Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
SISUKORD
SELETUSKIRI ........................................................................................................ 3
1 ÜLDOSA ........................................................................................................... 3
1.1 OBJEKTI ASUKOHT ......................................................................................... 3
1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK .......................................... 3
1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU ..... 3
1.4 KASUTATUD LÄHTEMATERJALID (LÄHTEÜLESANNE, PLANEERINGUD,
TEHNILISED TINGIMUSED) ................................................................................................ 4
1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED ................. 4
2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS.................................................... 5
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................... 5
2.2 KAITSEALUSED OBJEKTID...................................................................................... 5
2.2.1 Muinsuskaitse ............................................................................................ 5
2.2.2 Looduskaitse .............................................................................................. 6
2.3 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD........................................................................... 7
2.4 ANDMED MAA OMANDI KOHTA ................................................................................ 7
2.5 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE .................................................................... 7
2.5.1 Ehitusgeodeetilised uuringud ..................................................................... 7
2.5.2 Ehitusgeoloogilised uuringud ..................................................................... 7
3 PROJEKTLAHENDUS ..................................................................................... 9
3.1 ÜLDANDMED........................................................................................................ 9
3.2 PLAANILAHENDUS ................................................................................................ 9
3.3 PIKIPROFIIL JA VERTIKAALPLANEERING .................................................................. 9
3.4 MULLE ............................................................................................................... 9
3.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE............................................................................... 10
3.5.1 Truubid ..................................................................................................... 10
3.5.2 Drenaazitorustiku rekonstrueerimine ....................................................... 10
3.6 KATEND ............................................................................................................ 11
3.6.1 Katendi konstruktsioon ............................................................................. 11
3.6.2 Nõuded katendi materjalidele................................................................... 11
3.7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID ........................................................... 12
3.8 HALJASTUS ....................................................................................................... 12
3.9 KESKKONNAKAITSE ............................................................................................ 13
4 TÖÖDE TEOSTAMINE ................................................................................... 14
4.1 ÜLDOSA. JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ............................................................ 14
4.2 TÖÖDE TEOSTAMINE .......................................................................................... 15
24.10.2023 1/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
4.2.1 Ettevalmistustööd ..................................................................................... 15
4.2.1.1 Väljamärkimistööd ................................................................................ 15
4.2.1.1 Raadamistööd ...................................................................................... 15
4.2.2 Kaevetööd ................................................................................................ 15
4.2.3 Mulde ehitus............................................................................................. 15
4.2.4 Liivaluse ehitus ........................................................................................ 16
4.2.5 Katendi ehitus .......................................................................................... 16
4.2.5.1 Äärekivide paigaldamine ...................................................................... 16
4.2.6 Haljastustööd ........................................................................................... 16
4.2.7 Tööd tehnovõrkudega .............................................................................. 17
4.2.7.1 Elektriliinid ja- kaablid ........................................................................... 17
4.2.7.2 Siderajatised ......................................................................................... 18
4.2.7.3 Gaasitrassiga ristumine ........................................................................ 18
4.2.7.4 Maaparandussüsteemid ....................................................................... 19
5 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA ................................................................................ 20
6 HOOLDUSJUHENDID .................................................................................... 21
7 JUHISED OMANIKUJÄRELEVALVE KORRALDAMISEKS ....................... 21
8 LISAD
9 JOONISED
Joonis TL-4-03 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine M 1:500
Joonis TL-4-04 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine M 1:500
Joonis TL-4-05 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine M 1:500
Joonis TL-4-06 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine M 1:500
Joonis TL-4-07 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine M 1:500
Joonis TL-4-08 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine M 1:500
Joonis TL-4-09 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine M 1:500
Joonis TL-6-05 Konstruktiivsed ristprofiilid M 1:50
Joonis TL-6-06 Pikiprofiil PK 17+05…29+90 M 1:1000; 1:100
Joonis TL-6-07 Pikiprofiil PK 29+90…42+90 M 1:1000; 1:100
Joonis TL-6-08 Pikiprofiil PK 42+90…55+01 M 1:1000; 1:100
Joonis TL 7-01 Truubi tüüpjoonis M 1:50
24.10.2023 2/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
SELETUSKIRI
1 ÜLDOSA
1.1 OBJEKTI ASUKOHT
1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK
Käesolev projekt on koostatud Luunja Vallavalitsuse tellimusel.
Projekti eesmärk on kergliiklejate liiklusohutuse taseme tõstmine kergliiklustee rajamisega riigitee
kõrvale.
1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU
1) Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
2) Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015.a. määrus nr 106);
3) EVS 843:2016 Linnatänavad;
4) Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM
06.04.2016.a. määrusega nr 31);
5) Teetööde tehnilised kirjeldused, MA peadirektori 18.02.2019. käskkiri nr 1-2/19/096;
6) EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid;
24.10.2023 3/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
7) EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja
hüdrauliliselt seotud täitematerjalid;
8) Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2017-003, MA peadirektori 29.03.2017.a
käskkiri nr 0088);
9) Majandus- ja Taristuministri 2. juuli 2015 määrus nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad
nõuded“;
10) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-1:2020 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude ja
pindamiskihtide täitematerjalid;
11) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained;
12) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-3:2021 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud;
13) Eesti Vabariigi Standard EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;
14) Eesti Vabariigi Standard EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;
15) Eesti Vabariigi Standard EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine;
16) Eesti Vabariigi Standard EVS-EN 1340:2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja
katsemeetodid;
17) „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” (kinnitatud Transpordiameti
maanteehoiuteenistuse direktori korraldusega 16.04.2021 nr. 1.1-3/21/162);
18) „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“
(kinnitatud Maanteeameti peadirektori 13. mai 2008 käskkirjaga nr 102);
19) „Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27“ (kinnitatud Maanteeameti
peadirektori 29. detsembri 2006 käskkirjaga nr 264);
20) „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised 2006-41“ (kinnitatud
Maanteeameti peadirektori 29. detsembri 2006 käskkirjaga nr 264);
21) EVS 613: Liiklusmärgid ja nende kasutamine;
22) EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine.
1.4 KASUTATUD LÄHTEMATERJALID (LÄHTEÜLESANNE, PLANEERINGUD,
TEHNILISED TINGIMUSED)
Lähtematerjaliseks on Luunja Vallavalitsuse poolt välja antud hankedokumentides olev Lisa 1 –
Tehniline kirjeldus.
1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED
1. Tellija:
Luunja Vallavalitsus
Reg nr. 75003476,
Puiestee tn 14, Luunja alevik, Luunja vald, 62222 Tartumaa,
Tel +372 741 7319, e-post:
[email protected]
2. Peaprojekteerija:
Palmpro OÜ
Võilille tee 11a-16, Haage, Tartu linn, Tartumaa 61402
Olev Saago, tel +372509 7516, e-post:
[email protected]
3. Teede projekteerija:
Teede Kavand OÜ
Vibu 2-22, Tallinn 10415
Tiit Korn, tel +372 522 8003
e-post:
[email protected]
24.10.2023 4/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD
Jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) on planeeritud riigitee nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa
tee äärde lõigus kinnistu Kastre metskond 1 lõpp kuni riigitee 22251 Põvvatu-Luunja tee.
Riigitee nr 22252 on välja ehitatud 4. klassi teena, liiklussagedus 2021.a. oli 1239 autot
ööpäevas.
Projekteeritava JJTasukohas on metsad, looduslikud rohumaad ja põllud ja elamualad. Lõigul on
13 ristumist talude juurdepääsude, ja kohalike teedega ja riigiteega. Reljeefilt on maastik
valdavalt tasane, kõrgeima ja madalaima punkti vahe ca 6,6 m.
Tehnovõrkudest on ristumised ja paralleelkulgemised side- ja elektrikaablitega,
sidekanalisatsiooniga, side- ja elektri õhuliinidega, põllumajandusliku drenaaziga.
2.2 KAITSEALUSED OBJEKTID
2.2.1 Muinsuskaitse
Projekteeritava kergliiklustee lõigule jääb arheoloogiamälestis:
• Asulakoht reg-nr 12849 kaitsevöönd.
Pinnasetöödel arheoloogiamälestise kaitsevööndis tuleb tagada arheoloogilise uuringu
läbiviimine (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi
ilmnemisel arheoloogilised väljakaevamised). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et
arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja
dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.
Lisaks on projektiala vahetus läheduses registreeritud (TÜ arheoloogiateadete andmebaas)
mitmeid teadaolevaid muistiseid, millest kavandatava kergliiklustee alusele alale jääb:
• Maahaudkalmistu, ID 5469.
Muinsuskaitse põhimõtete kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna
ühine kohustus (MuKS § 3 lg 1). Muinsuskaitseseadus sätestab, et kui mistahes paigas
avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde
tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud
ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha
muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest ametit (MuKS § 31 lg 1).
Kuna antud kohas on muistis varasemate allikate põhjal tuvastatud ja on suur tõenäosus
arheoloogiapärandi esinemiseks, tuleb lisaks uuringutele arheoloogiamälestisel asulakoht reg-
2 (2) nr 12849 ja selle kaitsevööndi alal tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine Lisas 1
viidatud lõigus (meetod: jälgimine, in situ luustike ilmnemisel kaevamised).
Enne tööde algust mälestise kaitsevööndis peab tööde teostaja esitama Muinsuskaitseametile
tööde tegemise teatise (MuKS § 59 lg 3).
Mälestised koos mälestiste piiride ja kaitsevöönditega on kantud asendiplaani
joonisele TL 4-04.
24.10.2023 5/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
- Muinsuskaitse uuringuala
Foto 1. Arheoloogiamälestiste asukohtade skeem.
2.2.2 Looduskaitse
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS)ja maa-ameti geoportaaliandmetel on projekti alal
järgmised objektid:
- I kaitsekategooria taimeliikide ahtalehise kareputke (Laserpitium prutenicum) jamägi-
piimputke(Peucedanum oreoselinum) ningIII kaitsekategooria taimeliigi ahtalehise
ängelheina(Thalictrum lucidum) kasvukohad;
- loodusdirektiivi I lisa kriteeriumile vastav elupaigatüüp liigirikkad madalsood (7230);
- vääriselupaik (VEP nr.205025);
- Väike-Kabina ahtalehise kareputke ja mägi-piimputke püsielupaik, projekteeritav Väike-
Kabina ahtalehise kareputke ja mägi-piimputke püsielupaiga sihtkaitsevöönd, projekteeritav Püti
ahtalehise kareputke püsielupaik ja selle sihtkaitsevöönd;
- Papisaare maaparandushoiuala, Kitseoja(VEE1045900), veehaarde sanitaarkaitseala Parkmetsa
katastriüksusel ja Järvekalda tee 14c katastriüksusel asuv tehisjärv(VEE2084480).
I kaitsekategooria taimeliikide ahtalehise kareputke(Laserpitium prutenicum) ja mägi-
piimputke(Peucedanum oreoselinum) kasvukohad;
- II kaitsekategooria taimeliikide aasnelgi(Dianthus superbus), niidu-kuremõõga(Gladiolus
imbricatus) japehme koeratubaka (Crepis mollis) kasvukohad;
- II kaitsekategooria liikide põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) ja hariliku mudakonna
(Pelobates fuscus) elupaigad;
- III kaitsekategooria taimeliikide kahkjaspunase sõrmkäpa(Dactylorhiza incarnata), soo-
neiuvaiba(Epipactis palustris), balti sõrmkäpa(Dactylorhiza Baltica), ahtalehise
ängelheina(Thalictrum lucidum) ja siberi võhumõõga(Iris sibirica) kasvukohad;
- III kaitsekategooria liigi tiigikonna (Pelophylax lessonae) elupaik;
- loodusdirektiivi I lisa kriteeriumile vastav elupaigatüüp liigirikkad madalsood (7230);
- Kasesalu mägi-piimputke püsielupaik ja selle sihtkaitsevöönd,projekteeritavKabina järve mägi-
piimputke püsielupaikja selle sihtkaitsevöönd,Kruusakivi mägi-piimputke ja ahtalehise
kareputke püsielupaik ja sellesihtkaitsevöönd.
- Kabina järv(VEE2084890).
Keskkonnaametil puudub täpne info elupaigatüübi liigirikaste madalsoode (7230) seisundi ja
selle väärtuse kohta esitatud asukohas. Kergliiklustee tarbeks on Natura elupaigatüübi ning silla
serva kavandatud rajada kraavi nõlv, mis võtab hinnanguliselt kuni 2 m2 jagu elupaigatüübi
territooriumi. Keskkonnaametile teadaolevalt on tegemist maantee nõlva peal oleva alaga, mis ei
24.10.2023 6/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
ohusta Natura elupaigatüübi soodsat seisundit. Silla projekti seletuskirjas on kirjas, et tööde
teostamisel tuleb jälgida, et tööpiirkonnas ei rikutaks oja looduslikku sängi ja et säiliks selle
loomulik veerežiim. Elupaiga peale ei tohi külvata muruseemet.
2.3 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD
• Elektrilevi OÜ elektrikaablid ja -õhuliinid;
• Telia Eesti sidetrassid;
• Tänavavalgustus;
• Tartu Veevärk AS VK torustikud;
• Elering AS kõrgepinge õhuliinid;
• PTA drenaazitorustikud.
2.4 ANDMED MAA OMANDI KOHTA
Projekteeritava alaga haaratud krundid:
• 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T2, 43201:003:0262;
• 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T4, 43202:002:0043;
• 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T5, 43202:003:0039;
• 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee L6, 43201:001:2007;
• Kastre metskond 1, 43202:002:0069;
• Tingo, 43202:002:0066;
• Kingo, 43202:002:0067;
• Ala-Pedaja, 43201:001:1650;
• Lõhmuse, 43202:002:0070;
• Tammeserva, 43202:002:0216;
• Mägimänni, 43202:002:0214;
• 4320096 Roosiparve tee, 43201:001:1901;
• Tamme, 43202:002:0061;
• Roosi vkt 29, 43202:002:0011;
• Väike-Kabina, 43202:002:0038;
• Kastre metskond 62, 43202:003:0069;
• Kabina gaasijaotusjaam, 43202:003:0070;
• Kastre metskond 4, 43202:003:0068;
• Päikesemäe, 43202:003:0071;
• Andrese, 43202:003:0072;
• Parkmetsa, 43202:003:0050;
• 4320093 Võidu tee, 43201:001:1913;
• Oandi, 43201:001:1647;
• Mõisa, 43201:001:1653;
• Mõisavälja, 43201:001:1654.
2.5 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE
2.5.1 Ehitusgeodeetilised uuringud
Ehitusgeodeetilised uurimistööd teostas Metricus OÜ augustis 2022.a. Töö nr 22G8980.
Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste piirid on
saadud Maa-ametist seisuga august 2022.a. Geoalus on kooskõlastatud tehnovõrkude valdajatega.
2.5.2 Ehitusgeoloogilised uuringud
Ehitusgeoloogilised uuringud tegi OÜ Rakendusgeoloogia märtsis 2023, töö nr. 23-002A
24.10.2023 7/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
Väljavõtted uuringu aruandest:
Maastikulise liigituse järgi jääb uuringuala Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaale. Maapinna kõrgused
jäid puuraukude suudmetel abs. kõrguste 34,40...38,30 meetri vahemikku.
Uuringusügavuses kuni 2,85 meetrit avati 8 kihti (geoloogilist elementi). Uuringuala pindmise kihi
moodustas muld, mille all avati peamiselt fluvioglatsiaalsed liivad-kruusad ja/või glatsiaalne sete
-moreen.
Muld (qIV):
KIHT 1, Muld (qIV, Hu, pinnasegrupp D): Kogu uuringualal(PA-1...-7) oli pindmiseks kihiks
0,35...0,70 m paksune mulla kiht. Muld on halli, hallikaspruuni, pruuni kuni pruunikasmusta värvi,
mölline, liivane kuni savine ja niiske, kohati sisaldab ka jämepurdu ca 5...10%. Kiht on eriti
külmaohtlik ning ei täida dreenimistingimusi.
Orgaanilise aine sisaldusega setted (fglIII+qIV):
KIHT 2, Vähese orgaanilise aine sisaldusega keskLIIV (fglIII+qIV, orMSa, pinnasegrupp
D): Puuraukude 2 ja 3 (PA-2...-3) alal avati mulla (kiht 1) all, maapinnast 0,40...0,50 meetri
sügavusel 0,55 meetri paksune vähese orgaanilise aine sisaldusega keskLIIVA kiht, abs. kõrgusel
36,10...37,70 meetrit. Kiht on oranžikaspruuni värvi, kohev, niiske ja sisaldab 1...2% orgaanilist
ainet. Kiht on eriti külmaohtlik ning ei täida dreenimistingimusi.
Glatsiaalsed (glIII) ja fluvio-ning limnoglatsiaalsed setted (lglIII/fglIII):
KIHT 3, JämeLIIV (fglIII, CSa): Puuraugu 1 (PA-1) alal avati mulla (kiht 1) all, maapinnast
0,70 meetri sügavusel 0,65 meetri paksune jämeLIIVA kiht, abs. kõrgusel 35,40 meetrit. Kiht on
punakaspruuni värvi, kohev, niiske ja sisaldab jämepurdu ca 10%. Kiht on külmakindel.
KIHT 4, Mölline peenLIIV (fglIII, siFSa, pinnasegrupp B): Puuraugu 2 (PA-2) alal avati
vähese orgaanilise aine sisaldusega keskLIIVA (kiht 2) all, maapinnast 1,05 meetri sügavusel 0,15
meetri paksune möllise peenLIIVa kiht, abs. kõrgusel 37,15 meetrit. Kiht on roosakaspruuni värvi,
kesktihe ja niiske. Kiht on mõõdukalt külmaohtlik.
KIHT 5, Savine peenLIIV moreen (glIII, clFSa, pinnasegrupp A): Puuraukude 3...6 (PA-3...-
6) alal avati mulla (kiht 1), vähese orgaanilise aine sisaldusega keskLIIVa (kiht 2) või KRUUSA
(kiht 6) all, maapinnast 0,35...1,45 meetri sügavusel 0,25...1,95 meetri paksune savise peenLIIV
moreeni kiht, abs. kõrgusel 33,80...35,90 meetrit. Kiht on pruuni kuni punakaspruuni värvi,
väheplastne, pehme kuni poolkõva ja sisaldab jämepurdu 5...15% ning liiva vahekihte. Kiht on
mõõdukalt külmaohtlik ning ei täida dreenimistingimusi.
KIHT 6, (Liivane mölline) KRUUS (fglIII, (sasi)Gr): Puuraukude 1...4 ja 7 (PA-1...-4 ja -7) alal
avati mulla (kiht 1), jämeLIIVA (kiht 3), möllise peenLIIVA (kiht 4) või savise peenLIIV moreeni
(kiht 5) all, maapinnast 0,40...1,35 meetri sügavusel 0,85...1,65 meetri paksune (liivase möllise)
KRUUSA kiht, abs. kõrgusel 34,65...37,90 meetrit. Kiht on halli kuni pruuni värvi, kohev kuni
kesktihe ja niiske kuni märg. Kiht ei ole külmaohtlik ning täidab dreenimistingimusi.
KIHT 7, Savine MÖLL (lglIII, clSi, pinnasegrupp D): Puuraugu 7 (PA-7) alal avati liivase
möllise KRUUSA (kiht 6) all, maapinnast 2,05 meetri sügavusel 0,25 meetri paksune savise
MÖLLI kiht, abs. kõrgusel 36,25 meetrit. Kiht on halli värvi, pehme, väheplastne ja sisaldab
hallikaspruune möllise peenliiva vahekihte. Kiht on väga külmaohtlik.
KIHT 8, Liivane (mölline) SAVI moreen (glIII, sa(si)Cl, pinnasegrupp C): Puuraukude 5...7
(PA-5...-7) alal avati savise peenLIIV moreeni (kiht 5) või savise MÖLLI (kiht 7) all, maapinnast
2,10...2,30 meetri sügavusel 0,45...0,70 meetri paksune liivase (möllise) SAVI moreeni kiht, abs.
kõrgusel 32,10...36,00 meetrit. Kiht on pruuni kuni hallikaspruuni värvi, keskplastne kuni
väheplastne, pehme kuni poolkõva ja sisaldab jämepurdu 5...10%, sisaldab möllise peenliiva 0,1
m paksust vahekihti. Kiht on külmaohtlik.
Püsivat pinnasevee tasetuuringusügavuses kuni 2,85 meetrit ei esine alal aastaringselt, kuid peab
arvestama asjaoluga, et ajutist pinnavett võib esineda savipinnaste ja mölli (kihid 5 ja 7...8)
pealsetes pinnastes, kuna infiltratsioon savi ja möllpinnastesse (kihid 5 ja 7...8) on aeglane. Ülavesi
eksisteerib 30…45 ööpäeva.
Geoloogilised tingimused Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta-ja jalgtee II etapi
ehitamiseks on head. Muld (kiht 1) tulekstäies mahus eemaldada ning asendada ühtlase kiht-
kihilt tihendatud mineraalse pinnasega vajaliku kõrguseni. Kohtades, kus halva
24.10.2023 8/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
kandevõimega setete paksus on alla 1 m on mõistlik orgaanika sisaldusega halvad pinnased
(kiht 2) välja kaevata ja asendada kiht-kihilt tihendatud liiv ja kruuspinnastega. Kui halva
kandevõimega pinnase kihtide kogu paksus on suurem kui 1 m, tuleks kasutada teede all
jäika geotektsiili, et ühtlustada vajumeid. Teele tuleb rajada ka korralik dreenkiht. Liigveed
tuleks tee muldest juhtida vertikaalplaneeringuga eemale.
Piirkonna külmumissügavus on ca 1,35 meetrit. Talvel võib lumest vabal alal tee mulle läbi
külmuda kuni 1,95 meetri sügavuseni. Läbikülmumise tsoonist jäävad välja savine MÖLL (kiht 7)
ja liivane (mölline) SAVI moreen (kiht 8). Külmakindlad pinnased uuringualal on jämeLIIV (kiht
3) ja liivane (mölline) KRUUS (kiht 6).
Uuringuala jääb looduslikult niiskesse piirkonda ehk 2. paikkonda.
Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kuni keskmiselt kaitstud maapinnalt
lähtuva punkt-või hajureostuse suhtes.
Arvestama peab, et moreenpinnased (kihid 5 ja 8) on heterogeensed pinnased, mis võivad
sisaldada nii liiva ja kruusa kihte ning ka üksikuid munakaid/veeriseid. Moreenpinnastesse rajatud
sügavamad kui 1,5 meetrised kaevikud tuleb kindlustada.
Savipinnased (kihid 5, 7 ja 8) on leondumise ohtlikud, kui pinnas leonduks, kaotaks see oluliselt
kandevõimes. Leondumise vältimiseks ei tohiks savipinnasel lasta seista lahtises kaevikus vee all
ja märjal pinnasel ei tohiks liikuda ehitusmasinatega. Leondunud pinnas ei hoia nõlvu.
Liivpinnased (kihid 3 ja 4) on tundlikud struktuuri rikkumise suhtes ja kaotavad kandevõime
ümbertõstmisel.
3 PROJEKTLAHENDUS
3.1 ÜLDANDMED
Jalgratta- ja jalgtee on projekteeritud lähtuvalt p. 1.4. nimetatud tehnilisest kirjeldusest.
• Projekteerimise lähtetase: rahuldav (R);
• Teekate: asfaltbetoon;
• Projekteeritud JJTpikkus 3798 m;
• Projekteeritud JJT laius 2,5 m;
3.2 PLAANILAHENDUS
JJT algab Lohkva - Kabina - Vanamõisa teel (edaspidi tee nr. 22252) PK 17+05, ületab Kitseoja,
kuhu on projekteeritud JJT sild, mida käsitletakse eraldi projektis (Safeway OÜ töö nr. SP2301).
Edasi kulgeb JJT reeglina ca 7 m kaugusel sõidutee servast, üksikutes kohtades läheb kaugemale
(I – III kat. taimede kasvukohad, püsi- ja vääriselupaigad) ja lõigus PK 22+30… 26+50 on JJT
sõidutee servas, eraldatud teraspõrkepiirdega.
JJT katte laius on 2,5 m.
JJT ületab 12 mahasõitu elamute ja talude juurde ning kohalikele teedele.
Projekteeritud on 3 tüüpset autobussipeatuse taskut: laius 2,5 m, kiiluosad 30 ja 25 m,
täislaiusega osa pikkus 20 m, platvorm 2x10 m.
Parkmetsa kinnistu juures ehitada vastavalt asendiplaanile metallpostidel võrkaed kõrgusega
1,75 m. Vana aed likvideerida.
3.3 PIKIPROFIIL JA VERTIKAALPLANEERING
Pikikalded on vahemikus 0,…4,8 %. Madalaima ja kõrgeima punkti kõrguste vahe on 6,6 m.
Kergliiklustee põikkalle on 2%. Mulde nõlvus on 1:2, truupide otstes 1:1,5.
3.4 MULLE
Olemasolev kasvukiht eemaldada kogu paksuses. Samuti ka mittekõlblik materjal. Mulle ehitada
pinnasest, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Mulde nõlvad kindlustada
kasvumulla ja murukülviga.
24.10.2023 9/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
3.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE
Sademeveed juhitakse põikkalletega kõrvalolevale maa-alale (põllud, haljasalad). Teeäärne ala
on suhteliselt tasane. Läheduses eelvoolud, kuhu sademe- ja lumesulamisvett juhtida, puuduvad.
3.5.1 Truubid
Madalamasse kohtadesse ja olemasolevate riigitee truupide kohale on projekteeritud kokku 16
plasttruupi läbimõõduga 0,4…0,6 m.
Truubid ehitada vastavalt tüüpjoonisele TL-7-01. Truupidel kasutada plastikust PE või PP toru
rõngasjäikusega min SN8.
3.5.2 Drenaazitorustiku rekonstrueerimine
JJT asub Papisaare maaparandusehitise (MS kood/ehitise kood 210236000300/001); Puura II
(MS kood/ehitise kood 2100300020240/001) ja Papisaare (MS kood/ehitise kood
2104590020010/002) maa-alal.
Maaparandussüsteemi maa-alale ehitise kavandamisel, tuleb nii ehitamisel kui ka kasutamisel
arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega. Maaparandussüsteem peab selle kasutamise
kestel vastama maaparandussüsteemi nõuetele ( MaaParS § 47 lg 11). Ehitamisega ei tohi
halvendada naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega kahjustada naaberkinnisasjadele jääva
maaparandussüsteemi toimimist.
Tagada kergliiklustee alla jäävate drenaažisüsteemide toimimisvõime ja arvestada sellega, et
maaomanikul peab olema võimalik teha vajalikke maaparandussüsteemi hoiutöid.
Lõigul pk 42+85 kuni 44+20 rajatava JJTalla ulatuvad kuivendusdreenide otsad likvideerida ja
alles jäävate torude otsad sulgeda pinnasetihedalt.
Piketil 50+33 asuv maaparanduskaev likvideerida ja piki maanteealuse kollektori
pikendust, ohutusse kaugusesse rajatavast jalgratta- ja jalgteest, rajada uus maaparanduskaev.
Projektiga on ette nähtud pikendada kollektorit uue toruga PP SN8 De315 (perforeerimata toru)
11m pikkuses lõigus. Toru otsa rajada uus maaparanduskaev DN700 (DK-2).
Lõigul pk 50+15 kuni pk 50+95 rajatava jalgratta- ja jalgtee alla jäävad dreenid likvideerida ja
alles jäävad dreenid ühendada uue toru PVC De58/50 abil ning suunata rajatavasse
maaparanduskaevu DK-2. (lõik D-6 kuni D-11).
Olemasolevate torustike läbimõõt täpsustada ehitustööde käigus ja valida võimalikult sarnase
läbimõõduga PVC torustik.
Haruühendused teha drenaazikolmikute abil.
Põllumajandusdrenaazitoru materjaliks on PVC. Dreenaazitoru tuleb mähkida filterkangasse.
Lõigul pk 51+20 kuni 52+90 rajatava jalgratta- ja jalgtee rajatise alla ulatuda võivad
kuivendusdreenide otsad likvideerida ja alles jäävate torude otsad sulgeda pinnasetihedalt.
Piketil 53+50 asuv maaparanduskaev likvideerida ja piki maanteealuse kollektori
pikendust, ohutusse kaugusesse rajatavast jalgratta- ja jalgteest, rajada uus maaparanduskaev.
Projektiga on ette nähtud pikendada kollektorit uue toruga PP SN8 De315 (perforeerimata toru) 7
m pikkuses lõigus. Toru otsa rajada uus maaparanduskaev DN700 (DK-1).
Lõigul pk 53+40 kuni pk 53+60 rajatava jalgratta- ja jalgtee alla jäävad dreenid ühendada uue toru
PVC De58/50 abil ning suunata rajatavasse maaparanduskaevu DK-1. (lõik D-1 kuni D-2).
Olemasolevate torustike läbimõõt täpsustada ehitustööde käigus ja valida võimalikult sarnase
läbimõõduga PVC torustik.
Haruühendused teha drenaazikolmikute abil.
Põllumajandusdrenaazitoru materjaliks on PVC. Dreenaazitoru tuleb mähkida filterkangasse.
Ehitusdrenaazitoru materjaliks on PP/PE klassiga SN8 (rõngasjäikus 8 kN/m2). Dreenaazitoru
tuleb mähkida filterkangasse.
Drenaazitorud ja fassongosad peavad vastama standardile SFS 3520 või mõnele teisele
samaväärsele standardile.
24.10.2023 10/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
Filterkangad
Kasutatavad polüpropüleenist geotekstiilid peavad olema mittekootud ja nõeltöötlusega, kuid
termiliselt töötlemata. Kivikindlustuse all kasutada 3 profiili NGS (NorGeoSpec) kangast.
Drenaazitorude mähkimisel kasutatava kanga tõmbetugevus kaalu 130-150 g/m² puhul peab
vastavalt standardile EN10319 olema vähemalt 5/8 kN/m ja vertikaalsuunaline
filtratsioonimoodul 2 kPa surve korral standardi DIN E 60500 kohaselt 9x10-3 m/s ning
horisontaalsuunaline 3,5x10-2 m/s.
Väljalasud
Truubi otsakud tuleb kindlustada. Kivid tuleb paigaldada sillutisse laotuna, täites ladumise käigus
kivide vahelised tühikud killustikuga d=10-20 mm. Killustik tuleb paigaldada tühikutesse tihedalt
kinni kiiludes. Vältida tuleb kindlustuse paigaldamist kivipuistena, millesse on segatud killustikku.
Samuti tuleb vältida kivide ladumist ilma kivide aluseid tühikuid killustikuga täitmata ning
hilisemat kivisillutise pealispinna ebatasasuste täitmist lahtise killustikuga.
3.6 KATEND
3.6.1 Katendi konstruktsioon
Projekteeritud on järgmised katendid:
Mahasõitude katend:
- tihe asfaltbetoon AC 16 Surf 6 cm
- killustikalus 20 cm
- liivalus min 30 cm
- mulde pinnas, filtr. ≥0,5m/ööp
- aluspinnas
Jalgtee asfaltbetoonkate:
- tihe asfaltbetoon AC 8 Surf 5 cm
- lubjakivikillustik 20 cm
- liivalus min 20 cm
- mulde pinnas, filtr. ≥0,5m/ööp
- aluspinnas
Bussipeatuse laienduse katend:
- tihe asfaltbetoon AC 12 Surf 5 cm
- poorne asfaltbetoon AC 20 Base 7 cm
- lubjakivikillustik 25 cm
- liivalust min 30 cm
- mulde pinnas, filtr. ≥0,5m/ööp
- aluspinnas
3.6.2 Nõuded katendi materjalidele
Killustikalus ehitada jämetäitematerjalist kiilumismeetodil või ridakillustikust vastavalt
„Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ nõuetele.
Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2020, EVS 901-2:2016, EVS 901-3:2021 ja
„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ esitatud nõuetest.
Asfaldisegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded vastavalt EVS 901-3:2021
tabelite 7 ja 9 veergudele AKÖL 900 - 1499 sõiduteel ja AKÖL < 900 jalgteel.
Killustikaluste jämetäitematerjalide miinimumnõuded vastavalt „Killustikust katendikihtide
ehitamise juhend“ tabeli 1 veerule nr.6 AKÖL 500 – 3000 sõiduteel ja veerule nr 7 AKÖL 20 <
500 kõnniteel.
24.10.2023 11/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
Liivaluses kasutatakse dreenivaid pinnaseid (kruusliiva, keskliiva või peenliiva).
Peenliiv loetakse dreenivaks, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 10 % ning samal ajal osakesi tera
suurusega alla 0,006 mm on vähem kui 2% või
2) osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 7%.
3.7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID
Liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja teekattemärgistus teha vastavalt joonisele TL-4-
03…TL-4-09 ja standarditele EVS 613:2001/A1:2008 ja EVS 614:2008.
Kasutada II suurusgrupi märke sõiduteel ja 0 suurusgrupi märke jalgteel. Liiklusmärkide alused
valmistada alumiiniumist. Kasutada II klassi valgustpeegeldavat kilet.
Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN
12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise
lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN
206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada
vastavussertifikaadid.
Liiklusmärkide postid ja tarvikud peavad olema terasprofiilist ja kuumtsingitud. Torude mõõtmed
peavad tagama liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik
avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee
sissepääsu posti.
Kattemärgistus teha teevärviga.
JJT eraldamisel sõiduteest lõigus PK 22+30…26+55 kasutada kahepoolset teraspõrkepiiret
N2W3.
Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja
vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti
koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse
projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva
liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussageduse ning nähtavusega. Projekt peab olema
üheselt arusaadav nii kontrollijale kui ka märkide paigaldajale.
Liikluskorralduse projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Transpordiametile ja Tellijale.
Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele „Nõuded
ajutisele liikluskorraldusele ”.
3.8 HALJASTUS
Tee nõlvad ja haljasribad tuleb haljastada piirini, kus ehitustööde käigus on haljastust kahjustatud.
Elupaiga (vt. p.2.2.2 Looduskaitse) peale ei tohi külvata muruseemet.
Puhkekohtadesse paigaldada 2 istepinki ja 2 prügikasti: Disainmet seljatoega pargipink,
tootekood DM-P001, mõõdud: 1480 x 500 x 900 mm (või analoog) ja kolmene prügikast DM900
(või analoog).
Pingil on iste, seljatugi ja külgosad termotöödeldud saarepuust, jalad termotöödeldud terasest.
Pingid ankurdatakse pinnasesse paigaldatud betoonvundamenti.
Foto: Pink
24.10.2023 12/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
Foto: Prügikast (3-ne).
Paigaldatavad bussiootevarjed:
Tüüp M4
Pikkus 4,8 m pikkus,
Laius 1,2 m ja
Kõrgus 2,5 m,
Eestpoolt kinnine osa 2,4 meetrit
3.9 KESKKONNAKAITSE
Töövõtja peab järgima keskkonnaalaseid seadusi, standardeid, norme ja juhiseid, mis on seotud
töövõtja tegevusega.
Kui taaskasutatakse või kõrvaldatakse jäätmeid nende tekkekohas, peab töövõtja end registreerima
jäätmekäitlejaks vastavalt Jäätmeseaduse § 74 -le. Käideldavate jäätmete liigid ja koodid
sisalduvad Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruses nr. 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike
jäätmete nimistu". (RT I 2004,23, 155).
24.10.2023 13/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse. Jäätmete ajutised
kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine pinnasesse.
Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest
tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.
Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema
korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil
peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada
ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse
nõudeid.
Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised,
lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata
ja utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad
kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega või tööde tellijaga.
Projekteeritud tee lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist
olukorda.
4 TÖÖDE TEOSTAMINE
4.1 ÜLDOSA. JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS
Tööde teostusel lähtuda ehitusmäärusest, kaevetööde eeskirjadest ja teetööde tehnilistest
kirjeldustest, Tee ehitamise kvaliteedinõuetest (MKM 03.08.2015.a määrus nr 101), Asfaldist
Katendikihtide Ehitamise Juhisest, Pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhisest 2006-41
(MA peadirektori 29.12.2006.a. käskkirjaga nr.264), killustikust katendikihtide ehitamise
juhendist, Ehitusseadustikust.
Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei
kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid
milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega.
Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada.
Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide
kommunikatsioonide valdajad. Olemasolevate kommunikatsioonide kõrgused ja asukohad
täpsustada valdajatega nende poolt määratud meetodil. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis
kaevetööd teostada valdajaga kokkulepitud meetodil.
Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda
käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud -tööde teostamisel nendele kuuluval maal. Ehituse
käigus säilitada olemasolevad piirimärgid. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb need
ehitustööde lõppedes taastada.
Ajutise liikluskorralduse joonised tuleb kooskõlastada Transpordiametiga ja Tellijaga. Jooniste
koostamisel juhinduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusest “ Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele ”.
Töövõtja kohustus on paigaldada objekti algusesse ja lõppu infotahvel, kus on andmed tellija,
tööde teostaja, järelevelve, tööde alguse ja lõpu kohta.
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema
kooskõlas tööde tellijaga. Load peab hankima töövõtja. Tööde teostamisel tehnovõrkude
kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide
kaitsetsoonis (2 m) tuleb kaevetööd teostada käsitsi.
Enne töödega alustamist kutsuda kohale järelevalvespetsialist olemasolevate kaablitrasside
asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning trasside maha märkimiseks looduses.
Kaablikaitsega seotud kulutused katab töö tellija.
Töövõtja peab enne tööde alustamist võtma täiendavalt kõik vajalikud kooskõlastused
• Kõik tehtavad tööd kinnistuste naabruses ja erakinnistutel tuleb töövõtjal täiendavalt
kooskõlastada kinnistute omanikega enne ehitustööde algust.
• töövõtja vormistab vajadusel uuesti kõik vajalikud kooskõlastused kõigi kommunikatsioonide
24.10.2023 14/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
valdajatega.
• Vajadusel vormistab Töövõtja uuesti kõik vajalikud kooskõlastused omavalitsustega.
Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud
vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega
saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama kõigist
projektis leitud ebaselgusest ning võimalikest vasturääkivustest projekteerijat enne, kui ta võtab
vastu konkreetse teostamise otsuse.
Riigile kuuluvatel maadel kasvava metsa raadamiseks sõlmitakse Riigimetsa Majandamise
Keskusega vastav leping, milles sätestatakse raietöödega seotud tegevuste tingimused. Töövõtja
peab arvestama, et vastavas lõigus ei saa enne lepingu sõlmimist ja raietööde tegemist ehitustöid
teha.
Ehitustööde käigus maha võetavate puude raie tingimused kooskõlastatakse maaomanikuga ja
raiutud metsamaterjal ladustatakse maaomanikuga kokku lepitud asukohta maaüksuse (millele on
kergliiklustee ehitamiseks seatud kasutusõigus) piires või nimetatud maaüksusest kuni 15 km
kaugusel asuvasse kohta. Töövõtja peab vastavate kuludega arvestama.
4.2 TÖÖDE TEOSTAMINE
4.2.1 Ettevalmistustööd
4.2.1.1 Väljamärkimistööd
Märkida välja piketaaz, mis peab säilima garantiiperioodi lõpuni. Projekteeritud teed ja
piirinaabrite piirid märgitakse välja digitaalselt litsenseeritud geodeesiafirma poolt.
4.2.1.1 Raadamistööd
Jalgratta- ja jalgtee ning tee valgustuse ehitamiseks on vajalik teha raadamistöid, mis võimaldaks
maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Raadamistöödel täita kõik
Metsaseaduses toodu asjakohased nõuded. Eriti vaata Metsaseadus, § 32. ,,Raadamine’’.
Jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks vajalik raadamiskoridor on laiusega ca 9,0 m. Mulde alumisest
servast on raadamispiir ca 2 m.
Riigimetsas teostada raadamine Kastre metskonnaga koostööd tehes.
Parkmetsa kinnistul raadatud puud tükeldada 6 m pikkusteks palkideks ja ladustada kinnistu
omaniku poolt näidatud kohtadesse.
Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee katendist kuni 3,5 m kõrguseni tagada okste vaba ala. Vastavalt
vajadusele, mille määrab ära tee omanik, tuleb teostada okste lõikus. Puude ja põõsaste okste
lõikused teostada kutsetunnistust omaval arboristil.
4.2.2 Kaevetööd
Võimalusel tuleb kasvupinnas kohe peale selle eemaldamist kas ära kasutada või ladustada kas
kuni 3-4 m kõrgustesse või siis inseneri poolt ette nähtud kõrgusega vaaludesse.
Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab töövõtja kõik kaevekohad ja kaevikud veevabad
hoidma.
Töövõtja peab tagama süvendite ja täidendite stabiilsuse oma valitud sobivate meetodite abil, seda
nii materjalide ladustamisel, masinate kasutamisel, kui ka ajutiste ehitiste ja konstruktsioonide
püstitamisel.
Tagasitäidet vajavad kaevikud võivad avatuks jääda vaid võimalikult lühikeseks ajaks. Kaevikud
tuleb tähistada, tõkestada, ohutuse tagamiseks kaitsta vastavalt määrusele "Liikluskorralduse
nõuded teetöödel" ning juhendile „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“.
4.2.3 Mulde ehitus.
Mulde ehituseks vajaminev liivpinnas tuuakse karjäärist. Pinnase filtratsioonitegur peab olema
vähemalt 0,5m/ööp.
24.10.2023 15/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
Sobiv pinnas, mis tekib olemasoleva muldkeha ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse tee
maa-alale reservi või veetakse kohe mahapanekukohta. Saadavat pinnast võib kasutada mulde
töökihi alaosas (juurdeveetava dreenkihi all) tingimusel, et selle filtratsioonimoodul on vähemalt
0,5m/ööp. Paigaldatud materjal planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse
vähemalt tihendustegurini 0,98. Täidendi (sh. dreenkihi) ja selle nõlvade planeerimine nõutava
kaldeni ning tihendaminenõutava tihendustegurini kuuluvad täidendi tööde koosseisu.
4.2.4 Liivaluse ehitus
Liivalus planeeritakse proj. põikkaldega ja tihendatakse tihendustegurini 98%.
4.2.5 Katendi ehitus
Teostada kooskõlas „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" toodud nõuetega. Eelnevalt
peab olema mulle ja aluspind ning enne iga järgmise kihi ehitust eelmine kiht
Omanikujärelevalve ja Tellija poolt vastu võetud.
Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust
nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.
Materjalide esmane katsetamine viiakse läbi enne tööde algust tellija poolt aktsepteeritud laboris.
Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu.
Asfaltsegude retseptid peavad enne tööde algust olema kinnitatud tellija poolt.
Katendi konstruktsioonide mahtude (katted, alused) arvutusel on lähtutud kihtide (katted, alused)
pealtlaiustest.
Katendikihtide ehitamisel juhinduda:
• KILLUSTIKUST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS
Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.16 nr 0215
• ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS
Kinnitatud Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori
korraldusega 16.04.2021 nr. 1.1-3/21/162
• TEKN–Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (03.08.2015 nr 101)
4.2.5.1 Äärekivide paigaldamine
Äärekivid peavad vastama standardile „Betoonist äärekivid“ EVS-EN 1340
- ilmastikukindlus klass 3(D), massikadu mitte üle 1,0 kg/m2;
- paindetugevuse klass 1.
Äärekivid paigaldatakse betoonist sängituskihile, paksus 10 cm, mille all on tihendatud
killustikalus ja toestatakse betooniga viisil, mis ei takista teiste konstruktsioonielementide
paigaldamist ja ehitamist. Sängitusbetooni kõrgus peab olema selline, mis võimaldaks ehitada
projektijärgse katte nõutud paksuses.
4.2.6 Haljastustööd
Korrastatakse lõplikult tee maa-alad (planeeritakse, haljastatakse, jne).
Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või
eemaldada täitepinnast.
Kasvumullana kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning
Kõnniteest väljapoole jäävad haljasribad tuleb haljastada piirini, kus ehitustööde käigus on
haljastust kahjustatud. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks,
vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast.
Täitepinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Ei tohi kasutada külmunud pinnast
ja kive sisaldavat mulda. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja teha niidetavaks.
Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 7 cm, millele külvata muruseemne
spetsiaalsegu.
Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head
idanemis- ja kasvuomadused.
24.10.2023 16/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
4.2.7 Tööd tehnovõrkudega
4.2.7.1 Elektriliinid ja- kaablid
Elektriliinide läheduses töötades pidada kinni elektrivõrgu standardiga ja kooskõlastuste
tingimustega nõutud vahekaugustest. Liinide kaitsetsoonis töötades jälgida, et ei kahjustataks
maste ja liinijuhtmeid. Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste
mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise
loa.
PK 38+58 JJT lähedale jääv 10 kv elektriliini mast tõsta 4…5 m võrra kaugemale. Selleks tellida
elektriprojekt.
Kaablite asukoht ja sügavus teha kaevekohtades täpselt kindlaks. Maha märkida maakaabli trass,
tähistada eeldatavad kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, korraldada liiklemine
kaevetööde ajal.
Tee alla jäävad elektrikaablid paigaldada A-klassi kaitsetorusse D110, sügavus maapinnast peab
jääma vähemalt 1,0 m.
Ehitustöödel jälgida, et olemasolevate kaablitoru sügavus maapinnast jääks min. 0,7m ja ristumisel
sõiduteel 1,0 m. Kaevikute kaevamisel kohtades, mis ohustavad ol. elektrikaableid, kaevata V –
kujuline kaevik või toestada kaeviku sein, et vältida vajumisi ja varinguid, mis võivad kahjustada
kaableid. Kaablitega ristumiskohtades tihendada alt täidetav pinnas ümbruses oleva pinnase
tiheduseni ja seejärel katta nõuetekohaselt. Kaablitoru alla kaevikusse paigaldada kivises pinnases
kuni 10 cm liiva. Kõik kaablikraavid täita tihendatud pinnasega, pinnase tihendamise koefitsient
sõidu- ja kõnniteedel on 0,98. Kõikide kaablikaitsetorude otsad tihendatakse makrofleksi abil.
Peale maakaablite paigaldamist tuleb teha maakaabelliini teostusjoonised. Nõuetekohase
sügavusega elektrikaablite kohal lõpetada süvendi põhi vähemalt 20 cm kõrgemal kaablitest.
Plaatidega kaitstud kaablite kohal võib süvendit kaevata kuni plaatideni. Tööde ajal ei tohi
ehitusmasinatega nende kohal liikuda.
Kõrgepinge õhuliiniga ristumine (Elering AS)
Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee ning tee valgustus (kaabliga) ristub Elering AS Anne-Kuuste
elektriõhuliini 35-110 kV kõrgepingeliiniga. Tee ristumine elektriõhuliiniga toimub Kabina külas, tee
piketi PK 24+75 kohas.
Jalgratta- ja jalgtee ristumise kohas (PK 24+75) kõrgepingeliiniga on juhtmete kõrgus projekteeritud
tee pinnast 13,3 m kõrgemal. Seega on kergliiklustee ristumisel 110 kV õhuliiniga tagatud 7,5
meetrine gabariit tee ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C.
Kergliiklustee on võrreldes kõrvaloleva riigitee asfaltkatte kõrgusega tee teljel, 15 cm madalamal.
Tööde teostajal tuleb täita järgmisi nõudeid:
1. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitussea-dustiku §77.
(Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" (Elektri-paigaldise
kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma
tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis
võib ohustada inimest, vara või keskkonda).
2. Välisvalgustuse ehitamisel tuleb tagada minimaalselt 10 m vahe valgusti tipu ja õhuliini juhtme
(juhtme temperatuuri +60° juures) vahel (sama vahe peab olema tagatud ka masti kukkumisel
liini suunas).
3. Kaablite ja torustike paralleelsel paigaldusel 110 kV õhuliiniga on min. vahekaugus 5 m õhuliini
äärmise juhtme maapinna projektsiooni ja kaabli vahel. Paigaldussügavusega min 1,0 m, kaablid
kaitstuna torus.
4. Kaevetööd lähemal kui 5 m masti mistahes maapealsest osast ei ole lubatud.
24.10.2023 17/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
5. Liini kaitsevööndis kõrghaljastus on lubatud väljaspoole sihiala (330 kV liinil 22 m teljest, 110
kV liinil 16 m teljest) max kasvukõrgusega 3,0 m.
6. Kaitsevööndis töötamisel tehnikaga, mille kõrgus on üle 4,5 m, peab taotlema kaitsevööndis
tegutsemise loa. Taotlusvorm on leitav Eleringi kodulehel, aadressil
https://elering.ee/taotlusvormid-ja-kooskolastused.
7. Tõste- ja kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist,
vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt.
Kaitsevööndis tegutsemise loa taotlus saata aadressile:
[email protected]
4.2.7.2 Siderajatised
Lõikudes, kus sidekaabel jääb rajatava asfaltbetoonkatte alla, tuleb need kaitsata poolitatava toruga
D 100 B-klass, sügavusega min 0,7 m maapinnast ja 1,0 m katte pinnast. Kaitsetorud peavad
ulatuma katte alt välja ja otsad tähistada markerpallidega.
Nõuded töötamisel siderajatise kaitsevööndis:
1. Töid Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis tohib teostada ainult kirjaliku tegutsemisloa
alusel.
Sideehitiste ohutuse tagamiseks järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd:
a) sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine
b) käsitsi lahti kaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks
c) sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine
d) projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid
2. Kaevetööd Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis teostada käsitsi.
3. Kui tööde teostamise käigus selgub, et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti
AS sideehitisi teisaldamata, siis võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste
projekteerimiseks ning enne asendusrajatiste ehitamist sõlmida sideehitiste ümberpaigutamise
leping. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja sügavusega sideehitised paiknevad
teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde
käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist projekti omaniku kulul.
4. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind sidekaevude või jaotuskohtade (sidekappide)
ümbruses, siis tuleb sidekaevu kaas viia samale tasemele ümbritseva tasapinnaga (samasse
tasapinda kõnniteega, sõiduteega, murutasapinna vms.) Jaotuskohtade (sidekappide) tõstmiseks
õigele tasapinnale, tellida täiendavad tööd Telia poolt aktsepteeritud (side ehitamiseks pädevate)
ettevõte käest.
5.Lahtikaevatud torud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimisteks (näit. kasutada
kaablikanali karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms,). Enne kaetud tööde akti
vormistamist ja sideehitiste katmist kutsuda kohale Telia Eesti AS sideehitiste järelevalve esindaja
teostatud tööde ülevaatuseks.
6 . Peale tööde teostamist peavad Telia Eesti AS sideehitised jääma nõuetekohasele sügavusele.
Näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste kaitseks tagamaks nende
säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel
vastavus EVS 843:2016 nõuetega. Tegevuse korraldamisel sideehitiste kaitsevööndis juhinduda
ehitusseadustiku § 70 ja § 78 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr
73.
7.Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse
viisil, mis tagab side kaablikanalisatsiooni jms sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse.
8. Töid teostav ettevõte peab esitama Telia Eesti AS järelevalve esindajale kaevetööde graafiku
vähemalt 1 nädal enne kaevamistööde algust.
11. Telia Eesti AS järelevalve spetsialistide kontaktid ja väljakutsete tasud leiab Telia kodulehelt:
https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/
4.2.7.3 Gaasitrassiga ristumine
Arvestada Elering AS tehniliste tingimustega Nr: 12-9/2023/256, 09.06.23
24.10.2023 18/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
Projekteerimisalas paiknevad järgmised Elering AS-le kuuluvad gaasitorustikud:
- Irboska-Tartu D-kategooria maagaasi ülekandetorustik.
Gaasitorustiku projekteeritud töörõhk on 54 bar ja Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus on 10 m toru
teljest mõlemale poole (MTM määrus nr 73, § 13). Gaasitorustiku ohutuskuja on 25 m
Gaasitorustiku teljest mõlemale poole ja on määratud vastavalt standardile EVS 884.
Gaasitorustiku ja kergliiklustee ristumiste väljaehitamiseks on koostatud tööprojekt lähtuvalt
standardi EVS 884 põhinõuetest. Tööprojekti koostaja on Aleks-Projekt OÜ. Töö nr 23G063.
,,Tartu maakond Luunja vald Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgrattaja jalgtee ehitusprojekt 2.
Ehitusetapp GAASITORUSTIKUD’’. 27.07.2023 a.
Elering AS on kooskõlastanud tööprojekti alljärgnevatel tingimuste:
1) Gaasitorustiku kaitsevööndis ei ole lubatud kasvatada puid ja põõsaid.
2) Elering AS-i teavitatakse 5 päeva enne tööde algust ja Eleringi esindaja ettenäitamise järgi
tähistakse Gaasitorustik looduses.
3) Gaasitorustiku kaitsevööndis on keelatud rasketehnikaga ilma Elering AS kirjaliku
kooskõlastuseta liikuda.
4) Tööde sooritamiseks kaitsevööndis väljastab Eleringi esindaja gaasitorustiku kaitsevööndis
töötamise kirjaliku loa.
5) Kõik tööd Gaasitorustiku kaitsevööndis toimuvad Elering AS väljastatud kirjaliku tööloa
alusel. Tööluba peab olema töömaal igal ajal kättesaadav (võib olla elektroonilises vahendis).
6) Kõik päringud, taotlused, kooskõlastused ja teavitused saadetakse e-kirjaga
[email protected] ja Elering AS Jõgeva hoolduspiirkonna gaasitorustike
hoolduse korraldaja Alar Tupp +372 5344 7580 ,
[email protected].
7) Käesolevas kirjas toodud tingimused kehtivad 12 kuud, see on 25. septembrini 2024 a.
Töövõtjal tuleb arvestada nii jalgratta- ja jalgtee gaasitrassiga ristumise tööprojekti lahendusega
kui ka esitatud tingimustega.
4.2.7.4 Maaparandussüsteemid
Ehitamisel arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega. Maaparandussüsteem peab
selle kasutamise kestel vastama maaparandussüsteemi nõuetele ( MaaParS § 47 lg 11).
Ehitamisega ei tohi halvendada naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega kahjustada
naaberkinnisasjadele jääva maaparandussüsteemi toimimist.
Maaparandussüsteemi kahjustamise korral peab kahjustuse tekitaja selle kõrvaldama.
PK 43+50…44+15 JJT alla ulatuvad kuivendusdreenide otsad likvideerida ja alles jäävate torude
otsad sulgrda pinnasetihedalt.
PK 50+32 maaparanduskaev likvideerida ja rajada ca 12 m kaugusele piki kollektori pikendust
uus kaev vastavalt eraldi koostatavale ümberehitusprojektile.
Lõigul pk 50+20 kuni pk 50+95 rajatava jalgratta- ja jalgtee alla jäävad dreenid likvideerida ja
alles jäävad dreenid ühendada uue toru abil ning suunata rajatavasse maaparanduskaevu.
Lõigul pk 52+85 kuni 54+50 rajatava jalgratta- ja jalgtee rajatise alla ulatuda võivad
kuivendusdreenide otsad likvideerida ja alles jäävate torude otsad sulgeda pinnasetihedalt.
Piketil 53+50 asuv maaparanduskaev likvideerida ja ligikaudu 6 m piki maanteealuse kollektori
pikendust, ohutusse kaugusesse rajatavast jalgratta- ja jalgteest, rajada uus maaparanduskaev.
Maanteealust kollektorit pikendada kuni uue kaevuni, paigaldades rajatava jalgratta- ja jalgtee
alla külmumiskindlast materjalist, vähemalt rõngasjäikusele SN8 vastav ja vähemalt olemasoleva
maanteealuse kollektoriga võrdse siseläbimõõduga kinnine (perforeerimata) toru. Tööd teha
vastavalt eraldi koostatavale ümberehitusprojektile.
Et maaparandussüsteem jääks toimima, tuleb selles lõigus drenaaž ümber ehitada. Eelnevalt
koostada ümberehituse projekt, kaasates maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse
(MATER) kantud spetsialist. MaaParS § 50 lg 5, § 36 lg 2.
24.10.2023 19/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
5 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA
Projekteerimisega ette nähtud tööde käigus tekib ehitusjäätmeid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6.
aprilli 2004. a määrusega nr. 102 kehtestatud jäätmekategooriate nimistule kuuluvad
kategooriasse kood 17 - ehitus- ja lammutuspraht.
Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt vedada
käitlusettevõttesse.
Kui kaevetööde käigus tekib kaevis ja seda kasutatakse sama kinnistu piires ei ole vaja taotleda
kaeviseluba, kui kaevis viiakse teisele kinnistule on vaja taotleda Keskkonnaametist kaevise
võõrandamise või väljaspool kinnisasja kasutamise luba.
Loa taotluse ja lühiinfo leitav aadressilt: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-
tegevused/maapou/kaevise-voi-katendi-kasutamine
Maapõueseaduse § 6 lg 2 kohaselt on kaevis looduslikust seisundist eemaldatud mistahes kivimi
või setendi tahke osis. Kaevise kasutamiseks on kaevise kasutajal (sihtkoha kinnistu omanikul)
vaja taotleda jäätmekäitleja registreerimistõendi, mille väljastab Keskkonnaamet.
(https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/jaatmekaitleja-
registreerimistoend)
Maapõueseaduse § 97 lõike 1 alusel ehitamisel maapõues tehtavate tööde,
maaparandushoiutööde, maaparandussüsteemi ehitamise ja põllumajandustööde käigus üle jääva
kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine on lubatud ainult
Keskkonnaameti loal.
Maapõueseaduse § 97 lõike 2 tulenevalt on lõikes 1 nimetatud loa saamiseks esitab kinnisasja
omanik või kinnisasja kasutamise õigust omav isik Keskkonnaametile taotluse, milles kirjeldab:
1) kaevise kogust ja kvaliteeti;
2) kaevise kasutamise eesmärki ja asukohta;
3) kaevist tekitava tegevuse kalenderplaani;
4) olemasoleva plaanimaterjali alusel kaevist tekitava tegevuse asukohta.
(3) Ehitamise, maaparandushoiutööde, maaparandussüsteemi ehitamise ja põllumajandustööde
käigus üle jääva kaevise võõrandamise või selle väljaspool kinnisasja kasutamise taotlusele
lisatakse asjaomase tegevusloa või projektdokumentatsiooni koopiad, kui need on nõutavad
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuse korraldamiseks.
(4) Ehitamise, maaparandushoiutööde, maaparandussüsteemi ehitamise ja põllumajandustööde
käigus üle jääva kaevise väljaspool kinnisasja kasutamise taotlusele lisatakse vastuvõtva
kinnisasja omaniku või vastuvõtva kinnisasja kasutamise õigust omava isiku nõusolek.
(9) kohaselt luba pole vaja taotleda maaparandushoiutöödel, maanteekraavide puhastamisel,
tehnovõrkude ja -rajatiste rajamisel vastava projektiga määratud mahus või projekti puudumisel
vastava töö tegemiseks põhjendatud mahus tekkivale kaevisele ja tee ehitamisel saadud
kaevisele, kui seda kasutatakse sama objekti tarbeks.
Maapõueseaduse § 6 lg 2 kohaselt on kaevis looduslikust seisundist eemaldatud mistahes kivimi
või setendi tahke osis.
Kaevise kasutamiseks on kaevise kasutajal (sihtkoha kinnistu omanikul) vaja taotleda
jäätmekäitleja registreerimistõendi (jäätmeseaduse § 98 7 lg 2 p 1), mille väljastab
Keskkonnaamet.
Registreeringu lühiinfo on leitav aadressilt (https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-
tegevused/jaatmed/jaatmekaitleja-registreerimistoend).
Jäätmekäitleja registreerimistõendi omaja peab veenduma, et taaskasutatavad jäätmed ei
sisaldaks ohtlikke aineid ega oleks ohtlike ainetega reostunud. Maa-ala täitmiseks võib kasutada
ainult tavajäätmeliike kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*
(jäätmekoodiga 17 05 04) ning teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17
05 07* (jäätmekoodiga 17 05 08). Registreeringu saamiseks tuleb valida tuleb punktis 1 olev
taotluse vorm „Jäätmete taaskasutamiseks esita jäätmekäitleja registreeringu taotlus“.
Jäätmekäitleja registreerimistõendi omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud
nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused jäätmekäitleja registreerimistõendi omajale on
24.10.2023 20/21
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp
Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Põhiprojekt, Töö nr 326
__________________________________________________________________________________________
toodud Keskkonnaameti kodulehel "Keskkonnakaitseloa omaja meelespea"
(https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea).
Teede rekonstrueerimise käigus tekivad peamiselt sellised jäätmeliigid:
17 05 Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas
17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* (taaskasutamine R5t-
Taaskasutamine maa-ala täitmisel puhkeala rajamiseks)
17 05 08 Teetammi-täitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07*
(taaskasutamine R5t- Taaskasutamine maa-ala täitmisel puhkeala rajamiseks
17 03 02 Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01*.
17 01 01 Betoon
Ehitusjäätmeid tohib anda käitlemiseks, sh. ka vedamiseks, vaid isikule, kellel on jäätmeluba.
Tööde lõpetamisel vormistada jäätmeõiend.
6 HOOLDUSJUHENDID
Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe
tingimustest.
Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 45,
17.12.2002 (RTL 2003, 1 ,2), muudetud ministri määrusega nr 85 (RT I 11.08.2011, 1).
Hooldustööd peavad kindlustama aastaringselt hooldatava tee seisundi vastavuse kehtestatud
seisunditasemele (lume- ja libedusetõrje, lumevedu, kevadine puistematerjalide koristus, suvine
märgpuhastus, sügisene lehtede koristus, prügi ja prahi koristus, jne.
7 JUHISED OMANIKUJÄRELEVALVE KORRALDAMISEKS
Omanikujärelevalvet võib teostada vastavat litsentsi omav juriidiline- või kutsetunnistust omav
füüsiline isik.
Omanikujärelevalve teostada vastavalt määrusele „Omanikujärelevalve tegemise kord“
(Majandus- ja taristuministri käskkiri 02.07.2015 nr. 80).
Koostas: Tiit Korn
/allkirjastatud digitaalselt/
24.10.2023 21/21
4
e 97
te 00
va 02:
i
Li 2: 0
PK
20
43
PROJ. TRUUP L= 9 m PK 20+27
21+
35.01 .78
D 400 plast 36
PK2
25
34.09 - 34.00 e
us 07
1
69
PROJ. TRUUP L= 6 m PK 17+15 hm :0 .
00
36
0 Lõ 002
47
54 80 2:
1+0
PK20
.
33.61 32 70 20 40
66
.
D 400 plast 2.08 64 43 36
X=
=
3 50
Y
.
32.74 - 32.68 21 m 94 36
PK20+
41
.
PROJ. TRUUP L= 9 m PK 20+02 m . 35
.
0
33 .38 -33
33 m
3 96 44
34.98 .7 .
+75
.
33 34 36 50
36.
D 400 plast .71
PK20
20
.98 35
56 33
. 34.09 - 34.00 29 30
+37.
32 . 36.
34 23
36.
14 PROJ. TRUUP L= 6 m PK 17+96 96
50
. 45
32 .
PI
33 .67 36.
2
24 70
PK20
35 36.
33.36
46.
.
0
33
38
plast
+25
2
80
D 400 . 35. )
al
R300
.97 34 52 pe
K
33 .
36
2
56 se
32.55 - 32.50 35.
PK20+
P
8.
i 41 tu
74 ks 94 88 54
34. 83
44
35.
36. nn
ki
i
.
00 .
PK19
Ju
.
0
36
32 33 96 34
3:
i
kt
0+2
.
33 1 ta
0
68
00 48
.
35.
+00
on
36.
1
80
0 : 23 .6 89
34. .
. 71 36 sk
3
1 . 33
52 32 . 34 08
35. u
20 4 33
36.
. 89 nd
70
35.
R
33 36 80 01
35. aa
07 54 43 2.6
PK2
. .
36.
33
. . 365 (m 46
60
33 33 3 87
3.
59 9 36
.
35.
PK19
09
36.
33
. 34 10
50
45 .
35.
87
15 14 36 rp . 9
85
90 . 35.
36.
+75
07 44 722
40
34
33.
. 31 .
61 15 96 . aj 36 .
30
31
33.
.
. 85 35
36.
6
33 33
.
59 18 34 33
. 34.
H= 3
.
32
30
50
. 40
36.
00 33
36
. 22 1
35.2 .
20
36
PK17+25
33 : .
36
33
PK17+75
a 002 51
PK17+50
86 11 02 18 04
10
. 41 . . j 97
34. 35. .
PK19
35
33 . 97
34. A 35
33
.
91
PK17+0
.
32 32 1 a
d 2: 88 18 25 78
00
DA d
33 . .
TRUUPPUHASTA
00 l
35
17 9 18 78 31
. . R35.35. põ
Pe320 32. 27 34
nnas
. . 34 34
.
68
33 31
. 62 5 00 02
+50
90
97 s 17 31 30. .
34
. .
16
.
nna 33.38
35
.
. nu . 32 35
5
80
84
40 52 11 99
34.
34 32 4 60
.
35
79 kän 52 .
34.
46
51
. .
33
36
.
.
33 32 .
R
35
88 34
70
33 el 32 90
3.
34.
Pi
8.
.
D
02 90
34. 92 3
.96 .
33
35
28
60
.
10 00
9 a
42
s
7
. N . 77 . .
3
33 2. .
33 32. 34 . 34 4.3
35
. 60
PK19
7+1
3
09
98 98
50
17
7+78
34 4. 9 05
PI
35
3
TP 77 .14 34. R 34. 33 . . 34. 10 35
.
ÖN
PI
11 26
5
65 6- 34 1 35 35 . .
86 . 5 . .
1 40 .
05 35
+25
35
14 32 . 0 34 35
18
. RP 10 36
. 0
.1
32
Pi
. . 98 =0
33
i
R
35.
37 39 . 28 32 34. 00
20
33 31 35.
3 .
.
33
PK1
. . 30
. 00
91
00
34.
35
5
34 33 32 34.
.
94
7
69 96
35
4
58 . 21
PK1
96 34.
.
06
20
7+32.
32 . 34.
98
PK
7+70.
. .
12 00
42
33 92 32 22 54 .
35
9
. 35
92
. .
90 . 16
5
32.
.
40
33 32 32
33.
7+04.
33 34 87 00 .
VÖ
. 35.
18 34. 75
R220
55 34. 32
35
as
32.
32 00
35. 33. 35
47
. 94
33.
14 . 10 .
29
R40
. 29 . 33 32 . 99
34. 35 29
.
R220
32
+00
.
33 . 2 1 85
nn
1
33 12 10 34.
0
. .
06
22 1 0
33
=
35
. 3 i
80 . 35
80
.
Kr
. 91
. 33 09
PK
35
1
20 31 33
. 35. 35.
09
pi
33
33 31
. 10
34.
4
. . .
.
14 34 35 30 33 72 34 00
R 300
PK1
46
.
07 34.
35
. .
PK1
06
.41
03
44
35.
33 31 . 34 05
8+
9 . 62 59
30 91
10
57 . . 09 32 34
33.
0
LU
10 . . 34.
86
3
32 04 90 33 33 3. 10 . 32
. . 66 .
33.
s
PK1
. . 32 33
. 33 34.
.5
nu 33 33
. . . 33 333 33 32 94
34. 35
32 67
35.
28 kän 33
33
87 09
10
. 00 72 28
0
18+
. 85
33. . 32 . 21
75
52 67 34. . . .
35 el 21
7+
79 49
04 7 81
9 32 33 . 35 34 35
7
28 . 68 1
00
5 .
R4
. 29 07
. 36
33. 33 33 .
8 .6
8
.6
8 33
35
27 3. 35
8.
28 a 33 . 33.
44 . 30
PK
34 . . 5. N 14 33
3.
34 3362
35 .
1
34 . 22 33 .
PI
33. 33.
EE
33 336 50
.
35 3 34 . . 35
10
32 44 87
8+
34. 34.
.
33 33 47 .
00
93 66
PK
35
00
61 77 . . 42 44 .
34
8+8
2 41
33. 33. 33. . . 34 . . 34
1
33.
40 55 65 35
RP 75
33. 33 32 72
34. 34 34 35
R1
19
34.10 34. 45
75
33.
K
.
18+
51
33.57
.
19
90
06 A 73 35
PK18
1
34.3 34. 33.
47 34. . .
P
47
33.
8
33.46 56
PK1
34
SK
33.73 33.51 33.53 33.82 . 34 34
4
ND
57.
33.
53
A 33.
58 33.60 34 .
as
34. 33.
65 33.
76
80
23
R-350
A 33.71 na-Vanamõi
22252 Lohkva-Kabi ee T4
sa t 5
A 3.
R 100
nn
34.
14 A 33.65 33.58
33.69 A 61
34.
34
91
74
33.63 33.99
pi
. .
33.65 002:
43202: 0043 91
70
PK20+
25
33.48 33.
43 . 30 96 35
TU
.
32.
33.
40 33.
47 33 el . 35
34
ÖÖ
34.11 3
33 64
7
50 3.6 38
33. 34
33. 91 a 39
34.
34
1
34.1 03
34. . .
63 62
.N 91 . 90
33 33 33.
52 33 33 .
.
44 . .
8
00 4 . 380. 33.61 33.
60 3 5
+50
33 .0 64 33.55 53 34.03 33
3.
. 10
8 33 8 3
.0
. 33.34 36
HI
8 .
34 88 33 29 .5
.6 .
33 33.50 54 33.60
33. 33.66 33.68 12 35
30
19 . 25 . 33.
53 33
33 33 1 34
33
.
33 . 33 KP 88
8+ 0
. 39
62
38
.
33. 47
33. 33.
34 33 33. .
39 33. .
24 85
50
33.50 33
33
35
08
. 35 45
0
. 68
+33,
95 41
68
EV
,
18 +3
01
32 9
R1
33 .
37
27
33.
. . 60 42 37 2.. . 33
34
5
316
33 09
.
32 33 84 .
5
33 .
X
3
49
03
2.
79 . 92 33
33.
.
2.
=0
32
X
02
.
.
7 33 32 .
. . . 40
X
33.
974
AE
33
i
.
X
8
31
30
975
2 32 32
32.
193.
60
X
X
34 603 81
1
69
33.
85 .
33. 4 32.
70 66
38 7
X
34 3 0 60 .
06
. . .00 74
5
. . 33
X
33 3 . 34
33 3.
K
. 33 .
33 78 94
2.
32 32 3 35 3 32 81 as 95 92
32.
24 . 61
+33, 6
+33,3
1 . . . . .
.
65 32.
30
TS
32 nn
P
58
3
R
. 32 33
32 33
I
TUD TÖÖMAAPI
Kr
33 .
2
50 Pi
ST
ND
18 32 32
33.
.8
68
34
ERVA
.
68
27
48
66 .
4
36 22 31 58 32 53
.
15
. .
R 40
35
20
. . 02
42
32
20
. 32
.
.
32.
67 03
15
40
ND
33 . 32
I
.
LD
32
33.
32
S
01
32
33
34
33.
. .
R 220
.
.
03
33.
32 59 7 33
A
.
4 J
34
R
31
.
33
I
.
=0
e
DURA
AAPI
70
PROJEKTEERI
65 33 3. 33
5
us
.
i
14
10
96 .
KA
31 68 86 a
3 õhm 02:00
0
. . 32 t
ÖÖ
. . 3
ma I
TÖÖM
32 . 31 30
33. 32
R5
32 55
32
ead Õ
a
17
S
Kr
j
. 42 36 . 34
KA
23 k t2
33 L
33
0m
seo
. .
03
TUD
. 0
ÖÖ
32 67 77 33 ani
.
86 32 .
2:
00
D3
.
EERI
. . 33
03 32 32 m 6
t
.
20
43
32 io
Ki
35 55
19 .
01 33. l 33
N
EE
93
. 32 .
Ö
JEKT
aab
IALGUS
03
56 . 43
.
.
32 32 51
. . 32
dek Ö
UV
SEV
75
32.
32 95-32.
32
32
PRO
2 13
3 02 32. Si
33
18 .
. 66 35 31 .
31 .18
33.
T
I
EEKA
.
EV
40
33
.
o 00 32 03
90
ND
ESI
31 .
ng 02: 33
T
AV
72.92 Ti 86
D
R 30
0 . 43
31 .
2:
91
00
NG
32
7
6
MESEEH
20 21
7+60.
3
.
7+54.
TS
31
ÖN
7+04.
. 13
R1
33.
33
50
43 81 33
74
24
.
28 47 95 22 33
00
ÖÖ
. .
00
97 . . .
33 TUSETAP
.
. 32
32 33
80
.
32 32
34 32
05 1 25
R-1
I
a
LD
R-1
.
04 19 . j 0
RA
33
83
33
33
. PK17+ 70 33
. 33. da 165
Pe 1:
.
PK17+05
. 60
435
ST
PK1
PK1
KA
32
33
66
30
ASERVA
VÖ
98
PK1
.
70 - 0
UV
a
.
l 0
A 1:
RAJ
I
32
7+57.
KA
U
I
20 ID
I
TUSETAP
37 2 43 0m SÕ
PI
D3
EE
.
SEVÖÖN
33
LU
67
AP
89
SEEHI
o 00
T
NG
I
50 5
A
32.
ng 02: EK
.
00
E
PK1
33.
Ki : T
98
09
0
.
3.0
AV
2
32
EE
20
Tingmärgid
8+
43
LD
RA
1
50
ILÕPP
R-
1
8+
TEI
PK
R-
1
SK
- olemasoleva mü piir
.2
- proj. äärekivi (rs
i t.
l2 9x15) h=0c m
LD
I
.26
PK
KA
I
8+ 0
58
- ol
e masolevsidekaab e l
3
1
PI
.9
1
- proj. äärekivi (ristl.30x15) h=3...5 cm
R-
AP
KA
8+
- ol
e ma
TU
solevsidekana l
i
satsi
oo n
35
1
1
30
- säilitatav märk
K
PK
8+
- ol
e masolevm/pk aa b el
HI
P
51
R-
1
30 3
LD
- olemasolevk /
pk aab el
PK
435 - ol. ol. ja proj. märk
AE
- olemasolevh ei
tvet
ek anali
sa t
sioon 1
KA
-po
rj.ä
ths
ipostkoa
l
lsehek
lui
rga
59
- ol
e masolevsurveka n al
isat
sioon
8+47.
Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteerija:
- ümbertõstetav märk Selgitus:
- ol
e masol
evsademe ve
X
e kanal
is
a t
si
oon
LD
PI
- olemaso l
evv eet
oru sti
k - proj. pink ja prügikast Projekteerijad: OÜ PALMPRO, Võilille tee 11a, Töö nimetus: Tellija:
PK1
LUUNJA VALLAVALITSUS
KA
Väl
i
sval
gust
uset
i
n gmär
gid - olemasolevk at
temä r gi
stus Haage, Tartu linn,
Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina- Puiestee tn 14, Luunja alevik
- metsa/võsa raadamise ala 61402 Tartumaa
Proj. maakaabel 75mm 750N torus
- proj. sõidutee asf.bet. kate tel: 735 2929; 509 7516;
Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojektTartumaa 62222
- proj. teraspõrkepiire (N2W4)
Proj. valgusti mast 10m 1m konsool sõidutee valgustiga -po
rj.mahasõt
iudeas.
fbe.
tkae
t e-mail:
[email protected] Reg 75003476 Tel. 741 7319
2. EHITUSETAPP
Piirangualad Proj. valgusti mast 8m 1m konsool sõidutee valgustiga
- proj. piirde terminal l=12 m MTR reg.nr: EEP000168 E-post:
[email protected]
- proj. jalgtee asf.bet. kate Teedeehitus ja liikluskorraldus
Proj. valgusti mast 6m jalgtee valgustiga i=0,002 44.50 TEEDE KAVAND OÜ
-Ikat
.tai
medek
a s
vukohad Proj. valgusti mast 6m ülekäiguraja valgustiga
- proj. kraav Joonise nimetus: Töö number:
- proj. peenra kindlustus Vibu 2-22 Tallinn 10415; reg.kood 14433688
-I
Ikat.t
aimedek
a s
vukohad Proj. jätkumuhv
- likvideeritav objekt
Asendiplaan, liikluskorraldus,
X
- proj. kruuskate MTR reg.nr: EEP004040; EPE001351; ELK00152
326
Proj. kordusmaandus vertikaalplaneerimine
-I
IIkat
.tai
medekasvukohad - proj. kaitsetoru elektrikaablile D110 A-klass
tel:5228003;e-kiri:
[email protected]
Proj. valgustuse metallmasti demontaaž - proj. haljastus
- püsielupaik Proj. valgustuse puitmasti demontaaž - proj. katte serv - proj. kaitsetoru sidekaablile D100 A-klass Vastutav spetsialist: Allkiri:
/allkirjastatud
Ehitise asukoht:
Proj. valgustuse tõmmitsa demontaaž 39.70 Tiit Korn digitaalselt/ Luunja vald
- vääriselupaik - proj. katte ja ol. ol. katte ühendusjoon - samakõrgusjoon proj. pinnal
Proj. valgusti demontaaž Projekteerija: Allkiri: Projekti staadium: Kuupäev: Joonise number: Skaala:
-el
upai
gat
üüpl
i
igi
ri
kadmadal
sood(
7230) Proj. valgustuse lülituskilp - proj. peenra serv /allkirjastatud
Tiit Korn digitaalselt/ PP 24.10.2023 TL-4-03 1:500
- proj. ääre k v
i i(rist.
l 29x 15 )h=10c m
326_PP_TL-4-01_Luunja-Teine-ET_24-10-2023.dgn 24-Oct-23 21:29:50
PK25+00
na
Kabi 37
PK24+75
PK25+25
ke-
44
Väi 00
002:
PK25+50
02: 27
PK24+76.
2 32.
PK24+5
43
0 5
59
35. 52
1
36. 39 32.
36.
3
PI
0
6.
3 35. 44
6.
33. 73
32.
29
32.
50
12
16
4706
0
PK24
X=6 29 63 76
6515
ee 2 13 35. .
31 .
31
t 36. 05
33.
00
m äe 06 31
33.
1
32.
7
uusa 02:
36.
2
Kr 02 95
35.
6.
:0
Y=6
2 1
36.
0 67
4320 41
PK24
1
1
36. 75 32. 32.
34.
PK25+1
32
R400
34.
0
00
36. 75 4
35. 22
35.
+25
15
45.
6
5. 93
3 34.
4
+36.
06
PK23
ee 09 1
45.
5 1
35.
9 1
33.
4 33. 93
32.
at 36. us: 31 90
33.
R400
j
l kõrg 34.
i
Kigevä iini
0209 l 36
35. 58
32. 70
+00
2: m p
85 96
8. 32. 43
0
2: 0 3
35. 32.
PK24
4320 65.
483 59
PK23
86
35.
3
35. 34.
3.9.
4684
27
35. 91
35. 80 34
35.
+75
95
34. 96
34. 60 35.56 34.
84 34.44
aav
kr 35. 44
35.
35.12
34. 33.
1
5 92
PK23
94
35. 77
34. 67
97
35. 34.96 34.
56
ee 2
95
73
35. 67
35.74 35. 48
35. 34.25
35.
at 61
35.
j 35. 34.
05
35.
l
gevä
35.
84
35.
0208
+50
40
35. Kii 07
35. 61 13 Lohkva - Kabi 33.
87
2: 35. 43. na - Vanamõi
40
0 sa t
ee
gus:
43
0
ee 1 2: 85
35. õr A
4320 nik 34.
99
va t
PK23
aav ii 35.63 34.
67
i 61
35. kr 87 pl 35.
47 34.
40
Li 35. m 63
48. 63
48.
0092 18 85
35. 13
43. gus: 34.
20
002:
35.
.
õr
kr
nik 34.
03
4
2: ii R 34.
87 34.
58
+25
46 A l
4320 35. 94 p
5
35. 00
36. 97 k 35.
32 34.
28
02
36. 35. 5
pi
1
R
92 50
35. 0 70 60 054 34.
10
90
35.
PK22
00
8 40
nna
10
04
36. 78 34..
85 . . 5.
3.
4 33.
.
3 35. 41 35 95
34 .
3
34.
20
22
1
35. 26 35. 35. 34 34 34 30
.
35.
.
30
34
2.
52 34 . 20
35
40
35
.
07
66 36. 35. 07 34 . 10 34.
11
s
.
35. 69 35. 82
35
87 35. 34 .
.
35. 34. 00
35
0
1
34
+00
50
36. .
60
35
51
35. aav
89 04
35. 84
35. 70
35. 03 93
34. 34 90
.
.
70
99 kr 36. 6. 27 33
.
ee 2 34. 20
9 88
33.
1
35. 90 92 3 36. 34.
35
80
35.
35
.
.
va t 74 35 2 45 24
PK22
100
7
4 00 5.
7 0 1
36. 36. 34.
35
..
.
4
0093
i 5.
5 36. 6
35.3 3
4
Li 35
435
3
3 . 98
R 400
35
9 6. 3
35 33.
002:
6 1
85
1
35. 98 00
36. 36. 3 3
2: 22 34. 35. 87 52
0 35. 90 35.
1
432 ee 95 20 59
36. 33.
va t
5
+75
35. 1 .
.0
36.
i
Li 09 35 94
35. 35.
X 1
10
0091
36.
36
36.
2: 6 00 86 51
36. 04
36. .18
1
35. 08
00 76
34. 61
35. 36. 95 98
35. 608
. 90
36. 36. 65 35. 48
34.
2: 65
35. 35. 3
35
. 35.
2
4320 m
81 36
X
32 .
350 80m 3
35.
X
5 -34. 0
1 1
36.
00
X
36. .
27 85 95m 0836 36. 36.11 13 99
+50
35. 35. 36. 36. 35.
X
34. 2 52
X
0 36.
X
63 10 36. 25
34. 92
34. 36. 30 36. 36.
35. 1
00
X
35.
05
06
36. 20
X
24 36. 03 35.
PK2
35. H 36.
.
48 57 84
40
68
36
35. 36.
4
02 60 95 98 36. 36. 36.
76 35. 35. 35. 35. 00 06
36. 35.
X
34. 02 16 31 06
0
606 36. 37.
ee 4 36.
99 0
36.6. 46
36.
4
35. 00 3
X
va t 67
.6
66
kr
35. 36. 34.
36.
00
X
i 02 36. 53
0
Li 36.
0097 36. 36. 76
TAGADA ARHEOLOOGILISE UURINGU LÄBIVIIMINE 02 33
L
81
+37.
06 36. 36.
002:
4
34. 82
34. 66
35. 88 35. 36.
07
2: 35.51 35. 90 91
3
0 92 pi
432 43.
2
1 35. 775.
35. 2 81 nnas 36. 43
2+25
3 7 35. 36.
1
us: 93 88 36.
+
99 35.
PK2
kõrg 34. 59
35. 35.
4
I
93 31
t2
R6
68 35.
1.
2
91 i 8 35. 60
34. iin A 8
5. ivk 35.
36.
35 74
P
l 86 3. 7.
80 Roos
2
p 65 65
36.
34. 35.
3 36.
35.
0013
m 00 58 55 75
PK20
35.
PK22
00
35. 02
0 44. 35. 5 36.
K
4.1 3. 98 2:
02 Roos
43 us: 09
35. 67 68
35. 63 78
35. 35. 0
kõrg 67 35. 35. 08 :0
03
04 35. 36. 2
P
86
4320
99
35. iini
l 96
34. 35. 35. 1
36.
5 36.
PK21+
mp 63
35. 70 55
4320
25 d 64
35. 64 36.
1
35.
9 35. 923 35. 29
35. 63
2+00
PK21+00
81
35. 21
36.
t1
PK21+50
74
35. 74 60
35. 21
435
PK21+25
08
33 H 57 1
35.
8 35. ivk 36. 36. 37.
i vkt 03
35. 35.
35. 60 Roos
56 60
5
2:
64
35. 35. 80
36. 32
77 5.
35.
8 53
3 635. 75 0012 36 36.
+75
94 35. 60 00
002: 35.9
35. 35. 20
35. 02: 22 .68 37.
48 02:0
1 36.
34. 2
84
29
35.
67
63
35. 86
34. 64
01
36. 4322 84
35.
t 20 36.
29 5.94
71 40 35. 35. 77 84
35. 36
35. 36. 35.
0 110
99 98
34. ivk .77 pi
0 Roos
45 47 .
35.
35.
4
0029
nna
75
35. 70 35. 56 1
35.
1 02
37.
35.
69 57 80 s
36. 78
36. 35
36. 89
35.
81 R6 31
35.
90
80
35. 70
35.
3 86
34.
86 2:0 2:
0
94
7
435
35. 35. . 35. 05 34.
4320
65
36. 35. 54
80 35 35. 36 84
36.
35. 35.
21
67 35.79 50
35.
35. 2+ 80 78 .81
X
94 12 35. 7 34.
87 35. 70 8 35.45 35.2
X
35. 78
X
R
22 2
2 35. .
53 98
34.
36. 1
36. 3 6 36
2.
PK
X
50 2
5.
X
3 1
36. 35.
7
X
15 .69
36.
4
35.
07
36. 82
35. .
kr 33
35.
.8
T
35.
65 05 56
35.
RVAS
36. 99 35. 83
34. 36.
5
35. 35. 6
me 1
90
3
56 40 17 87 86 35.
36. . 35. 35. 48
93
36 35. Tam
E
88
76 91
80
28 35.
35.
80 44 36.
25 .
5558 65
35. 5 34.
0061
AS
.
2:
36. 72
36.
.
3539 86
2 0 J
DURA
42
35
36. 34. :0 77 82
36.
10
9
35.
4320
35.
68 24
36. 89 90
7
35. 35.
A5
SÕI
4
94 19
35. 35. 91
9
36. 0 88
1 35. 35.
90
23
R
81
7
65 d 35 34.
0m
36. 23 77
5
9 2
.
00
36.
30 36.50 5 1
36. 83 .82 35. 24 i
iu
l
D3
86
65 35.
m es
36.
35
35. 69
.
57 id 35. 95
34. 36
3
36. 03 t kast 68
Tam
36
36.
N
5.
35.
0062
56 d
35.
10 pos 35. 91 põl
59 1
36.8 34. 77 65
Ö .9
36
30 . 4
37 1
35. 34. 34.
Ö 02: 07
35.
36.
36
SEV
4
00
70 37.
8
35. 36. 34. :0
35.
89 45 2
4320
36
20
T
36.
44 83
36. 1
I
30
35. 1
97 5
98
6
EEKA
1
36. 9 .9
.
97 4
5H
3.
35
84
.
1.
36
58 4
40
36. .83 07 68
50
60
36
35. 34.
T
5
35.
R5
70
34
33 10
.
or
36.
41 48 36. 3 5.
90 80 75
.
.
36. 36. U
9
36. 1
0 35.
ELAM 34.
t
36
8 . 65
akoh
56
36
.
36
35.
35. 34. 89
i
36 36 78 36.
ent
52
36. 36.
70 30 64
35. 35.
89
36. 36.
Asul
10
35.
35
20 36
36. 05 52
.
435
36. 35 32 1
35.
6 35. 47
35. 35. 9
4.
A
1
.8
3
76 5.
.73 72
35. 35. 71 36.
R 350
34.
1
E
VARJ 35. 5. 46
35. d
upuu
1
51
35. 85
36.
30 65
36. 80 5.823 73 il 57 80 20
36. 35 71
34.
9 35. 35. 36.
1284
35. 3 78 .69 35 35 84
68 36.
4.
35
60 35 48
36. 36. 35. kr .71 .
21
742 .
40 . peen
77 67
.
.
r
2.
35 ) 35.
.
5
peal 36.
70 . 50
09 36
n
.
80 36 .
36. use 95 35 et 45
eg 35.
.
36. 68 b
. t
6
90 nni 60 36 R . 35. 60 63
36
66 34.
r
35.
. iki . 37 1
35.
9 34.
36
00
akt 70 35. 0
35.
t 36 3 35. 65 1
35.
.
skon 35. 93
36
d 80 73 35.
36
.
põl
10
35.
.
andu 70
36
79
36
20
35
.
36
30
K 50
36
a
.
90 02
67
35.
.
m 36 87
36
37.
30
( 36
34.
4705
40
37.00
.
p 10
9 . 63 64
.5
36.
0
50
34.
.
35.
.
36
60
X=6
.
.
aj r
70
78
90 37. 04 5
80
1
5
36. 35.
6525
9 46
36. 73 37. 00
37. 35. 82
34. 74 72
34.
35
7 00
6.
36.22 36. 60 34.
61
H=3 76 35
35.
35
Tingmärgid
.
1
37.
4 12 .5 38
35. 06
59
37. 35.
68
60 96 0
.
35
35. 36. 02 63
69
07
37.
3 0. 64
34. 34.
35.
Y=6
21
35.
AB "Haaslava tee"
.
35
70
35.
16
29 77
36. 5.
401 .65 .3 H
66
68
35. UR
36.
36. 64 35 .
541a
35. kr 7
35.
40 -o l
ema solev amüp i
ir - proj. äärekivi (ristl.30x15) h=3...5 cm
34.
36. KU 29
35. 23
35. SAUN
57
35.
3
35.
-o
35.
lema so levs i
d e ka ab e
be
82
l
3.
34.
48
87
t.
35
36.
5
50
- säilitatav märk
46
42
.4
34
35
35. 64
51
-o l
ema s olevs i
d e ka n al
isa t
.
34. si
oon
2+0
35
34
51
67 35. 73
.
36. 17 34.
74
35.
30 3
R-3
25
35. 56 10
. 35. -o l
ema so levm/ pk a a be l
H
1
37.
5 31 35
35.
35. - ol. ol. ja proj. märk
35
1
37.
5 43 435
PK2
.
94 35 11
47
36. 35.
.
-o l
e ma sole vk /pk a abe l
27
541a
49
23
35. 68
34 34.
35.
66 35. 26
36.
66
36. 42 H - pro .
j tä hispos tkola
l eh
s ek
lurg
ia 1
24
34. 49 35.
. -o l
e ma sole vh e itve tek a nali
satsi
o on
35.
35
80
06
37. 35 01
35.
35
.
35
- pro .
j tä hispos tvalgeh ek
lui
rga
35.
.
Projekteerija:
15
.
63
-o l
e ma sole vs u rve k ana li
sa t
sioon Muudatuse nr: Kuupäev:
51
34.
15
Selgitus:
5
35
10
35. - ümbertõstetav märk
X
40
35. 16
82
4 29 - ol
ema sole vs ade me vee ka nal
is
.
35. 35
.
a t
si
o on
40
09 76
34.
35. ee 34.
ni . 00
35. rve t Väl
i
sval
gust
uset
i
n gmär
gid - proj. pink ja prügikast Projekteerijad: OÜ PALMPRO, Võilille tee 11a, Töö nimetus: Tellija:
LUUNJA VALLAVALITSUS
m än
kr 1 p
ia - olema so l
e vv ee tor ustik
35.
i 97 5. oos
1
erva Mäg 0214
4.
983 96 3 R
01 Haage, Tartu linn,
m es 0 :
2 34. 0 19
31
35. 82
- metsa/võsa raadamise ala Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-
16
Tam
0 83
4320 001:
34.
- proj. sõidutee asf.bet. kate Puiestee tn 14, Luunja alevik
2:0216 4320
2: 34.
1: Proj. maakaabel 75mm 750N torus 61402 Tartumaa
2 :00 4320 .
kr 03
35.
4320 72
2
95
34.
Proj. valgusti mast 10m 1m konsool sõidutee valgustiga - proj. ma h a sõitu dea sf.b e.
tk ae
t - proj. võrkaed H=1,5 m Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojektTartumaa 62222
34.
34.7
34.73 tel: 735 2929; 509 7516;
78 79
44. 34.
63
34. Reg 75003476 Tel. 741 7319
- proj. teraspõrkepiire (N2W3) e-mail:
[email protected]
34.
Proj. valgusti mast 8m 1m konsool sõidutee valgustiga - proj. jalgtee asf.bet. kate 2. EHITUSETAPP
34.
Piirangualad
87
80
64
36. Proj. valgusti mast 6m jalgtee valgustiga MTR reg.nr: EEP000168 E-post:
[email protected]
83
- proj. peenra kindlustus - proj. piirde terminal l=12 m Teedeehitus ja liikluskorraldus
.
Proj. valgusti mast 6m ülekäiguraja valgustiga
+31
-Ikat
.tai
medek
a s
vukohad - proj. kruuskate TEEDE KAVAND OÜ
PI
i=0,002 44.50
Proj. jätkumuhv - proj. kraav Joonise nimetus: Töö number:
PK21
Vibu 2-22 Tallinn 10415; reg.kood 14433688
-I
Ikat.t
aimedek
a s
vukohad Proj. kordusmaandus - proj. haljastus
MTR reg.nr: EEP004040; EPE001351; ELK00152
Asendiplaan, liikluskorraldus,
- likvideeritav objekt 326
X
-I
IIkat
.tai
medekasv Proj. valgustuse metallmasti demontaaž - proj. katte serv
ukohad
Proj. valgustuse puitmasti demontaaž
39.70
- samakõrgusjoon proj. pinnal
tel:5228003;e-kiri:
[email protected] vertikaalplaneerimine
- püsielupaik - proj. katte ja ol. ol. katte ühendusjoon
Proj. valgustuse tõmmitsa demontaaž - muinsuskaitse uuringuala Vastutav spetsialist: Allkiri:
/allkirjastatud
Ehitise asukoht:
- proj. peenra serv Luunja vald
- vääriselupaik Proj. valgusti demontaaž - arheoloogiamälestise ala Tiit Korn digitaalselt/
Proj. valgustuse lülituskilp -po
rj.ääe
rkv
iir
(s
il
t2
.9x15)h=1 m
0c
Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Joonise number: Skaala:
-el
upai
gat
üüpl
i
igi
ri
kadmadal
sood(
7230) - arheoloogiamälestise kaitseala /allkirjastatud Projekti staadium:
-po
rj.ääe
rkv
iir
(s
il
t2
.9x15)h= m
0c 24.10.2023
Tiit Korn digitaalselt/ PP TL-4-04 1:500
326_PP_TL-4-01_Luunja-Teine-ET_24-10-2023.dgn 24-Oct-23 21:32:18
Piirangualad Väl
i
sval
gust
uset
i
n gmär
gid
-Ikat
.tai
medek
a s
vukohad Proj. maakaabel 75mm 750N torus
N Proj. valgusti mast 10m 1m konsool sõidutee valgustiga
-I
Ikat.t
aimedek
a s
vukohad
Proj. valgusti mast 8m 1m konsool sõidutee valgustiga
-I
IIkat
.tai
medekasvukohad Proj. valgusti mast 6m jalgtee valgustiga
Proj. valgusti mast 6m ülekäiguraja valgustiga
- püsielupaik
Proj. jätkumuhv
- vääriselupaik Proj. kordusmaandus
PK25
-el
upai
gat
üüpl
i
igi
ri
kadmadal
s Proj. valgustuse metallmasti demontaaž
skond 2
17 ood(
7230)
r
Kaste met Proj. valgustuse puitmasti demontaaž
874
PK25
Proj. valgustuse tõmmitsa demontaaž
1 38