Riigieelarve revisjoni koordineeriva ametkondliku juhtrühma moodustamine ja töökorra kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI 05.03.2024 nr 38 Riigieelarve revisjoni koordineeriva ametkondliku juhtrühma moodustamine ja töökorra kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 ja § 49 lõike 1 punkti 1 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 33 lõigete 1 ning 3 alusel: 1. Moodustan riigieelarve revisjoni ametkondliku juhtrühma (edaspidi juhtrühm). 2. Juhtrühm moodustatakse tähtajatult. 3. Juhtrühma eesmärgiks on tagada riigieelarve revisjoni läbiviimine riigieelarve vahendite tõhusamaks kasutamiseks. 4. Kinnitan juhtrühma järgmises koosseisus: 1. Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler (juhtrühma esimees); 2. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja; 3. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja; 4. Rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna juhataja; 5. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna strateegiatalituse juhataja. 5. Kinnitan juhtrühma töökorra (Lisa 1) ja eelarverevisjoni kava (Lisa 2). 6. Tunnistan kehtetuks rahandusministri 04.02.2020 käskkirja nr 17 „Riigieelarve revisjoni ametnike komisjoni moodustamine“. 7. Käskkiri teha teatavaks kõikidele juhtrühma liikmetele. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister  Lisa 1 KINNITATUD 05.03.2024 käskkirjaga nr 38 Riigieelarve revisjoni ametkondliku juhtrühma töökord 1. Riigieelarve revisjoni ametkondliku juhtrühma (edaspidi juhtrühm) ülesanded: 1.1. riigieelarve revisjoni juhtimine; 1.2. riigieelarve revisjoni ja selle töösuundade tegevuskavade ja metoodika kinnitamine; 1.3. järelevalve riigieelarve revisjoni tegevuste ja tulemite kvaliteedi üle; 1.4. ülevaadete ja aruannete esitamine riigieelarve revisjoni käigust revisjoni poliitilisele juhtrühmale. 2. Juhtrühma töö korraldamine: 2.1. Juhtrühma koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord ühe kuu jooksul. 2.2. Juhtrühm on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool juhtrühma koosseisust. 2.3. Juhtrühma otsused tehakse konsensuse alusel. 2.4. Juhtrühma koosoleku kutsub kokku juhtrühma esimees, tema äraolekul teda asendav juhtrühma liige vastavalt vajadusele. Ettepaneku juhtrühma kokku kutsumiseks võib teha ka juhtrühma liige. 2.5. Koosoleku päevakorra ettepanekuid saavad teha kõik juhtrühma liikmed. 2.6. Koosolekule kaasatakse vajadusel teisi isikuid juhtrühma liikmete ettepanekul. 2.7. Kõik koosolekute otsused protokollitakse, protokollid allkirjastatakse, registreeritakse ja tehakse osalejatele kättesaadavaks dokumendihaldussüsteemis DELTA. 2.8. Koosoleku materjalid saadetakse juhtrühma liikmetele ette vähemalt 3 tööpäeva enne koosoleku toimumist. 2.9. Juhtrühma teenindav struktuuriüksus on Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna strateegiatalitus, kes tagab juhtrühma asjaajamise ning koosolekute protokollimise.  Lisa 2 KINNITATUD 05.03.2024 käskkirjaga nr 38 Eelarverevisjoni kava Eelarverevisjoni olemus Eelarverevisjoni läbiviimine tuleneb koalitsioonileppest, kus nähti ette eesmärk järgmises sõnastuses: "Viime läbi eelarve revisjoni ja algatame null-eelarve reformi ehk ehitame riigieelarve üles nullist. Vaatame üle iga kuluartikli, et välja praakida ebavajalikud kulud ja kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult“. Samuti omab revisjon seost koalitsioonileppes nimetatud personaalse riigi loomise eesmärgiga. Eelarverevisjoni kava kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 31.08.2023 valitsuskabineti nõupidamisel. Riigieelarve laiapõhjalise revisjoni peamiseks oodatavaks tulemiks on eelarveliste vahendite tõhusam ja tulemuslikum kasutamine valdkondlike eesmärkide saavutamiseks ning riigi kulubaasi vähendamine. Tegemist on nelja-aastase etapiviisilise protsessiga (2023-2027), mille käigus kaetakse analüüsiga kogu riigieelarve, pakkudes lisandväärtust riigieelarvega seotud otsusteks igal aastal eelarveprotsessi käigus. Revisjon jaguneb kolmeks üksteist täiendavaks töösuunaks:  nn null-baasiline eelarve, mis keskendub valitsemisalade eelarvete analüüsile. Nelja aasta jooksul analüüsitakse kõigi valitsemisalade eelarved, mille käigus selgitatakse välja a) mitteprioriteetsed teenused, mille mahtu vähendada või mille osutamine lõpetada; b) võimalikud üksteist dubleerivad teenused, mida saab konsolideerida ja mahtu optimeerida; c) teenused, mille maht ületab eesmärkväärtust ning mille mahtu saab vähendada ja optimeerida. Lisaks analüüsitakse suuremahuliste teenuste mõju ja kulusid, tuvastamaks võimalusi teenuse ressursside tõhusamaks kasutamiseks;  horisontaalsed tõhustamiskavad, mis analüüsivad tulemusvaldkondade ja valitsemisalade üleseid teemasid, seda nii strateegilisel kui ka taktikalisel tasandil. Läbiviidavad tõhustamiskavade üle otsustab Vabariigi Valitsus iga-aastaselt, vajadus tõhustamiskava järele või tõusetuda ka valitsemisalade eelarvete analüüsi käigus (nn null-baasilise eelarve projekt);  hindamised, sh nii välisvahendite kasutamise kui ka tulemusvaldkondade arengukavade hindamised. Hindamised keskenduvad riigi poliitika ja selle meetmete rakendamise ja tulemuste mõju hindamisele. Eelarverevisjoni esimesel aastal, so 2023. a augustist kuni 2024. a augustini, analüüsitakse läbi rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalade eelarved. Samuti koostatakse vähemalt üks horisontaalne tõhustamiskava (investeeringud). Null-baasilise eelarve projektis järgnevatel aastatel analüüsitavad valitsemisalad ning täiendavate horisontaalsete tõhustamiskavade koostamise otsustab Vabariigi Valitsus iga-aastase eelarveprotsessi käigus sügisel. Välisvahendite kasutamise hindamisi viiakse läbi lähtudes välisvahendite hindamiste kehtivast kavast. Tulemusvaldkondade arengukavade hindamiste osas töötatakse rahandusministeeriumi ja riigikantselei koostöös 2024. a jooksul välja vastav metoodika ja korraldus ning koostatakse hindamiste kava. Hindamised viiakse läbi järgnevatel aastatel lähtudes kinnitatud kavast. Eelarverevisjoni juhtimine Protsessi koordineerimiseks Vabariigi Valitsuse tasandil on loodud poliitiline juhtrühm, kuhu kuuluvad rahandusminister, majandus- ja infotehnoloogiaminister ja terviseminister. Ametkondlikul tasandil koordineerib revisjoni ametkondlik juhtrühm, mis juhib rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler ja selle koosseisu kuuluvad rahandusministeeriumi eelarvepoliitika valdkonna juhtivad ametnikud. Ametkondliku juhtrühma tööülesandeks on koordineerida kolme eelarverevisjoni suuna protsesse ja ette valmistada poliitilise töörühma ning valitsuskabineti istungeid, sh esitada esmalt poliitilisele juhtrühmale ja seejärel Vabariigi Valitsusele otsustamiseks revisjoni töösuundadest tulenevaid riigieelarve tulemuslikuma ja tõhusama kasutamisega seotud poliitilisi valikuid. Töötasandil määratakse revisjoni erinevate töösuundade lõikes projektijuhid, kelle ülesanne on juhtida töösuuna tegevusi, lähtudes ametkondlikud juhtrühmas heakskiidetud kavast. Lähtudes töösuundade kavadest ja vajadustest luuakse töösuundade lõikes rahandusministeeriumi ja teiste ministeeriumite valitsemisalade esindajatest koosnevaid töörühmi.