ol.ol.32.01
proj.32.15
32.23 TINGMÄRGID
32
.32 KRUNDIPIIR
Jägala-Joa tee 15
32 24504:008:0072 PROJEKT. ÜKSIKELAMU
.13
Kogumismahuti
32.25 32.19 V=10 m3 PROJEKT. PUITTERRASS
32
32.29 .09
32.18 32 JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
.25
ol.ol.32.02
Jägala-Joa tee 13a proj.32.15 PROJEKT. PRÜGIKASTID (betoonalusel)
32
24501:001:2274 .17
OL.OL.SIDETRASS
32.18
11261 Jägala-Joa tee OL.OL.EL.MP.KAABEL
32.04 Ko
d 30m
or 32 24504:008:0351
60.0
itu .18
dp Projekt. õhk-vesi
31.99 inn OL.OL.EL.ÕHULIIN
vöön
as soojuspump
32.20 32
.02
PERSPEKT. VEETORUSTIK
aitse
V1
32.24
L1
32.05
Teek
32.06
V11 PROJEKT. VEETORUSTIK
L1
32.26 X = 6590150 W11 PROJEKT.EL.MP.KAABEL
32.11 3 1 .9
PROJEKT. KANALISATSIOONI TORUSTIK
32
K11
K11
Y = 566450
7
.0
32.
15 32.01
3
1
Jägala-Joa tee 13
8 .59
15 3 1 .9 0
7
8.
32.
32.18
32.6
2
2
32.12
72
32.19 24501:001:2272 PROJEKT. SISSEPÄÄS HOONESSE
32.7
593
31
32 .1 5
32.
.9 0
.9
32.6
32.
31
32.04
7
32.09 PROJEKT. SISSEPÄÄS KRUNDILE
.76
El. liitumiskilp
32
.05
32.28
.0
.15
2 32
32
93
32.6 8
32
OL.OL.VÕRKAED
9
32.5
1
5
.9
32.22
32.7
8.
9
32.14 +0.00=32.35 28
32.18 32.02 32 .5
32.16 32.10 .1 32.
12 PROJEKT.VÕRKAED (h=1,2m)
7
32.06 3 32.31
32.6
32
32.05
.15
5
32.05
3 2 .1
V1
32.43
1 8 32.15 30.0 32.1 7.0 PROJEKT. PUITLIPPAED (h=1,2m)
02
.72
32.05 32.01 0
2.6
32.44 .6 3.0
23
32.67
323.6
32.18
323.6
3 2 .1
.0
5
32.16 .15
W11 32 LIKVIDEERITAV PUU
11
32.19 32 .43
32.65
32.72
32.17 32.23 32.04
.63
.64
32.35
32.72
21
V1
22
H
323.6
32.07 32.22
323.7
Uustalu tee 6 6.3
1
24504:008:0467
V1
V1 32.23
32.25 Jägala-Joa tee 6
32.10
ee
32.15 24504:008:0356 KRUNDI TEHNILISED ANDMED : TEHNILISED ANDMED
A
31.99
-Joa t
32.19 Tunnus 24501:001:2272 (PROJEKT.ÜKSIKELAMU):
ol.ol.32.04 31
22.2
32.23
.9 Lähiaadress Jägala-Joa tee 13
proj.32.15 Kuiv EHITISEALUNE PIND 215,1 m2
A
käim Asustusüksus Koogi küla
Jägala
la
32.17 Vald Jõelähtme vald NETOPIND 160,7 m2
Maakond Harju maakond BRUTOPIND 191,1 m2
32.63382.67
Uustalu tee 4
TV 32.75 32.92
2.78
32.12
Sihtotstarve 1 Maatulundusmaa 100%
32.65
24504:008:0466 KORRUSELISUS 1
32.76
Pindala 3122 m²
9
32.6
32.20
Tulepüsivusklass TP3 TUBADE ARV 4
32.73
H 32.29
32.41 KÖETAV PIND 160,7 m2
E ÜLDKASUTATAV PIND 34,3 m2
H
32.64
ELURUUMIDE PIND 126,4 m2
60.0
kill
ol.ol.32.07 HOONE MAHT 765 m3
32.64
X = 6590100
Jägala-Joa tee 11 proj.32.15 HOONE KÕRGUS 5,4 m
Y = 566350
24504:008:0464
HOONE ABS KÕRGUS 37.57 m
32.65
32.75
32.71
Tuule Lõige 1-1 HOONE PIKKUS 18,6 m
24504:008:0367
HOONE LAIUS 11,0 m
Projekt. metallpost
TULEPÜSIVUSKLASS TP3
MiHo OÜ
TEHNILISED NÄITAJATE VÕRDLUSTABEL Registrikood: 11344754
Reg.nr: EEP000998
PT JÄRGNE PROJEKT. Pae 25-33 Tallinn
phone: +372 56 642 338
EHITISEALUNE PIND 300 m2 215,1 m2 email:
[email protected]
KORRUSELISUS 2 1
Objekt: ÜKSIKELAMU
Märkused: MAX KÕRGUS 8,5m 5,4m OL.OLEV HALJASTUS
Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis
KATUSEKALLE 200-450 200 HARJUMAA, JÕELÄHTME VALD,
Plaanile kantud digitaalsed katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist 30.03.2023
KOOGI KÜLA,
Kihil PIIR esitatud piirijoonte asukohad on informatiivsed JÄGALA-JOA TEE 13
Objekt / Projekti nimi Töö nr. Mõõtkava Kuupäev
JALGVÄRAV
Jägala-Joa tee 13 1:500 15.05.2023 Piirdeaia fragment AUTOVÄRAV
A23-058 Leht Lehti 1,0m ca 2,3m 3,6m Joonis: ASENDIPLAAN
24501:001:2272 1 1
Joonis
Topo-geodeetiline alusplaan
1,2m
Arhitekt: KRISTINA SEPP
GEOPORT
Aadress
Jägala-Joa tee 13, Koogi küla, Jõelähtme vald, Harju maakond Vastutav arhitekt: KRISTINA SEPP
Pädev isik
Projekti staadium: Eelprojekt
GEODEESIA
Mati Lember METALLPOST PUIT-PRUUN
GEOPORT OÜ Projektijuht 40X60 Kuupäev: Töö nr: Mõõtkava: Leht:
[email protected] Tel. 5268124, 5115859
MTR EEG000293 Andres Meikar 17/10/2023 100-2023 1:500 AR-4-01
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
TÖÖ KOOSSEIS
1. TEHNILISED NÄITAJAD ...................................................................................................... 2
2. ÜLDOSA ............................................................................................................................. 3
3. ASENDIPLAANILINE OSA .................................................................................................... 4
4. ARHITEKTUURNE OSA ....................................................................................................... 4
5. TULEOHUTUSE OSA ........................................................................................................... 5
6. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED ......................................................................... 8
7. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS ......................................................................................... 13
8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ............................................................................... 16
9. KÜTE JA VENTILATSIOON ................................................................................................ 19
10. ELEKTRIVARUSTUS .......................................................................................................... 21
11. ENERGIATÕHUSUS .......................................................................................................... 24
LISAD
1. Geoport OÜ poolt koostatud geodeetiline alusplaan 28.08.2023. a (Töö nr. A23-112)
2. Jõelähtme vallavalitsuse poolt koostatud projekteerimistingimused
JOONISED
1. ÜLDJOONISED
AR-4-01 ASENDIPLAAN M1:500
AR-4-02 ASUKOHASKEEM M1:500
2. ARHITEKTUURSED JOONISED
AR-5-01 VUNDAMENDI PLAAN M1:100
AR-5-02 PÕHIKORRUSE PLAAN M1:100
AR-5-03 KATUSE PLAAN M1:100
AR-6-01 LÕIGE M1:75
AR-6-02 VAATED 1 JA 2 M1:75
AR-6-03 VAATED 3 JA 4 M1:75
AR-8-01 AKENDE SPETSIFIKATSIOON
1 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
SELETUSKIRI
1. TEHNILISED NÄITAJAD
1.1 ÜLDOSA
Aadress: Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13
Krundi pind: 3122 m2
Katastriüksus: 24501:001:2272
Projekteerija: MiHo OÜ, registrikood: 11344754, reg. nr: EEP000998,
Pae 25-33, Tallinn, phone +372 56 642 338
1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD
Hoone kasutusala: 11101 Üksikelamu
Hoone põhinäitajad: PROJEKT. ELAMU
1. Korruselisus 1
2. Tubade arv 4
3. Ehitisealune pind 215,1 m2
4. Eluruumide pind 126,4 m2
5. Suletud netopind 160,7 m2
6. Suletud brutopind 191,1 m2
7. Üldkasutatav pind 34,3 m2
8. Köetav pind 160,7 m2
9. Hoone maht 765,0 m³
10. Hoone maa-pealne maht 765,0 m³
11. Tulepüsivusklass TP-3
12. Hoone kõrgus 5,4 m
13. Hoone pikkus 18,6 m
14. Hoone laius 11,0 m
Hoone põhikonstruktsioonid:
Vundament Lintvundament
Kandekonstruktsioon Kergplokk
Välissein Plokksein
Katusekonstruktsioon Puitsarikad
Katusekate Katusekivi
Välisviimistlus Seinad – voodrilaud; sokkel – krohv
2 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
2. ÜLDOSA
Käesolev projekt on arhitektuurne eelprojekt üksikelamu püstitamiseks.
Projekteeritav hoone asub Jõelähtme vallas, Koogi külas, Jägala-Joa tee 13 kinnistul.
Riigitee nr 11261 Jägala-Joa tee teekaitsevööndi ulatuses on äärmise sõiduraja välimisest servast
30m. Elamu on kavandatud 30 meetri kaugusele sõidutee servast.
Ehitamise alustamise teatist ei saa esitada ega kinnitatud ehitusprojekti järgsete ehitustöödega
alustada enne nõuetekohase mahasõidu rajamist Jägala-Joa teelt ja Transpordiametile
üleandmist.
Perspektiivse veetorustiku valmimisaeg orienteeruvalt 2025 aastal. Hoonele saab taotleda
kasutusluba ainult peale puurkaevu ja veetorustiku rajamist, vältimaks hoone kasutuselevõttu
ilma veevarustuseta.
Nähtavuskolmnurgad seatud vastavalt „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“
juhisele.
Jägala-Joa tee omanik on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning
ei võta kohustusi rakendada meetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks
projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.
Projekteerimise aluseks on:
− Tellija poolt väljastatud lähteülesanne.
− Geodeetiline alusplaan
− Projekteerimistingimused
Projekteeritav ehitis vastab:
- Ehitusseadustik
- EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt”
- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.07.2020 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“ (Vastu võetud 11.12.2018)
- Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu
ja arvestamise alused“ (Vastu võetud 05.06.2015)
- Majandus- ja taristuministri 12.07.2020 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“
(Vastu võetud 02.07.2015)
- Keskkonnaministri 30.05.2020 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (Vastu võetud 16.12.2016)
- Eesti Standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“
- Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (16.02.2021
nr 6)
Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest
ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, ehitustööde kvaliteedi
üldnõuetest RYL2010, RYL2013, hoone tehnosüsteemide nõuetest RYL2002, maalritööde
nõuetest RYL2012 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest
ning hooldusnõuetest.
3 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
Teadmiseks omanikule
1. Ehitusteatis kehtib 2 aastat (Vastavalt Ehitusseadustiku § 37: Ehitusteatise alusel võib ehitist
ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või
ehitusprojekti heakskiitmisest arvates).
2.Valminud ehitise kohta esitada kasutusteatis 10 päeva enne kasutuselevõttu.
1. Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise
alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3
päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa
kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. (Ehitusseadustiku § 45 lg
(1), (2), § 43 lg (1))
2. Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba.
3. Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt Majandus- ja Taristuministri määrusele nr 3/
14.02.2020 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele
esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded").
3. ASENDIPLAANILINE OSA
Jägala-Joa tee 13 kinnistu suurusega 3122 m2 asub Jõelähtme vallas.
Kinnistu piirneb elamukruntidega põhja-ja lõunapoolsest küljest, maatulundusmaaga
läänepoolsest osast ja Jägala-Joa teega idapoolsest küljest.
Juurdepääs kinnistule on 11261 Jägala-Joa teelt. Liikluskorraldus ja parkimine on korraldatud
vastavalt normidele. Projekteeritava elamu tarbeks on ette nähtud 2 parkimiskohta.
Juurdesõidutee kui ka parkimiseks mõeldud ala on kaetud sillutuskivikattega.
Projekteeritava elamu põhikorruse põranda kõrgus +-0.00= 32.35 m. Kõrguse valikul on
arvestatud krundi maapinna ja naaberkinnistute kõrguseid. Vahetult hoonet ümbritsevad
katendipinnad on suunaga hoonest eemale. Kõikide rajatavate platside servad viiakse sujuvalt
kokku olemasoleva maapinnaga ning haljasala piir ühtlustatakse ja tasandatakse niidu
kõlbulikuks.
Prügikonteinerite asukoht (sh kinnine komposter) on kinnistul sissesõidutee vahetusläheduses.
Kinnistu on kõrghaljastatud. Esteetilise välisilme ja privaatsuse tõstmiseks on soovituslikud
ettepanekud järgmised – nt lehtpuude osas sobivad kõik tamme liigid, harilik pöök, künnapuu,
kõik hobukastani, pärna ja pähklipuu liigid saare, viirpuu, vahtra ja remmelga liigid, välja arvatud
raagremmelgas; arukask, pooppuu, harilik jalakas, hõbehaab, sanglepp, must pappel ja sellega
võrdsustatud liigid, hiina pappel ja kallaspappel. Okaspuude osas sobivad kõik männi ja lehise
liigid.
Kinnistu põhjapoolsele piirile on projekteeritud metallpostidel puit-lippaed koos jalg- ja
autoväravaga. Naabritevaheline lõunapoolne olemasolev võrkaed säilib täielikult ning
idapoolsele piirile on projekteeritd uus võrkaed. Piirete kõrgus on h= 1,2 m.
4. ARHITEKTUURNE OSA
4.1 ÜLDLAHENDUS
4 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
Projekteerimise eesmärk on püstitada üksikelamu, arvestades sealjuures
projekteerimistingimuste ja Tellija soovidega.
Hoone on klassikaliste vormielementidega ehitis.
Ühekorruseline, kelpkatusega hoone on oma looduslähedases lihtsuses arhitektuurselt
atraktiivne ja sobiv ümbritsevasse keskkonda. Välisviimistluses on kasutatud kahte tooni
puitlaudist. Loode-ja edelapoolsesse külge on planeeritud terrass.
Plaanilahenduses on järgitud hoone kasutusotstarvet ja võimalikku ratsionaalsust, olles
kooskõlas Tellija soovidega. Elamu põhikorrusele on paigutatud garaaž, esik, garderoob,
vannituba, koridor, wc, sahver, elutuba/köök ja kolm magamistuba.
Hoone projekteeritav kasutusiga on 50. a.
4.3 VÄLISVIIMISTLUS
Materjal Värvitoon Märkused
Sokkel Krohv Hall
Seinad Voodrilaud Helepruun Tikkurila peits
Tumehall Tikkurila peits
Katusekate Katusekivi Tumehall RR23
Aknaraamid PVC Tumehall RR23
4.4 SISEVIIMISTLUS
Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama:
Materjalid peavad olema ohutud ja vastama tootja poolt ette nähtud kasutusotstarbele.
Viimistletud pinnad peavad vastama Maalritööde RYL2012 esitatud nõuetele ja heale
ehitustavale. Juhinduda ka sisetööde RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest (hoone
sisetööd) ja toodete paigaldusjuhistest, üldistest tuletõrje nõuetest.
5. TULEOHUTUSE OSA
Määratlused
a. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-3 (tuldkartvad hooned)
b. Hoone tuleohutuse tagamise põhimõtted
Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest:
- Tuleohutuse seadus
- Siseministri 01. märtsi 2021. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”
- Siseministri 18.02.21 määrus nr 10 „Veevõtukoha, rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.“
- Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“
- Eesti standard EVS 812-2:2014+AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid”
- Eesti standard EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid”
5 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
- Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
Projekti lahendus ja näitajad
a. Konstruktsioonide ja hoonete tulepüsivust iseloomustavad näitajad.
Hoone on I kasutusviis – eluhooned (üksikelamu).
Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-3, mistõttu kandekonstruktsioonidele tulepüsivusnõuet R ei
esitata.
Üksikelamu kõrguse haripunkt on h= 5,4 m. Hoone kandvad seinad on plokkseinad. Elamu
katuslagi on ette nähtud puitsarikatel ja katusekatteks on katusekivi. Katusekatted vastavad
nõudele BROOF (t2).
Siseseinte, põrandate ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tuleleviku klass on D-s2, d2.
Välisseinte pinnakihi (välisseina välispind, õhutuspilu välispind ja õhutuspilu sisepind)
süttivustundlikkuse klass üldiselt B-s1, d0, õhutuspilu sisepind B-s1, d0.
Garaaži seinad ja laed B-s1,d0 ja põrandad Dfloor-s1.
Terrassi tuletundlikkuse nõue on Dfl-s1.
Kaablite tuletundlikkuse nõue on Dca-s2d2.
b. Hoone koosneb ühest tuletõkkesektsioonist.
c. Üldplaan.
Juurdepääs kinnistule on ette nähtud 11261 Jägala-Joa teelt. Elamu paikneb naaberkinnistute
hoonetest kaugemal, kui 8 m. Päästemeeskonnale on tagatud ehitistele juurdepääs tulekahju
kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega, hoone neljast küljest.
d. Evakuatsioonilahendus.
Evakuatsioon toimub elamu põhikorrusel asuvate välisuste ja akende kaudu ning ei põhjusta ohtu
evakueeruvatele elamu kasutajatele.
e. Pääsud katusele.
Hoone katusele pääseb teisaldatava redeli abil (kohtkindel käigutee). Pööningule pääseb garaažis
paikneva pööninguluugi kaudu (minimaalne suurus 600x800).
f. Kütteseadmete tuleohutus.
Üksikelamu on kavandatud õhk-vesi ja kaminaküttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu
arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt
inimeste pideva viibimisega ruumides +22º C. Elamu kamin paikneb elutoas. Kaminaesise
kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm koldeava ette ja vähemalt 150
mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul: vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt
100 mm koldeava külgedele.
Üksikelamu küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil. Põrandakütte vesi on parameetritega
36,5 °C / 31,5 °C. Maksimaalseks põranda temperatuuriks on 27,0 °C. Põrandakütte arvutuses on
arvestatud Tellija poolt antud põrandakattematerjalidega.
Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaat-
mootorklapi süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna
6 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
temperatuuri optimaalsena (ruumi termostaatide paigalduskõrgus h= 1,5 m). Ruumide
termostaadid paiknevad eluruumide siseseintel, märgades ruumides termostaate ei kasutata.
Põrandaküttetorustikena võib kasutada nt PEX 20 x 2,0 torustikke. Magistraaltorustikud
monteeritakse AL-PEX komposiittorudest DE32 ja DE25. Kõik hargnemised on varustatud
tasakaalustamis- ja sulgemisarmatuuriga.
Küttesüsteemi kvalitatiivne juhtimine toimub tehnilisest ruumist.
Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on hoones õhk-vesi soojuspump, mis paikneb
tehnilises ruumis. Hoone väline agregaat on paigaldatud fassaadile.
Küttesüsteemi ja korstnate temperatuuriklassid on T 600.
Korstnad: üksikelamusse on projekteeritud üks ühe lõõriga moodulkorsten, millele paigaldatakse
vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul,
samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale
paigaldatakse 100 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla,
mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C.
Korsten ulatub katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et on tagatud küllaldane tuleohutus ja
tõmme s.o. min 0,8 m.
Moodulkorstna paigaldamisel lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest.
Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018. a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”
g. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus.
Elamusse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Ventilatsiooniseade paikneb
tehnilises ruumis.
Köögikubu väljatõmbeks on projekteeritud ventilatsioonisüsteem V1. Köögis on üldventilatsioon
projekteeritud õhujaoturitega ruumi lae alt ja kohtväljatõmme köögikubuga (süsteem V1) pliidi
kohalt. Köögikubu väljatõmbetorustik juhitakse välisseina. Paigaldada ventilaator koos
tagasilöögiklapi ja soojustatud mürasummutava läbiviiguga. Ventilaatori juhtimine toimub kubult
astmeliselt. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest
suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning oleks tagatud tuleohutus.
Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu
levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või
raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus
peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse
puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni ja
tuletõkkeklappide järele vajadus puudub.
Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt peab
eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega vähemalt EI 15
ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib
kasutada painduvaid kanaleid.
h. Autonoomne tulekahjusignalisatsioon ja tulekustutus.
7 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
Eluhoone varustatakse vähemalt ühe autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, mis asub
elutoas. Soovituslik on paigaldada andurid ka kõikidesse magamistubadesse. Tuleohutuspaigaldis
peab ehitisse paigaldatuna vastama sellele ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile, samuti
peab see olema hooldatud ja kontrollitud. Kõik andurid sisaldavad tulekahju avastamiseks ja
helialarmi andmiseks vajalikke komponente, kusjuures juhul, kui ehitise üldkasutatavatesse
ruumidesse on paigaldatud rohkem kui üks andur, peavad ühe anduri tööle hakkamisel
reageerima ka kõik teised samasse rühma ühendatud andurid.
- Andurid peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud;
- Anduri valikul tuleb lähtuda ruumist ning seal toimuvast tegevusest;
- Kasutades autonoomset andurit tuleb kontrollida patareisid ning neid vahetada;
- Andurit tuleb kontrollida ning puhastada.
NB! Elamusse tuleb paigaldada ka vingugaasiandur.
i. Suitsutõrje.
Suitsueemalduse eesmärk on hoida ruumid suitsuvabad evakuatsiooniks, toetada päästetööde
teostamist, kaitsta seadmeid ja sisustust ning vähendada suitsu ja soojuse kahjustusi,
temperatuuri mõju konstruktsioonidele.
Suitsutõrje toimub avatavate uste ja akende kaudu, loomuliku tõmbega. Suitsutõrje käivitustase
on 1 (käsitsi).
j. Päästemeeskonna juurdepääs.
Päästemeeskonnale ja -tehnikale on tagatud hoonele juurdepääs hoone neljast küljest, vajaliku
päästetehnikaga Jägala-Joa teelt läbi Jägala-Joa tee 13 kinnistu.
k. Tuletõrje veevarustussüsteemi lahendus.
Välise tulekustutusvee tarbeks on olemasolev 100 m3 veevõtukoht 11261 Jägala-Joa tee ja
Jõeveski tn 2b kinnistu vahelisel alal. Hüdrandi kaugus käsitletava krundi piirist on ca 158 m.
Veevõtukoht peab olema päästetehnikaga ligi pääsetav ning aastaringselt kasutatav.
Hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul.
6. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED
Hoone ehitamisega ei kaasne ohtlikke keskkonnajäätmeid. Hoone konstruktsioonid on
keskkonnasõbralikud.
Hoonet varustatakse veega perspektiivsest puurkaevust, mis paikneb Jägala-Joa tee 13b kinnistul
ja reoveed kanaliseeritakse kinnistule projekteeritavasse kinnisesse reoveemahutisse (10m3).
Kinnistul kogutavad sajuveed hajutatakse pinnasesse oma kinnistu piires.
Jäätmekäitlus
Keskkonnaohtlikeks jäätmeteks kvalifitseeritavad jäätmed puuduvad. Ehitamise käigus tekkivad
jäätmed kogutakse eelnevalt spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna prügikonteineritesse, mis
paigutatakse hoovi sissepääsu kõrvale. Jäätmekonteinerite alla rajatakse kõvakate. Tekkivad
jäätmed sorteeritakse ja kogutakse eraldi konteineritesse, ohtlike jäätmete jaoks on eraldi kast
(patareid jms.). Prügi ära vedu toimub kommunaalteenuste korras. Konteinerite tühjendamine
on ette nähtud regulaarselt litsentseeritud prügiveo firma ja tellija vahelise lepingu alusel.
8 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
Konteinerite tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib prügikonteinerite üle täitumist
ning ebameeldiva lõhna teket.
Olmejäätmed
Jäätmete ja olmeprügi põletamine kinnistul on keelatud! Korraldatud jäätmeveoga liitumine on
kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele korraldatud olmejäätmeveo veopiirkonna piires
- sõlmida leping teenuseosutajaga.
Ehitusjäätmed
Ehitamise käigus tekkiva ehitusjäätme maht ei ületa 10 m3. Jäätmete käitlemine korraldatakse
vastavalt Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehituse käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb
sorteerida ja koguda eraldi sildistatud konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks
üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Hoone konstruktsioonidest tulenev
ehitustehnoloogia ei ole keskkonda reostav.
Keskkonnaohtlikeks jäätmeteks kvalifitseeritavad jäätmed puuduvad. Hoones tekkivad jäätmed
kogutakse eelnevalt spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna prügikonteineritesse, mis
paigutatakse kinnistule sissesõidutee vahetuslähedusse, parkimisplatsi servale. Konteinerite alla
rajatakse kõvakate (sillutiskivikate). Tekkivad jäätmed sorteeritakse ja kogutakse eraldi
konteineritesse, ohtlike jäätmete jaoks on eraldi kast (patareid jms.). Prügi äravedu toimub
kommunaalteenuste korras. Konteinerite tühjendamine on ette nähtud regulaarselt
litsentseeritud prügiveo firma ja elamu omanike vahelise lepingu alusel. Konteinerite
tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib prügikonteinerite ületäitumist ning
ebameeldiva lõhna teket.
Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Jõelähtme valla
jäätmehoolduseeskirjast.
Ehitusplatsi jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad
Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud.
Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmekonteinerite
olemasolust ja asukohast.
Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste
jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda
täitma.
Konteinerid paigutada oma krundile. Juhul kui on vajalik paigaldada konteinereid linna maale või
teistele kinnistustele tuleb selles eelnevalt kokku leppida vastavate kruntide valdajatega.
- Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suuregabariidilised puidujäätmed peavad
olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaselt (juhul, kui segavad liikumist objektil või
asuvad linna maal).
- Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse.
- Mustmetall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid
võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaselt
(juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal).
- Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse.
- Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi
konteineritesse.
9 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
- Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse.
- Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema
selgelt ja arusaadavalt tähistatud.
Ehitusaegne jäätmekava:
Jäätmekäitlus – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis.
Jäätme- Hinnanguline Ühik Hinnanguline Ühik Tegevuse
kood Jäätmeliik kogus kogus lühikirjeldus
17 01 01 Betoon ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
17 01 02 Tellised/ ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle
kiviplokid taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
17 02 01 Puit ~1,0 t ~2,8 m3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
17 04 07 Metalli- ~0,4 t ~1,1 m3 Antakse üle
segud taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
20 03 01 Prügi (sega- ~0,4 t ~1,1 m3 Antakse üle vastavat
olmejäätme jäätmeluba omavale
d) jäätmekäitlejale, kes
selles jäätmeveo
piirkonnas hanke
korras valitud
kohalik omavalitse
poolt, nt Ragn-Sells
AS või Radix Hooldus
OÜ
15 01 Pakendid ~0,3 t ~0,8 m3 Tagastatakse
(nt. pakendiettevõtjale
puitalused, pakendijäätmete
kile, ringlusse võtuks või
paberkarto taaskasutusse
ng suunamiseks või
10 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
pakend, antakse üle
jms) taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale, nt
Ragn-Sells AS
08 01 12 Värvi- ja ~0,3 t ~0,8 m3 Antakse üle
lakijäätmed taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
ohtlike jäätmete
taaskasutamiseks ja
kürvaldamiseks
17 09 04 Ehitus- ja ~0,3 t ~0,8 m3 Antakse üle
lammutusp sorteerimiseks
raht vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
17 06 04 Isolatsiooni ~1,0 t ~2,8 m3 Transportida
- jäätmekäitluspunkti
materjalid
Kogused on orienteeruvad ning täpsustuvad ehituse käigus.
Mullatööde mahtude bilanss
Ehitus-ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi
ja muude ehitusmaterjalide jäätmed. Samuti vajadusel väljakaevatav pinnas, mis on kasutatav
omal kinnistul haljasala tagasitäiteks ning väljakaevatav kasvupinnas kasutatakse haljasala
aluskihiks.
Meetmed sõidukitele
Tagada kinnistu piiril enne objektilt lahkumist sõiduautode rehvide puhastamist survepesuriga
või muude sobivate vahenditega.
Meetmeid valides palun pöörata tähelepanu, et § 7 lg 1 p 6 kohaselt peab objektilt jäätmete,
ehitusmaterjali, pori, tolmu jms kandumisel sõidu- ja kõnniteele või naaberkinnistule puhastama
selle 1 tunni jooksul alates kandumisest.
Jäätmete edasine suunamine
- Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga jäätmete
käitluskohas.
- Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema jäätmeluba
ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.
- Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks
jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või ta on registreeritud jäätmeregistris.
Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Jõelähtme valla
jäätmehoolduseeskirjast.
11 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
Tehnoseadmete müra
Keskkonnaministri 30.05.2020 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (Vastu võetud 16.12.2016) lisas 1
sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra
sihtväärtust. Kinnistu asub II müra kategooria alas, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel
40 dB.
Tulenevalt Majandus- ja taristuministri 12.07.2020 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“
(Vastu võetud 02.07.2015) § 4 lg 6 väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu
tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 dB ja öösel ületada 30 dB taset.
Sotsiaalministri 01.01.2021 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (Vastu võetud 04.03.2002) § 7
kohaselt elamu elu- ja magamisruumides võib tehnoseadmete püsiv müra olla max 30 dB ning
muutuv või lühiajaline müra võib olla max 35 dB; elamu köögis, vannitoas ja majandusruumis on
lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase.
Hoonete kütteagregaat (nt Daikin Altherma) paikneb hoone kagupoolsel fassaadil, kaetud
puidust restiga, seinapinnaga sama värvitooni.
Võimaliku liigmüra leviku vähendamiseks võib vajadusel kaaluda ka helilaineid neelavate
müratõkete rajamist (naabritevahelise piirdeaia lahendus). Valida tuleb soojuspump, mis ei
ületaks müra normtasemeid (ka omal kinnistul).
Sisekliima parameetrid
Ruumide sisetemperatuurid, niiskus ja müra valitakse vastavalt sisekliima normidele ning
tehnoloogiale:
Magamistuba- +21°C, RH=50%/90% ≤25dB(A)
Elutuba- +21°C, RH=50%/90% ≤28dB(A)
Köök- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
Esik- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
Vannituba- +22°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
Koridor- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A)
WC-d- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A)
Müra ja hoone akustikale esitatavad nõuded
Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb võimalike keskkonnamürataseme leevendusmeetmete osas
lähtuda järgmistest normdokumentidest:
- EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“
- Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
Vastavalt rahvuslikus standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest.” [27] tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt
keskkonnamüratasemest” toodule tuleb:
- projekteeritavale ehitisele välispiirete konstruktsioonidele rakendada välispiirde
12 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
ühisisolatsiooni indeksit R’w+Ctr, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele ning ehitise tüübile
ja ruumikasutusotstarbele;
- akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui
aken moodustab 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks
välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;
- välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud
elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks
välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;
- elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid
ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee/raudtee
poolsele küljele ning igale hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja välisterritoorium (maa-ala,
mis mõeldud puhkuseks);
Radoonikaitse
Käesolev hoone paikneb kõrge radoonisisaldusega piirkonnas.
Ehitusel tuleb kasutusele võtta radooni vähendamise meetmed ehk korralik ehituskvaliteet ja
radoonikile. Radoonitõkkena kasutatava kile puhul teibitakse kile jätkukohad ning kile viiakse
üle vundamendiäärte, et radoon ei saaks hoonesse siseneda seinte kaudu.
Hoone projekteerimisel ehitamisel ehituslikke meetmeid radooni hoonesse imbumise
takistamiseks vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“.
Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama Ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019
määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest
siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud
normidele.
7. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS
Hoonete kandetarindite projekteerimisel kasutatakse Eestis kehtestatud normdokumente:
1. EVS-EN 1990:2002/A1 2006/AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise
alused
2. EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:
Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused
3. EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa
1-4: Tuulekoormus
4. EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus
5. EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus
6. EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus
7. EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.
13 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
8. EVS-EN 1996-3:2006+ NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 3:
Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus
Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutused
9. EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:
Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks
10. EVS-EN 1997-1:2005 + A1:2013 + NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine.
Osa 1: Üldeeskirjad
11. EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine
7.1 KASUTUSIGA
Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse
kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta.
Hoone kandekonstruktsioonid on kavandatud vastavalt Ehituskonstruktsioonide
projekteerimise alused 4. kategooriasse, projekteeritud kasutusiga 50. aastat.
7.2 VUNDAMENDID
Hoonele projekteeritakse lintvundament.
Terrassi alla projekteeritakse postvundament.
7.3 ÜKSIKELAMU PÕRAND
PP-1
Põrandakate
Raudbetoon põrandaplaat 100mm
Armatuurvõrk+vesipõrandaküte
(Mahukahanemisvuugid vastavalt ruumide jaotusele)
Armeeritud kile, vuugid ülekattega ja teibitud niiskuskindla teibiga
Soojustus EPS 250mm
Tihendatud täide
7.4 ÜKSIKELAMU KATUSLAGI
Katusekate - Sile katusekivi, EVO
Roovlatt 50x50 mm, samm max 375 mm,
Distantsliist 25x25 mm
Aluskattekile
Distantsliist 50x50 mm
- sarikate peal tuuletõkkeplaat 13 mm
Puitsarikad 50x200 mm, samm 600 mm
- vahel min. vill 200 mm
Ristroovid 50x150 mm, samm 600mm
- vahel min. vill 150 mm
Aurutõkkemembraan
Distantsliist 50 mm,
vahel mineraalvill 50 mm
2xKipsplaat 25 mm
Siseviimistlus
14 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
7.5 ÜKSIKELAMU PÖÖNINGU VAHELAGI
Käigutee - Sulundiga ehitusplaat
Käigu tee all puitkarkass 50x200 mm,
- vahel min. vill 200 mm
Puitsarikad 50x200 mm, samm 600 mm
- vahel min. vill 200 mm
Aurutõkkemembraan
Distantsliist 50 mm,
vahel mineraalvill 50 mm
2xKipsplaat 25 mm
Siseviimistlus
7.6 ÜKSIKELAMU VÄLISSEIN
Siseviimistlus
Kergplokk 200 mm
PIR soojustus 150mm
Püstroov
Horisontaalne roovitis
Vertikaalne puitlaudis 25 mm
Siseviimistlus
Kergplokk 200 mm
PIR soojustus 150 mm
Püstroov
Horisontaalne puitlaudis 25 mm
7.7 KOORMUSED
Koormuste arvutus toimub vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1990:2002. Hoonele mõjuvad
vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus, lumekoormus, tuulekoormus ja alalised
koormused viimistlusest, kergvaheseintest, tehnoseadmetest jne. Horisontaalsed koormused on
tuulekoormus ja maa-alustel konstruktsioonidel külgsurve pinnase passiivsurvest.
Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused
Hoone kasuskoormused on arvestatud vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1991-1-1:2002 ja
täiendavatele lähteülesannetele (qk – ühtlaselt jaotatud koormus, Qk – koondatud koormus).
Garaaži kasuskoormuseks võetakse 5,0 kN/m2 juhul kui vastavalt eriosade projektidele ei ole ette
nähtud koormust suurendada.
Tabel 1. Kasutatavad normatiivsed kasuskoormused
Kasutamise liik Koormatud pinna qk (kN/m2) Qk (kN)
klass
Põrandakoormused
Elupind A 2,0 4,0
15 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
Katusekoormused
Katusepind H 0,75 1,5
Horisontaalkoormused käsipuudele ja rinnatistele
Rõhtkoormused 1,0
Lumekoormus
Lumekoormus hoone konstruktsioonidele arvutatakse vastavalt Eesti standardi EVS-EN 1991-1-
3:2006 nõuetele.
Maapinna lumekoormuse normatiivne väärtus on määratud vastavalt standardi Lisas C esitatud
Eesti ehituslikule lumekaardile, mis on koostatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdrometeoroloogia
Instituudi (EMHI) teostatud metsa- ja põllumarsruutide lumemõõdistamistel saadud üldiste
veevaru andmete alusel. Selleks on sk= 1,5 kN/m2.
Vastavalt heale ehitustavale vähendatakse katusekatte kahjustusvõimalust lumekoristusel ja
seega arvestatakse katuslae puhul lumekoormuse normsuuruseks maapinnal sk= 2,5 kN/m2 ning
sellisel juhul lamekatuse normatiivne lumekoormus on s= 2,5*0,8= 2,0 kN/m2.
Kohtades, kus katus külgneb seinaga, kasutatakse tuule mõjul kuhjuva lumehange kujutegurit
μw. Eestis on kujuteguri μw piirid 0,8 ≤μw≤ 2,5 ning hange pikkuste vahemik 2 m ≤ls≤ 6 m.
Tuulekoormus
Tuulekoormus hoone konstruktsioonidele arvutatakse vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1991-
1-4/NA:2007 nõuetele. Tuulekoormuse arvutamisel on võetud tuulekiiruse baasväärtuseks vb,0=
21 m/s ja maastikutüübiks III.
Muud koormused
Omakaalukoormused leitakse vastavalt valitud konstruktsioonide kaalule. Lisaks arvestatakse
lagedele alaline normkoormus: ripplaest 0,2 kN/m2, vaheseintest 1,5 kN/m2 ja
kommunikatsioonide riputuskoormusest 0,3 kN/m2.
Varutegurid:
Staatilise tasakaalu kaotus
Alalised koormused (ebasoodne mõju): γG,sup= 1,1
Alalised koormused (soodne mõju): γG,inf= 0,9
Kandevõime kaotus
Alalised koormused (ebasoodne mõju): γG,sup= 1,2
Alalised koormused (soodne mõju): γG,inf= 1,0
Muutuvad koormused (ebasoodne mõju): γQ= 1,5
Muutuvad koormused (soodne mõju): γQ= 0
-Vajadusel koostatakse projekti järgmises staadiumis hoone konstruktiivne projekt, kus
täpsustuvad konstruktiivsed sõlmed ja lahendused.
8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda:
- EVS 835:2022 „Hoone veevärk“
- EVS EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“ ja heast ehitustavast
16 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
- EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“
- EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“
- EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
- RIL 77-2013, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
- RT I, 30.12.2021, 20 jõustumise kuupäev 01.01.2022 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus“.
Veevarustus
Kinnistut varustatakse veega perspektiivsest puurkaevust, mille perspektiivne asukoht on Jägala-
Joa tee 13b kinnistu kagupoolses osas.
Veevarustussüsteem peab olema ehitatud materjalidest ning osadest, mis vastavad joogiveega
kokku puutuvate materjalide Eesti oludele vastavate tootestandardite kvaliteedinõuetele.
Õigesti paigaldatuna on tagatud min 50 aastase elueaga süsteem.
Torustik
Kinnistule on projekteeritud PE PN10 De32mm veetoru minimaalse sügavusega 1.8 m toru
peale. Torustiku ühendamisel ja jätkamisel kasutada elektrikeevisühendusi. Kinnistu
sisetorustiku ühendus liitumispunktis teostada elektrikeevismuhvi abil. Monteeritavata liitmike
kasutamine enne veemõõdusõlme ei ole lubatud.
Veesisendustorustik hoone vundamendi alt läbimisel asetada kaitsetorusse. Kaitsetoru
projekteeritakse 1 meeter vundamendist väljapoole ning hoone sees üle veemõõdusõlme
põranda pinna. Hülsi ja veetoru vahe väljaspool hoonet suletakse veetihedalt ning
veemõõdusõlme poolt jätta avatuks.
Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama
standardile EVS-EN 12201-1:2003. Minimaalne surveklass PN10.
Õigesti paigaldatuna on tagatud min 50 aastase elueaga süsteem.
Kanalisatsioon
Kinnistult kanaliseeritavad reoveed suunatakse isevoolselt kinnistule projekteeritavasse
kogumismahutisse (10m3).
Kogumismahuti projekteeritakse kinnistu edelapoolsesse nurka. Kaitseala on 5m.
Kogumismahuti paigaldada vastavalt tootja paigaldusjuhendile.
Krundisisene olmekanalisatsioonitorustik K11 projekteeritakse täisseinalist
kanalisatsioonimuhvtorust PVC SN8. Ühendused ja liitmikud peavad olema samast
kvaliteediklassist kui torudki. Tootja peab olema selgelt näidatud.
Ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava
kommunikatsiooni nimega.
Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama
standardile EVS-EN 1401.
Septiku projekteerimisel arvestada Veeseaduses ettenähtud nõudeid.
Reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk:
∙ (Qa) l/s (arvutuslik) = 1,2 l/s
∙ (Qd) m³/d (ööpäevane) =0,5 m³/d;
17 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
Vooluhulgad on arvutatud vastavalt standardis „EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon“ toodud
arvutuskäigule.
Kinnistusisene kanalisatsioonitorustik tuleb rajada reovee juhtimiseks ette nähtud
plastiktorudest läbimõõduga De 160mm.
Sademevesi
Kogutavad sajuveed hajutatakse oma kinnistu piires. Sajuvee ei tohi suunata naaberkinnistutele.
Ennustatav sademevee hulk on Q= 1,39 m l/s.
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 20. a.
8.1 VEEVARUSTUSE SISEVÕRGUD
Kasutatav norm:
- EVS 835:2022 Hoone veevärk
Majandus-joogivee süsteem
Majandus-joogiveega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid.
Veevarustuse vooluhulgad
Arvutuslikud külmavee hulgad: Projekteeritava Üksikelamu arvestuslik veetarbimine: 0,3 m3/d.
Torustikud ja armatuur
Veega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Sulgemisarmatuur paigaldatakse
selliselt, et oleks võimalik välja lülitada iga sanitaar- ja tehnoloogilist seadet eraldi.
Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne.
peavad omama vastavat sertifikaati või kasutusluba.
Veetorustike paigaldamisel järgida torutootjate paigaldamisjuhiseid ja kõiki ohutusnõudeid.
Külma- ja soojavee ringlustorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni
kattematerjalid peavad vastama süttimistundlikkus-tulelevimiskindluse klassile A2-s1,d0.
Veevarustuse sisevõrgud paigaldatakse plastmass komposiittorudest Ø16-32mm (nt.
FRÄNKISCHE alpex-duo XS) ja varustatakse sulgemis- ning reguleerimisarmatuuriga. Kõik
torustikud tuleb isoleerida. Sisetorustikud peavad vastama PN6 tingimustele. Torustike
ladustamine ja transportimine vastavalt torutootja nõuetele.
Magistraaltorustiku külma- ja soojavee harutorustikud varustatakse kuulkraanidega.
Jaotuskollektor varustada kuulkraanidega. Torustike ühenduskohtadesse san. seadmetega
paigaldatakse sulgliitmikud. Veevarustussüsteemi alumistesse punktidesse paigaldada
tühjendusventiil. Paigaldada tuleb vastavalt valmistaja juhistele.
Soojavee süsteem
Hoone soe vesi saadakse õhk-vesi soojuspumbaga. Sooja veega varustatakse kõiki san.
seadmeid, v.a klosetipotte ja pesumasinad.
8.2 KANALISATSIOONI SISEVÕRGUD
Kasutatav norm:
- EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
18 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
Majandus-fekaalvee kanalisatsioon
Majandus-fekaalvee kanalisatsiooni süsteemiga ühendatakse kõiki san. tehnilisi seadmeid.
Kasutatavad torud on enamasti välise läbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitorud
paigaldatakse põrandate alla ja ripplagede taga. Kanalisatsioonitrapid – kasutatakse ujuva
haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsasti
lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on
varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. San. seadmetena kasutatakse soovitavalt
tuntud tootjate poolt valmistatud kaasaegseid seadmeid.
Majandus-fekaalvee kanalisatsioon paigaldada vastavalt Hoone tehnosüsteemide RYL 2002
nõuetele.
Torustikud ja armatuur
Sisemine torustik paigaldatakse varjatult põrandate alla ja ripplagede taga. Ripplagede taga
paiknevad torud isoleeritakse müra vastu.
Kasutada plasttorusid PP/PVC materjalist, S20.
Kasutatavad torud on enamasti välise läbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitrapid –
kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega
ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. San. seadmetena kasutatakse Eurostandardile
vastavaid valamuid, potte jne. (täpsed margid on võimalik määrata sisearhitektuurse projektiga).
Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest
läbiviiguga. Kanalisatsioonipüstik varustada puhastusluukidega (0,8-1,0 m põrandapinnast).
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 20. a.
Sademevesi
Hoonelt kogutavad sajuveed hajutatakse oma kinnistu piires. Sajuvett ei tohi suunata
naaberkinnistutele. Sademevee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud.
Ennustatav sademevee hulk on Q= 1,39 m l/s.
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 20. a.
9. KÜTE JA VENTILATSIOON
Tehnosüsteemid on projekteeritud alljärgnevate Eesti Vabariigi Standarditele:
- EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine
- CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine
ja dimensioneerimine
- EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna
lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu
kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6
Küte
Üksikelamu on kavandatud õhk-vesi ja kaminaküttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu
arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt
19 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
inimeste pideva viibimisega ruumides +22º C. Elamu kamin paikneb elutoas. Kaminaesise
kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm koldeava ette ja vähemalt 150
mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul: vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt
100 mm koldeava külgedele.
Üksikelamu küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil. Põrandakütte vesi on parameetritega
36,5 °C / 31,5 °C. Maksimaalseks põranda temperatuuriks on 27,0 °C. Põrandakütte arvutuses on
arvestatud Tellija poolt antud põrandakattematerjalidega.
Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaat-
mootorklapi süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna
temperatuuri optimaalsena (ruumi termostaatide paigalduskõrgus h= 1,5 m). Ruumide
termostaadid paiknevad eluruumide siseseintel, märgades ruumides termostaate ei kasutata.
Põrandaküttetorustikena võib kasutada nt PEX 20 x 2,0 torustikke. Magistraaltorustikud
monteeritakse AL-PEX komposiittorudest DE32 ja DE25. Kõik hargnemised on varustatud
tasakaalustamis- ja sulgemisarmatuuriga.
Küttesüsteemi kvalitatiivne juhtimine toimub tehnilisest ruumist.
Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on hoones õhk-vesi soojuspump, mis paikneb
tehnilises ruumis. Hoone väline agregaat on paigaldatud fassaadile.
Küttesüsteemi ja korstnate temperatuuriklassid on T 600.
Korstnad: üksikelamusse on projekteeritud üks ühe lõõriga moodulkorsten, millele paigaldatakse
vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul,
samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale
paigaldatakse 100 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla,
mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C.
Korsten ulatub katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et on tagatud küllaldane tuleohutus ja
tõmme s.o. min 0,8 m.
Moodulkorstna paigaldamisel lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest.
Ventilatsioon
Elamusse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Ventilatsiooniseade paikneb
tehnilises ruumis.
Köögikubu väljatõmbeks on projekteeritud ventilatsioonisüsteem V1. Köögis on üldventilatsioon
projekteeritud õhujaoturitega ruumi lae alt ja kohtväljatõmme köögikubuga (süsteem V1) pliidi
kohalt. Köögikubu väljatõmbetorustik juhitakse välisseina. Paigaldada ventilaator koos
tagasilöögiklapi ja soojustatud mürasummutava läbiviiguga. Ventilaatori juhtimine toimub kubult
astmeliselt. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest
suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning oleks tagatud tuleohutus.
Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu
levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või
raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus
peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse
20 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni ja
tuletõkkeklappide järele vajadus puudub.
Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt peab
eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega vähemalt EI 15
ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib
kasutada painduvaid kanaleid.
Õhuvahetus:
● Elutuba ±0,5 l/s m²
● Köök -20 l/s; -8 l/s
● Magamistuba ±0,7 l/s m²; 6 l/s in
● WC -10 l/s ruum
● Pesuruum -15 l/s ruum
● Garderoob -3 l/s ruum
● Tehniline ruum -15 l/s ruum
10. ELEKTRIVARUSTUS
Elamu elektrivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda:
Üksikelamu elektrivarustuse projekteerimisel on lähtutud:
EVS-HD 60364-7-711:2019 „Madalpingelised elektripaigaldised“
EVS-EN 50525-1:2011 „Juhtmed ja kaablid“
Seadme Ohutuse Seadus (vastu võetud 18.02.2015.a.)
Üldist
Elektrienergiaga varustamine toimub elektrivõrgust allmaaelektrikaabliga – vastavalt
sõlmitud lepingule.
Elektrivõrguga liitumiseks on olemasolev elektri liitumiskilp, krundi idapoolses osas, seespool
kinnistut.
Projekteeritava elamu maakaabelliiniga ühendus on ette nähtud garaaži, kuhu paigaldatakse
peajaotuskilp. Hoone elektrijaotus on lahendatud peajaotuskilbist väljuvate rühmaliinidega.
Toiteliinidena kasutada vasksoontega, tuld mitte levitava polüvinüülkloriid isolatsiooniga
kaableid.
Kõik kasutatud elektriseadmed peavad omama Eesti Elektrikontrollikeskuse sertifikaati või
tunnustatud märgist (CE, IEC, FI jne) tootel.
Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20 aastat.
Nõuded elektritöövõtjale
Elektritöövõtja peab omama tööde teostamisõigust B-pädevuspiirkonnas (kuni 1000V
nimipingega vahelduvvoolupaigaldis). Elektritöövõtja peab olema registreeritud
majandustegevuse registris (MTR) elektritööde ettevõtjana, ta peab omama piisavalt pädevat
personali tööde ohutuks ja õigeaegseks läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks.
21 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
Välitrassid
Elektrivarustuse liitumispunktist kuni hooneni paigaldatakse maakaabel kaitsekõrisse Ø50 mm,
sügavusele 0,7 m, sõelutud pinnasekihtide vahele. Kaabli alla ja peale paigaldada 0,1 m paksused
ehitusliiva kihid. Kaabli paigaldamisel jälgida, et oleksid tagatud minimaalsed vahekaugused:
kaablist hoone vundamendini 0,5 m, puutüveni 2 m. Teiste trasside ristumisel tagada puhas
vahekaugus 0,3 m.
Kaabli kohale pinnasesse paigaldada kogu pikkuses plastikust värviline hoiatuslint. Vundamendis
tuleb teha mõned reservtorud võimalikele väljas asuvatele elektritarbijatele. Torude asukohad
kooskõlastada Tellijaga. Paigaldatud kaablist esitatakse täpne teostusjoonis kasutusloa
taotlemise etapis. Hoonesisene elektripaigaldis ning välisvalgustus lahendatakse vajadusel eraldi
projektiga.
Elamu elektripaigaldis
Peajaotuskilp PJK projekteeritakse elamu garaaži. PJK valmistatakse TN-S maandussüsteemile, s.t
neis on nii N-kui ka PE-latt. Tarbija elektrisüsteemi kaitseks paigaldatakse peajaotuskilpi
liigpingepiirikud. Alates peajaotuskilbist kasutatakse elamus TN-S juhistiku süsteemi. Kilp tehakse
kaitseastmega IP31. Avatud ukse korral kaitseaste on IP20. Keskuse latistus ja aparatuur peab
olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks on
kilpides 1-ja 3-faasilised kaitselülitid. Elektritarvitite toiteliinid jagatakse faaside vahel nii, et oleks
tagatud faaside koormuste võrdsus. Kilbi toiteliini voolude mõõtmised teostatakse faaside kaupa
maksimaalkoormuse ajal ja vajaduse korral (kui koormuste erinevus on üle 10%) tehakse kilbis
ümberühendused koormuste ühtlustamiseks. Keskuste siseküljel peab olema keskuse skeem,
kõigil aparaatidel peavad olema selgelt loetavad tähised. Hoone installatsioon teha peamiselt
hoone konstruktsioonides peidetult. Horisontaalsed kaablid kulgevad lae peal või põrandate
betoonivalus.
Betoonpõrandates paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes
paigaldatakse kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse. Hoone kõik seadmed
maandatakse projekteeritud maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem tagab elektri- ja
telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta töö. Elektrisüsteem on varustatud
maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul lisapotentsiaali-ühtlustussüsteemiga. Antud
nõuded kehtivad nii elektripaigaldisele kui ka teisaldatavatele ja paiksetele seadmete, mis
hoonesse paigaldatakse, olenemata sellest, kes need tarnib.
Kaitse- ja neutraaljuhi ühendus teostatakse peakeskuses. Kõik elektriseadmete isoleerimata
juhtivad osad maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis paikneb kaablis.
Elektritoite ühendussüsteemid
Pistikupesade paigalduskõrgus on soovitavalt 0,2 m põrandast. Suure niiskusega ruumides
peavad pistikupesad olema kaitseastmega mitte vähem kui IP44. Pistikupesade paigaldamisel
vältida pistikupesade paigaldamist teine-teisel pool seina kohakuti, et vältida seinte helipidavuse
vähenemist. Pistikupesade margid valib töövõtja koostoos Tellijaga. Pistikupesade valimisel
valida maanduskontaktiga pinnapealseid ja süvistatud pistikupesasid.
Valgustussüsteemid
22 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
Täpse valgustite tüübi valib Tellija. Üldjuhul ruumide valgustuseks kasutada LED- ja
säästupirnidega valgustid. Valgustite paigaldamisel järgida tootja tehnoloogilist juhendit.
Valgustuse rühmaliinid ehitatakse kaabliga XPJ 1,5 mm2. Kaitstakse 10A nimivooluga
automaatkaitselülititega. Kõik liinid paigaldatakse paralleelselt ehituskonstruktsioonidega. Lülitid
paigaldatakse ukse käepideme poolsele küljele. Üldjuhul lülitite paigalduskõrgus on 1,0 m
põrandast. Nõutud valgustite kaitseastmed:
• üldruumides - IP20
• niisketes ruumides ja hoonest väljaspool - IP44
Maandused ja potentsiaaliühtlustused ning elektrilöögivastane kaitse
Elektrilöögivastane kaitse vastavalt standardile EVS-HD 60364-4-41 Ehitiste Elektripaigaldised
osa 4-4: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest jaguneb põhikaitseks, rikkekaitseks ja lisakaitseks.
Elektriohutuse tagamiseks elamus kasutatakse järgmisi kaitseviise:
- Elektrilöögivastane kaitse otsepuute eest (põhikaitse) tagatakse elektriseadmete kasutamisega,
mille pingestatud osad on kaetud vähemalt põhiisolatsiooniga ja/või mille katete ja ümbriste
kaitseaste on vähemalt IPXXB või IP2X.
- Elektrilöögivastaseks kaudpuutekaitseks (rikkekaitseks) on rakendatud toite automaatsel kiirel
väljalülitamisel põhinevat kaitseviisi (liinikaitselülitid), kaitsemaandust ja potentsiaaliühtlustust.
Lubatud puutepinge paigaldises ei tohi ületada 50 V.
- Lisakaitsevõttena rakendatakse rikkevoolu kaitselüliteid.
Ventilatsiooniseadmete toiteahelasse tuleb paigaldada turvalüliti. Peakilbi juurde paigaldatakse
peamaanduslatt ja ühendatakse kokku hoone maanduspaigalisega, milleks on
maanduselektroodid. Potentsiaalide ühtlustamiseks ühendada elektriliselt kokku ühtseks
tervikuks maanduskontuur ja hoone vundamendi armatuur. Maanduslatiga ühendatakse kõik
elektripaigaldise pingealtid metallkonstruktsioonid (vajadusel kaabliredelid, veemõõdusõlm,
juhtivad torud ja muud pingealtid juhtivad konstruktsioonid) isoleeritud vaskjuhtme (ka
toitekaablite PE-soonte) abil. Kõik hoone metallkonstruktsioonid maandada.
Elamu madalpinge- ja nõrkvoolupaigaldistel on ühine maandusseade. Maanduspaigaliseks on
ette nähtud kasutada maanduselektroode ja vundamentmaandurit. Maandusjuhtide ühendused
maanduskontuuriga peavad olema mehaaniliselt ja elektriliselt töökindlad ega tohi esile kutsuda
kohalikku korrosiooni. Kasutada tuleb poltklamberliiteid.
Maandusjuhtide ristlõiked valitakse vastavalt standarditele EVS-HD 60364-5-54:2011 ja EVS-HD
60364-4-444:2010.
Piksekaitse
Vastavalt siseministri määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” vastu võetud
01.03.2021 ja standardile EVS-EN 62305 „Piksekaitse“ ei ole vaja hoonele piksekaitset
projekteerida.
Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20. aastat.
- Elektri-, valvesignalisatsiooni ja sidevarustuse projekt koostatakse vajadusel projekti järgmises
staadiumis.
23 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
11. ENERGIATÕHUSUS
Hoone projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiatõhususe miinimumnõudeid:
● „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 11.12.18 nr 63
● „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 05.06.15 nr 58
● „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ 30.04.15 nr 36
Projekteeritava hoone energiatõhususarv on 128 kWh/m2a.
Üldised nõuded välispiiretele
Soojustuse määramisel on lähtutud hoonete energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust
mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites.
Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei ületa piirete soojajuhtivus väärtust 0,5 vatti
ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)].
Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse kõrgema
soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega.
Energiaarvutustes on lähtutud järgmistest algväärtustest:
välisseinte soojajuhtivus – 0,13 W(m2K)
vahelae soojajuhtivus – 0,08 W(m2K)
põranda soojajuhtivus – 0,13 W(m2K)
akende/uste soojajuhtivus – 0.9 W(m2K), akende g=0,4
Joonkülmasillad:
Projektis käsitletud sõlmede lahendused arvestavad Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostatud -
LIGINULLENERGIA ELUHOONED PIIRDETARINDITE LIITEKOHTADE JOONSOOJUSLÄBIVUSTE
KATALOOG.
Vastavalt koostatud projektile joonsoojusläbivuse näitajad konstruktsioonides on järgmised:
Välissein-Põrand pinnasel - 0,3 W(mK)
Välissein-Katuslagi - 0,1 W(mK)
Välisuks - 0,1 W(mK)
Aknad - 0,05 W(mK)
Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tehakse tarindite kriitilised sõlmed (seina ja katuse
ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) õhupidavaks. Õhulekkerav ei tohi
ületada 4,0 m 3/(hm) 2 välispiirde kohta.
Üldised nõuded tehnosüsteemidele
Üksikelamus on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem
Ventilatsioonisüsteemi ventilaatori erivõimsus on 2,0 W/(l/s).
Üldised nõuded hoonete energiavarustusele
Hoone energiavarustus on energiatõhus. Üksikelamus on õhk-vesi soojuspump ja kamin.
24 / 25
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harjumaa, Jõelähtme vald, Koogi küla, Jägala-Joa tee 13 Vastutav arhitekt ja koostaja: Kristina Sepp
Üksikelamu Eelprojekt, töö nr. 100-2023, 28.09.2023
Seletuskirja koostas: Kristina Sepp, Volitatud arhitekt, tase 7
25 / 25
Jõelähtme Vallavalitsus Teie 05.01.2026 nr 526624
[email protected]
Postijaama tee 7 Meie 12.01.2026 nr 7.1-2/26/108-2
74202, Harju maakond, Jõelähtme
vald, Jõelähtme küla
Jägala-Joa tee 13 kinnistu kasutusloa eelnõu
kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Jõelähtme valla Koogi küla
Jägala-Joa tee 13 kinnistu kasutusloa eelnõu (menetlus nr 526624).
Kinnistu (katastritunnus 24501:001:2272) asub riigitee nr 11261 Jägala-Joa tee km 0,29-0,32
kaitsevööndis. Kasutusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121412063) kasutamiseks.
Transpordiamet on 11.10.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/21161-2 ehitusloa kooskõlastanud märkustega
ning sõlminud 11.03.2022 ristumiskoha ehitamise lepingu nr 7.1-1/22/5338-1 (edaspidi leping).
Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 50 lg 1 kohaselt on kasutusloa andmise eelduseks, et kõik
ehitusloaga kavandatud ehitised ja rajatised, sealhulgas juurdepääsud kinnistule, on rajatud
nõuetekohaselt ja vastavalt ehitusloale. Kasutusloa objektiks olevat ehitist ei ole võimalik kasutada
ilma ohutu ja normidele vastava juurdepääsuta.
Transpordiametit on 17.02.2025 teavitatud ristumiskoha ehitamise alustamisest riigitee nr 11261
Jägala-Joa tee km 0,31, kuid tööde lõpetamisest ei ole Transpordiametit teavitatud ega ole
ristumiskohta üle antud ehitise vastuvõtuaktiga, nagu näeb ette ristumiskoha ehitamise lepingu
punkt 3.4. Kuigi ristumiskoht on Transpordiametile teadaolevalt füüsiliselt valmis ehitatud (vt
joonis 1), ei ole see ametlikult Transpordiameti poolt vastu võetud.
Joonis 1. Väljavõte teevideost (mai 2025)
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Võttes arvesse eeltoodut ja lähtudes EhS § 50 lg 1, § 70 lg 2 ja lg 3 § 99 lg 3, samuti kliimaministri
17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame kasutusloa kooskõlastamata.
Enne kasutusloa korduvaks kooskõlastamiseks esitamist on vajalik Transpordiametile üle anda
lepingule vastav ristumiskoht. Ristumiskoha rajamine peab olema lõpetatud ning vastama
ristumiskoha ehitamise lepingu dokumentidele. Allkirjastatud vastuvõtuakt on aluseks objekti
kandmisele teeregistrisse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Prost
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
- Lisa 1. 10023_EP_AR-3-01_seletuskiri
- Lisa 2. 10023_EP_AR-4-01_Asendiplaan
Jana Prost
5792 4753,
[email protected]
2 (2)