Õiguskantsler Teie: 07.06.2023 nr 14-
Kohtu 8 5/230792/2303040
15193 Tallinn
Meie: 4.08.2023 nr 8-
5/23/1900-2
Arvamuse andmine koolitee korraldamise kohta
Lugupeetud õiguskantsler
Pöördusite 07.06.2023 Haridus- ja Teadusministeeriumi poole (kiri 8-5/23/2685) sooviga saada
meiepoolne hinnang õpilase kooliteekonna korraldamise kohta, milline oleks mõistlik aeg,
mille jooksul laps peaks kooli jõudma, ning kas sellise ajalise piirangu kehtestamine oleks
vajalik. Oma kirjas viitasite õiguskantsleri varasemale analüüsile (õiguskantsleri 14.04.2023
seisukoht „Õpilase kooliteekonna korraldamine“).
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõikes 3 (edaspidi PGS), mis puudutab kogu
õpilaskonda, on ette nähtud, et vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on
elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. Kindlasti on
võimalus olemasolevat sätet vajaduse korral muuta. Näiteks sätestada, et kõigil õpilastel, kelle
jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit.
Selline lähenemine võib aga hakata kitsendama lapsevanema õigust oma lapsele kool valida.
Et tegelikkuses oleks paljude õpilaste koolitee ajaliselt pikk ja veel linnalises asulas, välistab
meie hinnangul see, et valla- või linnavalitsusel on kohustus määrata igale õpilasele
elukohajärgne kool (PGS § 7 lõige 4). Elukohajärgse kooli määramise oluliseks tingimuseks on
õpilase elukoha lähedus koolile. Väga suur osa õpilastest õpib oma elukohajärgses koolis. Kui
omavalitsus ei arvesta elukohajärgse kooli määramisel õpilase elukoha lähedust koolile, tuleks
hinnata vastava omavalitsuse elukohajärgse koli määramise põhimõtete ja korra õiguspärasust.
Maapiirkonnas on vahemaad suuremad ning kõik õpilased ei pruugi tõesti 60 minutiga kooli
jõuda. Kuna võib olla ka selliseid situatsioone, et õpilane peabki osaliselt teekonna läbima jala
ja osaliselt (kooli)transpordiga ning see komplektina võtabki rohkem aega ning omavalitsusel
ei pruugigi alati olla võimalik sellele teele, mille õpilane jala läbib, (kooli)transporti sõitma
panna. Või see ei ole lihtsalt mõistlik. Samas saab iga omavalitsus ise selle läbi analüüsida ja
transpordi mõistlikult korraldada, arvestades seejuures kehtestatud riiklikku regulatsiooni.
Meieni on viimastel aastatel jõudnud vaid üksikud kaebused koolitee mõistlikkuse küsimuses
ning enamasti on omavalitsused siiski mõistliku lahenduse võimaldanud. Seega ei ole
küsimuses meile teadaolevalt ulatuslikku probleemi, mis oleks nõudnud õigusaktides
muudatuste tegemist. Pigem on vaja üksikküsimustes vastava omavalitsusega dialoogi pidada.
Meie hinnangul on probleem lahendatav kohalike omavalitsuste poolt koolitranspordi mõistliku
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
korraldamisega nii, et oleksid tagatud kõigi koolitransporti kasutatavate õpilaste huvid.
Mööname, et tegu on väga komplektse küsimusega ning me ei ole siinkohal analüüsinud, kuidas
tuleks käituda õpilastega, kes ei õpi elukohajärgses koolis (milline on sel juhul omavalitsuse
kohustus) või õpilastega, kes õpivad teise omavalitsuse poolt peetavas koolis (mis samuti ei ole
elukohajärgne kool). Siin tuleb lisaks vastata küsimustele, mida õpilastele tuleks sellistel
juhtudel tagada ja kelle poolt ning kas koolitranspordi korraldab sellisel juhul elukohajärgne
või kooli pidav omavalitsus või seda tehakse koostöös. Oleme siiani leidnud, et see pigem peaks
toimuma omavalitsuste koostöös, kuna loogiliselt peaksid mõlemad tundma end õpilaste suhtes
kohustatud isikutena.
Lasteaia asukoha kauguse osas lapse/pere elukohast märgime, et teadaolevalt ei näe kehtiv
koolieelse lasteasutuse seadus (edaspidi KELS) praegu ette, et lapsele peab andma lasteaiakoha,
mis asub tema pere elukohale võimalikult lähedal. Samuti ei võimalda kehtiv KELS
lapsevanemal nõuda lasteaiakohta konkreetses lasteaias, vaid teeninduspiirkonna lasteaias.
KELS annab omavalitsustele laia kaalumisruumi, kuidas teeninduspiirkondi määrata ja
lasteaiakohtade jagamine korraldada. Seadus ei keela teeninduspiirkonnaks kehtestada kogu
kohaliku omavalitsuse territooriumi. Õiguskantsler on korduvalt leidnud ja me nõustume, et
lasteaiateenus peab olema ka asupaiga poolest kättesaadav. Kehtivas õigusruumis on selles
küsimuses probleeme esinenud. Koostatavas alushariduse ja lapsehoiuseaduse eelnõus kaotame
teeninduspiirkonna mõiste ja näeme ette, et vanem saab valida lapse ja pere jaoks kõige
sobivama lasteaia, nt töölemineku teel või töökoha lähedal või lapse elukoha või vanavanemate
elukoha lähedal. Eelnõus on lisaks sätestatud, et kui vanema soovitud lasteaias ei ole vabu kohti
vanema soovitud algusajal, peab omavalitsus teise lasteaia pakkumisel oluliste asjaoludena
arvestama esmajärjekorras lapse elukoha lähedust pakutavale lasteaiale ja sama pere teise lapse
käimist samas lasteaias. Eelnõu ei määra, kumb neist kahest kriteeriumist on olulisem, mis
tähendab, et mõlemad on võrdse tähtsusega. Mis on elukoha lähedus, ei ole eelnõus täpsemalt
määratletud. Lihtsustades saame praegu öelda, et elukoha lähedus lasteaiast tähendab esimest
lasteaeda elukohast.
Oleme valmis kaaluma õigusaktide muutmist, kui selleks vajadus on ilmnenud, kuid meie
kogemuse kohaselt on tegemist pigem üksikjuhtumitega, mida on võimalik lahendada koostöös
vastava omavalitsusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raina Loom
õigus- ja personalipoliitika osakonnajuhataja
Mare Tamm
735 0162
[email protected]
2 (2)