3. isiku vastus

06.03.2024 VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: „Psühhiaatriakorpuse projekteerimine“ viitenumber: 273122 Kolmas isik: Innopolis Insenerid OÜ registrikood: 11297032 aadress: Riia 24a, 51010 Tartu Kolmanda isiku esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla registrikood: 90003433 aadress: Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve Vaidlustaja: AS Infragate Eesti registrikood: 10845129 aadress: Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Urmas Aaskivi, juhatuse liige e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Jätta AS Infragate Eesti vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta Innopolis Insenerid OÜ menetluskulud AS Infragate Eesti kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. 04.12.2023 avaldas Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Psühhiaatriakorpuse projekteerimine“ (vr 273122) (riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). 1.2. 19.02.2024 tegi hankija mh otsuse, millega kõrvaldas AS Infragate Eesti (vaidlustaja) ja tunnistas Innopolis Insenerid OÜ (kolmas isik) pakkumuse edukaks. 1.3. 29.02.2024 esitas vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, millega taotleb hankija 19.02.2024 otsuse kehtetuks tunnistamist osas, milles vaidlustaja kõrvaldati ja tunnistati kolmanda isiku pakkumus edukaks. 1.4. 30.02.2024 teatega on VAKO palunud kolmandal isikul esitada vastus vaidlustusele hiljemalt 06.03.2024. 1.5. Vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. Hankija on õiguspäraselt vaidlustaja riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldanud. Õiguspärane on seega ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine. Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 2. PÕHJENDUSED A. KÕRVALDAMISE EELDUSED ON TÄIDETUD 2.1. Vaidlustaja kõrvaldamise otsus on õiguspärane, kuna RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused on täidetud – vaidlustaja on oluliselt ja pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud ja makstud leppetrahvi. 2.2. Vaidlustaja kahtlused, nagu hankija ei ole kõrvaldamise asjaolusid kaalutlenud, on paljasõnalised. Riigihangete registrist nähtub, et vaidlustaja on 3-aasta pikkusel vaatlusperioodil (RHS § 95 lg 5) rikkunud nelja hankelepingut nii, et hankija on lisanud registrisse rikkumise märke. Hankija on need neli rikkumist oma otsuses tuvastanud ning pole mingit alust arvata, et hankija rikkumise asjaolusid kaalunud pole. Isegi ainuüksi avalikest andmetest on võimalik järeldada, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused on täidetud. 2.3. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine eeldab tõsiseid või pidevaid puudujääke varasema lepingu olulise nõude täitmisel. 1 Kolmas isik rõhutab, et hankijad on kohustatud registrisse rikkumise märke lisama vaid siis, kui nende hinnangul vastab rikkumine RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alusele (RHS § 83 lg 71). Seega iga rikkumise märke lisanud hankija on olnud arvamusel, et rikkumine on piisavalt tõsine, et kõrvaldamise koosseis on täidetud. Praegu on selliseid rikkumisi eraldiseisvalt neli. ▪ Transpordiameti riigihange viitenumbriga 239932 2.4. Transpordiameti riigihanke „Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 162,837 asuva Waide ristmiku, riigitee 22160 Elva–Rannu lõigul km 3,23-5,85 asuvate Käo, Käoking ja Väike-Konguta bussipeatuste ümberehitamise põhiprojektide koostamine“ (vr 239932) tulemusel sõlmitud hankelepingu raames nõudis tellija leppetrahvi ja taganes lepingust. 2.5. Tellija selgitab, et leppetrahvid määrati tööde teostamise tähtaegade ületamiste tõttu ning lepingust taganeti osaliselt VÕS § 116 lg-te 1 ja 3 ning lg 2 p 5 alusel, kuna töövõtja ei teinud töö osasid 5 ja 7 lepingukohaselt ümber tellija poolt antud täiendavateks tähtaegadeks. 2.6. Lepingu maksumus oli sõlmimise hetkel 54 120 eurot, tegelikuks maksumuseks kujunes 4791,17 eurot, seega lepingut täideti vaid 10% mahus. Leping sõlmiti 11.10.2021, täitmise tähtpäev oli 19.04.2022, lepingust taganeti 05.06.2023. Seega kuigi lepingu täitmiseks oli ette nähtud 6 kuud, ei olnud lepingulised tööd valmis isegi 20 kuud hiljem, mille tõttu oli tellija sunnitud lepingust taganema. 2.7. Rikkumine vastab selgelt RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud koosseisule. Kahtlust ei ole, et lepingu täitmise tähtaeg on hankelepingu oluline tingimus. Vaidlustaja on seda tingimust rikkunud oluliselt – täitmise tähtaeg oli 6 kuud, vaidlustaja ületas seda 14 kuu võrra – kui ka korduvalt – tellija andis vaidlustajale täiendava tähtaja, kuid lepingut siiski ei täidetud. Veel enam, tellija taganes lepingust VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel, mis kvalifitseerib juba olemuselt rikkumise oluliseks. Kohtupraktikas on selgitatud, et oluliste lepingurikkumiste sisustamisel on asjakohane lähtuda VÕS § 116 lg-st 2.2 ▪ Tartu Ülikooli riigihange viitenumbriga 204001 2.8. Tartu Ülikooli riigihanke „Tartu Ülikooli õppehoone J. Liivi 2 rekonstrueerimise projekteerimistööd“ (vr 204001) tulemusel sõlmitud hankelepingu raames nõudis tellija leppetrahvi. 2.9. Rikkumine seisnes selles, et vaidlustaja viivitas projektdokumentatsiooni üleandmisega 147 päeva. Leping sõlmiti 08.03.2019, projektidokumentatsiooni üleandmise tähtpäev oli 19.02.2020, töö anti üle 16.07.2020. Seega algselt ette nähtud 11 kuust sai 16 kuud. Viivituse täpsemad 1 RKHKo 3-21-1733, p 12; EKo C-267/18, p 28. 2 TlnRnKo 3-20-334, p 19; TlnRnko 3-19-1000, p-d 8 ja 9. 2/4  tagamaad seisnesid selles, et töövõtja ei suutnud Tartu Linnavalitsuselt saada ettenähtud aja jooksul ehitusluba, kuna ei suudetud esitada kõiki osapooli rahuldavat lahendust (lisa 1 ja lisa 2). 2.10. Nagu Transpordiameti hankelepingu puhul, on vaidlustaja oluliselt ületanud tööde teostamise tähtaega. Ka järgmistest, Osaühingu Rail Baltic Estonia hankelepingu rikkumisest nähtub, et vaidlustajal on süsteemne probleem lepingu tähtaja järgimisega. Sellises olukorras ei saa väita, et RHS § 95 lg 4 p 8 koosseis ei ole täidetud. ▪ Osaühingu Rail Baltic Estonia riigihanked (vr 245132 ja 255999) 2.11. Osaühingu Rail Baltic Estonia riigihanke „Saustinõmme ökodukti tööprojekti koostamise aegse konsultatsiooni ja ehitus- ning garantiiperioodi aegse omanikujärelevalve teenuse osutamine“ (vr 245132) tulemusel sõlmitud hankelepingu raames nõudis tellija kahel erineval korral leppetrahvi, s.t rikkus lepingut pidevalt. 2.12. Riigihanke „„Tagadi ökodukti ehitustööd“ tööprojekti koostamise aegse konsultatsiooni teenus, ehitusaegse omanikujärelevalve teenus ja ehitusjärgse (garantiiperioodi) järelevalve teenus“ (vr 255999) tulemusel sõlmitud hankelepingu raames nõudis tellija samuti leppetrahvi. 2.13. Koosmõjus eelmiste rikkumistega nähtub, et vaidlustajal on süsteemne probleem lepingu nõuetekohase täitmise ja tähtaegade järgimisega, kusjuures tähtaegasid on ületatud märkimisväärses ulatuses. RHS § 95 lg 4 p 8 koosseis on täidetud. B. HANKIJA EI PIDANUD VAIDLUSTAJALT KÜSIMA HEASTAMISMEETMETE KOHTA 2.14. Vaidlustaja väidab, et hankija pidi temalt RHS § 97 lg 1 alusel küsima heastamismeetmete kohta, mida vaidlustaja on võtnud oma usaldusväärsuse taastamiseks. See väide ei vasta tõele. 2.15. Euroopa Kohus on selgitanud, et „direktiivi 2014/24 artikli 59 lõike 1 punkt a näeb ette, et hankijad peavad pakkumuste esitamisel aktsepteerima Euroopa ühtset hankedokumenti, mis on dokument, millega ettevõtja kinnitab ausõnaliselt, et tema puhul esineb mõni hankemenetlusest kõrvaldamise alus ja et ta on võtnud meetmed oma usaldusväärsuse taastamiseks, mida võidakse hiljem kontrollida“.3 2.16. Euroopa Kohtu seisukohast tuleneb, et heastamismeetmete märkimine – vähemalt kinnituse tasandil – on hankepassis kohustuslik. Sellest järgnevates punktides, Euroopa Kohtu lahendi C- 387/19 punktides 32—36, selgitab kohus, et põhimõtteliselt ei ole välistatud liikmesriigi õigus sätestada, et hankija võib küsida tõendeid ka hiljem (p 32). Samas on liikmesriigil õigus sätestada ka nii, et hiljem tõendeid esitada ei tohi (p 36). Lahendist ei ole aga kuidagi võimalik tuletada hankija kohustust küsida heastamismeetmete kohta, kui nende võtmist hankepassis isegi kinnitatud ei ole. 2.17. Ka RHS § 97 lg 1 sõnastus suunab pakkujaid esitama heastamismeetmed pakkumuses („pakkuja /…/ võib /…/ esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks“). RHSi seletuskirjas ei ole öeldud, et hankija on kohustatud küsima heastamismeetmete võtmise kohta, vaid et hankijal on õigus tagantjärele nõuda tõendeid („on igati [direktiividega] kooskõlas, kui tõendid esitatakse hankija nõudmisel hankemenetluse hilisemas faasis“). Olukorras, kus vaidlustaja ei ole hankepassis kuidagi osutanud, et ta on võtnud heastamismeetmeid – mida vaidlustaja pidi tegema vähemalt kinnituse näol –, ei olnud hankijal alust selle kohta tõendeid küsida. 2.18. Euroopa hankepassi standardvorm suunab selgelt pakkujaid esitama hankepassis vähemalt kinnitus heastamismeetmete võtmise kohta. Kui vaidlustaja oleks hankepassis kinnitanud, et ta on varasemate hankelepingute täitmise käigus kogenud tema suhtes sanktsioonide rakendamist, saanuks ta ühtlasi esitada hankijale omapoolsed selgitused ja teabe, mis võiksid tõendada, et 3 EKo C-387/19, p 31. 3/4  kohustuste rikkumist tegelikult ei esinenud või ei olnud see oluline, samuti vajadusel kirjeldada kohaldatud heastamismeetmeid (mh on selleks hankepassi standardvormil olemas eraldi lahtrid).4 2.19. Kolmas isik kahtlustab, et vaidlustaja ei olegi vastanud hankepassis jaatavalt küsimusele, kas ta on kogenud enda suhtes sanktsioonide rakendamist. Riigikohus on selgitanud, et pakkuja peab varasema hankelepinguga seoses sanktsiooni kohaldamise ära märkima sõltumata oma õiguslikest seisukohtadest lepingu rikkumise küsimuses. 5 Kui kolmanda isiku kahtlus on tõene, on vaidlustaja lisaks esitanud valeandmeid, mis on eraldiseisev kõrvaldamise alus (RHS § 95 lg 4 p 9). 2.20. VAKO on selgitanud, et valeandmete esitamine hankelepingute täitmisel rakendatud õiguskaitsevahendite kohta on hankija raske eksitamine ja võimalik, et näitab varjamissoovi. Kuna pakkujale endale on teada, kas ja milliseid õiguskaitsevahendeid on tema suhtes kohaldatud, on hankemenetluse läbiviimise seisukohast tegemist äärmiselt olulise hankepassis esitatava teabega, hindamaks võimaliku lepingupartneri usaldusväärsust. 6 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Esindus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on kolmanda isiku lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 3.2. Tähtaegsus. VAKO on palunud vaidlustusele vastata hiljemalt 06.03.2024. Vastus on tähtaegne. 3.3. Läbivaatamine. Kolmas isik on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6). 3.4. Esitamine. Vastus on edastatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi LISAD Lisa 1 Leppetrahvi kokkulepe (vr 204001) Lisa 2 Päring hankelepingu rikkumise kohta (vr 204001) 4 TlnRnKo 3-20-334, p 16. 5 RKHKo 3-21-1733, p 25. 6 VAKO 204-23/266677, p 11.2. 4/4  Leppetrahvi rakendamise kokkulepe digitaalselt allkirjastamise kuupäev Tartu Ülikool (edaspidi Tellija), mida esindab kinnisvaraosakonna juhataja, kantsleri ülesannetes Heiki Pagel ühelt poolt ja AS Infragate Eesti (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige Urmas Aaskivi teiselt poolt, eraldi või üheskoos nimetatud ka Pool või Pooled. Võttes arvesse, et Poolte vahel on 08.03.2019 sõlmitud hankeleping Tartu Ülikooli õppehoone aadressil J. Liivi 2, Tartu rekonstrueerimise projekteerimistööde ning autorijärelevalve teostamiseks ning 12.12.2019 sõlmitud hankelepingu lisaga nr. 5 muudeti hankelepingu punkti 4.1.1 ja hankelepingu lisa 1, millega lepiti kokku projektdokumentatsiooni üleandmise tähtajaks 19.02.2020, kuid tööd anti üle 16.07.2020 ja tuginedes hankelepingu punktile 9.3, mille kohaselt on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt tähtaegselt (lõpp- ja vahetähtajad) üle andmata töö eest leppetrahvi, mille suuruseks on 0,2% tähtaegselt üle andmata töö maksumusest iga tähtaega ületanud päeva eest ning punktile 5.6, mille kohaselt on Tellijal õigus vähendada Töövõtjale maksmisele kuuluvaid summasid leppetrahvide summa võrra, leppisid Pooled kokku: 1. Vähendada hankelepingu alusel maksmisele kuuluvat leppetrahvi. 2. Töövõtja poolt töö üleandmisega 147 päevaga viivitamise eest loevad Pooled leppetrahviks 7500 eurot. 3. Tellija tasub töövõtjale punktis 2 nimetatud summa võrra vähem. Käesolev kokkulepe on sõlmitud digitaalselt. Tartu Ülikool AS Infragate Eesti Ülikooli 18 Mäealuse 2/3 50090 TARTU 12618 TALLINN registrikood 74001073 registrikood 10845129 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heiki Pagel Urmas Aasakivi kinnisvaraosakonna juhataja juhatuse liige kantsleri ülesannetes  Saatja: Andra Alt <[email protected]> Saaja: Erki Fels | TGS Baltic, Gregor Saluveer | TGS Baltic, Tuuli Ilula Teema: RE: Päring hankelepingu rikkumise kohta (vr 204001) Tere! Edastame vastused teiepoolsele teabepäringule. AS Infragate Eesti hankelepingu rikkumine seisnes selles, et töövõtja viivitas projektdokumentatsiooni üleandmisega 147 päeva. Viivituse täpsemad tagamaad seisnesid selles, et töövõtja ei suutnud Tartu Linnavalitsuselt saada ettenähtud aja jooksul ehitusluba, kuna ei suudetud esitada kõiki osapooli rahuldavat lahendust (eelkõige linna välistrasside osas). Manuses lisatud ka leppetrahvi rakendamise kokkulepe. Lugupidamisega Andra Alt jurist hankeosakond Tartu Ülikool [email protected] <mailto:[email protected]> From: Erki Fels | TGS Baltic <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: kolmapäev, 6. märts 2024 12:12 To: Tuuli Ilula <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Gregor Saluveer | TGS Baltic <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Päring hankelepingu rikkumise kohta (vr 204001) Tere, Tuuli! Pöördun teie poole seoses sooviga saada infot Tartu Ülikooli korraldatud riigihankes toimunud hankelepingu rikkumise kohta. Nimelt on Tartu Ülikool korraldanud riigihanke „Tartu Ülikooli õppehoone J. Liivi 2 rekonstrueerimise projekteerimistööd“ (vr 204001). Selle hanke võitis AS Infragate Eesti. Näen riigihangete registrist, et töövõtja maksis rikkumise eest leppetrahvi. Registris on kirjas: „Töövõtja poolt töö üleandmisega viivitamise eest loevad Pooled leppetrahviks 7500 eurot (käibemaksuta).“ Seega on töövõtja töö üleandmisega viivitanud. Palun täiendavat informatsiooni rikkumise faktiliste asjaolude kohta. Kuivõrd lepingu rikkumised tuleb nagunii avalikustada riigihangete registris ja rikkumisega seotud asjaolud ei saa olla reeglina poolte ärisaladus, siis usutavasti ei esine takistusi selle teabepäringule vastamisel: 1. Millised olid rikkumise asjaolud: milliste töödega töövõtja viivitas? 2. Kui suur on viivituse ajaline kestus? 3. Kui see ei sisalda ärisaladusi, siis palume edastada leppetrahvi esitamise nõude. Eelduslikult olete seal kajastanud ju ainult lepingu rikkumisega seotud asjaolusid. Lugupidamisega Erki Fels vandeadvokaat Ahtri 6a, 10151 Tallinn, Eesti Mobiil +372 5349 3777 [email protected] <mailto:[email protected]> Advokaadibüroo TGS Baltic AS on äritegevuse nõustamisele spetsialiseerunud advokaadibüroo Baltikumis. Meie Eesti, Läti ja Leedu kontoris töötab üle 150 advokaadi. Konfidentsiaalsusteade. Käesolev e-kiri ja selle manus(ed) on mõeldud üksnes e-kirja adressaadile. E-kiri võib sisaldada teavet, mis on privilegeeritud, konfidentsiaalne ja/või ei kuulu vastavalt kehtivale seadusele avalikustamisele. Kui Te ei ole käesoleva e-kirja adressaadiks või olete saanud e-kirja ekslikult, teavitame Teid, et igasugune e-kirjas oleva informatsiooni avaldamine, kopeerimine, levitamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Sellisel juhul palume Teil viivitamatult teavitada saatjat ja kustutada see e-kiri ning manused oma süsteemist. Täname.