Teie 20.07.2023 nr 2-3/15-23
Riigikogu Kantselei
[email protected] Meie 04.08.2023 nr 10-2/231123/2304027
Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise
usaldusküsimusega sidumise põhiseaduspärasusest
Austatud härra Helir-Valdor Seeder
Tänan Teid kirjaliku küsimuse eest, mis puudutab Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud
eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumist.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 kohaselt seisneb õiguskantslerile esitatud kirjalik
küsimus tema võimkonda kuuluva üksikküsimuse kohta teabe küsimises. Seetõttu vastan
seaduseelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumise põhiseaduspärasuse kohta üksnes
õiguskantsleri pädevuse vaatest.
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 98 esimese lõike kohaselt võib Vabariigi Valitsus siduda tema
poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega. Sama paragrahvi teine lõige
sätestab, et hääletamine ei saa toimuda varem kui ülejärgmisel päeval pärast eelnõu sidumist
usaldusküsimusega ning et kui Riigikogu ei võta eelnõu vastu, astub valitsus tagasi.
Põhiseaduse see paragrahv ei kehtesta usaldusküsimusega sidumisele otsesõnu ühtegi muud raami.
Raam on siiski tuletatav põhiseaduse sätetest, mis sisaldavad parlamentaarse demokraatia
põhimõtet. See kohustab leidma tasakaalu ühelt poolt enamuspõhimõtte ning teiselt poolt
vähemuse kaitse vajaduse vahel.
Seaduseelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumine tähendab sisuliselt eelnõu
rahvaesinduselt täitevvõimule ülevõtmist ja rahvaesindajate asetamist olukorda, kus neil tuleb
eelnõu muutmise võimaluseta hääletada eelnõu vastuvõtmise poolt või vastu.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikogul ja igal selle liikmel rahva tahet esindades õigus ja kohustus
töötada eelnõud hoolikalt läbi, leida ja parandada vead, mahendada võimalikku ebaõiglust ning
saada eelnõu autoritelt ja ekspertidelt selged vastused eelnõu mõjude kohta. Seda sõltumata sellest,
kas saadik kuulub valitsust toetavasse või valitsust vastustavasse fraktsiooni. Seega saab eelnõu
usaldusega sidumist pidada põhiseaduspäraseks vaid tõesti erandlikel juhtudel, mil riigielu teisiti
takerduks ja muud väljapääsu sisuliselt pole. See ei tohi olla mugavusvalik.
2
Kui eelnõu seotakse usaldusega juba algatamisel tähendab see, et eelnõule ei määrata
juhtivkomisjoni (RKKTS § 136 lg 1), millele oleks võimalik muudatusettepanekuid arutamiseks
esitada (vrdl RKKTS § 99 lõikega 4) – seega ei ole võimalik Riigikogus ka muudatusettepanekuid
arutada. Eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumine enne eelnõu teist lugemist tähendab,
et esitatud muudatusettepanekuid ei ole võimalik hääletusele panna (RKKTS § 137 lg 6).
Kindlasti tuleks eelnõu usaldusküsimusega sidumist põhiseadusvastaseks pidada siis, kui
Vabariigi Valitsus asub eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimuse sidumist eelnõu algatamisel või
enne eelnõu teist lugemist kasutama mugavusvalikuna. Kuna menetlusnõuete oluline rikkumine
võib samuti tingida seaduse põhiseadusvastasuse, siis on õiguskantsleril sellisel juhul PS § 142
kohaselt pädevus teha Riigikogule ettepanek viia seadus põhiseadusega kooskõlla ning ettepaneku
mittejärgimisel teha Riigikohtule ettepanek tunnistada seadus põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.
Hea riigiõiguslik tava ja põhiseaduspärane parlamendikultuur nõuavad vastastikust austust,
valimistulemuse ning sedakaudu üksteise valijate austamist. Tänapäeva demokraatia nõuab ka
vähemuste kaitset, reeglitest kinnipidamist, väärikust suhtluses, vastandlike arvamustega inimeste
koostööd ning sõltumatuid institutsioone. Seaduseelnõusid tuleb arutada ettenähtud korras,
seejuures tuleb kuulata asjatundjaid ning kaaluda muudatuste häid ja halbu mõjusid. Enne seaduste
vastuvõtmist tuleb neile võimalikult laia toetust otsida. Eelnõudega peavad olema valmis tööd
tegema kõik osapooled. Sellise töökultuuri saavad kujundada üksnes fraktsioonid ise, mõeldes ka
tulevikule.
Õiglast parlamendikultuuri aitab saavutada see, kui kujutletakse end nii valitsuse liikme kui ka
Riigikogu liikme rolli, nii valitsuse plaanide toetajaks kui ka nende vastaseks. Eelnõude
menetlemise korraldus peab tunduma õiglane igast vaatepunktist. See on ka ettenägelik, sest
koalitsioonid muutuvad. Riigielu ei tohi seisma jääda ja ka kokkuleppedemokraatias otsustab
lõpuks parlamendi enamus.
Loodan, et sellest vastusest on abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Liina Lust-Vedder 693 8429
[email protected]