 738 31.12.2023 Soetusmaksumus 27 843 5 744 023 596 922 12 423 616 320 1 225 665 405 547 0 0 0 7 403 078 Akumuleeritud kulum -1 426 188 -362 974 -3 315 -453 075 -819 364 -269 557 -2 515 109 Jääkmaksumus 27 843 4 317 835 233 948 9 108 163 245 406 301 135 990 0 0 0 4 887 969 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2023 2022 Masinad ja seadmed 1 300 8 333 Transpordivahendid 1 300 8 333 Kokku 1 300 8 333 01.01.2023 hakkas kehtima Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatus, millega kehtestati materiaalse ja immateriaalse põhivara arvelevõtmise alampiiriks 10 000 eurot. Põhivara soetusmaksumusega alla 10 000 euro kanti SA Rakvere Teatrimaja bilansist välja varade jääkmaksumuses 31.12.2022 seisuga ja see kajastus 2023. aastal amortisatsioonikuluna. Muudatusest tulenevalt kanti bilansist välja varasid soetusmaksumusega 114 561 eurot ja jääkmaksumusega 9 738 eurot. 2023.aastal soetati uus veoauto MAN soetusmaksumusega 132 000 eurot, uus valguspult maksumusega 35 425 eurot ning teostati väikese maja renoveerimistöid summas 430 695 eurot. 29 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. a. majandusaasta aruanne Müüdi lõpuni amortiseerunud kaubik MB Sprinter. Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 106 363 106 363 Võlad töövõtjatele 185 576 185 576 Maksuvõlad 144 713 144 713 5 Muud võlad 1 699 1 699 Muud viitvõlad 1 699 1 699 Saadud ettemaksed 135 110 135 110 Tulevaste perioodide tulud 135 110 135 110 Kokku võlad ja ettemaksed 573 461 573 461 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 115 499 115 499 Võlad töövõtjatele 173 526 173 526 Maksuvõlad 70 035 70 035 5 Muud võlad 965 965 Muud viitvõlad 965 965 Saadud ettemaksed 103 116 103 116 Tulevaste perioodide tulud 103 116 103 116 Kokku võlad ja ettemaksed 463 141 463 141 Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 30 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. a. majandusaasta aruanne Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2021 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses 31.12.2022 tulemiaruandes makstud Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kulturimisteeriumilt 1 500 0 1 500 0 0 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 1 500 0 1 500 0 0 0 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 1 025 0 22 630 -72 610 0 49 980 0 Eesti Kultuurkapitalilt 0 0 73 425 -71 134 0 0 2 291 Kultuuriministeeriumilt Baltoscandal 2022 0 0 170 000 -170 000 0 0 0 korraldamiseks Rakvere Linnavalitsuselt 0 0 14 000 -13 262 0 0 738 Muudelt org-delt 0 14 478 7 465 -21 943 0 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 1 025 14 478 287 520 -348 949 0 49 980 3 029 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 2 525 14 478 289 020 -348 949 0 49 980 3 029 toetused Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2022 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses 31.12.2023 tulemiaruandes makstud Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeeriumilt 0 0 230 550 0 -230 550 230 550 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 0 230 550 0 -230 550 230 550 0 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 49 980 0 140 810 0 -90 830 0 0 0 Eesti Kultuurkapitalilt 0 2 291 8 575 -166 -10 653 0 0 47 Rakvere Linnavalitsuselt 0 738 13 470 -738 -13 359 0 0 111 Muudelt org-delt 0 0 700 0 -700 0 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 49 980 3 029 163 555 -904 -115 542 0 0 158 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 49 980 3 029 394 105 -904 -346 092 230 550 0 158 toetused Tulenevalt 2022.aastal suurenenud energiakuludest, eraldas Kultuuriministeerium tagasiulatuvalt SA-le Rakvere Teatrimaja 49 980 eurot, mis laekus 2023. aastal. Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud 260 000 eurot kattis teatri väikese maja fassaadi ja treppide renoveerimise kulud. Saadud toetusest 230 550 eurot kapitaliseeriti põhivara maksumusse, 29 450 euro ulatuses tehti lammutustöid, mis kajastusid tegevuskuludes. Baltoscandal 2024 korraldamiseks eraldasid Eesti Kultuurkapital 2023.aastal 8500 eurot (sellest 2125 eurot laekus 2022.aastal) eurot ja Rakvere Linnavalitsus 10 000 eurot. 31 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Annetused ja toetused (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 115 542 348 949 8 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 230 550 0 8 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 1 912 581 1 629 503 Kokku annetused ja toetused 2 258 673 1 978 452 sh eraldis riigieelarvest 2 233 961 1 872 113 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 13 359 13 262 sh välisabi tegevuskuludeks 0 14 139 sh muud 11 353 78 938 Rahalised ja mitterahalised annetused 2023 2022 Lisa nr Rahaline annetus 2 224 063 1 978 452 Mitterahaline annetus 34 610 0 Kokku annetused ja toetused 2 258 673 1 978 452 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2023 2022 Tulu kohvikute tegevusest 475 232 394 071 Tulu kino tegevusest 224 537 160 929 Tulud etendustegevusest 1 066 879 697 386 Muud kultuuriasutuste tulud 66 554 43 718 Muud tulud 2 714 6 023 Kokku tulu ettevõtlusest 1 835 916 1 302 127 Lisa 11 Muud tulud (eurodes) 2023 2022 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 1 300 8 333 Muud 2 053 22 188 Kokku muud tulud 3 353 30 521 Muude tuludena kajastub 2022.aastal tulu tehingust, millega tarnija poolt osteti tagasi eelneval majandusaastal soetatud põhivara. 2023.aastal kajastub muu tuluna olulises osas väikevahendite müügitulu 32 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2023 2022 Energia 155 824 265 166 Elektrienergia 63 293 80 314 Soojusenergia 92 531 184 852 Mitmesugused bürookulud 16 327 18 089 Lähetuskulud 3 815 1 960 Koolituskulud 3 907 2 586 Riiklikud ja kohalikud maksud 2 311 1 349 Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiskulud 124 040 87 991 Sõidukite majandamiskulud 49 857 62 312 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 62 414 11 267 Inventari majandamiskulud 57 566 19 817 Toiduained ja toitlustusteenused 156 011 134 970 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 809 760 878 804 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 27 242 23 910 Muud tegevuskulud 16 871 16 596 Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 485 945 1 524 817 Kinnistute majandamiskulusid suurendasid eelkõige väikese maja renoveerimistööd. Info- ja kommunikatsioonikulusid Kultuuriministeeriumi poolt hankena üle antud sülearvutid kokku summas 34 610 eurot. Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2023 2022 Sotsiaalmaksud 572 834 484 760 Koosseisuliste töötajate töötasu 1 558 682 1 285 557 Nõukogu liikmete tasu 9 520 8 960 Juhatuse liikme tasu 43 833 38 210 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu 101 985 109 932 Muud 106 49 Kokku tööjõukulud 2 286 960 1 927 468 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 83 83 Lisa 14 Intressitulud (eurodes) 2023 2022 Intressitulu hoiustelt 86 090 2 837 Kokku intressitulud 86 090 2 837 33 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes) MÜÜDUD 2023 2022 Teenused Teenused Asutajad ja liikmed 3 860 0 Kokku müüdud 3 860 0 OSTETUD 2023 2022 Teenused Teenused Asutajad ja liikmed 0 2 635 Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed 4 350 5 000 ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 4 350 7 635 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2023 2022 Arvestatud tasu 50 053 47 170 Juhatuse liikme isikliku sõiduauto 3 061 2 535 kasutamise kompensatsioon Kõik tehingud seotud osapoolte vahel on toimunud turutingimustes. Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva *Aruandepäeva järgselt jätkuv energiakriis, hinnakõikumised võivad jätkuda ja järske muutusi ei saa välistada, sest ülemaailmne pakkumine ja nõudlus ei pruugi alati sujuvalt kohanduda geopoliitiliste, tehnoloogiliste ja majanduslike tegurite tõttu. *Aruandepäeva järgselt jätkuv Ukraina sõda, mis on käsitletav vääramatu jõuna, võib mõjutada sihtasutuse tegevust. Mõju suurust ei ole võimalik hinnata, sest puudub teave sõja kestvuse kohta. 34 Saatja: "SA Rakvere Teatrimaja" <[email protected]> Saaja: "Riigikontroll" <[email protected]>, "RAM Info" Teema: Majandusaasta aruanne ja ülevaade nõukogu tööst Kuupäev: 2024-04-29 08:32 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Saadan teile SA Rakvere Teatrimaja 2023 majandusaasta aruande koos audiitori otsusega ning ülevaate nõukogu 2023. aasta tööst. Kõike ilusat! Helle-Mall Niinemets juhi abi SA Rakvere Teatrimaja Kreutzwaldi 2a, Rakvere 44314 [email protected] +372 329 5451 +372 5345 6119 http://www.rakvereteater.ee/ ------------------------------------------------------ LAHKUMINE Rakvere Teatri suvelavastus Juunis 2024 Loobu mõisas <https://www.rakvereteater.ee/sites/default/files/inline-images/Rakvere_Teater_Lahkumine_noored_620x154.jpg> Kinnitatud SA nõukogu 22.03.2024 koosolekul Ülevaade Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja nõukogu tööst 2023. aastal Käesolev aruanne on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja põhikirjast. Selles esitatakse ülevaade, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud ning näidatakse ära juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude summa. Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu viie-liikmeline: - Katre Väli nõukogu esimees 1,0 - Üllar Saaremäe nõukogu liige 1,0 - Heidi Aadma nõukogu liige 1,0 - Siret Kotka nõukogu liige 0,85 - Kersti Sannik nõukogu liige 1,0 - Viivika Roostar nõukogu liige 0,15 2023. aastal toimus 6 (kuus) nõukogu koosolekut, millest 1 (üks) oli e-koosolek. Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused: - loomingulise juhi konkursi korraldamine; - 2023. aastaks planeeritud investeeringute kinnitamine; - põhikirja muudatusettepanekute kinnitamine; - väikese maja ehitushanke väljakuulutamine ja ülevaated ehitustöödest; - 2022/2023 hooaja ülevaate saamine ja analüüs; - väikese maja ehitustöödest ülevaate saamine; - 2024. aasta eelarve riskide maandamise kava kinnitamine; - arengu- ja tegevuskavade, eelarve, majandusaasta aruande jm tegevust reguleerivate dokumentide kinnitamine. Sihtasutuse asutajate otsusega on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe kuutasu suuruseks 210 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 140 eurot. Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad: Nimi Nõukogu / juhatus Periood Summa kokku (EUR) Velvo Väli juhatuse liige 01.01. - 31.12.2023 39600 € koos lisatasuga Katre Väli nõukogu esimees 01.01. - 31.12.2023 2520 € Üllar Saaremäe nõukogu liige 01.01. - 31.12.2023 1680 € Heidi Aadma nõukogu liige 01.01. - 31.12.2023 1680 € Kersti Sannik nõukogu liige 01.01. - 31.12.2023 1680 € Siret Kotka nõukogu liige 01.01. - 17.10.2023 1540 € Viivika Roostar nõukogu liige 17.10. - 31.12.2023 350 €