Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
KÖITE SISUKORD
I SELETUSKIRI
II JOONISED
DP-1 Asukoha skeem
DP-2 Kontaktvööndi analüüs
DP-3 Tugiplaan
DP-4 Põhijoonis
DP-5 Tehnovõrkude koondplaan
III MENETLUSDOKUMENDID
IV LISAD
Võrguvaldajate tehnilised tingimused
Ehitusgeoloogiline uuring
Radooniuuring
Mürahinnang
Dendroloogiline inventeerimine
V KOOSKÕLASTUSED
Harjumaa, Harku vald, Tabasalu alevik,
Peetri ja Peetripõllu maaüksuste ja lähiala detailplaneering
Detailplaneeringu seletuskiri
SISUKORD
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID ... 4
1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................................. 4
1.2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID .............................................. 4
1.2.1. Kehtivad õigusaktid ................................................................................................. 4
1.2.2. Arengukavad ............................................................................................................ 5
1.2.3. Eesti standardid ....................................................................................................... 5
1.2.4. Detailplaneeringu maa-alal kehtiv detailplaneering............................................... 5
1.2.5. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud ..................................................... 6
1.2.6. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ....................................................... 6
1.2.7. Olemasolevad kitsendused ....................................................................................... 6
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................ 6
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................... 7
3.1. DETAILPLANEERINGU ALA KIRJELDUS ........................................................................... 7
3.2. DETAILPLANEERINGU KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ....................................................... 9
3.2.1. Planeeringualaga piirnevad maaüksused................................................................ 9
3.2.2. Kontaktvööndi kehtestatud, menetluses ja taotletud detailplaneeringud .............. 10
3.2.3. Kontaktvööndi analüüs sh teedevõrk, maakasutus, hoonestus ja muud asjaolud . 12
3.2.4. Üldplaneeringu analüüs detailplaneeringu ala osas ............................................. 12
4. DETAILPLANEERINGUS KAVANDATU ................................................................... 13
4.1. PLANEERINGUALA ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ...................................................... 13
4.2. PLANEERINGUALA KRUNDID ....................................................................................... 14
4.3. PLANEERINGUALA HOONESTUSKAVA .......................................................................... 15
4.3.1. Planeeringuala hoonestusala ................................................................................ 15
4.3.2. Planeeringuala ehitusõigus ................................................................................... 15
4.4. LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUSE PÕHIMÕTTED ....................................................... 16
4.5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSE PÕHIMÕTTED ................................................................ 17
4.5.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................ 18
4.5.1.1 Veevarustus ....................................................................................................... 19
4.5.1.2 Tuletõrjevee varustus ........................................................................................ 19
4.5.1.3 Reoveekanalisatsioon ........................................................................................ 19
4.5.1.4 Sademevesi ........................................................................................................ 20
4.5.2. Elektrivarustus ....................................................................................................... 21
4.5.3. Telekommunikatsioonivarustus ............................................................................. 21
4.5.4. Gaasivarustus ........................................................................................................ 22
4.5.5. Soojusvarustus ....................................................................................................... 22
4.6. VERTIKAALPLANEERIMINE .......................................................................................... 23
4.7. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .................................................................... 23
4.7.1. Haljastus ................................................................................................................ 23
4.7.1.1 Soovituslikud hooldusvõtted .............................................................................. 24
11.12.2025 - 2 -/
35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
4.7.2. Jäätmekäitlus ......................................................................................................... 25
4.7.2.1 Olmejäätmed ..................................................................................................... 25
4.7.2.2 Ehitusjäätmed ................................................................................................... 25
4.7.3. Lumekoristus .......................................................................................................... 26
5. KITSENDUSED ................................................................................................................ 26
6. NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ............ 27
6.1. ÜLDISED NÕUDED ........................................................................................................ 27
6.2. ARHITEKTUURINÕUDED .............................................................................................. 28
6.3. MÜRALEEVENDUSMEETMED ....................................................................................... 28
6.4. INSOLATSIOONITINGIMUSED ........................................................................................ 29
6.5. RADOONILEEVENDUSMEETMED................................................................................... 29
6.6. KESKKONNATINGIMUSED JA JA MEETMED NEGATIIVSETE MÕJUDE
VÄLTIMISEKS/LEEVENDAMISEKS ................................................................................................. 30
6.6.1. Ehitusaegsete mõjude vähendamine ...................................................................... 31
6.6.2. Nõuded negatiivse mõju vähendamiseks planeeringuala elustikule...................... 31
6.6.3. Negatiivse mõju vähendamine pinna- ja põhjavee mõjuvaldkonnas ..................... 32
6.6.4. Liiklusest tulenevate mõjude vähendamine ........................................................... 32
6.6.5. Hea õhukvaliteedi säilitamine ............................................................................... 32
6.6.6. Valgusreostuse vältimine ....................................................................................... 32
6.6.7. Õnnetuste ja avariide vältimine ............................................................................. 32
6.7. TULEOHUTUS............................................................................................................... 33
6.8. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ................................... 34
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................................... 34
7.1. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................................................ 34
7.1.1. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevad toimingud ja tegevused .................. 34
7.2. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE KAHJUDE HÜVITAMINE .......... 35
11.12.2025 3/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA
LÄHTEDOKUMENDID
1.1. Detailplaneeringu koostamise alused
planeerimisseadus ja selle rakendusaktid
Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 134 kehtestatud Harku valla üldplaneering
Laabi külas kardiraja laiendamise detailplaneeringu algatamise taotlus 08.07.2021
leping nr 5-9/533/21 detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks ja
detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase tehnilise
infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks 03.12.2021
Harku Vallavolikogu 27.01.2022 otsus nr 13 „Laabi külas kardiraja laiendamise
detailplaneeringu algatamine”
1.2. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid
1.2.1. Kehtivad õigusaktid
ehitusseadustik1 (vastu võetud 11.02.2015)
jäätmeseadus1 (vastu võetud 28.01.2004)
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1 (vastu võetud
22.02.2005)
rahvatervishoiu seadus (vastu võetud 11.12.2024)
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus1 (vastu võetud 15.02.2023)
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused”
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1"
sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli
ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“
siseministri 27.05.2024 määrus nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise
tuleohutusnõuded”
keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise
nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused1“
siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1
riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded”
11.12.2025 4/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,
ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded1”
siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”
keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”
keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil
planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded”
majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile 1"
majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused"
Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määrus nr 21 „Harku valla ehitusmäärus”
Harku Vallavolikogu 30.06.2016 määrus nr 16 „Harku valla ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri“
Harku Vallavolikogu 25.02.2016 määrus nr 7 „Harku valla jäätmehoolduseeskiri”
1.2.2. Arengukavad
Harku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025–2036
1.2.3. Eesti standardid
Eesti standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes.”
Eesti standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”
Eesti standard EVS 939-2020 „Puittaimed haljastuses” osa 2 „Ilupuude ja -põõsaste
istikute kvaliteedinõuded”, osa 3 „Ehitusaegne puude kaitse” ning osa 4 „Puuhooldustööd”
Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded”
Eesti standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”
Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”
Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2:2017 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus”
Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”
Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja
arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”
1.2.4. Detailplaneeringu maa-alal kehtiv detailplaneering
Harku Vallavolikogu 22.02.2006 otsusega nr 15 kehtestatud Laabi külas Kardiraja
maaüksuse detailplaneering, OÜ Entec töö nr 507
11.12.2025 5/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
1.2.5. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud
Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, OÜ REI Geotehnika töö nr 4768-21, 08.03.2021
Topo-geodeetiline uurimistöö, Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ
töö nr TT-5831-1-2-3 2021, kõrgused EH2000 süsteemis
Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne Harku tee 67, Laabi küla, Harku vald,
PML Balti OÜ 14.03.2021
Ekspertarvamus seoses kardiraja laiendusega kaasneva müraolukorraga, Kajaja
Acoustics OÜ töö nr 22043-01
Tabasalu kardiraja maa-ala dendroloogiline inventeerimine, Mariana Simson, töö
nr 200322/04
1.2.6. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused
Elektrilevi OÜ 02.03.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 40245
Osaühing Strantum 07.03.2022 väljastatud tehnilised tingimused
Loo Elekter AS 15.03.2022 väljastatud tehnilised tingimused
Telia Eesti AS 17.03.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 36283577
1.2.7. Olemasolevad kitsendused
Planeeritava ala kitsendusteks on:
avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast
veehaarde hooldusala R = 10 m (puurkaev PRK0054452)
elektripaigaldiste, sideehitiste ja gaasipaigaldise kaitsevööndid ning ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndid.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Harku Vallavolikogu 27.01.2022 otsuse nr 13 „Laabi
külas kardiraja laiendamise detailplaneeringu algatamine” kohaselt Laabi külas Kardiraja
maaüksuse varasemalt kehtestatud detailplaneeringu ümberplaneerimine Harku tee 67, Kardiraja
parkla, Kardiraja alajaam ja Pihlaka maaüksuste osas olemasoleva kardiraja laiendamise
eesmärgil, kaasates planeeringualasse ka Vihuri, Onni, Tööstuse tee 3a, Sütemetsa tee 49,
Sütemetsa tee 47, Sütemetsa tee 45, Sütemetsa tee 43 ja Sütemetsa tee 1 maaüksused.
Detailplaneeringuga soovitakse pikendada kardiradasid külgnevatele maaüksustele, et luua
kaasaegsetele nõuetele vastav moto- ja ohutu sõidu koolituskeskus. Samuti nähakse ette täiendav
ehitusõigus ringraja hoone, sisekardiraja ning vajadustel täiendavate keskust teenidavate hoonete
või rajatiste ehitamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ka juurdepääsutee ning
tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Planeeringu koostamise ajal on toimunud muudatused planeeringualasse haaratud katastriüksuste
omandivormis ning sellest tulenevalt tehakse planeeringu lahenduses ettepanek muuta osaliselt ka
planeeringuala piire. Võrreldes algatamise korraldusega jäetakse planeeringualast välja Tööstuse
tee 3a maaüksus ning arvatakse planeeringualasse Sütemetsa tee 43 maaüksus.
11.12.2025 6/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1. Detailplaneeringu ala kirjeldus
Planeeringuala, suurusega 22,84 ha, paikneb Laabi külas, riigiomandis 11191 Harku-Rannamõisa
tee ning munitsipaalomandis Sütemetsa tee vahelisel alal, ca 260…640 m kaugusel Harku tee ja
Tammi tee ristmikust põhja suunas.
Juurdepääs planeeritavale alale on 11191 Harku-Rannamõisa teelt.
Planeeringuala on hoonestamata, osaliselt asfalteeritud. Planeeringualal leidub nii rohumaad kui
põõsaste ja puudega kaetud alasid.
Planeeringuala puhul on tegemist valdavalt tasase maaga, kaldega kõrgemast lääneosast
11191 Harku-Rannamõisa tee ääres madalama idaosa suunas. Maapinna kõrguste vahe ca 700 m
ulatuses on ca 3 m.
Vastavalt PML Balti OÜ radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruandele mõõdeti kahes
Harku tee 67 kinnistu uurimispunktis kõrge radoonisisaldus.
Planeeringuala läbivad Elektrilevi OÜ ja AS Loo Elekter keskpinge õhuliinid ja Telia Eesti AS
sidekaabel. Planeeringuala kõrval 11191 Harku-Rannamõisa tee ääres on olemasolevad Telia Eesti
AS siderajatised ning Gaasienergia AS gaasitorustik.
Detailplaneering hõlmab järgmisi maaüksusi:
1. Harku tee 67
tunnus: 19801:002:1675
pindala: 83 032 m²
sihtotstarve: üldkasutatav maa 85 % ja ärimaa 15 %
omandivorm: munitsipaalomand
Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel ehitamisel olev kardiraja külastusmaja
(ehitisregistrikood 120571938), puurkaev (ehitisregistrikood 220723716) ja soojuspuuraugud
(ehitisregistrikood 221378095). Harku Vallavalitsuse poolt on antud 29.01.2009 ehitusluba
nr 9900 Tabasalu Kalevi ringraja külastuskeskuse peahoonele. Tegelikkuses ei ole hoone ehitamist
alustatud ning hoonestus maaüksusel puudub. Kinnistul on välja ehitatud kartautode ringrada ja
parkimisplats.
Harku Vallavolikogu 22.02.2006 otsusega nr 15 on maaüksusele kehtestatud Laabi külas Kardiraja
maaüksuse detailplaneering (OÜ Entec töö nr 507). Kehtestatud detailplaneeringuga kavandati
maaüksusele autospordi- ja õppekeskuse hoone, kohtunikehoone ja kompleksi teenindavad
abihooned. Kavandati kartautode ringrada koos parkimise ja boksi aladega ning autode õppesõidu
ala koos seda teenindavate teede ja rajatistega. Detailplaneeringuga määrati ehitusõigus kuni nelja
kuni 2 maapealse korrusega maapinnast kuni 15 m kõrguse hoone püstitamiseks ehitisealuse
pinnaga kuni 1 000 m². Detailplaneeringu järgi on teostatud osa kardiraja ehitamine.
2. Kardiraja parkla
tunnus: 19801:002:1775
pindala: 12 191 m²
11.12.2025 7/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
sihtotstarve: transpordimaa 100 %
omandivorm: munitsipaalomand
Harku Vallavolikogu 22.02.2006 otsusega nr 15 on maaüksusele kehtestatud Laabi külas Kardiraja
maaüksuse detailplaneering (OÜ Entec töö nr 507). Kehtestatud detailplaneeringuga kavandati
maaüksus parkimisalaks kardirajal ja kompleksis toimuvate suurürituste ajal. Detailplaneeringut
ei ole realiseeritud. Maaüksus on osaliselt kaetud kõrghaljastusega.
3. Vihuri
tunnus: 19801:002:1721
pindala: 2 595 m²
sihtotstarve: maatulundusmaa 100 %
omandivorm: eraomand
4. Onni
tunnus: 19801:002:0842
pindala: 4 771 m²
sihtotstarve: maatulundusmaa 100 %
omandivorm: eraomand
Maaüksus on osaliselt kaetud kõrghaljastusega.
5. Pihlaka
tunnus: 19801:002:1256
pindala: 15 427 m²
sihtotstarve: üldkasutatav maa 100 %
omandivorm: munitsipaalomand
Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel ringraja tee (ehitisregistrikood 220558309) ning
abihoone (ehitisregistrikood 120558324). Harku Vallavalitsuse poolt on antud 20.06.2008
ehitusluba nr 8840 abihoone püstitamiseks. Tegelikkuses ei ole ringraja ehitust lõpuni teostatud
ning hoone ehitamist ei ole alustatud. Maaüksus on osaliselt kaetud kõrghaljastusega.
Harku Vallavolikogu 22.02.2006 otsusega nr 15 on maaüksusele kehtestatud Laabi külas Kardiraja
maaüksuse detailplaneering (OÜ Entec töö nr 507). Detailplaneeringuga kavandati maaüksusele
ringraja üks haru.
6. Sütemetsa tee 49
tunnus: 19801:002:2205
pindala: 17 788 m²
sihtotstarve: tootmismaa 80% ja ärimaa 20%
omandivorm: eraomand
Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel logistikakeskus (ehitisregistrikood 120600255).
Harku Vallavalitsuse poolt on antud 28.04.2010 ehitusluba nr 11993 logistikakeskuse
püstitamiseks. Tegelikkuses ei ole hoone ehitamist alustatud. Maaüksus on osaliselt kaetud
kõrghaljastusega.
7. Sütemetsa tee 45
tunnus: 19801:002:0558
11.12.2025 8/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
pindala: 18 664 m²
sihtotstarve: maatulundusmaa 100%
omandivorm: eraomand
Maaüksus on kaetud kõrghaljastusega.
8. Sütemetsa tee 43
tunnus: 19801:002:0332
pindala: 12 326 m²
sihtotstarve: maatulundusmaa 100%
omandivorm: eraomand
Maaüksus on kaetud kõrghaljastusega.
9. Sütemetsa tee 1
tunnus: 19801:002:0382
pindala: 61 526 m²
sihtotstarve: maatulundusmaa 100%
omandivorm: eraomand
Maaüksus on kaetud kõrghaljastusega.
10. Sütemetsa tee 47
tunnus: 19801:002:2206
pindala: 49 m²
sihtotstarve: tootmismaa 100%
omandivorm: eraomand
11. Kardiraja alajaam
tunnus: 19801:002:1676
pindala: 61 m²
sihtotstarve: tootmismaa 100%
omandivorm: munitsipaalomand
Harku Vallavolikogu 22.02.2006 otsusega nr 15 on maaüksusele kehtestatud Laabi külas Kardiraja
maaüksuse detailplaneering (OÜ Entec töö nr 507). Maaüksus moodustati alajaama jaoks.
3.2. Detailplaneeringu kontaktvööndi analüüs
3.2.1. Planeeringualaga piirnevad maaüksused
Detailplaneeringu ala on ümbritsetud järgmiste maaüksustega:
sihtotstarve ja
pindala
ilmakaar aadress katastritunnus selle osakaalu
m²
protsent
Harku tee L26 19801:001:4451 719 L 100
põhjas
Õispuu tee 1 19801:001:4450 36 425 T 75 / Ä 25
kirdes Sütemetsa tee 19801:002:1114 42 902 L 100
kagus Sütemetsa tee 39 19801:002:0756 74 072 M 100
11.12.2025 9/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
Tööstuse tee 3a 19801:001:3280 8 164 M 100
Tööstuse tee 6 19801:002:0649 10 770 T 100
lõunas
Tööstuse tee L1 19801:002:1823 4 009 L 100
Tööstuse tee L2 19801:002:1677 239 L 100
läänes 11191 Harku-Rannamõisa tee 19801:002:0299 59 236 L 100
Elamumaa sihtotstarbega maa-üksused planeeringuala vahetus läheduses puuduvad.
3.2.2. Kontaktvööndi kehtestatud, menetluses ja taotletud detailplaneeringud
DETAILPLANEERINGUD (30.10.2025 seisuga)
nr DP nr nimetus korraldus/otsus eesmärk
KEHTESTATUD DP-d
1 990917_2010 Raba keskuse DP 24.05.2001 nr 38 kruntideks jagamine ja
ehitusõiguse määramine
2 021217_1148 Liivanõmme elamuraj. DP 28.08.2003 nr 72 kruntideks jagamine
3 020604_517 Raja keskuse maa-ala DP 29.01.2004 nr 7 kruntideks jagamine
4 030916_840 Kvartalis X asuva Alaniidu 20.05.2004 nr 35 kruntideks jagamine ja
elurajooni DP ehitusõiguse määramine
5 040330_249 Otsa 1 maaüksuse DP 29.07.2004 nr 67 sihtotstarbe muutmine ja
ehitusõiguse määramine
tootmishoone rajamiseks
6 030304_173 Tanni maaüksuse DP 20.01.2005 nr 8 kruntideks jagamine ja
ehitusõiguse määramine
7 040921_950 Sarapuu tn 70 ja 70a 31.03.2005 nr 26 kahe krundi liitmine,
kinnistute DP sihtotstarbe muutmine ja
ehitusõiguse täpsustamine
8 040427_419 Lillemäe II, Tamme IV, 14.10.2005 nr 98 kruntideks jagamine ja
Otsa 3 DP ehitusõiguse määramine
9 030304_172 Kardiraja maaüksuse DP 22.02.2006 nr 15 krundipiiride täpsustamine ja
ehitusõiguse määramine
10 041026_1112 Männiku maaüksuse DP 17.08.2006 nr 78 maa sihtotstarbe muutmine,
kruntideks jagamine ning
ehitusõiguse määramine
11 000711_937 Tõnise maaüksuse DP 22.08.2007 nr 80 kruntideks jagamine ja
ehitusõiguse määramine
12 070522_786 Jalaka I maaüksuse DP 30.08.2007 nr 80 maa sihtotstarbe määramine,
kruntideks jagamine ja
ehitusõiguse määramine
13 051011_1556 Tamme V, Otsa 4, Paju 2, 30.08.2007 nr 81 kruntideks jagamine ja
Sütemetsa 3 maaüksuste DP ehitusõiguse määramine
14 070628_67 Harku tee 3560, Alasi tee 7 22.05.2008 nr 56 kruntide liitmine ja
ja 9 kinnistute DP ehitusõiguse täpsustamine
15 070612_976 Tapamaja kinnistu ja riigi 19.02.2009 nr 20 krundipiiride täpsustamine ja
reservmaa DP ehitusõiguse määramine
16 071122_107 Lillemäe III DP 29.04.2009 nr 43 kruntideks jagamine,
ehitusõiguse ja sihtotstarbe
määramine
11.12.2025 10/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
17 060912_1469 Juhani 5a ja Õispuu 27.09.2012 nr 70 maa sihtotstarbe muutmine,
maaüksuste ning lähiala DP kruntideks jaotamine ja
ehitusõiguse määramine,
tootmispiirkonna rajamine
18 070222_11 Tammi tee ja Harku- 31.01.2013 nr 11 maa sihtotstarbe muutmine
Rannamõisa tee vahelise tootmis-, äri-, sotsiaal- ja
ala DP transpordimaaks, kruntide
piiride ning ehitusõiguse
määramine
19 121025_82 Sütemetsa tee 56 28.03.2013 nr 44 laiendada hoonestusala ja
maaüksuse ja lähiala DP täpsustada ehitusõigust
20 160909_16 Harku tee 46 ja 48 10.09.2019 nr jagamine elamumaa ja
kinnistute DP 432 maatulundusmaa kruntide
moodustamiseks,
ehitusõiguse määramine
elamu püstitamiseks
21 180205_230 Õispuu tee 1 ja 3 07.05.2019 nr katastriüksuste liitmine
maaüksuste ja lähiala DP 201 olemasoleva tootmishoone
laiendamiseks ja büroohoone
planeerimiseks
22 150831_24 Peetri ja Peetripõllu 08.12.2020 nr maa sihtotstarbe muutmine,
maaüksuste ja lähiala DP 797 kruntideks jagamine,
ehitusõiguse määramine
23 181029_268 Harku tee 54 maaüksuse 16.03.2021 nr sihtotstarbe muutmine ja
DP 210 ärimaa kruntide
moodustamine
ALGATATUD DP-d
1 070424_617 Tammi keskuse ning 24.04.2007 tootmismaa kruntide
lähiala DP moodustamine ja
ehitusõiguse määramine
2 2019_278 Vilpi tee 3, 72 ja Harku tee 30.01.2020 nr 6 varasemate DP-de
66 maaüksuste ja lähiala ümberplaneerimine sooviga
DP moodustada 3 äri- ja
tootmismaad ja 1
transpordimaa ning
ehitusõiguse määramine
3 240126_491 Sütemetsa tee 39 26.06.2025 äri- ja tootmishoonete
maaüksuse DP rajamine
4 250227_530 Vindi tn 3 maaüksuse DP 29.05.2025 ehitusõiguse suurendamine
TAOTLETUD DP-d
1 250401_536 Harku Harku ringmajanduskeskuse
ringmajanduskeskuse rajamine ja maa sihtotstarbe
Ranna tee 27) DP muutmine
2 250926_556 Harku tee 46 ja 48 sihtotstarbe
maaüksuste DP muutmineelamumaaks ja
ridaelamute ehitamine
11.12.2025 11/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
3.2.3. Kontaktvööndi analüüs sh teedevõrk, maakasutus, hoonestus ja muud asjaolud
Käesolev detailplaneeringu ala asub Tallinnast ca 7 km kaugusel Harku valla Laabi külas Harku
valla munitsipaalomandis oleva Sütemetsa tee ja riigi kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa
tee vahelisel alal. Juurdepääs planeeringualale on 11191 Harku-Rannamõisa teelt, mille
teekaitsevöönd on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast.
Detailplaneeringu ala lähipiirkonnas on planeeringualast põhjasuunas valdavalt äri- ja tootmismaa
sihtotstarbega maaüksused. Detailplaneeringualast põhjasuunas asub AS MAAG Grupile kuuluv
Tallegg Tabasalu lihatööstuse tootmisüksus, mille tootmisprotsessis kasutatakse ammoniaaki.
Lekke või suurõnnetuse korral võib teatud tuultega tekkida ajutise loomuga ebameeldivaid
lõhnahäiringuid, mis ei ületa tervist kahjustavaid piirmäärasid.
Planeeringualale ei ulatu rohevõrgustiku rohekoridore ega tuumalasid. Kirdesuunda jääb Tabasalu
raba (raba piir ca 300 m kaugusel planeeringualast), mille maakasutuse sihtotstarve on vastavalt
üldplaneeringule range režiimiga looduslik haljasmaa. Range režiimiga looduslik haljasmaa on
looduslik maa, kus täiendavat hoonestust ette ei nähta. Tabasalu rabas elutsevad Hoburästad
(Turdus viscivorus), kes kuuluvad III kategooria kaitsealusesse liiki. Loodusobjektide ja
kaitsealuste liikide paiknemine detailplaneeringu alast piisavalt suures kauguses tagab selle, et
detailplaneeringus kavandatu neid negatiivselt ei mõjuta.
Tabasalu aleviku asustusüksuse tiheasustusala jääb planeeringualast kirde ja ida suunas.
Planeeringuala idapoolsemast tipust lähimate elamumaa sihtotstarbega maaüksusteni on 625 m.
Planeeringualast idasse ca 1 km kaugusele jääb 27.07.1998 kultuuriministri määrusega nr 20
kultuurimälestiseks tunnistatud registreeritud kinnismälestis nr 17528. Tegemist on asulakoha
arheoloogiamälestisega, mille seisund on vastavalt Kultuurimälestiste riiklikule registrile
rahuldav. Asulakohast põhjasuunas on kaks kultuskivi registrinumbritega 17530 ja 17531,
mõlemad on Kultuurimälestiste registri andmetel halvas seisukorras.
Planeeringualast lõunas ja läänes leidub suures osas maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusi
vaheldumisi tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega maaüksustega. Vähesel määral leidub
üldkasutatava maa ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maaüksusi.
Lähipiirkonna tootmis- ja ärimaa kinnistud on hoonestatud maa sihtotstarbele tüüpiliste äri- ja
tootmishoonetega. Kirde- ja idasuunas on elamumaad hoonestatud valdavalt 2-korruseliste üksik-
ja paariselamutega, hoonestuslaad on aedlinlik.
2019 on Maanteeameti tellimusel koostatud „Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee
113290 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0–9,0 eskiisprojekt“, mis puudutab riivamisi ka
detailplaneeringu ala maaüksusi. Eskiisprojekti lahendus on skemaatiliselt esitatud joonisel DP-2
„Kontaktvööndi analüüs“.
3.2.4. Üldplaneeringu analüüs detailplaneeringu ala osas
Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku
Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala valdavalt ärimaa ning osaliselt tootmismaa ja
osaliselt transpordimaa juhtfunktsioonidega tihehoonestusalal.
11.12.2025 12/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.2 kohaselt mõeldakse ärimaa all kaubandus-, teenindus-,
toitlustus- ja majutushoonete maad ning büroo- ja kontorihoonete maad. Üldplaneeringus
kavandatud ärimaa hõlmab ka nn sotsiaalse kallakuga ärimaad, mille all mõeldakse näiteks eakate
hooldekodusid, jäähalle, krossiradasid jm ärilistel alustel tegutsevaid avalikkusele suunatud
objekte, mille tegevus on suunatud sotsiaalse teenuse pakkumisele.
Üldplaneeringuga kavandatud tootmismaa, tootmis- ja äri segafunktsiooniga aladel on
üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.3 kohaselt lubatud kõikidele tootmismaadele ärimaa
kõrvalfunktsiooni kavandamine (maa-alade arendamine kas tootmise või äri otstarbel või
nimetatud funktsioonide kombinatsioonina) mitmekesistamaks alade kasutust paindliku
ettevõtlusalana.
Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.7 on esitatud nõuded muud liiki hoonete ja rajatiste
ehitamiseks, mille kohaselt tuleb kõikide ATV ja motokrossiradade ning ring- ja kardiradade
planeerimisel ja projekteerimisel määrata meetmed keskkonnatingimuste tagamiseks, sh müra
leevendamiseks ja tehnilised nõuded liiklusohutuse tagamiseks (piisavad väljasõidualad jms).
Nende nõuetega on detailplaneeringu lahenduses arvestatud.
Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ning teemaplaneeringu
lahenduse ja tingimustega.
4. DETAILPLANEERINGUS KAVANDATU
Kardiraja laienduse detailplaneeringu koostamise eesmärk on pikendada kardiradasid
külgnevatele maaüksustele, et luua kaasaegsetele nõudmistele vastav moto- ja ohutu sõidu
koolituskeskus. Samuti nähakse ette täiendav ehitusõigus ringraja hoone ja sisekardiraja
rajamiseks ning teenindavateks hooneteks. Planeeringuga määratakse maaüksustele paindlikud
sihtotstarbed.
4.1. Planeeringuala asendiplaaniline lahendus
2019 on Maanteeameti tellimusel koostatud „Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee
113290 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0–9,0 eskiisprojekt“, mis puudutab riivamisi ka
detailplaneeringu ala maaüksusi.
Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud 11191 Harku-Rannamõisa teelt olemasoleva
juurdepääsu asukohas, kuhu on kavandatud sisse- ja väljapöörde ala laiendus, mis võimaldab
juurdepääsu ka 15 m pikkustele bussidele.
Täiendav juurdepääs on kavandatud Sütemetsa teelt Vasara tänava ristumiskoha vastast. See
juurdepääs on ette nähtud mitte planeeringualale, vaid Tööstuse tee tööstuspargile uue
juurdepääsutee rajamise võimaldamiseks.
11191 Harku-Rannamõisa tee äärde on planeeringualal kavandatud 3 m laiune perspektiivne
kergliiklustee, mis jätkab Õispuu tee 1 ja 3 maaüksuste ja lähiala kehtestatud detailplaneeringus
planeeritud perspektiivset kergliiklusteed.
11.12.2025 13/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
Planeeritud moto- ja ohutu sõidu koolituskeskuse hoonestus ning seda teenindav parkimisplats on
kavandatud samuti detailplaneeringuala läänekülge 11191 Harku-Rannamõisa tee lähedale.
Ülejäänud planeeringualale on kavandatud olemasolevatele kardiradadele lisaks täiendavaid
kardi- ja õppesõiduradasid ning antud ehitusõigus radasid teenindavate hoonete rajamiseks.
Sütemetsa tee äärde on ette nähtud 3 m kõrgused müratõkkevallid. Planeeringualal säilitatakse
olemasolev kõrghaljastus maksimaalses mahus, mis aitab omakorda müra vähendada.
4.2. Planeeringuala krundid
Detailplaneeringuga nähakse ette planeeringualasse kaasatud olemasolevate maaüksuste liitmine
kahe, paindliku sihtotstarvete osakaaluga ühiskondlike ehitiste ja ärimaa liitsihtotstarbega, krundi
moodustamiseks. Planeeringualas asuv Sütemetsa tee 47 olemasolev tootmismaa katastriüksus
säilitatakse muutmatuna. Harku tee 67 katastriüksuse sees paiknev Kardiraja alajaama
katastriüksus likvideeritakse, kuna vajadus selle säilitamiseks kaob seoses uue alajaama
planeerimisega sissesõidutee kõrvale ilma eraldiseisva krundita (vastavalt Elektrilevi OÜ
tehnilistele tingimustele) krundile pos 1. Sütemetsa tee 1 kinnistu kirdenurgast eraldatakse
vallavalitsuse planeerimiskomisjoni suunise alusel maaüksus Tööstuse tee tööstuspargile uue
juurdepääsutee rajamise võimaldamiseks.
Planeeringuga muudetakse moodustatavate katastriüksuste maakasutuse sihtotstarbed maa
edaspidiseks kasutamiseks sobivaks – et oleks võimalik arendada ärilistel alustel tegutsevaid
avalikkusele suunatud objekte ja tegevusi.
Detailplaneering näeb ette võimaluse ka pärast detailplaneeringu kehtestamist planeeringualal
ühele omanikule kuulvate ühesuguse sihtotstarbega maaüksuste liitmiseks.
Kruntide moodustamine:
KRUNTIDE MOODUSTAMINE
senine planeeritud
pindala moodustatakse katastriüksuse senine
pos pindala sihtotstarbed ja
m² katastriüksusest tunnus sihtotstarve
m² osakaalu %
Harku tee 67 19801:002:1675 83 032 Üm 85 / Ä 15
Kardiraja parkla 19801:002:1775 12 191 L 100 Üh 70...95 /
1 95 284
Kardiraja Ä 30...5
19801:002:1676 61 T 100
alajaam
Pihlaka 19801:002:1256 15 427 Üm 100
Sütemetsa tee 49 19801:002:2205 17 788 T 80 / Ä 20
Sütemetsa tee 45 19801:002:0558 18 664 M 100
Üh 70...95 /
2 132 442 Sütemetsa tee 43 19801:002:0332 12 326 M 100
Ä 30...5
Sütemetsa tee 1 19801:002:0382 60 871 M 100
Vihuri 19801:002:1721 2 595 M 100
Onni 19801:002:0842 4 771 M 100
3 49 Sütemetsa tee 47 19801:002:2206 49 T 100 T 100
4 654 Sütemetsa tee 1 19801:002:0382 654 M 100 L 100
228 429 228 429
11.12.2025 14/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
4.3. Planeeringuala hoonestuskava
4.3.1. Planeeringuala hoonestusala
Planeeringualal on ehitusõigus ette nähtud kruntidele 1, 2 ja 3.
Hoonestusala piiriks krundi pos 1 lääneküljes on 11191 Harku-Rannamõisa tee teekaitsevööndi
piir 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Teistest krundi piiridest on hoonestusala piir
lubatud valdavalt 5 m kaugusel.
Krundile pos 2 on ette nähtud kaks võimalikku hoonestusala krundile määratud ehitusõiguse
realiseerimiseks. Hoonestusalad on määratud arvestusega kaitsta krundi loodepiiril asuvat kraavi
ning planeeritud tehnovõrke, krundi keskel kaitsta olemasolevaid elektrikaableid ning
lõunanurgas kaitsta väärtuslike puittaimede grupi kasvuala. Kirdepiiril on hoonestusala piir ette
nähtud mõistlikule kaugusele Sütemetsa teest, ca 30 m kaugusele Sütemetsa tee maaüksuse piirist.
Krundile pos 3 ei ole hoonestusala piiri määratud, sest krundile on lubatud üksnes väikese
tootmishoone nagu näiteks alajaama rajamine ning sellise objekti täpne paigutus määratakse
ehitusprojektis.
4.3.2. Planeeringuala ehitusõigus
Krunt pos 1
Krundile on määratud ehitusõigus kokku kuni 4 kuni 3-korruselise hoone püstitamiseks.
krundi pindala: 95 284 m²
krundi sihtotstarve: Üh 70...95% / Ä 30...5%
hoonete suurim lubatud arv krundil: 4
hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 12 400 m2
suurim lubatud suletud brutopind: 15 000 m 2
hoonete suurim lubatud korruselisus: 3
hoonete suurim lubatud kõrgus: 13 m
parkimiskohtade arv (norm/planeeritud): 167 / 223
Krunt pos 2
Krundile on määratud ehitusõigus kokku kuni 2 kuni 2-korruselise hoone püstitamiseks.
krundi pindala: 132 442 m²
krundi sihtotstarve: Üh 70...95% / Ä 30...5%
hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 3 000 m2
suurim lubatud suletud brutopind: 5 000 m 2
hoonete suurim lubatud korruselisus: 2
hoonete suurim lubatud kõrgus: 10 m
parkimiskohtade arv (norm/planeeritud): 56 / parkimiskohad paigutatud krundile pos 1
Krunt pos 3
Krundile on määratud ehitusõigus ühe 1-korruselise tootmishoone püstitamiseks.
krundi pindala: 49 m²
krundi sihtotstarve: T 100%
11.12.2025 15/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
hoonete suurim lubatud arv krundil: 1
hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 30 m2
suurim lubatud suletud brutopind: 30 m2
hoonete suurim lubatud korruselisus: 1
hoonete suurim lubatud kõrgus: 4m
4.4. Liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtted
Planeeringuala asub Laabi külas, riigi kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee ja
munitsipaalomandis 1980037 Sütemetsa tee vahelisel alal, ca 260…640 m kaugusel 11191 Harku-
Rannamõisa tee (Harku tee) ja munitsipaalomandis 1980003 Tammi tee ristmikust põhja suunas.
2019 on Maanteeameti tellimusel koostatud „Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee
113290 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0–9,0 eskiisprojekt“ (OÜ Selektor Projekt töö
nr P19017), mis puudutab riivamisi ka detailplaneeringu ala maaüksusi – krundi pos 1 edelaosa.
Eskiisprojekti lahendus on skemaatiliselt esitatud joonisel DP-2 „Kontaktvööndi analüüs“.
Liikluskorralduse ettepanek on lahendatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016
„Linnatänavad” nõuetele. Nähtavuskolmnurgad tuleb projekteerida vastavalt kliimaministri
17.11.2023 määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Nähtavusalas ei tohi paikneda
nähtavust piiravaid takistusi.
Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud 11191 Harku-Rannamõisa teelt olemasoleva
mahasõidu asukohas, kuhu on kavandatud sisse- ja väljapöörde ala laiendus, mis võimaldab
juurdepääsu mh 15 m pikkustele bussidele (võimalik lahendus esitatud joonistel DP-4
„Põhijoonis“ ja DP-5 „Tehnovõrkude koondplaan“). Perspektiivse Juuliku-Tabasalu ühendustee
ja riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0–9,0 väljaehitamisega liikluskoormus
detailplaneeringu ala kõrval tõenäoliselt väheneb.
11191 Harku-Rannamõisa teel on olemasolev teekaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest
servast.
Planeeringualale on 11191 Harku-Rannamõisa tee äärde kavandatud 3 m laiune perspektiivne
kergliiklustee vastavalt Harjumaa kergliiklustee teemaplaneeringule, mis jätkab Õispuu tee 1 ja 3
maaüksuste ja lähiala kehtestatud detailplaneeringus planeeritud, kuid seni rajamata perspektiivset
kergliiklusteed, mille ehitaja on Harku vald. Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee 11390
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0–9,0 2019 eskiisprojekti kohaselt on kergliiklustee
kavandatud planeeringualast lääne poole poole 11191 Harku-Rannamõisa teed. Kergliiklustee
rajamise vajadus krundile pos 1 tuleb välja selgitada detailplaneeringu menetlusprotsessi jooksul.
Kui kergliiklustee rajatakse krundile pos 1, siis tuleb sellele ette näha avalik kasutus.
Planeeritud motokeskust teenindav parkimisplats on kavandatud detailplaneeringu ala läänekülge,
11191 Harku-Rannamõisa tee poolsesse ossa.
Ülejäänud planeeringualale on kavandatud olemasolevatele kardiradadele lisaks täiendavaid
kardi- ja õppesõiduradasid.
Kuna detailplaneeringu lahendus näeb ette Harku tee 67 maaüksuse lõunaosas asuva olemasoleva
juurdepääsutee Tööstuse tee 6 kinnistule likvideerimise, siis nähakse planeeringus ette võimalus
11.12.2025 16/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
luua Tööstuse tee 6 maaüksusele juurdepääs vastavalt vallavalitsuse planeerimiskomisjoni
suunistele. Planeeringuala idanurka, kohakuti Vasara tänava ja Sütemetsa tee ristmikuga, on
kavandatud transpordimaa sihtotstarbega maaüksus pos 4. See võimaldab luua juurdepääsutee
Tööstuse tee 6 kinnistuni läbi 26.06.2025 algatatud Sütemetsa tee 39 maaüksuse detailplaneeringu
ala. Sütemetsa tee 39 detailplaneeringu algatamise otsuses nr 48 on seatud tingimus, et kavandatav
avalikult kasutatav transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta vallale. Sarnane tingimus hakkab
kehtima ka planeeritud maaüksuse pos 4 kohta.
11191 Harku-Rannamõisa teele jääb üksnes käesolevas detailplaneeringus kavandatud moto- ja
koolituskeskuse sõidukite mahasõit olemasolevas asukohas.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või
liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale hoonete ja ehitiste ehitusloa
väljastamist.
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
Nii krundi pos 1 kui krundi pos 2 normatiivne parkimine on ette nähtud krundil pos 1. Eeldatavate
parkimiskohtade arvutusel on lähtutud EVS 843:2016 „Linnatänavad” parkimisnormatiivist.
Parkimiskohtade arvutus ehitusloa taotlemisel peab vastama ehitusloa taotlemisel hetkel kehtivale
normatiivile.
PARKIMISKOHTADE ARVUTUS (EVS 843 Linnatänavad, väikeelamute ala)
suletud parkimis-
parkimise planeeritud
pos hoone nimetus bruto kohtade
koefitsent parkimiskohad
m² vajadus
1 näitus, muuseum, raamatukogu 15 000 1 / 90 167 223
2 näitus, muuseum, raamatukogu 5 000 1 / 90 56
KOKKU: 223 223
Planeeringus esitatud teede ja platside ning parkimise lahendus on põhimõtteline ning täpne
lahendus töötatakse välja edasise projekteerimise käigus.
4.5. Tehnovõrkude lahenduse põhimõtted
Detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised ja täpsustatakse edasise
projekteerimise käigus.
Tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused ning
varem projekteeritud lahendused.
Kui detailplaneering on kehtestatud ja ehitusprojekti koostamisel täpsustunud hoonete asukohad,
suurused ja tarbimismahud, siis tehnovõrkude ehitusprojektide koostamisel täpsustuvad ka
tehnovõrkude ja liitumispunktide asukohad ning parameetrid. Tehnovõrkude projekteerimiseks
tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused ehitusprojekti koostamiseks.
Tehnoseadmetele ja -võrkudele paigaldamiseks ja hooldamiseks võrguvaldajate kasuks ette nähtud
servituudi vajadusega alad kaitsevööndi ulatuses täpsustatakse ehitusprojektide ja
servituudilepingute koostamisel.
11.12.2025 17/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
Planeeringu koosseisus kavandatud riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb projekteerida ja rajada
kinnisel meetodil.
Teede/platside ja tehnovõrkude rajamisel lähtuda komplekssuse printsiipidest – samaaegselt
paigaldada maa-alused kommunikatsioonid ja tänavakate, et vältida korduvate kaevetööde
tegemist.
4.5.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustike lahendus on planeeritud vastavalt Osaühing
Strantum 07.03.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele.
Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud järgmistest ühisveevärki ja -kanalisatsiooni (ÜVK)
kirjeldavatest dokumentidest:
- Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavast;
- Kehtestatud detailplaneeringutest: https://harku.maps.arcgis.com/home/index.html;
- Menetluses olevatest detailplaneeringutest: https://harku.maps.arcgis.com/home/index.html;
- Projektidest:
1. Sirkel ja Mall OÜ töö 15-18 „Tabasalu tehnovõrgud“
2. VP Projekt OÜ töö nr 202112
Harku tee 67 kinnistul asuv olemasolev puurkaev on ette nähtud likvideerida.
Vastavalt Osaühing SIRKEL&MALL tööle nr 15-18 ning VP Projekt OÜ tööle nr 202112 on
joonisel näidatud ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni liitumispunktid väljaspool kinnistu piiri
avalikul maal planeeringuala põhjanurga läheduses Sütemetsa tee teemaal. Planeeringualale on
liitumispunkte on ette nähtud kumbagi ette ainult üks, sest vee- ja kanalisatsiooni kasutus on
planeeritud eelkõige Harku tee 67 kinnistule. Planeeringus on küll ka krundile pos 2 määratud
ehitusõigus kokku kuni 2 kuni 2-korruselise hoone püstitamiseks, kuid nende puhul oleks tegemist
võimalike kompleksi põhitegevust toetavate ehitistega (tribüün vms), mille vee- ja
kanalisatsioonivarustuse vajadus lahendatakse perspektiivsete ehitusprojektidega.
Detailplaneeringu realiseerimisel tuleb koostada ja kooskõlastada Osaühing Strantumiga
kinnistusiseste VK välisvõrkude projekt vähemalt põhiprojekti detailsuses hiljemalt koos
ehitusõiguse taotlemisega. Kinnistusisesed VK välisvõrgud peavad olema valmis ehitatud ja
Osaühing Strantum poolt vastu võetud hiljemalt kasutusloa taotluse esitamisel.
Detailplaneeringu alale kohalduvad ÜVK arendustasud, mis täpsustatakse ÜVK liitumislepingus.
DP kooskõlastamise hetkel kohalduvad DP piirkonnale vähemalt järgmised arendustasud:
1) ARENDUSKOKKULEPE nr 1-15, EKOMET OÜ,
2) Tabasalu-Tallinn reovee eesvoolu arendamise tasu.
Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalikud ÜVK laiendus- ja/või ümberehitustööd peavad olema
teostatud või toetamine kokku lepitud enne DP järgsetele hoonetele ehitusõiguse andmist.
Planeeritud ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustikele on ette nähtud isikliku kasutusõiguse
seadmine kaitsevööndi ulatuses Osaühing Strantum kasuks.
11.12.2025 18/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
4.5.1.1 Veevarustus
Veeallikaks on Tabasalu põhjaveemaardla. Detailplaneeringu tarbeks planeeritud põhjaveeressursi
kasutamise loa annab ja kooskõlastab Harku Vallavalitsus.
Planeeringuala veevarustus on ette nähtud ühendada Sütemetsa tee L2 paikneva De160
ühisveevärgiga. Väljaspool kinnistu piiri avalikult ligipääsetavas kohas planeeringuala põhjanurga
läheduses Sütemetsa tee transpordimaal planeeritud veevarustuse liitumispunkti on ette nähtud
veemõõdukaev.
Eeldatav planeeringuala veekasutus on 6,0 m3/d sh tööstuslik ja äriline veekasutus 6,0 m3/d.
Planeeringu koostamisel on arvestatud tagatud vabasurvega 1,0 bar.
Ühisveevärk projekteerida ja ehitada välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning
kehtivatele normidele.
4.5.1.2 Tuletõrjevee varustus
Väline kustutusvesi 10 l/s 1 tunni jooksul (EVS 812-6:2012+A1+A2 p. 5.3) tagatakse krundile
pos 1 juurdepääsutee kõrvale VP Projekt OÜ poolt töös nr 202112 projekteeritud ca 40 m³
tuletõrjeveemahutist.
Tuletõrjeveemahutite täitetorustik on ette nähtud ühendada kinnistusisese veetoruga pärast
veemõõdusõlme.
Tuletõrjemahuti täitmisel on veevajadus 0,55 m³/h. Mahuti täitmise aeg on 72 tundi. Mahuti
täitmine toimub täitetorustiku De32 manuaalselt avatava-suletava maakraani DN25 kaudu.
Projekteeritud veevõtukoht koosneb maa-alusest soojustatud horisontaalsest klaasplastist mahutist
40 m³, mis tarnitakse kompleksselt ja kasutusvalmina, ning kuiv-tuletõrjehüdrandist. Mahuti peab
olema vastupidav jõule 28 kN/m². Mahutil peavad valmistaja poolt olema tehtud torustike
väljavõtted, mille külge kohapeal monteeritakse vastavad torustikud. Kuivhüdrandi ühendus on
De225 veetorust.
Mahuti paigaldada minimaalselt 150 mm paksusele tihendatud kruusa- või killustiku täidise kihile
ning ankurdada. Ankurdamine teostada vastavalt tuletõrjemahutite tootja paigaldusjuhendile.
Mahuti ning ühendustorustikud tuleb soojustada külmumise vältimiseks.
Tuletõrjemahutite asukoht peab olema tähistatud vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusega
nr 10 kinnitatud „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, lisa 2.
4.5.1.3 Reoveekanalisatsioon
Planeeringuala kanalisatsioon on ette nähtud lahkvoolne. Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine
ühiskanalisatsiooni ei ole lubatud.
Planeeringuala reoveekanalisatsiooni eesvooluks on Sütemetsa tee L2 paiknev D200 isevoolne
reoveekanalisatsioon, reovee eesvooluks on AS Tallinna Vesi reoveepuhasti. Planeeringuala
ühiskanalisatsiooni liitumispunkt on ette nähtud väljaspool kinnistu piiri avalikult ligipääsetavas
kohas planeeringuala põhjanurga läheduses Sütemetsa tee transpordimaal.
Eeldatav planeeringuala ärajuhitava reovee kogus on 6,0 m 3/d.
11.12.2025 19/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
Kinnistule on VP Projekt OÜ töös nr 202112 projekteeritud kanalisatsioonipumpla koos
survetorustikuga. Pumplasse on ette nähtud 2 pumpa: üks pump töötab ja teine on reservis. Pumpla
paigaldada vastavalt tarnijafirma nõuetele ning hankida koos vajalike elektri- ja
juhtimisseadmetega. Pumpla ankurdada. Survetorustik de63 mm on ette nähtud 2.0 m sügavusele
maapinnast. Haljasalal pumpla luuk ette nähtud 0,4 m maapinnast. Kinnistu reoveepumplale on
ette nähtud reovee kulumõõtmine ja vähemalt ühesuunaline infoedastus OÜ Strantum SCADAsse
(reovee kulumõõtja näit ja vooluhulgad, survetoru rõhuandur, pump/pumbad töös).
Ühiskanalisatsiooni juhitud reovesi peab nii koguselt kui ka omadustelt vastama ÜVK teenust
pakkuva vee-ettevõtja poolt antud tingimustele.
Reoveekanalisatsiooni torustik ehitada välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele
ning kehtivatele normidele.
4.5.1.4 Sademevesi
Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole lubatud.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha
veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast
kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee
alusele maaüksusele sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
Sademevee kokkukogumise ja suublasse juhtimise võimalikkuse ning tingimuste üle otsustab
Harku vallavalitsus.
Detailplaneeringu ala ning naaberkinnistu Õispuu tee 1 vahelisel piiril asub kuivenduskraav, mille
kaudu juhitakse sademeveed Sütemetsa tee ääres olevasse kuivenduskraavi, mille eesvooluks on
Harku oja (Harku järv).
Vastavalt VP Projekt OÜ tööle nr 202112 on sademevesi ette nähtud koguda kokku restkaevudega
ning juhtida kinnistule projekteeritud kraavi. Teedelt ja platsidelt kogutav sademevesi tuleb enne
kraavi juhtimist puhastada lokaalsetes I klassi õli- ja liivapüüdurites.
Teealal peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel. Haljasalal peavad kaevuluugid
olema ümbritsevast maapinnast 5 cm kõrgem. Luukide kandejõud suure liiklusega alal peab olema
40 t ning vähese liiklusega alal 25 t. Teeala restkaevud on ette nähtud setteosaga min 300 L ja
töötavad ka liivapüüdjatena. Restkaeve tuleb regulaarselt hooldada ning settest puhastada.
Ehitusprojekti koostamisel kaaluda ka muude meetmete kasutamist, et sademevett maksimaalselt
omal krundil käidelda – katustelt voolava vee kogumise süsteemid ja olmes taaskasutamine, vett
läbilaskvad sillutised, immutusplokid vms sademevee immutamiseks pinnasesse.
Sademevee ärajuhtimine peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded
reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise
kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“
kehtestatud nõuetele.
Sademevee täpne lahendus töötatakse välja edasise projekteerimise käigus.
11.12.2025 20/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
4.5.2. Elektrivarustus
Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 02.03.2022 tehnilised
tingimused nr 402457 ning AS Loo Elekter 15.03.2022 tehnilised tingimused nr 06-2022. Samuti
AS STIK-ELEKTER töö nr 9618 „Tabasalu autorada, olemasolevate KP õhuliinide asendamine
maakaablitega” ning Teedeprojekt OÜ töö nr T04720.
Vastavalt AS STIK-ELEKTER tööle nr 9618 „Tabasalu autorada, olemasolevate KP õhuliinide
asendamine maakaablitega” ning Teedeprojekt OÜ tööle nr T04720 on planeeringualal paiknevad
olemasolevad Elektrilevi OÜ ja Loo Elekter AS keskpinge õhuliinid ette nähtud asendada
maakaablitega alates Tammi tee 38 kinnistust kuni Tööstuse tee 3a kinnistuni. Asendatavatele
keskpinge kaablitele on planeeritud uued trassikoridorid Harku tee äärsete kinnistute
piiriäärsetesse ehituskeelu aladesse.
Teisaldatavatele elektrirajatistele on ette nähtud koostada uued kasutusõiguse alad kinnistute
lõikes ja korraldada kasutusõiguste sõlmimimine.
Planeeringuala elektrivarustuse planeeritud faaside arv on 3 ja amprite arv 630 A.
Detailplaneeringu alal krundile pos 1 sissepääsutee kõrvale ööpäevaringse vaba juurdepääsuga
kohta on ette nähtud uus Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonna komplektalajaam. Uue alajaama toide
on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga, mis muhvitakse olemasoleva keskpinge maakaabliga
KPL25713. Planeeritud alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustata.
Uue planeeritud alajaama kõrvale nähakse ette liitumiskilp. Elektritoide liitumiskilbist objektideni
on ette nähtud 0,4 kV maakaabliga.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ
poole.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu
käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik
taotlus, toimub kliendi kulul.
Kõikidele Elektrilevi OÜ elektripaigaldistele on ette nähtud servituudiala kaitsevööndi ulatuses.
4.5.3. Telekommunikatsioonivarustus
Planeeringuala telekommunikatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 17.03.2022
tehnilised tingimused nr 36283577.
Harku tee 67 kinnistul paikneb Telia vasksidekaabel VMOHBU 30*2*0,5.
Optilise sidevõrguga liitumiseks on ette nähtud projekteerida ja väljaehitada sidekanalisatsioon
hoonestuseni alates Telia Eesti AS-le kuuluvast sidekaevust TAB-043. Sidekanalisatsiooni nõutav
sügavus pinnases 0,7 m, teekatete all 1 m. Neljakiuline optiline sidekaabel on ette nähtud
paigaldada alates hoone sidejaotlast sidekaevu TAB-036.
Kaabelsidekanalisatsioon paigaldada kiikertorus ja sidekaevu jätta kaablile varu 15 m, mis
võimaldaks kaabli ühendada jätkuga. Optiline kaabel peab olema SM tüüpi ja vastama ITU-
TG.657 standardile ning Telia Eesti AS nõuetele. Soovitavalt tellida optilise kaabli paigaldustööd
11.12.2025 21/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
Telia koostööpartnerilt, info koostööpartnerite kohta leitav kodulehelt www.telia.ee/
partnerile/ehitajale-arendajale/partnerid.
Planeeritaval ehitusetegevusel juhinduda Telia juhenditest: „Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja
võimalikud kaitsemeetodid”, „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks”.
Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib
ohustada liinirajatist. Näha ette kõik vajalikud tööd varemehitatud siderajatiste kaitsmiseks, tagada
normatiivsed sügavused, vahekaugused. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda
kooskõlastatult Telia järelevalvega. Enne ehitustööde alustamist taotleda Telia järelevalve
esindajalt töödeks tegutsemisluba, teostada Telia järelevalve esindajaga objekti ülevaatus, mille
käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukohad (liinirajatiste paiknemise kohta edastada
oma küsimused eelnevalt:
[email protected], telefoninumbril 6524000.).
Telia liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku
kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul,
vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele §15.
Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega
omandamise kohustust.
Tehniline lahendus (ehitusprojekt, planeering) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust
Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/
partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu.
4.5.4. Gaasivarustus
Planeeringuala gaasivarustuse lahenduse aluseks on Adven Eesti AS / Gaasienergia AS
13.04.2022 väljastatud tehnilised tingimused, mille kohaselt on tehniliselt võimalik planeeringuala
kinnistuid maagaasiga varustada.
Planeeringuala kinnistute jaoks gaasivõrguga liitumispunkti rajatud pole, kuid lähim Adven
Eesti AS / Gaasienergia AS-ile kuuluv B-kategooria gaasitorustik paikneb 11191 Harku-
Rannamõisa tee kinnistul olemasoleva Harku tee 67 kinnistu läänepiiril.
Detailplaneeringuga moodustatava kinnistu maagaasiga varustamiseks planeerida gaasitorustiku
haru ja liitumispunkti maakraan alates olemasolevast gaasitorustikust kuni moodustatava kinnistu
piirini ja edasi kuni planeeritava hooneni ja selle tehnilise ruumini. Haru ja liitumispunkti asukoht
Harku-Rannamõisa tee kinnistul valida vastavalt hoone ja selle tehnilise ruumi asukohale.
Liitumispunkt mitte planeerida lähemale kui 2 meetrit teiste kommunikatsioonide liitumis- ja
sõlmpunktidele ning mitte sissesõiduteede alla.
Planeeritavale gaasitorustikule näha ette servituudi/kasutusõiguse ala 1 m mõlemale poole
torustiku keskteljest.
4.5.5. Soojusvarustus
Kuna piirkonnas puudub kaugkütte soojustorustik, siis ei ole kohustust ega võimalust kaugküttega
liituda.
11.12.2025 22/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
Soojusvarustuse võib lahendada kas küttegaasi baasil või alternatiivsete lokaalsete energiatõhusate
keskkonnasõbralike kütteviisidega nagu maa-, elektri-, päikesepaneelide ja teiste kütteviiside küte,
nii iseseisvalt kui kombineeritult.
Muude küttelahendustega kombineeritult võib kasutada ka õhksoojuspumpasid. Samas tuleb
nende paigutamisel arvestada võimaliku mürataseme tõusuga ning soovitatav on kasutada
võimalikult väikese müraemissiooniga kaasaegseid seadmeid.
Keskkonnasäästliku lisakütteallikana on soovitatav päikesepaneelide kasutamine.
Soovitatav on kasutada soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Hea ventilatsioon vähendab
soojakadusid ja kaitseb ehitist kahjustuste eest (hoonesse jääv niiskus kahjustab aja jooksul
ehituskonstruktsioone) ning tagab siseruumides kvaliteetsema õhu, mis omakorda omab
positiivset mõju inimeste tervisele.
Vähendamaks küttevajadust, tuleb hoonete projekteerimisel erilist tähelepanu pöörata nende
energiatarbimisele.
Soojusvarustuse lahendused täpsustuvad ehitusprojektides.
4.6. Vertikaalplaneerimine
Planeeringuala puhul on tegemist valdavalt tasase maaga, kaldega kõrgemast lääneosast
11191 Harku-Rannamõisa tee ääres madalama idaosa suunas. Maapinna kõrguste vahe ca 700 m
ulatuses on ca 3 m.
Vertikaalplaneerimine lahendada arhitektuurse projektiga, kui on teada täpne teede ja platside
lahendus ning hoonete asukohad. Kui hoonete ehitusprojektides nähakse ette maapinna tõstmist,
siis tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine
naaberkinnistutele. Sademevee ärajuhtimisel pidada silmas, et vihmavett ei tohi juhtida
naabermaaüksustele.
4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Haljastuse, parkimise, piirete ja jäätmekonteinerite asukoha lahendused täpsustatakse
ehitusprojektidega. Territooriumi omanik peab tagama ala korrashoiu.
4.7.1. Haljastus
Planeeringuala on tasase reljeefiga valdavalt looduslik rohumaa, millel asub valdavalt isetekkeline
väheväärtuslik madal- ja kõrghaljastus. Planeeritava ala mets kuulub loometsa kasvukohta –
maapinnalähedased, vähem kui 30 cm paksuse teralise (klibu-, rähk-, veereline muld) mullakihiga
pael kasvab vähese tootlikkusega segametsa taimestik. Ala on liigniiske.
2022 märtsis viidi planeeringualal läbi dendroloogiline inventeerimine, mille tulemusena selgus,
et Tabasalu kardiraja maa-alal kasvab 8 liiki lehtpuid – sookask, harilik haab, põõsasmaran, harilik
pihlakas, paju, raagremmelgas, harilik saar ja aed-õunapuu. Okaspuudest kasvavad harilik kuusk,
harilik mänd ja harilik kadakas. Kõik liigid on kodumaised, ainult aed-õunapuu on
introdutseeritud Eestis naturaliseerunud puittaim.
11.12.2025 23/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
Ala peamisteks puuliikideks on esimeses rindes sookased ja harilikud kuused. Puudegruppide
vahel kasvavad ka üksikud mitmetüvelised raagremmelgad, harilikud haavad, harilikud pihlakad
ja harilikud saared. Põõsarindes kasvavad harilikud kadakad, pajud, kontpuu, türnpuu ja harilikud
põõsasmaranad. Kuna ala on liigniiske, siis sookased on mitmetüvelised ja kõverad. Palju on ka
kuivanud puid ja puude tüükaid. Metsa all on tormis murdunud puid ja lamapuitu. Üksikud
harilikud kuused on maha kukkunud tormiheite tagajärjel ja palju on ka kuivanud kuuski. Grupiti
kasvavad harilikud kuused on heas seisukorras ja oleks soovitatav säilitada. Harilikud haavad on
haiged ja perspektiivitud. Isetekkelise hariliku haava võsa on perspektiivitu ja tuleks likvideerida.
Aed-õunapuud on vanad ja metsistunud ning tuleks likvideerida.
Planeeringu lahenduses säilitatakse haljasmaana üle 70% planeeringualast. Väheväärtuslikud
puittaimed on ette nähtud likvideerida planeeritud kardiradade, platside ja hoonete alla jäävalt
alalt. Harilikud põõsasmaranad, mis kuuluvad III kaitsekategooria katteseemnetaimede gruppi,
tuleks maksimaalselt säilitada. Harilike kadakate grupid on samuti soovitatav võimalusel säilitada.
Ehitusprojektide koostamisel kavandada planeeringualale sobivatesse asukohtadesse
uushaljastust. Okaspuudest on soovitatav istutada jugapuud, serbia kuuske, mägimändi ja
seedermändi. Lehtpuudest istutada arukaske, suurelehist pärna, hariliku vahtra sorte, dekoratiiv-
õunapuud, pooppuud ja erinevaid pihlaka sorte. Põõsastest sobivad istutamiseks toompihlakas,
ginnala vaher, ebajasmiin, kukerpuu ja hariliku sireli sordid.
4.7.1.1 Soovituslikud hooldusvõtted
Alalt likvideerida perspektiivitud ja likvideeritavad puud ja puudegrupid.
Väheväärtuslikest sookaskede grupist eemaldada kuivanud ja kõverad puud ning jätta alles
sirgete tüvedega puud ja puudegrupid.
Säilitada olulised harilike kuuskede grupid.
Säilitada maksimaalselt hariliku põõsasmarana grupid, mis kuuluvad III kaitsekategooria
kaitsealuste liikide hulka.
Võimalusel säilitada ka hariliku kadaka grupid.
Aladel säilitada tihedalt üksteise kõrval kasvavad puud korrastatud ja hooldatud
gruppidena.
Säilitatavate puude puhul tuleb arvestada puude võrastiku ja juurestiku juurdekasvuga.
Ehitustööde käigus arvestada säiltatavate puude- ja põõsagruppide ümber juurestiku
kaitsevööndeid. Juurekaelu ei tohi matta ehituse ajal ega pinnase täitmisel.
Ehitustöödel kindlasti kasutada üksikpuudel tüvekaitseid, väärtuslikele töötsoonis
asuvatele puudele tuleb seada tarand ning vältida juurestiku kinnisurumist mehhanismide
poolt.
Ehitusmasinad ei tohi sõita puu juurtel, mis jäävad võra alla.
Pärast ehitustöid eemaldada puudelt murdunud ja kahjustatud oksad.
Puuhooldustöid peab tegema arboristi kutsetunnistusega spetsialist.
Ehitustööde ajal järgida Eesti standardi EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3:
„Ehitusaegne puude kaitse” nõudeid ja soovitusi.
Puude istutamise planeerimisel tuleb jälgida tehnovõrkude kaitsevööndeid ja tagada
vajalikud kujad vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”.
11.12.2025 24/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
Puittaimede istikute ostmisel järgida Eesti standardit EVS 939-2:2020 Puittaimed
haljastuses. Osa 2: „Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded”.
Puittaimede istutamisel ja hooldusel järgida Eesti standardi EVS 939-4:2020 Puittaimed
haljastuses. Osa 4: „Puuhooldustööd” nõudeid ja soovitusi.
4.7.2. Jäätmekäitlus
Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele, Harku valla jäätmehoolduseeskirjale
ning vastavuses muude jäätmete käitluse, ladustamise ja hoiustamise normide, seaduste ja
tavadega. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus,
käitlustegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud
ohu vältimise ja vähendamise meetmed on sätestatud Harku valla jäätmehoolduseeskirjaga.
4.7.2.1 Olmejäätmed
Detailplaneeringu alal tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti keskkonnaministri 03.06.2022
määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete
liigitamise alused1“ kohaselt, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
Sorteeritud jäätmete kogumiseks tuleb ette näha eeskirjakohased mahutid. Jäätmemahutite suuruse
valimisel, mahutite tähistamisel ning tühjendamise sagedusel tuleb lähtuda Harku valla
jäätmehoolduseeskirjast. Jäätmemahutitele tuleb tagada jäätmehoolduseeskirjas ettenähtud
ligipääs. Jäätmemahutid tuleb paigaldada kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) pinnale
ning soovitatavalt jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Mahuteid võib varjata näiteks tara
või hekiga. Koht, kus mahuti paikneb, peab olema küllaldaselt valgustatud. Juurdesõidutee peab
olema piisava kandevõimega ja tasane. Mahutite paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest
vastutab kinnistu omanik.
Kinnistute omanikel tuleb sõlmida regulaarne prügi äraveo leping jäätmekäitluse kehtivat litsentsi
omava firmaga.
4.7.2.2 Ehitusjäätmed
Ehitusprojektis tuleb käsitleda ehitusjäätmete käitlemist vastavalt jäätmeseadusele ning Harku
valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusprojekti staadiumis esitada ülevaade tekkivatest
ehitusjäätmetest ning anda jäätmete käitlemise lahendus.
Planeeringualal tuleb ehitustööde käigus rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise
võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega
keskkonnale.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti
kogumiseks tekkekohas. Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal või anda
taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlus-ettevõttele.
Loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks tuleb rakendada parimat võimalikku tehnikat,
sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid. Et
võimaldada ehitusjäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb need koguda liigiti.
Eraldi tuleb sortida: puit; kiletamata paber ja kartong; metall (eraldi must- ja värviline metall);
mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); raudbetoon-
ja betoondetailid; tõrva mittesisaldav asfalt; kile; ohtlikud jäätmed (ohtlikke aineid sisaldavad
11.12.2025 25/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
ehitusjäätmed, saastunud pinnas, asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid, värvi-, laki-, liimi- ja
vaigujäätmed, õli- ja naftasaadused jne).
Jäätmete utiliseerimiseks sõlmida kinnistu valdajal leping vastavat litsentsi omava ettevõttega.
Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja
materjalide taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja
tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide
taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena
(kui ehitusjäätmetena tekkinud puidu põletamine toimub samadel tingimustel puitkütusega) või
anda puiduhakke valmistamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt
tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.
Ehitusjäätmete valdaja peab võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete
paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel.
4.7.3. Lumekoristus
Lume ladustamise alad esitada ehitusprojektis. Kuna planeeringualale on kavandatud suur
asfalteeritud plats ning haljasmaana säilib üle 70% planeeringualast, siis ei ole ette näha
probleemide tekkimist kohtade leidmisel lume ladustamiseks.
5. KITSENDUSED
OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED
pos kitsendus
Avalikult kasutatava riigi kõrvalmaantee nr 11191 Harku-Rannamõisa tee kaitsevöönd
30 m äärmise sõiduraja välimisest servast.
Servituudivajadusega ala olemasoleva sidekaabli hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.
Servituudivajadusega ala olemasoleva gaasitoru hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
torust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.
Servituudivajadusega ala plan. alajaama ja liitumiskilbi rajamiseks ning hooldamiseks
kaitsevööndi ulatuses 2 m seadmest võrguvaldaja kasuks.
Servituudivajadusega ala plan. varemproj. KP-kaablite paigaldamiseks ja hooldamiseks
kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablitest mõlemale poole võrguvaldajate kasuks.
1 Servituudivajadusega ala perspektiivse kergliiklustee avalikuks kasutamiseks.
Servituudivajadusega ala perspektiivse tänavavalgustuse rajamiseks kaitsevööndi ulatuses
1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.
Plan. varemproj. veetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.
Plan. varemproj. kanalisatsioonitorustiku ja survetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust
mõlemale poole.
Plan. varemproj.sademeveetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.
Plan. MP-kaabli kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole.
Plan. sidekanalisatsiooni ja sidekaabli kaitsevöönd 1 m siderajatisest mõlemale poole.
Plan. gaasitoru kaitsevöönd 1 m torustikust mõlemale poole.
Servituudivajadusega ala ol.olevate elektripaigaldiste hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses
2
10 m elektripaigaldisest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.
11.12.2025 26/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
Servituudivajadusega ala ol.olevate MP-kaablite hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.
Servituudivajadusega ala plan. varemproj. KP-kaablite paigaldamiseks ja hooldamiseks
kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablitest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.
Plan. varemproj. veetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.
Plan. varemproj. kanalisatsioonitorustiku ja survetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust
mõlemale poole.
Plan. varemproj.sademeveetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.
Ol.oleva ja plan. eesvoolukraavi kaitsevöönd 2 m ulatuses.
Servituudivajadusega ala ol.olevate elektripaigaldiste hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses
3
10 m elektripaigaldisest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.
4 Juurdepääsutee avalik kasutus.
6. NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS JA
EHITAMISEKS
6.1. Üldised nõuded
Planeeringualale koostatavad ehitusprojektid peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele. Ehitusprojektid tuleb koostada vastavalt majandus- ja taristuministri
17.07.2015 määrusele nr 97 "Nõuded ehitusprojektile1" ja 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise
tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”. Hoonete projekteerimisel arvestada
keskkonnateadlikkuse ja energiasäästu põhimõtetega ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1” tingimustega.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või
liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale hoonete ja ehitiste
ehitusloa väljastamist.
Teede, platside ja tehnovõrkude rajamisel tuleb lähtuda komplekssuse põhimõttest – samaaegselt
paigaldada maa-alused kommunikatsioonid ja teede/platside kate, et vältida korduvate kaevetööde
tegemist.
Riigiteega, 11191 Harku-Rannamõisa tee, ristuvalt planeeritud tehnovõrgud tuleb projekteerida ja
rajada kinnisel meetodil.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee-ehitusprojekte võib
koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või
ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja
riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
11.12.2025 27/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
6.2. Arhitektuurinõuded
Ühtset ehitusjoont ei ole ette nähtud. Hoonestusviis on lahtine. Hoonestuslaad on vaba, sest
planeeringuala vahetus kontaktalas puudub iseloomulike tunnustega hoonestuse kogum, millest
lähtuda.
Olulised arvnäitajad on esitatud ehitusõiguses. Hoonete vahel tuleb tagada tuleohutuskuja 8 m või
kasutada tulemüüri või selle nõuetele vastavaid seinu.
Krundile pos 1 on lubatud 4 kuni 3-korruselise (kõrgusega maapinnast kuni 13 m) hoone
püstitamine ning krundile pos 2 on lubatud 2 kuni 2-korruselise (kõrgusega maapinnast kuni 10 m)
keskust ja kardirada teenindava hoone püstitamine. Hoonetel on lubatud katusekalle 0º...15º.
Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline ja
ümbritsevat keskkonda väärtustav. Tuleb pöörata tähelepanu hoonete 11191 Harku-Rannamõisa
tee poolsete fassaadide kujundusele. Hoonestus peab välja nägema soliidne ja viisakas.
Materjalidest on soovitatav kasutada metalli, klaasi, puitu, betooni, vineeri, krohvi. Kirkad värvid
suurtel tasapindadel ei ole soovitatavad. Planeeringuala hooned võiksid moodustada omavahel
kokkusobiva ansambli nii arhitekuurselt lahenduselt kui viimistlusmaterjalide ja kasutatavate
värvitoonide osas.
Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga.
Piirded
Detailplaneeringu alale on lubatud rajada vastavalt vajadusele kuni 2,5 m kõrgused eri tüüpi
piirded, et tagada turvalisus ja vajadusel vähendada müra. Piirded tuleb lahendada
ehitusprojektiga.
6.3. Müraleevendusmeetmed
Tulenevalt planeeritavast tegevusest ei ole planeeringuala puhul tegemist müratundliku alaga.
Ehkki planeeringuala piirneb riigiteega, mis võib põhjustada häiringuid nagu müra, vibratsioon ja
õhusaaste, siis võib planeeritav tegevus ajuti põhjustada riigiteega sarnaseid häiringuid. Seetõttu
pole mõistlik uurida ja lahendada riigiteelt lähtuvaid ning planeeringualal tekkida võivaid
häiringuid eraldi. Alale planeeritava tegevuse tõttu kaasneda võivat müraolukorda on hinnanud
Kajaja Acoustics OÜ planeeringu lisas „Ekspertarvamus seoses kardiraja laiendusega kaasneva
müraolukorraga“.
Projekteerimisetapis tuleb müraleevendusmeetmetega tegeleda kompleksselt. Transpordiamet ei
võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel juhinduda Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada
sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1 kehtestatud
normtasemeid. Müra olukorda hinnatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse ning keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” järgi.
11.12.2025 28/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
Normtasemete tagamiseks kasutada helipidavaid avatäiteid või muid heli tõkestavaid ja
summutavaid konstruktiivseid lahendusi. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende
heliisolatsioonile teeliiklusest ja kardiraja liiklusest tuleneva müra osas. Soovitatav on kasutada
tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid.
Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud
elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsiooni taset sellisel määral, et
ruumides ületatakse lubatud müratasemeid.
Projekteeritavatele hoonetele tehnoseadmete paigaldamisel (näiteks lokaalsed gaasikatlad,
õhksoojuspumbad, ventilatsiooniseadmed, konditsioneerid vms) arvestada nende müratasemeid
ning soovitatav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid, et minimeerida
mürataset.
Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb järgida Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr
71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ nõudeid sh vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta
müraemissiooni välisterritooriumile).
Ehkki planeeringuala vahetus lähedused puuduvad elamumaa sihtotstarbega maaüksused ning
lähimad asuvad planeeringuala idapoolsemast tipust ca 625 m kaugusel idasuunas, tuleb
detailplaneeringu elluviimisel tagada kardiradadelt lähtuva müra minimeerimine. Müra leviku
takistamiseks on planeeringuala Sütemetsa tee poolsesse ossa kavandatud 3 m kõrgused
müratõkkevallid.
6.4. Insolatsioonitingimused
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada Eesti standardi EVS-EN 17037:2019+A1:2021
„Päevavalgus hoonetes” soovitustega ning tagada planeeritud hoonete loomulik valgustus ja
insolatsioon vastavalt standardile.
6.5. Radoonileevendusmeetmed
Vastavalt PML Balti OÜ Harku tee 67 radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruandele
mõõdeti kahes uurimispunktis kõrge radoonisisaldus.
Kõrge radoonisisaldusega pinnase tõttu tuleb hoonete projekteerimisel arvestada radooniohuga
ning kasutada radooniennetuse komplekslahendust ja rakendada radooniennetusmeetmeid.
Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.”
Vajalik on kasutada meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea
ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja
läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radoonitorustik koos
radoonikilega) pinnasega kokkupuutes olevatele ehitise osadele.
Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest
hoonesse tulevad kaablid või torud paigaldatakse hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina
liitekoht kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada
11.12.2025 29/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
vundamendi ja betoonplaadi vahelisele vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks vundamendi
ja betoonplaadi vahe.
Väga oluline on tagada hoonetes nõuetekohane ventilatsioon.
6.6. Keskkonnatingimused ja ja meetmed negatiivsete mõjude
vältimiseks/leevendamiseks
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering,
mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus
eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav
tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1" alla.
Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine.
Detailplaneeringu alal ei ole täheldatud reostuse või keskkonnaohtliku olukorraga seonduvat.
Planeeringualal ei leidu kaitsealuseid loodusobjekte või liike. Detailplaneeringus ei kavandata
keskkonnaohtlikke ega olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi
kahjustumine sh vee, pinnase, õhu saastatuse, olulise jäätmetekke ja müratasemete suurenemine.
Alale on kavandatud moto- ja koolituskeskus koos sisekardirajaga ning olemasolevate kardiradade
pikendamine. Suurem osa olemasolevast haljastusest säilitatakse ning üle 70% planeeringualast
jääb haljasmaaks koos kõrghaljastusega.
Detailplaneeringus kavandatu realiseerimisega kaasneva müra mõju hindamiseks on koostatud
Kajaja Acoustics OÜ poolt ekspertarvamus seoses kardiraja laiendusega kaasneva
müraolukorraga. Eksperthinnangu järeldus konstateerib järgmist: „Keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria siht- ja piirväärtuse tasemed on lähimate
müratundlike alade ja hoonete juures täidetud. Kardiraja kasutamise müra võib kostuda soodsate
ilmastikutingimuste korral lähimate müratundlike aladeni, kuid ka sellisel juhul on aktiivse
perioodi helirõhutasemed >10 dB madalamad kui päevase ajavahemiku liiklusmüra sihtväärtus Ld
= 55 dB, mis on elamualadel kõige rangem liiklusmüra nõue.”.
Planeeringuala idapoolsemast tipust lähimate elamumaa sihtotstarbega maaüksusteni on 625 m.
Müra leviku takistamiseks on planeeringuala Sütemetsa tee poolsesse ossa kavandatud 3 m
kõrgused müratõkkevallid.
Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi,
ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga kavandatu tõttu ei ole
ette näha sellega kaasnevaid negatiivseid kõrvalmõjusid. Vibratsioon võib kaasneda tegevusega
hoonestuse ehitamise ajal.
Samuti ei avalda detailplaneeringuga kavandatud tegevus olulist negatiivset mõju tegevuse ala ja
selle lähiümbruse keskkonnatingimustele, sest otseselt ümbruskonna keskkonnatingimusi ei
kahjustata.
11.12.2025 30/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
Negatiivsete keskkonnamõjude vältimisel on oluline, et ehitusstaadiumis ning hoonete ja rajatiste
ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest
tavadest kinnipidamine, samuti järgitakse rangelt detailplaneeringus kindlaks määratud tingimusi.
Ehkki planeeringus kavandatud tegevused eeldatavasti ei põhjusta olulisi mõjusid, mis ületaks
tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustaks keskkonnas pöördumatuid muutusi või seaks ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara, on planeeringus välja toodud meetmed, mis
aitavad võimalikke negatiivseid mõjusid vältida või leevendada.
6.6.1. Ehitusaegsete mõjude vähendamine
Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb järgida Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr
71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ nõudeid sh vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta
müraemissiooni välisterritooriumile).
Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades
tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone
ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil,
ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise
puhastamisega ning sellega, kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. Ka
ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal
taaskasutamisel peab jäätmete valdaja võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks.
Ehitustegevuse käigus tuleb vältida ülenormatiivse vibratsiooni teket.
Pärast ehituse lõppemist peab krundid heakorrastama.
6.6.2. Nõuded negatiivse mõju vähendamiseks planeeringuala elustikule
Raietöid ning pinnasekoorimist planeeringualal teostada võimalusel väljaspool lindude
pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. märtsist 31. juulini.
Kasutada uue haljastuse rajamisel kodumaiseid ja piirkonnale iseloomulikke taimeliike, mille
seemnetest, viljadest või õitest erinevad looma- ja linnuliigid toituvad: pihlakas, pooppuu, pärn,
vaher, kukerpuu, sirel, sõstar, vaarikas, aroonia, kirss, murel, kibuvits jms. Meetme sihtliigid on
kõik linnud, kes mingil perioodil aastast toituvad marjadest või muudest puuseemnetest
(nt siidisaba, leevike, rästad, pasknäär jne) ning putukad (nt kimalased). Soovitusi taimeliikide
valikuks leiab lisaks Linnaelustiku käsiraamatust. Tegu on soovitusliku meetmega, mis aitab tõsta
piirkonna bioloogilist mitmekesisust.
Hoonete arhitektuurses lahenduses on soovitatav vältida suuri peegeldavaid või läbipaistvaid
vertikaalseid klaaspindu. Linnud ei suuda klaasi eristada ning võivad hukkuda või vigastada ennast
vastu klaasi lendamisel. Selle vältimiseks kasutada klaasidel mustreid, frittklaasi, mattklaasi
(peegeldus 0–10%), toonitud klaasi ja klaasruudustikke. Mustrite puhul tuleks arvestada, et
elementide vahed ei tohiks olla suuremad kui 10 cm. Kui arhitektuurselt on mustrite kasutamine
sobimatu võib mustrid tekitada kasutades UV värve (inimsilmale nähtamatud, kuid lindude poolt
nähtavad värvid). Tegu on soovitusliku meetmega, et vältida lindude hukkumist hoonega
kokkupõrgete tagajärjel.
11.12.2025 31/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
6.6.3. Negatiivse mõju vähendamine pinna- ja põhjavee mõjuvaldkonnas
Planeeringualal tuleb tagada liig- ja sademevee vaba liikumine.
Kõrge pinnavee taseme korral tuleb projekteerimise ja ehitamise käigus pöörata tähelepanu ehitise
aluse pinna ja vundamentide tugevuse ja stabiilsuse tagamisele ning hüdroisolatsioonile, samuti
rakendada tehnilisi abinõusid pinnasevee ärajuhtimiseks nagu maapinna planeerimine ja drenaaž.
Teedelt ja platsidelt kogutav sademevesi tuleb eelnevalt puhastada I klassi õli- ja liivapüüduris, et
ei toimuks saasteainete kannet kraavi. Kraavi tuleb hooldada ning see on maaomaniku kohustus.
Sademevee ärajuhtimine peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded
reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise
kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“
kehtestatud nõuetele.
6.6.4. Liiklusest tulenevate mõjude vähendamine
Tuleb tagada, et teedelt ja platsidelt ei hakkaks toimuma saasteainete (õlid, soolad) kannet kraavi.
Müra leviku takistamiseks kardiradadelt on planeeringuala Sütemetsa tee poolsesse ossa
kavandatud 3 m kõrgused müratõkkevallid.
6.6.5. Hea õhukvaliteedi säilitamine
Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades
tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone
ehitustöödel on võimalik vältida materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide
katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning
kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.
Kavandatud hoonetes on soovituslik kasutada soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Hea
ventilatsioon vähendab soojakadusid ja kaitseb ka ehitist kahjustuste eest (hoonesse jääv niiskus
kahjustab aja jooksul ehituskonstruktsioone) ning tagab siseruumides kvaliteetsema õhu, mis
omakorda omab positiivset mõju inimeste tervisele.
6.6.6. Valgusreostuse vältimine
Valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada välisvalgustuse suunamisega selliselt, et see ei
häiriks liiklejaid teel.
6.6.7. Õnnetuste ja avariide vältimine
Oht inimese tervisele või keskkonnale võib avalduda hoonete ehitamise protsessis. Õnnetuste
vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud
nõuetest.
Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb
hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema
spetsiaalse hariduse ja teadmistega, nii on võimalik vältida ohtu inimese tervisele ja keskkonnale.
11.12.2025 32/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse
detailplaneeringus esitatud tingimusi ning õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
Ehitusprojektide koostamisel ja detailplaneeringu elluviimise järel tuleb rakendada sobivaid
meetmeid ja ettevaatusabinõusid kardiradadel ning sõidukitega juhtuda võivate õnnetuste ja
avariide vältimiseks.
6.7. Tuleohutus
Detailplaneeringu on määratud ehitusõigus kokku kuni 7 hoone ehitamiseks. Kõrgeimate hoonete
maksimaalne korruselisus on 3 maapealset korrust piirkõrgusega 13 m.
Planeeringualale projekteeritavad hooned peavad vastama siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti standardist
EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Hoonete
projekteerimisel konsulteerida Põhja päästekeskuse spetsialistidega.
Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele ning tulekustutuseks ja päästetöödeks peavad olema
hooned eraldatud üksteisest tuleohutuskujadega 8 m või tuleb hoonete vahel kasutada tulemüüri
või selle nõuetele vastavaid seinu. Täpsed tuleohutuslahendused määratakse ehitusprojektiga.
Kruntide hoonestamata maa-alale ja hoonetevahelistesse tuleohutuskujadesse ei tohi ladustada
põlevmaterjale, põlevpakendeid, taarat jne.
Hoonetele peab olema tagatud nõuetekohane tuletõrjetehnika juurdepääs. Päästeauto ligipääs
hoone juurde on tagatud Harku teelt. Päästemeeskonna sisenemisteedeks päästetöödel on hoone
välisuksed.
Väline kustutusvesi 10 l/s 1 tunni jooksul (EVS 812-6:2012+A1+A2 p. 5.3) on tagatud kinnistule
VP Projekt OÜ poolt projekteeritud ca 40 m³ tuletõrjeveemahutist alale juurdepääsutee kõrval.
Projekteeritud veevõtukoht koosneb maa-alusest soojustatud horisontaalsest klaasplastist mahutist
40 m³, mis tarnitakse kompleksselt ja kasutusvalmina, ning kuiv-tuletõrjehüdrandist.
Mahuti peab olema vastupidav jõule 28 kN/m². Mahutil peavad valmistaja poolt olema tehtud
torustike väljavõtted, mille külge kohapeal monteeritakse vastavad torustikud. Kuivhüdrandi
ühendus on De225 veetorust.
Mahuti paigaldada minimaalselt 150 mm paksusele tihendatud kruusa- või killustiku täidise kihile
ning ankurdada. Ankurdamine teostada vastavalt tuletõrjemahutite tootja paigaldusjuhendile.
Mahuti ning ühendustorustikud tuleb soojustada külmumise vältimiseks.
Tuletõrjemahuti asukoht peab olema tähistatud vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10
kinnitatud „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord “ lisa 2.
Tuletõrjemahuti täitmisel on veevajadus 0,55 m³/h. Mahuti täitmise aeg on 72 tundi.
Tuletõrjeveemahutite täitetorustik on ette nähtud ühendada kinnistusisese veetoruga pärast
veemõõdusõlme. Mahutite täitmine toimub täitetorustiku De32 manuaalselt avatava-suletava
maakraani DN25 kaudu.
11.12.2025 33/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
Vee hulk mahutis peab tagama igal aastaajal, igasuguste ilmastiku tingimustega tulekustutuseks
vajaliku vooluhulga kättesaadavuse.
6.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.
Konkreetsed kuritegevuse ennetamise meetmed näha ette ja lahendada ehitusprojekti staadiumis.
Hoonete projekteerimisel järgida järgmisi tingimusi:
Teedele ja platsidele näha ette valgustus ning tagada alal hea nähtavus, samas järgida
meetmeid valgusreostuse vältimiseks.
Kruntide ja hoonefassaadide valgustamiseks kasutada sissepääsude valgustamist,
spetsiaalset fassaadivalgustust ja õuealal pargivalgusteid.
Hoonetele näha ette valvesüsteemid (videovalve, signalisatsioon, leping turvafirmaga).
Hoonetele näha ette vastupidavad uksed, lukud ja aknad.
Vajadusel projekteerida õigustatud kasutajatele kerge juurdepääs ning mitteõigustatud
kasutajatele keeruline ligipääs teatud aladele / hoonetele / hoone osadele.
Piirata vajalik territoorium sobivate piiretega.
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA
7.1. Planeeringu elluviimise tegevuskava
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele.
Planeeringus antud ehitusõigus realiseeritakse kruntide igakordsete omanike / valdajate poolt.
7.1.1. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevad toimingud ja tegevused
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevad toimingud ja tegevused ei ole kronoloogilises
järjestuses. Neid toiminguid ja tegevusi võib efektiivse ja kiire menetluse nimel menetleda
paralleelselt juhul, kui on tagatud tegevuste õiguspärasus ja korrektsus.
1. Detailplaneeringujärgsete kruntide moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine
vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele.
2. Planeeringuala läbivate KP-õhuliinide kaablitega asendamise projekteerimine ja nendele
ehituslubade taotlemine.
3. Ehituslubade väljastamine Harku Vallavalitsuse poolt planeeringuala läbivate KP-õhuliinide
asendamiseks kaablitega.
4. KP-õhuliinide asendamiseks kaablite ja tehnorajatiste ehitamine, vastavate kasutuslubade
väljastamine ning elektripaigaldiste üleandmine võrguettevõtjatele.
11.12.2025 34/35
Harjumaa, Harku vald, Laabi küla
Kardiraja laiendamise detailplaneering
5. Detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri projekteerimine, ehituslubade
saamine, väljaehitamine ja kasutuslubade saamine.
6. Planeeringujärgsete servituutide seadmine.
7. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas
või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale hoonete ja ehitiste ehituslubade
väljastamist.
8. Planeeringujärgsete hoonete ja rajatiste (kardirada) projekteerimine, ehituslubade taotlemine
ning ehitamine.
9. Valmisehitatud hoonetele ja rajatistele kasutuslubade taotlemine ja väljastamine.
7.2. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitamine
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku
huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naabermaaüksuste omanike õigusi
või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (k.a haljastus). Samuti ei tohi tekitada
naabermaaüksuste omanikele täiendavaid kitsendusi.
Juhul, kui planeeritud tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud
hüvitama kahju tekitanud kinnistu igakordne omanik.
Seletuskirja koostajad: Ivo Rebane
Reet Salu
11.12.2025 35/35
21
.0
.0
0
30
14. sookask,
harilik kuusk
12. sookask
13. sookask
19. paju
8
30.
7
30.
18. sookask,
50 harilik kuusk
20. harilik kuusk
R200
R500
R4 23. harilik kuusk
5.0
21 21. harilik kadakas
R4
.0
11. harilik haab
16. harilik kuusk
22. sookask
34. paju
5.0
5.0
5.0
3.35
15. aed-õunapuu
10. harilik kuusk,
sookask,
harilik haab,
raagremmelgas 17. sookask,
8. harilik saar, 9. harilik haab harilik haab
0.50 harilik pihlakas
0.50 3.0
3.00
0.50 3.00 3.00
24. sookask,
raagremmelgas
R60 31. harilik kuusk
33. sookas,
harilik haab,
R12
14.5 JK JK JK JK raagremmelgas
TH
32. harilik kuusk
18.4
R11 10
.0
27. sookask,
0.50 25. sookask, harilik kuusk
2.50
0.50
2.50 3.00 harilik kuusk,
aed-õunapuu,
6.4
harilik haab
73
.3 LEPPEMÄRGID:
PLANEERINGUALA PIIR
OL.OL. KINNISTU PIIR
P38
6.5
5.
OL.OL. ASFALTEERITUD TEE / PLATS
7. raagremmelgas 0
2.7
12 OL.OL. KERGLIIKUSTEE
2.7
30. sookask,
5.4
10.0 7.0 5.0
harilik haab OL.OL. SÄILITATAV KRAAV
26. põõsasmaran TEEKAITSEVÖÖND 30 m
PLAN. KRUNDIPIIR
PLAN. HOONESTUSALA PIIR
P35
PLAN. HOONESTUSE VÕIMALIK ASUKOHT
(krundile max. lubatud ehitisealuse pinna ulatuses)
28. põõsasmaran PLAN. ASFALTEERITUD TEE / PLATS
PLAN. BETOONKIVI
50 20
2. PLAN. HALJASMAA
8
PLAN. AUTODE JUURDEPÄÄS
PLAN. TEHNOVÕRGU / -SEADME KAITSEVÖÖND
30.0
P46 PLAN. MÜRATÕKKEVALL (h = 3.0 m)
JK JK
PLAN. JÄÄTMEKONTEINERID
P19
LIKVIDEERITAV OBJEKT
8.2 3.0
P223
7.0
MOODUSTATAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS
P28
VAREM PLANEERITUD:
P24 VAREM PLANEERITUD PERSP. KERGLIIKLUSTEE
50 (Õispuu tee 1 ja 3 DP)
6. raagremmelgas PERSP. KERGLIIKLUSTEE
10.5
PERSP. KERGLIIKLUSTEE AVALIK KASUTUS
ALGATATUD DETAILPLANEERINGU ALA PIIR (Sütemetsa tee 39)
VAREMPROJEKTEERITUD:
P33
RAJAMISEL VASARA TN
VAREMPROJ. KRAAV (VP Projekt OÜ töö nr 202112)
JUURDEPÄÄSURISTMIKU VÕIMALIKU LAHENDUSE ALA PIIR
5. sookakask, NÄHTAVUSKOLMNURK
raagremmelgas,
13.2 29. harilik kadakas
harilik kuusk
3. harilik kadakas, OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD:
harilik põõsasmaran
2.4
VEETORUSTIK
16
tee kait
KANALISATSIOONITORUSTIK
DRENAAŽITORUSTIK
sevöön
2. sookask, 5.0
KP. ÕHULIIN
harilik pihlakas 4. harilik kadakas
d
KP. KAABEL
30 m sõ
MP. KAABEL
idurea v
1. harilik kadakas, SIDEKANALISATSIOON
harilik mänd
SIDEKAABEL
älimise
GAASITORUSTIK
OL.OLEVATE PUITTAIMEDE VÄÄRTUSKLASSID:
st serva
II VÄÄRTUSKLASS – VÄÄRTUSLIK PUITTAIMEDE GRUPP
st
10.5 III VÄÄRTUSKLASS – OLULINE PUITTAIMEDE GRUPP
6.8
IV VÄÄRTUSKLASS – VÄHEVÄÄRTUSLIK PUITTAIMEDE GRUPP
V VÄÄRTUSKLASS – LIKVIDEERITAV PUITTAIMEDE GRUPP
1. MÕÕDETAVA PUITTAIMEDE GRUPI NR JA LIIK
50
Objekt:
PUITTAIMEDE HINDAMINE
Harju maakond, Harku vald, Laabi küla Guru Projekt OÜ Töö nr: Joonise nr:
Lai tn 2-14 DP 250-2021 DP-4
Harku tee 67, Pihlaka, Sütemetsa tee 49, Sütemetsa te 45,Sütemetsa te 1, Vihuri, Onni Tallinn 10133
Töö nimetus: Staadium:
tel 644 4414
PROJEKT
[email protected] KARDIRAJA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING
Joonise nimetus: Mõõtkava: Koostamise korraldaja: Harku Vallavalitsus
DP
Koostas reg 75014132
"OHUTU SÕIDU KOOLITUSKESKUS"
Mariana Simson
Teenuste 2, Tabasaku,
[email protected]
DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE
1:500 Huvitatud isik: AS Merko Ehitus Eesti, reg 12203636 Objekti asukoht:
Tallinn 11314, Järvevana tee 9g
[email protected] Harku vald, Laabi küla, Sütemetsa tee 1, 43, 45, 47, 49, Pihlaka, Harku tee 67,
11.12.2025
Kardiraja alajaama, Kardiraja parkla, Vihuri ja Onni maaüksused
Lisa Arh. I. Rebane Joonise nimetus: Mõõtkava:
Töö nr: Kuupäev:
200322/04 6 Arh. R. Salu PÕHIJOONIS 1:1000
29.03.2022.a.
TAB-036
K1
s
K1
s
K1
s
K1
s
K1
s
K1
s
K1
s
K1
s
K1
s
s
K1
s
K1
s
K1
s
K1
s
K1
s
LEPPEMÄRGID:
K1
PLANEERINGUALA PIIR
K1s
vee LP kanalis. OL.OL. KINNISTU PIIR
LP
OL.OL. ASFALTEERITUD TEE / PLATS
OL.OL. KERGLIIKUSTEE
1s
K1
OL.OL. SÄILITATAV KRAAV
1s
K1
TEEKAITSEVÖÖND 30 m
21
.0
. 00
30
PLAN. KRUNDIPIIR
1s
K1
PLAN. HOONESTUSALA PIIR
1s
K1
PLAN. HOONESTUSE VÕIMALIK ASUKOHT
(krundile max. lubatud ehitisealuse pinna ulatuses)
1s
K1
PLAN. ASFALTEERITUD TEE / PLATS
s
PLAN. BETOONKIVI
1
K1
PLAN. AUTODE JUURDEPÄÄS
1s
K1
PLAN. TEHNOVÕRGU / -SEADME KAITSEVÖÖND
1s
K1
PLAN. MÜRATÕKKEVALL (h = 3.0 m)
1s
PLAN. JÄÄTMEKONTEINERID
K1
JK JK
LIKVIDEERITAV OBJEKT
s1
K1
1s
K1
MOODUSTATAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS
1s
K1
1s
8
K1
30.
JUURDEPÄÄSURISTMIKU VÕIMALIKU LAHENDUSE ALA PIIR
VAREM PLANEERITUD PERSP. KERGLIIKLUSTEE
7
1s
30.
K1
(Õispuu tee 1 ja 3 DP)
PERSP. KERGLIIKLUSTEE
50 1s
K1 PERSP. KERGLIIKLUSTEE AVALIK KASUTUS
K1
1 s PERSP. TÄNAVAVALGUSTUSE KAABEL
R200
el. ÜP
R500
1s
K1
R4
VAREMPROJEKTEERITUD:
1s
K1
RAJAMISEL VASARA TN
1s
5.0
K1
21 VAREMPROJ. ELEKTRILEVI KP KAABELLIIN
R4
.0
(AS STIK-ELEKTER töö nr 9618PP)
1s
K1
VAREMPROJ. LOO ELEKTER KP KAABELLIIN
1s
(AS STIK-ELEKTER töö nr 9618PP)
K1
VAREMPROJ. VEETORUSTIK
1s (Osaühing SIRKEL&MALL töö nr 15-18)
K1
VAREMPROJ. SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK
K1
1s (Osaühing SIRKEL&MALL töö nr 15-18)
5.0 VAREMPROJ. KINNISTU KANALISATSIOON
5.0
1 s 5.0 (VP Projekt OÜ töö nr 202112)
K1
3.35
K1s K1s
VAREMPROJ. SURVEKANALISATSIOON
1s
K1 (VP Projekt OÜ töö nr 202112)
1s K11s K11s
VAREMPROJ. KINNISTU SURVEKANALISATSIOON
K1 (VP Projekt OÜ töö nr 202112)
1s
VAREMPROJ. KINNISTU SADEMEVEE KANALISATSIOON
K1
(VP Projekt OÜ töö nr 202112)
1s
0.50 K1 VAREMPROJ. KRAAV (VP Projekt OÜ töö nr 202112)
0.50 3.0
3.00
0.50 3.00 3.00
1s
K1 VAREMPROJ. VEETORU V1 (VP Projekt OÜ töö nr 202112)
VAREMPROJ. VEETORU V11 (VP Projekt OÜ töö nr 202112)
K11s
gaasi
R60
PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD:
LP
K11s
ELEKTRILEVI OÜ ALAJAAM
R12
14.5 JK JK JK JK
10 kV KP. KAABEL
0,4 kV MP. KAABEL JA LIITUMISKILP
tuletõrjevee TH
18.4
mahuti R11 10 SIDEKANALISATSIOON
.0
4-KIULINE OPTILINE SIDEKAABEL
0.50
2.50
0.50
2.50 3.00 GAASITORU
6.4
73
.3 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD:
VEETORUSTIK
side LP
KANALISATSIOONITORUSTIK
P38
6.5 DRENAAŽITORUSTIK
5.
0
12
2.7 KP. ÕHULIIN
2.7
5.4
10.0 7.0 5.0 KP. KAABEL
MP. KAABEL
SIDEKANALISATSIOON
SIDEKAABEL
P35
GAASITORUSTIK
50 20
2.
8
30.0
P46
P19
8.2 3.0
P223
7.0
P28
P24
50
10.5
P33
13.2
2.4
16
tee kait
sevöön
5.0
d 30 m
sõidure
a välim
isest se
rvast
10.5
6.8
50
Guru Projekt OÜ Töö nr: Joonise nr:
Lai tn 2-14 DP 250-2021 DP-5
Tallinn 10133
Töö nimetus: Staadium:
tel 644 4414
PROJEKT
[email protected] KARDIRAJA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING
Koostamise korraldaja: Harku Vallavalitsus
DP
reg 75014132
"OHUTU SÕIDU KOOLITUSKESKUS"
Teenuste 2, Tabasaku,
[email protected]
Huvitatud isik: AS Merko Ehitus Eesti, reg 12203636 Objekti asukoht:
Tallinn 11314, Järvevana tee 9g
[email protected] Harku vald, Laabi küla, Sütemetsa tee 1, 43, 45, 47, 49, Pihlaka, Harku tee 67,
11.12.2025
Kardiraja alajaama, Kardiraja parkla, Vihuri ja Onni maaüksused
Arh. I. Rebane Joonise nimetus: Mõõtkava:
Arh. R. Salu TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 1:1000
Tabasalu
Juuliku
Tammi DP
0+
00
Kogujatee
K3.2 0+
25
0+
50
0+
75
1+0
0
1+2
5
1+5 Tabasalu
0 viadukt
1+7
5
2+
00
2+
25
2+
502
PK14
0+
+6
+50
0
00
4+0
0+
0
25
PK1 4
+50
0+5
R3.5
0
3+00
Proj mp kaabel,
0+7
L=101m
PK14
PK12
+50
+50
5
2W
2
8+00
1
+00
1+001
PK129
PK14
2W
+080
1
+50
+50
2+68
0+0
1+00
0
+00
2W
16+5
1
0
PK140
0+2
PK130
0+25
2+50
16+7 5
5 r7
ee tunnel n
+50
+50
17+0 0+5
Jalgt
2W2
0 0
+00
+00
17+2
PK139+0
0+7 2W2
PK131+0
5 5 1+7
0+50
5
2+25
2W
17+5 2W2
0 1+50
+50
+5 0
2
17+7 1+0
PK138+1+00
PK132+00
2+00
5 0 1+25
2W
18+00
0
0
2
2W
PK137+00
PK133+00
1+00
+50
+50
2W2
0+7
18+25
2
2+00
PK134+00
PK136+00
0+75
PK135+00
2W2
+32
25
R3.6
5
18+50
/
0+0 4+245
0+50
+50
+50
20+00 0
2+25
2
18+75
20
W2
0+25 4+00
2W
+00
+5
+50
1+5
19+00
1+00
/
2
1+75
5+0
3+75
+50
+50
0
2W2
75
0
19+25
0
19+
2
3+50
2W2
W2
19+50 R3.4
2+50
2W2
/
~ 3+25
1+7
2W2
0+
1+2
2W2
0
25
5
1+5
5
0
2
3+0
~ 2W2
W2
0+5
0
/
1+ 2W2
5
2+0
2+7
0 5
2+75
~
25
/
2W
1+
20
2W
0
P
/ 2
AR
2
1+7
50
0+75
KIM
~ ~ ~
R=KO*HT .66 L=5
2+
/
~ ~ ~ ~ ~~ ~~ ~ ~
5
IS
0
A=3
1+0 0+00 2W
G/1
/
22+W22
2
A31
L=12
2+0 0+75 0+25
3+00
0 0+50 /
~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~
5
25
46.5 .00
/ G1
uus tugipost, 2+25 0+75
A=3 0.00 L=
2W
2+
0+50
/ G1
1+00
R=22
8
/
~ ~ ~
2
1+00
0+25
G1
0
L=94m 2+50
31.66
~
/
Harku oja
2
2+75
~
-0+00
3+07
3+00
0
W2
2+5
Kogujatee
0
143
L=50 78.09
1+
K3.1
2+0
2W
3+25
~
0
1+25 sild
G1
25
+26.7
1+50
/
2
A=33 .00 L=14
.00 142+
1+75
14
~ ~
R=22
2W
~
2+00
9
2+25
ARKIMISKOH
~
2
TA
2+50
1.66
1+50
00
2+7
G1
2W
1+75
1+50 1+75 G1 2+75
/
1+25 2+00
G1
3+00
2
~
L=50 8.09
76.7
G1
1+00 2+25 3+25
5
G1
3+50
2W
2+50 G1 3+50
2+75 G1
3+75
2
9
0+75
.00
G1
3+00 G1
3+25 4+00
20 PARKIM
7
/
G1 ISKOHTA
1+75
2W2
3+50 G1
+50 4+25
3+0
G1
1+50
3+75 G1 6m
2W
0 4+00 G1
4+25 R3.3
2
G1
4+50
0
G1
5 4+50 G15m
/
3+75
4+75
0+2
G1
5+00 G1 4+75
2W2
5+25
2+00
G1
5+00 2W2
3+2
2W2
1+25
0 5+50
+0
2W2
/
-0 5+25 2W2
5
2W2
5+75 2W2
2W
5+50 2W2
4+00
Vilipi tee
2W2
2
6+00 2W2
20 PARKIMISK
5+75
/
2W2
2+25
2W2 10 PARKIM
6+25
3+5
2W2 ISKOHTA
1+00
6+00
6+50
0
OHTA
6+25
/
6+75
4+25
6+50
7+00
2+50
3+
6+75
/
0+75
7+25
75
7+0 R3.2
15 PARKIM
7+50 0
4+50
7+75
/
7+25
4+
ISKOHTA
15 PARKIM
7m
2+75
7+50
7m ISKOHTA
8+00
0
7+75
0
8+00
0+50
8+ 8+25 8+50
25
/
34
4+
8+75 25
4+75
36m
K1
9+00
3+00
8+
4+
0+25
55m
K1
50
9+25 50
46m
4+
0+
5+00
75
3+022
K1
8+
10 PARKIM
0
ISKOHTA
9+5
75
0+00
5 PARKIM
ISKOHTA
5+
0
00 20 PA
0+
P=1
RKIM
ISKO
5
HTA
2
9+
9+
5
5+25 5+39
75 5+
00
25
K1
10+25 10+39
0+
10+00
50
9+2
5+5
0
5 9+44
5+65
0+
75
P=
5
K1
Ko
nto
Kogujatee
1+0
r
P=
K3.1
0
7
1+2
P=4
R3.1
P=
51+
46
R3.0
3
K1
4
6m
Too
5m
tmis
hall
20
m
3m
P=
Juhani 5 ja
12
17,
5m
15m
43m Juuliku Lehtede jaotusskeem
AP-1
AP-2
Tabasalu
AP-4 Jalgtee tunnel
Kardiraja DP m
7,8
AP-3 nr 5 AP-7
22m Jalgtee tunnel Tabasalu
P=
nr 6
~ ~
77
Jalgtee tunnel eritasandiline
Katastri AP-5 eritasandiline
2m 30m nr 1
AP-6
4m
Projekteeritud A/B kate ~ ~ Projekteeritud K Laagri
Jalgtee tunnel
nr 3
4m
Projekteeritud kogujatee A/B kate ~
2W1 ~
2W1 Projekteeritud MP kaabel
eritasandiline
nr 1
Harku
eritasandiline
Jalgtee tunnel
Projekteeritud jalgtee A/B kate Puurkaevu sanitaarkaitseala 2W2 2W2 Projekteeritud KP kaabel nr 2 Jalgtee tunnel
Projekteeritud maa-alune nr 4 Jalgtee tunnel
235
G1 G1 Jalgtee tunnel
gaasitorustik nr 7 nr 8
m
/ / Projekteeritud sidekanali-
Kaitstav loodusobjekt satsioon
Alusmaterjalina kasutatud Maa-ameti avaandmeid, 2019a
Perspektiivne teemaa piiri TELLIJA
MAANTEEAMET
OBJEKT
Projekteeritud bussipeatus MTR reg. nr : EEP003348
reg kood 12503887 TEL002841
DP Kehtestatud detailplaneering
Tel 56 565 000,
[email protected]
PROJEKTEERIJA ALLKIRI JOONISE NIMETUS
DP Koostamisel detailplaneering
E. Potisepp 18.12.2019
VASTUTAV PROJEKTEERIJA ALLKIRI Asendiplaan
E. Potisepp 18.12.2019 PROJ NR JOONISE NR PROJ ETAPP REV
PROJEKTIJUHT ALLKIRI
18.12.2019 P19017 AP-5 Eskiis 1:2000 0
Harku Vallavalitsus Teie 16.12.2025 nr 12-1/409-11
[email protected]
Kallaste tn 12 Meie 12.01.2026 nr 7.2-2/26/27046-7
76901, Harju maakond, Harku vald,
Tabasalu alevik
Seisukohtade väljastamine Laabi külas
kardiraja laiendamise detailplaneeringu
koostamiseks
Olete taotlenud meie 23.12.2022 nr 7.2-2/22/27046-2 seisukohtade uuendamist Harku vallas
Laabi külas kardiraja laiendamise detailplaneeringu koostamiseks. Detailplaneering on algatatud
Harku Vallavolikogu 27. jaanuar 2022 otsusega nr 13.
Planeeringu eesmärk on varasemalt kehtestatud Laabi külas asuva Kardiraja maaüksuse
detailplaneeringu ümberplaneerimine Harku tee 67, Kardiraja parkla, Kardiraja alajaama ja
Pihlaka maaüksuste osas, eesmärgiga laiendada olemasolevat kardirada. Planeeringualasse
kaasatakse ka Vihuri, Onni, Tööstuse tee 3a, Sütemetsa tee 49, Sütemetsa tee 45, Sütemetsa tee 1
ja Sütemetsa tee 47 maaüksused. Detailplaneeringuga kavandatakse kardiradade pikendamine
külgnevatele maaüksustele, et rajada kaasaegsetele nõuetele vastav motokeskus. Samuti nähakse
ette täiendav ehitusõigus ringraja hoone ja sisekardiraja rajamiseks. Lisaks on detailplaneeringu
koostamise eesmärgiks juurdepääsutee lahenduse ning tehnovõrkudega varustamise kavandamine.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11191 Harku-Rannamõisa tee km 2,42-2,80. Riigitee
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 5179 autot.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri
17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad
planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 2,72. Täiendavaid
riigitee ristumiskohti mitte planeerida. Koostamisel olevate detailplaneeringutega
kavandatakse piirkonna liikluskorralduse muutmine, mille raames nähakse ette riigitee km
2,48 ristumiskoha likvideerimine ning liikluse suunamine Sütemetsa teele (1980037). Palume
seletuskirja liikluslahenduse osas käsitleda riigitee km 2,48 ristumiskoha likvideerimise ja
kavandatavate juurdepääsuteede elluviimise ajastus. Tulenevalt ehitusseadustiku § 8-st peab
ehitis, ehitamine, ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu.
2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.
Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku
väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Kavandada
ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Ristmik km
2,72 kanaliseerida ning näha ette ohutu ohutussaartega teeületuskoht. Jalakäijate ohutuse
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega. Arvestada, et
planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu
liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse
võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui
eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste
kontaktalas paiknevate teeprojektide lahendustega.
5.1. Selektor OÜ töö nr P19017 „Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee nr 11390 Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0-9,0 eskiisprojekt“.
5.2. Line Engineering OÜ töö nr T2126 „Vatsla - Harku kergliiklustee rajamine. Teedeehituslik
osa. Harju maakond, Saue vald, Vatsla ja Hüüru küla, Harku vald, Laabi ja Rannamõisa
küla, Tabasalu alevik“ rev 31.03.2022.
6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.
6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapoole planeeringuala.
6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,
mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.
7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning
lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha
ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele.
11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
2 (3)
vibratsioon, õhusaaste). Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
1. Seletuskiri
2. Põhijoonis
3. Tehnovõrkude koondplaan
4. Selektor OÜ töö nr P19017, AP-5
Rita Źereen
5120275,
[email protected]
3 (3)