dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Kiri

Transpordiamet · 9. jaanuar 2026
Viit
7.2-2/26/13319-10
Registreeritud
9. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Luunja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)

Failid

  • 📎7.2-22613319-10 09.01.2026 Valjaminev kiri.asice2707 KB

Sisu (failidest)

Versioon 05.01.2026 /// Töö nr 20003782 Luunja vallas Lohkva külas Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering Seletuskiri ja joonised PlanID 61647 Töö nr 20003782 Tartu 2026 Luunja Vallavalitsus Planeeringu koostamise korraldaja Liisi Ventsel Jaana Veskimeister Projektijuht-planeerija (alates 04.2022) Projektijuht-planeerija (kuni 03.2022) Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 176298) Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363) Giga Investeeringud OÜ Planeeringu koostamisest huvitatud isik Raekoja plats 9 Tartu mnt 16 Hendrikson & Ko OÜ 51004 Tartu 10117 Tallinn www.dge.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering Sisukord A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5 2 PLANEERINGU- JA MÕJUALA ÜLEVAADE, ANALÜÜS NING JÄRELDUSED ... 6 2.1 Olemasolev olukord ............................................................................................................................6 2.2 Planeeringuala mõjuala analüüs ........................................................................................................7 2.3 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele..........................................................................9 2.4 Liikumisviiside analüüs .................................................................................................................... 11 2.5 Ruumilise arengu eesmärgid ........................................................................................................... 12 3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ......................................... 14 3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused .............................................................. 14 3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 14 3.3 Kruntide hoonestusala ..................................................................................................................... 14 3.4 Kruntide ehitusõigus ........................................................................................................................ 15 3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 15 3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 17 3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................. 17 3.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 18 3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................ 19 3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ................................................................................................ 20 3.8.3 Soojusvarustus ........................................................................................................................ 20 3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus ............................................................................................... 20 3.9 Ehitiste vahelised kujad ja tuleohutus ............................................................................................. 21 3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................. 22 3.11 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 22 3.11.1 Radoon .................................................................................................................................. 23 3.11.2 Müra ja vibratsioon ................................................................................................................ 23 3.12 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 25 3.13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 26 3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............................... 26 3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped .................................................................................... 27 B - JOONISED .......................................................................................................... 29 (Joonised esitatud digitaalselt eraldi failidena) 1. Situatsiooniskeem ja mõjuala analüüs M 1 : 5 000 2. Olemasolev olukord M 1 : 500 3. Põhijoonis M 1 : 500 4. Tehnovõrgud M 1 : 500 5. Ruumilised illustratsioonid - Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 5 A - SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK Planeeringu koostamise lähtedokumentideks on: ▪ Luunja Vallavolikogu 27.05.2021 otsus nr 31 „Lohkva külas Aia maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähtetingimuste, planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamine“; ▪ Luunja Vallavolikogu 28.09.2023 otsus nr 1-3/26 „Luunja Vallavolikogu 27.05.2021 otsuse nr 32 „Lohkva külas Aia maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähtetingimuste, planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamine“ muutmine“, millega muudeti planeeringuala nime ning uuendati kehtetuks muutunud lähtetingimusi; ▪ Luunja Vallavolikogu 21.03.2024 otsus nr 1-3/14 „Luunja Vallavolikogu 27.05.2021 otsuse nr 32 „Lohkva külas Aia maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähtetingimuste, planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamine“ muutmine“. Otsusega muudeti planeeringuala piiri ning planeeringualast jäeti välja Veere tee katastriüksus, kuna juurdepääsu Veere teelt ei kavandata. Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi üksikelamumaa kruntide moodustamiseks ja kruntidele ehitusõiguse andmist üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks. Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Geodeesia OÜ poolt 23.10.2023 mõõdistatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GE-4060). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel. Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohasel juhul kasutatud: ▪ Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29); ▪ Luunja valla üldplaneeringut (kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008 määrusega nr 8-1); ▪ Eelprojekti Riigitee 22252 Lohkva - Kabina - Vanamõisa km 0,35-0,84 lõigus asuvate liiklusohtlike kohtade likvideerimine (Roadplan OÜ, töö nr 22029); ▪ Tööprojekti Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (Tinter-Projekt OÜ, töö nr 49-24-VK); ▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid. Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade kaustas. 6 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2 PLANEERINGU- JA MÕJUALA ÜLEVAADE, ANALÜÜS NING JÄRELDUSED 2.1 Olemasolev olukord Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2 Olemasolev olukord. Detailplaneeringu 27.05.2021 algatamise otsusega 1 hõlmas planeeringuala Ratasvälja tee 1 maaüksust (kt 43201:001:0385, pindala 11 694 m², elamumaa 100 %), osaliselt 4320081 Ratasvälja tee L1 maaüksust (kt 43201:001:1969, pindala 2 178 m², millest planeeringualas u 1 167 m², transpordimaa 100 %) ja osaliselt Veere tee maaüksust (kt 43201:003:0380, pindala 1 316 m², millest planeeringualas u 600 m², transpordimaa 100 %). 21.03.2024 otsusega 2 muudeti planeeringuala piiri ning jäeti välja Veere tee maaüksus. Planeeringuala pindala on u 1,3 ha. Planeeringuala asub Luunja vallas Lohkva külas kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa (Kabina tee), kohaliku avalikult kasutatava Ratasvälja tee (tee nr 4320081) ja Veere tee (tee nr 4320244) vahelisel alal. Ratasvälja tee 1 maaüksus on looduslik rohumaa, millel on ehitusregistri andmetel üks elamu (EHR kood 104005686) ja kaks abihoonet (EHR kood 104005687 ja 104005688). Hooned on likvideeritud. Maaüksusel asunud endisest talukompleksist annavad märku salvkaevud ja elektriühenduseks olnud madalpinge õhuliin koos postiga. Haljastus (hekid, puud, puude ja põõsaste read) iseloomustab kunagise õueala ulatust. Talukompleksi kasutusajal on juurdepääs toimunud Kabina teelt (maaüksuse edelaosast) . Käesoleval ajal, kui hoonestus on lammutatud, on juurdepääs võimalik ka Ratasvälja teelt. Ratasvälja tee 1 maaüksusest läände jääb kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva –Kabina – Vanamõisa (Kabina tee), mille üldplaneeringu kohane kaitsevöönd on 50 m sõiduraja teljest ja ehitusseadustiku 3 kohane kaitsevöönd 30 m sõiduraja välimisest servast. Tee kaitsevööndite ulatuse erinevus tuleneb asjaolust, et üldplaneeringu kohane kaitsevöönd lähtus toona (2008. a) kehtinud teeseaduses sätestatud kaitsevööndi ulatusest, milleks riigiteedel oli 50 m sõiduraja teljest. Kõrvalmaantee asfaltkattega sõidutee laius planeeringualaga piirnevas lõigus on u 7 m, kõnni ja/või jalg- ja jalgrattateed planeeringuala poolses tee servas puuduvad. Planeeringuala põhjaservas kulgeva Ratasvälja tee (tee nr 4320081) katastriüksuse laius planeeringualaga piirnevas lõigus on u 7-8 m ja sellel asub u 3,5 m laiuse asfaltkattega sõidutee, kõnniteed puuduvad. Tee on planeeringualaga piirnevas lõigus haljastuse, kurvilisuse ja tee reljeefi tõttu piiratud nähtavusega. Ratasvälja tee on Luunja valla üldplaneeringu kohaselt kohalik maantee, mille kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge on 20 m. Teel kehtib liikluskiirus 30 km/h. Planeeringualast lõunas asuva Veere tee (tee nr 4320244) tänavamaa laius on 9 m ja sellel asub u 3 m laiune killustikkattega sõidutee, kõnniteed puuduvad. Veere tee on tupiktänav , mida kasutab kolm majapidamist. Veere tee on eraomandis asuval maaüksusel ja avalikus kasutuses. 1 Luunja Vallavolikogu 27.05.2021 otsus nr 31 „Lohkva külas Aia maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähtetingimuste, planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamine“ 2 Luunja Vallavolikogu 21.03.2024 otsus nr 1-3/14 „Luunja Vallavolikogu 27.05.2021 otsuse nr 32 „Lohkva külas Aia maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähtetingimuste, planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamine“ muutmine“ 3 Ehitusseadustik § 71 lg 2 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 7 Planeeringuala reljeef on languga lõuna ja ida suunas. Ratasvälja tee olemasolev absoluutkõrguste vahemik on u 41,2 - 43,7 m. Ratasvälja tee 1 maaüksuse absoluutkõrgused ala põhjapool ja keskosas on u 42,0 - 44,0 m, langedes lõuna- ja idapoolsemas osas absoluutkõrguseni u 40,3 m. 2.2 Planeeringuala mõjuala analüüs Planeeringuala situatsioon ja mõjuala on kujutatud joonisel nr 1 Situatsiooniskeem ja mõjuala analüüs. Planeeringuala asub Lohkva küla läbiva Kabina tee ääres, Tartu linna Ihaste linnaosa vahetus läheduses. Olemasolev situatsioon mõjualas on erinev ühel ja teisel pool kõrvalmaanteed nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa (Kabina tee) (vt skeem 1). Planeeringualaga piirneva Kabina tee vastasküljel, planeeringualast läänes, paikneb 2 -3- korruseliste korterelamute ja 2-korruseliste ridaelamute piirkond. Korter- ja ridaelamute ehitisealused pindalad on vahemikus 266 m² ja 998 m². Sellest põhjasuunda jäävad puukooli istikute ja kasvuhoonete alad, lõunasuunda Tartu linna Ihaste linnaosa looduslikud rohumaad ja üksikelamute piirkond. Kabina teest planeeringuala poole (idapoole) jääva hoonestuse puhul on nähtav veel kunagiste talukomplekside hoonestuslaad (hoonestus vaheldumas põllumaadega). Talumaade vahelist ala on 2000ndate alguses hakatud arendama üksikelamute piirkonnaks. Elamuarendus on seni olnud pigem tagasihoidlik, kuid üldplaneeringu ja kehtestatud detailplaneeringute alusel on võimalus üksikelamutega hoonestatud maa -alade oluliseks laienemiseks. Piirkonna krundistruktuur ja hoonestus on mitmekesine. Endiste talukomplekside kinnistute pindalad jäävad vahemikku u 0,5 kuni 3,8 ha (millest olulise osa moodustab põllumaa või looduslik rohumaa), kinnistutel paiknevad kuni 2 -korruselised üksikelamud mitmete kõrvalhoonetega. Väiksemad üksikelamute kinnistud on osaliselt moodustatud (enne üldplaneeringu kehtestamist 2008. a. ja sellega krundi minimaalse suuruse 1 000 m 2 määramist) kehtestatud detailplaneeringute alusel. Selliste kinnistute pindalad on vahemikus u 2135 – 9870 m 2 , kinnistutel paikneb kuni 2-korruseline üksikelamu. Leidub hoonestatud kinnistuid mitme eluhoonega, ilma kõrvalhooneta või koos mitme kõrvahoonega. Kinnistutel asuvate hoonete ehitisealused pindalad jäävad vahemikku u 80 – 460 m 2 , kruntide täisehitus on vahemikus 2 – 15 %. Planeeringualaga külgneval Ratasvälja tee ja Veere tee äärsel hoonestusel puudub väljakujunenud ehitusjoon. 8 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering Skeem 1. Vaade planeeringu- ja mõjualale kirdest. Foto: Maa-ameti fotoladu, pildistatud 23.04.2023. Lohkva alevikus on olemas lasteaed (u 700 m kaugusel põhjasuunas), ühises hoones spordihoone ja kogukonnakeskus (u 350 m põhjasuunas). Lähim ühistranspordipeatus „Puupilli“, kus peatub Tartu linnaliin, paikneb u 240 m kaugusel põhjasuunas Kabina tee ääres. Mõjualas kehtestatud detailplaneeringud Kuna maantee eraldab ruumiliselt selle ühele ja teisele poole jäävad alad erineva iseloomuga piirkondadeks, on kirjeldatud mõjuala detailplaneeringuid Kabina teest ida suunda jäävatel maa-aladel. Planeeringuala piirneb lõuna ja ida suunal Pihlaka kinnistu detailplaneeringuga (kehtestatud Luunja vallavolikogu 23.03.2006 otsusega nr 3 -6.3), mille alusel on moodustatud Veere tee, Veere tee 1, 2 ja 3 katastriüksused ning määratud ehitusõigus Veere tee 1 ja 3 kinnistutele kuni kahele hoonele (üks põhi- ja üks abihoone) suurima lubatud ehitusealuse pinnaga 210 m² ja kõrgusega kuni 8 m. Korruselisus on lubatud kuni kaks, katusekalde vahemik 33-45 kraadi. Veere tee 2 kinnistul säilis olemasolev olukord ( 2-korruseline üksikelamu kahe kõrvalhoonega, ehitisealune pind u 320 m 2 ). Ehitatud üksikelamute ehitisealune pind ja kõrgus on Veere tee 1 üksikelamul 176,9 m² ja 7,8 m, Veere tee 3 üksikelamul 164,8 m² ja 7,9 m. Elamute katusekalle on paralleelne Veere teega. Käesoleva planeeringu koostamise ajal abihooneid ehitatud ei ole. Planeeringuga on ette nähtud Veere tee sõidutee laiuseks 5 m. Planeeringualast u 160 m kaugusel idas asub Kraavi kinnistu detailplaneeringu (kehtestatud Luunja vallavolikogu 19.08.2003 otsusega nr 8-12) alusel väljaehitatud üksikelamute ala. Planeeringu alusel on moodustatud 8 elamumaa katastriüksust pindalaga u 2770-3040 m 2 , millest seitsmele on ehitatud üksikelamu. Planeeritud ehitusõigus näeb elamumaadele ette kuni 2 hoonet, suurima ehitusaluse pinnaga 360 m 2 , kõrgusega kuni 8 m. Olemasolevate hoonete ehitisealused pinnad on vahemikus u 115 – 395 m 2 . Kraavi kinnistu lähiümbruses on kehtestatud Kollu ja Ratasvälja maaüksuste detailplaneering (kehtestatud Luunja vallavolikogu 28.08.2008 otsusega nr 10 -4.1), mis näeb ette 42 elamumaa krundi moodustamist (29 üksikelamu ja 19 kaksikelamu krunti). Elamumaa kruntide pindalad on vahemikus u 1200 – 2800 m 2 . Ehitusõigus lubab kruntidele 1-2 hoonet suurima ehitusaluse pinnaga valdavalt 360 m 2 või 450 m 2 ning vahemikus 560 – Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9 750 m 2 , hooneid kõrgusega 8,5 või 9 m, katusekaldega 35-45 kraadi. Planeeringut ei ole ellu viidud. Nimetatud planeeringul puudub käesoleva detailplaneeringuga funktsionaalne seos, kuna Kollu ja Ratasvälja maaüksuste detailplaneeringuga on planeeringualale juurdepääs ette nähtud Kabina teelt läbi kehtestatud Veske maaüksuse detailplaneeringu (krunditud Sinilinnu tee elamuala, vt joonis 1 Situatsiooniskeem ja mõjuala analüüs) maa-ala. Mõjualas kehtestatud detailplaneeringute alusel säilib planeeringuala lähiümbruses olemasolev maakasutus, krundistruktuur ning hoonestus . Maakasutuse ja krundistruktuuri muutusi on ette näha planeeringualast u 200 m kaugusel põhja ja idakaares (Kollu ja Ratasvälja tee maaüksuste ning Veske maaüksuse detailplaneeringute alusel), mis visuaalselt omab planeeringualale väikest mõju ning funktsionaalne mõju (nt mõju Ratasvälja tee liikluskoormusele) puudub. Mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Arvestades mõjuala maakasutust, üldplaneeringu tingimusi (vt ka ptk 2.3) ja Tartu linna lähedust, on sobilik planeeringualale kavandada üksikelamu krundid. Planeeringualal on teedega piirnemise tõttu head ühendused teenindavate objektideni ja töökohtadeni (st Tartu linna). Mõjuala hoonestust arvestades on planeeringualale sobilik määrata ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks, arvestades piirkonnas väljakujunenud ehitusõigust ja arhitektuurinõudeid. Planeeringuala kruntimisel tiheneb olemasolev asustus arvestades piirkonda iseloomustavat asustusmustrit (nii olemasolevat kui arvestades üldplaneeringuga määratud tiheasutusala tingimusi) ja kasutades olemasolevat/rajatavat taristut (teed, tehnovõrgud) . Planeeringuala krundistruktuuri kavandamise aluseks on hinnang kontaktvööndi krundistruktuurile. Kontaktvööndis puudub selgelt väljakujunenud krund istruktuur – leidub endistele talumaadele iseloomulikke suurepindalalisi katastriüksuseid kui kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud väiksemate kruntidega (pindalad u 1 200-3 300 m 2 ) elamupiirkondi. Üldplaneeringuga on planeeringualal ning kontaktvööndi s määratud krundi minimaalseks suuruseks 1 000 m 2 . Arvestades olemasolevat krundistruktuuri, võib eeldada, et tõenäoliselt ei muutu krundistruktuur Veere tee 1, 3, Ratasvälja tee 6, 11, 13, 15 katastriüksustel. Olemasolev krundistruktuur saab üldplaneeringu kohaselt tiheneda nt Veere tee 2, Ratasvälja tee 2, 4 ja 8 katastriüksustel. Arvestades kontaktvööndi olemasolevat ning perspektiivset krundistruktuuri on planeeringualal sobiv ja optimaalne kruntide minimaalne suurus u 1 300 m 2 . Planeeringuga kavandatud elamumaa kruntide pindalad on vahemikus 1 776-2 264 m 2 . Planeeringualal on head ühendused mööda Kabina teed ja selle ääres kulgevat jalg- ja jalgrattateed ning kasutades Kabina teel asuvaid bussipeatuseid. 2.3 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised planeerimisdokumendid on Tartu maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 2018. a.) ja Luunja valla üldplaneering (kehtestatud 2008. a.). Maakonnaplaneeringu kohaselt (vt skeem 2) jääb planeeringuala tiheasumi laienemisalale. Maakonnaplaneering näeb asustuse arendusaladeks ette olemasolevad tiheasumid koos nende võimaliku laienemisalaga. 10 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering Skeem 2. Väljavõte Tartu maakonnaplaneeringust 2030+ Luunja valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala elamumaa juhtotstarbega alal (vt skeem 3) ja asustuse tüübiks on tiheasust usega ala (vt skeem 4). Skeem 3. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist. Skeem 4. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste joonisest. Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 11 Tiheasustusalal on elamumaade krundi minimaalne lubatud suurus 1 000 m². Ehitamisel tuleb hoone fassaad (arhitektuurselt liigendatud hoone esinduskülg) ehitada avaliku tee poole. Kruntidele pääsemiseks rajatud teede äärde planeerida alleesid rõhutamaks Luunja vallas juba valitsevat puiesteede rohkust. Avalikud teed tuleb planeerida lähtudes standardist Linnatänavad EVS 843:2016 (toona kehtis standard EVS 843:2003) nii, et sellel oleks võimalus liikuda nii jalakäijatel kui jalgratturitel. Planeeritavate teekoridoride vähim lubatud laius on 10 m. Ehitatavad hooned peavad oma suuruse , kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise rütmi. Tiheasustatud aladele ehitise rajamiseks tuleb keskkonnakaitselistel kaalutlustel enne hoone kasutuselevõtmist liituda ühisveevärgi - ja reoveesüsteemiga. Planeeringuga on ette nähtud viie (5) üksikelamu maa moodustamine pindalaga vahemikus 1 776 – 2 264 m 2 . Planeeritud krundi kasutamise otstarve vastab üldplaneeringu kohasele elamumaa juhtotstarbele. Hoonete fassaadid on kavandatud planeeritud tee (krunt nr 6) poole. Planeeritud tee äärde ei ole alleed planeeritud, kuna tupikt ee u 50 m pikkuse tõttu ei täidaks allee eesmärki rõhutada maastiku perspektiivi. Võimalusel on soovitatav rajada Ratasvälja tee ühele poolele puude rida. Planeeritud tee ja tänava maa (krunt nr 6) laius on 10 m. Ratasvälja tee maa-ala on kavandatud laiendada, kogulaiusega vähemalt 13 m. Kogu planeeringualale on arhitektuurilise tingimusena ette nähtud ühtse hoonestuskava koostamine (vt ptk 3.6), millega tuleb lahendada hoonete ruumiline rütm. Planeeritud krundid on planeeritud liita ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Eelnevat arvestades, vastab planeeringulahendus nii üldplaneeringule kui maakonnaplaneeringule. Planeeringuala ulatuses elamukruntide moodustamisega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist, piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi ega ületa ta eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, kuna tehniline taristu on olemas (teedevõrk, osaliselt tehnovõrgud). 2.4 Liikumisviiside analüüs Liikumisviiside analüüsi koostamisel on aluseks olemasolev ja planeeritud olukord ning antud hinnatud Ratasvälja tee kasutusele tulenevalt kehtivatest detailplaneeringutest ja üldplaneeringu kohasest arendust. Planeeringualaga piirnevat Kabina teed mööda toimub piirkonna elanike peamine liikus teenindavate objektideni ja töökohtadeni (st Tartu linna), mistõttu planeeringu elluviimisel tekkiv liiklus suundub mööda Ratasvälja teed ja Veere teed Kabina teele. Kabina tee (riigitee nr 22252 Lohkva - Kabina – Vanamõisa) aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2024.a. oli 1711 autot. Ratasvälja tee ja Veere tee liiklussageduse andmed puuduvad, kuid Maa - ja Ruumiameti kaartide alusel kasutab planeeringu koostamise ajal Ratasvälja teed u 25 üksikelamuga hoonestatud maaüksust ning Veere teed 3 üksikelamuga hoonestatud maaüksust. Arvestades, et peres on kuni 2 sõiduautot ning autoga liigutakse päevas 2 korda (nt hommikul ja õhtul), on Ratasvälja tee ööpäevane liiklussagedus kuni 100 sõidukit ja Veere tee liiklussagedus kuni 12 sõidukit. Planeeringuga määratakse ehitusõigus kokku viiele üksikelamule. Üksikelamute (krundid nr 1-5) liiklus suundub Ratasvälja teele. Planeeringu elluviimisel suureneb Ratasvälja tee ööpäevane liiklussagedus kuni 20 sõiduauto võrra, kokku hinnanguliselt kuni 120 sõidukit ööpäevas Ratasvälja tee alguslõigul u 80 m ulatuses, mistõttu lisanduva liikluse mõju kogu Ratasvälja tee liiklussagedusele kui ka riigiteega ristumisele on väike. 12 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering Ratasvälja teel puuduvad kõnniteed, jalakäijad ja jalgratturid kasutavad liiklemiseks tee servasid. Kabina tee ääres kulgeb jalg- ja jalgrattatee, mis on seotud Tartu linna jalg- ja jalgrattateedega. Planeeringualalt Kabina tee ääres kulgeva jalg- ja jalgrattateeni puudub ohutu sõidutee ületuskoht. Tartu linna lähedust ning olemasoleva jalg- ja jalgrattatee olemasolu arvestades on oluline tagada Ratasvälja tee suunalt jalakäijatele ja jalgratturitele ohutud liikumisvõimalused. Planeeringuala mõjualas kehtestatud detailplaneeringutest (ptk 2.2) nähtub, et Ratasvälja teele suunduva liikluse osas säilib olemasolev olukord – Kraavi kinnistu detailplaneeringuga moodustatud 8 elamumaast 7 on hoonestatud, ehk lisanduda saab ühe elamumaa liiklus ; Kollu ja Ratasvälja maaüksuste detailplaneeringu lahenduse kohaselt on planeeringuala liiklus juhitud Kabina teele läbi kehtestatud Veske maaüksuse detailplaneeringu (krunditud Sinilinnu tee elamuala) kavandatud tee. Mõlemad planeeringualad on välja ehitamata. Üldplaneeringu kohaselt on perspektiivsed elamualad Ratasvälja tee 2, 4 ja 6 maaüksustel. Hinnanguliselt on kehtiva üldplaneeringu tingimustel võimalik antud maa-aladele moodustada u 30-40 üksikelamumaa krunti juurdepääsuga osaliselt Ratasvälja teelt, osaliselt Ratasvälja tee 2 ja 4 läbivalt sõiduteelt. Nimetatud ala väljaehitamisel lisandub Ratasvälja teele hinnanguliselt 60-80 sõiduautot ööpäevas, olles oluline muutus võrreldes olemasoleva liiklussagedusega (olemasolevalt 25 üksikelamuga hoonestatud maaüksust, liiklussagedus kuni 50 sõiduautot ööpäevas). Tõenäoliselt on tegelikult lisanduv liiklussagedus siiski mõnevõrra väiksem ning hajutatud päeva peale, kuna paljudel inimestel on võimalus teha kodus kaugtööd, pidevalt on arenemises alternatiivsed liikumisviisid ning Ratasvälja tee rekonstrueerimisel paranevad võimalused j algsi ja jalgrattaga liikumiseks. Ratasvälja tee piirkonna arenedes perspektiivis tiheasustuseks, võib Ratasvälja tee liigiks arvestada standardi EVS 843:2016 Linnatänavad kriteeriumite kohasel kõrvaltänav. Arvestades Ratasvälja tee olemasolevat olukorda (kitsas sõidutee, piiratud nähtavus (vt ptk 2.1)), käesoleva planeeringuga kavandatavat ning üldplaneeringu kohast perspektiivset arengut, on oluline muuta tee liiklusohutumaks – kavandada normikohane sõidutee laius, jalg- ja jalgrattatee, haljasalad ning reserveerida selleks vajalik maa-ala. Kabina teele on koostatud eelprojekt Riigitee 22252 Lohkva - Kabina - Vanamõisa km 0,35- 0,84 lõigus asuvate liiklusohtlike kohtade likvideerimine (Roadplan OÜ, töö nr 22029), mis näeb võimaliku lahendusena ette Ratasvälja tee ja Kabina tee ristmiku nihutamist u 7 m lõunasuunas ning teeb ettepaneku Ratasvälja tee äärde kavandatud jalg- ja jalgrattatee ületuskoha paiknemisele riigiteel. Hinnanguliselt on planeeringulahendusest tuleneva liikluskoormuse mõju ümbritsevatele teedele (sh Kabina teele) väike. Ratasvälja tee rekonstrueerimisel ning Kabina tee ja Ratasvälja tee ristmiku ümberehitamisel muutuvad Ratasvälja tee liiklusolud ohutumaks nii olemasolevale liiklusele kui ka liikluskoormuse kasvu korral. Planeeringuga kavandatud liikluslahendus on kirjeldatud ptk 3.5. 2.5 Ruumilise arengu eesmärgid Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad planeeringuala , selle mõjuala ning liikumisviiside analüüsile ning üldplaneeringule. Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid on: ▪ Luunja valla üldplaneeringu elluviimine – elamuehituse arenduseks eelduste loomine piirkonna hoonestuslaadi arvestavalt; Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 13 ▪ Ratasvälja tee rekonstrueerimiseks vajalike tingimuste seadmine – sõidutee laienduse ning jalg- ja jalgrattatee ehitamise võimaldamine ning selleks vajaliku maa-ala moodustamine; ▪ Ratasvälja tee ja Kabina tee ristmiku ohutumaks rekonstrueerimise ning riigiteele ületuskoha rajamise võimaldamine; ▪ Planeeritud jalg- ja jalgrattatee sidumine olemasoleva jalg- ja jalgrattateega. 14 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused Planeeringulahendusega kavandatakse Ratasvälja tee 1 kinnistust viis üksikelamu maa krunti ning kolm tee ja tänava maa krunti, võimaldades Ratasvälja tee laiendamist ja juurdepääsu planeeritud kruntidele. Kavandatud krundijaotus ning määratud ehitusõigus arvestab mõjuala krundistruktuuriga ning vastab üldplaneeringule. Planeeringuga on kavandatud Ratasvälja tee rekonstrueerimine koos lisanduva jalg- ja jalgteega, suurendamaks liiklusohutust. Tehnovõrkude lahendus arvestab olemasolevate ja projekteeritud tehnovõrkude lahendusega. 3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud jagada Ratasvälja tee 1 maaüksus kaheksaks (8) krundiks: krundid nr 1 - 5 – üksikelamu maa ning krundid nr 6, 7 ja 8 – tee ja tänava maa. Krunt nr 6 on kavandatud juurdepääsuteeks kruntidele nr 1 -5. Krundid nr 7 ja 8 on kavandatud Ratasvälja tee maa-ala koridori laienduseks. Planeeritud krundid nr 7 ja 8 on lubatud liita omavahel ja/või 4320081 Ratasvälja tee L1 katastriüksusega. Kruntide moodustamine on kujutatud Põhijoonisel. Planeeritud kruntide pindalad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus. 3.3 Kruntide hoonestusala Planeeringuga on määratud hoonestusala, mille piires on lubatud rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonete paiknemine väljaspool hoonestusala ei ole lubatud. Hoonestusala piiritlemisel on arvestatud kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa (Kabina tee) 30 m laiuse kaitsevööndiga. Ratasvälja tee poolsest krundi piirist on hoonestusala kauguseks määratud 10 m, Veere tee poolsest krundi piirist 4 m. Tuleohutusnõuete tagamiseks on üksikelamumaa vahelistest krundi piiridest hoonestusala kauguseks määratud 4 m. Kruntide nr 1 ja 5 hoonestusalad ulatuvad u 4,2 m ulatuses rekonstrueeritava Ratasvälja tee (kohaliku tee) kaitsevööndisse (20 m äärmise sõiduraja välimisest servast 4). Vastavalt ehitusseadustik 1 § 72 lg 4, võib detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus. Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud Põhijoonisel. 4 Planeeringulahenduses on täpsustatud kohaliku tee kaitsevööndi ulatuse arvestust lähtuvalt ehitusseadustik 1 § 71. Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 15 3.4 Kruntide ehitusõigus Kruntide ehitusõigus on toodud Põhijoonisel tabelina. Planeeritud üksikelamu maa kruntidele nr 1-5 on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe kuni kahe abihoone ehitamiseks. Tee ja tänava maa krunte nr 6, 7 ja 8 ei hoonestata. Ehitusõigusega lubatud hoonestus on lubatud püstitada hoonestusala piirides . Transpordiameti nõusolekul 5 on riigitee kaitsevööndisse kuni 20 m kaugusele riigitee äärmise sõiduraja servast lubatud kavandada hooneid tingimusel, et kõik planeeringu alusel kavandatavad elukondlikud hooned asuvad väljaspool riigitee kaitsevööndit ning mitteelukondlikud hooned võivad asuda riigiteele lähemal (st kuni 20 m kaugusel). Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on elamukruntidel e lubatud täiendavalt ehitada kaks (2) ehitusloa kohustuseta ehitist (ehitisealuse pinnaga 20 m 2 ja kuni 5 m kõrge hoone) nagu kasvuhoone, varjualune, lehtla, väliköök, jmt. Kirjeldatud tingimustele vastav ehitis peab asuma hoonestusalas. Planeeringu põhijoonisel näidatud hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna illustreeriv lahendus kajastab maksimaalseid ehitiste pindasid . Täpsem lahendus tuleb leida projekteerimisel. 3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus Ratasvälja tee (tee nr 4320081) on Luunja valla üldplaneeringu kohaselt kohalik maantee, mille kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge on 20 m. Planeeringuga on ajakohastatud tee kaitsevööndi arvestus t äärmise sõiduraja välimisest servast (ÜP kohaselt arvestatakse tee kaitsevööndit tee teljest) . Planeeringu joonistel on kujutatud Ratasvälja tee kaitsevöönd rekonstrueeritava sõidutee serva illustreerivast lahendusest. Vastavalt ehitusseadustik 1 § 72 lg 4, võib detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehita da tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus. Tee kaitsevööndi paiknemine tuleb täpsustada teeprojektiga. Planeeringuga on ette nähtud Ratasvälja tee rekonstrueerimine: sõidutee laiendus koos jalg- ja jalgrattatee ning haljasribade rajamisega. Rekonstrueerimise võimaldamiseks on planeeritud krundid nr 7 ja 8, mida on lubatud liita omavahel ja/või 4320081 Ratasvälja tee L1 katastriüksusega. Ratasvälja tee maa-ala minimaalseks laiuseks on kavandatud 13 m. Sõidutee laiuseks on kavandatud 6 m, jalg- ja jalgrattatee laiuseks 2,5 m ning haljasribasid ja/või nõva rajamiseks on ruumi kogulaiuses vähemalt 4,5 m. Sõidutee ning jalg- ja jalgrattatee on planeeritud eraldada haljas ribaga, kuhu on soovitatav rajada puude rida ning rajada sademevee ärajuhtimiseks, immutamiseks ning lume vallitamiseks nõva. Sõidutee ning jalg- ja jalgrattatee on planeeritud asfaltbetoonkattega. Teede ja tänavate projekteerimisel on lubatud tee elementide (sõidutee, haljasriba, jalg - ja jalgrattatee) parameetrite ja paigutuse muutmine lähtudes kehtivast seadusandlusest ja standarditest ning tee/tänava liigist. Projekteerimisel tuleb arvestada, et oleks tagatud jalg - ja jalgrattatee kasutajate ohutus ja mugavus ning sõiduteel piirkiirusest kinnipidamine (nt rakendades liikluse rahustamise võtteid: kitsam sõidutee annab indikatsiooni madalamaks sõidukiiruse valikuks, künnised, tõstetud teeosa, jm). 5 Transpordiameti 23.09.2025 kiri nr 7.2-2/25/13319-8, esitatud planeeringu lisade koosseisus. 16 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering Ratasvälja tee planeeringualast väljapoole jääva tee lõigu rekonstrueerimiseks vajamineva maa-ala ulatus ja lahendus tuleb täpsustada edasiste projektide või planeeringutega koostöös puudutatud maaüksuse omanikega. Planeeritud jalg- ja jalgrattatee tuleb siduda Kabina tee ääres kulgeva jalg- ja jalgrattateega. Jalg- ja jalgrattatee ületuskoha asukoht riigiteel täpsustatakse projekteerimisel, arvestades eelprojektiga „Riigitee 22252 Lohkva - Kabina - Vanamõisa km 0,35-0,84 lõigus asuvate liiklusohtlike kohtade likvideerimine“ (Roadplan OÜ, töö nr 22029). Planeeringu põhi- ja tehnovõrgu joonisel on kujutatud nimetatud projekti arvestav illustreeriv ristmiku lahendus. Ristmiku ümberehitamine tuleb lahendada edasiste projektidega. Vähese liiklussageduse tõttu tupikteele (krunt nr 6) kõnniteed ei planeerita, jalakäijatele ja jalgratturitele on liiklemiseks ette nähtud teepeenrad. Planeeritud üksikelamu maa kruntidele on juurdepääs uks kavandatud u 50 m pikkune Ratasvälja teega ristuv tupiktee (krunt nr 6). Tupiktee maa-ala laiuseks on kavandatud 10 m, millest kuni 5 m on kavandatud asfaltbetoonkattega sõidutee le. Standardi EVS 843-2016 Linnatänavad kohaselt on planeeritud tupiktee kvartalisisene tänav (teenindavate eramute arv 1-10), kus tasemel Hea ja sõidukiirusel 20 km/h on sobilik sõidutee laius 3,5 m. Sõidutee äärsetele haljasalade on lubatud rajada nõvad sademevee ärajuhtimiseks ja immutamiseks ning lume vallitamiseks. Tupiktee lõppu on kavandatud 12 x 12 m ümberpööramiskoht. Kruntide juurdepääsude asukohad täpsustatakse hoone projekti käigus. Planeeringu põhijoonisel on esitatud illustreerivad teede kõrgusarvud, mis tuleb täpsustada tee projekteerimisel. Parkimine on ette nähtud lahendada krundisiseselt. Parkimisnormatiivi valikul on aluseks võetud standardis EVS 843-2016 Linnatänavad toodud normi eramule väike-elamute alal 6, mille kohaselt tuleb krundil tagada parkimiskoht 3 -le sõiduautole eramu kohta. Ratasvälja teel ja planeeritud tupikteel (krunt nr 6) ei ole parkimine lubatud. Riigiteega seotud normid Planeeringualale ulatub kõrvalmaantee nr 22252, Lohkva – Kabina - Vanamõisa tee (Kabina tee) kaitsevöönd, mis on 30 m sõidutee välimisest servast 7. Transpordiameti nõusolekul 8 on riigitee kaitsevööndisse kuni 20 m kaugusele riigitee äärmise sõiduraja servast lubatud kavandada hooneid tingimusel, et kõik planeeringu alusel kavandatavad elukondlikud hooned asuvad väljaspool riigitee kaitsevööndit ning mitteelukondlikud hooned võivad asuda riigiteele lähemal (st kuni 20 m kaugusel). Riigiteel parkimist ja tagurdamist ette nähtud ei ole. Olemasolev Ratasvälja tee ristumine riigiteega (Kabina teega) on ette nähtud rekonstrueerida koos jalg- ja jalgrattatee ületuskoha rajamisega . Riigiteega ristumistel tuleb tagada nähtavus . Nähtavuskolmnurkade ulatuse määramise aluseks on Tee projekteerimise normide § 24, lisa 1 tabelid 18-21 ning lisa 2 joonis 8. Ratasvälja tee ja riigitee ristumiskoha tüübiks on valitud teeandmise kohustusega ristmik . Nähtavusalade parameetrite määramisel on arvestatud, et liituva tee (Ratasvälja tee) perspektiivne liiklussagedus on üle 100 sõiduki ööpäevas (vt ptk 2.4). Valitud tüübile rakenduvad järgmised nähtavusala parameetrid: liituva tee liitumisnähtavus LN2 on 15 m (liituva tee liiklussagedus üle 100 sõidukit ööpäevas); peatee liitumisnähtavus LN1 on 105 m (peatee projektkiirusel 50 km/h); peatee peatumisnähtavus PN1 on 60 m (peatee projektkiirus 6 EVS 843:2016 ptk.9.2.3 p.3 rakendusjuhis (RJ): väike -elamute ala on valdavalt hoonestatud eramute ja ridaelamutega, sh võib olla ka üksikuid väiksemaid (2 -3-korruselisi, 10-12 korteriga) korruselamuid. 7 Ehitusseadustik § 71 lg 3. 8 Transpordiameti 23.09.2025 kiri nr 7.2-2/25/13319-8, esitatud planeeringu lisade koosseisus . Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 17 50 km/h), liituva tee peatumisnähtavus PN2 on ≥ 25 m (liituv tee on muu asulaväline tee). Liitumisnähtavuse alale planeeringuala ulatuses nähtavust piiravaid takistusi ei jää. Peatumisnähtavuse alale jääb krundil nr 1 paiknev puude grupp, mille likvideerimise vajadus tuleb täpsustada tee rekonstrueerimise projektiga. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi, nähtavust piiravad takistused tuleb likvideerida. Ratasvälja tee ja riigitee ristumise rekonstrueerimise projekti käigus tuleb täpsustada nähtavusalade ulatus ja likvideeritavad objektid. Nähtavuskolmnurga alale ei tohi rajada nähtavust piiravat haljastust ega piirdeaedu. Nähtavuskolmnurgad on kantud Põhijoonisele (joonis nr 3). 3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline ja keskkonda arhitektuurset kvaliteeti parandav. Hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise rütmi. Kogu planeeringualale tuleb koostada üht ne hoonestuskava, kus on lahendatud juurdepääsud, hoonete paigutus, vertikaalplaneerimine ja hoonete võimalik +/- 0.00 sidumine. Põhjendatud juhul on hoonestuskavaga lubatud täiendada planeeringuga määratud arhitektuurilisi ja kujunduslikke tingimusi. Üksikelamu maa kruntide olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded *: Korruselisus: elamul (põhihoonel) kuni kaks maapealset korrust ja kuni üks maa- alune korrus, abihoonel üks maapealne ja kuni üks maa -alune korrus; Suurim lubatud suhteline kõrgus: elamul 9 m ja abihoonel 5 m maapinnast; Katusetüüp: põhihoonel põhimahus viil-, kelp- või poolkelpkatus; abihoonel vaba; Katusekalded: põhihoone põhimahul 10-45 kraadi, abihoonel vaba; Katuseharja suund: põhihoonel paralleelselt või risti planeeritud tee ja tänava maaga (krunt nr 6); Katusekattematerjalid: katusekaldele vastav materjal; Välisviimistlusmaterjalid: kvaliteetsed materjalid; keelatud on imiteerivad viimistlusmaterjalid ja välisviimistluseta palk; +/- 0.00 sidumine: lahendatakse kogu planeeringuala hoonestuskava ga ja täpsustatakse hoone projektiga. *Kogu planeeringualale kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama arhitektuurse terviku). Arvestades ptk-s 3.11 tooduga, on ehitise ehituslike tingimustena lubatud hoonete projekteerimisel ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi, kavandades need hoone osade (nt fassaad, katus, akende var jestus) külge ja sidudes arhitektuurse lahendusega. Päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: päikesepaneelid ei tekita läheduses paiknevatele hoonetele valgusreostust; päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid ja –territooriume ning looduskeskkonda; päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teedel liiklejaid. 3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine Planeeringulahendus näeb ette, et vähemalt 20 % üksikelamu maa krundist peab olema kõrghaljastatud. Võimalik uushaljastus lahendatakse vastavalt vastava krundi omaniku 18 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering soovile. Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohtadega. Kõrghaljastust on soovitatav rajada krunte piiravate teede (Kabina tee, Ratasvälja tee ja Veere tee) poolsetele külgedele, vähendamaks teedelt tulenevat müra, õhusaastet ja visuaalset häiringut. Soovitatav on säilitada puud, mis on terved, esteetilise väärtusega ega kujuta ohtu hoonetele. Ehitustööde ajal tuleb tagada säilitatavate puude kasvutingimuste säilimine, rakendades kaitsemeetmeid puude juurestiku, tüve ja võra kaitsmiseks. Ehitusplatsi ja selle juurdepääsutee lähedale jäävate puude võrade all tuleb kaevetöödel ja mehhanismidega sõites võimalikult vältida puu maapinnalähedaste juurte kahjustamist. Hea on viia läbi enne suuremaid kaevetöid puude lähedal proovikaevamised, et täpsustada jämed amate juurte paiknemist mullas. Võimalikult tuleb säilitada puu jämedamaid kui 25 mm läbimõõduga juuri, sest jämedamate juurte läbikaevamisel võivad puud muutuda tormihellaks. Lubatud on likvideerida hoonestuse, tee maa-ala (sh Ratasvälja tee rekonstrueerimiseks) , parkimisalade ja tehnovõrkude rajamisele ette jääv haljastus ning riigitee nähtavusaladele jääv haljastus. Lubatud on üksikelamu maa kruntide täiendav haljastamine puude ja põõsastega ning rajada murupinda. Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee hajutamiseks. Planeeritud üksikelamu maa krundid on lubatud piirata kuni 1,5 m kõrguste piirdeaedadega. Piirded peavad olema hoone arhitektuurse lahendusega sobivat tüüpi ja antud hoone arhitektuurse projekti koosseisus. Piiretena on lubatud kasutada puit - ja võrkaeda, metallprofiilidest võreaeda ja/või kuni 1,5 m kõrgune pöetav hekk. Riigiteega piirnevatele krundi piiridele on lubatud rajada lubatust kõrgem hekk (sh vabakujuline). Piirdeaiad ja hekid ei tohi takistada nähtavust riigiteel. Naaberkruntide omavahelistel piiridel tuleb lahendus kooskõlastada piirinaabriga. Piirdeid on keelatud rajada välja spoole krundi piiri. Kruntide olemasolevat maapinda on lubatud tõsta ja tasanda selliselt, et oleks välistatud sademevete valgumine naaberkruntidele ja -kinnistutele ning teemaale (sh riigitee alusele maaüksusele). Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada planeeringuala ühtse hoonestuskava koostamisel. 3.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad Planeeringuga on lahendatud kruntide tehnovõrkudega varustatu s ja põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude täpsed lahendused, asukohad ja hooneühendused tuleb täpsustada projekteerimise käigus. Tehnovõrkude hilisem projekteerimine ja ehitus tuleb võrguvaldajatega täiendavalt kooskõlastada. Projekteerimisel tuleb arvestad a juurdepääsude (nii hoonesse kui krundile) asukohtade ja haljastusega. Planeeringualast väljaspoole planeeritud tehnovõrkude väljaehitamisel tuleb teha koostööd tehnovõrgu alale jäävate maaomanikega. Planeeritud riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Tehnovõrkude lahendused on kujutatud joonisel nr 1 Situatsiooniskeem ja mõjuala analüüs ning joonisel nr 4 Tehnovõrgud. Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 19 3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi Veevarustuse ja reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt AS Tartu Veevärk 15.04.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 25ARE-2-DT-7. Detailplaneering arvestab ning planeeringulahendus on seotud Tinter-Projekt OÜ koostatava tööprojektiga „Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga“, töö nr 49-24-VK. Veevarustus Planeeritud krundid tuleb liita ühisveevärgiga. Planeeringuala veevarustus on kavandatud Ratasvälja tee L1 kinnistule projekteeritud veetorustikust De 160 ning Veere teele projekteeritud veetorustikust De 50. Planeeritud veetorustikust on ette nähtud eraldi ühendused planeeritud kruntidele. Reoveekanalisatsioon Planeeritud krundid tuleb liita ühiskanalisatsiooni ga. Planeeritud kruntide reovee eesvooluks on Veere teele projekteeritud reoveekanalisa tsioonitorustik De 160. Planeeringuga on tupikteele ja läbi krundi nr 3 kuni eesvooluni ette nähtud reoveekanalisatsioonitorustik, kuhu tuleb eraldi ühendustorustikuga juhtida kruntide reovesi. Sademevesi Sademe–, pinna– ja drenaaživee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Kruntide sademeveed (sh hoone drenaaž, katustelt ja kõvakattega pindadelt kogunev sademevesi) tuleb immutada krundisiseselt, kasutades selleks soovitatavalt looduslähedasi sademeveesüsteeme 9. Katustelt tuleneva sademevee äravoolu kiiruse ja mahu vähendamiseks sobib kasutada kasvukaste ja vihmapeenraid. Krundisiseseks sademevee immutamiseks võib rajada erineva vee läbilaskvusega filterkihtidest nõvasid, imbkraave või madalamaid lohkusid. Soovitatav on sadevett koguda ja taaskasutada. Parkimisalal on soovitatav kasutada vett läbilaskvaid katendeid, nt vahedega sillutuskivid. Tagatud peab olema kruntide sademevee mittevalgumine naaberkruntidele ja -kinnistutele. Tee ja tänava maalt sademe- ja lumesulavee ärajuhtimiseks ning immutamiseks on ette nähtud haljasribadele nõvad, imbkraavid, vms. Vajadusel on Ratasvälja teele lubatud rajada sademeveekanalisatsioonitorustik, mis tuleb juhtida osaliselt (maapinna langu suundade tõttu) Kabina tee ääres asuvasse riigitee äärsesse teek raavi ja Kabina maaparandussüsteemi eesvoolu. Täpne lahendus tuleb leida eraldi projektiga ja kooskõlastada eesvoolude valdaja ja kohaliku omavalitsusega. Kraavidesse või pinnasesse juhitav sadem evesi peab vastama Eesti Vabariigi seadusandlusega kehtestatud nõuetele. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigite e kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused Käesoleva planeeringuga ei kavandata sademevee juhtimist riigitee alusele maaüksusele ega riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Juhul, kui edaspidi vastav vajadus tekib, tuleb täpsem lahendus leida eraldi projektiga ja koostöös Transpordiametiga. 9 https://urbanstorm.viimsivald.ee/materjalid/ 20 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus Planeeringuala elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 23.09.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 503395. Planeeringualal asuv endist hoonetekompleksi teenindav madalpinge õhuliin ja postid tuleb likvideerida alates Ratasvälja tee 8 (kt 43201:001:0035) asuvast hargnemisest. Planeeritud kruntide elektrivarustus on lahendatud Tilba 10/0,4 kV alajaama (Ratasvälja tee 15, kt 43201:001:0056) baasil. Nimetatud alajaamast on planeeritud rekonstrueeritava Ratasvälja tee maa-alale eraldi fiidrina 0,4 kV kaabelliinid. Ratasvälja teele on planeeritud ka perspektiivse 10 kV maakaabli koridor, võimaldamaks ühendada Tilba ja Puupilli alajaamasid. Planeeringuala elektrivarustus on lubatud lahendada ka Puupilli alajaama baasil , vajadusel seada servituudid nr läbi krundi nr 2. Kruntide elektrivarustuseks on kruntide piiridele teealasse planeeritud 0,4 kV liitumiskilbid (soovitatavalt mitmekohalisena) ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on ette nähtud maakasutusõiguse seadmine (vt ptk 3.12). Kruntide sisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimisel vastavalt krundiomaniku soovidele ja vajadustele. 3.8.3 Soojusvarustus Planeeringuala soojusvarustus on planeeritud vastavalt Gren Tartu AS 13.06.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 126/25. Planeeritud kruntide soojusvarustus on lubatud lahendada kaugküttega või lokaalse küttega. Planeeritud kaugkütte soojustorustiku ühenduskoht on kavandatud Veere tee 1 katastriüksusel asuva soojustorustiku (80*2/280) sobivalt lõigult . Soojustorustik on planeeritud rõhuklass PN16 eelisoleeritud torustikuna . Soojusvarustuse lahendamisel lokaalselt on lubatud keskkonnasäästlikud lahendused , nt soojuspumbad (sh horisontaalne või vertikaalne maaküte), puidul põhinev tahkeküte, taastuvenergia lahendused (nt päikesepaneelid, vt ptk 3.6) või muud projekteerimise ajal keskkonnasäästlikud lahendused. Keelatud on kasutada olulist saastet tekitavaid kütteaineid nagu kivisüsi, brikett ja kütteõli. Soojuspuuraugud peavad paiknema kinnistul hoonega, mida puuraugud teenindavad. Soojuspuuraukude asukoha valikul tuleb arvestada projekteerimise hetkel parimat teadaolevat praktikat ja nõudeid (nt puuraukude omavaheline kaugus, kaugus hoonest, krundi piirist, jm). Soojuspuuraukude projekteerimisel tuleb puuraukude arvu ja sügavuse määramisel arvestada projekteeritava hoone energiavajadust . Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus. 3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus Planeeringuala telekommunikatsioonivarustus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS 29.09.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39900129. Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 21 Sidevarustuse rajamiseks on planeeritud kaks varianti: Variant 1 – leppida kokku sidekanali omanikuga kanali kasutamises. Optiline kaabel kanalis kuulub Teliale kuid sidekanal kuulub kolmandatele isikutele. Juhul kui kokkulepe on olemas, siis ehitada alates sidekaevust V4757 vajalikus mahus sidetrass kuni arendusala keskele. Arendusala keskele tuleb paigaldada sidekaev KKS2. Planeeritud sidekaevu paigaldada jätk FOSC400-A8. Jätku paigaldada splitter 1/16. Alates planeeritud sidekaevust paigaldada igasse hoonesse vajalikus mahus sidetrass. Puhuda alates sidekaevust V4757 24 kiuline optiline kaabel kuni planeeritud sidekaevuni. Paigaldada kaabel jätku. Alates jätkust puhuda igasse hoonesse 12 kiuline singlemode optiline kaabel. Keevitada planeeritud sidekaevu splitteris 12 kiudu. Keevitada kaabel hoonetes. Variant 2 – sidevarustuse ühenduskoht alates sidekaevust 4741, kust paigaldada vajalikus mahus sidetrass kuni arendusala keskele. Arendusala keskele tuleb paigaldada sidekaev KKS2. Planeeritud sidekaevu paigaldada jätk FOSC400 -A8. Alates planeeritud sidekaevust paigaldada igasse hoonesse vajalikus mahus sidetrass. Puhuda alates sidekaevust 4741 24 kiuline optiline kaabel kuni planeeritud sidekaevuni. Paigaldada kaabel jätku. Alates jätkust puhuda igasse hoonesse 12 kiuline singlemode optiline kaabel. Keevitada sidekaevus 4741 asuvas splitteris 12 kiudu. Keevitada kaabel hoonetes. Mõlema variandi korral peab kogu rajatav sidetrass olema terves ulatuses elektriliselt tuvastatav. Hoonete sisevõrgud tuleb lahendada cat5/cat6 sidekaablitega. Sidejaotlas peab olema paigaldatud elektritoide seadmete ühendamiseks 230V elektrivõrguga. Kõikide tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. 3.9 Ehitiste vahelised kujad ja tuleohutus Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, mille lisa 1 alusel on planeeritavad üksikelamud I kasutusviisiga hooned. Sama määruse lisa 2 alusel on planeeritavate üksikelamute tuleohutusklassiks TP3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone projekteerimist . Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 10 § 7 lg 6 kohaselt peab I kasutusviisiga hoone veevõtukoha veeallika veekogus olema vähemalt 30 m 3 . Veevõtukoht peab paiknema ehitisest üldjuhul 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoha kaugus peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel, kaugust mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Tuletõrje veevõtukohani peab olema tagatud päästesõidukite juurdepääs igal ajal. Planeeringuala tuletõrje veevõtt on lahendatud Tinter-Projekt OÜ tööprojektiga 11 Ratasvälja teele projekteeritud maa-aluse hüdrandiga.. Lubatud on kavandada ka maa-alune tuletõrjeveemahuti. Päästeautode juurdepääs hoonetele on tagatud planeeritud teelt (krunt nr 6). Hoonetevaheline kuja 12 peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, 10 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord 11 Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, Tinter-Projekt OÜ, töö nr 49-24-VK 12 Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded § 22 22 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Kuja nõuet ei ole, kui hooned asuvad ühel kinnistul, on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on ≤ 400 m 2 . Ehitiste täpne tulepüsivusklass ja tule levikut takistavad ehituslikud abinõud (sh ehitisesisene tuletõrjeveevärk) tuleb määrata projekteerimise käigus vastavalt kehtivale seadusandlusele ja normdokumentidele. Arvestada tuleb ka päästetehnika juurdepääsu tagamisega hoonetesse ja päästetehnika raskusega (min 25 t). 3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809 -1:2002 kohaselt elamupiirkonna planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduse strateegiatega: Oluline on hea nähtavus – krundile juurdepääsu ja hoonete ümbruse valgustatus, kohalikule teele valgustuse rajamine; Territoriaalsus – üldkasutatava ja eraala selge eristamine ja vajadusel piiramine piirdega (piirdeaed tuleb rajada riigitee poolsesse krundi serva) ; Sissepääsudele kavandatud lukustatavad väravad. Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel on kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks soovita tav arvestada veel järgnevaga: Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid; Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente, maastikukujundust; Hoida ala korras; Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud); Autode parkimine elamu lähedal. 3.11 Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja planeeritud krundi igakordne omanik peab r angelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on soovita tav perspektiivsetel haljastatavatel aladel rasketehnika liikumisteedele paigaldada mulla kaitseks (vältimaks mullakihtide kokku pressimist ning vee läbilaskevõime vähenemist) pinnase kaitsematte. Vähendamaks kliimamuutustest tulenevate sademete hulga suurenemisest tingitud koormust ja sademevee valgumise ohtu naaber kruntidele ja -kinnistutele, on soovitatav kogu planeeringualal rakendada looduslähedasi sademeveesüsteeme 13 – katustelt tuleva sademevee kogumine ja kasutamine, juhtida haljasalale katustelt tulenevad sademeveed, vihmaveerennide alla rajada kasvukaste või vihmapeenraid, vms. Sademeveesüsteemi valimisel arvestada piirkonna mullastikuga – KIg (gleistunud leetjas gleimuld, ajutiselt (nõrgalt) liigniiske) ja LP (kahkjas leetunud muld, kannatab ülaveest tingitud lühiajalise liigniiskuse all) ning põhjavee tasemega (u 3,5-4 m maapinnast 14). Jäätmekäitlus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda sorteeritult vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse, mis on 13 Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobiva te sademeveelahenduste käsiraamat, M.Kuris, G:Mandre, V.Kuusemets, 2023, https://urbanstorm.viimsivald.ee/valmis -eesti-kliimasse-sobivate-saastvate- sademeveelahenduste-kasiraamat/ 14 Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi kaardirakendus, teemakaart põhjavee kaitstus Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 23 soovitatav paigutada krundi juurdepääsude juurde. Konteiner peab asetsema eluhoonest ohutus kauguses 15. Biojäätmed on tuleb kompostida krundil või korraldada äravedu jäätmeveo raames. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu. Tagatud peab olema jäätmeveoks vajaliku transpordi juurdepääs. Vastavalt Luunja valla jäätmehoolduseeskirjale peab jäätmemahuti paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi eelnevalt kokku teisiti. Tee ja tänava maal on lume vallitamiseks ette nähtud haljasribad. 3.11.1 Radoon Inimese tervise mõjude seisukohalt tuleb arvestada piirkonnas oleva radooniriskiga. Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 16 kohaselt on Lohkva küla ja Luunja vald omavalistuse tasemel kõrge või väga kõrge radooniriski klassis. Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel lisas 1 nimetatakse kõrgendatud radooniriskiga alana ka Luunja valda. Rajatavate hoonete siseruumides, kus inimesed viibivad igapäevaselt ja pikemaajaliselt , tuleb tagada radooniohutu keskkond. Projekteerimise käigus, kui selgub hoonete täpne asukoht on tuleb läbi viia radooniuuring. Uuringu tulemuste alusel vajadusel rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule. 3.11.2 Müra ja vibratsioon Müra ja vibratsiooni hinnangu on koostanud Hendrikson & Ko OÜ keskkonnakorralduse spetsialist Veiko Kärbla. Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest ning keskkonnaministri 03.10.2016 määruse st nr 32 Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded . Luunja valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala puhul tegemist elamumaa juhtotstarbega alaga ja asustuse tüübiks on tiheasustatud ala. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad). Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi: müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata. Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonete kavandamisel (nt olemasolevate eluhoonete piirkonnas uute hoonete rajamisel või olemasolevate elupiirkondade laiendamisel) tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt 15 Siseministri 27.05.2024 määruse nr 14 Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded § 7 lg 2 ja 3, mille kohaselt peab enam kui 75 liitri jäätmete ladustamise koht olema eluhoonest ohutus kauguses. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse selleks vähemalt neli meetrit süttiva pinnakihiga või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseina ukse -, akna- või muust avast, välja arvatud kuni kahe korteriga elamu puhul. 16 https://gis.egt.ee/portal/home/ 24 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest (Tabel 1). Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed (päeval/öösel, dBA) Ala kategooria II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu üldplaneeringu alusel maa-alad, rohealad (päeval/öösel) Müra sihtväärtus 55/50 Müra piirväärtus 651/601 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel Kuna uusi hooneid kavandatakse üldplaneeringus märgitud maakasutusega kooskõlas, samuti on üldplaneeringu kohaselt tegemist tiheasustusalaga, tuleb müra normeerimisel lähtuda piirväärtuse nõuetest ehk II kategooria alade (sh elamud) puhul on vastavad piirväärtused 60 dB päeval (L d ) 17 ning 55 dB öösel (L n ) 18, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud 65 dB päeval ning 60 dB öösel. Planeeringuala piirneb Lohkva–Kabina–Vanamõisa teega, mille liikluskoormus planeeringualaga piirnevas teelõigus on Transpordiameti 2024. a andmete kohaselt 1711 sõidukit ööpäevas (sh 3,6% raskeliiklust). Arvestades, et vastava liikluskoormusega Transpordiameti loenduspunkt ( 2024. a seisuga tee kilomeetripunkt 1,129) jääb planeeringuala vahetusse lähedusse (ainult ca 200 m planeeringualast lõunasuunas) võib planeeringualaga piirneva teelõigu liikluskoormuse info lugeda täpseks ja usaldusväärseks. Tee kiiruspiirang vaadeldavas lõigus on 50 km/h. Lähtudes 2024. a liikluskoormusest ning ümardades andmed ülespoole (ehk 2000 autot ööpäevas) võib arvutuslikult 19 kavandatud eluhoonete hoonestusaladeni (ca 30 m kaugusel äärmise sõiduraja servast) ulatuda müra hinnatud tase ca 54 dB päeval (L d ) ning ca 46 dB öösel (L n ). Liiklusmüra tase kavandatud eluhoonete asukohas vastab nii II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse (60 dB päeval/55 dB öösel, sh hoonete teepoolsel küljel vastavalt 65/60 dB) kui ka sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) nõuetele . Kavandatud hoonestusalade piirini (ca 20 m kaugusel äärmise sõiduraja servast, kuhu kavandatakse abihooneid) võib arvutuslikult ulatuda müra hinnatud tase ca 56 dB päeval (L d ) ning ca 48 dB öösel (L n ). Liiklusmüra tase kavandatud abihoonete asukohas vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse (60 dB päeval/55 dB öösel, sh hoonete teepoolsel küljel vastavalt 65/60 dB) nõuetele. Perspektiivses olukorras (nt liikluskoormuste kasv 50% ehk 3000 a/ööp) võivad müratasemed olla 1,5-2 dB võrra suuremad, kuid ka sel juhul vastab hoonestusalade müraolukord selgelt piirväärtuse nõuetele. Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus otseselt vajalikud, samuti ei kujune suhteliselt tagasihoidlikust liikluskoormusest ning piisavast puhverala suurusest tingituna planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud saasteainete kontsentrats ioonid ega ka võimalik vibratsioon. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on tagatud ka kavandatud hoonestusala piiril, mistõttu rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada. Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb u ute hoonete rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest (või samaväärset uuemat standardit), mille kohaselt kavandades eluruume kuni 55 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 30 dB. Samas on uute headele tingimustele vastavate eluruumide kavandamisel soovituslik rakendada 17 L d - müra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) 18 L n - müra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) 19 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.1, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis siseriiklikult kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“. Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 25 mõnevõrra suuremat ühisisolatsiooni väärtust (vaatamata planeeringuala suhteliselt madalale müratasemele, kuid nt arvestades võimalikku liikluskoormuse kasvu ) ehk välispiirde ühisisolatsiooni vahemikus 35…40 dB. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades : Soovitatav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus)); Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega; Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. 3.12 Servituudi seadmise vajadus Detailplaneeringu lahendusega määratakse avalikult kasutatavaks krundid nr 6, 7 ja 8. Servituudi seadmise vajadus on kruntidel nr 2 ja 3 tehnovõrkude rajamiseks ja hooldamiseks tehnovõrkude kaitsevööndi ulatuses. Tehnovõrkude servituudi seadmise vajadus on kujutatud Tehnovõrkude joonisel (joonis nr 4). Detailplaneeringuga on määratud servituutide seadmise vajadus vastavalt Tabel 2 toodule. Planeeritud tehnovõrkudele tuleb seada isiklikud kasutusõigused või sundvaldus võrguvaldajate kasuks tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Servituudialad täpsustatakse tehnovõrkude projekteerimise käigus või servitu udi kokkuleppe seadmisel. Tabel 2. Servituutide seadmise ja tagamise vajadus Valitsev kinnisasi/ Teeniv kinnisasi Servituut Servituudi sisu isik Krunt nr 6, 7 ja 8 Luunja vald Avalik kasutus Kruntide sihtotstarbeline kasutus. 4320081 Ratasvälja tee L1 Isiklik kasutusõigus annab vee- ja (kt 43201:001:1969), Vee- ja Isiklik kanalisatsioonivõrgu valdajale Veere tee (kt 43201:003:0380), kanalisatsiooni- kasutusõigus õiguse ehitada ja hooldada läbi võrgu valdaja või sundvaldus kinnisasja kulgevaid ja kinnisasjal krundid nr 3, 4, 6, 7. asuvaid tehnovõrke ja -rajatisi. 26 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering Valitsev kinnisasi/ Teeniv kinnisasi Servituut Servituudi sisu isik Puupilli tee 3 (43201:001:0711), Puupilli tee L1 (kt 43201:001:1213), 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee L5 (kt 43201:001:1214), Isiklik kasutusõigus annab 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa Isiklik elektrivõrgu valdajale õiguse tee T1 (kt 43201:001:0611), Elektrivõrgu valdaja kasutusõigus ehitada ja hooldada läbi krundid nr 2, 6, 7 ja 8, või sundvaldus kinnisasja kulgevaid ja kinnisasjal 4320081 Ratasvälja tee L1 asuvaid tehnovõrke ja -rajatisi. (kt 43201:001:1969), Ratasvälja tee 15 (kt 43201:001:0056) Isiklik kasutusõigus annab Veere tee 1 (kt 43201:003:0378), Isiklik soojusvõrgu valdajale õiguse Soojusvõrgu Veere tee (kt 43201:003:0380), kasutusõigus ehitada ja hooldada läbi valdaja krundid nr 2, 3, 6 või sundvaldus kinnisasja kulgevaid ja kinnisasjal asuvaid tehnovõrke ja -rajatisi. Purpuri tänav T1 (kt 79517:079:0018), Purpuri tänav T5 (kt 79517:004:0011), Isiklik kasutusõigus annab Purpuri tänav T3 telekommunikatsioonivõrgu Isiklik (kt 79501:002:0059), Telekommunikat- valdajale õiguse ehitada ja kasutusõigus sioonivõrgu valdaja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa või sundvaldus ja kinnisasjal asuvaid tehnovõrke tee L5 (kt 43201:001:1214), ja -rajatisi. 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T1 (kt 43201:001:0611), Krundid 3, 6 3.13 Planeeringu elluviimine 3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine Planeeringu koostamise käigus tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning vajadusel määrata seiremeetmed 20. Asjakohane otsene majanduslik mõju on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste võimalustega, mis on seotud p 3.13.2 kirjeldatuga. Kaudne majanduslik mõju avaldub valda sisse kirjutatud elanike arvus ja nende poolt laekuvas tulumaksus elukohajärgsele omavalitsusele, mis omakorda suurendab omavalitsuse tulubaasi parema elukeskkonna arendamiseks. Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud, mistõttu puudub antud kontekstis käesoleva detailplaneeringuga avalduv kultuuriline mõju. Planeeritud elamukruntide ulatuses muutub osaliselt maastik . Muudatus on siiski laiemat pilti vaadates väike. Planeeringulahenduse elluviimisel avalduv sotsiaalne mõju on seotud jalg - ja jalgrattatee lahendusega. Ratasvälja teele kavandatud jalg- ja jalgrattatee muudab jalakäijate ja jalgratturite liikumise Ratasvälja teel ohutumaks ning mugavamaks ning selle sidumine Kabina tee ääres kulgeva jalg- ja jalgrattateega parandab kergliiklejatele piirkonnas olevate 20 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 3 lg 2 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 27 teenuste kättesaadavust ning muudab jalgsi või jalgrattaga liikumise atraktiivsemaks liikumisvõimaluseks. Planeeringulahendusega ei ole piirkonnas olulist liikluskoormuse tõusu ette näha, mistõttu liiklussagedusest tulenev mõju piirkonnale on marginaalne. Planeeringulahendusel on positiivne mõju uute atraktiivsete elukohtade loomisele, mis kasutab suuresti ära olemasolevat taristut (eelkõige teed, valdavalt on läheduses tehnovõrgud liitumiseks). Võimalik negatiivne mõju on valglinnastumisega kaasnev sõltuvus autotranspordist, mida leevendavad olemasolev Kabina tee ääres kulgev jalg - ja jalgrattatee ning sellega seotav planeeritud Ratasvälja äärne jalg- ja jalgrattatee ning olemasolevad ühistranspordi võimalused. Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, kuna ala on varem kasutusel olnud elamumaana. Lisaks asub planeeringuala olemasoleva asustuse vahel, olles piiratud kolmest küljest teedega . Alal ei asu kõrge loodusväärtusega alasid või objekte. Planeeringulahenduse elluviimise mõjud on pigem positiivsed. Planeeringus on kirjeldatud leevendusmeetmeid ja soovitusi võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või vähendamiseks. 3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped Planeeritud lahenduse elluviimisel (projektlahenduste koostamisel) tuleb välistada negatiivsed mõjud looduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada lahendused, mis ei põhjusta kolmandatele osapooltele kahjusid. Selleks tuleb projektlahendustega tagada, et püstitatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Tekitatud kahjud hüvitab isik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel ja maakorralduslike toimingute teostamisel. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava, energiatõhususe ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi ning vast ama Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seonduvate rajatiste, haljastuse ning tehnorajatiste väljaehitamise (nii planeeringuala sees kui ka planeeringuala väliselt osas, mis on ette nähtud detailplaneeringu elluviimiseks ühendamaks planeeringuala ülejäänud avaliku taristuga) või ümberehitamise tagab ja vastavad kulud kannab planeeringust huvitatud isik vastavalt 14.05.2021 allkirjastat ud lepingule nr 24-1/7. Kokkulepe avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Planeeringu elluviimisel ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatavate teede ja nendega seonduvate rajatiste, haljastuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks/ümberehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Planeeritud hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste kinnistute moodustamine, planeeringualale koostatud hoonestuskava (vt ptk 3.6), tehnovõrkude väljaehitamine koos liitumispunktidega koostöös tehnovõrkude valdajatega, Ratasvälja tee rekonstrueerimine planeeringuala ulatuses, riigiteele jalg- ja jalgrattatee ületuskoha rajamine ning sidumine kabina tee äärse jalg- ja jalgrattateega, tee ja tänava maa rajamine krundil nr 6, neile kasutusloa või -teatise saamine ja vajalike servituutide seadmine. Avalikuks kasutamiseks ette nähtud sõiduteed on lubatud rajada kuni killustikaluseni vastavalt tee ehitusprojektile. Nimetatud ehitiste rajamine ja sellega seotud kulude kandmine on huvitatud 28 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering isiku kohustus. Kabina tee ja Ratasvälja tee rist miku ümberehitamine ei ole Transpordiameti ja valla seisukohalt käesoleva detailplaneeringu elluviimise eelduseks, kuna olemasolev ristmik on planeeritud kruntide liikluskoormust arvestades piisav ohutu juurdepääsu tagamiseks. Planeeritud hoonete kasutuslubade väljastamise eelduseks on avalikult kasutatavate teede lõplikku väljaehitamist ja neile kasutuslubade või -teatiste saamist. Üksikelamumaa kruntide ehitusõigus realiseeritakse igakordse krundi valdaja või omaniku poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise(d) välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos krundi haljastuse, juurdepääsutee, krundisisese parkimisalaga ja piirdeaedadega. Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku kulul. Krundid nr 6, 7 ja 8 võõrandatakse vallale tasuta pärast kruntide moodustamist ning tee ja tänava maa väljaehitamist (kasutusloa saamist). Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste (sh riigiteele kavandatud jalg- ja jalgrattatee ületuskohtade) väljaehitamiseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega ristumiskoha ümberehituse, planeeritud jalg- ja jalgrattatee ületuskoha ning riigiteega planeeritud lõikuvate tehnovõrkude rajamise korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 29 B - JOONISED Ratasvälja tee 4 43201:001:1415 42 N 42. 42. .2 20 592 m² 6 28 17 Maatulundusmaa 100% 42. 33 Ratasvälja tee 6 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala 42 43201:001:1414 4 2 . 2 . 2 3 75 . 0 4 320 m² detailplaneering 42 Ra 42 Maatulundusmaa 100% 15 .1 7 ta . 20 Põhijoonis sv 2 . 5 ä 42. 42. 41.09 lj 42 a 42. 21 41.57 09 . 2 5 24 tee 24 41 42 7. .94 . 36 0 42 42.0 . 31 A 42 S 41.87 . 09 42 . 53 Leppemärgid 42 . 49 42 41.53 . 18 42 Planeeringuala piir . 69 42. 41. 42. 41.82 Planeeritud jalg- ja 98 22 42 14 . 65 Katastriüksuse piir jalgrattatee sidumine 41.95 1 41.86 42 6. 2. . 40 4320081 Ratasvälja tee L1 olemasoleva jalg- ja Olemasolev eluhoone/abihoone põhikaardi alusel 43201:001:1969 A 0 jalgrattateega. Asukoht 41.95 42 . 2 178 m² 7 63 ja lahendus Olemasolev jalg- ja jalgrattatee 8 Transpordimaa 100% . täpsustatakse eraldi 13 5 2. 41.49 41.72 43.4 projektiga. Planeeritud krundi piir 42. 42. 42.42 41.90 42.20 43 5 . 2. 35 19 09 41.88 43 41.73 42.23 . 38 1 Planeeritud krundi number 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T1 42.76 20 7 Ratasvälja tee 8 0. 42.18 43.05 60 43201:001:0611 Planeeritud hoonestusala 42.46 43201:001:0035 15 796 m² 4 3. 16 863 m² Transpordimaa 100% Kr 43 84 Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala ja illustreeriv paiknemine 42.66 Elamumaa 100% 10 43.7 . 77 . 7 42.01 3. 43.02 7 A 4 Planeeritud sõidutee illustreeriv lahendus 81 97 12 41. 42. 41.95 41. 41.84 43.79 42.21 42.88 Planeeritud sõidutee ning jalg- ja jalgrattatee vahelise ala illustreeriv lahendus 41.98 42.56 44.00 4 3. 74 43.47 4 3. Planeeritud haljasriba illustreeriv lahendus 78 4 3. 87 10 Planeeritud jalg- ja jalgrattatee illlustreeriv lahendus 41.78 41.99 K 43.32 . 0 42.39 42.70 69 1 43.64 89 Planeeritud jalg- ja jalgrattatee ületuskoht riigiteel 41. 04 42.24 43.22 41. 42. 43.21 4 105 2. 8 K 78 41.65 43.67 43.7 Planeeritud sõidutee indikatiivne kõrgusarv (absoluutkõrgus, m) 4 2. 2. A 5 42.77 79 42.28 Kohaliku tee kaitsevöönd, 20 m kavandatud sõiduraja välimisest servast 5. 43.37 42.7 20 0 42.70 41.80 42.88 41 Riigitee kaitsevöönd, 30 m sõiduraja välimisest servast 0 4 .91 1 42.19 43.43 42 . 05 Ratasvälja tee laiendus 30 2. 42.60 väljaspool Riigitee kaitsevöönd mitteelukondlikele hoonetele, 20 m sõiduraja välimisest servast 5 planeeringuala tuleb 54 92 42.38 4 76 (vt märkus 4) 41. 41. 4 lahendada eraldi 41. 13 41 .56 42.38 42.89 B 41.86 41 . projektiga Riigiteega ristumise liitumisnähtavusala 41.91 43 4 42.79 40 6 41.75 41.94 . 99 A 41 Riigiteega ristumise peatumisnähtavusala A . Kr 25 42.75 41.07 B 41.74 41 .20 41.5 Ra Olemasolev juurdepääs naaberkinnistutele 42.74 40 ta . sv 2 82 41.73 42.8 äl Planeeritud juurdepääs kruntidele 42.37 42.38 42.13 ja te e 10 40 . Planeeritud juurdepääsuservituudi vajadus 46 40.96 86 68 41. 42 41. 76 42.31 40 .1 41. . 95 Olemasolevad sõidusuunad 8 40.69 40 42.02 . 5 41.61 42.03 52 41.78 41.79 41.78 40.87 40 . 66 Planeeritud sõidusuunad 12 Planeeritud ruumivajadusega sõiduk (pikkusega u 9,6 m) pöördekoridori joontega 41.21 4 41 58 41. 40.74 64 41. 41.20 41.44 40.60 41. 41.59 Planeeritud kohustusliku piirdeaia illustreeriv lahendus 12 41.19 41.40 4 Planeeritud kõrghaljastuse illustreeriv lahendus 41.20 40.66 41.28 4 40.97 40.88 Likvideeritav objekt 23 4 40.99 42 41. 41.13 41.09 3 41. 4 46 41. 3 40.81 Ratasvälja tee 1 43201:001:0385 4 41.13 40.84 X=6472700 11 694 m² Olemasoleva katastriüksuse andmed 40.84 Ratasvälja tee 1 Elamumaa 100% 43201:001:0385 Kr. A Y=663900 40.73 41.53 40.83 40.82 40.63 11 694 m² 92 41.04 40.72 Elamumaa 100% 40. 04 40.64 Ehitusõiguse tabel 41. 05 40.82 41. 40.84 po st 3 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T2 ka 4. 40.67 st 5 40.72 70 43201:003:0262 id 40.39 40. 40.69 2.59 ha 40.53 4 4 Transpordimaa 100% 82 40 40.41 40 . Ve . 69 er 4 e 0. 6 te 7 e 40.65 Veere tee 2 Ki 4 43201:003:0381 ll 40.18 40 38 399 m² . 4 56 40 Maatulundusmaa 100% . 40.34 07 40.66 40.50 40.51 40 .4 40 7 . 47 40.27 40 . 37 40.42 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on antud vastavalt ruumilise planeerimise Maakasutuse koondtabel 40.39 leppemärkidele 2013 4 40 40.56 . 43 40 Veere tee 1 . 57 43201:003:0378 40.68 3 307 m² Elamumaa 100% 40 . 75 40.90 39 . 65 Ki 41 ll 40 .02 . 86 41.30 X=6472650 40 . 82 Y=663850 41 .27 40 . 75 40 . 76 Veere tee 43201:003:0380 Veere tee 3 1 316 m² 43201:003:0379 Transpordimaa 100% 2 135 m² Elamumaa 100% Planeeringu koostamisest huvitatud isik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Tee illustreeriv ristlõige A-A Tee illustreeriv ristlõige B-B Planeeringu koostamise korraldaja Giga Investeeringud OÜ Luunja vald, Lohkva küla M 1:200 M 1:200 Raekoja plats 9 Luunja Vallavalitsus Tartu 51004 Planeeringu nimetus Märkused: Projektijuht - planeerimisekspert Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Liisi Ventsel (alates 04.2022) krundi piir krundi piir krundi piir krundi piir 2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Geodeesia OÜ poolt 23.10.2023 mõõdistatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GE-4060). Alusplaani tel 740 9800 Jaana Veskimeister (kuni 03.2022) detailplaneering mõõtkava on 1:500, koordinaadid on L-EST 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. [email protected] Kuupäev 3. Transpordiameti nõusolekul (04.08.2022 kiri nr 7.2-2/22/16592-2) on riigitee kaitsevööndisse kuni 20 m kaugusele riigitee äärmise sõiduraja 23.12.2025 Joonis servast lubatud kavandada hooneid tingimusel, et kõik planeeringu alusel kavandatavad elukondlikud hooned asuvad väljaspool riigitee kaitsevööndit 0,9 m ning mitteelukondlikud hooned võivad asuda riigiteele lähemal. Põhijoonis 2,5 m 2,5 m 6,0 m 1,1 m 2,5 m 5,0 m 2,5 m 4. Kabina tee ja Ratasvälja tee ristmiku lahendus on illustratiivne ning arvestabeelprojekti „Riigitee 22252 Lohkva - Kabina - Vanamõisa km 0,35-0,84 haljas- jalg- ja haljasriba/ sõidutee haljas- haljasriba/ sõidutee haljasriba/ lõigus asuvate liiklusohtlike kohtade likvideerimine“ (Roadplan OÜ, töö nr 22029)lahendusega. Ristmiku ümberehitus sõidutee osas ei ole riba jalgrattatee nõva (koos teepeenardega) riba nõva (vajadusel) (koos teepeenardega) nõva Transpordiameti ja valla seisukohalt käesoleva detailplaneeringu elluviimise eelduseks. Töö nr 20003782 Mõõt 1:500 Joonise nr 3 Ratasvälja tee 4 N 43201:001:1415 42 42. 42. .2 20 592 m² 6 28 17 Maatulundusmaa 100% 42. 33 Ratasvälja tee 6 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala 42 . 43201:001:1414 4 2 2 . 27 3 4 320 m² detailplaneering 42 Ra 42 Maatulundusmaa 100% .1 7 ta . 20 sv ä Tehnovõrgud 42. 42. 41.09 lj 42 a 42. 21 41.57 09 . 2 4 tee 24 41 42 .94 . 36 42 . 31 S 41.87 42 . 09 A 42 . 53 42 . 49 42 41.53 . 18 42 . 69 Leppemärgid 42. 41. 42. 41.82 98 22 42 14 . 6 41.95 5 Planeeringuala piir 41.86 42 . 40 4320081 Ratasvälja tee L1 43201:001:1969 Katastriüksuse piir A 41.95 42 . 63 2 178 m² 7 Transpordimaa 100% Olemasolev eluhoone/abihoone põhikaardi alusel Veevarustuse 41.49 41.72 ühenduskoht 42. 42. 42.42 41.90 42.20 43 Planeeritud krundi piir . 35 19 09 41.88 43 . 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T1 41.73 42.23 42.76 38 1 Planeeritud krundi number 42.18 43.05 Ratasvälja tee 8 43201:001:0611 15 796 m² 42.46 43201:001:0035 Planeeritud hoonestusala 4 3. 16 863 m² Transpordimaa 100% Kr 43 84 42.66 . Elamumaa 100% Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala ja illustreeriv paiknemine 77 . 77 42.01 3. 43.02 A 4 Planeeritud tee elementide (sõidutee, haljasala, jalg- ja jalgrattatee) jooned 81 97 12 41. 42. 41.95 41. 41.84 43.79 41.98 42.21 42.56 42.88 44.00 Planeeritud tehnovõrkude servituudi seadmise vajadus Tilba ja Puupilli 4 3. 74 alajaamu ühendav 43.47 4 3. Kohaliku tee kaitsevöönd, 20 m kavandatud sõiduraja välimisest servast 78 4 perspektiivne 3. 87 Projekteeritud K keskpinge 41.78 41.99 K 43.32 maa-alune Riigitee kaitsevöönd, 30 m sõiduraja välimisest servast maakaabel 42.39 42.70 hüdrant 69 43.64 1 89 41. 04 43.22 42.24 Riigitee kaitsevöönd mitteelukondlikele hoonetele, 20 m sõiduraja välimisest servast (vt märkus 4) 41. 42. 43.21 4 2. K 43.67 78 41.65 8 Riigitee külgnähtavusala, 10 m 4 2. 42.77 79 Olemasolev 42.28 43.37 Riigiteega külgnev vaba ruum, 4,5 m hüdrant 42.70 41.80 42.88 nr 4042 41 . Olemasolev juurdepääs naaberkinnistutele 91 H 42.19 43.43 42 Ratasvälja tee laiendus . 05 42.60 väljaspool Planeeritud juurdepääs kruntidele planeeringuala tuleb 54 92 42.38 76 41. 41. lahendada eraldi Likvideeritav objekt 41. 41 .56 42.38 42.89 41.86 41 projektiga 41.91 .43 42.79 Ratasvälja tee 1 40 41.75 41.94 . 99 A 41 43201:001:0385 6 . Olemasoleva katastriüksuse andmed Kr 25 11 694 m² 42.75 41.07 41.74 41 Elamumaa 100% .20 Ra 42.74 40 ta . 82 sv 41.73 2 äl 42.37 42.38 42.13 ja te e 40 . 46 86 Puupilli 40.96 68 41. 42 41. 76 alajaam 42.31 40 .1 41. . 95 8 40.69 40 42.02 42.03 . 52 41.61 41.78 41.78 5 40 41.79 . AJ 40.87 66 41.21 41 58 41. 40.74 64 41. 41.20 41.44 40.60 41. 41.59 41.19 41.40 Sidevarustuse illustreeriv 41.20 41.28 40.66 ühenduskoht 40.97 40.88 sidekaevus nr V4757 23 40.99 42 41. 41.13 41.09 41. (variant 1) 46 41. 40.81 41.13 40.84 X=6472700 X=6472700 40.84 Ratasvälja tee 1 43201:001:0385 Kr. A Y=663700 Y=663900 40.73 41.53 40.83 40.82 40.63 11 694 m² 92 41.04 40.72 Elamumaa 100% 40. 04 40.64 41. 05 40.82 41. 40.84 po st 3 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T2 ka 40.67 st 40.72 70 43201:003:0262 id 40.39 40. 40.69 2.59 ha 40.53 Olemasolevad tehnovõrgud Transpordimaa 100% 82 0. 4 40.41 40 . Ve 69 er K Salvkaev 4 e 0. 6 te Veevarustuse 7 e 40.65 Veere tee 2 ühenduskoht Veetoru Ki 4 43201:003:0381 ll 40.18 40 38 399 m² . 56 Kanalisatsioonitoru 40 Maatulundusmaa 100% . 40.34 07 40.66 40.50 Survekanalisatsioonitoru 40.51 40 .4 Kanalisatsiooni- Sademeveekanalisatsioonitoru 40 7 . 40.27 47 varustuse 40 . 37 ühenduskoht Madalpingekaabel, elektrikilp 40.42 Madalpinge õhuliin 40.39 40 . 43 40.56 AJ Alajaam 40 Veere tee 1 . 57 43201:003:0378 Soojustoru 40.68 3 307 m² Elamumaa 100% Sidekanalisatsioon 40 . 75 39 40.90 H Hüdrant . 65 Ki 41 ll 40 .02 . 86 41.30 X=6472650 40 Soojusvarustuse . 82 Planeeritud tehnovõrkude illustreeriv lahendus illustreeriv 41 Y=663850 .27 ühenduskoht 40 . 75 Veetoru 40 . 76 Veere tee 43201:003:0380 Kanalisatsioonitoru Veere tee 3 1 316 m² 43201:003:0379 Sidevarustuse Transpordimaa 100% Madalpingekaabel ja elektrikilp Tilba 2 135 m² illustreeriv lahendus Elamumaa 100% alajaam Keskpingekaabel Purpuri tn sidekaevust nr 4741 AJ Soojustoru (variant 2) Sidekanalisatsioon (vt märkus 5) Planeeringu koostamisest huvitatud isik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Planeeringu koostamise korraldaja Giga Investeeringud OÜ Luunja vald, Lohkva küla Raekoja plats 9 Märkused: Luunja Vallavalitsus Projekteeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lahendus (Tinter-Projekt OÜ, töö nr 49-24-VK) Tartu 51004 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu nimetus 2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Geodeesia OÜ poolt 23.10.2023 mõõdistatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GE-4060). Alusplaani mõõtkava on 1:500, koordinaadid on L-EST 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Veetoru Projektijuht - planeerimisekspert 3. Planeeringualast edelasse jäävad olemasolevad tehnovõrgud on joonisele kantud Maainsener OÜ poolt juuli-august 2013. a. mõõdistatud geodeetiliselt alusplaanilt (töö nr GEO 4143) ning Geopunkt OÜ poolt koostatud teostusjoonistelt: vee- ja Liisi Ventsel (alates 04.2022) Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala survekanalisastioonitrassi teostusmõõdistus (töö nr 33G15), sidetrassi teostusmõõdistus (töö nr 13G16), soojustrassi teostusmõõdistus (töö nr 82G15). Kanalisatsioonitoru tel 740 9800 Jaana Veskimeister (kuni 03.2022) detailplaneering 4. Transpordiameti nõusolekul (04.08.2022 kiri nr 7.2-2/22/16592-2) on riigitee kaitsevööndisse kuni 20 m kaugusele riigitee äärmise sõiduraja servast lubatud kavandada hooneid tingimusel, et kõik planeeringu alusel kavandatavad elukondlikud [email protected] Kuupäev hooned asuvad väljaspool riigitee kaitsevööndit ning mitteelukondlikud hooned võivad asuda riigiteele lähemal. Sulgaramatuur 22.10.2025 Joonis 5. Sidevarustuse illustreeriv ühendus Purpuri tn sidekaevust nr 4741 kuni sidekavuni V4757 on esitatud joonisel nr 1 Situatsiooniskeem ja mõjuala analüüs. Kaevud (veekaev/hüdrant, hoolduskaev, reoveekaev) 6. Joonisele on kantud Tinter-Projekt OÜ poolt projekteeritud ühisveevärgi ja -kanalisastiooni lahendus "Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga", töö nr 49-24-VK (2025). Tehnovõrgud Töö nr 20003782 Mõõt 1:500 Joonise nr 4 Luunja Vallavalitsus Teie 05.01.2026 nr 6-1/564-1 [email protected] Puiestee tn 14 Meie 09.01.2026 nr 7.2-2/26/13319-10 62222, Tartu maakond, Luunja vald, Luunja alevik Luunja vallas Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Tartu maakonnas Luunja vallas Lohkva külas Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (katastritunnus 43201:001:0385, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringuga soovitakse luua eeldused elamute rajamiseks. Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Olemasolev Ratasvälja tee ristmik on piisav planeeritava 5 elamu tarbeks. Jalgratta- ja jalgtee ühenduse (sh pöörderaadiuse lõpus teeületuskoht) projekteerimiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded. Tehnovõrkude kavandamiseks teemaale või teega ristuvalt tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Kuuse peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisad: 1. Ratasvalja_tee_1_DP_seletuskiri_20260105 2. Ratasvalja_tee_1_DP_3_pohijoonis_20251223 3. Ratasvalja_tee_1_DP_4_tehnovorgud_20251022 Kristi Kuuse 58603278, [email protected] 2 (2)
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel