Regionaal- ja Põllumajandusministeerium_Kiri

Hr Tõnis Tänav Teie nr Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Meie 10.08.2023 nr 6-2/231129/2304088 Lugupeetud Tõnis Tänav Õiguskantsleri poole pöördus avaldaja, kes on mures kavandatavate muudatuste pärast, mille järgi tuleb alates 01.01.2024 kalapüügiga seotud andmed esitada üksnes elektrooniliselt. Kalapüügiseaduse (KPS) § 61 lg 81 alusel võib Vabariigi Valitsus määrusega kehtestada nõude esitada kalapüügiga seotud andmed Põllumajandus- ja Toiduametile üksnes elektrooniliselt ka nendel juhtudel, kui see ei ole Euroopa Liidu õigusaktiga nõutud. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas 10.07.2023 eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisele määruse „Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” eelnõu. Eelnõu §-st 5 tulenevalt on andmete esitamise viis alates määruse jõustumisest 01.01.2024 üksnes elektrooniline. Kaluritel tuleb nii merel kui siseveekogul toimuva kalapüügi andmete esitamiseks kasutada nutiseadmes rakendust PERK ja kalalaeva kalapüügiloa korral on kasutusel rakendus ERS. Eelnõu näeb ette, et isikul, kes vastava püügireisi osas andmeid esitab, peab PERKi rakenduse kasutamiseks vajalik seade püügireisil kaasas olema (eelnõu § 9 lg 3). Elektroonilise andmete esitamise kohustus kohaldub edaspidi igasuguse püügiviisi puhul, st laevaga, mootorsõidukiga (talvel nt saan) või jalgsi ehk ka kahlamispükstes kalastamise korral. Kehtiva määruse kohaselt on kasutusel hübriidsüsteem, kus osa andmeid laekub ainult elektroonilisel kujul eelnimetatud rakenduste vahendusel ning osa paberkandjal. Valdavalt kasutavad kutselised kalurid paberil püügipäeviku esitamise võimalust. Määruse seletuskirja kohaselt oli kalalaeva püügiandmete edastamise rakenduse ERS ja kaluri kalapüügiloa alusel toimunud püügitegevuse andmete raporteerimise süsteemi PERK kasutajaid 2022. aastal vaid 130. Seoses avaldusega on tekkinud küsimused ja märkused, millele palun Teil vastata. 1. Eelnõu seletuskirjast saab järeldada, et täiselektroonilise andmete esitamise nõude peamiseks eesmärgiks on tagada senisest operatiivsem püügiaruandlus, tõhusam järelevalve ja vahetu kvooditäituvuse jälgimine. Riigi mugavus andmete kogumisel ei peaks olema kaalukam isiku õigusest vabale eneseteostusele (PS § 19 lg 1). Isiku tegutsemisvabadusele ei tohiks saada takistuseks nutiseadme puudumine või oskus seda kasutada, samuti mitte juurdepääsu puudumine internetile. Elektrooniliste lahenduste kasutamise võimaluste loomisel, mis on isikule soodsad näiteks kasutajamugavuse, aja ja kulude kokkuhoiu või muul põhjusel, tuleb riigil tagada, et inimestel säiliksid mõistlikus ulatuses ka muud võimalused oma kohustusi riigi ees täita (vt ka õiguskantsleri 24.09.2021 kiri „Igaühe õigused ja valikud e-riigis“).  2 PS §-st 14 tuleneb õigus heale haldusele, mis nõuab inimese võimalikult vähest koormamist avaliku võimuga suhtlemisel, kohustust peab olema võimalik täita võimalikult kiiresti ja mugavalt, üleliigse asjaajamise ja kuluta. Täiselektrooniline lahendus isikule tema kohustuse täitmiseks ei peaks olema eesmärk omaette, vaid üksnes vahend eesmärkide saavutamisel. Seal, kus põhjendatud, on elektrooniline lahendus alternatiiv, mitte aga muude võimaluste asendaja (vt õiguskantsleri 04.05.2018 arvamus). Määruse eelnõuga ei jäeta kutselistele kaluritele ühtegi muud võimalust oma andmete esitamise kohustuse täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda ka seletuskirjas väidetuga, et PERK rakenduse kasutamiseks ettenähtud seadme mitte töötamise või kasutaja hooletuse/võimetuse korral seadme käsitlemisel „on andmete esitaja kohus leida selleks muu võimalus, kas siis kodus või abivalmis naabrimehe juures“. Palun selgitage, kas kaalusite eesmärgi saavutamiseks ka võimalusi paberkandjal püügipäevikute esitamise mugavamaks, täpsemaks ja sagedasemaks muutmiseks ehk kehtiva hübriidsüsteemi tõhustamist ning põhjendatud juhtudel paberkandjal püügipäeviku esitamise võimaluse säilitamist? 2. Seletuskirjast võib lugeda, et kaluri kliendirakendus PERK on vabatahtlikuna püügitegevuse andmete esitamisel kasutusel 2018. aastast, kuid selle kasutusaktiivsus on väga madal kui mitte öelda kalurkonna hulgas olematu. Kirjeldatud andmetest järeldub, et rakenduse kasutajate arv ega kasutamine ei aktiveerunud ka 2022. aasta septembris asjaomastele isikutele läbiviidud PERK rakenduse kasutamise koolituste järel. Kas olete uurinud põhjuseid, miks kalurid seni ei ole soovinud kliendirakendust kasutada? Millest võib vähene huvi rakenduse kaudu andmete esitamiseks olla tingitud? Kas peale selle, et rakenduse kasutamine muuta kohustuslikuks, on astutud ka muid samme, et kalurite hulgas rakenduse vabatahtlikku kasutamist soodustada? 3. Kuidas on kavas maandada seletuskirjas toodud kliendirakenduse kasutamist seni pärssinud riske (nagu digioskuste puudumine) ning sihtgrupi eripärad (sh vene keelt emakeelena kõnelevate kalurite suur osakaal)? Arvestada tuleb, et sihtrühma hulgas ei ole vajaka mitte üksnes kliendirakenduse kasutamise oskusest, vaid probleem võib olla laiem, seisnedes kartuses ja oskamatuses kasutada nutiseadmeid üleüldiselt (pidades silmas ka seletuskirjas toodud keskmist kaluri vanust 54 aastat). 4. Miks on kavas paberkandjal andmete esitamiselt täiselektroonilise andmete esitamise nõudele üleminekul kehtestada lühike jõustumise tähtaeg? Üleminekuajaga seotud probleemi võimendab asjaolu, et praegu kalurid elektroonilist andmete esitamist praktiliselt ei kasuta (seletuskirja kohaselt oli 2023. aasta alguses siseveekogudel null ja rannaaladel 121 igapäevast kasutajat, mis moodustab alla 1% määruse sihtrühmast). KPS seletuskirjas on § 61 lg 81 kohta selgitatud, et Vabariigi Valitsuse määruse menetlemisel tuleb seada sätte jõustumise tähtaeg, mis oleks piisav uute nõuetega kohanemiseks. On küsitav, kas seletuskirjas toodud andmeid ja olukorra kirjeldust arvestades saab kavandatud üleminekuaega pidada piisavaks. 5. KPS § 77 lg 2 kohaselt kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Seega võib edaspidi kaasneda oht, et iga andmete elektroonilisel teel esitamise ebaõnnestumise või eksimusega (sh reaalses elus esineda võivate asjaolude tõttu nagu halb või puuduv internetiühendus, nutiseadme tõrkumine külmas või märgades oludes, lugemisprillide kasutamise vajadus nutiseadme kasutamisel, külma eest kaitsvate kinnaste kasutamine vms) kaasneb isiku jaoks rahatrahv. Kas olete kaalunud üleminekuperioodi kehtestamist nii, et kaluritel oleks aega ilma rahatrahvi hirmuta kohaneda uute nõuetega?  3 6. Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel on kättesaadav PERKi kasutusjuhend, mis on koostatud 2017. aastal. Seletuskirjast selgub, et kliendirakenduse toimivust ja kasutajamugavust on lähtuvalt koolitustel saadud tagasisidest parendatud, millest järeldub ka vajadus kasutusjuhendi muutmiseks. Palun selgitage, kas kaluritele on kättesaadav ka ajakohastatud PERKi kasutusjuhend (sh muukeelne) ning lisage sellele viide või esitage uuendatud kasutusjuhend. Lisaks mahukale kirjalikule kasutusjuhendile on asjakohane koostada lihtne videoõpetus PERKi kasutamise kohta püügireisi etappide lõikes. Kui selline videoõpetus juba olemas või loomisel on, siis palume see edastada või saata viide veebilehele. Kui videomaterjali veel ei ole, siis palume pildiviidetena juhendmaterjali kaluri kliendirakenduse kasutamise kohta. 7. Seletuskirjast ei nähtu, et oleks analüüsitud võimalikke negatiivseid mõjusid, mis kaasnevad täiselektroonilisele andmete esitamisele üleminekul kutselistele kaluritele. Ei saa välistada, et täiselektroonilisele andmete esitamise nõudele üleminek võib piirata teatud hulga, eelkõige vanemaealiste ja nutiseadme kasutamise kogemuseta, kalurite võimalust tegeleda oma kutsetegevusega (PS § 29 lõikes 1 tagatud õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta). Seda silmas pidades palun kaaluge määruse eelnõu juurde täiendava põhiseaduslikkuse analüüsi tegemist, millest nähtuks piirangu eesmärk ning kaalutlused, mis võimaldaks piirangut pidada sobivaks, vajalikuks ja mõõdukaks. Kui Teil on kõnealuse küsimuse kohta veel märkuseid või materjale, siis palun lisage need vastuskirjale. Ootame Teie vastuseid võimalusel hiljemalt 24. augustil 2023. Kui vajate vastamiseks kauem aega, siis palun andke sellest teada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Lopman ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Teadmiseks: avaldaja (isikuandmeteta) Ivika Nõukas 693 8418 [email protected]