Mart Võrklaev Teie: 31.01.2024 nr 1.9-2/525-1
Rahandusministeerium
Meie: 04.03.2024 nr 9-2/7-2
Relvaseaduse järgsest haldusjärelevalvest
Austatud rahandusminister
Pöördusite Siseministeeriumi poole seoses relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 88 lõikes 2
sätestatud haldusjärelevalve teostamisega. Märgite, et RelvS ei täpsusta, milliseid toiminguid ja
millise sagedusega haldusjärelevalve raames tuleb teostada ja kuidas on võimalik ministeer iumi
valitsemisala asutuse üle haldusjärelevalvet teha. Samuti juhite tähelepanu selle, et selgusetuks
jääb, kas haldusjärelevalve teostamine eeldab teostajalt tulirelva kandmise õigust.
Sätted teenistus- ja sõjaväerelvade käitlemise üle järelevalve teostamise kohta on RelvS-is olnud
selle vastuvõtmisest alates. 1. juulil 2014. aastal jõustunud korrakaitseseaduse muutmise ja
rakendamise seadusega muudeti järelevalvesätteid erinevates seadustes, sh RelvS-is, kus nähti
ette nii haldus- kui teenistusliku järelevalve teostamine.
Siseministeerium pöördus 2022. aastal ministeeriumide, kelle valitsemisala asutused
teenistusrelvi käitlevad, poole küsimusega, kas kõnesolev RelvS-i § 88 lõige 2, mis tol hetkel
reguleeris lisaks haldusjärelevalvele ka teenistusliku järelevalve tegemist, on sellisel kujul
vajalik või mitte. Analüüsides RelvS-i ja Vabariigi Valitsuse seadust (edaspidi VVS) koosmõjus
leidsime, et nii haldusjärelevalve kui ka teenistusliku järelevalve reguleerimiseks RelvS - is
puudub vajadus, sest mõlema järelevalve teostamist reguleerib juba VVS. Ministeeriumide lt
saabunud vastuste alusel tegime ettepaneku jätta RelvS-i § 88 lõikest 2 välja teenistuslikk u
järelevalvet puudutava, kuna leiti, et selle järgi puudub täielikult vajadus ja teenistus lik u
järelevalve teostamise vajadusel viiakse seda läbi VVS-i alusel. Kuna mõne ministeer iumi
valitsemis alas on relvi käitlevaid asutusi või organisatsioone (nt Kaitseliit), mille osas
teenistuslikku järelevalvet teostada ei saa ning haldusjärelevalve tegemise volitus peaks
tulenema seadusest, siis jäeti haldusjärelevalve RelvS-i § 88 lõikesse 2 alles.
Oma kirjas toote välja, et Rahandusministeeriumi valitsemisalas on teenistusrelvi käitlevaks
asutuseks üksnes Maksu- ja Tolliamet. VVS-i § 751 lõike 2 kohaselt ei saa haldusjäreleva lve t
teostada asutus, kes on järelevalvatavaga alluvussuhtes: „(2) Haldusjärelevalvet riigi
haldusorgani üle teostatakse juhul, kui see ei ole järelevalve teostaja alluvuses.“. Seletuskirjas
selgitatakse, et haldusjärelevalvet teostatakse riigi haldusorganite üle, mis ei ole järelevalve
teostaja alluvuses. Haldusjärelevalve puhul ei ole järelevalvatav järelevalve teostaja alluvus es.
See eristab haldusjärelevalvet teenistuslikust järelevalvest, mis on ühe halduse kandja sisene,
teenistuslikus alluvuses olevate organite järelevalvesuhe. Siin tuleneb riigi ühe haldusorga ni
pädevus teostada teise üle teenistuslikku järelevalvet sellest, et üks organ asub teise vahetus
alluvuses. Eelnevast järeldub, et ministeerium ei saa haldusjärelevalvet teostada tema
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
valitsemisala asutuse üle, sest tegemist on alluvussuhtega ning sellisel juhul on tegemist
teenistusliku järelevalvega. Teenistusliku järelevalve teostamise õigus tuleneb VVS-i §-st 93 jj.
VVS näeb § 95 lõikes 1 ette, et minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeer iumi
valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatava te
riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
Seega saab Rahandusministeerium meie hinnangul teostada Maksu- ja Tollia meti
teenistusrelvade käitlemise üle vaid teenistuslikku järelevalvet.
Mis puudutab seda, kas näiteks teenistusliku järelevalve teostajal peaks olema teenistusre lva
kandmise õigus, siis Siseministeerium selleks otsest vajadust ei näe. Ilmselt viiakse
teenistuslikku järelevalvet läbi eelkõige dokumentidega tutvumise, ametnikega vestlemise,
teenistusrelvade hoiutingimuste ülevaatamise jms kaudu, st teenistusrelvi järelevalvet läbiviiv
isik neid ilmselt ei käsitse vms. Kindlasti võiks tõhusamale järelevalvele kaasa aidata, kui
järelevalve teostamisse on kaasatud ametnik, kes on läbinud relvaalase väljaõppe ja tunneb
nende käitlemise aspekte.
Teenistusrelvade käitlemist reguleerib siseministri 11. septembri 2018. aasta määrus nr 19
„Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistus relvade, nende
laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord“. Selle määruse
§ 8 lõige 5 näeb ette, et asutus kontrollib tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoo na
käitlemise nõuete ja hoiutingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. Selleks, et tagada
ministeeriumidel parem ülevaade oma valitsemisalas teenistusrelvade käitlemise üle on
Siseministeerium ette valmistamas määruse muudatust, millega plaanitakse näha ette
teenistusrelvi käitlevale asutusele kohustus esitada selle kontrolli tulemus ministeeriumile, kelle
valitsemisalas ta asub. Kui näete vajadust teenistusrelvade käitlemisega seonduva
täpsustamiseks, siis ootame ettepanekuid peagi kooskõlastamisele esitatavale eelnõule. Ühtlasi
plaanime 2024. aastal alustada RelvS-i regulatsioonide põhjalikku kaasajastamist ning oleme
valmis kaaluma täiendavate nõuete RelvS-i lisamist, kui selleks vajadus peaks olema.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
2 (2)