dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

EHR- Põlva maakond, Põlva vald, Ahja alevik, 18180 Ahja-Vastse-Kuuste tee kanalisatsioonitorustiku ehitusteatis, menetlus nr 528809

Transpordiamet · 8. jaanuar 2026
Viit
7.1-2/26/388-1
Registreeritud
8. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Põlva Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari
7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik
7.1-2/2026
Vastutaja
Peeter Uibo (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus)
Lahendamise tähtaeg
19. jaanuar 2026

Failid

  • 📎E-kiri.eml6 KB
  • 📎failid (36).zip7202 KB
  • 📎Lisa_Joonis TL-01_riigitee taastamine.asice614 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "Ehitisregistri menetluskeskkond" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Palume teie kooskõlastust eelnõule Kuupäev: 2026-01-08 11:49 Põlva Vallavalitsus menetleb praegu ehitusteatist nr 2511201/57578 aadressile Põlva maakond, Põlva vald, Ahja alevik, Allika tn 7 // Illimari tn 6 // Tartu mnt 23 // 23a // 23b // Kosova küla, 18180 Ahja-Vastse-Kuuste tee (kanalisatsioonitorustik) ja soovib teie kooskõlastust eelnõule. Kooskõlastuse kutse põhjus: Projekti kooskõlastamine Palun avage eelnõu e-ehituse keskkonnas <https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/operation/27687242> (menetlus nr: 528809), määrake omalt poolt kooskõlastuse eest vastutav kasutaja ja kontrollige eelnõu andmeid. Kooskõlastust või märkuseid eelnõule ootame kuni 19.01.2026 (k.a). Pärast selle tähtaja möödumist loeme, et olete eelnõuga päri. Menetluse kulgu puutuvate küsimuste korral palun pöörduge menetleva asutuse (Põlva Vallavalitsus) või menetleja (TAMUR TENSING) poole. ISEANKURDUV PE KAEV 1500 mm, 1800 mm ja 2200 mm PAIGALDUS- PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050 [email protected] Täname, et olete soetanud Eccua poolt valmistatud toote ning loodame, et toode vastab Teie parimatele ootustele! 1. GARANTII Eccua poolt müüdud kaevudele kehtib garantii 24 kuud. Eccua võtab enda kanda seadmete rikete kõrvaldamise järgmistel tingimustel: - Rike on põhjustatud kaevu konstruktsiooni või materjali veast või selle valest töötlemisest - Rikkest on teavitatud ECCUA müügiesindajat garantiiaja kestel - Toodet on kasutatud vastavalt käesolevas kasutusjuhendis toodud juhistele paigalduse ja hoolduse kohta ning toode on olnud kasutusel ainult ettenähtud kasutusalal - Juhul, kui rikke tuvastamiseks on vajalik toote väljakaevamine, peab see olema teostatud tootja esindaja juuresolekul - Kasutatakse ainult algupäraseid ECCUA varuosi ja tarvikuid Garantii korras ei kuulu korvamisele rikked, mis on tekkinud ebapiisava hoolduse, ebakorrektse paigalduse, valesti teostatud remondi või normaalse kulumise tagajärjel. 2. ÜLDINE TEAVE Eccua kaevud tarnitakse koostatult ja kasutusvalmina. Kaevu kestad on valmistatud PE plastikust rotatsioonvalu meetodil. Kaevude vastupidavust erinevatele paigaldussügavustele on katsetatakse vaakummeetodil. Lubatud paigaldussügavuste puhul on arvesse võetud vähemalt 1,25 kordset varutegurit. Iseankurduvaid PE plastikust pallikujulisi kaeve 1500 mm, 1800 mm ja 2200 mm vastavate tootenimedega „Ester”, „Priidik“ ja „Lembit“ kasutatakse erinevate lõpptoodete valmistamiseks – õlieraldaja, rasvaeraldaja, veemõõtjakaev, õhueralduskaev, siibrikaev, hüdrandikaev, pumpla, rõhutõstekaev, liivaeraldaja jpm. Käesolev hooldus- ja paigaldusjuhend kehtib kõikide toodete kohta kus on kasutatud pallikujuliste või silindliste rotatsioonivalu meetodil valmistatud kaevude korpuseid. 3. TOOTE KÄSITLEMINE JA PAIGALDUS - Pallikujulise kaevu käsitlemisel tuleb olla hoolikas ning selle transportimisel toode kindlalt fikseerida - Koheselt peale kaevu transpordivahendilt maha tõstmist kontrollida, et kaev ei ole saanud transpordi käigus vigastusi. - Pallikujuliste kaevude standardne maksimaalne paigaldussügavus on maksimaalselt 5 m kuni kaevu alumise servani. Sügavama paigalduse korral tuleb valmistatakse kaev tugevdatud konstruktsiooniga. - Normaalsetes tingimustes kaevu korpus ei vaja lisaankurdust kui paigaldussügavus ületab 2,1m. Madalama paigalduse ja kõrge pinnasevee korral tuleb kasutada lisaankurdamist. Täpsemalt loe punktist 4. Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050 [email protected] - Liiklusega aladele paigaldatuna tuleb kasutada kaevu peal koormustasandusplaati. 4. ISEANKURDUVAT TÜÜPI KAEVU PAIGALDAMINE Kaevule annab iseankurduvuse tema n.ö. pallikujulisus, mis tagab nõuetekohasel paigaldusel kaevule mõjuvate maapinnast tulenevate jõudude (pinnase oma raskus, kaldpinnale mõjuv raskusjõud ja kaevu seintele mõjuv hõõrdejõud) vähemalt 1,45 kordse põhjavee poolt avaldatava tõstejõu ületamise. Tänu kaevu kindlale fikseerimisele pinnasesse ei kandu nimetatud jõud edasi kaevuga ühendatud torustikele. 4.1. Kaevu tõstmine Kaevu tõstmiseks kasutage tõsterihmasid. Kasutage kõiki olemasolevaid tõstepositsioone. 1500 mm kaevul on neid vähemalt 2 tk ja suurematel vähemalt 4 tk (kui kaev on komplekteeritud väga raskete seadmetega, siis lähtuda konkreetse kaevuga kaasa tulnud juhistest). Õige tõstepositsiooni tunnete ära läbi kaevu tugevdusribi paigaldatud kuumtsingitud terasest seekli järgi. Tõstevahend kinnitada vaid läbi seekli. Kaevu juhtimiseks rippasendis kasutage juhtköisi. 4.2. Paigalduskomponentide nõuded Kaevu paigaldamiseks on vajalik kaevata kaevis, mille mõõtmed võimaldavad teostada kaevise nõuetekohast tagasitäidet ning pinnase tihendamist. Soovitame alati enne täidismaterjali lisamist vooderdada kaevis geotekstiiliga. Sobiliku geotekstiili profiil peab vastama vähemalt klassile 2. Parimad kaevise täitematerjalid on kruus või killustik. Materjal peab olema puhas, sorteeritud, vabalt voolav ning ei tohi sisaldada jääd, lund, savi, orgaanilisi materjale ega liiga suuri ja raskeid kehasid k.a. kivid, mis võivad mahutit kahjustada. Minimaalne puistetihedus on 1500 kg/m³. Kruus tohib läbida 2...4 mm avadega sõela ainult 3% ulatuses. Materjal peab olema ümar, herneterade sarnane kruus, fraktsiooniga 4...20. Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050 [email protected] Killustiku osakeste suurus peab olema fraktsiooniga 4…20 ning materjal tohib läbida 2,4 mm avadega sõela ainult kuni 3% ulatuses. Tagasitäite materjalina ei ole soovitatav kasutada liiva või välja kaevatud looduslikku pinnast. pinnast Liiva ja loodusliku pinnase puhul ei ole garanteeritud vastava täitematerjali ära uhtumine aja jooksul. Täitematerjali ära uhtumise korral mahuti ümbert väheneb pinnase ühtlane toetus mahutile ning mahuti võib sellel kohal hakata deformeeruma. Kaevise mõõtmed Stabiilse pinnase korral peavad kaevise mõõtmed olema kaevu gabariitidest selle kõikidest külgedest vähemalt 450 mm suuremad. Ebastabiilse pinnase korral peab olema kaevis mahuti kõikidest külgedest suurem vähemalt ½ mahuti läbimõõdu võrra. Mitu kaevu samas kaevises Paigaldades mitu kaevu samasse kaevisesse peab jätma kaevude vahele vähemalt 450 mm suuruse vaheruumi. Kaevise aluskiht Kaevise põhjale või betoonplaadile tuleb paigaldada vähemalt 200 mm paksune tagasitäite kiht, mis tuleb tihendada pinnasetihendajaga vähemalt 95%-ni pinnase looduslikust tihedusest (selle saavutamiseks tuleks 200 kg tihendajaga tihendada vähemalt 5 korda). Seejärel tuleb asetada kaev aluskihile ning vajadusel ankurdada. Mahuti põhja täide Korralikult tihendatud ja nivelleeritud aluskihile asetatud kaev tuleb vajadusel ankurdada (vt. Ankurdamine). Kaevu alumise neljandiku tagasitäide on kõige kriitilisem hea paigalduse saavutamiseks. Täiteks kasutada vaid eelpool kirjeldatud sobivate näitajatega killustikku. Tihendamiseks kasutada prussi, millega on võimalik killustik kaevu põhja ja külje alla korralikult kinni tampida (vt. joonis). Tihendamine teostada kiht-kihilt kuni on saavutatud 90% loodusliku pinnase tihedusest. Näited valest paigaldusest (vt joonised). Vale täitematerjali ja/või puudulikku tehnikat kasutades võib mahuti alune pinnas ära vajuda või vee poolt ära uhutud saada ning mahutil silindrile hakkavad mõjuma ebaühtlaselt jaotuvad pinnase surve jõud. 4.3. Ankurdamine Üldiselt ei vaja pallikujulised PE kaevud piisava sügavuse korral pinnasevee tõstmise vältimiseks ankurdamist. On tingimusi, mil ei pruugi maapinna iseankurdumisest piisata ning kaev võib vajada lisaankurdamist. Seda järgmistel juhtudel: Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050 [email protected] - pinnaseveetase (ka ajutine) ulatub maapinnale lähemale kui 1m; - vastava kaevu kogupaigaldussügavus on väikesem kui alltoodud tabelis näidatud miinimumsügavus; - maapind on halvasti vett läbilaskev ning suurte sademete korral võib vesi koguneda kaevu ümbritsevasse paigalduskaevikusse; - maapind on oma loomult halvasti kandev. - Iseankurduvuse rakenduvuse alguse Kaevu Teeninduskaevu sügavus maapinnast ∅ mm ∅ mm kaevu põhjani mm 600 2100 1500 800 2400 600 2400 1800 800 2600 1000 3600 800 3000 2200 1000 3400 1200 4000 Ankurdamiseks kasutada vaid nailonist ankurdusrihmasid. Rihmad võib kinnitada nii ülemistesse kui ka alumistesse kinnitusavadesse. Vajadusel paigalda seeklid ringi enda poolt soovitud kinnitusavadesse (vaata alltoodud jooniselt). Ankurdamiseks võib kasutada erinevad ankurdusvahendeid nagu ankurdusplaat, ankurdusplokid või ankurdusketastega. Paigaldaja võib erinevate variantide vahel endale sobiva valida. Betoonist ankurdusplaat peab olema vähemalt 200 mm paksune ja ulatuma kaevu gabariitidest kõikidelt külgedelt vähemalt 200 mm üle. Kaevu ja betoonplaadi vahele paigaldada vähemalt 200 mm paksune tihendatud liiva või killustiku kiht. Eelistatud on killustik, kui on oht, et liiv võib saada liikuva vee tõttu ära uhutud (vaata alltoodud jooniselt). Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050 [email protected] Teise variandina võib kasutada kahte betoonist plokki mõõduga 0,5 x 0,5 x 1,0 m. Betoonist plokid peavad asetsema kaevu põhjaga ühel tasapinnal ning ploki ja kaevu vahel peab olema vähemalt 500 mm paksune tihendatud täitematerjal. Kaev kinnitatakse plokkide külge koormarihmadega joonisel näidatud kohtadelt (vaata alltoodud jooniselt). Kolmanda variandina võib kasutada ankurduseks spetsiaalseid plastikust ankurduskettaid. Kettad paigutada kaevu põhjaga samale tasapinnale ning siduda need ankrdusrihmadega tõsteaasade külge (vaata alltoodud jooniselt). Ankurdamiseks kasutatakse venimatuid polüesterrihmu laiusega 25 mm ja koormustaluvusega 2000 kg. 4.4. Kaevise täitmine Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050 [email protected] Kaev paigaldatakse kaevikusse, mille põhi on täidetud ühtlaselt 30 cm paksuselt sobiva täitematerjaliga. Kaevu alumise neljandiku tagasitäide on kõige kriitilisem hea paigalduse saavutamiseks. Täiteks kasutada vaid eelpool kirjeldatud sobivate näitajatega killustikku. Tihendamiseks kasutada prussi, millega on võimalik killustik mahuti põhja ja külje alla korralikult kinni tampida (vt. joonis). Vale tihendamise korral rakenduvad kaevu seinale maapinnast tulenevad jõud ebaühtlaselt ning sellega võib kaasneda rida paigaldusjärgseid rikkeid. Õige tihendamine Vale tihendamine Tihendamine teostada kiht-kihilt kuni on saavutatud 90% loodusliku pinnase tihedusest. Kaevu ümbrus polsterdatakse 30 cm paksuste täitematerjali kihtide kaupa, igat kihti tihendades 95%-ni pinnase looduslikust tihedusest. Vältimaks tühikute jäämist toruühenduste alla tuleb sealt samuti väga hoolikalt tihendada kasutades tampimiseks prussi. Kõrge pinnasevee korral tuleb kaevu paigal hoidmiseks täita kaev veega. Kaevu ümbritseva maapinna külmumise vältimiseks võib paigaldada ülemise täitekihi alla soojustusplaadid, mis ulatuvad kaevu servadest 1m võrra üle. Paigaldage viimane kiht täidist (vaata alltoodud joonisel). Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050 [email protected] 4.5. Paigaldus liiklusega koormatud alale Vältimaks liikluse poolt tekkiva koormuse kandumist kaevule tuleb tagada, et kaevuluuk ei jääks toetuma jäigalt teeninduskaevu servale. Ujuv malmluuk tuleb paigaldada vastavalt malmluukide paigaldusjuhendile. Selleks, et teealuse pinnase tihendamisel ja igapäevase liikluse tulemusel tekkinud koormus ja vibratsioon ei suruks teeniduskaevu ja kaevu korpust, tuleb maapinnast kuni 300 - 500 mm sügavusele paigutada betoonist, vähemalt 150 mm paksune koormustasandusplaat. Koormustasandusplaadi servad peavad ulatuma vähemalt 300 mm paigaldatava kaevu gabariitidest kaugemale. Vaata alltoodud jooniselt. Õiget tagasitäitematerjali ja paigaldusjuhiseid kasutades võib koormustasandusplaat täita ka kaevu ankurduseplaadi funktsioone, mille korral kaev ei vajaks enam lisaankurdust. 5. Kasutamine ja hooldus: 5.1. Ohutus! Enne kaevu sisenemist tuleb kaevu ventileerida vähemalt 5min. Jälgida ohutusteateid ja märgiseid kaevus! Kaevu teenindusredelil võib korraga viibida ainult üks inimene ja ta ei tohi kaasas kanda esemeid, kui need ei ole kergekaalulised ja kergesti käsitletavad. Teine inimene peab jääma kaevust välja jälgima kaevus töötava inimese ohutust ja vajadusel talle abi pakkuma. 5.2. Hooldustööd: Hooldustööd iseloom oleneeb kaevu tüübist, vastavalt kas on tegemist mõne eraldaja, siibrikaevu, veemõõduakevu, õhueraldukaevu või pumpla. Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050 [email protected] - Rasvaeraldajatele ja õleraldajatele antakse koos seadmega kaasa eraldi hooldus ja kasutusjuhend - Siibri-, veemõõtja-, õhueraldus-kaevudel ja pumplatel tuleb kord aastas kontrollida sulgarmatuuri töötamist – selleks teostada 1x sulgemine-avamine. - Veemõõtjate, pumpade ja õhueraldajate hooldamisel lähtuda konkreetse seadme hooldusjuhendist. - Pumplatel puhastada tagasilöögiklapid sinna kogunenud võimalikust prahist ja settest – sulgeda siibrid ja avada tagasilöögiklapi kaan! - Iga 6 kuu tagant pesta surveveega puhtaks pumpla sisemised seinad ja puhastada pumpla põhi sadestunud setetest – sõltuvalt pumplast ja tekkivatest setetest võib periood olla ka lühem või pikem. Setted tuleb eemaldada kui sette maht ulatub pumba töökojani. - Peale pumpla hooldust lasta pumbad mööda tõstesiine tagasi pumplasse ning kontrollida nende töötamist tööolukorras. Pumpade tõstmiseks ja allalaskmiseks kasutada ainult selleks ettenähtud tõsteketti. - Puhstatada ujuklülitid ja nivooandur settest ja mustusest, kontrollida pumba toitekaablite olukorda, pumpla metallkonstruktsioonide maandusühendusi. - Kontrollida kaevude korpust lekete või deformatsioonide kohta. Kategooriliselt on keelatud sisetööde teostmine üksinda! Juhul kui pumbad töötavad alla ettenähtud tootlikkust või on kuulda helisid, mis puudusid korras pumpadel, soovitame, vältimaks võimalikku edasist pumpade kasutamiskõlbmatuks muutumist, ette võtta abinõud rikke kõrvaldamiseks – informeerige pumbade tarnijat tarnijat Eccua OÜ- OÜ-d! Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050 [email protected] KAEVU PAIGALDUSE KONTROLL-LEHT Eccua soovitab parema paigalduskvaliteedi saavutamiseks ning garantiitingimuste kindlamaks täitmiseks täita kaevu paigaldamise ajal allolev paigalduse kontroll-leht. Loe paigaldusjuhend läbi ja täida käesolev kontroll-leht koheselt paigaldusprotsessi käigus. Kui kontroll-leht on täidetud anna üks eksemplar kliendile, üks tootjale ja üks objektijärelvalvele. Objekti omanik: Kuupäev: Objekti aadress: Paigaldaja firma: Paigaldaja järelvalve: Tootja nimi: Eccua Pro OÜ Toote nr: _______________ Tootmise kuupäev: ________________ PAIGLDUSEELNE KONTROLL KONTROLLIJA: 1) Visuaalne kontroll: Puuduvad märgid aukudest, pragudest, kraapimistest ja puudulikust lamineerimisest. _______________ 2) Lekketiheduse testimine (teostada kahtluse korral): Ei tekkinud veetaseme langust ....... min jooksul. _______________ 3) Tagasitäite materjal: Killustik fraktsiooni suurus ....... kuni ......... mm Kruus fraktsiooni suurus ....... kuni ......... mm _______________ Muu materjal: ..................................................... 4) Kaeviku suurus: Kaeviku mõõdud vastavad paigaldusjuhedi nõuetele _______________ 5) Kaevamise tingimused: 1. Kaevik kuiv. Pinnasevee oodatav tasemekõikumine ei ulatu mahutini ning puudub oht ala üleujutuseks _______________ 2. Märg kaevik. Pinnasevesi võib tõusta mahutini või eksisteerib oht piirkonna üleujutuseks _______________ 6) Liikluskoormus: 1. Mahuti kohal esineb liikluskoormust (paigaldus vastavalt liikluskoormusest tulenevatele nõuetele) _______________ 2. Mahuti kohal liikluskoormus puudub (paigaldus vastavalt normaaltingimustele) _______________ Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050 [email protected] PAIGALDUSE KÄIGUS KONTROLLIJA: 1) Aluskiht: Kaeviku põhja tagasitäide on ühtlane ja minimaalselt ...... mm üle kaeviku loodusliku põhja või betoonplaadi. _______________ 2) Mahuti seina vaba ruum: Kaev on paigaldatud korrektse vabaruumiga nii kaeviku seina kui kõrvalasetsevate mahutite suhtes. _______________ 3) Ankurdamine: Ankurdus teostatud vastavalt juhendile ja juhendis toodud materjalidega _______________ 4) Tagasitäide: Tagasitäite materjal on paigaldatud korraga ........ mm kihtide kaupa tihedalt ümber mahuti vastavalt paigaldusjuhendi nõuetele võttes arvesse eri _______________ tagasitäitematerjalidele kehtivaid nõudeid 5) Mahuti täitmine paigaldusel: Mahuti täideti paigaldusel veega vastavalt juhendile lubatud maksimaalsele paigaldussügavusele _______________ PAIGALDUSE TESTIMINE TESTIJA: 1) Kaevu paigaldussügavus: Kaevu lõplik/tegelik paigaldussügavus vastab tootja poolt tootele määratud maksimaalsele paigaldussügavusele _______________ 2) Sisemine kontrollimine: 1) Tagasitäite kvaliteedi kontrollimine (eriti kaevu (juhul kui mahutil on sissepääs) esimese kolmandiku ulatuses) puidust haamriga _______________ koputades mahuti seina ja kuulates tühimike puudumist. 2) Defektide puudumine (mõrad, augud, kihtide lahti tulemine) füüsiliste kahjustuste puudumine visuaalsel _______________ kontrollimisel. 3) Lekketest: Veepinna taseme muutuse mõõtmine ..... min jooskul _______________ 4) Deformatsioon test: Kaevu vertikaalselt mõõdetud sisemine diameeter - sisemine vertikaalselt mõõdetud diameeter enne tagasitäidet D1= ........................ mm - sisemine vertikaalselt mõõdetud diameeter peale tagasitäidet D2= ........................ mm Vertikaalse diameetrite kõikumise arvutus D2-D1= ........................ mm. Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050 [email protected] MÄRKUSED 1. Horisontaalse diameetri muutuse mõõtmine 2. _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ __________________________________________ ________________________________ ___________________________________ Koht ja aeg Järelvalve Klient: ________________________________________ Tootja: ________________________________________ Järelvalve: ________________________________________ Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050 [email protected] Dokumentatsioon 1. Alates iseankurduava kaevu paigaldusest tuleb kõik kaevus tehtud kontrollimised, toimingud ja tähelepanekud fikseerida hooldusžurnaalis. 2. Kaevu hoolduspersonal peab olema läbinud instrueerimise, elektri- ja mürgistest heitgaasidest tulenevatest ohtudest ja olema varustatud vajalike kaitsevahenditega ja tööriistadega! Tootja: Eccua Pro OÜ Angerja tee 40 76911 Hüüru, Saue vald Tel: +372 622 8050 e-mail: [email protected] Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050 [email protected] MATERJALIDE JA EHITUSTÖÖDE MAHUD OÜ Alkranel Riia 4, 51004 Tartu Tel: +372 503 9010 Projekt: Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Töö nr: 17-09-25-VK Pos Nimetus Ühik Kogus 1 Reoveekanalisatsioon 1.1 Kanalisatsioonitoru PVC De 110 SN8 m 12 1.2 Kanalisatsioonitoru PVC De 160 SN8 m 29 1.3 Teleskoopne kanalisatsioonikaev PE De 400/315 tk 3 1.4 Survekanalisatsioonitoru PE De63 m 40 1.5 Survetorustiku elekterkeevispõlv 90° De63 tk 2 1.6 Kanalisatsioonitoru De160/110 siirdmik tk 3 1.7 Reoveepumpla Walter ID1000, juhtkilp ja paigaldustarvikud kompl 1 1.8 Torustiku soojustusmaterjalid XPS (vajadusel) obj 1 1.9 Torustiku märkelint jm abimaterjalid obj 1 2 Sademeveekanalisatsioon ja drenaaž 2.1 Sademevee kanalisatsiooniitoru PP De 110 SN8 m 3 2.2 Drenaažitoru PE De 110 SN8 m 87 2.3 Teleskoopne drenaažikaev PE De400/315 tk 2 2.4 Drenaažitoru painduv käänik De110 tk 5 2.5 Drenaažitoru De110 otsakork tk 2 2.6 Tagasilöögiklapp De110 tk 1 2.7 Killustik (fr. 8-18 mm) drenaažitoru paigaldamiseks (orient) m³ 15 2.8 Geotekstiil ümber killustikupadja (drenaažitoru paigaldamisel) (orient) m² 172 2.9 Torustiku soojustusmaterjalid XPS (vajadusel) obj 1 2.10 Survetorustiku märkelint jm abimaterjalid obj 1 3 Ehitustööd 3.1 Kanalisatsioonitorustiku mahamärkimine m 81 3.2 Sademeveekanalisatsiooni ja drenaažitorustiku mahamärkimine m 91 3.3 Ajutine liikluskorraldus, sh liiklusmärkide paigaldamine obj 1 3.4 Ehitusaegne kaeviku toestamine ja veetõrjetööd (vajadusel) obj 1 3.5 Puude kaitsmine kaitsekilpidega (vajadusel) obj 1 3.6 Puude, põõsaste eemaldamine (need mis jäävad ette torustike rajamisel) obj 1 3.7 Ristuvate kommunikatsioonide toestamine obj 1 3.8 Reoveepumpla paigaldamine komp 1 3.9 Reoveepumpla elektritoite rajamine (3xG25mm2 maakaabel kaitsehülsis TAM 40/450N komp 1 toitepesaga IP68) 3.10 Reoveepumpla elektri-automaatikapaigaldise rajamine komp 1 3.11 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku paigaldus - avatud kaevik m 40 3.12 Survekanalisatsiooni torustiku paigaldus - avatud kaevik m 40 3.13 Sademeveekanalisatsiooni ja drenaažitorustiku paigaldus - avatud kaevik m 91 3.14 Survetorustiku sõlmede ehitus tk 2 3.15 Survekanalisatsiooni torustiku ühendamine oleva kaevuga (materjalidega) tk 1 3.16 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ühendamine olevate torudega (materjalidega) tk 3 3.17 Kanalisatsioonitorustiku soojustamine soojustuskooriku/-plaadiga (vajadusel) obj 1 3.18 Drenaažitorustiku ühendamine oleva kaevuga (materjalidega) obj 1 3.19 Drenaažitorustiku killustikupadja rajamine (sh geotekstiili paigaldamine) obj 1 3.20 Olemasolevate sademevee restkaevude paigaldamine ümbritseva pinnaga samale obj 1 kõrgusele 3.21 Mahajäetavate torustike otste tamponeerimine ja kaevude likvideerimine obj 1 3.22 Hoone sokli ja vundamendi korrastus (sh vuugivahede täitmine), hüdroilsolatsiooni obj 1 rajamine ning soojustamine suletud pooridega PUR vahuga (materjalidega) 1(2) Pos Nimetus Ühik Kogus 3.23 1-kihilise asfaltkatte taastamine (orient) m2 95 2 3.24 Tükkmaterjalist katte taastamine (orient) m 180 3.25 Kruuskatte taastamine (orient) m2 1 2 3.26 Haljasala taastamine (orient) m 90 3.27 Isevoolse torustiku läbipesu ja kaamerauuring m 40 3.28 Survekanalisatsiooni torustiku survekatsetus m 40 3.29 Sademevee kanalisatsioonitorustiku ja drenaažitorustiku läbipesu m 91 3.30 Objekti üleandmine obj 1 3.31 Teostusdokumentatsiooni koostamine obj 1 2(2) OÜ Alkranel [email protected] 24.09.2025 a nr 85 Tehnilised tingimused Illimari tn 6, Ahja alevik, Põlva vald (11701:003:0057) Kanalisatsioon  Kinnistu Illimari tn 6 on liitunud Ahja alevikus ühiskanalisatsiooniga (vt joonis 1). Kinnistusisese kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel liituda olemasolevasse liitumispunkti LP-4. Ärajuhitava reovee kogus ~ 0,2 m3/d.  Kanalisatsioonitorustiku minimaalne sügavus peab olema selline, et oleks välditud torustiku külmumine.  Kinnistul paiknevate hoonete kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse 0,10 m üle tänava kaevuluugi kõrgusmärgi. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.  Vajadusel paigaldada kinnistusisesele kanalisatsioonitorustikule tagasilöögiklapp (täpsustada kinnistusisese projekteerimistööde käigus). Sademeveekanalisatsioon  Põlva vallas kehtiva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga kasutamise eeskirja kohaselt loetakse keelatud ühenduseks sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni.  Illimari tänaval puudub sademeveekanalisatsiooni torustik. Sademevesi immutada pinnasesse Illimari tn 6 kinnistul. _______________________________________________________________________________ AS Põlva Vesi Telefon 799 6813 Registrikood 10151183 SEB Pank Toominga 2a KMKR EE100004003 EE371010402010769000 63304 PÕLVA E-post: [email protected] Swedbank Koduleht www.polvavesi.ee EE572200221019237423  Kinnistusisesed torustikud projekteerida vastavalt kehtivatele normidele ja Eesti Vabariigi Standarditele;  Projekt edastada kooskõlastamiseks AS Põlva Vesi;  Enne torustike ehitamist tuleb sõlmida kinnistu omanikul liitumisleping;  Torustike ehitamine tuleb tellida vastavat tegevusluba omavalt ehitusettevõttelt;  AS Põlva Vesi teostab kõigi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamisel järelevalvet;  Kinnistusiseste torustike (hoonest kuni liitumispunktideni) kohta esitada AS-le Põlva Vesi teostusmõõdistus (digitaalselt);  Pärast ühendamist ühisveevõrguga ja/või -kanalisatsiooniga sõlmib kinnistu omanik vee-ettevõttega teenuslepingu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristo Kivisaar juhatuse liige Lisad: 1. Joonis 1_ liitumispunkti asukoht_ Põlva vald, Ahja alevik, Illimari tn 6; 2. AS Põlva Vesi üldised tehnilised tingimused; _______________________________________________________________________________________________ AS Põlva Vesi Telefon 799 6813 Registrikood 10151183 SEB Pank Toominga 2a KMKR. EE100004003 EE371010402010769000 63304 PÕLVA E-post: [email protected] Swedbank Internet www.polvavesi.ee EE572200221019237423 3/4" Teras VEESÕLME SKEEM MK-4 Maakraan dn32 Kape: 51.76 Maapind: 51.83 Z= 49.97 Illimari6 11701:003:0057 PE De 90 PE De 90 Z= 49.96 El.keevissadul De90/40 LP-4, 200 PL koos el.keevismuhviga 1 MAAPIND 52.07 KAAS 52.01 MET PÕHI 49.22 h= 2.85m 1) 49.22 De 160 PVC 2) 49.22 kultuurima K-3, 400/315 PL 2 MAAPIND 52.30 KAAS 52.29 MET 1 reklaam PÕHI 50.58 h= 1.72m 2KE 1) 50.58 De 160 PVC 2) 50.58 De 160 PVC K-6, 400/3 MAAPIND ja KAAS 51.6 De 160 PVC L=5.0m i=0.013 > PÕHI 48.9 1) 48.92 D 2) 49.93 D Muhv 3) 48.92 D Mp:51.91 Muhv Z =50.03 Mp:52. 25 Mp:52 Mp:51 2.8 3 . 07 Mp:52. .86 p M:5 Z =5 1 09 MK-4 Z = 0 .33 Z =5 0 .19 49.96 =5. 044 Z =5 0 .20 Z De9 0P 3 E L=2 . Mp:51. 87 1 0m De9 E 2 De1 2 MK-5-M Z =4 9 .9 0P E M 0P 60P VC 1 8 uhv De9 K-4 L=2 3. .8m L =23 .0m i De1 3m Mp:5 L=81 = 0.0 06> 60P MK- 1.69 -5 VC 3 4-M . 005> 0 -3 -MK k rav L a =22.5 2 1 K-6 Z =49.76 MK m i De 160 PVC L=4.2m i=0.013 < rek =0.00 laam 5> 1 De1 6 MK-5 0PVC 3 L=25. 2 1 4m i 2 =0 i=0.007 . L=3.4m 0 D De 160 P 05> MK-6 1 k raa v e1 6 0 K-5, 400/315 PL L=3 4.4 MAAPIND 51.86 i =0.00 KAAS 51.75 MET PÕHI 49.05 h= 2.81m < VC 1) 49.05 De 160 PVC De 160 PVC L=22.3m i=0.019 < 2) 50.20 De 160 PVC K-4, 400/315 PL 3) 49.05 De 160 PVC orient. MAAPIND 52.09 KT 51.98 MET KAAS PÕHI 49.16 h= 2.93m b et soojatra 1) 49.16 De 160 PVC 7 2) 50.45 De 160 PVC ssis ves 3) 49.16 De 160 PVC õnu 1.5 E i 017 AS PÕLVA VESI ÜLDISED TEHNILISED TINGIMUSED 1. ÜLDIST 1.1. Projekti koostamisel tuleb arvestada kõikide vastavate seadustega, määrustega ja standarditega. 1.2. Käesolevat dokumenti täiendavad aadressipõhised kinnistu liitumistingimused. 1.3. Veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatisi hõlmavad projektid tuleb koostada selliselt, et selle alusel on võimalik saada ehitusluba ja selle põhjal ka ehitada. 1.4. AS-le Põlva Vesi tehtavatest töödes peab arhiivi jääma vähemalt üks originaal paberkandjal ja digitaalselt CD-l. Digitaalse versiooni joonised peavad olema esitatud Microstation keskkonnas (*.dgn). 1.5. Tööprojekti koostamisel peab projekt sisaldama minimaalselt plaani mõõtkavas 1:500 millel näidatakse:  torustike kulgemine;  majaühendused (joogiveele ja/või reoveekanalisatsioonile);  kanalisatsioonikaevude asukoht;  sademevee liikumise suund projekteeritavatel aladel;  sademevee kogumiskohtadesse praeguse maapinna ja teede-platside profiili järgi sademevee restkaevud või sademevee immutuskohad;  torustikud tuleb siduda olemasolevate koordinaatsüsteemidega. 1.6. Tuleb projekteerida ühendused olemasolevate torustikega, mida ei renoveerita ega ehitata. 1.7. Tööprojekti pikiprofiilid  koostatakse mõõtkavas 1:500/1:50  joonisele peab olema kantud toru andmed (läbimõõt, kaevude tsentrite vahekaugused, kalded, sirgestatud trassi skeem, kõrgusmärgid (olemasolev maapind, kaevu luuk, kaevu põhi, sisse- ja väljavoolu torude kõrgusmärgid)).  Joonisele peab olema kantud kaevude andmed (läbimõõt, kaevu skeem, voolusuunad). 2. PROJEKTI SELETUSKIRI JA TÖÖMAHTUDE TABELID 2.1. Projekti seletuskiri peab olema lihtsalt loetav ja üheselt mõistetav. Üle- ja ümberkirjutistega eksemplare ei aktsepteerita. 2.2. Seletuskiri peab sisaldama minimaalselt  kvaliteedinõudeid kasutatavatele materjalidele, torudele, kaevudele ja seadmetele;  tööde teostamise metoodika;  tööde teostamise kontrolli ja vastuvõtmiskatsetuste metoodikat;  väliskommunikatsioonide ühenduste kirjeldust;  liitumispunktide tehnilise lahenduse kirjeldust, nende paiknemist, olemasolevate liitumisvõimaluste ja tingimuste muutmise vajadust;  juhiseid rakendatavate meetmete kohta keskkonnaohutuse ja tööohutuse tagamiseks;  meetmete ja nõuete kirjeldust juhuks kui tööde käigus on vajalik kinnistu(te) ja/või hoone(te) ajutist veega varustamist ja/või kanaliseerimist või tööaegseid kanalisatsioonivee ülepumpamist;  kohaliku omavalitsuse poolt tööde teostamiseks nõudeid;  täpseid nõudeid ehitustööde teostamise kvaliteedile. 2.3. Töömahtude tabelid peavad olema koostatud lihtsalt ja loogiliselt. Tööde järjestus peab olema koostatud arvestades nende ajalist järgnevust. Materjalide spetsifikatsioon peab olema koostatud põhjalikult ja kajastama kõiki materjale. Väikseid detaile ei ole vaja märkida eraldi reana. Näiteks võiks siibri juurde kuuluda märkus „sh poldid, seibid ja tihendid“ ja „kõik nõuetekohaseseks paigaldamiseks vajalikud materjalid“. 3. TINGIMUSED JOONISTELE 3.1. Joonised peavad olema selgesti loetavad. Projekteeritavat torustikku märkivad jooned peavad olema lihtsalt eristatavad olemasolevate torustike joonest. Soovitavalt paksema joonega. 3.2. Joonised on soovitav väljatrükkida värvilistena- veetorustik sinine ja kanalisatsioonitorustik ja sademevee kanalisatsioonitorustik punane. 3.3. Värvilise trüki korral peavad olema värvid valitud ja joonis koostatud nii, et must-valge koopiat tehes jäävad kõik jooned joonistel loetavaks ja tingmärgid eristatavaks. 3.4. Pikiprofiili koostamine on nõutav nii vee- ja kanalisatsioonitorustike tööprojektis. 3.5. Kõikidel sõlmede joonistel tuleb tähistada ja lisada täpne sõlme lahenduse joonis. Sõlmede ja/või kaevude tähistus kooskõlastada AS-ga Põlva Vesi (nt ühendus magistraaltorustikule, veemõõdusõlm, jaotuskaev jne). 3.6. Teostusjoonised tuleb esitada dgn formaadis ja koostatakse mõõtkavas M 1:500 (asendiplaan ja pikiprofiil) vt projekteerimise osa. Sõlmede skeemid mõõtkavas M 1:50. Teostusjoonise järgi peab olema võimalik tuvastada valminud rajatist looduses. Teostusmõõdistusel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust. Teostusjoonisele kantud informatsioon peab kajastama rajatist iseloomustavaid parameetreid (mõõtmed, materjal, jne). Mõõdistused tuleb teha enne ehituskaeviku tagasitäidet. 3.7. Vee- ja kanalisatsioonitorustike asendiplaan – näidatakse ära kaevude asukohad, hüdrandid, siibrid, majaühendused jms kasutades koordinaadistikku ja/või sobivate sidumiselementide olemasolul sidemeid. Sidumiselementidena võib kasutada vaid alalisi rajatisi (ehitised, sillad, monumendid). 3.8. Vee– ja kanalisatsioonitorustike pikiprofiil – näidatakse kaevude kaante kõrgused, toru põhja kõrgus, torustike lõikude pikkused ja kalded ning insener-tehniliste rajatiste tegelikud tasapinnad. 3.9. Kaablite asendiplaan – näidatakse ära käänakuid, kaablite otsad jm kasutades koordinaatistiku ja/või sobivate sidumiselementide olemasolul sidemeid. 4. TINGIMUSED VEEVÕRGULE 4.1. Üldised nõuded 4.1.1. Minimaalne torustiku rajamissügavus on 1,8 meetrit toru peale. Torustike materjalina kasutatakse üldjuhul plastist (PE) torusid. Torude ühendamismeetodina on aktsepteeritud ainult põkk- ja muhvkeevis. Torustikud ja detailid peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile. 4.1.2. Veetorustikust 30cm kõrgemale tuleb paigaldada traadiga märkelint, mille otsad tuuakse maapeale kapede alla. Traadi ristlõige minimaalselt 1,5 m2. 4.1.3. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanis katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatudpoldi, seibid jne). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. 4.1.4. Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest detaile. Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud epoksiidkattega. 4.1.5. Kaevud peavad olema veetihedad ja keeviskaevud Kaevud võib valmistada nii raudbetoonist kui plastist. Kasutada tuleb teleskoopkaevusid. 4.1.6. Torustik tuleb projekteerida nii, et sellele oleks tagatud juurdepääs hooldusautoga. 4.1.7. Siibrisõlmed teha maa-alused ja siibritele kasutada spindlipikendusi. Maakraanide ja siibrite spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest ja teleskoopilised. Paigaldamisel tuleb jälgida et siibrite, maakraanide ja spindlipikendused on valmistatud sama tootja poolt. 4.1.8. Üldjuhul tuleb kinnistu kohta ainult üks veeühendustorustik, kui enamat ei nõua tehnoloogilised vajadused. Majaühenduste torustiku miinimum nominaalläbimõõt 32mm. 4.2. Tuletõrje veevõtt ja hüdrandid 4.2.1. Väikeasulates lahendatakse päästetöödeks vajalik veevõtt olemasolevate veekogude ja tuletõrjemahutite baasil. 4.2.2. Puurkaevude juurde näha ette päästetööde otstarbeks veevõtu võimalus. 4.2.3. Hüdrandid projekteeritakse ja asukoht valitakse koos AS Põlva Vesi spetsialistiga ja kinnitatakse asukoht Päästeametis. 4.2.4. Hüdrantide tõusutoru tühjendamise torustik ei tohi olla ühendatud kanalisatsiooniga. 4.3. Veemõõtesõlm ja veearvesti 4.3.1. Veemõõtesõlm ehitatakse vastavalt AS Põlva Vesi üldiste tehniliste tingimuste lisaks olevale joonise järgi (Lisa 1). 4.3.2. Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule. Ruum peab olema kuiv ja veearvesti asukoht peab olema valgustatud ning küllaldaselt soojustatud (minimaalselt +4 C), et vältida veearvesti külmumist. Võimalusel ette näha põrandasse sulgemisvõimalusega trapp. 4.3.3. Enne veearvestit ei tohi olla ühtegi kinnistusisest hargnemist s.t. kogu tarbitav vesi peab läbima peaveearvestit. Peaveearvesti paigaldab vee-ettevõtte esindaja. 4.3.4. Veemõõdusõlmele peab olema tagatud juurdepääs regulaarseks kontrolliks ja veearvesti vahetuseks korralise taatluse perioodil vee-ettevõtja esindaja poolt. Kõik erandlikud paigaldusviisid kooskõlastada kirjalikult vee-ettevõtja esindajaga. 4.3.5. Erandjuhtudel, kui veearvesti paigaldamiseks ei ole hoones sobivat ruumi ja seda ei saa rajada, siis võib panna AS-i Põlva Vesi juhiste järgi kaevu. 4.3.6. Veemõõtesõlme sisustamine (torude, sulgurite, arvestikanduri paigaldamine) toimub kliendi kulul. 5. TINGIMUSED KANALISATSIOONILE JA SADEMEVEEKANALISATSIOONILE 5.1. Üldised nõuded 5.1.1. Kanalisatsioonitorustiku minimaalne sügavus peab olema selline, et oleks välditud torustiku külmumine. Peab olema tagatud torustiku kaitstus mehaaniliste ja dünaamiliste vigastuste eest. 5.1.2. Isevoolsete kanalisatsioonitorustikel kasutada polüvinüülkloriid (PVC) torusid, sajuvee- ja isevoolsete kanalisatsioonikollektorite puhul polüpropüleen (PP), surve- ja sajuveetorustike puhul polüetüleen (PE) torusid. 5.1.3. Torustiku pööramisel on nõutav pöördekaev. Kõik kanalisatsioonitorustiku pöörangud ja kõrguse muutused tuleb teostada kaevus sees. Kaevust-kaevu peab torustik olema sirge. Minimaalne pöördekaevu kaevuläbimõõt peab olema DN400. 5.1.4. Minimaalne torustiku rõngasjäikus on SN8. Torustikul peab olema tagatud sobiv vähemalt minimaalne lubatud kalle. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru. 5.1.5. Torustik tuleb projekteerida nii, et sellele oleks tagatud juurdepääs hooldusautoga. 5.1.6. Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette nähtud, siis on selleks reovee kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgus ning sademevee kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. 5.2. Kaevud 5.2.1. Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalile või ümbritseval pinnasel (teleskoopkaevud). Kaevude maksimaalne lubatud vahekaugus tänavatorustikul on 50m. Üldjuhul kaevude lubatud minimaalne läbimõõt DN400. Jämedamate kui DN400 kanalisatsioonitorustike ristumiskohas tuleb projekteerida kaev tõusutouga minimaalselt DN500. 5.2.2. Majaühendustorustikel võiks olla (soovituslik) kinnistu sees vähemalt üks kaev (vaatluskaev). Torustiku pööramisel on nõutav pöördekaev. Minimaalne pöördekaevu kaevuläbimõõt peab olema DN400. Üldjuhul on kinnistu kohta üks liitumispunkt reoveele ja/või sademeveele va. erandjuhul, kui tehnilistel põhjustel on suurema arvu liitumispunktide ehitamine ratsionaalsem. Uutel ja renoveeritavatel torustikel rajatakse kanalisatsioonitoru mitte liituvale kinnistule kuni kinnistu piirini ja lõpetatakse otsakorgiga. 5.2.3. Sademeveekanalisatsiooni kaevude puhul kasutatakse teleskoopkaevusid. Torustikel läbimõõduga kuni 250 kasutatakse kaevusid põhjast 400 (teleskoop 315). Suuremate kaevude kasutamise puhul antakse igakordselt eri lahendus. 5.3. Kohtpuhastid 5.3.1. Reovee imbsüsteeme reoveekogumisalal rajada pole lubatud. 5.3.2. Kui hoones on olemas või hoonesse rajatakse toitlustusasutus, tuleb paigaldada hoonest väljuvale kanalisatsioonitorustikule rasvapüüdja. 5.3.3. Tootmisprotsessis tekkivad võimalikud ohtlikud jäätmed tuleb eemaldada enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastites. 5.4. Survetorustiku katsetamine 5.4.1. Survetorustiku kontrollimine veetihedusele tuleb teha vastavalt standardile SFS 3115 (vt paigaldusjuhend RIL 77-1990). Järelevalvet torustike katsetamisele teeb AS Põlva Vesipoolt määratud isik ja/või omanikujärelevalvet teostav insener. 5.4.2. Surve torustikus tõstetakse 1,3x nimirõhuni. Surve hoidmine 1,3x nimirõhul kahe tunni vältel vajadusel lisatakse vett. Survet vähendatakse nimirõhuni. Survestusseade eemaldatakse. Võetakse esimene lugem. Vett lisada pole lubatud. Kahe tunni möödudes võetakse teine lugem. 5.5. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike läbipesu ja videouuring. 5.5.1. Peale ehituskaeviku lõplikku tagasitäitmist, kuid mitte varem kui 10 päeva on möödunud lõpliku tagasitäite tegemisest tuleb kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku lõigud läbi pesta veega, kasutades selleks spetsiaalset survepesurit. Vahetult peale torustiku survepesu tuleb kõikide (s.h. majaühenduste harud kuni liitumispunktideni) isevoolsete kanalisatsioonitorustiku lõikudele teha videouuring torustiku paigaldusjärgse seisukorra väljaselgitamiseks. Videouuringu teostamiseks kasutatakse vastavaid kaameraid ja seadmeid. Video salvestatakse VHS/DVD lindile/plaadile. Minimaalselt peab videolindil iga objekti kohta olema märgitud torustiku asukoht, toru materjal ja läbimõõt, uuringu kuupäev ja kellaaeg, uuringu eesmärk (eeluuring, teostusuuring jne), kaugus algusest (cm täpsusega), liikumissuund ja vaatenurk vastaval kaugusel. Liikumissuuna iseloomustamiseks kasutatavad tähistused peavad olema identsed teostusmõõdistusel märgitud tähistustega. Igale videolindi sildile ja karbile märgitakse filmise kuupäev , kellaaeg, filmitud torustik ja selle asukoht. 5.6. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike katsetamine 5.6.1 Järgnevad katsetused tuleb läbi viia juhul kui AS Põlva Vesi, omanikujärelevalve, ehitusjärelevalve, Insener (FDIC-ul põhineva lepingu korral) neid nõuab. 5.6.2. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku kontrollimine veetihedusele. Kontrollimine tuleb teha vastavalt standarditele SFS 3113 (vt paigaldusjuhend RIL 77-1990). 5.6.3. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku kontrollimine infiltratsioonile. Nii on võimalik torustikku kontrollida piirkondades, kus veetase pinnases on torustikust kõrgemal. Infiltratsioonile kontrollimiseks tuleb sulgeda kõik sissevoolud ja jälgida torustikku 30 min jooksul. Pinnasevee infiltratsioon torustikku ei ole lubatud. 5.6.3. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku deformatsiooni kontrollimine. Torustiku deformatsiooni kontrollimine mõõtsilindriga tuleb teha nendel lõikudel, mille puhul videouuringu alusel tekib kahtlus torustiku paigaldamise kvaliteedis. Torustiku deformatsioon ei tohi ületada standardis SFS3135 määratud suurusi (vt paigaldusjuhend RIL 77-1990). Reoveekanalisatsioon 1 Drenaažitorustik 1 Reoveekanalisatsiooni majaühendus 2 Reoveekanalisatsiooni majaühendus 3 Drenaažitorustik 2 De400/315 De400/315 De400/315 H=1.20 H=2.29 H=2.41 D1000 H=2.78 H=0.86 H=1.31 H=2.25 De400/315 De400/315 H=1.22 H=1.32 DN800 De110 H=2.75 De400/315 H=2.74 De400/315 H=1.05 H=1.09 51.50 51.50 51.50 51.00 51.00 H=1.65 De400/315 H=1.22 De110 PP 51.00 50.97 PP 50.76 50.50 50.50 50.50 50.50 PVC ≈50.53 PP 50.40 ≈50.43 50.48 PP 50.00 50.22 50.00 50.00 50.00 PP 51.00 PVC 50.05 PVC 49.81 49.84 49.50 49.50 PE 49.50 49.50 50.50 PE 49.49 PP PP 49.39 PE 49.36 49.36 49.22 49.00 49.00 49.00 49.00 PE 49.33 50.00 PVC PVC PVC Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon 48.86 48.89 48.82 PVC 48.50 48.50 48.50 48.50 49.50 ≈49.65 Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon 48.61 asb 48.49 PE Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon 49.24 48.00 48.00 48.00 49.00 Projekteeritav drenaaž 48.00 Projekteeritav drenaaž Madalpingekaabel ≈48.96 Madalpingekaabel Mhor: 1:500 Mhor: 1:500 Soojatorustik Mhor: 1:500 Mhor: 1:500 Mhor: 1:500 D1 D1 K1 K1 Veetrass Mver: 1:50 Mver: 1:50 Mver: 1:50 Mver: 1:50 Mver: 1:50 LVV-3 LVV-2 LVV-1 KVK-3 DVK-2 KAEVU TÄHIS KAEVU TÄHIS KAEVU TÄHIS KVK-2 KAEVU TÄHIS Kork-1 DVK-1 KAEVU TÄHIS Kork-2 DVK-2 KVK-3 KVK-2 KVK-1 RPJ-1 SK-1 OLEMASOLEVA MAAPINNA OLEMASOLEVA MAAPINNA OLEMASOLEVA MAAPINNA OLEMASOLEVA MAAPINNA 51.80 51.75 51.60 50.90 51.00 51.15 50.55 50.90 50.90 OLEMASOLEVA MAAPINNA 51.65 51.60 51.75 50.55 50.55 50.55 KÕRGUS (m ABS) KÕRGUS (m ABS) KÕRGUS (m ABS) KÕRGUS (m ABS) KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD PROJEKTEERITUD PROJEKTEERITUD PROJEKTEERITUD 51.80 51.75 51.60 50.90 51.00 51.15 50.55 50.90 50.90 PROJEKTEERITUD 51.65 51.60 51.75 50.55 50.55 50.55 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 50.94 50.60 50.55 50.40 48.82 48.61 48.59 TORU PÕHJA KÕRGUS 49.50 49.33 TORU PÕHJA KÕRGUS 49.85 49.81 TORU PÕHJA KÕRGUS 48.90 TORU PÕHJA KÕRGUS 48.86 49.50 49.33 49.24 49.23 TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS) (m ABS) (m ABS) (m ABS) (m ABS) 0.86 1.15 1.20 1.20 2.78 2.29 2.41 1.65 1.22 1.05 1.09 2.75 2.74 2.25 1.22 1.31 1.32 TORU RAJAMISSÜGAVUS TORU RAJAMISSÜGAVUS TORU RAJAMISSÜGAVUS TORU RAJAMISSÜGAVUS TORU RAJAMISSÜGAVUS 10 10 87 25 10 5 LANG 510 LANG 3.9m LANG 3.9m 3.9m 6.0m 22.8m LANG LANG 33.3m 52.5m 1.4m TORU MATERJAL PVC De110 - 3.9m TORU MATERJAL PVC De110 - 3.9m TORU MATERJAL PVC De110 - 3.9m PVC De160 - 28.8m TORU MATERJAL PE De110 - 53.9m TORU MATERJAL PE De110 - 33.3m VAHEKAUGUSED (m) 3.9 VAHEKAUGUSED (m) 3.9 VAHEKAUGUSED (m) 3.9 6.0 20.8 2.0 VAHEKAUGUSED (m) 34.7 17.8 1.4 VAHEKAUGUSED (m) 33.3 5.5 9.1 3.3 5.8 1.9 3.3 1.9 20.4 K1 K1 270° 253° 257° SK SIRGESTATUD TRASSI SIRGESTATUD TRASSI SIRGESTATUD TRASSI SIRGESTATUD TRASSI 269° 188° 262° SIRGESTATUD TRASSI D1 D1 K1 K1 K1 D1 D1 D1 PLAAN K1 K1 PLAAN PLAAN 180° 270° PLAAN D1 D1 D1 D1 D1 PLAAN 254° 256° K1 D1 K1 270° D1 Projetktijuht/Proj engr. Kristjan Karabelnik Tellija/Customer Töö nr./Job nr. Projekteerija/Designer Kristjan Karabelnik Roke Teenused OÜ 17-09-25-VK Projekteerija/Designer Meelis Mark Objekt/Object Joonise nr./Drawing nr. Kontrollija/Inspector Erkki Metsa /allkirjastatud digitaalselt/ Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž PR-01 Aadress/Location Mõõtkava/Scale OÜ ALKRANEL Illimari tn 6, Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa 1 : 500 Riia 4, Tartu tel. 736 6676 Joonis/Drawing Kuupäev/Date Torustike pikiprofiilid 27.11.2025 [email protected] www.alkranel.ee Fail/File 170925VK_TP_VK_AhjaKultuurimajaVK.dwg Staadium/Stage: TP Qty. Description 1 UNILIFT AP50B.50.08.1V Note! Product picture may differ from actual product Product No.: 96004587 Submersible effluent pump Vertical single-stage stainless steel submersible pump with integrated submersible 1-phase motor. The pump is fitted with ring stand and carrying handle and is supplied with a 10 m mains cable. The impeller is a VORTEX impeller for 50 mm free passage suitable for pumping surface water, groundwater, wastewater and similar. The pump has a double shaft seal and an intermediate oil chamber pre-filled with non-toxic special oil. The motor is insulation class F with thermal overload protection and has long-life deep-groove greased-for-life ball bearings. The pump has Rp 2 inch discharge port and is ready for installation either free-standing or on an auto-coupling system. Printed from Grundfos Product Centre [2025.47.001] 1 96004587 UNILIFT AP50B.50.08.1V 50 Hz H UNILIFT AP50B.50.08.1V, 50Hz eta [m] [%] 12 11 55 10 50 9 45 8 40 7 35 6 30 5 25 4 20 3 15 2 10 1 5 0 0 0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 3.0 3.5 4.0 4.5 5.0 5.5 6.0 6.5 Q [l/s] Q = 3.84 l/s H = 6.038 m Liquid temperature during operation = 20 °C Eta pump+motor = 23 % P1 [W] 1,300 1,200 1,100 1,000 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0 P1 = 986.9 W Printed from Grundfos Product Centre [2025.47.001] 2 H UNILIFT AP50B.50.08.1V, 50Hz eta Description Value [m] [%] General information: 12 Product name: UNILIFT AP50B.50.08.1V 11 55 Product No: 96004587 10 50 EAN number: 5700391489549 9 45 Technical: Actual calculated flow: 3.84 l/s 8 40 Maximum flow: 6.67 l/s 7 35 Resulting head of the pump: 6.038 m 6 30 Maximum head: 11 m 5 25 Type of impeller: VORTEX 4 20 Max. Particle: 50 mm 3 15 Approvals: CE,RCM,VDE,LGABG,EAC,MOR O,MORO,UKCA,SEPRO 2 10 Materials: 1 5 Pump housing: Stainless steel 0 0 0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 3.0 3.5 4.0 4.5 5.0 5.5 6.0 6.5 Q [l/s] EN 1.4301 AISI 304 Q = 3.84 l/s H = 6.038 m Impeller: Stainless steel Liquid temperature during operation = 20 °C EN 1.4301 Eta pump+motor = 23 % P1 AISI 304 [W] Installation: 1,200 Range of ambient temperature: 0 .. 40 °C 1,000 Type of connection: Rp Size of connection: 2 inch 800 Maximum installation depth: 7m 600 Inst dry/wet: S 400 Installation: H/V Auto-coupling: Y 234 200 210 Place of installation: Indoor/outdoor 116 73 Rp 2 455 0 Liquid: P1 = 986.9 W Pumped liquid: Any Newtonian liquid Liquid temperature range: 0 .. 40 °C Selected liquid temperature: 20 °C Density: 998.2 kg/m³ Electrical data: Power input P1: 1.2 kW 455 Motor type 1-phase: PSC Rp 2 Rated power - P2: 0.74 kW Mains frequency: 50 Hz 116 Rated voltage: 1 x 230 V 73 Rated current: 5.37 A Cos phi - power factor: 0.97 Rated speed: 2790 rpm Capacitor size - run: 16 µF/400 V 210 Enclosure class (IEC 34-5): IP68 Insulation class (IEC 85): F Built-in motor protection: CONTACT 234 Thermal protec: internal Length of power cable: 10 m L N Type of cable plug: SCHUKO Others: Net weight: 11.5 kg Gross weight: 12.1 kg Danish VVS No.: 391272112 Swedish RSK No.: 5885937 Finnish LVI No.: 4822589 Environmental approvals: WEEE M 1 Printed from Grundfos Product Centre [2025.47.001] 3 96004587 UNILIFT AP50B.50.08.1V 50 Hz 455 Rp 2 116 73 210 234 Note! All units are in [mm] unless others are stated. Disclaimer: This simplified dimensional drawing does not show all details. Printed from Grundfos Product Centre [2025.47.001] 4 96004587 UNILIFT AP50B.50.08.1V 50 Hz L N M 1 Note! All units are in [mm] unless others are stated. Printed from Grundfos Product Centre [2025.47.001] 5 Riia 4, 51004 TARTU Tel: 7 366 676 Reg. nr: 10607878 MTR: EEP000870 Töö nr. 17-09-25-VK PÕLVAMAA, PÕLVA VALD, AHJA ALEVIK AHJA KULTUURIMAJA VÄLISKANALISATSIOON JA DRENAAŽ TÖÖPROJEKT Projektipiirkonnas asuvad: - Ahja – Vastse-Kuuste maantee (tee nr 18180) - Ahja mõisa park – kaitsealune park (KLO1200163) - Kinnismälestis - Ahja mõisa park (registri nr 23657) - Kinnismälestis – Ahja mõisa ait-kelder (registri nr 23659) - Keskmine järv (Ahja Keskmine järv) (VEE2094950) veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd TELLIJA: ROKE TEENUSED OÜ PROJEKTIJUHT: KRISTJAN KARABELNIK PROJEKTEERIJA: MEELIS MARK, ERKKI METSA, KRISTJAN KARABELNIK VASTUTAV SPETSIALIST: ERKKI METSA (Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 166364) TARTU 2025 SISUKORD KOONDANDMED ....................................................................................................................................... 3 ASUKOHA PLAAN ..................................................................................................................................... 4 SELETUSKIRI ............................................................................................................................................. 5 1. ÜLDOSA .............................................................................................................................................. 5 2. LÄHTEANDMED............................................................................................................................... 6 2.1 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................................. 6 2.2 LÄHTEÜLESANNE ......................................................................................................................... 6 2.3 PROJEKTALA EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...................................................................... 6 2.4 VEE- JA REOVEE VOOLUHULK ...................................................................................................... 6 3. PROJEKTLAHENDUS ..................................................................................................................... 7 4. ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDELE JA MATERJALIDELE ............................................. 8 4.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD.................................................................................................................. 8 4.2 TÖÖD MADALPINGEKAABLITE KAITSEVÖÖNDIS ........................................................................... 9 4.3 TÖÖTAMINE TELIA EESTI AS JA ELA SA LIINIRAJATISTE KAITSEVÖÖNDIS ................................. 9 4.4 KESKKONNAKAITSELISED PIIRANGUD .......................................................................................... 9 4.5 TÖÖDE MUINSUSKAITSEALAL JA KAITSEVÖÖNDIS .......................................................................10 4.6 TÖÖD VEEKOGU VEEKAITSE-, EHITUSKEELU- JA PIIRANGUVÖÖNDIS ...........................................11 4.7 PUUDE KAITSMINE ......................................................................................................................11 4.8 MAHAJÄETAVATE TORUSTIKE JA KAEVUDE LIKVIDEERIMINE .....................................................11 4.9 TEGEVUSED RIIGIMAANTEEL JA MAANTEE KAITSETSOONIS .........................................................11 4.10 REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK .........................................................................................13 4.11 SADEMEVEE- JA DRENAAŽITORUSTIK ..........................................................................................14 4.12 KINNISTU REOVEEPUMPLA ..........................................................................................................15 4.13 REOVEEPUMPLA PAIGALDAMINE .................................................................................................15 5. PINNASETÖÖD ................................................................................................................................16 6. KATETE TAASTAMINE .................................................................................................................16 6.1 ASFALTKATTE TAASTAMINE .......................................................................................................17 6.2 TÜKKMATERJALIST KATTE TAASTAMINE.....................................................................................17 6.3 KRUUSKATTE TAASTAMINE.........................................................................................................18 6.4 TEEKATETE AJUTINE TAASTAMINE ..............................................................................................18 6.5 HALJASTUSE TAASTAMINE ..........................................................................................................18 7. HOONE VUNDAMENDI JA SOKLI KORRASTUS NING SOOJUSTAMINE ........................18 8. EHITUSKORRALDUS, TEOSTUSDOKUMENTATSIOON, KATSETUSED ..........................19 9. KESKKONNAKAITSE. TÖÖOHUTUS .........................................................................................19 10. REOVEEPUMPLA KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND............................................................19 Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 2/20 LISAD: LISA 1 – REOVEEPUMPLA TELLIMISLEHT LISA 2 – REOVEEPUMBA TOOTELEHT LISA 3 - REOVEEPUMPLA PAIGALDUSJUHEND JOONISED: Jrk Nr Nimetus Mõõtkava 1 AS-01 Torustike asendiplaan M 1:500 2 PR-01 Torustike pikiprofiilid Mv 1:50 Mh 1:500 3 L-01 Ehituskaeviku tüüpristlõige ja katete taastamise lõiked - 4 L-02 Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel - projekteeritud torustikega 5 TL-01 Riigitee taastamine M 1:40 6 AR-01 Vundamendi soojustuse ja sokli korrastuse lõige M 1:30 KOONDANDMED PROJEKTI NIMETUS: AHJA KULTUURIMAJA VÄLISKANALISATSIOON JA DRENAAŽ. TÖÖPROJEKT TELLIJA: ROKE TEENUSED OÜ PROJEKTEERIJA: OÜ ALKRANEL KONTAKTISIK: KRISTJAN KARABELNIK tel. 50 39 010 OBJEKTI ASUKOHT: PÕLVAMAA, PÕLVA VALD, AHJA ALEVIK PROJEKTEERITUD: ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK 40 m SURVELINE KANALISATSIOONITORUSTIK 40 m SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK 3m DRENAAZITORUSTIK 87 m KINNISTU REOVEEPUMPLA ID1000 WALTER 1 kompl Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 3/20 ASUKOHA PLAAN PROJEKTALA Joonis 1. Projektala asukoha plaan Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 4/20 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Käesolev tööprojekti eesmärgiks on anda lahendus Ahja alevikus Illimari tn 6 kinnistul asuva Ahja kultuurimaja reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ning hoone drenaažitorustiku rajamiseks. Lisaks eelnevale antakse projektis põhimõtteline lahendus hoone sokliosa korrastustöödeks ning vundamendi soojustamiseks PUR vahuga. Käesoleva projektiosa aluseks olevad lähtematerjalid: 1. Illimari tn 6 geodeetiline alusplaan. Topo-geodeetiline mõõdistamine. Geodeesia OÜ, töö nr GE-4591; 2. Liitumistingimused Illimari tn 6, Ahja alevik, Põlva vald (11701:003:0057). AS Põlva Vesi, 24.09.2025 nr 85. 3. Riigihanke nr 297842 hankedokumendid. Tehniline kirjeldus Ahja kultuurimaja kanalisatsioonisüsteemi ümberehituse, sokli korrastuse ning hoone vundamendi drenaaži rajamistöödele. Põlva Vallavalitsus 4. Muinsuskaitseameti juhised seoses tööde teostamisega mälestisel „Ahja mõisa ait- kelder“ (reg-nr 23659) ja mälestise „Ahja mõisa park“ (reg-nr 23657) alal Töö koostamisel on lähtutud järgnevatest normdokumentidest: 1. EVS 932-2017 – Ehitusprojekt 2. EVS 846:2021 – Hoone kanalisatsioon 3. EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk 4. EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine; 5. EVS 843:2016 – Linnatänavad (ptk 10: Tehnovõrgud) 6. EVS 939-3:2020 – Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse 7. RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. 8. MaaRYL 2010. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid; 9. MTM 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile 10. KeM 31.07.2019 määrus nr. 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1 11. MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedinõuded 12. KeM 16.12.2005 a. määrus nr.76. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndite ulatus 13. MTM 13.07.2018.a määrus nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele 14. Põlva Vallavolikogu 09.11.2016 määrus nr 36 Põlva valla kaevetööde eeskiri 15. Tööinspektsiooni juhend, Kaeva ohutult 2002 Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 5/20 2. LÄHTEANDMED 2.1 Olukorra kirjeldus Käesoleval ajal on Illimari tn 6 kinnistul (11701:003:0057) asuv Ahja kultuurimaja ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Hoone väline kanalisatsioonitorustik ja -kaevud on amortiseerunud. Kanalisatsioonitorustik on ära vajunud, purunenud ja kohati vastukaldega. Kinnistu reoveepumpla ei ole töökindel, täitub sadeveega ja mittetöötamisel tekib reovee torustikku tagasivool. Hoone panduse perimeetris paiknev nn täringukivi on vajunud/vastukaldega, vuugivahed on ilmastiku tõttu ära uhutud. Panduse kivide vuugivahedest tungib sadevesi hoonesse põhjustades hallitust ja aegajalt suurte sadude korral tungib vesi keldriseinast hoone ruumidesse. Omal ajal paigaldatud sadevee restkaevud on kohati panduse vajumise tõttu ümbritsevast maapinnast kõrgemal. Sademevesi juhitakse restkaevude kaudu lähedalasuvasse Ahja keskmisesse järve. Käesoleva projekti koostamisel lähtutakse AS Põlva Vesi tehnilistes tingimustes toodud nõudest, mille korral tuleb kinnistusisese kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel liituda olemasolevasse Illimari tänaval asuvasse ühiskanalisatsiooni kaevu (Pl De200). Kinnistul tekkiv reovesi on ette nähtud juhtida kinnistu reoveepumpla ja PE De 63 mm läbimõõduga survekanalisatsiooni torustiku kaudu Illimari tänaval asuvasse olemasolevasse ühiskanalisatsiooni kaevu (Pl De200). 2.2 Lähteülesanne Käesolev tööprojekt on koostatud Roke Teenused OÜ tellimusel ning selle eesmärgiks on Illimari tn 6 kinnistul asuva Ahja kultuurimaja reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimine, vundamendi drenaažisüsteemi rajamine ning hoone sokli korrastus. Projekti koostamisel on lisaks lähteülesandele lähtutud olemasolevatest lähtematerjalidest ning normdokumentidest. 2.3 Projektala ehitusgeoloogilised tingimused Käesoleva töö lähteülesandes ei olnud ette nähtud ehitusgeoloogiliste uuringute teostamist. 2.4 Vee- ja reovee vooluhulk Vastavalt AS Põlva Vesi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele on Illimari tn 6 kinnistu ööpäevaseks tarbitavaks vee koguseks ja tekkivaks reovee vooluhulgaks ~0,2 m3/d. Reovee vooluhulka arvestatakse tarbitava vee hulga alusel. Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 6/20 3. PROJEKTLAHENDUS Projekteeritud torustik koosneb isevoolsest ja survelisest kanalisatsioonitorustikust ning sademevee ja drenaažitorustikust. Torustikud on ette nähtud paigaldada lahtise kaevandamise teel. Torustike paiknemine asendiplaanil on esitatud joonisel AS-01, torustike pikiprofiil on esitatud joonisel PR-01. Illimari tn 6 kinnistul moodustuv reovesi suunatakse isevoolse kanalisatsioonitorustiku kaudu kinnistu reoveepumplasse ning pumbatakse PE De63 survekanalisatsiooni torustiku kaudu Illimari tänaval asuvasse olemasolevasse ühiskanalisatsiooni kaevu (Pl De200). Isevoolne kanalisatsioonitorustik on projekteeritud PVC De110 ja De160 torudest rõngasjäikusega SN8. Torustikel peab olema tagatud vähemalt minimaalne lubatud lang. Minimaalne reoveekanalisatsioonitoru rajamise sügavus on 1,2 meetrit toru põhja. Survekanalisatsiooni torustik on projekteeritud PE De63 torudest. Survekanalisatsiooni tänavatorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m mõõdetuna maapinnast toru peale. Kinnistu reoveepumpla parameetrid Kinnistu reoveepumplaks on ühe pumbaga varustatud kompaktpumpla, mis tuleb rajada vastavalt AS Põlva Vesi tehnilistele nõuetele. Kinnistu kanalisatsiooni rajamise käigus paigaldatava reoveepumpla arvutuslikud vooluhulga ja tõstekõrguse näitajad on välja toodud alljärgnevas tabelis. Tõstekõrgus Vooluhulk (H) kokku (Q) Kinnistu m l/s Illimari tn 6 4,5 2,5 Hoone idasuunas asuva sissepääsu juures on ette nähtud olemasoleva sademevee restkaevu (De400/315) ümbertõstmine uude asukohta ning sellest tulenevalt De110 sademeveetorustiku pikendamine. Drenaažisüsteem rajatakse hoone keldriosa ulatuses De110 drenaažitorudest min languga 0,005 ning juhitakse tagasivooluklapiga varustatud liitmiku abil sademeveetorustikku kaevu SK-1 kohal. Drenaažitorustik paigaldatakse vastavalt tootja juhendile vundamendiga ühele tasapinnale, täpne paigalduse kõrgus selgitatakse kohapeal (keldri põranda abs kõrgus 49.68…49.74). Drenaažitorustik ümbritsetakse killustiku (fr 8-16 mm) ja filterkangaga. Et sademevesi suurvee korral dreeni ei pääseks, paigaldatakse kaevus SK-1 dreeniliitmikule tagasivooluklapp. Drenaažitorustiku hooldamiseks paigaldatakse kaks drenaažikaev (DVK-1 ja DVK-2) läbimõõduga De400/315. Ülejäänud kokkujooksud ja torustiku suunamuutused teostatakse maa-aluste painduvate ühendusdetailide abil. Drenaaži rajamisel tuleb arvestada, et hoone vundament ei pruugi olla sirge ja ühtlane ning täpselt pole teada ka vundamendi rajamissügavus. Vahetult vundamendi kõrval ei tohi taldmikust sügavamalt lahti kaevata ja vajadusel tuleb drenaažitorustik paigaldada vundamendist eemale. Kui vundamendi aluskihi moodustavad mördita lahtised kivid, siis lõpetada kaeve sellise vundamendiosa ülapinnas, et vältida vundamendi kahjustusi. Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 7/20 Ülaltoodust lähtuvalt on soovitav alustada drenaažitorustiku paigaldust ja kallete rajamist drenaaži ja sademeveekanalisatsiooni liitumiskaevust (tagasilöögiklapist) kui kõige madalamast punktist ja jätkata torustiku paigaldamist vajaliku tõusva kaldega. Kommunikatsioonidest ristuvad projekteeritud torustikud vee- ja sademevee kanalisatsioonitorustikuga, soojatorustikuga ning madalpingekaabliga. Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast on arvestatud üldjuhul 1,0 m kaablite peale. Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb ehitustööde teostaja olemasolevate kommunikatsioonide valdajal või volitatud isikul ära näidata ja/või määrata ning tähistada olemasolevate kommunikatsioonide asukoha, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkivat kahju. Juhul, kui olemasolevad teadmata sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel sügavustel kui eelnevalt kirjeldatud, tuleb vajadusel projektlahendust projekteerija poolt korrigeerida ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist. Võimalikud täiendavad kulud katab täielikult ehitustööde teostaja. 4. ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDELE JA MATERJALIDELE Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Torustike rajamisel tuleb juhinduda AS Põlva Vesi tehnilistest tingimustest, Põlva valla kaevetööde eeskirjast ning RIL77-2013 nõuetest. 4.1 Ettevalmistustööd Ehitusloa ja kõik muud tööde tegemiseks vajalikud load ja kooskõlastused peab hankima tellija või töövõtja. Muuhulgas tuleb ehitustööde korraldus ja läbiviimine kooskõlastada asjassepuutuvate ametiasutustega. Trasside mahamärkimine tellida vastavat tegevuslitsentsi omavalt firmalt. Geodeetilised tööd peavad vastama Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määrusele nr 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded”. Torustiku materjalide ja seadmete transportimisel ning ladustamisel järgida valmistaja tehase poolt nõutud ladustamise- ja hoiutingimusi. Tänavate ja juurdepääsude sulgemisel paigaldada ajutist liiklust suunavad ja töötsooni tähistavad hoiatusmärgid. Enne ehitusmehhanismidega kaevetöödega alustamist tuleb projekteeritud torustikuga ristuvate maa-aluste kommunikatsioonide asukoht kindlaks määrata ja välja surfida vastava trassivaldaja juuresolekul ja nõusolekul. Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkudega tuleb lähtuda EVS 843:2016 – Linnatänavad (ptk 10: Tehnovõrgud) toodud tehnovõrkude omavahelistest horisontaal- ja vertikaalkujadest. Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 8/20 4.2 Tööd madalpingekaablite kaitsevööndis Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb töövõtja olemasolevate elektrirajatiste valdajal või volitatud isikul ära näidata ja/või määrata ning tähistada olemasolevate kommunikatsioonide asukoha, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkivat kahju ja võtab selle kohta valdajalt kirjaliku kooskõlastuse. Töövõtjal tuleb järgida kõiki kaabli valdaja või volitatud isiku poolt seatud tingimusi. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Töövõtja tagab kõigi elektrirajatiste piisava ajutise toestamise ning vajadusel ka piisava alalise toestamise kogu kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil. Ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 2 m ulatuses. Min. vertikaalne vahekaugus ristumisel kaabli ja torustiku vahel 0,3 m. Kõik elektrirajatistele kaitseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul ning likvideerib kahjustatud rajatised viivitamatult. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga on esitatud joonisel L-02. 4.3 Töötamine Telia Eesti AS ja ELA SA liinirajatiste kaitsevööndis Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia Eesti AS´ile ja ELA SA´le kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud sidevõrgu haldaja (Telia Eesti AS, ELA SA) poolt väljastatud tööloa alusel. Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud. Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Töövõtja tagab kõigi elektrirajatiste piisava ajutise toestamise ning vajadusel ka piisava alalise toestamise kogu kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil. Ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 2 m ulatuses. Min. horisontaalne vahekaugus ristumisel kaabli ja torustiku vahel on 0,3 m. Kõik elektrirajatistele kaitseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul ning likvideerib kahjustatud rajatised viivitamatult. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga on esitatud Joonisel L-02. 4.4 Keskkonnakaitselised piirangud Reo- ja sademevee kanalisatsioonitorustiku ning drenaažitorustiku rekonstrueerimine ja rajamine on planeeritud kaitsealusesse Ahja mõisa parki (KLO1200163). Torustike ehitus pargi territooriumil on ette nähtud lahtise kaevikuga. Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 9/20 Ahja mõisa pargi kaitse-eesmärk on kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse- eeskirja (Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määrus nr 59) kohaselt planeeringu, sealhulgas ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtusliku pargipuistu ja maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega ning kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse. Parkides tuleb üldjuhul kaevetöödest hoiduda vähemalt puude võra projektsiooni ulatuses, kui see ei ole võimalik, siis teha kaevetööd käsitsi või kasutada puurimistehnoloogiat. Tööde tegemisel tuleb kasutada võimalikult väikesi masinaid, materjale ei tohi ladustada ning masinatega sõita vähemalt 2 meetri ulatuses puu tüvest. Ahja mõisa pargis tuleb kaeve- ja ehitustööde teostamise tehnoloogia ning kasutatavad mehhanismid (väikesegabariidilised masinad) valida nii, et on välistatud põlispuude juurte, tüvede ja võrade vigastamine. Kaevetööd põlispuude võra ulatuses tuleb teostada käsitsi (vt ka joonis AS-01). Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m on mehhanismidega keelatud, kaevetööd tuleb antud tsoonis teha käsitsi. Puude tüved ja võrad peavad olema ehitustööde ajal kaitstud võimalike vigastuste eest. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega. 4.5 Tööde muinsuskaitsealal ja kaitsevööndis Käesoleva projektiga kavandatakse töid järgmistel mälestistel ja nende läheduses:  Kinnismälestis Ahja mõisa ait-kelder (registri nr 23659)  Kinnismälestis Ahja mõisa park (registri nr 23657) Tegu on muinsuskaitsealuse mälestisega „Ahja mõisa ait-kelder“ (reg-nr 23659) ja see asub omakorda mälestise „Ahja mõisa park“ (reg-nr 23657) alal. Pinnase- ja kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Tööde tegemisel mälestise alal tuleb esitada Muinsuskaitseametile loa taotlus. Loa taotlust saab esitada kultuurimälestiste registri https://register.muinas.ee/public.php kaudu. Ehitismälestisena kaitse all oleva Ahja mõisa pargi (reg-nr 23657) alal tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistest Muinsuskaitseameti poolsetest tingimustest: 1) Kaevamisel on vaja tõsta kasvumuld eraldi ja hiljem sama kohalikku mulda kasutada maapinna parandamisel ja tasandamisel. 2) Tagada ehitusaegne puude kaitse. Pargi alal tuleb kaeve- ja ehitustööde teostamise tehnoloogia ning kasutatavad mehhanismid valida nii, et ei kahjustataks põlispuude võrasid ega juuri. Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 10/20 4.6 Tööd veekogu veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndis Torustike rajamine on planeeritud osaliselt Keskmine järv (Ahja Keskmine järv) (VEE2094950) ehituskeeluvööndisse (25 m), mis lähtuvalt LKS § 38 lg 4 p 9 kohaselt on olemasoleva elamu tarbeks lubatud. Ehitustööde teostamisel ja haljastuse taastamisel tuleb arvestada, et projektala asub Ahja Keskmise järve veekaitsevööndis (10 m) ning kalda piiranguvööndis (50 m). Tööde käigus tuleb vältida põhja- ja pinnavee saastumise võimalus. Kõik tööde teostamiseks kasutatavad seadmed ja tehnika peab olema tehniliselt korras, välistatud peab olema õli lekkimine. Vältida tuleb kaevetöid ja masinatega manööverdamist kalda piirkonnas, mis tekitaks erosiooniohtu. 4.7 Puude kaitsmine Torustike rajamisel tuleb vältida juurte vigastamist. Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid (väikesegabariidilised masinad) tuleb valida nii, et oleks välistatud puude võrade ja juurte vigastamine. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m on mehhanismidega keelatud, kaevetööd tuleb antud tsoonis teha käsitsi. Puude tüved ja võrad peavad olema ehitustööde ajal kaitstud võimalike vigastuste eest. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega. 4.8 Mahajäetavate torustike ja kaevude likvideerimine Mahajäetavad torustikud ja torustike ühenduskaevud (sh reoveepumpla kaev) koos nendes paikneva torustiku armatuuriga tuleb likvideerida. Olemasoleva reoveepumpla likvideerimisel tuleb esmalt lahti ühendada elektritoide ning eemaldada pump (üle anda tellijale) ja armatuur. Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Likvideeritavate reovee kaevude metallist luugid ja kraed tuleb üle anda tellijale. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest (igas kaevus/sõlmes) sulgeda betooniga. 4.9 Tegevused riigimaanteel ja maantee kaitsetsoonis Projektiga kavandatakse kanalisatsioonitorustiku ehitust kõrvalmaantee nr 18180 Ahja – Vastse-Kuuste tee km 0,29 maaüksuste piirides (teemaal) ning tee kaitsevööndis. Kõik torustike ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast, minimaalne sügavus maapinnast 1,8 m) tuleb teemaa piirides üldiselt kavandatud kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 11/20 kahjustamine on keelatud ning ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Teemaale paigaldatava torustiku rõngasjäikus peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2). Riigitee taastamise lõike asukoht on toodud joonisel AS-01 ning tee taastamise lõige joonisel TL-01. Ehitustööde järgselt tuleb tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastada, demonteeritud paigaldised/rajatised utiliseerida ning kahjustatud riigitee rajatised, kraavid, truubid, mulle ning teekate taastada. Riigimaantee katendi kahjustamisel tuleb katend taastada, olenemata tehnovõrgu asukohast tee telje suhtes, vähemalt poole tee laiuses. Pealmine asfaldikiht tuleb igal juhul rajada tihedast asfaltbetoonist (vastavalt EVS 901-3:2021 ning Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori 16.04.2021.a. korraldusega nr 1.1-3/21/162 kinnitatud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“). Taastatud riigitee teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks. Ehitaja peab taotlema Transpordiametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Transpordiameti Maanteehoiu teenistuse poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Maanteeameti peadirektori 14.11.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/458 kehtestatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“. Kaevetöödel maantee kaitsetsoonis tuleb arvestada sellega, et ei kahjustataks maantee katet (kaeviku sügavus, varisemisnurk) ega ka teeäärset kõrghaljastust. Kõrghaljastuse lähedusse tehnovõrgu projekteerimisel tuleb arvestada puude ja põõsaste likvideerimisega Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 12/20 kui kaeviku serv satub lähemale kui 1,0 meetrit puu tüvest. Teemaal olevate puude ja põõsaste likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljapool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega. Kõik vajadusel eemaldatud tee konstruktsioonid tuleb taastada vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) nõuetele ja/või teeomaniku poolt esitatud täiendavatele nõuetele. Peale tehnovõrgu paigaldamist teemaa korrastada ja haljastus taastada kasvumulla ning murukülviga vastavalt Maanteeameti juhendis „Teetööde tehniline kirjeldus“ peatükk nr 9 Maastikukujundustööd toodud kvaliteedinõuetele. Riigitee piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud. 4.10 Reovee kanalisatsioonitorustik Isevoolne kanalisatsioonitorustik on projekteeritud PVC De110 ja De160 torudest ja minimaalse languga 0,01. Hoone kanalisatsiooni väljaviigud tuleb ühendada kinnistule rajatavasse reoveepumplasse ID1000 Walter. Kanalisatsioonitorustiku vaatluskaevud on ette nähtud projekteerida plastist läbimõõduga 400/315. Enne ehitustööde algust on vajalik täpsustada hoone kanalisatsiooni väljaviikude kõrgused ning vajadusel korrigeerida projektlahendust. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,2 m mõõdetuna maapinnast toru põhja. Reoveepumplast lähtuv survekanalisatsiooni torustik on projekteeritud PE De63 torudest. Survekanalisatsiooni torustikena on lubatud kasutada PE plasttorusid. Kõikide survekanalisatsiooni torude surveklass peab olema vähemalt PN10 (10 kN/m2). PE torud peavad vastama EN12201 standardile. Torud peavad olema sobivad paigaldamiseks talvetingimustes. PE survetorud ja nende plastdetailid ühendada elekterkeevis- ühendusega. Mehaaniliste surveliitmike (koonusliitmike) kasutamine torustike ühenda- misel ei ole lubatud. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud värviga, epoksiidkattega vms. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel ja kandejõuga 400kN. Rajatavate survetorustike sõlmed on toodud projekti joonisel AS-01. Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15° C. Plastist ühenduskaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598. Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN-124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Kaevud peavad olema Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 13/20 rõngasjäikusega vähemalt SN 2. Kaevudel peab olema rennpõhi. Kaevukellad on esitatud lisas 1. Torustike rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest ning Põlva valla kaevetööde eeskirjast. Kõrvuti paiknevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus peab olema vähemalt 200 mm. Isevoolsete kanalisatsioonitorude omavaheline vahekaugus peab olema siiski vähemalt 300 mm. Kaeviku servast peab toru jääma vähemalt 400 mm kaugusele. Kaevuseina ja toru vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm. Kaeviku tüüpristlõige on toodud joonisel L-01. Kanalisatsioonitoru kohale, 0,3-0,4 m kõrgusele toru pealispinnast piki toru telge, paigaldada märkelint. Survetorustikele paigaldada traadiga märkelint. Kinnisel meetodil paigaldatud survetoru korral kasutada märketrossi. Projekteeritud kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate või soojusisolatsioonikoorikuid kui paigaldamissügavus on väiksem kui 1,2 m maapinnast toru peale. Soojustamiseks tuleb kasutada materjali, mis on ette nähtud maa- aluste konstruktsioonide soojustamiseks, mille survetugevus on vastavuses liikluskoormusega ning mis on mõeldud pinnasesse paigaldamiseks ja tagab toru piisava soojustuse. Kasutada tuleb XPS soojustusmaterjali või spetsiaalset soojustuskoorikut survetugevusega minimaalselt 180 kN/m2, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK. 4.11 Sademevee- ja drenaažitorustik Sademeveetorustikena on lubatud kasutada PP plasttorusid. Sademevee kanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad olema sertifitseeritud ja vastama standardile EN 13476-3. Sademevee kanalisatsioonitoru rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2). Torud peavad olema sobivad paigaldamiseks talvetingimustes. Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15° C. Plastist ühenduskaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2020. Kaevudena võib kasutada tehases valmistatud PE-plastkaevusid. Kaevude lubatud minimaalne läbimõõt on De400/315 mm. Ehitusdrenaaž on projekteeritud täisring augustusega PE või PP ehitusdrenaaži torudest läbimõõduga De110 mm. Torud peavad vastama standarditele EVS-EN ISO 9969:2016, SS 3542, SS 3520. Projekteeritud kaevude kaevukellad on toodud projekti Lisas 1. Torustike rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest. Samuti järgida torude paigaldusel materjalitootja juhendeid ning EVS-EN 1610:2015 nõudeid. Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 14/20 4.12 Kinnistu reoveepumpla Illimari tn 6 kinnistul tekkiva reovee suunamiseks ühiskanalisatsiooni on vajalik rajada kinnistupumpla. Reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgaks on ~0,2 m3/d. Reovee survetorustiku lõpp-punktiks on olemasolev ühiskanalisatsiooni liitumiskaev (Pl De200), mis asub Illimari tänaval. Projektis on kompaktpumplana projekteeritud Eccua Pro OÜ poolt pakutav WALTER väikepumpla lahendus. Projekteeritud reoveepumpla on 1 pumbaga varustatud kompaktpumpla. Pumpla torustik on roostevaba ning agressiivsele keskkonnale vastupidav. Pumplale on ette nähtud soojustatud PE plastluuk. Pumba tööd juhitakse ujuklülitite abil (ülemine ja alumine lülitustase, alarmtase). Pumpla juhtkilp on ette nähtud paigaldada hoone keldrisse peajaotuskilbi juurde, kuhu on ette nähtud lisada ka alarmlamp pumpla alarmtaseme indikeerimiseks. Pumpla elektrivarustus tagatakse hoone peajaotuskilbist rajatava maakaabli (3x25mm2) abil, mis paigaldatakse kaitsetorusse (TAM40/450N) ja mille pumplapoolsesse otsa paigaldatakse toitepesa pumpa ühendamiseks (IP68). Peajaotuskilpi on pumplale vajalik lisada peakaitse suurusega minimaalselt 10A. Pumpla elektrivarustuse, seadmete juhtimise ja nõrkvoolu osa täpne lahendus selgitatakse käesoleva projekti alusel ehitustööde käigus ja kooskõlastatakse tellijaga. Projekteeritud pumpla parameetrid: Korpuse läbimõõt: ID1000 mm Korpuse kogukõrgus: 3310 mm Kogumisosa kõrgus (sissevoolutoru…pumpla põhi): 700 mm Kasulik maht: ca 0,4 m3 Sisetorustiku mõõt: DN50 Pumba tööpunktid on valitud vastavalt pumplale järgnevalt: RPJ-1 (Illimari tn 6) – Q=2,5 l/s, H=4,5 m Pumpade arv ja mark: 1x Unilift AP50B.50.08.1V (GRUNDFOS) või samaväärne. Reoveepumpla tellimisleht vt Lisa 1, reoveepumba tooteleht Lisa 2 ning asukoht joonisel AS-01. 4.13 Reoveepumpla paigaldamine Väikepumpla tuleb paigaldada vastavalt tootja juhistele (vt projekti lisa - reoveepumpla paigaldamise juhend). Väikepumplatel on põhjaplaat pumpla kestast niipalju laiem, et pumpla ei vaja lisaks ankurdusplaati. Ankurdamise tagamiseks tuleb kasutada õiget tagasitäite materjali ja see hoolikalt tihendada. Täitematerjalideks sobivad liiv, kruus ja killustik. Pumpla kaevik täidetakse kõikidest külgedest 300 mm paksuste kruusa, killustiku või liivakihtide kaupa, tihendades iga kihi 95%-ni pinnase looduslikust tihedusest. Kui on tegemist kõrge pinnasevee või muidu märja ja raske pinnasega (nt. savipinnas), kasutada ainult kruusa või killustiku tagasitäidet. Paigaldades pumpla haljasalale, tuleks jälgida, teenindusluuk ulatuks üle maapinna vähemalt 100 mm, et vältida sademevete sattumist pumplasse. Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 15/20 Pumpla tõstmiseks kasutage tõsterihmasid. Vajadusel kasutage tõstepoomi. Tähtis on, et tõsterihmadega ei vigastataks pumpla teisi väljaulatuvaid osi. Terastrosse ja -kette ei tohi ümber pumpla panna. Väikepumpla tõstmisel kasutage mõlemat tõste aasa. 5. PINNASETÖÖD Torustik on ette nähtud rajada osaliselt lahtise kaevikuga. Toestatud kaeviku põhja miinimumlaius on 1,0 m ja toestamata kaevikul 1,2 m. Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud kõrvalasuvate hoonete kahjustamine. Vältida tuleb kaevamist hoonetele lähemal kui 1m ning vundamendi taldmikust allpool. Tee/tänava alt tuleb olemasolev ja tagasitäiteks mittesobilik pinnas ära vedada Põlva Vallavalitsusega kooskõlastatud pinnase ladestamispaika. Mittesobilik pinnas asendada tagasitäiteks sobiliku pinnasega - tihendatava tagasitäiteliivaga. Pinnasevee olemasolu korral tuleb kogu kaeviku lahtioleku ajal teostada veetõrjet. Kaeviku seinad tuleb vajadusel toestada. Toestuse viis tuleb valida sõltuvalt kaeviku sügavusest ja pinnase liigist. Pinnasetöödel järgida MaaRYL 2010 ja RIL 77-2013 ning Põlva valla kaevetööde eeskirja. Aluskiht, tasanduskiht ja algtäide tuleb tihendada 95% tiheduseni. Lõpptäide tuleb liikluspiirkonnas tihendada minimaalselt 98% tiheduseni. Tihendamiseks tuleb kasutada mehaanilisi seadmeid, v.a tööde teostamisel hoonete vahetus läheduses. 6. KATETE TAASTAMINE Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus omanikujärelevalve poolt. Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Juhul, kui kaevetööde käigus rikutakse trassidele ettejäävad äärekivid, tuleb nende asemele paigaldada uued äärekivid. Äärekivid paigaldatakse betoonile B15 (C12/15). Äärekivid peavad vastama Eesti standardile „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“ EVS-EN 1340:2003 +AC:2006/AC:2014. Katete taastamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest:  Põlva valla kaevetööde eeskiri;  Eesti standard EVS 901; Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 16/20  MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedinõuded;  Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (TA maanteehoiuteenistuse direktori 16.04.2021.a. korraldus nr 1.1-3/21/162);  Pindamisjuhend (TA 17.03.2023.a. käskkiri nr 1.1-1/23/36);  Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MTM 13.07.2018.a määrus nr 43). Katete taastamise tüüpristlõiked on esitatud Joonisel L-01. 6.1 Asfaltkatte taastamine Käesoleva projekti piirkonnas Illimari tänaval ning Illimari tn 6 kinnistul on ette nähtud asfaltkatte taastamine järgmise konstruktsiooniga: taastada tänavakate asfaltkattega AC 16 surf, 70/100, 7cm (lubjakivikillustikuga). Asfaltkatte lõplik taastamine teostada 1- kordse pindamisega. Teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks teekate vähemalt esialgses seisukorras (katendi konstruktsiooni ristlõige vt joonis L-01 ja riigitee taastamise kaeviku ristlõige joonis TL-01). Enne asfaltkatte taastamist lõigatakse olemasolev asfaltkate minimaalselt 30 cm kauguselt kaeviku servast ühtlase laiusena lahti ja eemaldatakse (asfalt taastatakse kaeviku kohal + 0,3 m mõlemale poole kaeviku servast). Kaevatavate kaevikute kohal oleva asfaltbetoonkatte servad lõigata lahti (või freesida) kaeviku pikisuunas ühtlase laiusega. Sõidutee suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht asfaldilaoturi või samaväärse tehnoloogiaga ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Kui lahtilõigatud (või freesitud) asfaltkatte serv jääb sõidutee olemasoleva katte servast või äärekivist lähemale kui 1,0 m tuleb nendesse lõikudesse paigaldada uus asfaltkate asfaltkatte servani või äärekivini. Vuugid tuleb kruntida vuugiliimiga 80g/m2. Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui 50% ulatuses (laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate üles võtta ja taastada tee või tänav täies laiuses. Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind puhastatakse ja krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Enne uue asfaltkatte paigaldamist lõigatakse olemasoleva asfaltkatte serv sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid, varisemisi ega vajumisi. Taastatava asfaltkatte alla ehitada paekillustikust fr.32/63 aluskiht h=25cm, kiilumismeetodil killustikuga fr.16/32 ja fr.8/12. Elastsusmoodul killustikaluse peal peab olema 170 MPa vastavalt normdokumendile MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedinõuded. 6.2 Tükkmaterjalist katte taastamine Tükkmaterjalist katete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist kate tuleb paigaldada 3 cm paksusele kuivtsemendist aluskihile, mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm. Taastamisel kasutada olemasolevat Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 17/20 täringukivi, asendades kahjustatud kivid uutega. Kui ehitustööde käigus otsustatakse vahetada välja kogu hoone ümbruse kivikatend, siis on soovitav see asendada ajaloolisesse keskkonda sobivama materjaliga (mõisakivi, graniitsõelmed vmt). Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01. Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga. 6.3 Kruuskatte taastamine Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast fraktsioon 0...32 segu 6 paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01. 6.4 Teekatete ajutine taastamine Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamine ja selle konstruktsioon kooskõlastada Põlva Vallavalitsusega. Ajutise kattega maa-ala korrashoid ja hooldamine, sh lumetõrje (igal ajal) on töövõtja kohustus. 6.5 Haljastuse taastamine Haljastuse taastamine peab toimuma vastavalt kinnistu omaniku nõuetele ning kooskõlas Põlva valla kaevetööde eeskirjaga. Murukatte taastamisel tuleb muruseemne kulu arvestada vähemalt 20–30 g/m². Kasutatav muruseemne segu peab vastavalt kasutuskohale olema kas varjutaluvus või tallamiskindel. Kasutatava kasvupinnas peab olema sõelutud ning selle omadused peavad sobima vastava muruseemne kasvuks. Kasvupinnase minimaalne paksus peab olema 15 cm. Pinnas, mida kasutatakse haljastuses, ei tohi sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja muud kõrvalist materjali, samuti õlijäätmeid ja muid aineid, mis on kahjulikud taimedele. 7. HOONE VUNDAMENDI JA SOKLI KORRASTUS NING SOOJUSTAMINE Lähtuvalt riigihanke tehnilisest kirjeldusest antakse käesolevas projektis põhimõtteline lahendus hoone sokliosa korrastustöödeks ning vundamendi soojustamiseks PUR vahuga. Drenaaži ja hüdroisolatsiooni rajamiseks on vaja lahti kaevata hoone vundament keldrikorruse osas ja hinnata tarindite tehnilist seisukorda. Lähtuvalt lahtikaevamisel selgunud olukorrast teostada sokli ja vundamendi välisosa korrastus (müürivuugid ja avad kinni laduda või täita müüriseguga), rajada vertikaalne SBS rullmaterjalist hüdroisolatsioon, soojustada vundament suletud pooridega PUR vahuga ning rajada drenaaž. Täiendavad nõuded drenaažitorustiku rajamiseks on kirjeldatud ptk 3. Hoone vundamendi soojustuse ja sokli korrastuse põhimõtteline lõige on esitatud joonisel AR-01. Hoone permeetrit ümbritsev nn täringukivist pandus tuleb keldrikorruse osas üles võtta ja õige vuugitäitega (betoonsõelmed) tagasi paigaldada (vt ptk 6.2). Tagasipaigaldusel Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 18/20 tagada nõuetekohane kalle (5%) hoonest eemale. Sademevee restkaevude luugid reguleerida maapinna kõrgusele, et oleks tagatud sademevee äravool kaevudesse. Kohtades, kus sademevee allaviikude juures puudub restkaev, paigaldada allaviikude alla betoonist veerennid vee juhtimiseks hoonest eemale. 8. EHITUSKORRALDUS, TEOSTUSDOKUMENTATSIOON, KATSETUSED Ehitustöid teostav ettevõte peab omama vastavat tegevusluba ja spetsialiste. Kaetud tööde kohta koostada vastavad aktid enne kaeviku tagasitäidet. Töövõtja kindlustab objekti ehitustöödeks vajalike tehnoloogiliste seadmete ja materjalidega ning kohalike materjalidega (killustik, liiv, kruus, veetõrje torustik, vajadusel kulud ajutisele ülepumpamisele, liikluskorraldusele jne.). Töövõtja peab ette valmistama kasutusloa väljastamiseks vajalikud dokumendid vastavalt majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrusele nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“. Teostusmõõdistused peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ning Tellija erinõuetele. Paigaldatud survetorustikele tuleb teha survekatse, mille metoodika lepitakse eraldi kokku omanikujärelevalvega. Kõikidele rajatavatele isevoolsetele torustikele, mille pikkus on üle 6 m, tuleb läbi viia kaameravaatlus. 9. KESKKONNAKAITSE. TÖÖOHUTUS Ehitustööde käigus tuleb vältida põhja- ja pinnavee saastumise võimalus. Kanalisatsioonitorustike ehitamisel tuleb vältida igasuguse reostuse sattumist pinnasesse. Tööde teostamisel juhinduda “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest ehituses” nõuetest. (VV määrus nr. 377 08.12.1999.a.). 10. REOVEEPUMPLA KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND Pumpla on mõeldud olmereovee pumpamiseks. Paigaldamise ja hoolduse personal peab tööde teostamiseks omama vastavat kvalifikatsiooni. Pumpla kasutamisel ja hooldamisel jälgida tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid. Enne pumplasse sisenemist ventileerida pumplat vähemalt 5 minutit. Keelatud on pumplasiseseid töid läbi viia üksinda. Hooldustöödel sulgeda võimalusel sissevoolud pumplasse. Pumplasisestel töödel tuleb pumbad lahti ühendada elektrivõrgust ja tagada abinõud vältimaks pumpade taaskäivitust. Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 19/20 Pumpade hooldamisel lähtuda pumpadega kaasas olevatest paigaldus- ja kasutusjuhenditest. Pumbaga on keelatud pumbata õli, bensiini ja muid plahvatusohtlikke vedelikke. Pumpasid ei tohi kunagi tõsta elektrijuhtmest. Pumpade väljatõstmiseks kasutada pumba külge kinnitatud tõsteketti. Suuremate pumpade käsitsi teisaldamine ei ole nende kaalu tõttu lubatud. Pumpade teisaldamiseks tuleb kasutada tõstetali vm. tehnikat. Enne pumpla töölerakendamist peab vastava kvalifikatsiooniga personal kontrollima, et oleks täidetud kõik nõutavad ohutusreeglid. Kui pump on varustatud pistikuga, peab maandusega pistikupesa olema paigaldatud veepiirist kõrgemale. Pistikuta pumpade toitekaabli ja pumbakaabli ühendamise peab teostama vastava kvalifikatsiooniga spetsialist. Kolmefaasilise pumba puhul peab enne esmakäivitust kontrollima pumba tööratta pöörlemissuunda. Kontrollimisel tuleb vältida enda vigastamist pöörleva töörattaga. Pöörlemissuunda saab muuta vahetades omavahel kaks faasi juhet juhtimiskeskuses. Pumpasid ei tohi lasta kuivalt töötada, sellisel juhul katkestada kohe juhtautomaatika töö. Pumpla korpus ja sisekonstruktsioonid reeglina erihooldust ei vaja. Visuaalselt hinnata korpuse seisukorda (võimalikud lekked, deformatsioonid vms). Vähemalt kord aastas pesta surveveega pumpla sisemised seinad ja puhastada põhi settest. Sõltuvalt pumplasse tekkivatest setetest võib puhastusperiood olla lühem või pikem jooksul puhastada pumpla survepesuga. Puhastada tagasilöögiklapid seest sinna kogunenud prahist ja settest. Selleks tuleb sulgeda kuulkraan ja avada tagasilöögiklapi kaas. Kontrollida nivooautomaatika ja pumbakaablite korrasolekut. Kontrollida visuaalselt pumpade väliste detailide korrasolekut Juhul kui pumbad töötavad alla ettenähtud tootlikkust või on kuulda ebatavalisi helisid, siis tuleb ette võtta abinõud rikete kõrvaldamiseks. Pumpade hooldusintervall ja vajalikud tööd esitatakse tootjapoolse hooldusjuhendiga. Hooldustööde kohta pumplas pidada hoolduspäevikut. Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa 20/20
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel