Lõppdokument

1.1 1.1 POS A7 W2 1 KS 1W V 1 1W 1W 1 1 1 1W 1W1 1 1W K1 1W POS D21 V0 1.1 V1 V1 KS 1 1 1.1 K1 V1 1W 1 1W VK11 1W POS D26 W1 1W .1 KS V1 1.1 K1 1W 1W1 1 .1 1 V0 V1 W1 POS D28 1W1 V1 1 su 2 KS 1 1W 1.1 1.1 VK11 su 1W K1 1 1W 1W V0 POS D15 V1 Tui 1W 1.1 1W 1W 1 1 1W Tui VK11 POS D34 .1 1.1 1 POS A4 1.1 2 1 1W VK11 1W 1W K1 VK11 V0 1W V1 1.1 1W POS D22 1 1. 1.1 1W 1 1 he VK11 1W 1W 1W 1.1 K11 1W he K1 V 2 1.1 V0 V1 1W Va VK11 W1 D1 .1 1W K11 1 1 Va 1.1 1W 1W V VK11 1W 1.1 1.1 1 POS D35 2 POS D12 K1 K1 1 V0 POS D27 1W V1 V1 1W 1W 2 1 1.1 1. 1W D1 VK11 1W 1W K1 V1 1.1 W1 1 W1 1 K1 1W VK11 V0 V1 1.1 1.1 K1 1 1W 1W 1 1. 2 V1 1W 1.1 1W D1 2 VK11 W1 1W POS D23 1 1W K11 1.1 V K1 1W V0 V1 1W VK11 1.1 1 1. POS D14 1 1 1 K11 1W POS D11 1W POS D36 .1 Lo 1W V 1 1W 1 1W 1W 1.1 VK11 2 1W og 1W 1.1 K1 K11 1 V0 V1 aa V 1W POS A2 1.1 1 1W 1W 1W VK11 1W Lo 1.1 K11 ia 1W 1 1.1 V 1.1 1 1W og VK11 K1 1W W1 2 V0 V1 1.1 POS D49 1W 1W K11 1 aa 1.1 V 1W 1W 1.1 1 Tu VK11 1W 1W ia K11 1 1W 1.1 1 1W isu V POS D37 POS D24 POS D10 1 1.1 V0 1W V1 1.1 1.1 1W VK11 1W 1W la 1 1W 2 1.1 1W K11 1W 1W 1.1 POS D6 V 1 S 1W K1 1W Tu VK11 1.1 K1 1W POS D13 2 1 1 1W V0 V1 V1 1.1 isu 1.1 W2 1 1W 1W 1W VK11 1W 1.1 1W1.1 Z=68.88/h=1.25 1W K11 la SK 1.1 V 1W 1 1 2 1 VK11 1.1 1W 1W K1 1W 1W V1 1.1 1 1W VV01 W2 1.1 1 1.1 POS D38 POS D9 1W 1W VK11 W1 SK 1W 2 K1 1 1.1 1 1W VV10 1 V1 1W1 POS D48 1W .1 VV01 1W 1W 1.1 1W 1. 1 2 1 1W1W POS D5 VK11 1W 1 1.1 .1 K11 1W V VV01 1.1 2 1W1 1W 1W 1 1 1W 1W Z=69.48/h=0.7 SK 1.1 VK11 VV10 2 1 1 1W K11 2 W1 1. 1W 1W 1.1 V 1W1W1 VV01 1W 1W 1 1.1 1 1W 1W VK11 1.1 2 1W 1W K11 POS D39 1 1. 1 2 11.1 1W 1 V SK 1W 1W11WW 1W VV10 1.1 1 VK11 Z=69.96/h=0.85 1 1.1 1W K11 1W 1 3 1. VV011 POS D8 2 1W POS D47 V K 1W SK1 V1 POS C8 K1 1W 1 1 SK1 1.1 POS D4 W1 1 1W VV011 1 1.1 SK 1W K11 SK1 2 1 VV10 1W V 1W 1W1 1WW1. 1 K .1 1 1 SK1 1 1 1W1. 1W 1W1 SK1 1W K11 VV011 V1 1.1 K1 1 1W K 1W1. V 1W1 21 siia kraav heki taha? Kokkuvarisenud telliskivitruup SK1 1 aia 1W 1. 1.1 V0 1.1 1 1W 1W1. ooga V1 1W 1W1 SK1 1W VV011 1W V0 W 1 11W 1 1W K V1 K 1W V1 2 L SK1 1.1 V0 1.1 V0 1W 2 1 V1 SK 1 1W1.1 V1 SK1 V0 K1 VV011 POS D7 1.1 V1 1W POS D46 SK1 V0 K 1 1W aaia Z=70.13/h=0.9 K1 1W 1.1 1 2 V1K1 Loog VV011 1W 1W 1 POS D3 1W 1W K 1W 1 KV11 1W 1W 2 V1 K1 1.1 1.1 VV011 1W2 1.1 POS D45 K 1 1W 1W 1W 1 KV11 VV011 1.1 1W V1 K1 K 1W 1 1W 2 1 1W 1WW1. 1W 1 2 POS C7 1W POS D40 1.1 1W1.1 1 la VV011 1.1 K 1W 1W KV11 isu 2 1 1W 1.1 V1 1 1 K1 VV011 1W la K 1W POS D2 1.1 Z=70.23/h=0.9 3 Lo 1 1W 1 1W 2 SK Tu 1W 1W 1W isu 2 VV011 1.1 1 og 1W K KV11 1.1 1W1.1 V1 1W K1 aa 1 VV011 Tu 1W 2 .1 K 1W1W1 1 Z=70.95/h=1.0 ia 1W 3 Z=70.34/h=1.05 1.1 1 Z=70.53/h=0.7 Lo 1W 2 1W KV11 VV011 1W i 1W V1 K1 K og kiv 1.1 1W ivi 2 1.1 1.1 1W1 1W 1W POS D41 aa Z=70.84/h=0.75 POS D44 1W1.1 VV011 1 k K ia ure 1W 1 1W POS D1 ure KV11 2 .1 1W 1 1.1 1 V1 1W 1W K1 2 1 VV011 1W 1W K 1W 1W Z=70.39/h=0.5 1.1 11.1W1 1W Su Su POS C6 W2 VV011 1 1 K 1W1.1 Z=70.23/h=1.0 V1 K1 1W SK1 1 VV011 1W 2 1.1 1W 2 1.1 K 1W 1 VK11 1W1W 1W KV11 1.1 1W1.1 VV011 4 1W V1 K K1 2 1.1 1 1W SK1 1W 1W 1W 1 VV011 1W 2 1W VK11 K 1.1 KV11 V0 1.1 1 POS D42 1W 2 1 1W 1WW1. V1 K1 1.1 VV011 1 K 1W 1W1.1 1W 1 POS A6 1 VV011 VK11 W2 1 V0 1W K 1W SK1 1 1W Z=70.03/h=1.1 V1 1. .1 K1 1.1 1W 1 1 1 VV011 1W .1 1W1 K POS A1 V0 1.1 1W1 1W 1W1.1 1W1.1 V11 POS C5 K 1.1 1 SK SK 1W POS B4 V0 1 Z=69.58/h=1.0 V11 1.1 ik K 1W 1W 1.1 1.1 1 V0 1W1.1 põ 1W 1W 1.1 og õik POS D43 1W K1 V1 POS B2 ia 1W V0 Lo ia p 1.1 aa 1 1.1 1W 1W V1 K1 1W1.1 1W 1 V0 .1 1 aa 1W Z=69.86/h=1.1 V1 K1 V1 K1 1W 1.1 og POS C4 1.1 1W V0 1W1.1 1W1W Lo Hüdrantide survestamiskaev K1 V1 1.11 1.1 V0 1W V11 1W K 1W1.1 1W 1.11 V0 Z=69.82/h=1.35 1.1 SK1 1W V1 K1 Z=69.65/h=1.3 11WW V0 TIIK 1W1.1 11.1 1.1 POS C3 1W V0 V0 SK1 SK1 V0 SK1 V0 V0 SK1 SK1 V11 11W K W1 POS A5 1.1 1W1.1 Z=69.09/h=1.1 1W 1.1 1.1 1W K1 V1 1W1 1W1.1 1.1 1W V1 TINGMÄRGID K1 1W1.1 1W POS C2 Z=68.76/h=1.2 1.1 1.1 V1 1W K1 1W 1.1 POS B3 V1 K1 1.1 1W 1W 1.1 planeeringuala koos lähiümbrusega (20 m) 1W V1 K1 1.1 Z=68.34/h=1.25 1.1 POS C1 1W sissesõit planeeringualale (peamine/perspektiivne) 1W V1K1 1.1 Z=68.27/h=0.8 1W 1.1 V1K1 1.1 Z=68.63/h=1.0 1W Z=68.03/h=1.25 planeeritav kinnistu piir V1K1 1W 1.1 Z=68.64/h=0.95 V1K1 1.1 sissesõit kinnistule, ligikaudne 1W 1W Z=67.79/h=1.3 1.1 Z=68.48/h=0.6 V1K1 1W V1K1 1.1 1.1 jalakäija ja kergliikleja läbipääs 1W V1K1 1W 1.1 Z=67.43/h=1.3 V1K1 kohustuslik ehitusjoon 1W 1.1 K1V1 tiik-veevõtukoht, ligikaudne (joonisel oleva kuju pindala on 1000 m2) K1 V 1 1W 1.1 K1 1 V11 V K mänguväljaku ning ronimis- ja jõulinnaku ala, ligikaudne Z=66.70/h=1.1 1W V11 1.1 VK11 K säilitatavad üksikud puud, soovitavalt V11 K1 1 K 1W V 1.1 haljaspiire, istutatav V11 K1 1 K V Z=66.39/h=1.25 1W 1.1 Loogaaia rajatavate tänavate nimetused, perspektiivsed V11 V11 K K Z=65.45/h=1.0 1W 1.1 V11 V11 K K Kase tn jalg- ja jalgrattatee, projekteeritav, ligikaudselt V11 1W K1 1 K V Z=66.21/h=1.25 1.1 sõidutee kõvakattega, plaanitav K1 V1 1W Z=66.15/h=1.2 jalg- ja jalgrattatee, plaanitav 1.1 VK11 V11 K VK11 1W Z=65.97/h=1.05 ülekäigurada 1.1 V11 K VK11 1W Z=65.93/h=1.1 K1 1 15 kV alajaam, rajatav V 1.1 VK11 K1 1 Z=65.38/h=0.8 välisvalgustus, rajatav, ligikaudselt V 1W1.1 1W 1.1 VK11 Z=65.22/h=0.95 V11 K projekteeritud tänavavalgustuse metallmast + valgusti Z=65.42/h=1.2 1W 1.1 Z=65.45/h=1.8 V11 Z=65.47/h=1.8 K projekteeritud tänavavalgustuse metallmast + 2 valgustiga K1 V1 1W Z=65.44/h=1.55 1.1 VK11 Z=65.41/h=1.4 K1 1 tuletõrje veevarustuse torustik, rajatav V V0 V0 1W VK11 VK11 1.1 Z=65.06/h=1.35 V1 V1 veetorustik, rajatav VK11 VK11 1W 1.1 K1 K1 isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik, rajatav VK11 VK11 1W 1.1 survekanalisatsioonitorustik, rajatav VK11 VK11 KS1 KS1 teeületuskoht VK11 reoveekanalisatsioonipumpla, rajatav K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 K3 K3 V1 V3 V3 perspektiivne vee- ja kanalisatsioonitorustik V3 K3 K1 K1 V1 V1 rajatav vee- ja kanalisatsioonitorustik, variant 2 V3 K3 sidevõrk, rajatav V3 K3 V3 K3 sidevõrk, perspektiivne V3 K 3 1W2 15 kV maakaabelliinid, rajatavad V3 1W1 0,4 kV maakaabelliinid, rajatavad V3 ISO full bleed A1 (594.00 x 841.00 MM) V3 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbid, rajatavad V3 SK1 SK1 sademeveetorustik, rajatav V3 V3 kraav, rajatav Loogaaia planeeringuala skeem V3 nõva, rajatav V3 V3 1:1000  Transpordiamet Valge 4 11413 Tallinn Meie 19.12.2025 Projekt: Loogaaia planeeringuala teed ja taristu Projekteerimistingimuste taotlus Keskkond & Partnerid OÜ koostab Tartu maakonnas Tartu vallas Lähte alevikus ja Kastli külas Loogaaia ja Tuisula kinnistute detailplaneeringuga ette nähtud teede, kõnniteede, side, tänavavalgustuse, vee-, reoveekanalisatsiooni- ja sademeveetorutike projekti. Varasemalt on Loogaaia detailplaneering Transpordiametiga kooskõlastatud tingimuslikult: 29.04.2025 nr 7.2-2/25/16271-8. Palun väljastada projekteerimistingimused järgmisetele kavandatud rajatistele: • Sidekanalisatsioon • Tänavavalgustus • Vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik (Variant 1 kergliiklustee koridoris torustike rajamisel ja alternatiivne Variant 2 lahendusele paaris numbritega tänava poolel (skeemil näidatud punasega). Torustikud rajatakse lahtisel kaevikuga; • Loogaaia mahasõidu projekteerimiseks Lammiku-Lähte kõrvalmaanteelt; • Lammiku-Lähte tee äärde planeeritud kergliiklustee jaoks (asukoht ja kaugus sõiduteest, kas arvestada planeeringus näidatud asukohaga) • Kergliiklustee ületuskoht Kase tänavale (tingimused ületuskoha projekteerimiseks või teha planeeringu järgses asukohas) Projekti piirkond on järgmise kõrvalmaantee alas ja kaitsevööndis: 1. Kõrvalmaantee nr 22215 Lammiku-Lähte tee km-tel 4,61 – 5,07. Lisas on esitatud planeeritavate teede ja taristu üldskeem. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Sirle Punka Projektijuht Keskkond & Partnerid OÜ 5661 6780 [email protected] Lisad: 1. Loogaaia planeeringuala skeem. Keskkond & Partnerid OÜ Reg. nr. 11006388 Tel.: (372) 733 0350 Vasara 50, www.mahutid.ee e-post: [email protected] TARTU 50113  Keskkond & Partnerid OÜ Teie 19.12.2025 [email protected] Vasara 50 Meie 05.01.2026 nr 7.1-2/26/21478-2 50113, Tartu, Tartu maakond Nõuded teede- ja tehnovõrkude projekti koostamiseks riigitee nr 22215 teemaal ja kaitsevööndis Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid projektile, milles kavandatakse teede ja tehnovõrkude ehitust riigitee nr 22215 km 4,61-5,07 tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5, § 92 lg 6 ja § 99 lg 3 ning Transpordiameti põhimääruse ja lähtudes Kliimaministeeriumi 25. november 2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ esitame nõuded teede ja tehnovõrkude projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Tehnovõrkude nõuded Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega: 1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 2. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST- is. 3. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori 13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (Projekteerimine | Transpordiamet (mnt.ee)). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne). 4. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 5. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 6. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 7. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviik tee muldkehast teha vähemalt 1,5m, vee- ja survekanalisatsioonirajatistel min 1,8m sügavusel ümbritsevast maapinnast. Juhul kui ehitusgeoloogilised andmed puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. 8. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi. 9. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 10. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristprofiil, millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega. 11. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti juhenditest (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Transpordiamet. 12. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. Teevalgustuse nõuded 1. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema MTR registreering elektriprojektide koostamiseks, elektrialane kehtiv pädevustunnistus ja teevalgustuse projekteerimise kogemus. 2. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Transpordiameti juhenditest ( www.mnt.ee rubriigis “Juhendid“). 3. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule: 3.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ 3.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 10 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed ja vajadusel ristuvad teed vähemalt 30 m projekteeritava valgustuse asukohast mõlemas suunas. Mõõdistusala peab olema piisav projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 3.3. Plaanile kanda olemasolevad liikluskorraldusvahendid ning valgustuspunktid, mis puutuvad valgustustehnilises mõistes otseselt kokku projekteeritava piirkonnaga. 3.4. Alusplaanil tuua välja valgustustrassi läheduses olevate puude võra ulatus. 3.5. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. 2 (8)  3.6. Joonised vormistada mõõtkavas 1:500. 3.7. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 4. Selgitada välja ning arvestada varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja valgustusprojektidega. 5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Projekti seletavas osas kirjeldada projekteeritud valgustuse paigutust riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 6. Arvestada riigitee liikluskorralduse, liiklussageduse ja teiste vajalike näitajatega, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris https://teeregister.riik.ee. 7. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. 8. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja lahendada mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi. 9. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Riigiteedel lähtuda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17. JJT ja tänavatel määrata vaba ruum vastavalt EVS 843 joonistele 5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes, vm olulistel põhjustel, ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid). 10. Valgustusprojekti koostamisel peab arvestama konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamisega ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide ptk 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus. 11. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). 12. Valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. 13. Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui: Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavat maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult. 14. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m² kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015. 15. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 15.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee ja vajadusel eraldusriba, külgnevad jalgteed, vm valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi); 15.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus. 16. Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus, pingelang, juhtistiku süsteem, valgusti tüüp jne) projekteeritava valgustuse ja LJS (lülitus- jaotusseade) piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga, erinevad valgusti grupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid tähistada erinevate tingmärkidega. 17. Asendiplaani joonisele märkida: 17.1. Valgustusklassi number (näiteks M5); 17.2. Iga valgusti juurde: valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; 17.3. Valgustusmastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast (m). 18. Projektis käsitleda riigitee muldesse ja riigitee alusele maale valgustuse toitekaablite paigaldamine (asukoht, sügavus, töökirjeldus, tehnovõrgu paigaldamise tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos riigiteega sh katete taastamise lahendus). 19. Maakaablite ristumine riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil kaitsehülsis. 3 (8) 20. Vajadusel koostada tehnovõrkude ümberehituste või kaitsmise projektid. Tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda valdaja esitatud tehnilistest tingimustest ja Normide ptk 8 Tehnovõrgud nõutust ning Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“. 21. Vajadusel näha ette tööde maa-alal puude ja võsa likvideerimine ning okste kärpimine (sh vajalike kooskõlastuste taotlemine). 22. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, muldkeha, kraavid, liikluskorraldusvahendid vms) taastamine või korrastamine. 23. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Transpordiametiga. 24. Projektis esitada töömahtude tabel, mis sisaldab teevalgustuse ehitamiseks ja kontrollimiseks vajalikke töid (sh täite- ja kontrolldokumentatsiooni koostamist). 25. Projekt kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja ametkondadega. 26. Valmis projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected]. Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) tellimisel ehitatud teevalgustus jääb KOV omandiks ja hooldamisele sõltumata paigaldise asukohast riigitee suhtes. Projektiga kavandatud teevalgustuse projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab KOV. Ristumiskoha nõuded 1. Ristumiskoht projekteerida riigitee km 4,91 2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid). 5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed. 6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja joonistel. 7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. 8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga. 8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“. 8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha asukohal. 8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu tagamiseks. 8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I ja II, põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi, kuid mitte suurem kui R10. Kujutada pöördekoridorid joonistel. 4 (8) 10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale sademevett üldjuhul ei juhita. Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine 11. Projekteerida asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. 12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon. 13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt. Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb selgitada seletuskirjas. 15. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2. 16. Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste (nt tehnovõrgud) rajamiseks riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik kasutusõigus (IKÕ). Vormistada IKÕ plaanid vastavalt jalgratta- ja jalgtee juhisele või tehnovõrkude näidisele. 17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine. 19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või lahendust. 20. Kui ristumiskohale projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ega häirida riigiteel liiklejaid. Valgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest ja Transpordiameti peadirektori 17.05.2025.a käskkirjaga nr 1.1-1/24/85 kinnitatud „Riigiteede valgustuse kavandamise“ juhendist. 21. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik. 22. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. 23. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. 24. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks [email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga. Jalgratta- ja jalgtee nõuded 1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ 2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. JJT trassi asukoha sobivuse hindamiseks palume saata eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected] 3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise ja valgustuse projekteerimise pädevus. 4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest. 5 (8) 5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad. Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele). 6. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti koosseisus eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6. 7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga. 7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses. Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni. 7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja. 7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 8. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja valgustusprojektidega. 9. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus, asukoha km). 10. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. 11. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks terviklik teedevõrk. 12. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4 (eraldusriba laius 7,0 m riigitee katte servast). 13. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev hoonestus). 14. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad. Riigiteele projekteerida ületuskoht km 4,632 ning viia see kokku Kase tn kergliiklustee lahendusega. 15. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10). Kavandada nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 16. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale. 17. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine. Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded. 18. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee- elementide kaugused sõidutee välimisest servast. 6 (8) 19. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“. 20. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud veeviimarid. 21. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult. 22. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015. 23. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi. 24. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2- 5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid). 25. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus. 26. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses. 27. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 27.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi); 27.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus. 28. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad. 29. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“, Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest. 30. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid jms) taastamine ja korrastamine. 31. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja 7 (8)  ametkondadega. 32. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest. Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist. Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] . Kõik ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatud osad, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise kuupäevast. Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4/1, 11413 Tallinn, [email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Uibo peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: TRAM_Proj.tingimused_0952025-LoogaaiaDP.asice Peeter Uibo 5159766, [email protected] 8 (8)