EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/20-1088 - Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise
protokolli eelnõu heakskiitmine ja allakirjutamiseks volituse andmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 30.09.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/665047e8-133a-481a-aec2-d0aaed76cd0f
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/665047e8-133a-481a-aec2-d0aaed76cd0f?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Draft Protocol Amending the Implementing Arrangement of the Agreement on Social Insurance Provisions between the Republic of Estonia and the Republic of Moldova done at Tallinn , on October 19 th 2011 Ministry of Social Affairs of the Republic of Estonia and Ministry of Health, Labour and Social Protection of the Republic of Moldova desiring to amend the Implementing Arrangement of the Agreement on Social Insurance Provisions between the Republic of Estonia and the Republic of Moldova done at Tallinn, on October 19 th 2011 (hereinafter referred to as “ the Arrangement ”), have agreed as follows: Article 1 Article 6 of the Arrangement shall be amended as follows: “Article 6. The Transmission of the Medical Data In order to award a pension for disability from Republic of Moldova to a person living in the Republic of Estonia, the competent institution of the person's state of residence shall send to the competent institution awarding the pension for disability the M edical form (Appendix 4) describing the state of health of this person.“. Article 2 Appendix 4 (Medical Form) to the Arrangement shall be replaced by the Annex to this Protocol. Article 3 The Arrangement and this Protocol shall be interpreted and applied as a single document. Article 4 This Protocol shall enter into force when the Protocol Amending the Agreement on Social Insurance Provisions between the Republic of Estonia and the Republic of Moldova enters into force. Done ………….. …………….., on ............................................... 20..... in two original copies in the Estonian, Romanian and English languages, all texts being equally authentic. In case of dispute in interpretation, the English text shall prevail. In witness whereof, the duly authorised representatives have signed this Protocol. For the Ministry of Social Affairs of the Republic of Estonia For the Ministry of Health, Labour and Social Protection of the Republic of Moldova
Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahel 19. oktoobril 2011. a Tallinnas sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingu rakenduskokkuleppe muutmise protokoll Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium ja Moldova Vabariigi Tervise-, Töö- ja Sotsiaalkaitseministeerium, soovides muuta Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahel 19. oktoobril 2011. a Tallinnas sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingu rakenduskokkulepet (edaspidi rakendus kokkulepe ) , on kokku leppinud alljärgnevas. Artikkel 1 Rakendusk okkuleppe a r tik kel 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Artikkel 6 Meditsiiniandmete edastamine Eesti Vabariigi territooriumil elavale isikule Moldova Vabariigi töövõimetuspensioni määramisel saadab isiku elukohariigi järgne pädev asutus töövõimetuspensioni määravale pädevale asutusele isiku terviseseisundit kirjeldava meditsiinilise läbivaatuse tõendi vormi (lisa 4 ).“. Artikkel 2 Rakenduskokkuleppe lisa 4 ( meditsiinilise läbivaatuse tõendi vorm ) asendatakse käesoleva protokolli lisaga. Artikkel 3 Rakendusk okkulepet ja käesolevat protokolli tõlgendatakse ja rakendatakse ühe dokumendina. Artikkel 4 Käesolev protokoll jõustub Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustus lepingu muutmise protokolli jõustumisel. Koostatud ………………… 20 20. aastal ……………… kahes originaaleksemplaris eesti, rumeenia ja inglise keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamisel tekkivate erimeelsuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist. Selle kinnituseks on nõuetekohaselt volitatud esindajad protokollile alla kirjutanud. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi nimel Moldova Vabariigi Tervise-, Töö- ja Sotsiaalkaitseministeeriumi nimel
Draft Protocol amending the Agreement on Social Insurance Provisions between the Republic of Estonia and the Republic of Moldova The Republic of Estonia and the Republic of Moldova , hereinafter the Contracting Parties, desiring to amend the Agreement on Social Insurance Provisions between the Republic of Estonia and the Republic of Moldova, done at Tallinn, on October 19 th 2011 (hereinafter referred to as “ the Agreement” ), have agreed as follows: Article 1 Throughout the text of the Agreement, the term „invalidity“ shall be replaced by the term „disability“. Article 2 1. Subparagraph 2 of paragraph 1 of Article 1 of the Agreement shall be replaced by the following: “ 2) competent authority: in the Republic of Estonia : the Ministry of Social Affairs, and in the Republic of Moldova : the Ministry of Health, Labour and Social Protection;”. 2. S ubparagraph 6 of paragraph 1 of Article 1 of the Agreement shall be replaced by the following: “ 6) pension: for the Republic of Estonia – periodical payments provided by legislation governing mandatory state pension insurance in case of old age and loss of provider ; and for the Republic of Moldova – periodical payments provided by legislation in case of old age, disability and loss of provider;”. 3. Subparagraphs 8 and 9 shall be added to Article 1 paragraph 1 of the Agreement: “8) personal data – any data concerning an identified or identifiable natural person, regardless of the form or format in which such data exist s ; 9) processing – any operation or set of operations which is performed on personal data or on sets of personal data, whether or not by automated means.”. Article 3 P aragraph 4 of Article 8 of the Agreement shall be replaced by the following: “4. Persons receiving an old-age pension or a pension for disability of the Republic of Moldova shall not be entitled to a survivor’s pension at the same time. The payment of the awarded survivor’s pension shall be suspended, if the other Contracting Party awards to the person an old-age pension or the Republic of Moldova awards to the person a pension for disability.” . Article 4 A rticle 9 of the Agreement shall be replaced by the following: “Article 9 Medical Examinations 1. For the purposes of assessing the person's ability to work and disability, where this is relevant for a claim for a pension for disability , the competent institution of the Republic of Moldov a shall apply its legislation. 2. To assist in the assessment referred to in paragraph 1 of this Article, the competent institution of the Republic of Estonia in whose territory the person resides shall, at the request of the competent institution of the Republic of Moldova forward to the latter free of charge any available relevant medical reports and documents provided by the person.” . Article 5 Paragraph 3 of Article 10 shall be amended as follows: “ 4 . If a person who was awarded the pension for incapacity for work by the Republic of Estonia , when he or she was residing in the territory of the Republic of Estonia , moves his or her place of residence to the territory of the Republic of Moldova, the Republic of Estonia shall continue to pay the pension for incapacity for work until the expiry of the determined term of the permanent incapacity for work, or, if the person’s category of disability or permanent incapacity for work has been determined for an unspecified term, until the person reaches the national pensionable age of the Republic of Estonia.”. Article 6 Article 10 1 shall be added to the Agreement: “Article 10 1 Protection of Personal Data 1. For the implementation of this Agreement and the legislation, the competent institutions of the Contracting Parties shall process the personal data received from each other in accordance with this agreement and their national legislation. 2. The competent institutions of the Contracting Parties shall maintain and protect the confidentiality of the personal data received from each other. Personal data may be collected and processed only as necessary to apply the legislation referred to in this Agreement. 3. Any onward transfer of personal data to third persons is prohibited, unless the disclosure is required or permitted under the national legislation of the Contracting Parties. 4. The competent institutions of the Contracting Parties shall take all reasonable measures to ensure that personal data is up to date, complete and limited to what is necessary in relation to the purposes for which it is processed. 5 . The competent institutions of the Contracting Parties shall take appropriate technical, physical and organizational measures to efficiently protect personal data against unauthorized processing, including unlawful access, use, disclosure, modification and destruction. 6 . The competent institutions of the Contracting Parties shall inform each other without delay when they realize that personal data disclosed to each other is inaccurate, has changed or should not have been disclosed to each other. The competent institutions shall rectify any inaccurate personal data, erase or restrict access to such personal data. 7 . The competent institutions of the Contracting Parties shall keep records of all the processing activities of the personal data . 8 . The competent institutions of the Contracting Parties shall keep the personal data in a form, which permits identification of the person whom the data relates to, for no longer than is necessary for the purposes for which the personal data is processed. 9 . The competent institutions of the Contracting Parties shall upon request provide the person, to whom the personal data relates, information about the content and processing of his or her personal data. A person may receive a copy of his or her personal data undergoing processing. 10. The competent institutions of the Contracting Parties shall, upon request of the person to whom the personal data relates, rectify his or her inaccurate personal data or restrict processing of such personal data without undue delay, except where the request is unfounded or there are some other legal grounds in the legislation of the Contracting Parties for refusing to fulfil the request. 11. Should the person find that his or her rights have been violated during the processing of his or her personal data, the Contracting Parties shall ensure that the person has the right to lodge a complaint to an independent data protection authority or court to protect his or her rights. 12. The Contracting Parties shall decide on the personal data that is necessary to apply this Agreement in the Implementing Arrangement of this Agreement.”. Article 7 The Agreement and this Protocol shall be interpreted and applied as a single document. Article 8 This Protocol shall enter into force on the first day of the third month following the date when the Contracting Parties have confirmed in written notifications exchanged via diplomatic channels that the legal procedures for the entry into force of the Protocol have been completed. The date of exchanging written notifications shall be the date when the last notification is received. Done at ……………………….., on ............................................... 20..... in two original copies in the Estonian, Romanian and English languages, all texts being equally authentic. In case of dispute in interpretation, the English text shall prevail . In witness whereof, the duly authorised representatives have signed this Protocol. For the Republic of Estonia For the Republic of Moldova
Tõlge inglise keelest Eelnõu Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokoll Eesti Vabariik ja Moldova Vabariik (edaspidi lepingupooled ) , soovides muuta Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelist sotsiaalkindlustuslepingut, mis on alla kirjutatud 19. oktoobril 2011 . a Tallinnas (edaspidi leping ) , on kokku leppinud alljärgnevas. Artikkel 1 Kogu lepingu teksti ulatuses asendatakse termin „invaliidus“ terminiga „töövõimetus“. Artikkel 2 1. Lepingu artikli 1 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) pädev võimuorgan : - Eesti Vabariigis: Sotsiaalministeerium ja - Moldova Vabariigis: Tervise-, Töö- ja Sotsiaalkaitseministeerium;“. 2. Lepingu artikli 1 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 6) pension : - Eesti Vabariigis: õigusaktides sätestatud perioodilised väljamaksed riiklikust pensionikindlustusest vanaduse ja toitja kaotuse korral; ja - Moldova Vabariigis: õigusaktides sätestatud perioodilised väljamaksed vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral;“. 3. Lepingu artikli 1 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „8) isikuandmed – mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on esitatud; 9) isikuandmete töötlemine – igasugune isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum.“. Artikkel 3 Lepingu artikli 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4. Isikutel, kes saavad vanaduspensioni või Moldova Vabariigi töövõimetuspensioni, ei ole samal ajal õigust toitjakaotuspensionile. Määratud toitjakaotuspensioni maksmine peatatakse, kui teine lepingupool määrab isikule vanaduspensioni või Moldova Vabariik määrab isikule töövõimetuspensioni.“ . Artikkel 4 Lepingu artikkel 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Artikkel 9 Tervisekontroll 1. Kui töövõimetuspensioni taotluse läbivaatamisel osutub vajalikuks anda hinnang isiku töövõimele ja puudele, kohaldab Moldova Vabariigi pädev asutus oma riigisiseseid õigusakte. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud hinnangu andmise toetamiseks edastab Eesti Vabariigi pädev asutus, mille territooriumil isik elab, Moldova Vabariigi pädeva asutuse nõudmisel viimasele tasuta kõik asjakohased meditsiiniaruanded ja -dokumendid.“. Artikkel 5 Lepingu artikli 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3 . Kui isikule on Eesti Vabariigi territooriumil elamise ajal määratud Eesti Vabariigi töövõimetuspension ja ta asub elama Moldova Vabariigi territooriumile, jätkatakse talle Eesti Vabariigi töövõimetuspensioni maksmist püsiva töövõimetuse tähtaja lõpuni või kui isikule on invaliidsus või püsiv töövõimetus määratud tähtajatult, siis Eesti Vabariigis kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni.“ . Artikkel 6 Lepingut täiendatakse artikliga 10 1 järgmises sõnastuses: „Artikkel 10 1 Isikuandmete kaitse 1. Lepingu ja õigusaktide rakendamisel töötlevad lepingupoolte pädevad asutused üksteiselt saadud isikuandmeid vastavalt käesolevale lepingule ja riigis kohaldatavatele õigusaktidele. 2. Lepingupoolte pädevad asutused hoiavad ja kaitsevad üksteiselt saadud isikuandmete konfidentsiaalsust. Isikuandmeid võib koguda ja töödelda ainult siis, kui see on vajalik lepingus viidatud õigusaktide kohaldamiseks. 3. Isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele on keelatud, välja arvatud juhul , kui andmete avaldamist nõuavad või lubavad lepingupoolte õigusaktid. 4. Lepingupoolte pädevad asutused rakendavad mõistlikke meetme i d, et tagada isikuandmete ajakohasus ja täielikkus , ning piirduvad andmete töötlemise eesmärgi saavutamiseks vajalike isikuandmete töötlemisega . 5. Lepingupoolte pädevad asutused rakendavad asjakohaseid tehnilisi, füüsilisi ja korralduslikke meetmeid, et pakkuda tõhusat kaitset isikuandmete loata töötlemise eest, sealhulgas ebaseadusliku andmetega tutvumise ning andmete kasutamise, avalikustamise, muutmise ja hävitamise eest. 6. Lepingupoolte pädevad asutused annavad üksteisele viivitamata teada , kui selgub, et üksteisele avalikustatud isikuandmed on ebaõiged, neid on muudetud või kui selliseid isikuandmeid ei oleks tohtinud teisele lepingupoolele avaldada. Pädevad asutused parandavad ebaõiged isikuandmed, kustutavad sellised isikuandmed või piiravad selliste isikuandmetega tutvumist. 7. Lepingupoolte pädevad asutused peavad kõigi isikuandmete töötlemise toimingute kohta arvestust. 8. Lepingupoolte pädevad asutused säilitavad isikuandmeid kujul, mis võimaldab isikuandmetega seotud isikuid tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. 9. Kui isik, kelle isikuandmeid töödeldakse, taotleb teavet oma isikuandmete sisu ja töötlemise kohta, väljastab lepingupoole pädev asutus vastava teabe. Isik võib saada oma töödeldavatest isikuandmetest koopia . 10. Kui isik, kelle isikuandmeid töödeldakse, taotleb oma isikuandmete parandamist, paranda b lepingupoole pädev asutus põhjendamatu viivituseta tema ebaõiged isikuandmed või piira b selliste isikuandmete töötlemist, välja arvatud juhul, kui taotlus on põhjendamatu või kui lepingupoole õigusaktides esineb muu õiguslik alus taotluse täitmisest keeldumiseks. 11. Kui isik leiab, et isikuandmete töötlemisel on tema õigusi rikutud, taga b lepingupool, et isikul on õigus esitada oma õiguste kaitseks kaebus sõltumatule andmekaitseasutusele või kohtule. 12. Käesoleva lepingu kohaldamiseks vajalikud isikuandmed määravad lepingupooled kindlaks rakenduskokkuleppes.“. Artikkel 7 Lepingut ja käesolevat protokolli tõlgendatakse ja rakendatakse ühe dokumendina. Artikkel 8 Leping jõustub kolmanda kuu esimesel päeval pärast seda kuud, kui lepingupooled on diplomaatiliste kanalite kaudu vahetatud kirjalikes teadetes kinnitanud, et lepingu jõustumise eelduseks olevad õigustoimingud on tehtud. Kirjalike teadete vahetamise kuu päevaks loetakse viimase teate kättesaamise kuu päeva. Koostatud ………………… 20 20. aastal …………………………. kahes originaaleksemplaris eesti, rumeenia ja inglise keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamisel tekkivate erimeelsuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist. Selle kinnituseks on nõuetekohaselt volitatud esindajad protokollile alla kirjutanud. Eesti Vabariigi nimel Moldova Vabariigi nimel
Ministeeriumid
Meie 10.09.2020 nr 1.2-2/106-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu Eesti Vabariigi ja Moldova
Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli heakskiitmiseks ja
allakirjutamiseks volituse andmiseks.
Palume teie kooskõlastust 30. septembriks 2020.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Lisad:
1. Korralduse eelnõu
2. Lepingu muutmise protokoll inglise ja eesti keeles
3. Rakenduskokkuleppe muutmise protokoll inglise ja eesti keeles
4. Rakenduskokkuleppe lisa 4
5. Seletuskiri
6. Seletuskirja lisa 1
7. Seletuskirja lisa 2
8. Seaduseelnõu
Merle Malvet 626 9163
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Rakenduskokkuleppe muutmise protokolli lisa/
Annex to the Protocol Amending the Implementing Arrangement
Lisa 4
Anexa 4
Appendix 4
MEDITSIINILISE LÄBIVAATUSE TÕENDI VORM
RAPORT MEDICAL
MEDICAL FORM
Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahel Tallinnas, 19. oktoobril 2011. aastal
sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingu rakenduskokkulepe
Aranjament pentru aplicarea Acordului în domeniul asigurărilor sociale între
Republica Estonia şi Republica Moldova, semnat la Tallinn la 19 octombrie 2011
Implementing Arrangement of the Agreement on Social Insurance Provisions between
the Republic of Estonia and the Republic of Moldova signed at Tallinn, on October 19th
2011
1.1 Asutus, kellele teatis esitatakse
Instituția căreia îi este adresat raportul
Institution to which the report is addressed
Nimi
1.1.1 Denumirea Национальная касса социального страхования
Name
Aadress Ул Георге Тудор 3
1.1.2 Adresa Г Кишинев
Address РЕСПУБЛИКА МОЛДОВА
1.2 Uuritava isiku andmed
Persoana examinată
Person examined
Perekonnanimi
1.2.1 Numele
Surname
Eesnimed Varasemad nimed Sünnikoht
1.2.2 Prenumele Nume anterioare Locul nașterii
Forename(s) Former name(s) Place of birth
Sünniaeg Sugu Rahvus
1.2.3 Data nașterii Sexul Cetățenia
Data nașterii Sex Nationality
Aadress
1.2.4 Adresa
Address
Viimane töökoht
1.2.5 Ultimul loc de muncă
Last occupation
Pensionitaotluse esitamise kuupäev
1.2.6 Data la care a fost depusă cererea pentru pensie (data depunerii)
Date of submission of pension claim
1.3 Teatise täitnud arsti andmed
Medicul care a întocmit raportul
Doctor who drew up the report
Perekonnanimi Eesnimed
1.3.1 Numele Prenumele
Surname Forename
Aadress
1.3.2 Adresa
Address
Läbivaatav arst
1.3.3 Medicul examinator
Examining doctor
Kuupäev
1.3.4 Data
Date
1.4 Läbivaatuse tellinud asutuse andmed
Instituția care a solicitat examinarea
Institution which requested the examination
Nimi
1.4.1 Denumirea
Name
Aadress
1.4.2 Adresa
Address
Toimiku viitenumber
1.4.3 Numărul de referință al dosarului
Reference number of file
Pitsat
1.4.4 Ștampila
Stamp
Kuupäev
1.4.5 Data
Date
Allkiri
1.4.6 Semnătura
Signature
Perekonnanimi, eesnimi Kuupäev
Numele, prenumele Data
Surname, forename………………………………………… Date ………….……..
2 Patsiendi anamnees
Anamneza pacientului
Patient’s history
Meditsiiniline anamnees
Istoria medicală
Medical history
2.1
Praegused põhikaebused
Acuzele pacientului
Current chief complaints
2.2
Praegune ravi
Tratamentul actual
Current treatment
2.3
3
Sotsiaalne ja tööhõive
anamnees
Anamneza socială şi
profesională
Social and employment
2.4 history
Kas kindlustatud isik on praegu tööga hõivatud?
Desfăşoară în prezent persoana asigurată o activitate ce aduce venit?
2.4.1
Is the insured person currently gainfully employed?
Jah Ei
Da Nu
Yes No
Millist tööd kindlustatud isik
teeb
Tipul activităţii desfăşurate
Type of employment
Tööõnnetused/kutsehaigused
Accidente de muncă/boli
2.4.2 profesionale
Accidents at
work/occupational diseases
Viimane töökoht
2.4.3 Ultima activitate desfăşurată
Last employment
Sobimatu
tööle
alates
Inapt de
2.4.4 de la
muncă
since
Unfit for
work
Töö
katkestanud
alates
Încetarea
pînă la
activităţii
on
Cessation of
work
Perekonnanimi, eesnimi Kuupäev
Numele, prenumele Data
Surname, forename………………………………………… Date ………….……..
Läbivaatuse tulemused
3 Constatarea
Findings
Üldseisund
3.1 Starea generală
General conditions
Pikkus Kehakaal
Înălţimea cm Greutatea kg
Height Weight
Toitumus
Hea Ülekaaluline Alakaaluline
Constituţie
Normoponderal Hiperponderal Hipoponderal
Nutritional
Good Overweight Underweight
condition
Limaskestad
Mucoasele
Mucous
membranes
Nahk
Tegumentele
Skin
Vaimne seisund,
meeleolu
Statusul psihic,
dispoziţia
Mental status,
mood
Märkused
Observaţii
Remarks
Pea
Capul
3.2
Head
Nägemine
3.2.1 Vederea
Vision
Kuulmine
3.2.2 Auzul
Hearing
5
Muud
meeleelundid
Alte organe de
3.2.3
simţ
Other sensory
organs
Kael (väline leid)
Gîtul
(caracterizarea
3.3
externă)
Neck (external
findings)
Kilpnääre
Examinarea
3.3.1
glandei tiroide
Thyroid gland
Lümfisõlmed
3.3.2 Nodulii limfatici
Lymphatic nodes
Muud
Altele
Others
3.3.3
3.4 Hingamiselundid
Organele respiratorii
Respiratory organs
3.5 Vereringeelundkond
Aparatul circulator
Circulatory system
Süda
Cordul
3.5.1
Heart
Perekonnanimi, eesnimi Kuupäev
Numele, prenumele Data
Surname, forename………………………………………… Date ………….……..
Pulss
3.5.2 Pulsul
Pulse
Vererõhk
(puhkeolekus)
Tensiunea arterială
3.5.3
(în repaus)
Blood pressure (at
rest)
Vererõhk (teine
mõõtmistulemus)
Tensiunea arterială
3.5.4 (măsurare repetată)
Blood pressure
(second
measurement)
Perifeersed
veresooned
Vasele sangvine
3.5.5
periferice
Peripheral blood
vessels
Tursed
Edeme
3.5.6
Oedema
EKG (puhkolekus)
ECG (în repaus)
3.5
ECG (at rest)
Kõht
Abdomenul
3.6
Abdomen
Seedeelundkond ja
sellega seotud
kõhuõõneorganid
Aparatul digestiv şi
3.6.1 organele abdominale
legate de acesta
Digestive system
and linked intra-
abdominal organs
Maks
Ficatul
3.6.2
Liver
7
Põrn
Abdomenul
3.6.3 Abdomen
Endokriinsüsteem
Sistemul endocrin
3.6.4 Endocrine system
Urogenitaalsüsteem
Sistemul genito-
urinar
Genito-urinary
3.7
system
4. Liikumissüsteemi hindamine (Neutraal-null-meetod)
Evaluarea sistemului locomotor (metoda Neutră-zero)
Assessment of locomotor system (Neutral-zero method)
Märkida ainult patoloogilised leiud või normileiud, mis vajavad dokumenteerimist.
Indicaţi doar depistările patologice sau normale, care necesită a fi înregistrate în mod
special.
Indicate only pathological findings or normal findings that should be specifically
recorded.
Ettepainutus/tahapainutus Lülisammas
Extensie/Flexiune Coloană Vertebrală
Extension/Flexion Spine
40-0-400 Rotatsioon P/V
Rotaţie
є
Rotation R/L
60-0-600
Lõua-rinnakuvahe- cm line
є
kaugus
Distanţa barbă-stern
Chin-sternum distance
Küljele painutus P/V Lülisamba lumbaalosa liikuvus
Înclinare laterală Testul de mobilitate lombară a
Lateral inclination spinării
40-0-400 Lumbar spinal mobility test
8-10-15 cm
є cm
FBA cm
Perekonnanimi, eesnimi Kuupäev
Numele, prenumele Data
Surname, forename………………………………………… Date ………….……..
Rotatsioon P/V Küljele painutus
Rotaţie Înclinare laterală
Rotation R/L Lateral inclination
50-0-500 P/V
30-0-300
є
є
Õlaliiges Küünarliiges
Umăr Välis-/siserotatsioon Cot
Shoulder joint Rotaţie Elbow joint
Rotation
50-0-950
є
D
є
G
Supinatsioon/pronatsioon Sirutus/painutus
Abduktsioon Supinaţie Extensie/Flexiune
Abducţie Supination Extension/flexion
Abduction 10-0-1500 85-0-850
P/V 180-0-400 40-0-1600
є є
P P
є є
P P
є є
V V V є V є
9
Randmeliiges Puusaliiges
ncheietură Şold
Wrist joint Hip joint
Sirutus/painutus
Extensie/Flexsiune
Extension/flexion
50-0-500 Sirutus/painutus
P є Abduktsioon/adduktsioon
V є Extensie/Flexiune Abducţie
Supinatsioon/pronatsioon Extension/flexion Abduction/adduction
Supinaţie 10-0-1300 50-0-250
Supination є є
30-0-250 P P
є
P є є
V є V V
Põlveliiges Ülemine hüppeliiges
Genunchi Talocrural
Knee joint Talocrural joint
Välis-/siserotatsioon Sirutus/painutus Sirutus/painutus
Rotaţie int/ext Extensie/Flexiune Extensie/Flexiune
Int/ext rotation Extension/flexion Extension/flexion
35-0-450 5-0-1500 40-0-250
є є є
P P P
є є є
V V V
Ümbermõõt (cm)
Circumferinţa D G
Circumference (cm)
Õlavars
Braţ
Upper arm
Küünarliiges
Cot
Elbow joint
Küünarvars
Antebraţ
Forearm
Ranne
Încheietură
Wrist
Kämmal
Metacarpian
Metacarpus
Perekonnanimi, eesnimi Kuupäev
Numele, prenumele Data
Surname, forename………………………………………… Date ………….……..
Ümbermõõt (cm)
Circumferinţă D G
Circumference (cm)
Reis
Coapsă
Thigh
Patella keskosa
Tipsie
Mid patella
Säär
Picior inferior
Lower leg
Malleolus
Maleolei
Malleolus
Liikumiselundite süsteem (kasutage vajadusel lk 4 esitatud neutraal-0 meetodit).
4.1 Aparatul locomotor (dacă este necesar, utilizaţi metoda Neutră – zero).
Locomotor system (if necessary use Neutral-0 method).
Lülisammas
Coloana vertebrală
Spine
4.1.1
Käed
Membrele
superioare
4.1.2 Upper limbs
Jalad
Membrele
inferioare
4.1.3 Lower limbs
Lümfisõlmede leid
Prezenţa nodulilor
limfatici
4.2 Presence of
lymphatic nodes
11
Neuroloogiline
leid
Constatări
4.3
neurologice
Neurologic
findings
Liikumine
(jõud ja Iseärasusteta
Jäik
toonus) Fără Aeglustunud Nõrk
Limitate
Mişcări particularităţi Încetinite Slabe
Stiff
(puterea şi Unremarkable Slowed Weak
tonusul)
Movement
Paremal Vasemal
Iseärasusteta pool pool
Kohmakas
Kõnnak: Fără nõrgenenud nõrgenenud
Greoi
Mersul: Particularităţi Afectat pe Afectat pe
Ponderous
Gait: Unremarkable dreapta stînga
Impaired on Impaired
right on left
Refleksid
Reflexele
Reflexes
Psühhoautonoomsed sümptomid või psühholoogilise päritoluga kehalised
sümptomid
Simptome psiho-autonome sau semne fizice psihilogic - condiţionate
Psychoautonomic symptoms or psychologically determined physical symptoms
4.4
Muud (allergiad
jms)
4.5
Altele (alergii etc.)
Other (allergies etc.)
Perekonnanimi, eesnimi Kuupäev
Numele, prenumele Data
Surname, forename………………………………………… Date ………….……..
Funktsiooni ja muud uuringud (uuringud)
5 Investigaţii funcţionale şi alte investigaţii
Function and other tests
Kopsu funktsioon
Investigaţii funcţionale ale plămînilor
Lung function
5.1
Südame funktsioon/koormus EKG
Activitatea cordului/ECG cu efort
Cardiac function/exercise ECG
5.2
Doppler ultraheliuuring (süda ja veresooned)
Dopler-Sonografia (cordului şi vaselor)
Doppler ultrasonography (heart and vessels)
5.3
Piltdiagnostika (palun lisage uuringu kuupäev)
Investigaţii (indicaţi data).
Imaging studies (please specify date)
5.4
Rõntgenuuringu leid praegu
Concluzii ale investigaţiilor
radiologice prezentate
Findings in today’s x-ray examination
5.4.1
Varasem leid / mujal tehtud
rõntgenuuringud
Concluzii anterioare/investigaţii
radiologice efectuate în altă parte
5.4.2
Earlier finding / x-ray examinations
done elsewhere
13
5.4.3 Ultraheli (kõhupiirkonna jne)
Ecografie (organelor abdomenului ş.a)
Ultrasonography (abdomen etc.)
5.4.4 MRI jt eriuuringud
IRM şi alte investigaţii speciale
MRI and special investigations
5.5 Laborianalüüside tulemused
Rezultatele de laborator
Laboratory results
5.6 Muud uuringud
Alte investigaţii
Other tests
6 Lisaleht muude eriuuringute tulemusteks (täita ainult juhul, kui on
asjakohane)
Lista suplimentară a concluziilor altor specialişti (se completează doar dacă
sunt relevante)
Additional sheet for further specialists findings (to be completed only if
relevant)
Perekonnanimi, eesnimi Kuupäev
Numele, prenumele Data
Surname, forename………………………………………… Date ………….……..
7 Diagnoos
Diagnosticul
Diagnosis
(soovitavalt RHK koodiga)
(Se recomandă CIM-cod)
(ICD code recommended)
Kokkuvõte
Concluzii
Summary
8
Haiguskäik
Evoluţia maladiei
Course of disease
Funktsioonipiirangud
Deficiente funcţionale
Functional deficits
15
Kindlustatu on endiselt võimeline kestvalt tegema järgmist tööd
Persoana asigurată este aptă de a îndeplini în mod regulat următoarele
9 tipuri de activitate:
The insured person is still capable of regularly performing the following
types of work
Raske
Cu efort
fizic greu
Heavy
Keskmine
Cu efort
fizic
mediu
Average
Kerge
Uşor
Light
Arvestada tuleb alljärgnevate piirangutega
10 Următoarele restricţii vor fi luate în considerare
The following restrictions should be taken into account
Tööd tohib teha ainult tingimustes, kus puudub
10.1 Activitatea se va desfăşura cu excluderea
Work can only be performed without
niiskus külm
umezelii frigului
damp cold
kuumus müra
căldurii gălăgiei
heat noise
suits, gaasid, aurud
fumului, gazelor, vaporilor
smoke, gases, vapors
vahetustega töö öövahetused
serviciului de gardă gărzilor de noapte
shifts nightshifts
sage kummardamine, esemete tõstmine,
kandmine
efortului fizic greu şi mişcărilor frecvente
de aplecare şi ridicare
frequent bending, lifting, carrying objects
liikumine kaldteedel, ronimine treppidel, kukkumisoht
redelitel pericolului de căderi de
ridicare pe rampe sau scări la înălţimi
climbing ramps, ladders or stairs danger of falling
Tööd võib teha ainult järgmistel tingimustel:
10.2 Activitatea poate fi desfăşurată doar în următoarele condiţii:
Work can only be performed under the following conditions:
Perekonnanimi, eesnimi Kuupäev
Numele, prenumele Data
Surname, forename………………………………………… Date ………….……..
Ainult täiendavate
puhkepausidega
Ainult istuvas asendis
Doar cu pauze de odihnă
Doar în poziţie aşezată
suplimentare
Only in seated position
Only with additional
breaks
(Lisaks tavalistele
puhkepausidele)
puhkepauside arv ja
Ainult siseruumides kestus
Doar în încăperi (Suplimentar la pauzele
Only indoors obişnuite) numărul şi
durata pauzelor
(In addition to the usual
braks) number and
length of breaks)
Töö, kus vahelduvalt
saab istuda, liikuda,
seista
Eri kehaasendites töötamine Lucru combinat: în
Lucru cu schimbarea poziţiei corpului mişcare în picioare şi în
Work with varying body posture poziţie aşezată
Work varying between
walking, standing,
sitting
Töö ainult olulise ajalise surveta
Lucru fără termene deosebit de stricte
Work only without particular time
pressure
Töövõime on vähenenud, sest kindlustatu saab oma käsi/meeleelundeid jne
kasutada vaid piiratud ulatuses
Volumul lucrului efectuat este diminuat, deoarece persoana asigurată foloseşte
10.3
limitat organele de simţ, mîinile etc.
The work performance is reduced because the insured person is restricted in
using his/her sensory organs, hands etc.
on allergiline
este alergic la
is allergic to
Lisaküsimused
11 Întrebări suplimentare
Additional questions
Kas kindlustatu tohib kasutada töös kuvarit?
11.1 Persoana asigurată poate efectua lucrările la ecran video?
Can the insured person do video-screen work?
Jah Ei
Da Nu
Yes No
17
Kui vastus on „ei”, palun täpsustage põhjus
Dacă “nu”, vă rugăm să specificaţi motivul
If „no”, please specify the reason
Kas kindlustatu saab töötada oma töökohas ilma kõrvalabita?
Persoana asigurată poate să lucreze fără asistenţa altei persoane la locul de
11.2 muncă?
Can the insured person work without the support of another person in the
working place?
Jah Ei
Da Nu
Yes No
Kui vastus on „ei”, palun täpsustage põhjus
Dacă “nu”, vă rugăm să specificaţi motivul
If „no”, please specify the reason
Kas kindlustatu saab töötada oma kodus ilma kõrvalabita?
11.3 Persoana asigurată poate să lucreze fără asistenţa altei persoane la domiciliu?
Can the insured person work without the support of another person at home?
Jah Ei
Da Nu
Yes No
Kui vastus on „ei”, palun täpsustage põhjus
Dacă “nu”, vă rugăm să specificaţi motivul
If „no”, please specify the reason
Kas kindlustatu saab töötada täistööajaga oma endises
ametis, kellena
Persoana asigurată poate să lucreze ziua de lucru
11.4
deplină în funcţia
Can the insured person work full time in his/her last
occupation as
Jah Ei
Da Nu
Yes No
Kui vastus on „ei”, palun täpsustage maksimaalne tööaeg (töötundide arvuna või
protsentuaalselt päevas)
Dacă “nu”, vă rugăm să specificaţi timpul maxim de lucru ( estimate în ore sau
procente din ziua de lucru)
If „no”, please specify maximum working time (in hours or percentage of a
working day)
11.5 Kas isik on võimeline tegema tööd, kui seda on kohandatud vastavalt
terviseseisundile?
Poate desfăşura o activitate adaptată?
Can adapted work be performed?
Jah Ei
Da Nu
Yes No
Kui vastus on „jah”, palun tooge kohandatud töö
näiteid
Dacă “da”, vă rugăm să indicaţi cîteva exemple
de activităţi adaptate.
Perekonnanimi, eesnimi Kuupäev
Numele, prenumele Data
Surname, forename………………………………………… Date ………….……..
If „yes”, please indicate some examples of
adapted work
11.6 Kas isik on võimeline tegema kohandatud tööd
täistööajaga?
Poate desfăşura o activitate adaptată pe ziua de
lucru deplină?
Can adapted work be performed full-time?
Jah Ei
Da Nu
Yes No
Kui vastus on „ei”, palun täpsustage maksimaalne tööaeg
Dacă “nu”, vă rugăm să specificaţi timpul maxim de ore.
If „no”, please specify maximum working time
11.7 Töövõimetus eelmise töökoha suhtes on vastavalt elukohariigi seadustele
Dizabilitatea care a survenit în rezultatul ultimei activităţi conform legislaţiei
statului de domiciliu, este:
The disability for the last occupation is, under the legislation of the country of
residence
Täielik osaline
totală parţială
total partial
Kui see on osaline, täpsustage palun töövõime kaotuse protsent
Dacă este parţială, indicaţi gradul
If partial, indicate the degree
11.8 Töövõimetus mis tahes töö puhul vastavalt elukohariigi seadustele ning
kõnealuse isiku võimetele/seisundile
Gradul de dizabilitate în raport cu capacitatea de muncă a persoanei pentru orice
altă activitate conform legislaţiei statului de domiciliu
Degree on disability for any other work with reference to the aptitudes of the
person concerned under the legislation of the country of residence
11.9 Töövõimetuse liik vastavalt elukohariigi seadustele
Gradul de dizablitate conform legislaţiei statului de domiciliu
Category of disability under the legislation of the country of residence
11.10 Määratud piirangud
Limitările constatate
The established restrictions
püsivad alates
(a) permanente din
have been permanent since
on ajutised alates kuni
(b) temporare din pînă la
are temporary, from to
11.11 Kas patsiendi praegune tervislik seisund võib paraneda?
Există posibilitatea de ameliorare pe viitor a stării sănătăţii?
Would it be possible to improve the present state of health?
Jah Ei Pole võimalik
Da Nu vastata
19
Yes No Imposibil de
răspuns
No answer
possible
Kui „jah”, siis palun täpsustage, mille alusel
Dacă “da”, indicaţi măsurile
If „yes”, indicate the measures
11.12 Kas töövõimet on võimalik parandada järgmiste abivahenditega
Există posibilitatea de ameliorare pe viitor a capacităţii de lucru prin
Are there possibilities to ameliorate the work capacity through
meditsiiniline nõustamine
reabilitare medicală
medical training
kutsealane nõustamine
reabilitare profesională
vocational training
Jah Ei Pole võimalik
Da Nu vastata
Yes No Imposibil de
răspuns
No answer
possible
12 Kas tulevikus on vaja läbivaatust korrata?
Este necesară o reexaminare pe viitor?
Is re-examination necessary in the future?
Jah Ei
Da Nu
Yes No
Kui vastus on „jah”, palun täpsustage ajaliselt
Dacă “da”, vă rugăm să indicaţi perioada
If „yes”, please state when
Arsti allkiri Pitsat
Semnătura medicului Ştampila
Doctor’s signature Stamp
EELNÕU
__.__.2020
Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise
sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli
ratifitseerimise seadus
Ratifitseerida juurdelisatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise
sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokoll, mis on alla kirjutatud 2020. aasta …….(kuupäev)
Tallinnas (koht).
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, ”…” …………….. 2020. a
______________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, “…” …………….. 2020. a
Vabariigi Valitsuse korralduse “Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise
sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse“
eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine“ eelnõu seletuskirja
lisa 1
Eesti Vabariigi poolt rakendatavad meetmed
isikuandmete töötlemise turvalisuse tagamiseks
Eesti Vabariigi poolt rakendatavaid isikuandmete kaitse üldisi põhimõtteid on kirjeldatud
„Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli
ratifitseerimise seaduse“ eelnõu seletuskirjas. Alljärgnevalt on kirjeldatud üksikasjalikumalt
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) poolt rakendatavad meetmed isikuandmete töötlemise
turvalisuse tagamiseks.
I Infoturbe haldus
Vastutus infoturbe eest
Koguvastutus infoturbe eest on juhtkonna tasemel. Vastavalt sotsiaalkaitseministri ning tervise-
ja tööministri 03. novembri 2017. a käskkirjaga nr 107 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi ja selle
valitsemisala infoturbepoliitikale teeb tähtsaimad infoturbealased kokkulepped valitsemisala
juhtkond, kes vastutab infoturberiskide maandamise eest. Infoturvet koordineerib valitsemisala
infoturbe töörühm, kes rakendab infoturbe juhtimise süsteemi rakendamist valitsusala
asutustes, seal hulgas SKA-s. SKA-s on kõige kõrgemal tasemel vastutajaks SKA peadirektor,
seejärel kandub vastutus edasi struktuuriüksuse tasemele kuni iga teenistuja individuaalse
turvaalase vastutuseni.
Infoturbe integreerimine üle organisatsioonilistesse tegevustesse ja protsessidesse
Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala infoturbepoliitika on aluseks SKA peadirektori
käskkirjaga kinnitatud SKA infoturbepoliitikale, mis tagab kehtestatud turvaeesmärkide
järgimise, soovitud turbeastme saavutamise ja SKA töötajate ligipääsu tingimused
infosüsteemile. Infoturbepoliitikaga on reguleeritud muuhulgas arvutivõrgu kasutamise kord,
konfidentsiaalsuskohustus, e-posti kasutamine, krüptopoliitika, isikuandmete väljastamise
kord, turvaintsidentidest teavitamise kord ja ka vastutus infovarade väärkasutuse korral.
Töötajate töökohustused, kompetentsid ja vastutus on reguleeritud ametijuhenditega.
Väljastpoolt SKA-d infosüsteemidele ligi pääsevate kasutajatega on sõlmitud
konfidentsiaalsusklauslit sisaldavad lepingud.
Infoturbe käigus hoidmine
Infoturbe poliitika rakendamist tagab ja kontrollib SKA-s vastavalt Sotsiaalministeeriumi
haldusala infoturbepoliitikale peadirektori poolt määratud infoturbe eest vastutav isik, kes
täidab andmekaitsespetsialisti ülesandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) nr 2016/679 artiklile 37;
tagab infoturvet reguleerivate juhiste olemasolu ja ajakohastamise, jälgib nende
täitmist;
1
osaleb infoturbe reeglitest teavitamises, korraldab vajadusel koolitusi üldise
turvateadlikkuse tõstmiseks;
hindab olulisi infoturbealaseid otsuseid kaasates vajadusel struktuurüksuste juhte;
koordineerib SKA-s turvaintsidentide haldamist ning teavitab Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskust (edaspidi TEHIK) ja Riigi Infosüsteemi Ametit olulistest
turvaintsidentidest;
teavitab andmekaitsereeglite rikkumisest Andmekaitse Inspektsiooni vastavalt
isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 34;
tagab, et asutuses rakendatavad infoturbemeetmed on kooskõlas kehtivate õigusaktide,
standardite, strateegiate ja kordadega;
teavitab asutuse töötajaid infoturbe olulisusest, tagab, et kõik asutuse töötajad on oma
infoturbealastest kohustustest teadlikud ja nõustab töötajaid turvameetmete
rakendamisel;
kontrollib, et infoturbealaseid õigusakte täidetakse ja ei esine infovara volitamata
kasutamist
II Organisatsioon
Sobivate autentimisvahendite valik
Isikuandmetele ligipääs on tagatud ainult autenditud kasutajatele. SKA võrgust on lubatud nii
kahetasandiline autentimine ID-kaardi abil kui ühetasandiline autentimine parooli ja
kasutajanime kasutades. Väljastpoolt SKA võrku on ligipääs turvalisuse kaalutlustel ainult
Sotsiaalministeeriumi poolt kasutajatele eraldatud sülearvutitest VPN kanali kaudu kasutades
kahetasandilist autentimist. Kõikide SKA infosüsteemi (edaspidi SKAIS) protseduuride puhul
on võimalik kellaajaliselt tuvastada, missugune kasutaja missuguseid andmeid on muutnud.
Süsteemi ja võrgu pääsuõiguste andmine
Domeeni haldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK) pääsuõiguseid
antakse dokumendihaldussüsteemis dokumenteeritud taotluste alusel. SKAISi antakse
kasutajaõiguseid SKA finants- ja arendusosakonna selleks määratud töötajate poolt, kelle
kohustused sisalduvad ka ametijuhendis. Kasutajaõiguste tellimise, andmise ja lõpetamise kord
sisaldub SKA infoturbepoliitikas.
Infoturbe teadlikkus ja koolitus
SKA töötajad on läbinud infoturbealase koolituse ja teinud infoturbe ja isikuandmete kaitse
elemente sisaldava testi. Infoturbealase koolituse salvestus on üleval siseveebis ja sellega
tutvumine on tehtud kohustuslikuks ka uutele töötajatele. Kodukorraga, mille osaks on ka
infoturbe ja andmekaitse reeglid, tutvumine töötajate poolt fikseeritakse
dokumendihaldussüsteemis.
Leping kolmanda poole võrkudega ühendamise kohta
Seaduse, välislepingu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud
ülesannete täitmiseks infosüsteemist andmete väljastamine teise andmekogusse või teisele
asutusele, samuti teistest andmekogudest andmete saamine toimub asutustevaheliste
andmevahetuse kokkulepete alusel. Kokkuleppes lepivad vastutav töötleja ja andmeandja või
2
andmesaaja kokku vahetatavate andmete koosseisu ning andmete väljastamise tingimused,
korra ja viisi. Lepingud sisaldavad konfidentsiaalsusklauslit.
Infovarade haldus
Tehniliselt poolelt tagab isikuandmete töötlemise turvalisuse TEHIK. Kogu riistavara on
märgistatud ja igal aastal viiakse läbi inventuur, kõikidest seadmetest on igal ajal ülevaade.
Väliseid infokandjaid kasutatakse erandjuhtudel. Kogu Sotsiaalministeeriumi riistvara
seadistuses on ette nähtud vaikimisi väliste andmekandjate krüpteerimise kohustus.
Krüpteerimata väliseid andmekandjaid kasutada ei saa.
TEHIKU poolt aktsepteerimata riist- ja tarkvara kasutamine on keelatud. Selle vastu eksimine
on viidud miinimumini arvutite keskse administreerimisega TEHIKu poolt, arvutikasutajatel
endal ei ole võimalik arvutitesse uusi programme installeerida ja ka arvuti seadetes
spetsiifilisemaid muudatusi teha. Kõikides arvutites on standardtarkvara, eritarkvara
installeerimine toimub ainult vastava põhjendatud taotluse olemasolul TEHIKu poolt.
Paroolide kasutamise reeglid
Paroolide kasutamise reeglid on reguleeritud Sotsiaalministeeriumi haldusala ja SKA
infoturbepoliitikaga. Programmisiseselt on ette nähtud paroolide minimaalne pikkus ja
vahetamise tähtaeg, infoturbepoliitikas kirjeldatud kasutajate kohustused paroole vahetada,
paroolide hoidmise tingimused ja kõrvalistele isikutele avaldamise keeld. Uute töötajate puhul
antakse esmane parool, mis tuleb esmakordsel programmi sisenemisel kohe ära muuta.
Paroolide pikkus on määratud eri infosüsteemide seadistustega, domeenikonto pikkus on
vähemalt 14 tähemärki, peab sisaldama nii sümboleid kui numbreid.
3
Vabariigi Valitsuse korralduse “Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise
sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse“
eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine“ eelnõu seletuskirja
lisa 2
Moldova Vabariigi poolt rakendatavad meetmed
isikuandmete töötlemise turvalisuse tagamiseks
I Õiguslik regulatsioon
Moldova Vabariigi poolt rakendatavad meetmed isikuandmete töötlemise turvalisuse tagamiseks on
järgnevad:
Isikuandmete kaitse piisava taseme tagamine on kohustus, mille Moldova Vabariik võttis
28. jaanuaril 1981. aastal allkirjastamiseks avatud Euroopa Nõukogu konventsiooni nr 108
(isikuandmete kaitse kohta isikuandmete automaatsel töötlemisel) ratifitseerimisega.
Konventsiooni nr 108 allkirjastas Moldova Vabariik 4. mail 1998. a ning sellele järgnes
ratifitseerimismenetlus vastavalt Parlamendi 2. juuli 1999. aasta otsusele nr 483-XIV, jõustudes
1. juunist 2008. a.
Konventsiooni nr 108 artiklite 1, 3, 4 ja 8 ning konventsiooni lisaprotokolli sätete kohaselt on
kõnealused aktid pärast ratifitseerimist muutunud riigisisese õiguse osaks ja prioriteediks riigisiseste
seaduste ees või juhul, kui esineb vastuolusid nende põhilisi inimõigusi käsitlevate lepingute ja
konventsioonide vahel, mille üheks osapooleks on Moldova Vabariik, peetakse prioriteetseks
rahvusvahelisi eeskirju vastavalt Moldova Vabariigi põhiseaduse artikli 4 lõikele 2.
Isikuandmete kaitset käsitleva õigustiku rakendamiseks pärast konventsiooni nr 108 ja selle
lisaprotokolli ratifitseerimist sõnastas Moldova Vabariik kõnealuse konventsiooni kohta mõned
deklaratsioonid ja nimetas Riikliku Isikuandmete Kaitse Keskuse riigisiseseks asutuseks, mis on pädev
rakendama konventsiooni nr 108 sätteid.
Selles kontekstis on Moldova Vabariik konventsiooniga nr 108 ühinedes ja seda ratifitseerides võtnud
kohustuse tagada üksikisiku õigust intiimelu, pereelu ja eraelu puutumatusele.
Riiklikul tasandil reguleeritakse isikuandmete kaitse valdkonda 8. juuli 2011. aasta seadusega nr 133
isikuandmete kaitse kohta ning valitsuse 14. detsembri 2010. aasta otsusega nr 1123, mis käsitleb
isikuandmete turvalisuse tagamise nõuete heakskiitmist isikuandmete töötlemisel asjaomastes
teabesüsteemides. Samuti on kehtestatud mitmeid sätteid isikuandmete kaitse valdkonnaga seotud
normatiivdokumentides.
Isikuandmete kaitse piisava taseme tagamine on kohustus, mille Moldova Vabariik on võtnud ühelt
poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt
Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu allkirjastamisega.
Koostöö isikuandmete kaitse valdkonnas ja isikuandmete kaitse piisava taseme tagamiseks vastavalt
Euroopa Liidu normidele on peamised eesmärgid, mis on sätestatud Euroopa Liidu ja Moldova
Vabariigi vahelisi suhteid reguleerivates põhidokumentides.
1
4. mail 2016. aastal avaldatud Euroopa Liidu tasandil isikuandmete kaitset käsitleva uue seadusandliku
paketi vastuvõtmisel teatame, et Moldova Vabariigi isikuandmete kaitse riiklik keskus algatas uue
riikliku õigusraamistiku väljatöötamise andmekaitse valdkonnas, mis peaks sisuliselt vastama nende
Euroopa eeskirjade arendamisele, mis on kasutusele võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
27. aprilli 2016. aasta määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivis (EL) 2016/680,
mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude
tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele
pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
raamotsus 2008/977/JSK.
Sellega seoses on Moldova Vabariigi isikuandmete kaitse riiklik keskus koostanud järgmised
seadusandlike aktide eelnõud:
- Moldova Vabariigi isikuandmete kaitse riikliku keskusega seotud seaduseelnõu;
- isikuandmete kaitse seaduse eelnõu.
Asjaomased eelnõud on Moldova Vabariigi parlamendis vastu võetud esimesel lugemisel
30. novembril 2018. a.
Seega aitavad eespool nimetatud seaduseelnõud kaasa Moldova Vabariigi poolt seoses Euroopa Liiduga
võetud kohustuste täitmisele ja isikuandmete kaitse piisavuse tunnustamisele Moldova Vabariigis
vastavalt riiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele kohustustele, võimaldades piiriüleselt edastada
isikuandmeid Euroopa Liidu liikmesriikide poolt või teiste selles valdkonnas tunnustatud liikmete poolt
võtmata kasutusele täiendavaid turvalisuse meetmeid.
Tallinnas 19. oktoobril 2011. a allkirjastatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahel sõlmitud
sotsiaalkindlustuslepingu rakenduskokkuleppe artikli 2 kohaselt on Moldova Vabariigi pädev asutus
Riiklik Isikuandmete Kaitse Keskus.
Järgnevalt on esitatud Moldova poolt Eestile esitatud täidetud küsimustik.
II Isikuandmete kaitse küsimustik
1. Palun esitage määruse kokkuvõtlik ülevaade, mis hõlmab isikuandmete kaitset teie riigis
(nii juba elluviidud kui ka planeeritud reformid ja nende olemus/sisu, eraelu puutumatust
ja isikuandmete kaitse reguleerivad õigusaktid, andmekaitse põhimõtted,
järelevalveasutused ja muu asjakohane teave). Võimalusel lisage isikuandmete kaitset
reguleerivate peamiste õigusaktide tekstid inglise ja/või vene keeles.
Rahvusvaheliste lepingute rakendamisel sotsiaalkindlustuse valdkonnas kogub ja töötleb riiklik
sotsiaalkindlustusamet teavet, mis on hädavajalik järgmistel eesmärkidel:
teise lepinguosalise riigi territooriumil kehtestatud pensionide maksmine, ülekandmine;
Moldova Vabariigi territooriumil aset leidnud sissemakseperioodi kinnitamine, asjaomase isiku
isikuandmete töötlemine vastavalt kehtivatele riigisisestele õigusaktidele, nimelt 28. jaanuaril 1981
jõustunud Euroopa Nõukogu konventsioon nr 108 „Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku
2
kaitse konventsioon“, Moldova Vabariigi ühinemine kõnealuse konventsiooniga 4. mail 1998. a ja selle
jõustumine 1. juunil 2008. a ning seadus nr 133/2011 isikuandmete kaitse kohta.
Seoses eeltooduga on Riiklik Isikuandmete Kaitse Keskus määratud vastutama isikuandmete töötlemise
vastavuse eest kõnealuse seaduse nõuetele. Sellest tulenevalt kiideti heaks Riiklik Isikuandmete Kaitse
Keskus, selle struktuur, töötajate arvu piir ja Riikliku Isikuandmete Kaitse Keskuse rahastamise meetod
vastavalt 10. juuli 2008. aasta seadusele nr 182-XVI. Keskusel on autonoomse riigiasutuse staatus, olles
sõltumatu teistest ametiasutustest, füüsilistest ja juriidilistest isikutest.
2. Milliseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turva- ja kontrollimeetmeid
isikuandmeid töötlevad asutused rakendavad, et tagada isikuandmete konfidentsiaalsus ja
tõhus kaitse ning takistada volitamata juurdepääsu isikuandmetele lepingu raames?
Spetsialistid kasutavad sotsiaaltoetuste määramise protsessis taotleja esitatud isikuandmeid, samuti
sotsiaalkaitse teabesüsteemist saadud teavet, mis on saadud sotsiaalkindlustuse valdkonda käsitlevate
rahvusvaheliste lepingute alusel. Juurdepääs teabesüsteemile on üksnes sotsiaaltoetuste määramise ja
ülekandmise eest vastutavatel spetsialistidel vastutava NOSI allüksuse antud autentimist võimaldava
parooli abil, mida tuleb pidevalt uuendada teabesüsteemis hoitavale teabele juurdepääsu saamiseks.
3. Millised on meetmed edastatud isikuandmete ajakohastamiseks ja terviklikkuse tagamiseks
ning andmete piiramiseks, mis on vajalikud vastuvõtva asutuse taotluse täitmiseks? Milliseid
meetmeid võetakse ebatäpsete või mittevajalike isikuandmete parandamiseks ja
kustutamiseks?
Rahvusvaheliste sotsiaalkindlustuslepingute sätete rakendamisel kogutakse andmeid ja edastatakse
need otse: taotlejale, õigustatud isikule, juriidilisele isikule notariaalselt tõestatud volikirja kaudu või
pädevale asutusele.
Isikuandmete ajakohastamise ja terviklikkuse tagamise meetmeid rakendatakse tsentraliseeritud ja
terviklikul tasemel. Meetmeid uuendatakse regulaarselt ja need sisaldavad vähemalt järgmisi elemente:
1) turbepoliitika eest vastutava isiku identiteet;
2) turvameetmed;
3) turvameetmete rakendamise mehhanism;
4) töödeldud isikuandmete loetelu, nende asukoht ja nende suhtes tehtud toimingud;
5) isikuandmete juurdepääsuks volitatud kasutajate nimekiri;
6) isikuandmete teabesüsteemi ja võrgu konfiguratsioon;
7) kriteeriumide üksikasjalik kirjeldus, mille alusel saab ligi manuaalregistris töödeldavatele
isikuandmetele;
8) turvakontrollide tehniline dokumentatsioon;
9) kavandatud turvakontrollide ajakava;
10) meetmed isikuandmete loata juurdepääsu ja/või töötlemise tuvastamiseks;
3
11) aruanded turvaintsidentide kohta.
4. Millised on vahendid ja üldised eeskirjad, mida pädevad asutused (sotsiaalkindlustusamet või
mõni muu pädev asutus) peavad isikuandmete säilitamisel lepingus sätestatud kohustuste
täitmiseks järgima?
Lepingu sätete rakendamisel sotsiaalkindlustuse valdkonnas on isikuandmete töötlemise eest
vastutavatel spetsialistidel kohustus isikuandmete töötlemisel käituda hoolsalt, professionaalselt ja
konfidentsiaalselt. Isikuandmete töötlemise ja säilitamise turvalisus tagatakse järgides kaitsemeetmeid,
mis on seotud asjakohaste tehniliste ja organisatsiooniliste turvameetmetega andmete töötlemisel, mida
teostab vastutav töötleja, täpsemalt lepingu sätete kohaldamise eest vastutav riigiteenistuja.
Rahvusvaheliste lepingute alusel määratud toetustega seotud andmeid kogutakse, säilitatakse ja
ajakohastatakse sotsiaalkaitse teabesüsteemis, kus vastutaval spetsialistil on vaja konfidentsiaalset
autentimisparooli.
5. Kuidas olete taganud isiku juurdepääsuõiguse, mille alusel on tal võimalik tutvuda oma
isikuandmete sisuga ja näha teavet oma isikuandmete töötlemise kohta? Kuidas olete taganud
isiku õiguse ebatäpsete või eksitavate isikuandmete parandamisele? Kuidas olete taganud
isiku õiguse esitada kaebus oma õiguste kaitseks?
Rahvusvahelise sotsiaalkindlustuslepingu raames võib isikuandmete töötlemise eest vastutav spetsialist
vastava kirjaliku taotluse korral avaldada asjaomase isiku isikuandmeid või parandada teatavaid
ebatäpseid isikuandmeid, millele on lisatud isikut tõendav dokument või tõendid, mis kinnitavad õigeid
andmeid. Kui teavet taotleb õigust omav isik või seaduslik esindaja, on taotlusele lisatud täiendav
dokument, mis tõendab asjaomase isiku staatust, või notariaalselt tõestatud dokument.
Isikule juurdepääsuõiguse andmine, mis hõlmab endas juurdepääsu isiku andmetele ja teavet tema
isikuandmete töötlemise kohta, toimub iga isiku ühese identifitseerimise alusel, kontrollides tema
identiteedi autentsust ja volitatud isiku identiteedi õigsust asjaomase isiku huvide esindamiseks. Õigus
sekkuda andmetesse on tagatud selles mõttes, et igal asjaomasel isikul on õigus nõuda operaatorilt
taotluse esitamisel ja tasuta vastavalt seaduse nr 133/2011 artiklile 14 järgmist:
„a) selliste isikuandmete parandamist, ajakohastamist, blokeerimist või kustutamist, mille
töötlemine on vastuolus käesoleva seadusega, eelkõige puudulike või valede andmete tõttu“,
täpsemalt „teavitades kolmandat isikut, kellele on isikuandmed tehtud toimingute kohta
vastavalt punktile a avaldatud, välja arvatud juhul, kui sellise teate saatmine osutub võimatuks
või toob kaasa ebaproportsionaalselt suured jõupingutused õigustatud huvi suhtes, mis võib olla
saanud kahjustada“.
Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumise korral võivad isikud esitada isikuandmete eest vastutavale
operaatorile ja seejärel Riiklikule Isikuandmete Kaitse Keskusele kaebuse seadusega nr 133/2011
tagatud õiguste mittejärgmise kohta. Samuti võib asjaomane isik vastutava töötleja kohtusse kaevata
õiguste rikkumise või andmete õigusvastasest töötlemisest tuleneva kahju eest.
4
Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi ja Moldova
Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli
heakskiitmine ja allakirjutamiseks volituse andmine“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Korraldusega kiidetakse heaks 19. oktoobril 2011. a Tallinnas allkirjastatud Eesti Vabariigi ja
Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli (edaspidi protokoll)
eelnõu ja antakse sotsiaalministrile volitus selle allkirjastamiseks.
1.1. Protokolli sisukokkuvõte
Protokolliga muudetakse 19. oktoobril 2011. a allkirjastatud ja 1. augustil 2012. a jõustunud
Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelist sotsiaalkindlustuslepingut (edaspidi leping),
mille eesmärk on koordineerida Eesti ja Moldova sotsiaalkindlustust, et tagada isikutele
pensionikindlustus ühest riigist teise liikumisel.
Lepingu muutmise vajadus tuleneb kolmest asjaolust:
1) Eestis viidi peale lepingu jõustumist läbi töövõimereform, mille tulemusena
töövõimetuspensioni ei määrata;
2) võeti vastu ja jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning
direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus),
mille mõju ulatub ka ELi liikmesriigi poolt sõlmitud välislepingutele, sest ELi isikuandmete
kaitse üldmääruse V peatükk reguleerib isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele ja
rahvusvahelistele organisatsioonidele. Eesti suhtes on nimetatud määrus otsekohaldatav,
kuid selles kehtestatud põhimõtted ei ole siduvad Moldova suhtes, mistõttu tuleb lepingus
isikuandmete kaitse reguleerida senisest täpsemalt;
3) Moldovas on tehtud pensionisüsteemis muudatused, mille tulemusena on
invaliidsuspensionid asendatud töövõimetuspensionidega.
1.2. Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistaja
Korralduse eelnõu on ette valmistatud Sotsiaalministeeriumis. Korralduse eelnõu ja seletuskirja
on koostanud Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna juhataja asetäitja
piiriülese sotsiaalkindlustuse valdkonnas Leili Eenlo (lapsehoolduspuhkusel) ja sama osakonna
nõunik Merle Malvet (6269 163,
[email protected]). Seletuskirja mõjuanalüüsi on
koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Kadi Talinurm
(626 9754,
[email protected]). Korralduse eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama
ministeeriumi õigusnõunikud Ethel Bubõr (626 9738,
[email protected]) ja Nele Nisu
(626 9338,
[email protected]).
1
Korralduse eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320,
[email protected]).
Protokolli eestikeelse versiooni on toimetanud ja selle vastavust ingliskeelsele lepingu
versioonile kontrollinud Luisa Tõlkebüroo vandetõlk Terje Arro (744 0082,
[email protected]).
Välisministeeriumis on eelnõu materjalid läbi vaadanud juriidilise osakonna rahvusvahelise
õiguse büroo jurist Triin Tirp (tel 637 7433, e-post
[email protected]).
Lepingu muutmise ettepaneku tegi Eesti. Lepingu muutmise aluseks võeti Eesti poolt koostatud
ingliskeelne tekst.
1.3. Märkused
Ettepaneku Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu
muutmiseks tegi Eesti 2015. aastal. 2015. aasta detsembris toimus Moldova esindajatega
videokonverents, mille järel, vastavalt kokkuleppele, edastas Sotsiaalministeerium Moldovale
lepingu muutmise ettepanekud diplomaatiliste kanalite kaudu. Seejärel on Eesti Vabariigi ja
Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli teksti
muudatusettepanekud liikunud kirjalikult kahe riigi vahel edasi-tagasi, tekst on lõplikult
kooskõlastatud 2020. aasta juulis. Vastav kinnitus on saadud Välisministeeriumi kaudu 10.
juulil.
Eelnõul puudub seos muu menetluses oleva õigusakti eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammiga.
Protokoll on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega isikuandmete kaitse osas (protokolli
artikkel 101).
Protokolli väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, sest protokolliga muudetakse
välislepingut ning välislepingu sõlmimine kuulub hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1
lõikes 2 loetletud erandite hulka, mille puhul ei ole väljatöötamiskavatsus vajalik.
Protokoll muutub peale vastuvõtmist lepingu lahutamatuks osaks ning on Eesti Vabariigi
välisleping välissuhtlemisseaduse § 3 punkti 2 tähenduses.
Protokoll on koostatud eesti, rumeenia ja inglise keeles ning see on allkirjastatud kahes võrdset
õiguslikku jõudu omavas eksemplaris. Moldova ettepanekul on kehtiva protokolli säte, mille
kohaselt on protokoll koostatud eesti, moldova ja inglise keeles, asendatud sättega, kus viide
moldova keelele on asendatud viitega rumeenia keelele.
Protokolli rakendamiseks tehakse muudatused ka lepingu rakenduskokkuleppes, mis on
Sotsiaalministeeriumi ametkondlik välisleping ega vaja Vabariigi Valitsuse heakskiitu.
Lepinguga võeti Eesti Vabariigile varalisi kohustusi, mistõttu tuli see Eesti Vabariigi
põhiseaduse § 121 punkti 4 ja välissuhtlemisseaduse § 20 kohaselt ratifitseerida Riigikogus.
Kuna protokolli eelnõuga muudetakse lepingut, mille on ratifitseerinud Riigikogu, tuleb ka
protokolli eelnõu ratifitseerida Riigikogus. Välislepingu ratifitseerimise eelnõu seadusena
vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2
Seadusemuudatusi protokolli rakendamisega ei kaasne. Kui Eesti seadused on Riigikogu poolt
ratifitseeritud välislepinguga vastuolus, kohaldatakse välislepingut. Sama kehtib välislepingut
muutva dokumendi kohta.
Välislepingute menetlemise lihtsustamise eesmärgil on lepingu heakskiitmise korralduse
eelnõule lisatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu
muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu kavand ning korralduse eelnõu seletuskiri
on koostatud seaduseelnõu seletuskirjale kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja
reegleid järgides.
Pärast kokkuleppe heakskiitmist ei esitata protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu uuesti
ministeeriumidele kooskõlastamiseks, vaid see esitatakse otse Välisministeeriumile Vabariigi
Valitsuse istungile esitamiseks.
2. Eelnõu eesmärk
Korralduse eelnõu eesmärk on kiita Vabariigi Valitsuse poolt heaks Eesti Vabariigi ja Moldova
Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokoll ning volitada sotsiaalministrit
kirjutama Eesti Vabariigi nimel sellele alla.
Protokoll on kavas allkirjastada esimesel võimalusel.
Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli
ratifitseerimise seaduse eesmärk on protokoll ratifitseerida, et võimaldada lepingu muudatuste
jõustamine.
Protokolli eesmärgid on:
1) teha lepingus muudatused, mis tulenevad Eestis läbiviidud töövõimereformist;
2) teha lepingus muudatused, mis tulenevad ELi isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisest;
3) teha lepingus muudatused, mis tulenevad Moldovas pädeva võimuorgani (ministeeriumi)
nimevahetusest;
4) teha lepingus muudatused, mis tulenevad Moldova invaliidsuspensioni asendamisest
töövõimetuspensioniga.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Korralduse eelnõu koosneb kahest punktist. Esimesega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi ja
Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli eelnõu ja teisega
antakse volitus sellele Eesti Vabariigi nimel alla kirjutada.
Ratifitseerimise seaduse eelnõu koosneb ühest lausest. Seaduse eesmärk on ratifitseerida Eesti
Vabariigi ja ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokoll.
Protokoll koosneb kaheksast artiklist.
Protokolli preambulis on väljendatud soovi lepingut muuta.
Protokolli artikli 1 kohaselt asendatakse lepingus termin „invaliidsus“ terminiga
„töövõimetus“. Muudatus puudutab Moldovat, sest neil tehtud seadusemuudatuse tõttu ei
määrata enam inimese invaliidsust ja inimesele ei maksta invaliidsuspensioni. Selle asemel
makstakse töövõimetuspensioni, mille puhul hinnatakse inimese töövõimet ja puuet.
3
Termin „töövõimetus“ on kehtivas lepingus kasutusel Eesti tõttu, peale muudatuste jõustumist
omab see tähendust Moldova suhtes.
Protokolli artikliga 2 tehakse lepingu artiklis 1 kolm muudatust.
Esimene muudatus puudutab Moldova pädeva võimuorgani nime muutust – lepingu
allkirjastamise ajal kandis vastav ministeerium nime Töö-, Sotsiaalkaitse- ja Pereministeerium,
nüüd on Moldovas Tervise-, Töö- ja Sotsiaalkaitseministeerium.
Teine muudatus puudutab pensioni mõistet. Moldova puhul jäi mõiste samaks, kuid Eesti puhul
tähendab termin „pension“ riiklikku pensionikindlustust vanaduse ja toitja kaotuse korral.
Muudatuse põhjus on see, et Eestis enam töövõimetuspensoni ei määrata.
Kolmanda muudatusega täiendatakse lepingut uute terminitega „isikuandmed“ ja
„isikuandmete töötlemine“. Need muudatused tulenevad vajadusest reguleerida lepingus
oluliselt täpsemalt isikuandmete kaitsega seonduvat.
Muudatusettepaneku kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava
füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on
esitatud.
Muudatusettepaneku kohaselt on isikuandmete töötlemine igasugune isikuandmete või nende
kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum.
Mõlema termini aluseks on ELi isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatu, lepingus olevad
mõisted on üldsõnalisemad, loobutud on näidisloeteludest.1
Protokolli artikliga 3 tehakse muudatus lepingu artikli 8 lõikes 4.
Muudatus puudutab isiku õigust saada toitjakaotuspensioniga samal ajal teist liiki pensioni.
Toitjakaotuspensioniga samal ajal teist liiki pensioni ei maksta, isik peab valima, kas saada
pensioni isikliku õiguse või tuletatud õiguse alusel. Sama põhimõte on kehtivas lepingus.
Protokolliga kitsendatakse viidet töövõimetuspensionile viitega Moldovale. See tähendab, et
isik peab valima, kas ta saab vanaduspensioni / Moldova töövõimetuspensioni (isiklikud
õigused) või kas ta saab toitjakaotuspensioni (tuletatud õigus). Tegemist ei ole sisulise
muudatusega, vaid see on seotud asjaoluga, et Eestis enam töövõimetuspensioni ei määrata,
samuti ei maksta toitjakaotuspensioni samal ajal töövõimetoetusega (TVTS § 12 lg 4).
Protokolli artikliga 4 tehakse lepingu artiklis 9 muudatused, mis tulenevad sellest, et Eestis
enam töövõimetust ei tuvastata ja töövõimetuspensioni ei määrata.
Muudatuse tulemusena on uus artikkel selles mõttes ühepoolne, et selle kohaselt kohaldab isiku
töövõime ja puude hindamisel oma riigisiseseid õigusakte Moldova. Kuna Eestis enam
töövõimetuspensioni ei määrata, seisneb Eesti kohustus vaid Eestis elava ja Moldovast
töövõimetuspensioni taotleva isiku kohta asjakohaste meditsiiniaruannete ja -dokumentide
tasuta edastamises. Need dokumendid edastab Eesti pädev asutus (Sotsiaalkindlustusamet)
Moldova pädeva asutuse nõudmisel. See kohustus on Eestil ka kehtiva lepingu alusel, need
1
ELi isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punktid 1 ja 2 sõnastavad mõisted järgmiselt: „isikuandmed“ –
igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on
isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi,
isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise,
geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; „isikuandmete töötlemine“ –
isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum,
nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine,
päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel
avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine.
4
dokumendid on praegu üksteisele saadetava vormikohase info lisaks. Muudatuse tulemusena
Moldova enam Eestisse isikute kohta meditsiiniaruandeid ega -dokumente ei edasta.
Protokolli artikliga 5 muudetakse lepingu artikli 10 lõike 3 sõnastust.
Kehtiva artikli 10 lõike 3 sisuks on isikuandmete kaitse. Isikuandmete kaitsega seoses
täiendatakse lepingut uue artikliga 101, milles on isikuandmete kaitse reguleeritud senisest
oluliselt täpsemalt.
Artikli 10 uus lõige 3 on üleminekusäte, mille kohaselt jätkab Eesti sellisele isikule, kellele on
Eestis määratud töövõimetuspension ja kes asub elama Moldovasse, selle pensioni maksmist
määratud tähtaja lõpuni; kui Eesti poolt on töövõimetus- või invaliidsuspension määratud
tähtajatult, siis kuni selle isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni.
Protokolli artikliga 6 täiendatakse lepingut uue artikliga 101 eesmärgiga reguleerida senisest
täpsemalt isikandmete kaitset lepingu rakendamisel.
Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahel sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingu alusel edastavad
riigid üksteisele lepingu täitmiseks vajalikku teavet. Osa sellest teabest on isikuandmed, mida
on vaja isikutele pensionide määramiseks ja maksmiseks (isiku nimi, isikukood, elukoht jne).
Lepingu artiklis 101 esitatud isikuandmete töötlemise põhimõtted ja kaitsemeetmed tulenevad
isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitest 5, 44 ja 46.
Taust
2018. aasta 25. mail rakendus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning
direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), mis on Eesti
suhtes otsekohalduv õigusakt. Seega peavad Eesti õigusaktid, sealhulgas välislepingud, olema
kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud põhimõtete ja kaitsemeetmetega.
Isikuandmete kaitse üldmääruse 5. peatükk reguleerib isikuandmete edastamist kolmandatele
riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 44
sätestab, et töödeldavate või pärast Euroopa Liitu mittekuuluvale kolmandale riigile edastamist
töötlemiseks ette nähtud isikuandmete edastamine võib toimuda ainult kooskõlas määrusega.
Artikkel 45 näeb ette, et kui Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) on teinud otsuse, et kolmas
riik tagab isikuandmete kaitse piisava taseme, võib sellisesse riiki andmeid edastada ilma
täiendavate tingimusteta (eriloata). Käesoleva ajani on komisjon teinud isikuandmete kaitse
piisava taseme otsuse väga üksikute Euroopa Liitu mittekuuluvate kolmandate riikide suhtes.
Moldova Vabariik nende hulka ei kuulu.
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 46 sätestab nõuded, mida tuleb järgida, kui puudub
komisjoni otsus piisava isikuandmete kaitse taseme kohta. Sellisel juhul võib isikuandmeid
kolmandale riigile edastada üksnes juhul, kui andmete edastaja on sätestanud asjakohased
kaitsemeetmed, ning tingimusel, et isikule on tagatud võimalus pöörduda oma õiguste
rikkumise korral kohtusse või sõltumatu andmekaitse institutsiooni poole.
Lepingu rakendamiseks töödeldavate isikuandmete kaitse põhimõtete kokkuleppimisel on
järgitud ka isikuandmete kaitse seadust ja Andmekaitse Inspektsiooni juhendit „Isikuandmete
edastamine välisriiki“.
5
Isikuandmete elektroonilisel edastamisel kolmandasse riiki kasutab Sotsiaalkindlustusamet
ainult eelnevalt kokkulepitud andmesidekanaleid, mille kaudu edastatavad andmed
krüpteeritakse ISKE2 või sellele vastavates standardites ettenähtud tingimustel. Isikuandmete
töötlemiseks kasutatava Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (SKAIS) andmetele on ISKE
rakendamisega tagatud käideldavuse, konfidentsiaalsuse ja terviklikkuse nõuded. Isikutelt
küsitakse vaid neid andmeid, mis on vajalikud vastava hüvitise määramiseks ja mida ei ole
võimalik registrite ristkasutuse tulemusel saada. Teistest registritest andmete saamisel on
sätestatud, et andmete ajakohasuse eest vastutab andmeandja. Kui on vajalik dokumentaalne
tõestus, esitab inimene ise vajalikud dokumendid. Lepingut ei kohaldata isiku suhtes
automaatselt, vaid see toimub isiku avalduse alusel. Seega toimub isiku andmete edastamine
teise riiki isiku teadmisel. Sotsiaalkindlustusameti rakendatavad meetmed, mis tagavad
isikuandmete töötlemise turvalisuse, on põhjalikumalt esitatud seletuskirja lisas 1.
Moldova isikuandmete kaitsest ülevaate saamiseks koostas Eesti Moldova jaoks andmekaitse
küsimustiku, mille vastustes Moldova kirjeldab ja tutvustab oma isikuandmete kaitse
regulatsiooni ning selgitab, milliseid nõudeid järgides tagatakse isikuandmete töötlemise
turvalisus. Samuti kirjeldatakse vastustes riigis kehtivaid andmesubjekti õigusi ning nende
tagamiseks loodud kaitsemeetmeid. Moldova vastused küsimustikule andmete töötlemise
turvalisuse tagamise kohta on käesoleva eelnõu seletuskirja lisas 2.
Lepingu artikli 101 lõike 1 kohaselt töötlevad lepingupoolte pädevad asutused üksteiselt saadud
isikuandmeid vastavalt lepingule ja riigis kohaldatavatele õigusaktidele. Selle lõikega
kehtestatakse seaduslikkuse põhimõte – isikuandmete töötlemine toimub ainult seaduslikel
alustel. Isikuandmeid edastava pädeva asutuse suhtes kehtivad tema asukohariigi õigusaktid.
Isikuandmeid vastuvõtva pädeva asutuse suhtes kehtivad vastava asukohariigi õigusaktid.
Lepingu artikli 101 lõike 2 esimese lause kohaselt hoiavad ja kaitsevad lepingupoolte pädevad
asutused üksteiselt saadud isikuandmete konfidentsiaalsust. Sellega on kehtestatud
konfidentsiaalsuse põhimõte – isiku sotsiaalse kaitse vajadus ja talle pensioni määramine on
era- ja perekonnaelu saladus3. Isikuandmete konfidentsiaalsus hõlmab isikuandmete töötlemist
viisil, mis tagab nende turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest
ning juhusliku kaotamise, hävitamise või kahjustumise eest, kasutades asjakohaseid tehnilisi
või korralduslikke meetmeid.
Lepingu artikli 101 lõike 2 teise lause kohaselt võib isikuandmeid koguda ja töödelda ainult siis,
kui see on vajalik lepingus viidatud õigusaktide kohaldamiseks. Sellega kehtestatakse eesmärgi
piirangu põhimõte – isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning
õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega
vastuolus. Antud juhul võib isikuandmeid töödelda ja edaspidi kasutada või edastada ainult
lepingu kohaldamiseks või siis, kui see on andmesubjekti poolt heaks kiidetud. Isikuandmete
edasist töötlemist avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või
statistilisel eesmärgil ei loeta antud põhimõttega vastuolus olevaks.
Lepingu artikli 101 lõike 3 kohaselt on isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele
keelatud, välja arvatud juhul, kui andmete avaldamist nõuavad või lubavad lepingupoolte
õigusaktid. Nimetatud säte tuleneb seaduslikkuse, konfidentsiaalsuse ja eesmärgi piirangu
2
ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem. ISKE väljatöötamisel ja arendamisel on aluseks
võetud Saksamaa BSI avaldatav infoturbe standard – IT Baseline Protection Manual. ISKE rakendamise eesmärk
on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. Süsteem on loodud eelkõige riigi
ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel kasutatavatele infosüsteemidele ning nendega seotud
infovaradele turvalisuse tagamiseks.
3
Sama põhimõte on sätestatud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 8.
6
põhimõtetest. Andmete edastamine on seejuures lubatud, kui on võetud kõik isikuandmete
kaitse seisukohalt asjakohased kaitsemeetmed.
Lepingu artikli 101 lõike 4 kohaselt rakendavad lepingupoolte pädevad asutused mõistlikke
meetmeid, et tagada isikuandmete ajakohasus ja täielikkus, ning piirduvad nende isikuandmete
töötlemisega, mis on vajalikud andmete töötlemise eesmärgi saavutamiseks. Säte kehtestab
andmete õigsuse ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtte. Andmete õigsus
tähendab, et isikuandmed on õiged ja vajaduse korral ajakohastatud ning et võetakse kõik
mõistlikud meetmed, et töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged isikuandmed kustutaks või
parandataks viivitamata. Võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte tähendab, et
isikuandmed peavad olema asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende
töötlemise eesmärgi seisukohalt. Antud lepingu alusel kogutakse andmeid, mis on vajalikud
pensioni määramiseks ja maksmiseks, näiteks on oluline teada isiku nime, elukohta,
kindlustusperioodi määramiseks vajalikke andmeid jne. Samal ajal ei küsita käesoleva lepingu
täitmiseks näiteks isiku kodakondsusega seotud infot, kuna see ei ole lepingu alusel pensioni
maksmiseks vajalik.
Lepingu artikli 101 lõike 5 kohaselt rakendavad lepingupoolte pädevad asutused asjakohaseid
tehnilisi, füüsilisi ja korralduslikke meetmeid, et pakkuda tõhusat kaitset isikuandmete loata
töötlemise eest, sealhulgas ebaseadusliku andmetega tutvumise, kasutamise, avalikustamise,
muutmise ja hävitamise eest. Säte kehtestab turvalisuse ja vastutuse põhimõtte, kohustades
lepingupooli looma isikuandmete töötlemiseks sellised tehnilised tingimused, et nendele
andmetele ei oleks ligipääsu selleks volitamata isikutel ega avalikkusel. Eesti vastavaid
turvameetmeid on kirjeldatud käesoleva seletuskirja lisas 1. Moldova vastavaid turvameetmeid
on kirjeldatud käesoleva seletuskirja lisas 2.
Lepingu artikli 101 lõike 6 kohaselt annavad lepingupoolte pädevad asutused üksteisele
viivitamata teada, kui selgub, et üksteisele avalikustatud isikuandmed on ebaõiged, neid on
muudetud või kui selliseid isikuandmeid ei oleks tohtinud teisele lepingupoolele avaldada.
Pädevad asutused parandavad ebaõiged isikuandmed, kustutavad sellised isikuandmed või
piiravad selliste isikuandmetega tutvumist. See säte kinnitab andmete õigsuse põhimõtet ning
paneb selle eest vatutuse mõlemale lepingupoolele, mis tähendab ka vastavat koostöökohustust.
Lepingu artikli 101 lõike 7 kohaselt peavad lepingupoolte pädevad asutused kõigi isikuandmete
töötlemise toimingute kohta arvestust. Säte võimaldab kontrollida isikuandmete kasutamise
seaduspärasust. Isikuandmete logimise kohustus tähendab, et isikuandmete töötlemisel peab
olema võimalik logide kaudu tuvastada, mida on isikuandmetega tehtud: nt kes on isikuandmeid
lugenud, kellele on isikuandmeid edastatud, millal ja kelle poolt on isikuandmed kustutatud.
Logide pidamise kohustuse eesmärk on tagada isikuandmete töötlemisel suurem läbipaistvus
ning võimaldada efektiivset sisemist kontrolli. Samuti saab andmekaitse üle järelevalvet tegev
asutus (Eestis Andmekaitse Inspektsioon) logide alusel hõlpsasti andmete kasutamise
seaduspärasust kontrollida. Logisid tuleb pidada kõigi töötlemistoimingute kohta, mida
teostatakse, sealhulgas kogumine, muutmine, lugemine, avalikustamine, edastamine,
ühendamine ja kustutamine. Andmete töötleja kehtestab logide säilitamise tähtajad.
Lepingu artikli 101 lõike 8 kohaselt säilitavad lepingupoolte pädevad asutused isikuandmeid
kujul, mis võimaldab isikuandmetega seotud isikuid tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik
selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Selle sättega kehtestatakse
isikuandmete säilitamise piirangu põhimõte. Isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab
andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks
isikuandmeid töödeldakse; isikuandmeid võib kauem säilitada juhul, kui isikuandmeid
töödeldakse üksnes avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või
7
statistilisel eesmärgil, eeldusel et andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks rakendatakse
asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid.
Artikli 101 lõiked 9, 10 ja 11 reguleerivad andmesubjekti õigusi.
Lepingu artikli 101 lõike 9 kohaselt, kui isik, kelle isikuandmeid töödeldakse, taotleb teavet
oma isikuandmete sisu ja töötlemise kohta, väljastab pädev asutus vastava teabe. Isik võib saada
koopia oma töödeldavatest isikuandmetest. Tegemist on läbipaistvuse põhimõttega –
andmesubjektidele tuleb anda informatsiooni, mis on vajalik õiglase töötlemise tagamiseks
(näiteks informatsioon töötlemise eesmärkide kohta ja edastamise kohta), välja arvatud juhul,
kui selline informatsioon on andmete edastaja poolt juba antud. Sätte eesmärk on tagada, et
füüsilisel isikul oleks võimalik teada, kas tema isikuandmeid töödeldakse, ning õigus tutvuda
andmetega, mis on tema kohta kogutud.
See õigus on käsitatav põhiõigusena tulenevalt Euroopa Liidu põhiõiguse hartast, mis sätestab
igaühe õiguse oma isikuandmete kaitsele. Selle õiguse lahutamatuks osaks on andmesubjekti
õigus tutvuda tema kohta kogutud ja töödeldavate isikuandmetega. Nimetatud õiguse
tagamiseks piisab, kui andmesubjekt saab täieliku ülevaate tema kohta kogutud isikuandmetest
ning saab kontrollida, et need on õiged.
Eestis on seoses lepingu täitmisega isikuandmete töötlejaks Sotsiaalkindlustusamet.
Sotsiaalkindlustusameti kodulehel on selgitused isikutele selle kohta, millistel eesmärkidel
nende isikuandmeid töödeldakse, kuidas tagatakse isikuandmete turvalisus ning kuidas saab
inimene taotleda oma andmetega tutvumist ja nende parandamist.4 Seega, kui isik esitab oma
andmed Sotsiaalkindlustusameti kaudu, saab ta info oma andmete töötlemise kohta sellest
asutusest. Moldova pädev asutus peab andma selgitusi, kui isik esitab talle oma andmed.
Lepingu artikli 101 lõike 10 kohaselt, kui isik, kelle isikuandmeid töödeldakse, taotleb oma
isikuandmete parandamist, parandavad lepingupoolte pädevad asutused põhjendamatu
viivituseta tema ebaõiged isikuandmed või piiravad selliste isikuandmete töötlemist, välja
arvatud juhul, kui taotlus on põhjendamatu või kui lepingupoolte õigusaktides esineb muu
õiguslik alus taotluse täitmisest keeldumiseks. Andmesubjektil on õigus nõuda teda
puudutavate ebaõigete isikuandmete parandamist eelkõige juhul, kui tegemist on faktidel
põhinevate andmetega. Sellisel juhul on andmesubjektil õigus nõuda mittetäielike isikuandmete
täiendamist. Näiteks, kui töödeldavates andmetes on andmesubjekti aadress või isikukood vale,
peab andmesubjekt saama taotleda andmete parandamist. Õigus nõuda andmete töötlemise
lõpetamist tekib, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud või rikutakse
isikuandmete töötlemise põhimõtteid (näiteks isikuandmete säilitamistähtaeg on möödunud või
puudub lepingust tulenev alus isikuandmete töötlemiseks).
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 kohaselt tähendab isikuandmete piiramine säilitatud
isikuandmete märgistamist eesmärgiga piirata nende edaspidist töötlemist. Isikuandmete
kustutamise asemel piirab andmete töötleja nende töötlemist juhul, kui andmesubjekt vaidlustab
isikuandmete õigsuse või kui andmete töötlemine on ebaseaduslik, kuid andmesubjekt ei taotle
andmete kustutamist, vaid taotleb kasutamise piiramist. Isikuandmete töötlemise piiramise
meetodid võivad muu hulgas hõlmata valitud andmete ümberpaigutamist teise
töötlemissüsteemi, näiteks arhiveerimise eesmärgil, või valitud andmete muutmist
kättesaamatuks või avaldatud andmete ajutist kõrvaldamist kodulehelt. Isikuandmete
parandamisest, kustutamisest ja nende töötlemise piiramisest tuleb teavitada vastuvõtjaid,
4
Kättesaadav: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/isikuandmete-kaitsest.
8
kellele isikuandmed on avaldatud, ning pädevaid asutusi, kellelt ebaõiged andmed pärinevad.
Samuti peavad andmete töötlejad hoiduma selliste andmete edasisest levitamisest.
Lepingu artikli 101 lõike 11 kohaselt, kui isik leiab, et isikuandmete töötlemisel on rikutud tema
õigusi, tagavad lepingupooled, et isikul on õigus esitada oma õiguste kaitseks kaebus
sõltumatule andmekaitseasutusele või kohtule. Eestis peab Andmekaitse Inspektsioon kaebuse
läbi vaatama 30 päeva jooksul. Seda tähtaega võib teatud juhtudel pikendada 60 päeva võrra.
Lepingu artikli 101 lõike 12 kohaselt määravad lepingupooled lepingu kohaldamiseks vajalikud
isikuandmed kindlaks rakenduskokkuleppes. Säte on vajalik, et luua seos lepingu
rakenduskokkuleppega, mis sisaldab teavet lepingu alusel edastatavate ja töödeldavate
andmete, sealhulgas isikuandmete kohta. Rakenduskokkuleppes nimetatud pädevad asutused
tagavad lepingu rakendamisel andmesubjekti isikuandmete kaitse. Eestis on pädevaks
asutuseks Sotsiaalkindlustusamet. Moldova Vabariigis on pädevateks asutuseks Riiklik
Sotsiaalkindlustusamet. Isikuandmete töötlemise läbipaistvuse huvides on
rakenduskokkulepped pärast nende jõustumist kättesaadavad Sotsiaalkindlustusameti
koduleheküljel.
Protokolli artikkel 7 näeb ette lepingu ja protokolli tõlgendamist ja rakendamist ühe
dokumendina. Ehkki tegemist on kahe erineva dokumendiga, käsitatakse seda praktikas lepingu
konsolideeritud versioonina.
Protokolli artikkel 8 reguleerib protokolli jõustumist.
Protokoll ei jõustu kohe pärast allkirjastamist ega ka pärast ratifitseerimist. Protokoll jõustub
kolmanda kuu esimesel päeval pärast seda kuupäeva, kui lepingupooled on diplomaatiliste
kanalite kaudu vahetatud viimases kirjalikus teates kinnitanud, et kõik lepingu jõustumise
eelduseks olevad tingimused on täidetud. Lepingu jõustumise eelduseks olevaks tingimuseks
on lepingu ratifitseerimine Riigikogus.
Protokoll on koostatud eesti, rumeenia ja inglise keeles ning see on allkirjastatud kahes võrdset
õiguslikku jõudu omavas eksemplaris. Pärast lepingu allkirjastamist ratifitseerib lepingu
Riigikogu. Moldova järgib lepingu edasisel menetlemisel oma riigisiseseid protseduure.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on eelnõu kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, Euroopa
Liidu õiguse, Eesti Vabariigi jõustunud välislepingute ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
puudutavate õigusaktidega.
4. Seaduse eelnõu ja lepingu terminoloogia
Seaduse eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Seaduse eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
Lepingu eelnõu on Sotsiaalministeeriumi hinnangul kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu
koostamisel on arvestatud järgmiste ELi õigusaktide ja neis lubatud eranditega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide
koordineerimise kohta;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse
(EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord;
9
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punktist b on Euroopa Liidul
liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas ning tulenevalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklist 48 on Euroopa Liidul õigus reguleerida liikmesriikide
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu territooriumil. Sellele tuginedes on Euroopa
Parlament ja nõukogu vastu võtnud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määruse
nr 883/2004 ja selle rakendusmääruse nr 987/2009. Nimetatud määrused ei takista
liikmesriikidel sõlmida kolmandate riikidega kahepoolseid sotsiaalkindlustusalaseid
välislepinguid. Sellised välislepingud peavad siiski vastama Euroopa Liidu esmasele õigusele.
25. mail 2018. a rakendus Eesti suhtes Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus, millest
tulenevad isikuandmete töötlemise üldised põhimõtted ja kohustused riigile isikuandmete kaitse
tagamisel. Nimetatud määrus reguleerib muu hulgas isikuandmete kolmandatesse riikidesse
edastamise nõudeid. Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamiseks peab riik sätestama
asjakohased kaitsemeetmed. Käesoleva protokolliga lisatakse lepingusse uus artikkel 101, mis
täidab vastava nõudmise.
6. Mõju
Korralduse eelnõu eesmärk on kiita Vabariigi Valitsuse poolt heaks Eesti Vabariigi ja Moldova
Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokoll ning volitada sotsiaalminister
Tanel Kiike kirjutama Eesti Vabariigi nimel sellele alla. Korralduse mõju on ühekordne.
Seaduse eesmärk on ratifitseerida lepingu muutmise protokoll ning selle mõju on ühekordne.
Peamised mõjud tulenevad protokollist.
Protokolliga kaasajastatakse Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vaheline
sotsiaalkindlustusleping nii, et see kajastab Eestis läbiviidud töövõimereformi ja suurenenud
nõudeid kolmandatele riikidele edastatavate isikuandmete kaitsel. Samuti kajastab leping
Moldova pensionisüsteemis tehtud muudatusi – enam ei määrata invaliidsuspensioni, vaid
määratakse töövõimetuspension. Muutunud on ka Moldova pädeva võimuorgani
(ministeeriumi) nimi.
Eelnõus esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata protokolli mõju isikutele,
kes elavad Eestis ja on õigustatud saama Moldova pensioni, ning isikutele, kes elavad Moldovas
ja on õigustatud saama Eesti pensioni. Samuti hinnatakse mõju Sotsiaalkindlustusameti
töökorraldusele ja -koormusele ning riigieelarvele.
Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud peamiselt Sotsiaalkindlustusameti andmeid.
Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas:
sotsiaalne, sh demograafiline mõju; mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati
nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud
sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatustel ei
ole mõju majandusele, muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega
riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
10
Mõju leibkondade toimetulekule
Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus ja mõju sagedus
Eestis viidi peale lepingu jõustumist läbi töövõimereform, mille tulemusena Eestis enam
töövõimetuspensioni ei määrata. Eestil kaob kohustus hinnata Moldovas elavate isikute
töövõimetust ning maksta neile töövõimetuspensioni. Eestil säilib kohustus vaid Eestis elava ja
Moldovast töövõimetuspensioni taotleva isiku kohta asjakohaste meditsiiniaruannete ja -
dokumentide tasuta edastamise osas. 2019. aasta maikuu seisuga sai lepingu alusel Eesti
pensioni kuus Moldovas elavat isikut. Kõigile neist oli määratud vanaduspension. 2020. aasta
juunikuu seisuga sai lepingu alusel Eesti pensioni 17 Moldovas elavat isikut, kellest 15 sai
vanaduspensioni, üks ennetähtaegset vanaduspensioni ning üks rahvapensioni. Seega saab kahe
viimase aasta lõikes öelda, et Moldovas elavate ning Eesti pensionit saavate isikute arv on
peaaegu kolmekordistunud. Samas Eesti töövõimetuspensioni lepingu alusel Moldovasse ei
makstud. Seega ei mõjuta muudatused isikute õigust töövõimetuspensionile ega seeläbi nende
majanduslikku toimetulekut.
Ebasoovitava mõju risk
Ebasoovitavat mõju ei tuvastatud.
Koondhinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on väikesed ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Kokkuvõttes ei
too muudatused kaasa olulist sotsiaalset, sh demograafilist mõju.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja
tuludele
Mõju Sotsiaalkindlustusameti töökorraldusele
Lepingu muudatuste rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste töökorraldusele ega
eelarvele, sh Sotsiaalkindlustusameti töökorraldusele ja -koormusele. Protokolli jõustumisel
kaob Sotsiaalkindlustusametil kohustus tuvastada lepingust tulenevalt Eestis
kindlustusperioodi nõuded täitnud Moldovas elavate isikute töövõimetus ja maksta neile
töövõimetuspensioni. 2019. aasta maikuu seisuga ei makstud Moldovas elavatele isikutele
töövõimetuspensioni.
Mõju riigieelarvele (pensioni väljamaksmisega seotud kulu)
Pensioni väljamaksmisega ei kaasne täiendavaid kulusid. Seega ei kaasne muudatustega olulist
mõju riigieelarvele.
Kokkuvõtvalt võib muudatusest tulenevalt mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele hinnata väheoluliseks, kuna mõju ulatus,
sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väikesed. Ka kaasneda võivate ebasoovitavate
mõjude risk on väike.
Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste, ettevõtete või kodanike halduskoormusele.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
11
Andmekaitsealast mõju võib hinnata väikeseks, kuna andmete töötlemise eesmärk on jäänud
samaks ja võimalike isikute arv, keda see puudutab, on väike (ca 20). Andmevahetuse objektiks
on üksnes andmed inimese terviseseisundi ning isikutele makstava töötöövõimetuspensioni
kohta.
Muudatuse tingis eelkõige õigusruumi reform, andmete endi koosseis on jäänud samaks.
Mis puudutab terviseandmeid, siis töövõimetuspensioni maksmist jätkab töövõimetuspensioni
maksmise tähtaja lõpuni Eesti poolt Sotsiaalkindlustusamet ainult neile isikutele, kellel on
töövõimetuspension määratud. Moldova jätkab inimestele senise invaliidsuspensioni asemel
töövõimetuspensioni maksmist.
Kehtiva lepingu alusel vahetatakse andmeid valdavalt paberil vastavalt rakenduslepingu lisades
kinnitatud andmekoosseisudele. Lepingu muudatuste tulemusena tehakse muudatused
rakenduslepingus, kuid andmete vahetamise protsesse endid sellega ei muudeta. Kehtiva
lepingu alusel on andmete töötlejaks Sotsiaalkindlustusamet.
Seega on kehtiva lepingu alusel andmeid vahetatud suures osas samadel eesmärkidel ja alustel.
7. Lepingu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
SKAIS2 arenduskulu
Lepingu rakendamise lihtsustamiseks on vajalik Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi arendus,
kuna tulenevalt iga lepingu ja lepingupartneri erisustest ei saa olemasoleva IT-lahendusega
erinevaid lepinguid hallata.
2022. aastaks on plaanis välja töötada SKAIS2 üldine arendus pensionide, sh välislepingute
alusel makstavate pensionide valdkonnas. Arenduseks vajalikud rahalised vahendid
kavandatakse taotleda Euroopa Liidu struktuurfondidest. Arenduse raames luuakse ka
lahendused Moldova lepingu rakendamiseks. Kuna arendust planeeritakse teha kogu
pensionisüsteemile ühiselt, ei ole võimalik Moldova lepingu osa eraldi välja tuua.
Kuni vajalike IT-arenduste valmimiseni menetletakse pensioniavaldusi käsitsi. Siiski on
SKAIS1 infosüsteemi vaja teha minimaalsed arendused, et tagada pensionide väljamaksmine.
8. Rakendusaktid
Korralduse, seaduse ja protokolli rakendamiseks ei ole vaja riigisiseseid rakendusakte välja
töötada.
Vastavalt lepingu artikli 10 lõikele 2 sõlmivad lepingupooled lepingu rakendamiseks vajalikud
kokkulepped. Need kokkulepped on ametkondlikud välislepingud välissuhtlemisseaduse § 3
punkti 3 tähenduse, mistõttu ei vaja need ratifitseerimist Riigikogus. Kokkulepete eesmärk on
lihtsustada lepingupoolte pädevate asutuste tööd, tagada lepingu ühtne rakendamine ning
vältida vaidluste tekkimist.
Eesti ja Moldova vahel allkirjatati sotsiaalkindlustuslepingu rakenduskokkulepe lepingu
allkirjastamisega samal päeval (19. oktoobril 2011. a), rakenduskokkulepe jõustus lepingu
jõustumisel (1. augustil 2012. a).
12
Protokolliga kokku lepitud muudatustest tulenevalt tehakse rakenduskokkuleppes kaks
muudatust, mõlemad muudatused on tehnilised.
Ühe muudatuse kohaselt saadab Eesti Moldovale töövõimetuspensioni määramiseks vajalikud
isikuandmed (sh isiku terviseandmed). Kuna Eesti enam töövõimetuspensioni ei määra, siis
Moldova Eestile isiku terviseandmeid enam ei edasta.
Teise muudatusega kehtestatakse meditsiinilise läbivaatuse tõendi vorm, mida on Moldova
ettepanekul võrreldes kehtiva meditsiinilise läbivaatuse tõendi vormiga muudetud (sisaldab
mõnevõrra vähem andmeid kui kehtiv andmevahetuse vorm).
Lisaks, vastavalt sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokollile (artikkel 9), kui Eestis elab
isik, kes taotleb Moldovast töövõimetuspensioni, edastab Eesti Moldovale isiku kohta need
dokumendid, mis isiku kohta olemas on (kehtiva kokkuleppe kohaselt olid need meditsiinilise
läbivaatuse tõendi vormi lisadeks); vastupidist andmevahetust ei toimu.
Rakenduskokkuleppe muutmise protokoll jõustub lepingu muutmise protokolliga samal
kuupäeval.
9. Jõustumine
Korraldus jõustub üldkorras.
Seadus jõustub üldkorras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist (PS § 108).
Protokoll jõustub vastavalt artiklile 8 kolmanda kuu esimesel päeval pärast seda kuupäeva, kui
lepingupooled kinnitasid diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikke teateid vahetades, et lepingu
jõustumiseks vajalikud õigustoimingud on tehtud. Kirjalike teadete vahetamise kuupäevaks
loetakse viimase kirjaliku teate kättesaamise kuupäeva. Ooteaeg enne lepingu jõustumist on
vajalik, et ette valmistada lepingu muudatuste rakendamine.
Protokoll on tähtajatu.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.
13
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn, Toompea 2020 nr
Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise
protokolli eelnõu heakskiitmine ja allakirjutamiseks volituse andmine
1. Välissuhtlemisseaduse § 16 alusel kiita heaks Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise
sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli eelnõu.
2. Volitada sotsiaalministrit kirjutama Vabariigi Valitsuse nimel alla punktis 1 nimetatud
protokollile.
Jüri Ratas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär