Pr Piret Kuusküll Teie nr
Rae Sotsiaalkeskus
[email protected] Meie 29.08.2023 nr 7-8/221147/2304380
Kontrollkäik Rae Sotsiaalkeskusesse
Austatud Piret Kuusküll
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 23. augustil 2022 ette teatamata Rae Sotsiaalkeskuse
hooldekodu (edaspidi: hooldekodu) tegevust ja hoolealuste elamistingimusi.
Õige pea pärast kontrollkäiku lõpetas Rae Sotsiaalkeskus üldhooldusteenuse osutamise. Seetõttu
saadame Teile vaid lühikese kokkuvõtte tähelepanekutest, mida saaksite arvesse võtta, juhul kui
Rae Sotsiaalkeskus peaks taas hakkama üldhooldusteenust osutama (näiteks päevahoiuna).
Hooldekodus oli pidevalt kohal kaks hooldajat, kelle käsutuses olid mitmesugused inimeste eest
hoolitsemiseks vajalikud abivahendid. Töötajate teabevahetus toimis hästi, igapäevaste
hooldustoimingute ja käsimüügiravimite tarvitamise kohta tehti märkmeid. Hästi oli korraldatud
ka õendusabi. Samas nappis töötajatel aega, et hoolealuseid piisavalt sageli pesta ja
liikumisraskustega inimesi õue värske õhu kätte viia. Samuti oli abihooldustöötaja vahel jäetud
tööle ilma juhendajata. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 22 lõikes 3 on öeldud, et
abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.
Üldhooldusteenust saavate inimeste toimetulek ja inimväärne elu sõltub paljuski nendega vahetult
tegelevatest hooldekodu töötajatest. Hooldajaid peab olema piisavalt, et nad jõuaksid ära teha kõik
hooldusplaanis määratud hooldustoimingud ning anda hooldekodu elanikele muud vajalikku abi:
neid pesta, neile süüa anda jms.
Tähtis on töötajate väljaõpe: hooldajad peavad läbima SHS § 22 lõikes 4 sätestatud koolituse.
Hiljemalt 1. juulist 2026 peab üldhooldusteenuse osutaja tagama ööpäevaringselt vähemalt ühe
hooldustöötaja kohaloleku kuni 36 hoolealuse kohta ja lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja või
abihooldustöötaja kohaloleku kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni
jooksul.
Väga oluline on, et hooldekodu olmetingimused oleksid kohandatud elanike vajadustele, et ei
oleks takistatud majas liikumine ega inimeste eest hoolitsemine. Rae Sotsiaalkeskuse hoone ei
vastanud kõigile neile tingimustele. Maja oli puhas ja hubane, ent tunda oli ruumikitsikust.
Ühisruumid olid väikesed ja liikumisraskustega inimestel oli majas keeruline liikuda.
2
Sotsiaalministri määrusega on kehtestatud hoolekandeasutustele tervisekaitsenõuded, millest saab
juhinduda sobivate ruumide otsimisel või ehitamisel. Eeskätt tuleb jälgida, et hooldekodu
hoonesse pääseks hõlpsalt ka ratastooli ja muude abivahenditega ning et ruumides oleks võimalik
nende abivahenditega ka liikuda. See tähendab, et mitmekorruselises majas peaks olema lift ning
ukseavad peaksid olema piisavalt laiad ja lävepakkudeta.
Magamistoad peaksid olema ühe- ja kahekohalised ning tubade pindala peaks olema vastavalt
vähemalt 8 m2 ja 12 m2. Kahekohalises toas peab olema tagatud elanike privaatsus, kui näiteks
üks toa elanikest kasutab potitooli või vahetatakse tal mähkmeid. Igal inimesel peaks toas olema
kapp isiklike asjade hoidmiseks, samuti peaks olema võimalik toaust seestpoolt lukustada ja avada.
Pesuruumid peavad olema avarad ja ligipääsetavad, et neis oleks võimalik takistusteta pesta ka
lamajaid. Ka üldruumid peavad olema sobiva suurusega, et elanikel oleks mugav seal aega veeta.
Tänapäevase hooldekodu loomulik osa on töötajate väljakutse süsteem, mille abil saab inimene
suurema vaevata abi kutsuda. Selliseid seadmeid Rae Sotsiaalkeskuses ei olnud.
Hooldekodu oli pingutanud, et leida elanikele võimalusi mõtestatult aega veeta. Eriti tore oli see,
et hooldekodu tegi koostööd vabatahtlike seltsilistega, kes käisid eakatega vestlemas ja neile seltsi
pakkumas. Lähedased said hooldekodu elanikke külastada, veebisuhtluse tarbeks kasutati
tahvelarvutit. Kahjuks ei pääsenud kõik soovijad regulaarselt õue, kuna hooldekodu töötajad oli
pidevalt hõivatud hooldustoimingutega ning neil ei olnud aega inimesi õue viia. Mõtestatud
ajaveetmise võimalusi oleks võinud olla rohkem.
Oluline on, et ka suurema liikumispuudega ja voodihaigetele inimestele pakutaks jõukohast
tegevust. Sellised hoolealused ei peaks olema kuude kaupa vaid siseruumides, neile peab andma
võimaluse värskes õhus viibida. Ka ratastooli kasutajad peavad saama õues käia ning vajaduse
korral tuleb neid selles igati abistada. Inimeste suuremat abivajadust tuleb arvestada personali
koosseisu ning tööülesandeid planeerides, et personalinappus ei takistaks hoolealustega
tegelemist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise