Saatja: "Ehitisregistri menetluskeskkond" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: Palume teie kooskõlastust eelnõule
Kuupäev: 2026-01-08 11:49
Põlva Vallavalitsus menetleb praegu ehitusteatist nr 2511201/57578
aadressile Põlva maakond, Põlva vald, Ahja alevik, Allika tn 7 // Illimari
tn 6 // Tartu mnt 23 // 23a // 23b // Kosova küla, 18180 Ahja-Vastse-Kuuste
tee (kanalisatsioonitorustik) ja soovib teie kooskõlastust eelnõule.
Kooskõlastuse kutse põhjus: Projekti kooskõlastamine
Palun avage eelnõu e-ehituse keskkonnas
<https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/operation/27687242> (menetlus nr:
528809), määrake omalt poolt kooskõlastuse eest vastutav kasutaja ja
kontrollige eelnõu andmeid.
Kooskõlastust või märkuseid eelnõule ootame kuni 19.01.2026 (k.a). Pärast
selle tähtaja möödumist loeme, et olete eelnõuga päri.
Menetluse kulgu puutuvate küsimuste korral palun pöörduge menetleva asutuse
(Põlva Vallavalitsus) või menetleja (TAMUR TENSING) poole.
ISEANKURDUV PE KAEV 1500 mm, 1800 mm ja 2200 mm
PAIGALDUS-
PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND
Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050
[email protected]
Täname, et olete soetanud Eccua poolt valmistatud toote ning loodame, et toode vastab
Teie parimatele ootustele!
1. GARANTII
Eccua poolt müüdud kaevudele kehtib garantii 24 kuud. Eccua võtab enda kanda
seadmete rikete kõrvaldamise järgmistel tingimustel:
- Rike on põhjustatud kaevu konstruktsiooni või materjali veast või selle valest
töötlemisest
- Rikkest on teavitatud ECCUA müügiesindajat garantiiaja kestel
- Toodet on kasutatud vastavalt käesolevas kasutusjuhendis toodud juhistele paigalduse ja
hoolduse kohta ning toode on olnud kasutusel ainult ettenähtud kasutusalal
- Juhul, kui rikke tuvastamiseks on vajalik toote väljakaevamine, peab see olema teostatud
tootja esindaja juuresolekul
- Kasutatakse ainult algupäraseid ECCUA varuosi ja tarvikuid
Garantii korras ei kuulu korvamisele rikked, mis on tekkinud ebapiisava hoolduse,
ebakorrektse paigalduse, valesti teostatud remondi või normaalse kulumise tagajärjel.
2. ÜLDINE TEAVE
Eccua kaevud tarnitakse koostatult ja kasutusvalmina. Kaevu kestad on valmistatud PE
plastikust rotatsioonvalu meetodil. Kaevude vastupidavust erinevatele
paigaldussügavustele on katsetatakse vaakummeetodil. Lubatud paigaldussügavuste
puhul on arvesse võetud vähemalt 1,25 kordset varutegurit.
Iseankurduvaid PE plastikust pallikujulisi kaeve 1500 mm, 1800 mm ja 2200 mm
vastavate tootenimedega „Ester”, „Priidik“ ja „Lembit“ kasutatakse erinevate lõpptoodete
valmistamiseks – õlieraldaja, rasvaeraldaja, veemõõtjakaev, õhueralduskaev, siibrikaev,
hüdrandikaev, pumpla, rõhutõstekaev, liivaeraldaja jpm. Käesolev hooldus- ja
paigaldusjuhend kehtib kõikide toodete kohta kus on kasutatud pallikujuliste või
silindliste rotatsioonivalu meetodil valmistatud kaevude korpuseid.
3. TOOTE KÄSITLEMINE JA PAIGALDUS
- Pallikujulise kaevu käsitlemisel tuleb olla hoolikas ning selle transportimisel
toode kindlalt fikseerida
- Koheselt peale kaevu transpordivahendilt maha tõstmist kontrollida, et kaev ei
ole saanud transpordi käigus vigastusi.
- Pallikujuliste kaevude standardne maksimaalne paigaldussügavus on
maksimaalselt 5 m kuni kaevu alumise servani. Sügavama paigalduse korral tuleb
valmistatakse kaev tugevdatud konstruktsiooniga.
- Normaalsetes tingimustes kaevu korpus ei vaja lisaankurdust kui
paigaldussügavus ületab 2,1m. Madalama paigalduse ja kõrge pinnasevee korral
tuleb kasutada lisaankurdamist. Täpsemalt loe punktist 4.
Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050
[email protected]
- Liiklusega aladele paigaldatuna tuleb kasutada kaevu peal koormustasandusplaati.
4. ISEANKURDUVAT TÜÜPI KAEVU PAIGALDAMINE
Kaevule annab iseankurduvuse tema n.ö. pallikujulisus, mis tagab nõuetekohasel
paigaldusel kaevule mõjuvate maapinnast tulenevate jõudude (pinnase oma raskus,
kaldpinnale mõjuv raskusjõud ja kaevu seintele mõjuv hõõrdejõud) vähemalt 1,45 kordse
põhjavee poolt avaldatava tõstejõu ületamise. Tänu kaevu kindlale fikseerimisele
pinnasesse ei kandu nimetatud jõud edasi kaevuga ühendatud torustikele.
4.1. Kaevu tõstmine
Kaevu tõstmiseks kasutage tõsterihmasid. Kasutage kõiki
olemasolevaid tõstepositsioone. 1500 mm kaevul on neid
vähemalt 2 tk ja suurematel vähemalt 4 tk (kui kaev on
komplekteeritud väga raskete seadmetega, siis lähtuda
konkreetse kaevuga kaasa tulnud juhistest). Õige
tõstepositsiooni tunnete ära läbi kaevu tugevdusribi
paigaldatud kuumtsingitud terasest seekli järgi.
Tõstevahend kinnitada vaid läbi seekli. Kaevu juhtimiseks
rippasendis kasutage juhtköisi.
4.2. Paigalduskomponentide nõuded
Kaevu paigaldamiseks on vajalik kaevata kaevis, mille
mõõtmed võimaldavad teostada kaevise nõuetekohast
tagasitäidet ning pinnase tihendamist. Soovitame alati
enne täidismaterjali lisamist vooderdada kaevis
geotekstiiliga. Sobiliku geotekstiili profiil peab vastama
vähemalt klassile 2.
Parimad kaevise täitematerjalid on kruus või killustik. Materjal peab olema puhas,
sorteeritud, vabalt voolav ning ei tohi sisaldada jääd, lund, savi, orgaanilisi materjale ega
liiga suuri ja raskeid kehasid k.a. kivid, mis võivad mahutit kahjustada. Minimaalne
puistetihedus on 1500 kg/m³.
Kruus tohib läbida 2...4 mm avadega sõela ainult 3% ulatuses. Materjal peab olema ümar,
herneterade sarnane kruus, fraktsiooniga 4...20.
Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050
[email protected]
Killustiku osakeste suurus peab olema fraktsiooniga 4…20 ning materjal tohib läbida 2,4
mm avadega sõela ainult kuni 3% ulatuses.
Tagasitäite materjalina ei ole soovitatav kasutada liiva või välja kaevatud looduslikku
pinnast.
pinnast Liiva ja loodusliku pinnase puhul ei ole garanteeritud vastava täitematerjali ära
uhtumine aja jooksul. Täitematerjali ära uhtumise korral mahuti ümbert väheneb
pinnase ühtlane toetus mahutile ning mahuti võib sellel kohal hakata deformeeruma.
Kaevise mõõtmed
Stabiilse pinnase korral peavad kaevise mõõtmed olema kaevu gabariitidest selle
kõikidest külgedest vähemalt 450 mm suuremad. Ebastabiilse pinnase korral peab olema
kaevis mahuti kõikidest külgedest suurem vähemalt ½ mahuti läbimõõdu võrra.
Mitu kaevu samas kaevises
Paigaldades mitu kaevu samasse kaevisesse peab jätma kaevude vahele vähemalt 450
mm suuruse vaheruumi.
Kaevise aluskiht
Kaevise põhjale või betoonplaadile tuleb paigaldada vähemalt 200 mm paksune
tagasitäite kiht, mis tuleb tihendada pinnasetihendajaga vähemalt 95%-ni pinnase
looduslikust tihedusest (selle saavutamiseks tuleks 200 kg tihendajaga tihendada
vähemalt 5 korda). Seejärel tuleb asetada kaev aluskihile ning vajadusel ankurdada.
Mahuti põhja täide
Korralikult tihendatud ja nivelleeritud aluskihile asetatud kaev tuleb vajadusel
ankurdada (vt. Ankurdamine). Kaevu alumise neljandiku tagasitäide on kõige kriitilisem
hea paigalduse saavutamiseks. Täiteks kasutada vaid eelpool kirjeldatud sobivate
näitajatega killustikku. Tihendamiseks kasutada prussi, millega on võimalik killustik
kaevu põhja ja külje alla korralikult kinni tampida (vt. joonis). Tihendamine teostada
kiht-kihilt kuni on saavutatud 90% loodusliku pinnase tihedusest.
Näited valest paigaldusest (vt joonised). Vale täitematerjali ja/või puudulikku tehnikat
kasutades võib mahuti alune pinnas ära vajuda või vee poolt ära uhutud saada ning
mahutil silindrile hakkavad mõjuma ebaühtlaselt jaotuvad pinnase surve jõud.
4.3. Ankurdamine
Üldiselt ei vaja pallikujulised PE kaevud piisava sügavuse korral pinnasevee tõstmise
vältimiseks ankurdamist. On tingimusi, mil ei pruugi maapinna iseankurdumisest piisata
ning kaev võib vajada lisaankurdamist. Seda järgmistel juhtudel:
Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050
[email protected]
- pinnaseveetase (ka ajutine) ulatub maapinnale lähemale kui 1m;
- vastava kaevu kogupaigaldussügavus on väikesem kui alltoodud tabelis näidatud
miinimumsügavus;
- maapind on halvasti vett läbilaskev ning suurte sademete korral võib vesi
koguneda kaevu ümbritsevasse paigalduskaevikusse;
- maapind on oma loomult halvasti kandev.
-
Iseankurduvuse
rakenduvuse alguse
Kaevu Teeninduskaevu sügavus maapinnast
∅ mm ∅ mm kaevu põhjani mm
600 2100
1500
800 2400
600 2400
1800 800 2600
1000 3600
800 3000
2200 1000 3400
1200 4000
Ankurdamiseks kasutada vaid nailonist ankurdusrihmasid. Rihmad võib kinnitada nii
ülemistesse kui ka alumistesse kinnitusavadesse. Vajadusel paigalda seeklid ringi enda
poolt soovitud kinnitusavadesse (vaata alltoodud jooniselt).
Ankurdamiseks võib kasutada erinevad ankurdusvahendeid nagu ankurdusplaat,
ankurdusplokid või ankurdusketastega. Paigaldaja võib erinevate variantide vahel endale
sobiva valida.
Betoonist ankurdusplaat peab olema vähemalt 200 mm paksune ja ulatuma kaevu
gabariitidest kõikidelt külgedelt vähemalt 200 mm üle.
Kaevu ja betoonplaadi vahele paigaldada vähemalt 200 mm paksune tihendatud liiva või
killustiku kiht. Eelistatud on killustik, kui on oht, et liiv võib saada liikuva vee tõttu ära
uhutud (vaata alltoodud jooniselt).
Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050
[email protected]
Teise variandina võib kasutada kahte betoonist plokki mõõduga 0,5 x 0,5 x 1,0 m.
Betoonist plokid peavad asetsema kaevu põhjaga ühel tasapinnal ning ploki ja kaevu
vahel peab olema vähemalt 500 mm paksune tihendatud täitematerjal. Kaev kinnitatakse
plokkide külge koormarihmadega joonisel näidatud kohtadelt (vaata alltoodud jooniselt).
Kolmanda variandina võib kasutada ankurduseks spetsiaalseid plastikust
ankurduskettaid. Kettad paigutada kaevu põhjaga samale tasapinnale ning siduda need
ankrdusrihmadega tõsteaasade külge (vaata alltoodud jooniselt).
Ankurdamiseks kasutatakse venimatuid polüesterrihmu laiusega 25 mm ja
koormustaluvusega 2000 kg.
4.4. Kaevise täitmine
Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050
[email protected]
Kaev paigaldatakse kaevikusse, mille põhi on täidetud ühtlaselt 30 cm paksuselt sobiva
täitematerjaliga. Kaevu alumise neljandiku tagasitäide on kõige kriitilisem hea paigalduse
saavutamiseks. Täiteks kasutada vaid eelpool kirjeldatud sobivate näitajatega killustikku.
Tihendamiseks kasutada prussi, millega on võimalik killustik mahuti põhja ja külje alla
korralikult kinni tampida (vt. joonis). Vale tihendamise korral rakenduvad kaevu seinale
maapinnast tulenevad jõud ebaühtlaselt ning sellega võib kaasneda rida paigaldusjärgseid
rikkeid.
Õige tihendamine Vale tihendamine
Tihendamine teostada kiht-kihilt kuni on saavutatud 90% loodusliku pinnase tihedusest.
Kaevu ümbrus polsterdatakse 30 cm paksuste täitematerjali kihtide kaupa, igat kihti
tihendades 95%-ni pinnase looduslikust tihedusest. Vältimaks tühikute jäämist
toruühenduste alla tuleb sealt samuti väga hoolikalt tihendada kasutades tampimiseks
prussi. Kõrge pinnasevee korral tuleb kaevu paigal hoidmiseks täita kaev veega.
Kaevu ümbritseva maapinna külmumise vältimiseks võib paigaldada ülemise täitekihi
alla soojustusplaadid, mis ulatuvad kaevu servadest 1m võrra üle. Paigaldage viimane kiht
täidist (vaata alltoodud joonisel).
Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050
[email protected]
4.5. Paigaldus liiklusega koormatud alale
Vältimaks liikluse poolt tekkiva koormuse kandumist kaevule tuleb tagada, et kaevuluuk
ei jääks toetuma jäigalt teeninduskaevu servale. Ujuv malmluuk tuleb paigaldada
vastavalt malmluukide paigaldusjuhendile. Selleks, et teealuse pinnase tihendamisel ja
igapäevase liikluse tulemusel tekkinud koormus ja vibratsioon ei suruks teeniduskaevu
ja kaevu korpust, tuleb maapinnast kuni 300 - 500 mm sügavusele paigutada betoonist,
vähemalt 150 mm paksune koormustasandusplaat. Koormustasandusplaadi servad
peavad ulatuma vähemalt 300 mm paigaldatava kaevu gabariitidest kaugemale. Vaata
alltoodud jooniselt.
Õiget tagasitäitematerjali ja paigaldusjuhiseid kasutades võib koormustasandusplaat täita
ka kaevu ankurduseplaadi funktsioone, mille korral kaev ei vajaks enam lisaankurdust.
5. Kasutamine ja hooldus:
5.1. Ohutus!
Enne kaevu sisenemist tuleb kaevu ventileerida vähemalt 5min.
Jälgida ohutusteateid ja märgiseid kaevus!
Kaevu teenindusredelil võib korraga viibida ainult üks inimene ja ta ei tohi kaasas
kanda esemeid, kui need ei ole kergekaalulised ja kergesti käsitletavad. Teine inimene
peab jääma kaevust välja jälgima kaevus töötava inimese ohutust ja vajadusel talle abi
pakkuma.
5.2. Hooldustööd:
Hooldustööd iseloom oleneeb kaevu tüübist, vastavalt kas on tegemist mõne eraldaja,
siibrikaevu, veemõõduakevu, õhueraldukaevu või pumpla.
Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050
[email protected]
- Rasvaeraldajatele ja õleraldajatele antakse koos seadmega kaasa eraldi hooldus ja
kasutusjuhend
- Siibri-, veemõõtja-, õhueraldus-kaevudel ja pumplatel tuleb kord aastas
kontrollida sulgarmatuuri töötamist – selleks teostada 1x sulgemine-avamine.
- Veemõõtjate, pumpade ja õhueraldajate hooldamisel lähtuda konkreetse seadme
hooldusjuhendist.
- Pumplatel puhastada tagasilöögiklapid sinna kogunenud võimalikust prahist ja
settest – sulgeda siibrid ja avada tagasilöögiklapi kaan!
- Iga 6 kuu tagant pesta surveveega puhtaks pumpla sisemised seinad ja puhastada
pumpla põhi sadestunud setetest – sõltuvalt pumplast ja tekkivatest setetest võib
periood olla ka lühem või pikem. Setted tuleb eemaldada kui sette maht ulatub
pumba töökojani.
- Peale pumpla hooldust lasta pumbad mööda tõstesiine tagasi pumplasse ning
kontrollida nende töötamist tööolukorras. Pumpade tõstmiseks ja allalaskmiseks
kasutada ainult selleks ettenähtud tõsteketti.
- Puhstatada ujuklülitid ja nivooandur settest ja mustusest, kontrollida pumba
toitekaablite olukorda, pumpla metallkonstruktsioonide maandusühendusi.
- Kontrollida kaevude korpust lekete või deformatsioonide kohta.
Kategooriliselt on keelatud sisetööde teostmine üksinda!
Juhul kui pumbad töötavad alla ettenähtud tootlikkust või on kuulda helisid, mis
puudusid korras pumpadel, soovitame, vältimaks võimalikku edasist pumpade
kasutamiskõlbmatuks muutumist, ette võtta abinõud rikke kõrvaldamiseks –
informeerige pumbade tarnijat
tarnijat Eccua OÜ-
OÜ-d!
Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050
[email protected]
KAEVU PAIGALDUSE KONTROLL-LEHT
Eccua soovitab parema paigalduskvaliteedi saavutamiseks ning garantiitingimuste
kindlamaks täitmiseks täita kaevu paigaldamise ajal allolev paigalduse kontroll-leht.
Loe paigaldusjuhend läbi ja täida käesolev kontroll-leht koheselt paigaldusprotsessi käigus.
Kui kontroll-leht on täidetud anna üks eksemplar kliendile, üks tootjale ja üks
objektijärelvalvele.
Objekti omanik: Kuupäev:
Objekti aadress:
Paigaldaja firma:
Paigaldaja järelvalve:
Tootja nimi: Eccua Pro OÜ Toote nr: _______________ Tootmise kuupäev:
________________
PAIGLDUSEELNE KONTROLL
KONTROLLIJA:
1) Visuaalne kontroll: Puuduvad märgid aukudest, pragudest,
kraapimistest ja puudulikust lamineerimisest.
_______________
2) Lekketiheduse testimine
(teostada kahtluse korral): Ei tekkinud veetaseme langust ....... min jooksul.
_______________
3) Tagasitäite materjal: Killustik fraktsiooni suurus ....... kuni ......... mm
Kruus fraktsiooni suurus ....... kuni ......... mm
_______________
Muu materjal: .....................................................
4) Kaeviku suurus: Kaeviku mõõdud vastavad paigaldusjuhedi nõuetele
_______________
5) Kaevamise tingimused: 1. Kaevik kuiv. Pinnasevee oodatav tasemekõikumine
ei ulatu mahutini ning puudub oht ala üleujutuseks
_______________
2. Märg kaevik. Pinnasevesi võib tõusta mahutini
või eksisteerib oht piirkonna üleujutuseks
_______________
6) Liikluskoormus: 1. Mahuti kohal esineb liikluskoormust (paigaldus
vastavalt liikluskoormusest tulenevatele nõuetele)
_______________
2. Mahuti kohal liikluskoormus puudub
(paigaldus vastavalt normaaltingimustele)
_______________
Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050
[email protected]
PAIGALDUSE KÄIGUS
KONTROLLIJA:
1) Aluskiht: Kaeviku põhja tagasitäide on ühtlane ja
minimaalselt ...... mm üle kaeviku loodusliku
põhja või betoonplaadi.
_______________
2) Mahuti seina vaba ruum: Kaev on paigaldatud korrektse vabaruumiga nii
kaeviku seina kui kõrvalasetsevate mahutite suhtes.
_______________
3) Ankurdamine: Ankurdus teostatud vastavalt juhendile ja juhendis
toodud materjalidega
_______________
4) Tagasitäide: Tagasitäite materjal on paigaldatud korraga ........ mm
kihtide kaupa tihedalt ümber mahuti vastavalt
paigaldusjuhendi nõuetele võttes arvesse eri
_______________
tagasitäitematerjalidele kehtivaid nõudeid
5) Mahuti täitmine paigaldusel: Mahuti täideti paigaldusel veega vastavalt juhendile
lubatud maksimaalsele paigaldussügavusele
_______________
PAIGALDUSE TESTIMINE
TESTIJA:
1) Kaevu paigaldussügavus: Kaevu lõplik/tegelik paigaldussügavus vastab tootja poolt
tootele määratud maksimaalsele paigaldussügavusele
_______________
2) Sisemine kontrollimine: 1) Tagasitäite kvaliteedi kontrollimine (eriti kaevu
(juhul kui mahutil on sissepääs) esimese kolmandiku ulatuses) puidust haamriga
_______________
koputades mahuti seina ja kuulates tühimike puudumist.
2) Defektide puudumine (mõrad, augud, kihtide lahti
tulemine) füüsiliste kahjustuste puudumine visuaalsel
_______________
kontrollimisel.
3) Lekketest: Veepinna taseme muutuse mõõtmine ..... min jooskul
_______________
4) Deformatsioon test: Kaevu vertikaalselt mõõdetud sisemine diameeter
- sisemine vertikaalselt mõõdetud diameeter enne
tagasitäidet D1= ........................ mm
- sisemine vertikaalselt mõõdetud diameeter peale
tagasitäidet D2= ........................ mm
Vertikaalse diameetrite kõikumise arvutus D2-D1=
........................ mm.
Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050
[email protected]
MÄRKUSED
1. Horisontaalse diameetri muutuse mõõtmine
2.
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
__________________________________________
________________________________
___________________________________
Koht ja aeg Järelvalve
Klient: ________________________________________
Tootja: ________________________________________
Järelvalve: ________________________________________
Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050
[email protected]
Dokumentatsioon
1. Alates iseankurduava kaevu paigaldusest tuleb kõik kaevus tehtud kontrollimised,
toimingud ja tähelepanekud fikseerida hooldusžurnaalis.
2. Kaevu hoolduspersonal peab olema läbinud instrueerimise, elektri- ja mürgistest
heitgaasidest tulenevatest ohtudest ja olema varustatud vajalike kaitsevahenditega
ja tööriistadega!
Tootja:
Eccua Pro OÜ
Angerja tee 40
76911 Hüüru, Saue vald
Tel: +372 622 8050
e-mail:
[email protected]
Tootja: Eccua ProOÜ, Angerja tee 40, Hüüru k, Saue v, Harjumaa, Eesti, Tel +372 622 8050
[email protected]
MATERJALIDE JA EHITUSTÖÖDE MAHUD
OÜ Alkranel Riia 4, 51004 Tartu Tel: +372 503 9010
Projekt: Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Töö nr: 17-09-25-VK
Pos Nimetus Ühik Kogus
1 Reoveekanalisatsioon
1.1 Kanalisatsioonitoru PVC De 110 SN8 m 12
1.2 Kanalisatsioonitoru PVC De 160 SN8 m 29
1.3 Teleskoopne kanalisatsioonikaev PE De 400/315 tk 3
1.4 Survekanalisatsioonitoru PE De63 m 40
1.5 Survetorustiku elekterkeevispõlv 90° De63 tk 2
1.6 Kanalisatsioonitoru De160/110 siirdmik tk 3
1.7 Reoveepumpla Walter ID1000, juhtkilp ja paigaldustarvikud kompl 1
1.8 Torustiku soojustusmaterjalid XPS (vajadusel) obj 1
1.9 Torustiku märkelint jm abimaterjalid obj 1
2 Sademeveekanalisatsioon ja drenaaž
2.1 Sademevee kanalisatsiooniitoru PP De 110 SN8 m 3
2.2 Drenaažitoru PE De 110 SN8 m 87
2.3 Teleskoopne drenaažikaev PE De400/315 tk 2
2.4 Drenaažitoru painduv käänik De110 tk 5
2.5 Drenaažitoru De110 otsakork tk 2
2.6 Tagasilöögiklapp De110 tk 1
2.7 Killustik (fr. 8-18 mm) drenaažitoru paigaldamiseks (orient) m³ 15
2.8 Geotekstiil ümber killustikupadja (drenaažitoru paigaldamisel) (orient) m² 172
2.9 Torustiku soojustusmaterjalid XPS (vajadusel) obj 1
2.10 Survetorustiku märkelint jm abimaterjalid obj 1
3 Ehitustööd
3.1 Kanalisatsioonitorustiku mahamärkimine m 81
3.2 Sademeveekanalisatsiooni ja drenaažitorustiku mahamärkimine m 91
3.3 Ajutine liikluskorraldus, sh liiklusmärkide paigaldamine obj 1
3.4 Ehitusaegne kaeviku toestamine ja veetõrjetööd (vajadusel) obj 1
3.5 Puude kaitsmine kaitsekilpidega (vajadusel) obj 1
3.6 Puude, põõsaste eemaldamine (need mis jäävad ette torustike rajamisel) obj 1
3.7 Ristuvate kommunikatsioonide toestamine obj 1
3.8 Reoveepumpla paigaldamine komp 1
3.9 Reoveepumpla elektritoite rajamine (3xG25mm2 maakaabel kaitsehülsis TAM 40/450N
komp 1
toitepesaga IP68)
3.10 Reoveepumpla elektri-automaatikapaigaldise rajamine komp 1
3.11 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku paigaldus - avatud kaevik m 40
3.12 Survekanalisatsiooni torustiku paigaldus - avatud kaevik m 40
3.13 Sademeveekanalisatsiooni ja drenaažitorustiku paigaldus - avatud kaevik m 91
3.14 Survetorustiku sõlmede ehitus tk 2
3.15 Survekanalisatsiooni torustiku ühendamine oleva kaevuga (materjalidega) tk 1
3.16 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ühendamine olevate torudega (materjalidega) tk 3
3.17 Kanalisatsioonitorustiku soojustamine soojustuskooriku/-plaadiga (vajadusel) obj 1
3.18 Drenaažitorustiku ühendamine oleva kaevuga (materjalidega) obj 1
3.19 Drenaažitorustiku killustikupadja rajamine (sh geotekstiili paigaldamine) obj 1
3.20 Olemasolevate sademevee restkaevude paigaldamine ümbritseva pinnaga samale
obj 1
kõrgusele
3.21 Mahajäetavate torustike otste tamponeerimine ja kaevude likvideerimine obj 1
3.22 Hoone sokli ja vundamendi korrastus (sh vuugivahede täitmine), hüdroilsolatsiooni
obj 1
rajamine ning soojustamine suletud pooridega PUR vahuga (materjalidega)
1(2)
Pos Nimetus Ühik Kogus
3.23 1-kihilise asfaltkatte taastamine (orient) m2 95
2
3.24 Tükkmaterjalist katte taastamine (orient) m 180
3.25 Kruuskatte taastamine (orient) m2 1
2
3.26 Haljasala taastamine (orient) m 90
3.27 Isevoolse torustiku läbipesu ja kaamerauuring m 40
3.28 Survekanalisatsiooni torustiku survekatsetus m 40
3.29 Sademevee kanalisatsioonitorustiku ja drenaažitorustiku läbipesu m 91
3.30 Objekti üleandmine obj 1
3.31 Teostusdokumentatsiooni koostamine obj 1
2(2)
OÜ Alkranel
[email protected]
24.09.2025 a nr 85
Tehnilised tingimused
Illimari tn 6, Ahja alevik, Põlva vald (11701:003:0057)
Kanalisatsioon
Kinnistu Illimari tn 6 on liitunud Ahja alevikus ühiskanalisatsiooniga (vt joonis 1).
Kinnistusisese kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel liituda olemasolevasse
liitumispunkti LP-4. Ärajuhitava reovee kogus ~ 0,2 m3/d.
Kanalisatsioonitorustiku minimaalne sügavus peab olema selline, et oleks välditud torustiku
külmumine.
Kinnistul paiknevate hoonete kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse 0,10 m üle tänava
kaevuluugi kõrgusmärgi. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee
paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni
kaudu.
Vajadusel paigaldada kinnistusisesele kanalisatsioonitorustikule tagasilöögiklapp
(täpsustada kinnistusisese projekteerimistööde käigus).
Sademeveekanalisatsioon
Põlva vallas kehtiva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga kasutamise eeskirja kohaselt loetakse
keelatud ühenduseks sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist
reoveekanalisatsiooni.
Illimari tänaval puudub sademeveekanalisatsiooni torustik. Sademevesi immutada
pinnasesse Illimari tn 6 kinnistul.
_______________________________________________________________________________
AS Põlva Vesi Telefon 799 6813 Registrikood 10151183 SEB Pank
Toominga 2a KMKR EE100004003 EE371010402010769000
63304 PÕLVA E-post:
[email protected] Swedbank
Koduleht www.polvavesi.ee EE572200221019237423
Kinnistusisesed torustikud projekteerida vastavalt kehtivatele normidele ja Eesti Vabariigi
Standarditele;
Projekt edastada kooskõlastamiseks AS Põlva Vesi;
Enne torustike ehitamist tuleb sõlmida kinnistu omanikul liitumisleping;
Torustike ehitamine tuleb tellida vastavat tegevusluba omavalt ehitusettevõttelt;
AS Põlva Vesi teostab kõigi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamisel järelevalvet;
Kinnistusiseste torustike (hoonest kuni liitumispunktideni) kohta esitada AS-le Põlva Vesi
teostusmõõdistus (digitaalselt);
Pärast ühendamist ühisveevõrguga ja/või -kanalisatsiooniga sõlmib kinnistu omanik
vee-ettevõttega teenuslepingu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristo Kivisaar
juhatuse liige
Lisad:
1. Joonis 1_ liitumispunkti asukoht_ Põlva vald, Ahja alevik, Illimari tn 6;
2. AS Põlva Vesi üldised tehnilised tingimused;
_______________________________________________________________________________________________
AS Põlva Vesi Telefon 799 6813 Registrikood 10151183 SEB Pank
Toominga 2a KMKR. EE100004003 EE371010402010769000
63304 PÕLVA E-post:
[email protected] Swedbank
Internet www.polvavesi.ee EE572200221019237423
3/4" Teras
VEESÕLME SKEEM
MK-4
Maakraan dn32
Kape: 51.76
Maapind: 51.83
Z= 49.97
Illimari6
11701:003:0057 PE De 90 PE De 90
Z= 49.96
El.keevissadul De90/40
LP-4, 200 PL
koos el.keevismuhviga
1 MAAPIND 52.07
KAAS 52.01 MET
PÕHI 49.22 h= 2.85m
1) 49.22 De 160 PVC
2) 49.22
kultuurima
K-3, 400/315 PL
2
MAAPIND 52.30
KAAS 52.29 MET 1
reklaam
PÕHI 50.58 h= 1.72m
2KE
1) 50.58 De 160 PVC
2) 50.58 De 160 PVC K-6, 400/3
MAAPIND
ja
KAAS 51.6
De 160 PVC
L=5.0m
i=0.013 >
PÕHI 48.9
1) 48.92 D
2) 49.93 D
Muhv 3) 48.92 D
Mp:51.91 Muhv
Z
=50.03
Mp:52.
25 Mp:52 Mp:51
2.8
3 .
07 Mp:52. .86
p
M:5 Z
=5 1 09 MK-4 Z
=
0
.33 Z
=5 0
.19 49.96
=5.
044 Z
=5 0
.20
Z De9 0P
3 E
L=2 . Mp:51.
87
1
0m De9
E
2
De1 2 MK-5-M Z
=4 9
.9 0P E M
0P 60P
VC 1 8 uhv
De9 K-4 L=2 3.
.8m L
=23
.0m i De1 3m Mp:5
L=81 =
0.0
06> 60P MK- 1.69
-5 VC 3 4-M
.
005>
0 -3 -MK k
rav L
a =22.5 2
1 K-6 Z
=49.76
MK m i
De 160 PVC
L=4.2m
i=0.013 <
rek =0.00
laam 5>
1 De1 6
MK-5 0PVC 3
L=25. 2 1
4m i
2 =0
i=0.007
.
L=3.4m
0 D
De 160 P
05> MK-6 1 k
raa
v e1 6
0
K-5, 400/315 PL
L=3
4.4
MAAPIND 51.86
i
=0.00
KAAS 51.75 MET
PÕHI 49.05 h= 2.81m
<
VC
1) 49.05 De 160 PVC
De 160 PVC
L=22.3m
i=0.019 <
2) 50.20 De 160 PVC
K-4, 400/315 PL 3) 49.05 De 160 PVC
orient.
MAAPIND 52.09
KT 51.98 MET
KAAS
PÕHI 49.16 h= 2.93m b
et
soojatra
1) 49.16 De 160 PVC 7
2) 50.45 De 160 PVC
ssis ves
3) 49.16 De 160 PVC
õnu
1.5 E
i
017
AS PÕLVA VESI ÜLDISED TEHNILISED TINGIMUSED
1. ÜLDIST
1.1. Projekti koostamisel tuleb arvestada kõikide vastavate seadustega, määrustega ja standarditega.
1.2. Käesolevat dokumenti täiendavad aadressipõhised kinnistu liitumistingimused.
1.3. Veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatisi hõlmavad projektid tuleb koostada selliselt, et selle alusel
on võimalik saada ehitusluba ja selle põhjal ka ehitada.
1.4. AS-le Põlva Vesi tehtavatest töödes peab arhiivi jääma vähemalt üks originaal paberkandjal ja
digitaalselt CD-l. Digitaalse versiooni joonised peavad olema esitatud Microstation keskkonnas
(*.dgn).
1.5. Tööprojekti koostamisel peab projekt sisaldama minimaalselt plaani mõõtkavas 1:500 millel
näidatakse:
torustike kulgemine;
majaühendused (joogiveele ja/või reoveekanalisatsioonile);
kanalisatsioonikaevude asukoht;
sademevee liikumise suund projekteeritavatel aladel;
sademevee kogumiskohtadesse praeguse maapinna ja teede-platside profiili järgi sademevee
restkaevud või sademevee immutuskohad;
torustikud tuleb siduda olemasolevate koordinaatsüsteemidega.
1.6. Tuleb projekteerida ühendused olemasolevate torustikega, mida ei renoveerita ega ehitata.
1.7. Tööprojekti pikiprofiilid
koostatakse mõõtkavas 1:500/1:50
joonisele peab olema kantud toru andmed (läbimõõt, kaevude tsentrite vahekaugused, kalded,
sirgestatud trassi skeem, kõrgusmärgid (olemasolev maapind, kaevu luuk, kaevu põhi, sisse-
ja väljavoolu torude kõrgusmärgid)).
Joonisele peab olema kantud kaevude andmed (läbimõõt, kaevu skeem, voolusuunad).
2. PROJEKTI SELETUSKIRI JA TÖÖMAHTUDE TABELID
2.1. Projekti seletuskiri peab olema lihtsalt loetav ja üheselt mõistetav. Üle- ja ümberkirjutistega
eksemplare ei aktsepteerita.
2.2. Seletuskiri peab sisaldama minimaalselt
kvaliteedinõudeid kasutatavatele materjalidele, torudele, kaevudele ja seadmetele;
tööde teostamise metoodika;
tööde teostamise kontrolli ja vastuvõtmiskatsetuste metoodikat;
väliskommunikatsioonide ühenduste kirjeldust;
liitumispunktide tehnilise lahenduse kirjeldust, nende paiknemist, olemasolevate
liitumisvõimaluste ja tingimuste muutmise vajadust;
juhiseid rakendatavate meetmete kohta keskkonnaohutuse ja tööohutuse tagamiseks;
meetmete ja nõuete kirjeldust juhuks kui tööde käigus on vajalik kinnistu(te) ja/või hoone(te)
ajutist veega varustamist ja/või kanaliseerimist või tööaegseid kanalisatsioonivee
ülepumpamist;
kohaliku omavalitsuse poolt tööde teostamiseks nõudeid;
täpseid nõudeid ehitustööde teostamise kvaliteedile.
2.3. Töömahtude tabelid peavad olema koostatud lihtsalt ja loogiliselt. Tööde järjestus peab olema
koostatud arvestades nende ajalist järgnevust. Materjalide spetsifikatsioon peab olema
koostatud põhjalikult ja kajastama kõiki materjale. Väikseid detaile ei ole vaja märkida eraldi
reana. Näiteks võiks siibri juurde kuuluda märkus „sh poldid, seibid ja tihendid“ ja „kõik
nõuetekohaseseks paigaldamiseks vajalikud materjalid“.
3. TINGIMUSED JOONISTELE
3.1. Joonised peavad olema selgesti loetavad. Projekteeritavat torustikku märkivad jooned peavad
olema lihtsalt eristatavad olemasolevate torustike joonest. Soovitavalt paksema joonega.
3.2. Joonised on soovitav väljatrükkida värvilistena- veetorustik sinine ja kanalisatsioonitorustik ja
sademevee kanalisatsioonitorustik punane.
3.3. Värvilise trüki korral peavad olema värvid valitud ja joonis koostatud nii, et must-valge koopiat
tehes jäävad kõik jooned joonistel loetavaks ja tingmärgid eristatavaks.
3.4. Pikiprofiili koostamine on nõutav nii vee- ja kanalisatsioonitorustike tööprojektis.
3.5. Kõikidel sõlmede joonistel tuleb tähistada ja lisada täpne sõlme lahenduse joonis. Sõlmede
ja/või kaevude tähistus kooskõlastada AS-ga Põlva Vesi (nt ühendus magistraaltorustikule,
veemõõdusõlm, jaotuskaev jne).
3.6. Teostusjoonised tuleb esitada dgn formaadis ja koostatakse mõõtkavas M 1:500 (asendiplaan
ja pikiprofiil) vt projekteerimise osa. Sõlmede skeemid mõõtkavas M 1:50. Teostusjoonise järgi
peab olema võimalik tuvastada valminud rajatist looduses. Teostusmõõdistusel tuleb kasutada
projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust. Teostusjoonisele kantud informatsioon peab
kajastama rajatist iseloomustavaid parameetreid (mõõtmed, materjal, jne). Mõõdistused tuleb
teha enne ehituskaeviku tagasitäidet.
3.7. Vee- ja kanalisatsioonitorustike asendiplaan – näidatakse ära kaevude asukohad, hüdrandid,
siibrid, majaühendused jms kasutades koordinaadistikku ja/või sobivate sidumiselementide
olemasolul sidemeid. Sidumiselementidena võib kasutada vaid alalisi rajatisi (ehitised, sillad,
monumendid).
3.8. Vee– ja kanalisatsioonitorustike pikiprofiil – näidatakse kaevude kaante kõrgused, toru põhja
kõrgus, torustike lõikude pikkused ja kalded ning insener-tehniliste rajatiste tegelikud
tasapinnad.
3.9. Kaablite asendiplaan – näidatakse ära käänakuid, kaablite otsad jm kasutades koordinaatistiku
ja/või sobivate sidumiselementide olemasolul sidemeid.
4. TINGIMUSED VEEVÕRGULE
4.1. Üldised nõuded
4.1.1. Minimaalne torustiku rajamissügavus on 1,8 meetrit toru peale. Torustike materjalina
kasutatakse üldjuhul plastist (PE) torusid. Torude ühendamismeetodina on aktsepteeritud
ainult põkk- ja muhvkeevis. Torustikud ja detailid peavad vastama minimaalselt PN10
surveklassile.
4.1.2. Veetorustikust 30cm kõrgemale tuleb paigaldada traadiga märkelint, mille otsad tuuakse
maapeale kapede alla. Traadi ristlõige minimaalselt 1,5 m2.
4.1.3. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja malm detaile (kolmikud, ristid).
Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid liitmikke. Samuti on keelatud
kasutada ilma plast või galvaanis katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatudpoldi, seibid
jne). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike.
4.1.4. Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest
detaile. Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud epoksiidkattega.
4.1.5. Kaevud peavad olema veetihedad ja keeviskaevud Kaevud võib valmistada nii
raudbetoonist kui plastist. Kasutada tuleb teleskoopkaevusid.
4.1.6. Torustik tuleb projekteerida nii, et sellele oleks tagatud juurdepääs hooldusautoga.
4.1.7. Siibrisõlmed teha maa-alused ja siibritele kasutada spindlipikendusi. Maakraanide ja siibrite
spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest ja teleskoopilised. Paigaldamisel
tuleb jälgida et siibrite, maakraanide ja spindlipikendused on valmistatud sama tootja poolt.
4.1.8. Üldjuhul tuleb kinnistu kohta ainult üks veeühendustorustik, kui enamat ei nõua
tehnoloogilised vajadused. Majaühenduste torustiku miinimum nominaalläbimõõt 32mm.
4.2. Tuletõrje veevõtt ja hüdrandid
4.2.1. Väikeasulates lahendatakse päästetöödeks vajalik veevõtt olemasolevate veekogude ja
tuletõrjemahutite baasil.
4.2.2. Puurkaevude juurde näha ette päästetööde otstarbeks veevõtu võimalus.
4.2.3. Hüdrandid projekteeritakse ja asukoht valitakse koos AS Põlva Vesi spetsialistiga ja
kinnitatakse asukoht Päästeametis.
4.2.4. Hüdrantide tõusutoru tühjendamise torustik ei tohi olla ühendatud kanalisatsiooniga.
4.3. Veemõõtesõlm ja veearvesti
4.3.1. Veemõõtesõlm ehitatakse vastavalt AS Põlva Vesi üldiste tehniliste tingimuste lisaks
olevale joonise järgi (Lisa 1).
4.3.2. Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe peale sisendustoru
suubumist kinnistule. Ruum peab olema kuiv ja veearvesti asukoht peab olema valgustatud
ning küllaldaselt soojustatud (minimaalselt +4 C), et vältida veearvesti külmumist.
Võimalusel ette näha põrandasse sulgemisvõimalusega trapp.
4.3.3. Enne veearvestit ei tohi olla ühtegi kinnistusisest hargnemist s.t. kogu tarbitav vesi peab
läbima peaveearvestit. Peaveearvesti paigaldab vee-ettevõtte esindaja.
4.3.4. Veemõõdusõlmele peab olema tagatud juurdepääs regulaarseks kontrolliks ja veearvesti
vahetuseks korralise taatluse perioodil vee-ettevõtja esindaja poolt. Kõik erandlikud
paigaldusviisid kooskõlastada kirjalikult vee-ettevõtja esindajaga.
4.3.5. Erandjuhtudel, kui veearvesti paigaldamiseks ei ole hoones sobivat ruumi ja seda ei saa
rajada, siis võib panna AS-i Põlva Vesi juhiste järgi kaevu.
4.3.6. Veemõõtesõlme sisustamine (torude, sulgurite, arvestikanduri paigaldamine) toimub
kliendi kulul.
5. TINGIMUSED KANALISATSIOONILE JA SADEMEVEEKANALISATSIOONILE
5.1. Üldised nõuded
5.1.1. Kanalisatsioonitorustiku minimaalne sügavus peab olema selline, et oleks välditud torustiku
külmumine. Peab olema tagatud torustiku kaitstus mehaaniliste ja dünaamiliste vigastuste
eest.
5.1.2. Isevoolsete kanalisatsioonitorustikel kasutada polüvinüülkloriid (PVC) torusid, sajuvee- ja
isevoolsete kanalisatsioonikollektorite puhul polüpropüleen (PP), surve- ja sajuveetorustike
puhul polüetüleen (PE) torusid.
5.1.3. Torustiku pööramisel on nõutav pöördekaev. Kõik kanalisatsioonitorustiku pöörangud ja
kõrguse muutused tuleb teostada kaevus sees. Kaevust-kaevu peab torustik olema sirge.
Minimaalne pöördekaevu kaevuläbimõõt peab olema DN400.
5.1.4. Minimaalne torustiku rõngasjäikus on SN8. Torustikul peab olema tagatud sobiv vähemalt
minimaalne lubatud kalle. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru.
5.1.5. Torustik tuleb projekteerida nii, et sellele oleks tagatud juurdepääs hooldusautoga.
5.1.6. Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja
esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette nähtud, siis on selleks reovee
kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva
vaatluskaevu kaane kõrgus ning sademevee kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima
tänavapinna kõrgus +0,1 m.
5.2. Kaevud
5.2.1. Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub
teekattematerjalile või ümbritseval pinnasel (teleskoopkaevud). Kaevude maksimaalne
lubatud vahekaugus tänavatorustikul on 50m. Üldjuhul kaevude lubatud minimaalne
läbimõõt DN400. Jämedamate kui DN400 kanalisatsioonitorustike ristumiskohas tuleb
projekteerida kaev tõusutouga minimaalselt DN500.
5.2.2. Majaühendustorustikel võiks olla (soovituslik) kinnistu sees vähemalt üks kaev
(vaatluskaev). Torustiku pööramisel on nõutav pöördekaev. Minimaalne pöördekaevu
kaevuläbimõõt peab olema DN400. Üldjuhul on kinnistu kohta üks liitumispunkt reoveele
ja/või sademeveele va. erandjuhul, kui tehnilistel põhjustel on suurema arvu
liitumispunktide ehitamine ratsionaalsem. Uutel ja renoveeritavatel torustikel rajatakse
kanalisatsioonitoru mitte liituvale kinnistule kuni kinnistu piirini ja lõpetatakse otsakorgiga.
5.2.3. Sademeveekanalisatsiooni kaevude puhul kasutatakse teleskoopkaevusid. Torustikel
läbimõõduga kuni 250 kasutatakse kaevusid põhjast 400 (teleskoop 315). Suuremate
kaevude kasutamise puhul antakse igakordselt eri lahendus.
5.3. Kohtpuhastid
5.3.1. Reovee imbsüsteeme reoveekogumisalal rajada pole lubatud.
5.3.2. Kui hoones on olemas või hoonesse rajatakse toitlustusasutus, tuleb paigaldada hoonest
väljuvale kanalisatsioonitorustikule rasvapüüdja.
5.3.3. Tootmisprotsessis tekkivad võimalikud ohtlikud jäätmed tuleb eemaldada enne reovee
ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastites.
5.4. Survetorustiku katsetamine
5.4.1. Survetorustiku kontrollimine veetihedusele tuleb teha vastavalt standardile SFS 3115 (vt
paigaldusjuhend RIL 77-1990). Järelevalvet torustike katsetamisele teeb AS Põlva
Vesipoolt määratud isik ja/või omanikujärelevalvet teostav insener.
5.4.2. Surve torustikus tõstetakse 1,3x nimirõhuni. Surve hoidmine 1,3x nimirõhul kahe tunni
vältel vajadusel lisatakse vett. Survet vähendatakse nimirõhuni. Survestusseade
eemaldatakse. Võetakse esimene lugem. Vett lisada pole lubatud. Kahe tunni möödudes
võetakse teine lugem.
5.5. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike läbipesu ja videouuring.
5.5.1. Peale ehituskaeviku lõplikku tagasitäitmist, kuid mitte varem kui 10 päeva on möödunud
lõpliku tagasitäite tegemisest tuleb kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku lõigud läbi pesta
veega, kasutades selleks spetsiaalset survepesurit. Vahetult peale torustiku survepesu tuleb
kõikide (s.h. majaühenduste harud kuni liitumispunktideni) isevoolsete
kanalisatsioonitorustiku lõikudele teha videouuring torustiku paigaldusjärgse seisukorra
väljaselgitamiseks. Videouuringu teostamiseks kasutatakse vastavaid kaameraid ja
seadmeid. Video salvestatakse VHS/DVD lindile/plaadile. Minimaalselt peab videolindil
iga objekti kohta olema märgitud torustiku asukoht, toru materjal ja läbimõõt, uuringu
kuupäev ja kellaaeg, uuringu eesmärk (eeluuring, teostusuuring jne), kaugus algusest (cm
täpsusega), liikumissuund ja vaatenurk vastaval kaugusel. Liikumissuuna
iseloomustamiseks kasutatavad tähistused peavad olema identsed teostusmõõdistusel
märgitud tähistustega. Igale videolindi sildile ja karbile märgitakse filmise kuupäev ,
kellaaeg, filmitud torustik ja selle asukoht.
5.6. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike katsetamine
5.6.1 Järgnevad katsetused tuleb läbi viia juhul kui AS Põlva Vesi, omanikujärelevalve,
ehitusjärelevalve, Insener (FDIC-ul põhineva lepingu korral) neid nõuab.
5.6.2. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku kontrollimine veetihedusele. Kontrollimine tuleb teha
vastavalt standarditele SFS 3113 (vt paigaldusjuhend RIL 77-1990).
5.6.3. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku kontrollimine infiltratsioonile. Nii on võimalik torustikku
kontrollida piirkondades, kus veetase pinnases on torustikust kõrgemal. Infiltratsioonile
kontrollimiseks tuleb sulgeda kõik sissevoolud ja jälgida torustikku 30 min jooksul. Pinnasevee
infiltratsioon torustikku ei ole lubatud.
5.6.3. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku deformatsiooni kontrollimine. Torustiku deformatsiooni
kontrollimine mõõtsilindriga tuleb teha nendel lõikudel, mille puhul videouuringu alusel tekib
kahtlus torustiku paigaldamise kvaliteedis. Torustiku deformatsioon ei tohi ületada standardis
SFS3135 määratud suurusi (vt paigaldusjuhend RIL 77-1990).
Reoveekanalisatsioon 1 Drenaažitorustik 1
Reoveekanalisatsiooni majaühendus 2
Reoveekanalisatsiooni majaühendus 3
Drenaažitorustik 2
De400/315
De400/315
De400/315
H=1.20
H=2.29
H=2.41 D1000
H=2.78
H=0.86
H=1.31
H=2.25
De400/315
De400/315
H=1.22
H=1.32 DN800
De110
H=2.75
De400/315
H=2.74
De400/315
H=1.05
H=1.09
51.50 51.50 51.50
51.00 51.00
H=1.65
De400/315
H=1.22
De110
PP 51.00
50.97
PP
50.76
50.50 50.50 50.50 50.50
PVC ≈50.53 PP
50.40 ≈50.43 50.48
PP
50.00 50.22
50.00 50.00 50.00 PP 51.00
PVC 50.05
PVC
49.81 49.84
49.50 49.50 PE
49.50 49.50 50.50
PE
49.49 PP PP
49.39 PE
49.36 49.36
49.22
49.00 49.00 49.00 49.00
PE
49.33
50.00
PVC PVC
PVC
Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon
48.86 48.89
48.82
PVC
48.50 48.50 48.50 48.50 49.50 ≈49.65
Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon
48.61 asb
48.49
PE
Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsioon
49.24
48.00 48.00 48.00 49.00
Projekteeritav drenaaž
48.00
Projekteeritav drenaaž
Madalpingekaabel
≈48.96
Madalpingekaabel
Mhor: 1:500 Mhor: 1:500
Soojatorustik
Mhor: 1:500 Mhor: 1:500 Mhor: 1:500
D1
D1
K1
K1
Veetrass
Mver: 1:50 Mver: 1:50 Mver: 1:50 Mver: 1:50 Mver: 1:50
LVV-3 LVV-2 LVV-1 KVK-3 DVK-2
KAEVU TÄHIS KAEVU TÄHIS KAEVU TÄHIS KVK-2 KAEVU TÄHIS Kork-1 DVK-1 KAEVU TÄHIS Kork-2 DVK-2
KVK-3 KVK-2 KVK-1 RPJ-1
SK-1
OLEMASOLEVA MAAPINNA OLEMASOLEVA MAAPINNA OLEMASOLEVA MAAPINNA OLEMASOLEVA MAAPINNA
51.80
51.75
51.60
50.90
51.00
51.15
50.55
50.90
50.90
OLEMASOLEVA MAAPINNA
51.65
51.60
51.75
50.55
50.55
50.55
KÕRGUS (m ABS) KÕRGUS (m ABS) KÕRGUS (m ABS) KÕRGUS (m ABS) KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD PROJEKTEERITUD PROJEKTEERITUD PROJEKTEERITUD
51.80
51.75
51.60
50.90
51.00
51.15
50.55
50.90
50.90
PROJEKTEERITUD
51.65
51.60
51.75
50.55
50.55
50.55
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
50.94
50.60
50.55
50.40
48.82
48.61
48.59
TORU PÕHJA KÕRGUS
49.50
49.33
TORU PÕHJA KÕRGUS
49.85
49.81
TORU PÕHJA KÕRGUS
48.90
TORU PÕHJA KÕRGUS 48.86
49.50
49.33
49.24
49.23
TORU PÕHJA KÕRGUS
(m ABS) (m ABS) (m ABS) (m ABS) (m ABS)
0.86
1.15
1.20
1.20
2.78
2.29
2.41
1.65
1.22
1.05
1.09
2.75
2.74
2.25
1.22
1.31
1.32
TORU RAJAMISSÜGAVUS TORU RAJAMISSÜGAVUS TORU RAJAMISSÜGAVUS TORU RAJAMISSÜGAVUS TORU RAJAMISSÜGAVUS
10 10 87 25 10 5
LANG 510
LANG 3.9m LANG 3.9m 3.9m 6.0m 22.8m LANG LANG 33.3m
52.5m 1.4m
TORU MATERJAL PVC De110 - 3.9m TORU MATERJAL PVC De110 - 3.9m TORU MATERJAL PVC De110 - 3.9m PVC De160 - 28.8m
TORU MATERJAL PE De110 - 53.9m TORU MATERJAL PE De110 - 33.3m
VAHEKAUGUSED (m) 3.9 VAHEKAUGUSED (m) 3.9 VAHEKAUGUSED (m) 3.9 6.0 20.8 2.0 VAHEKAUGUSED (m) 34.7 17.8 1.4 VAHEKAUGUSED (m) 33.3
5.5 9.1 3.3 5.8 1.9 3.3 1.9 20.4
K1
K1
270° 253° 257°
SK
SIRGESTATUD TRASSI SIRGESTATUD TRASSI SIRGESTATUD TRASSI SIRGESTATUD TRASSI
269° 188° 262°
SIRGESTATUD TRASSI
D1
D1
K1 K1 K1 D1 D1 D1
PLAAN
K1
K1
PLAAN PLAAN 180° 270° PLAAN
D1 D1 D1 D1 D1
PLAAN 254° 256°
K1
D1
K1
270°
D1
Projetktijuht/Proj engr. Kristjan Karabelnik Tellija/Customer Töö nr./Job nr.
Projekteerija/Designer Kristjan Karabelnik Roke Teenused OÜ 17-09-25-VK
Projekteerija/Designer Meelis Mark Objekt/Object Joonise nr./Drawing nr.
Kontrollija/Inspector Erkki Metsa
/allkirjastatud
digitaalselt/
Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž PR-01
Aadress/Location Mõõtkava/Scale
OÜ ALKRANEL Illimari tn 6, Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa 1 : 500
Riia 4, Tartu
tel. 736 6676 Joonis/Drawing Kuupäev/Date
Torustike pikiprofiilid 27.11.2025
[email protected]
www.alkranel.ee
Fail/File 170925VK_TP_VK_AhjaKultuurimajaVK.dwg Staadium/Stage: TP
Qty. Description
1 UNILIFT AP50B.50.08.1V
Note! Product picture may differ from actual product
Product No.: 96004587
Submersible effluent pump
Vertical single-stage stainless steel submersible
pump with integrated submersible 1-phase
motor.
The pump is fitted with ring stand and carrying
handle and is supplied with a 10 m mains
cable.
The impeller is a VORTEX impeller for
50 mm free passage suitable for pumping
surface water, groundwater, wastewater and
similar.
The pump has a double shaft seal and an
intermediate oil chamber pre-filled with non-toxic
special oil.
The motor is insulation class F with thermal
overload protection and has long-life deep-groove
greased-for-life ball bearings.
The pump has Rp 2 inch discharge port and is
ready for installation either free-standing or
on an auto-coupling system.
Printed from Grundfos Product Centre [2025.47.001] 1
96004587 UNILIFT AP50B.50.08.1V 50 Hz
H UNILIFT AP50B.50.08.1V, 50Hz eta
[m] [%]
12
11 55
10 50
9 45
8 40
7 35
6 30
5 25
4 20
3 15
2 10
1 5
0 0
0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 3.0 3.5 4.0 4.5 5.0 5.5 6.0 6.5 Q [l/s]
Q = 3.84 l/s
H = 6.038 m
Liquid temperature during operation = 20 °C
Eta pump+motor = 23 %
P1
[W]
1,300
1,200
1,100
1,000
900
800
700
600
500
400
300
200
100
0
P1 = 986.9 W
Printed from Grundfos Product Centre [2025.47.001] 2
H UNILIFT AP50B.50.08.1V, 50Hz eta
Description Value [m] [%]
General information: 12
Product name: UNILIFT AP50B.50.08.1V
11 55
Product No: 96004587
10 50
EAN number: 5700391489549
9 45
Technical:
Actual calculated flow: 3.84 l/s 8 40
Maximum flow: 6.67 l/s 7 35
Resulting head of the pump: 6.038 m 6 30
Maximum head: 11 m 5 25
Type of impeller: VORTEX
4 20
Max. Particle: 50 mm
3 15
Approvals: CE,RCM,VDE,LGABG,EAC,MOR
O,MORO,UKCA,SEPRO 2 10
Materials: 1 5
Pump housing: Stainless steel 0 0
0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 3.0 3.5 4.0 4.5 5.0 5.5 6.0 6.5 Q [l/s]
EN 1.4301
AISI 304 Q = 3.84 l/s
H = 6.038 m
Impeller: Stainless steel Liquid temperature during operation = 20 °C
EN 1.4301 Eta pump+motor = 23 %
P1
AISI 304 [W]
Installation: 1,200
Range of ambient temperature: 0 .. 40 °C
1,000
Type of connection: Rp
Size of connection: 2 inch 800
Maximum installation depth: 7m 600
Inst dry/wet: S
400
Installation: H/V
Auto-coupling: Y 234
200
210
Place of installation: Indoor/outdoor
116
73
Rp 2
455
0
Liquid: P1 = 986.9 W
Pumped liquid: Any Newtonian liquid
Liquid temperature range: 0 .. 40 °C
Selected liquid temperature: 20 °C
Density: 998.2 kg/m³
Electrical data:
Power input P1: 1.2 kW
455
Motor type 1-phase: PSC
Rp 2
Rated power - P2: 0.74 kW
Mains frequency: 50 Hz
116
Rated voltage: 1 x 230 V
73
Rated current: 5.37 A
Cos phi - power factor: 0.97
Rated speed: 2790 rpm
Capacitor size - run: 16 µF/400 V
210
Enclosure class (IEC 34-5): IP68
Insulation class (IEC 85): F
Built-in motor protection: CONTACT 234
Thermal protec: internal
Length of power cable: 10 m
L N
Type of cable plug: SCHUKO
Others:
Net weight: 11.5 kg
Gross weight: 12.1 kg
Danish VVS No.: 391272112
Swedish RSK No.: 5885937
Finnish LVI No.: 4822589
Environmental approvals: WEEE
M
1
Printed from Grundfos Product Centre [2025.47.001] 3
96004587 UNILIFT AP50B.50.08.1V 50 Hz
455
Rp 2
116
73
210
234
Note! All units are in [mm] unless others are stated.
Disclaimer: This simplified dimensional drawing does not show all details.
Printed from Grundfos Product Centre [2025.47.001] 4
96004587 UNILIFT AP50B.50.08.1V 50 Hz
L N
M
1
Note! All units are in [mm] unless others are stated.
Printed from Grundfos Product Centre [2025.47.001] 5
Riia 4, 51004 TARTU
Tel: 7 366 676
Reg. nr: 10607878
MTR: EEP000870
Töö nr. 17-09-25-VK
PÕLVAMAA, PÕLVA VALD, AHJA ALEVIK
AHJA KULTUURIMAJA VÄLISKANALISATSIOON JA DRENAAŽ
TÖÖPROJEKT
Projektipiirkonnas asuvad:
- Ahja – Vastse-Kuuste maantee (tee nr 18180)
- Ahja mõisa park – kaitsealune park (KLO1200163)
- Kinnismälestis - Ahja mõisa park (registri nr 23657)
- Kinnismälestis – Ahja mõisa ait-kelder (registri nr 23659)
- Keskmine järv (Ahja Keskmine järv) (VEE2094950) veekaitse-, ehituskeelu- ja
piiranguvöönd
TELLIJA: ROKE TEENUSED OÜ
PROJEKTIJUHT: KRISTJAN KARABELNIK
PROJEKTEERIJA: MEELIS MARK, ERKKI METSA, KRISTJAN KARABELNIK
VASTUTAV SPETSIALIST: ERKKI METSA (Diplomeeritud veevarustuse- ja
kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 166364)
TARTU 2025
SISUKORD
KOONDANDMED ....................................................................................................................................... 3
ASUKOHA PLAAN ..................................................................................................................................... 4
SELETUSKIRI ............................................................................................................................................. 5
1. ÜLDOSA .............................................................................................................................................. 5
2. LÄHTEANDMED............................................................................................................................... 6
2.1 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................................. 6
2.2 LÄHTEÜLESANNE ......................................................................................................................... 6
2.3 PROJEKTALA EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...................................................................... 6
2.4 VEE- JA REOVEE VOOLUHULK ...................................................................................................... 6
3. PROJEKTLAHENDUS ..................................................................................................................... 7
4. ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDELE JA MATERJALIDELE ............................................. 8
4.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD.................................................................................................................. 8
4.2 TÖÖD MADALPINGEKAABLITE KAITSEVÖÖNDIS ........................................................................... 9
4.3 TÖÖTAMINE TELIA EESTI AS JA ELA SA LIINIRAJATISTE KAITSEVÖÖNDIS ................................. 9
4.4 KESKKONNAKAITSELISED PIIRANGUD .......................................................................................... 9
4.5 TÖÖDE MUINSUSKAITSEALAL JA KAITSEVÖÖNDIS .......................................................................10
4.6 TÖÖD VEEKOGU VEEKAITSE-, EHITUSKEELU- JA PIIRANGUVÖÖNDIS ...........................................11
4.7 PUUDE KAITSMINE ......................................................................................................................11
4.8 MAHAJÄETAVATE TORUSTIKE JA KAEVUDE LIKVIDEERIMINE .....................................................11
4.9 TEGEVUSED RIIGIMAANTEEL JA MAANTEE KAITSETSOONIS .........................................................11
4.10 REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK .........................................................................................13
4.11 SADEMEVEE- JA DRENAAŽITORUSTIK ..........................................................................................14
4.12 KINNISTU REOVEEPUMPLA ..........................................................................................................15
4.13 REOVEEPUMPLA PAIGALDAMINE .................................................................................................15
5. PINNASETÖÖD ................................................................................................................................16
6. KATETE TAASTAMINE .................................................................................................................16
6.1 ASFALTKATTE TAASTAMINE .......................................................................................................17
6.2 TÜKKMATERJALIST KATTE TAASTAMINE.....................................................................................17
6.3 KRUUSKATTE TAASTAMINE.........................................................................................................18
6.4 TEEKATETE AJUTINE TAASTAMINE ..............................................................................................18
6.5 HALJASTUSE TAASTAMINE ..........................................................................................................18
7. HOONE VUNDAMENDI JA SOKLI KORRASTUS NING SOOJUSTAMINE ........................18
8. EHITUSKORRALDUS, TEOSTUSDOKUMENTATSIOON, KATSETUSED ..........................19
9. KESKKONNAKAITSE. TÖÖOHUTUS .........................................................................................19
10. REOVEEPUMPLA KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND............................................................19
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
2/20
LISAD:
LISA 1 – REOVEEPUMPLA TELLIMISLEHT
LISA 2 – REOVEEPUMBA TOOTELEHT
LISA 3 - REOVEEPUMPLA PAIGALDUSJUHEND
JOONISED:
Jrk Nr Nimetus Mõõtkava
1 AS-01 Torustike asendiplaan M 1:500
2 PR-01 Torustike pikiprofiilid Mv 1:50 Mh 1:500
3 L-01 Ehituskaeviku tüüpristlõige ja katete taastamise lõiked -
4 L-02 Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel -
projekteeritud torustikega
5 TL-01 Riigitee taastamine M 1:40
6 AR-01 Vundamendi soojustuse ja sokli korrastuse lõige M 1:30
KOONDANDMED
PROJEKTI NIMETUS: AHJA KULTUURIMAJA VÄLISKANALISATSIOON JA DRENAAŽ.
TÖÖPROJEKT
TELLIJA: ROKE TEENUSED OÜ
PROJEKTEERIJA: OÜ ALKRANEL
KONTAKTISIK: KRISTJAN KARABELNIK tel. 50 39 010
OBJEKTI ASUKOHT: PÕLVAMAA, PÕLVA VALD, AHJA ALEVIK
PROJEKTEERITUD: ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK 40 m
SURVELINE KANALISATSIOONITORUSTIK 40 m
SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK 3m
DRENAAZITORUSTIK 87 m
KINNISTU REOVEEPUMPLA ID1000 WALTER 1 kompl
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
3/20
ASUKOHA PLAAN
PROJEKTALA
Joonis 1. Projektala asukoha plaan
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
4/20
SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA
Käesolev tööprojekti eesmärgiks on anda lahendus Ahja alevikus Illimari tn 6 kinnistul
asuva Ahja kultuurimaja reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ning hoone
drenaažitorustiku rajamiseks. Lisaks eelnevale antakse projektis põhimõtteline lahendus
hoone sokliosa korrastustöödeks ning vundamendi soojustamiseks PUR vahuga.
Käesoleva projektiosa aluseks olevad lähtematerjalid:
1. Illimari tn 6 geodeetiline alusplaan. Topo-geodeetiline mõõdistamine. Geodeesia
OÜ, töö nr GE-4591;
2. Liitumistingimused Illimari tn 6, Ahja alevik, Põlva vald (11701:003:0057). AS
Põlva Vesi, 24.09.2025 nr 85.
3. Riigihanke nr 297842 hankedokumendid. Tehniline kirjeldus Ahja kultuurimaja
kanalisatsioonisüsteemi ümberehituse, sokli korrastuse ning hoone vundamendi
drenaaži rajamistöödele. Põlva Vallavalitsus
4. Muinsuskaitseameti juhised seoses tööde teostamisega mälestisel „Ahja mõisa ait-
kelder“ (reg-nr 23659) ja mälestise „Ahja mõisa park“ (reg-nr 23657) alal
Töö koostamisel on lähtutud järgnevatest normdokumentidest:
1. EVS 932-2017 – Ehitusprojekt
2. EVS 846:2021 – Hoone kanalisatsioon
3. EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk
4. EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja
katsetamine;
5. EVS 843:2016 – Linnatänavad (ptk 10: Tehnovõrgud)
6. EVS 939-3:2020 – Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse
7. RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
8. MaaRYL 2010. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja
alustarindid;
9. MTM 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile
10. KeM 31.07.2019 määrus nr. 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1
11. MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedinõuded
12. KeM 16.12.2005 a. määrus nr.76. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndite
ulatus
13. MTM 13.07.2018.a määrus nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele
14. Põlva Vallavolikogu 09.11.2016 määrus nr 36 Põlva valla kaevetööde eeskiri
15. Tööinspektsiooni juhend, Kaeva ohutult 2002
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
5/20
2. LÄHTEANDMED
2.1 Olukorra kirjeldus
Käesoleval ajal on Illimari tn 6 kinnistul (11701:003:0057) asuv Ahja kultuurimaja
ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
Hoone väline kanalisatsioonitorustik ja -kaevud on amortiseerunud.
Kanalisatsioonitorustik on ära vajunud, purunenud ja kohati vastukaldega. Kinnistu
reoveepumpla ei ole töökindel, täitub sadeveega ja mittetöötamisel tekib reovee
torustikku tagasivool.
Hoone panduse perimeetris paiknev nn täringukivi on vajunud/vastukaldega, vuugivahed
on ilmastiku tõttu ära uhutud. Panduse kivide vuugivahedest tungib sadevesi hoonesse
põhjustades hallitust ja aegajalt suurte sadude korral tungib vesi keldriseinast hoone
ruumidesse. Omal ajal paigaldatud sadevee restkaevud on kohati panduse vajumise tõttu
ümbritsevast maapinnast kõrgemal. Sademevesi juhitakse restkaevude kaudu
lähedalasuvasse Ahja keskmisesse järve.
Käesoleva projekti koostamisel lähtutakse AS Põlva Vesi tehnilistes tingimustes toodud
nõudest, mille korral tuleb kinnistusisese kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel
liituda olemasolevasse Illimari tänaval asuvasse ühiskanalisatsiooni kaevu (Pl De200).
Kinnistul tekkiv reovesi on ette nähtud juhtida kinnistu reoveepumpla ja PE De 63 mm
läbimõõduga survekanalisatsiooni torustiku kaudu Illimari tänaval asuvasse
olemasolevasse ühiskanalisatsiooni kaevu (Pl De200).
2.2 Lähteülesanne
Käesolev tööprojekt on koostatud Roke Teenused OÜ tellimusel ning selle eesmärgiks on
Illimari tn 6 kinnistul asuva Ahja kultuurimaja reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimine,
vundamendi drenaažisüsteemi rajamine ning hoone sokli korrastus.
Projekti koostamisel on lisaks lähteülesandele lähtutud olemasolevatest lähtematerjalidest
ning normdokumentidest.
2.3 Projektala ehitusgeoloogilised tingimused
Käesoleva töö lähteülesandes ei olnud ette nähtud ehitusgeoloogiliste uuringute
teostamist.
2.4 Vee- ja reovee vooluhulk
Vastavalt AS Põlva Vesi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele on Illimari tn 6
kinnistu ööpäevaseks tarbitavaks vee koguseks ja tekkivaks reovee vooluhulgaks ~0,2
m3/d. Reovee vooluhulka arvestatakse tarbitava vee hulga alusel.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
6/20
3. PROJEKTLAHENDUS
Projekteeritud torustik koosneb isevoolsest ja survelisest kanalisatsioonitorustikust ning
sademevee ja drenaažitorustikust. Torustikud on ette nähtud paigaldada lahtise
kaevandamise teel. Torustike paiknemine asendiplaanil on esitatud joonisel AS-01,
torustike pikiprofiil on esitatud joonisel PR-01.
Illimari tn 6 kinnistul moodustuv reovesi suunatakse isevoolse kanalisatsioonitorustiku
kaudu kinnistu reoveepumplasse ning pumbatakse PE De63 survekanalisatsiooni
torustiku kaudu Illimari tänaval asuvasse olemasolevasse ühiskanalisatsiooni kaevu (Pl
De200).
Isevoolne kanalisatsioonitorustik on projekteeritud PVC De110 ja De160 torudest
rõngasjäikusega SN8. Torustikel peab olema tagatud vähemalt minimaalne lubatud lang.
Minimaalne reoveekanalisatsioonitoru rajamise sügavus on 1,2 meetrit toru põhja.
Survekanalisatsiooni torustik on projekteeritud PE De63 torudest. Survekanalisatsiooni
tänavatorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m mõõdetuna maapinnast toru peale.
Kinnistu reoveepumpla parameetrid
Kinnistu reoveepumplaks on ühe pumbaga varustatud kompaktpumpla, mis tuleb rajada
vastavalt AS Põlva Vesi tehnilistele nõuetele. Kinnistu kanalisatsiooni rajamise käigus
paigaldatava reoveepumpla arvutuslikud vooluhulga ja tõstekõrguse näitajad on välja
toodud alljärgnevas tabelis.
Tõstekõrgus Vooluhulk
(H) kokku (Q)
Kinnistu m l/s
Illimari tn 6 4,5 2,5
Hoone idasuunas asuva sissepääsu juures on ette nähtud olemasoleva sademevee
restkaevu (De400/315) ümbertõstmine uude asukohta ning sellest tulenevalt De110
sademeveetorustiku pikendamine.
Drenaažisüsteem rajatakse hoone keldriosa ulatuses De110 drenaažitorudest min languga
0,005 ning juhitakse tagasivooluklapiga varustatud liitmiku abil sademeveetorustikku
kaevu SK-1 kohal. Drenaažitorustik paigaldatakse vastavalt tootja juhendile
vundamendiga ühele tasapinnale, täpne paigalduse kõrgus selgitatakse kohapeal (keldri
põranda abs kõrgus 49.68…49.74). Drenaažitorustik ümbritsetakse killustiku (fr 8-16
mm) ja filterkangaga. Et sademevesi suurvee korral dreeni ei pääseks, paigaldatakse
kaevus SK-1 dreeniliitmikule tagasivooluklapp. Drenaažitorustiku hooldamiseks
paigaldatakse kaks drenaažikaev (DVK-1 ja DVK-2) läbimõõduga De400/315. Ülejäänud
kokkujooksud ja torustiku suunamuutused teostatakse maa-aluste painduvate
ühendusdetailide abil.
Drenaaži rajamisel tuleb arvestada, et hoone vundament ei pruugi olla sirge ja ühtlane
ning täpselt pole teada ka vundamendi rajamissügavus. Vahetult vundamendi kõrval ei
tohi taldmikust sügavamalt lahti kaevata ja vajadusel tuleb drenaažitorustik paigaldada
vundamendist eemale. Kui vundamendi aluskihi moodustavad mördita lahtised kivid, siis
lõpetada kaeve sellise vundamendiosa ülapinnas, et vältida vundamendi kahjustusi.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
7/20
Ülaltoodust lähtuvalt on soovitav alustada drenaažitorustiku paigaldust ja kallete rajamist
drenaaži ja sademeveekanalisatsiooni liitumiskaevust (tagasilöögiklapist) kui kõige
madalamast punktist ja jätkata torustiku paigaldamist vajaliku tõusva kaldega.
Kommunikatsioonidest ristuvad projekteeritud torustikud vee- ja sademevee
kanalisatsioonitorustikuga, soojatorustikuga ning madalpingekaabliga.
Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast on
arvestatud üldjuhul 1,0 m kaablite peale. Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb
ehitustööde teostaja olemasolevate kommunikatsioonide valdajal või volitatud isikul ära
näidata ja/või määrata ning tähistada olemasolevate kommunikatsioonide asukoha, et
vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkivat kahju. Juhul, kui olemasolevad teadmata
sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel sügavustel kui eelnevalt kirjeldatud,
tuleb vajadusel projektlahendust projekteerija poolt korrigeerida ehitustööde käigus peale
tegeliku sügavuse selgumist. Võimalikud täiendavad kulud katab täielikult ehitustööde
teostaja.
4. ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDELE JA MATERJALIDELE
Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude
õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega.
Torustike rajamisel tuleb juhinduda AS Põlva Vesi tehnilistest tingimustest, Põlva valla
kaevetööde eeskirjast ning RIL77-2013 nõuetest.
4.1 Ettevalmistustööd
Ehitusloa ja kõik muud tööde tegemiseks vajalikud load ja kooskõlastused peab hankima
tellija või töövõtja. Muuhulgas tuleb ehitustööde korraldus ja läbiviimine kooskõlastada
asjassepuutuvate ametiasutustega.
Trasside mahamärkimine tellida vastavat tegevuslitsentsi omavalt firmalt. Geodeetilised
tööd peavad vastama Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määrusele nr 34 „Topo-
geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded”.
Torustiku materjalide ja seadmete transportimisel ning ladustamisel järgida valmistaja
tehase poolt nõutud ladustamise- ja hoiutingimusi.
Tänavate ja juurdepääsude sulgemisel paigaldada ajutist liiklust suunavad ja töötsooni
tähistavad hoiatusmärgid.
Enne ehitusmehhanismidega kaevetöödega alustamist tuleb projekteeritud torustikuga
ristuvate maa-aluste kommunikatsioonide asukoht kindlaks määrata ja välja surfida
vastava trassivaldaja juuresolekul ja nõusolekul.
Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkudega tuleb lähtuda
EVS 843:2016 – Linnatänavad (ptk 10: Tehnovõrgud) toodud tehnovõrkude
omavahelistest horisontaal- ja vertikaalkujadest.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
8/20
4.2 Tööd madalpingekaablite kaitsevööndis
Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb töövõtja olemasolevate elektrirajatiste
valdajal või volitatud isikul ära näidata ja/või määrata ning tähistada olemasolevate
kommunikatsioonide asukoha, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkivat kahju ja
võtab selle kohta valdajalt kirjaliku kooskõlastuse.
Töövõtjal tuleb järgida kõiki kaabli valdaja või volitatud isiku poolt seatud tingimusi.
Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Töövõtja tagab kõigi elektrirajatiste
piisava ajutise toestamise ning vajadusel ka piisava alalise toestamise kogu kaevetööde ja
kaevikus töötamise perioodil.
Ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta
toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 2 m ulatuses. Min. vertikaalne
vahekaugus ristumisel kaabli ja torustiku vahel 0,3 m. Kõik elektrirajatistele kaitseks
vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul ning likvideerib
kahjustatud rajatised viivitamatult. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel
projekteeritud torustikuga on esitatud joonisel L-02.
4.3 Töötamine Telia Eesti AS ja ELA SA liinirajatiste kaitsevööndis
Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia Eesti AS´ile ja ELA SA´le
kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid)
asukohad, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus.
Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud sidevõrgu haldaja (Telia Eesti
AS, ELA SA) poolt väljastatud tööloa alusel.
Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid.
Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite
väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga
sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud.
Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest
ning varguse vastu. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Töövõtja tagab
kõigi elektrirajatiste piisava ajutise toestamise ning vajadusel ka piisava alalise
toestamise kogu kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil.
Ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta
toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 2 m ulatuses. Min. horisontaalne
vahekaugus ristumisel kaabli ja torustiku vahel on 0,3 m. Kõik elektrirajatistele kaitseks
vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul ning
likvideerib kahjustatud rajatised viivitamatult. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem
ristumisel projekteeritud torustikuga on esitatud Joonisel L-02.
4.4 Keskkonnakaitselised piirangud
Reo- ja sademevee kanalisatsioonitorustiku ning drenaažitorustiku rekonstrueerimine ja
rajamine on planeeritud kaitsealusesse Ahja mõisa parki (KLO1200163). Torustike ehitus
pargi territooriumil on ette nähtud lahtise kaevikuga.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
9/20
Ahja mõisa pargi kaitse-eesmärk on kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-
eeskirja (Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määrus nr 59) kohaselt planeeringu, sealhulgas
ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja
esteetiliselt väärtusliku pargipuistu ja maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti
kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega ning
kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse.
Parkides tuleb üldjuhul kaevetöödest hoiduda vähemalt puude võra projektsiooni
ulatuses, kui see ei ole võimalik, siis teha kaevetööd käsitsi või kasutada
puurimistehnoloogiat. Tööde tegemisel tuleb kasutada võimalikult väikesi masinaid,
materjale ei tohi ladustada ning masinatega sõita vähemalt 2 meetri ulatuses puu tüvest.
Ahja mõisa pargis tuleb kaeve- ja ehitustööde teostamise tehnoloogia ning
kasutatavad mehhanismid (väikesegabariidilised masinad) valida nii, et on
välistatud põlispuude juurte, tüvede ja võrade vigastamine.
Kaevetööd põlispuude võra ulatuses tuleb teostada käsitsi (vt ka joonis AS-01).
Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m on mehhanismidega keelatud, kaevetööd
tuleb antud tsoonis teha käsitsi.
Puude tüved ja võrad peavad olema ehitustööde ajal kaitstud võimalike vigastuste eest.
Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest
kattega.
4.5 Tööde muinsuskaitsealal ja kaitsevööndis
Käesoleva projektiga kavandatakse töid järgmistel mälestistel ja nende läheduses:
Kinnismälestis Ahja mõisa ait-kelder (registri nr 23659)
Kinnismälestis Ahja mõisa park (registri nr 23657)
Tegu on muinsuskaitsealuse mälestisega „Ahja mõisa ait-kelder“ (reg-nr 23659) ja see
asub omakorda mälestise „Ahja mõisa park“ (reg-nr 23657) alal. Pinnase- ja kaevetöödel
tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku
võimalusega ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest
tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu leiukohta
ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Tööde tegemisel mälestise alal tuleb esitada
Muinsuskaitseametile loa taotlus. Loa taotlust saab esitada kultuurimälestiste registri
https://register.muinas.ee/public.php kaudu.
Ehitismälestisena kaitse all oleva Ahja mõisa pargi (reg-nr 23657) alal tööde teostamisel
tuleb lähtuda järgmistest Muinsuskaitseameti poolsetest tingimustest:
1) Kaevamisel on vaja tõsta kasvumuld eraldi ja hiljem sama kohalikku mulda
kasutada maapinna parandamisel ja tasandamisel.
2) Tagada ehitusaegne puude kaitse.
Pargi alal tuleb kaeve- ja ehitustööde teostamise tehnoloogia ning kasutatavad
mehhanismid valida nii, et ei kahjustataks põlispuude võrasid ega juuri.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
10/20
4.6 Tööd veekogu veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndis
Torustike rajamine on planeeritud osaliselt Keskmine järv (Ahja Keskmine järv)
(VEE2094950) ehituskeeluvööndisse (25 m), mis lähtuvalt LKS § 38 lg 4 p 9 kohaselt on
olemasoleva elamu tarbeks lubatud.
Ehitustööde teostamisel ja haljastuse taastamisel tuleb arvestada, et projektala asub Ahja
Keskmise järve veekaitsevööndis (10 m) ning kalda piiranguvööndis (50 m). Tööde
käigus tuleb vältida põhja- ja pinnavee saastumise võimalus. Kõik tööde teostamiseks
kasutatavad seadmed ja tehnika peab olema tehniliselt korras, välistatud peab olema õli
lekkimine. Vältida tuleb kaevetöid ja masinatega manööverdamist kalda piirkonnas, mis
tekitaks erosiooniohtu.
4.7 Puude kaitsmine
Torustike rajamisel tuleb vältida juurte vigastamist. Tööde teostamise tehnoloogia ja
kasutatavad mehhanismid (väikesegabariidilised masinad) tuleb valida nii, et oleks
välistatud puude võrade ja juurte vigastamine. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui
2 m on mehhanismidega keelatud, kaevetööd tuleb antud tsoonis teha käsitsi.
Puude tüved ja võrad peavad olema ehitustööde ajal kaitstud võimalike vigastuste eest.
Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest
kattega.
4.8 Mahajäetavate torustike ja kaevude likvideerimine
Mahajäetavad torustikud ja torustike ühenduskaevud (sh reoveepumpla kaev) koos
nendes paikneva torustiku armatuuriga tuleb likvideerida.
Olemasoleva reoveepumpla likvideerimisel tuleb esmalt lahti ühendada elektritoide ning
eemaldada pump (üle anda tellijale) ja armatuur. Likvideeritavatel kaevudel tuleb
eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega.
Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt.
Likvideeritavate reovee kaevude metallist luugid ja kraed tuleb üle anda tellijale.
Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb
välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas
paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest (igas kaevus/sõlmes) sulgeda
betooniga.
4.9 Tegevused riigimaanteel ja maantee kaitsetsoonis
Projektiga kavandatakse kanalisatsioonitorustiku ehitust kõrvalmaantee nr 18180 Ahja –
Vastse-Kuuste tee km 0,29 maaüksuste piirides (teemaal) ning tee kaitsevööndis.
Kõik torustike ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast, minimaalne sügavus
maapinnast 1,8 m) tuleb teemaa piirides üldiselt kavandatud kinnisel meetodil,
suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu
rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et
vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
11/20
kahjustamine on keelatud ning ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde
nõlvadel ei ole lubatud.
Teemaale paigaldatava torustiku rõngasjäikus peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2).
Riigitee taastamise lõike asukoht on toodud joonisel AS-01 ning tee taastamise lõige
joonisel TL-01.
Ehitustööde järgselt tuleb tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastada,
demonteeritud paigaldised/rajatised utiliseerida ning kahjustatud riigitee rajatised,
kraavid, truubid, mulle ning teekate taastada.
Riigimaantee katendi kahjustamisel tuleb katend taastada, olenemata tehnovõrgu
asukohast tee telje suhtes, vähemalt poole tee laiuses. Pealmine asfaldikiht tuleb igal
juhul rajada tihedast asfaltbetoonist (vastavalt EVS 901-3:2021 ning Transpordiameti
maanteehoiuteenistuse direktori 16.04.2021.a. korraldusega nr 1.1-3/21/162 kinnitatud
„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“).
Taastatud riigitee teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane
garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on
tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või
tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal
kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.
Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule
(korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja
kaitsevööndist.
Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile
vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale
tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks
teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa
väljastamiseks.
Ehitaja peab taotlema Transpordiametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste
tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja
nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Transpordiameti
Maanteehoiu teenistuse poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt.
Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele)
asukoha plaan.
Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a
määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Maanteeameti peadirektori
14.11.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/458 kehtestatud juhendist „Riigiteede ajutine
liikluskorraldus“.
Kaevetöödel maantee kaitsetsoonis tuleb arvestada sellega, et ei kahjustataks maantee
katet (kaeviku sügavus, varisemisnurk) ega ka teeäärset kõrghaljastust. Kõrghaljastuse
lähedusse tehnovõrgu projekteerimisel tuleb arvestada puude ja põõsaste likvideerimisega
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
12/20
kui kaeviku serv satub lähemale kui 1,0 meetrit puu tüvest. Teemaal olevate puude ja
põõsaste likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu
pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljapool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb
kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega.
Kõik vajadusel eemaldatud tee konstruktsioonid tuleb taastada vastavalt „Tee ehitamise
kvaliteedinõuded“ (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) nõuetele
ja/või teeomaniku poolt esitatud täiendavatele nõuetele. Peale tehnovõrgu paigaldamist
teemaa korrastada ja haljastus taastada kasvumulla ning murukülviga vastavalt
Maanteeameti juhendis „Teetööde tehniline kirjeldus“ peatükk nr 9
Maastikukujundustööd toodud kvaliteedinõuetele.
Riigitee piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud.
4.10 Reovee kanalisatsioonitorustik
Isevoolne kanalisatsioonitorustik on projekteeritud PVC De110 ja De160 torudest ja
minimaalse languga 0,01. Hoone kanalisatsiooni väljaviigud tuleb ühendada kinnistule
rajatavasse reoveepumplasse ID1000 Walter. Kanalisatsioonitorustiku vaatluskaevud on
ette nähtud projekteerida plastist läbimõõduga 400/315. Enne ehitustööde algust on
vajalik täpsustada hoone kanalisatsiooni väljaviikude kõrgused ning vajadusel
korrigeerida projektlahendust. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku minimaalne
rajamissügavus on 1,2 m mõõdetuna maapinnast toru põhja.
Reoveepumplast lähtuv survekanalisatsiooni torustik on projekteeritud PE De63 torudest.
Survekanalisatsiooni torustikena on lubatud kasutada PE plasttorusid. Kõikide
survekanalisatsiooni torude surveklass peab olema vähemalt PN10 (10 kN/m2). PE torud
peavad vastama EN12201 standardile. Torud peavad olema sobivad paigaldamiseks
talvetingimustes. PE survetorud ja nende plastdetailid ühendada elekterkeevis-
ühendusega. Mehaaniliste surveliitmike (koonusliitmike) kasutamine torustike ühenda-
misel ei ole lubatud. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm
detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja
liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest
detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad
olema kaetud värviga, epoksiidkattega vms. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste
kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub
teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel ja kandejõuga 400kN.
Rajatavate survetorustike sõlmed on toodud projekti joonisel AS-01.
Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15° C.
Plastist ühenduskaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598.
Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all
ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab
vastama normi EN-124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda
võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaaned
peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Kaevud peavad olema
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
13/20
rõngasjäikusega vähemalt SN 2. Kaevudel peab olema rennpõhi. Kaevukellad on esitatud
lisas 1.
Torustike rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad
plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest ning Põlva valla kaevetööde eeskirjast.
Kõrvuti paiknevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus peab olema vähemalt
200 mm. Isevoolsete kanalisatsioonitorude omavaheline vahekaugus peab olema siiski
vähemalt 300 mm. Kaeviku servast peab toru jääma vähemalt 400 mm kaugusele.
Kaevuseina ja toru vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm. Kaevude kohale
tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele
kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide
vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm. Kaeviku
tüüpristlõige on toodud joonisel L-01.
Kanalisatsioonitoru kohale, 0,3-0,4 m kõrgusele toru pealispinnast piki toru telge,
paigaldada märkelint. Survetorustikele paigaldada traadiga märkelint. Kinnisel meetodil
paigaldatud survetoru korral kasutada märketrossi.
Projekteeritud kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate
või soojusisolatsioonikoorikuid kui paigaldamissügavus on väiksem kui 1,2 m
maapinnast toru peale. Soojustamiseks tuleb kasutada materjali, mis on ette nähtud maa-
aluste konstruktsioonide soojustamiseks, mille survetugevus on vastavuses
liikluskoormusega ning mis on mõeldud pinnasesse paigaldamiseks ja tagab toru piisava
soojustuse. Kasutada tuleb XPS soojustusmaterjali või spetsiaalset soojustuskoorikut
survetugevusega minimaalselt 180 kN/m2, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga
0,04 W/mK.
4.11 Sademevee- ja drenaažitorustik
Sademeveetorustikena on lubatud kasutada PP plasttorusid. Sademevee
kanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad olema sertifitseeritud ja vastama standardile EN
13476-3. Sademevee kanalisatsioonitoru rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema
vähemalt SN8 (8 kN/m2). Torud peavad olema sobivad paigaldamiseks talvetingimustes.
Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15° C.
Plastist ühenduskaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2020. Kaevudena
võib kasutada tehases valmistatud PE-plastkaevusid. Kaevude lubatud minimaalne
läbimõõt on De400/315 mm.
Ehitusdrenaaž on projekteeritud täisring augustusega PE või PP ehitusdrenaaži torudest
läbimõõduga De110 mm. Torud peavad vastama standarditele EVS-EN ISO 9969:2016,
SS 3542, SS 3520.
Projekteeritud kaevude kaevukellad on toodud projekti Lisas 1.
Torustike rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad
plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest. Samuti järgida torude paigaldusel materjalitootja
juhendeid ning EVS-EN 1610:2015 nõudeid.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
14/20
4.12 Kinnistu reoveepumpla
Illimari tn 6 kinnistul tekkiva reovee suunamiseks ühiskanalisatsiooni on vajalik rajada
kinnistupumpla. Reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgaks on ~0,2 m3/d. Reovee
survetorustiku lõpp-punktiks on olemasolev ühiskanalisatsiooni liitumiskaev (Pl De200),
mis asub Illimari tänaval.
Projektis on kompaktpumplana projekteeritud Eccua Pro OÜ poolt pakutav WALTER
väikepumpla lahendus. Projekteeritud reoveepumpla on 1 pumbaga varustatud
kompaktpumpla. Pumpla torustik on roostevaba ning agressiivsele keskkonnale
vastupidav. Pumplale on ette nähtud soojustatud PE plastluuk. Pumba tööd juhitakse
ujuklülitite abil (ülemine ja alumine lülitustase, alarmtase). Pumpla juhtkilp on ette
nähtud paigaldada hoone keldrisse peajaotuskilbi juurde, kuhu on ette nähtud lisada ka
alarmlamp pumpla alarmtaseme indikeerimiseks.
Pumpla elektrivarustus tagatakse hoone peajaotuskilbist rajatava maakaabli (3x25mm2)
abil, mis paigaldatakse kaitsetorusse (TAM40/450N) ja mille pumplapoolsesse otsa
paigaldatakse toitepesa pumpa ühendamiseks (IP68). Peajaotuskilpi on pumplale vajalik
lisada peakaitse suurusega minimaalselt 10A. Pumpla elektrivarustuse, seadmete
juhtimise ja nõrkvoolu osa täpne lahendus selgitatakse käesoleva projekti alusel
ehitustööde käigus ja kooskõlastatakse tellijaga.
Projekteeritud pumpla parameetrid:
Korpuse läbimõõt: ID1000 mm
Korpuse kogukõrgus: 3310 mm
Kogumisosa kõrgus (sissevoolutoru…pumpla põhi): 700 mm
Kasulik maht: ca 0,4 m3
Sisetorustiku mõõt: DN50
Pumba tööpunktid on valitud vastavalt pumplale järgnevalt:
RPJ-1 (Illimari tn 6) – Q=2,5 l/s, H=4,5 m
Pumpade arv ja mark: 1x Unilift AP50B.50.08.1V (GRUNDFOS) või samaväärne.
Reoveepumpla tellimisleht vt Lisa 1, reoveepumba tooteleht Lisa 2 ning asukoht joonisel
AS-01.
4.13 Reoveepumpla paigaldamine
Väikepumpla tuleb paigaldada vastavalt tootja juhistele (vt projekti lisa - reoveepumpla
paigaldamise juhend). Väikepumplatel on põhjaplaat pumpla kestast niipalju laiem, et
pumpla ei vaja lisaks ankurdusplaati. Ankurdamise tagamiseks tuleb kasutada õiget
tagasitäite materjali ja see hoolikalt tihendada.
Täitematerjalideks sobivad liiv, kruus ja killustik. Pumpla kaevik täidetakse kõikidest
külgedest 300 mm paksuste kruusa, killustiku või liivakihtide kaupa, tihendades iga kihi
95%-ni pinnase looduslikust tihedusest. Kui on tegemist kõrge pinnasevee või muidu
märja ja raske pinnasega (nt. savipinnas), kasutada ainult kruusa või killustiku
tagasitäidet.
Paigaldades pumpla haljasalale, tuleks jälgida, teenindusluuk ulatuks üle maapinna
vähemalt 100 mm, et vältida sademevete sattumist pumplasse.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
15/20
Pumpla tõstmiseks kasutage tõsterihmasid. Vajadusel kasutage tõstepoomi. Tähtis on, et
tõsterihmadega ei vigastataks pumpla teisi väljaulatuvaid osi. Terastrosse ja -kette ei tohi
ümber pumpla panna. Väikepumpla tõstmisel kasutage mõlemat tõste aasa.
5. PINNASETÖÖD
Torustik on ette nähtud rajada osaliselt lahtise kaevikuga. Toestatud kaeviku põhja
miinimumlaius on 1,0 m ja toestamata kaevikul 1,2 m. Kaeviku seinad tuleb rajada
piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud kõrvalasuvate
hoonete kahjustamine. Vältida tuleb kaevamist hoonetele lähemal kui 1m ning
vundamendi taldmikust allpool.
Tee/tänava alt tuleb olemasolev ja tagasitäiteks mittesobilik pinnas ära vedada Põlva
Vallavalitsusega kooskõlastatud pinnase ladestamispaika. Mittesobilik pinnas asendada
tagasitäiteks sobiliku pinnasega - tihendatava tagasitäiteliivaga. Pinnasevee olemasolu
korral tuleb kogu kaeviku lahtioleku ajal teostada veetõrjet. Kaeviku seinad tuleb
vajadusel toestada. Toestuse viis tuleb valida sõltuvalt kaeviku sügavusest ja pinnase
liigist.
Pinnasetöödel järgida MaaRYL 2010 ja RIL 77-2013 ning Põlva valla kaevetööde
eeskirja. Aluskiht, tasanduskiht ja algtäide tuleb tihendada 95% tiheduseni. Lõpptäide
tuleb liikluspiirkonnas tihendada minimaalselt 98% tiheduseni. Tihendamiseks tuleb
kasutada mehaanilisi seadmeid, v.a tööde teostamisel hoonete vahetus läheduses.
6. KATETE TAASTAMINE
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted
(asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus.
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms
taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte
rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja
paksus fikseeritakse kaevetööde käigus omanikujärelevalve poolt.
Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt.
Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm.
Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole
määratud teisiti. Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering
(sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne).
Juhul, kui kaevetööde käigus rikutakse trassidele ettejäävad äärekivid, tuleb nende
asemele paigaldada uued äärekivid. Äärekivid paigaldatakse betoonile B15 (C12/15).
Äärekivid peavad vastama Eesti standardile „Betoonist äärekivid. Nõuded ja
katsemeetodid“ EVS-EN 1340:2003 +AC:2006/AC:2014.
Katete taastamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest:
Põlva valla kaevetööde eeskiri;
Eesti standard EVS 901;
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
16/20
MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedinõuded;
Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (TA maanteehoiuteenistuse direktori
16.04.2021.a. korraldus nr 1.1-3/21/162);
Pindamisjuhend (TA 17.03.2023.a. käskkiri nr 1.1-1/23/36);
Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MTM 13.07.2018.a määrus nr 43).
Katete taastamise tüüpristlõiked on esitatud Joonisel L-01.
6.1 Asfaltkatte taastamine
Käesoleva projekti piirkonnas Illimari tänaval ning Illimari tn 6 kinnistul on ette nähtud
asfaltkatte taastamine järgmise konstruktsiooniga: taastada tänavakate asfaltkattega AC
16 surf, 70/100, 7cm (lubjakivikillustikuga). Asfaltkatte lõplik taastamine teostada 1-
kordse pindamisega. Teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks teekate
vähemalt esialgses seisukorras (katendi konstruktsiooni ristlõige vt joonis L-01 ja riigitee
taastamise kaeviku ristlõige joonis TL-01).
Enne asfaltkatte taastamist lõigatakse olemasolev asfaltkate minimaalselt 30 cm
kauguselt kaeviku servast ühtlase laiusena lahti ja eemaldatakse (asfalt taastatakse
kaeviku kohal + 0,3 m mõlemale poole kaeviku servast).
Kaevatavate kaevikute kohal oleva asfaltbetoonkatte servad lõigata lahti (või freesida)
kaeviku pikisuunas ühtlase laiusega. Sõidutee suhtes risti või diagonaalis tehtava
kaevetöö korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht asfaldilaoturi või samaväärse
tehnoloogiaga ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes.
Kui lahtilõigatud (või freesitud) asfaltkatte serv jääb sõidutee olemasoleva katte servast
või äärekivist lähemale kui 1,0 m tuleb nendesse lõikudesse paigaldada uus asfaltkate
asfaltkatte servani või äärekivini. Vuugid tuleb kruntida vuugiliimiga 80g/m2.
Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem
kui 50% ulatuses (laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate üles võtta ja taastada tee või tänav
täies laiuses.
Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi
vaheline kontaktpind puhastatakse ja krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga.
Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või
vuugilindiga.
Enne uue asfaltkatte paigaldamist lõigatakse olemasoleva asfaltkatte serv sirgeks ühtse
sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid, varisemisi ega vajumisi.
Taastatava asfaltkatte alla ehitada paekillustikust fr.32/63 aluskiht h=25cm,
kiilumismeetodil killustikuga fr.16/32 ja fr.8/12. Elastsusmoodul killustikaluse peal peab
olema 170 MPa vastavalt normdokumendile MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee
ehitamise kvaliteedinõuded.
6.2 Tükkmaterjalist katte taastamine
Tükkmaterjalist katete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt
esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist kate tuleb paigaldada 3 cm paksusele
kuivtsemendist aluskihile, mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel
peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm. Taastamisel kasutada olemasolevat
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
17/20
täringukivi, asendades kahjustatud kivid uutega. Kui ehitustööde käigus otsustatakse
vahetada välja kogu hoone ümbruse kivikatend, siis on soovitav see asendada
ajaloolisesse keskkonda sobivama materjaliga (mõisakivi, graniitsõelmed vmt).
Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01.
Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks
ehitustöödele eelnenuga.
6.3 Kruuskatte taastamine
Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt
esialgses seisukorras. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht valmistada purustatud
kruusast fraktsioon 0...32 segu 6 paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte alla jääva
täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas.
Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01.
6.4 Teekatete ajutine taastamine
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni
või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamine ja selle konstruktsioon
kooskõlastada Põlva Vallavalitsusega. Ajutise kattega maa-ala korrashoid ja hooldamine,
sh lumetõrje (igal ajal) on töövõtja kohustus.
6.5 Haljastuse taastamine
Haljastuse taastamine peab toimuma vastavalt kinnistu omaniku nõuetele ning kooskõlas
Põlva valla kaevetööde eeskirjaga.
Murukatte taastamisel tuleb muruseemne kulu arvestada vähemalt 20–30 g/m². Kasutatav
muruseemne segu peab vastavalt kasutuskohale olema kas varjutaluvus või
tallamiskindel. Kasutatava kasvupinnas peab olema sõelutud ning selle omadused peavad
sobima vastava muruseemne kasvuks. Kasvupinnase minimaalne paksus peab olema 15
cm. Pinnas, mida kasutatakse haljastuses, ei tohi sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja
muud kõrvalist materjali, samuti õlijäätmeid ja muid aineid, mis on kahjulikud taimedele.
7. HOONE VUNDAMENDI JA SOKLI KORRASTUS NING SOOJUSTAMINE
Lähtuvalt riigihanke tehnilisest kirjeldusest antakse käesolevas projektis põhimõtteline
lahendus hoone sokliosa korrastustöödeks ning vundamendi soojustamiseks PUR vahuga.
Drenaaži ja hüdroisolatsiooni rajamiseks on vaja lahti kaevata hoone vundament
keldrikorruse osas ja hinnata tarindite tehnilist seisukorda.
Lähtuvalt lahtikaevamisel selgunud olukorrast teostada sokli ja vundamendi välisosa
korrastus (müürivuugid ja avad kinni laduda või täita müüriseguga), rajada vertikaalne
SBS rullmaterjalist hüdroisolatsioon, soojustada vundament suletud pooridega PUR
vahuga ning rajada drenaaž. Täiendavad nõuded drenaažitorustiku rajamiseks on
kirjeldatud ptk 3. Hoone vundamendi soojustuse ja sokli korrastuse põhimõtteline lõige
on esitatud joonisel AR-01.
Hoone permeetrit ümbritsev nn täringukivist pandus tuleb keldrikorruse osas üles võtta ja
õige vuugitäitega (betoonsõelmed) tagasi paigaldada (vt ptk 6.2). Tagasipaigaldusel
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
18/20
tagada nõuetekohane kalle (5%) hoonest eemale. Sademevee restkaevude luugid
reguleerida maapinna kõrgusele, et oleks tagatud sademevee äravool kaevudesse.
Kohtades, kus sademevee allaviikude juures puudub restkaev, paigaldada allaviikude alla
betoonist veerennid vee juhtimiseks hoonest eemale.
8. EHITUSKORRALDUS, TEOSTUSDOKUMENTATSIOON, KATSETUSED
Ehitustöid teostav ettevõte peab omama vastavat tegevusluba ja spetsialiste.
Kaetud tööde kohta koostada vastavad aktid enne kaeviku tagasitäidet. Töövõtja
kindlustab objekti ehitustöödeks vajalike tehnoloogiliste seadmete ja materjalidega ning
kohalike materjalidega (killustik, liiv, kruus, veetõrje torustik, vajadusel kulud ajutisele
ülepumpamisele, liikluskorraldusele jne.).
Töövõtja peab ette valmistama kasutusloa väljastamiseks vajalikud dokumendid vastavalt
majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrusele nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele,
ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning
hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“.
Teostusmõõdistused peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele
nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ning
Tellija erinõuetele.
Paigaldatud survetorustikele tuleb teha survekatse, mille metoodika lepitakse eraldi
kokku omanikujärelevalvega. Kõikidele rajatavatele isevoolsetele torustikele, mille
pikkus on üle 6 m, tuleb läbi viia kaameravaatlus.
9. KESKKONNAKAITSE. TÖÖOHUTUS
Ehitustööde käigus tuleb vältida põhja- ja pinnavee saastumise võimalus.
Kanalisatsioonitorustike ehitamisel tuleb vältida igasuguse reostuse sattumist pinnasesse.
Tööde teostamisel juhinduda “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest ehituses” nõuetest.
(VV määrus nr. 377 08.12.1999.a.).
10. REOVEEPUMPLA KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND
Pumpla on mõeldud olmereovee pumpamiseks.
Paigaldamise ja hoolduse personal peab tööde teostamiseks omama vastavat
kvalifikatsiooni.
Pumpla kasutamisel ja hooldamisel jälgida tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid. Enne
pumplasse sisenemist ventileerida pumplat vähemalt 5 minutit. Keelatud on
pumplasiseseid töid läbi viia üksinda. Hooldustöödel sulgeda võimalusel sissevoolud
pumplasse.
Pumplasisestel töödel tuleb pumbad lahti ühendada elektrivõrgust ja tagada abinõud
vältimaks pumpade taaskäivitust.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
19/20
Pumpade hooldamisel lähtuda pumpadega kaasas olevatest paigaldus- ja
kasutusjuhenditest. Pumbaga on keelatud pumbata õli, bensiini ja muid plahvatusohtlikke
vedelikke.
Pumpasid ei tohi kunagi tõsta elektrijuhtmest. Pumpade väljatõstmiseks kasutada pumba
külge kinnitatud tõsteketti. Suuremate pumpade käsitsi teisaldamine ei ole nende kaalu
tõttu lubatud. Pumpade teisaldamiseks tuleb kasutada tõstetali vm. tehnikat.
Enne pumpla töölerakendamist peab vastava kvalifikatsiooniga personal kontrollima, et
oleks täidetud kõik nõutavad ohutusreeglid. Kui pump on varustatud pistikuga, peab
maandusega pistikupesa olema paigaldatud veepiirist kõrgemale. Pistikuta pumpade
toitekaabli ja pumbakaabli ühendamise peab teostama vastava kvalifikatsiooniga
spetsialist.
Kolmefaasilise pumba puhul peab enne esmakäivitust kontrollima pumba tööratta
pöörlemissuunda. Kontrollimisel tuleb vältida enda vigastamist pöörleva töörattaga.
Pöörlemissuunda saab muuta vahetades omavahel kaks faasi juhet juhtimiskeskuses.
Pumpasid ei tohi lasta kuivalt töötada, sellisel juhul katkestada kohe juhtautomaatika töö.
Pumpla korpus ja sisekonstruktsioonid reeglina erihooldust ei vaja. Visuaalselt hinnata
korpuse seisukorda (võimalikud lekked, deformatsioonid vms).
Vähemalt kord aastas pesta surveveega pumpla sisemised seinad ja puhastada põhi
settest. Sõltuvalt pumplasse tekkivatest setetest võib puhastusperiood olla lühem või
pikem jooksul puhastada pumpla survepesuga.
Puhastada tagasilöögiklapid seest sinna kogunenud prahist ja settest. Selleks tuleb
sulgeda kuulkraan ja avada tagasilöögiklapi kaas.
Kontrollida nivooautomaatika ja pumbakaablite korrasolekut. Kontrollida visuaalselt
pumpade väliste detailide korrasolekut
Juhul kui pumbad töötavad alla ettenähtud tootlikkust või on kuulda ebatavalisi helisid,
siis tuleb ette võtta abinõud rikete kõrvaldamiseks.
Pumpade hooldusintervall ja vajalikud tööd esitatakse tootjapoolse hooldusjuhendiga.
Hooldustööde kohta pumplas pidada hoolduspäevikut.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
20/20