Kiri

Ministeeriumid Meie 22.09.2020 nr 1.1-10/6452-1 Finantsinspektsioon [email protected] Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisad: eelnõu 3 lk; seletuskiri 21 lk. Kristiina Kubja 6113658 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Siseministeerium Välisministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Eesti Pank Eesti Kindlustusseltside Liit Eesti Kindlustusmaaklerite Liit 2  Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on tagada kindlustusregulatsiooni ühtne rakendamine, sealhulgas kõrvaldada ebakõlad ja liigsed piirangud, mis on selle kohaldamisel ilmnenud. Eelnõuga:  täpsustatakse õigusabikulude kindlustuses huvide konflikti maandamise sätteid;  kaotatakse regulatiivsed piirangud, mis takistavad Eestis tööandja eraravikindlustuse pakkumist;  muudetakse eraisiku eraravikindlustust reguleerivad sätted paindlikumaks;  viiakse seadustesse sisse teatud tehnilised muudatused. Lisaks viiakse kindlustustegevuse seadus (edaspidi KindlTS) kooskõlla Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2177, millega muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (edaspidi direktiiv), artikli 2 punktiga 1 (vastavustabel on seletuskirja lisas 2). Eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad tavakorras. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsilist Kristiina Kubja (6113658, [email protected]) ja osakonnajuhataja Siiri Tõniste (6113487, [email protected]). Eelnõu väljatöötamisel toimusid konsultatsioonid turuosaliste, Sotsiaalministeeriumi ja Finantsinspektsiooniga. Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) korralda ümarlaua ravikindlustuse teemal, kuhu olid kutsutud esindajad Rahandusministeeriumist (RaM), Finantsinspektsioonist (FI), Eesti Kindlustusmaaklerite Liidust (EKML) ja kindlustusturu osalised, kes pakuvad eraravikindlustus. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist õigusosakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa ([email protected], 6113549) ja keeleliselt toimetas õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 1 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse: o kindlustustegevuse seadust (edaspidi KindlTS) redaktsioonis RT I, 04.12.2019, 8; o võlaõigusseadust (edaspidi VÕS) redaktsioonis RT I, 08.01.2020, 10. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk ja sihtrühm 2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus Tagamaks kindlustusregulatsiooni nõuetekohane rakendamine, nähakse ette muudatused, et kõrvaldada ebakõlad Euroopa Liidu õigusest tulenevate õigusabikulude kindlustuse sätete tõlgendamisel ning piirangud eraravikindlustuse pakkumisel. Eelnõuga tehakse ka mõned tehnilisemad muudatused muudes teemades, mille sisu on avatud seletuskirja 3. peatükis. 2.1.1. Õigusabikulude kindlustus Kindlustustegevust reguleerib Euroopa Liidu (EL) tasandil Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)1 (edaspidi Solventsus II direktiiv), mis on Eesti õigusesse üle võetud 2015. aastal. Solventsus II direktiiv on konsolideeritud õigusakt, kuhu muu hulgas koondati muutmata kujul õigusabikulude kindlustuse direktiivi 87/344/EMÜ2 sätted, mis omakorda on Eesti õigusesse üle võetud juba 2001. aastal (lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse raames). Õigusabikulude kindlustuse sätete tõlgendamisega seoses on tehtud mitmeid otsuseid Euroopa kohtuasjades3. Eelnõuga viiakse Eesti õigus paremini vastavusse kohtulahendites leituga. 2.1.2. Eraravikindlustus Regulatiivsete (VÕS) piirangute ja teatud nõuete tõttu ei ole kindlustusandjatel laialdast ärihuvi ravikindlustust pakkuda. Tööandjate huvi eraravikindlustuse teenuse vastu on olnud seni 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02009L0138-20190113&qid=1554810086311 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1560406127752&uri=CELEX:31987L0344 3 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:62012CJ0442&qid=1551704605826&from=EN https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:62008CJ0199&qid=1551781038877&from=ET https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:E2016J0021&from=ET https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1551710943093&uri=CELEX:62015CJ0005 2 tagasihoidlik, mh põhjusel, et see on suhteliselt kallis. Eelnõu üheks eesmärgiks on soodustada suuremat pakkumist ja hinnakonkurentsi ning seeläbi elanikkonna paremat hõlmatust ravikindlustusega. Eraravikindlustust reguleerib VÕS-i 27. peatükk. Ravikindlustuslepingu sõlmimine on üldjuhul võimalik vaid tähtajatuna (VÕS § 557). Võlaõigusseaduse II kommenteeritud väljaandes on märgitud, et tähtajatu kindlustusleping teenib ennekõike kindlustusvõtja huve: tal ei tule vastavate tähtaegade möödumisel arvestada uutel tingimustel (eelkõige suurema kindlustusmaksega) lepingu sõlmimise vajadusega. Kindlustusandjad on hinnanud, et viidatud sättel on pigem vastupidine mõju. Tähtajatu leping ei vasta kindlustusvõtjate ootustele ning teisalt pole kindlustusandjad valmis seda teenust piirava regulatsiooni tõttu pakkuma, mistõttu on konkurents tagasihoidlik ja paljudele kindlustusvõtjatele pole teenus kättesaadav. Sellele viitab ka asjaolu, et alates võlaõigusseaduse kehtestamisest 01.07.2002 ei ole Eestis välja kujunenud teiste kindlustusteenustega (nt sõidukikindlustus, kodukindlustus jt) võrreldavas mahus ravikulukindlustusturgu. Riski hindamise seisukohast (tähtajatu leping) peaks kindlustusandja hindama riski pikaajaliselt, kuid turu käitumine on vastupidine (tähtajalist lepingut soosiv). Samas, tähtajalised kindlustuslepingud võimaldavad kindlustusandjatel täpsemalt reageerida riskide ja sihtturu vajaduste muutustele (vt kindlustustegevuse seaduse § 1032 lg 2), s.t täpsemalt hinnata kindlustusriski. Mida pikemaks ajaks ette peab kindlustusandja hinnanguid tegema, seda ebatäpsemad võivad olla kindlustusmaksed, sh võib tekkida olukord, kus hinnatase tõuseb kindlustusvõtjate jaoks ebamõistlikule tasemele, mis omakorda takistab ligipääsu kindlustusteenusele. Kindlustusandjate hinnangul on tähtajaliste lepingute haldamine oluliselt efektiivsem, kui tähtajatute lepingute haldamine. Tähtajaline kindlustusleping tähendab, et kindlustusandjal on pärast iga kindlustusperioodi võimalik teha optimaalseid muudatusi muu hulgas järgmistes küsimustes: • kindlustusjuhtumid ja välistused; • kindlustuskaitse eeltingimused (nt vaktsineerimine, uuringud, tervislikud eluviisid jms); • kindlustusmakse arvutamise komponendid ja põhimõtted (siinjuures on oluline märkida, et kindlustusmakse arvutamise metoodikad muutuvad ajas üha keerulisemateks ja täpsemateks, VÕS § 560 lg 1 toodud asjaolud ei pruugi näiteks 10 või 20 aasta perspektiivis olla ligilähedaseltki piisavad kindlustusandjal lasuvate kohustuste täitmiseks vajalike kindlustusmaksete arvutamiseks); • kindlustuslepingute haldamisega seotud küsimused (kindlustusvõtja informeerimine, kindlustusjuhtumist teatamine, kindlustuslepingu osapoolte ligipääs kahjuotsustele jms). Oluline on ka märkida, et tähtajatult võetud riski edasikindlustamine võib osutuda võimatuks. See on omakorda asjaolu, mis takistab kindlustusandjal turule sisenemist või kindlustusvõtjate vajadustele vastavate kindlustussummade pakkumist. Lisaks ei ole tööandja ravikindlustuse puhul kindlustusvõtja sündinud lapse tasuta lisamine kindlustuskaitse ulatusse (VÕS § 559) vabatahtliku ravikindlustuse puhul asjakohane nõue, 3 kuna kindlustuslepingud peaksid sisaldama kindlustatud isiku või kindlustatud isikute grupi vajadusi (kindlustushuvi), mida kohustuslikus korras lapse lisamine kindlustuskaitse alla üldjuhul ei taga. Eestis on eraravikindlustus täiendav riiklikule ravikindlustusele ning see katab muu hulgas näiteks teenuseid, mis on välja arvatud riiklikust ravikindlustuspaketist. Seega võiks kindlustusturg parandada juurdepääsu tervishoiuteenustele, mis on riikliku ravikindlustuse poolt katmata või mittetäielikult kaetud, pakkudes juurdepääsu sellistele tervishoiuteenustele nagu hambaravi, füsioteraapia või ambulatoorsete retseptiravimite kulud. Kindlustusandjate hinnangul võiks just need valdkonnad omada positiivset mõju rahvatervisele. Näiteks on hetkepraktika kujunenud nii, et eraisikud, kes on sõlminud kindlustuse tõenäoliselt Haigekassa asendamiseks, on kõige sagedamini kasutanud kindlustust tasulise pere/eriarstiabi, profülaktiliste tervisekontrollide, sh korraline arstikülastus tervise kontrollimiseks ning hambaraviteenuste kulude katmiseks. Eraisikud, kes on sõlminud kindlustuse lisaks Haigekassa kindlustusele, on kõige sagedamini kasutanud kindlustust hambaravi, tasulise pere/eriarstiabi ja korraliste/profülaktiliste arstikülastuste või tervisekontrollide tarbeks. Välismaalased on kasutanud kõige sagedamini kindlustust pere/eriarstiabi ja haiglaravi kulude katmiseks. If Kindlustus ja Kantar Emor viisid 2018. aasta augustis 300 Eesti ettevõtte hulgas läbi uuringu, millest selgus, et 39% Eesti ettevõtetest pakub oma töötajatele tervisega seotud toetusi ning 43% ettevõtetest on huvitatud oma töötajate tervisele suunatud eraravikindlustusest. Ettevõtted näevad peamiste kasuteguritena võimalust kasvatada töötajate rahulolu ja motivatsiooni ning ettevõtte mainet tööandjana. Teised riigid. Ravikindlustus on populaarne Eesti naaberriikidest näiteks Lätis, kus eraravikindlustusega on hõlmatud 300 000 inimest. Läti seadus ravikulukindlustuse lepingu tähtaega eraldi ei reguleeri, kehtib üldine põhimõte, et kindlustuslepingu tähtaeg määratakse poolte kokkuleppel. Prantsusmaal on täiendav ravikindlustus laialt levinud – 88% prantslastel on täiendav eraravikindlustus eelkõige omaosaluse katmiseks nendele teenustele, mis ei ole riigi poolt täielikult kaetud (hambaravi, silmaravi jms). Võrdluseks: Eestis oli 31.12.2018.a seisuga eraravikindlustusega hõlmatud üksnes 3865 inimest, kellest 2118 olid kindlustatud tööandja poolt sõlmitud lepingu alusel. VÕS 27. ptk. „Ravikindlustus“ aluseks on Saksa kindlustuslepingute seadus Versicherungsvertragsgesetz (VVG). Saksamaa ravikindlustussüsteemi puhul on tegemist duaalsüsteemiga, mis koosneb riiklikust ravikindlustusest ja eraravikindlustusest, sealjuures eraravikindlustuse võivad saada töötajad, kelle brutosissetulek ületab teatud piiri (2019. aastal 5062,50 eurot kuus). Asendav kindlustus võimaldab isikul riiklikust süsteemist välja astuda ning soetada ravikindlustus erakindlustuse kaudu. VVG vastavate sätete puhul on oluline silmas pidada, et need on imperatiivsed üksnes osas, milles eraravikindlustus asendab riiklikku ravikindlustust. Nii näeb VVG § 195 ette, et tervisekindlustus, mis võib täielikult või osaliselt asendada seadusjärgses sotsiaalkindlustussüsteemis sätestatud tervisekindlustuse kindlustust, sõlmitakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on Eesti regulatsioon rangem Saksa vastavatest sätetest, mille kehtestamise eesmärgiks oli sätestada, mis tingimustel saab eraravikindlustus asendada riiklikku ravikindlustust. Saksamaa „asenduskindlustuse“ VVG sätted puudutavad sündivale lapsele „tasuta“ ravikindlustuse andmist, kindlustusmakse 4 muutmist ja lepingu kestust, kuid Eesti puhul on samas kontekstis tegemist „lisakindlustusega“, mis täiendab riiklikku ravikindlustust. 2.2. Väljatöötamiskavatsus ja valikukohad Väljatöötamiskavatsust pole koostatud, kuna tegemist on eelkõige Euroopa Liidu õiguse rakendamisega seotud täpsustustega ja Euroopa Liidu õiguse ühe sätte ülevõtmisega. EL õigusest mittetulenevate ravikindlustuse muudatuste puhul on tegemist regulatsiooni paindlikumaks muutmisega. 2.3. Sihtrühm Sihtrühma kuuluvad kindlustuse kliendid, kindlustusandjad ja Finantsinspektsioon. Ülevaade Eesti kindlustusturust on esitatud seletuskirja lisas 1. 2.4. Seaduse rakendamiseks vajalikud alamaktid Seaduse rakendamiseks ei ole ette näha täiendavaid siseriiklikke alamakte. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga tehtavad muudatused võib jagada nelja rühma:  õigusabikulude kindlustus: eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 ning eelnõu § 2 punktid 4–7;  eraravikindlustus: eelnõu § 2 punktid 2, 8 ja 9;  direktiivi ülevõtmine: eelnõu § 1 punkt 2;  tehnilised/muud muudatused: eelnõu § 1 punktid 1 ja 5–7 ning § 2 punkt3. 3.1. Kindlustustegevuse seaduse muutmine  Eelnõu § 1 punkt 1. Paragrahvi 13 lõike 1 punkti 3 muutmine (tehniline/muu muudatus). Eesmärgiks on täpsustada kindlustusliigi „kindlustus surmajuhtumiks ja üleelamistähtajaks“ sõnastust, et oleks ka sõnaliselt selgem, et see hõlmab kindlustust surmajuhtumiks koos kindlustusmaksete tagastamisega, nagu on ette nähtud Solventsus II direktiivi artikli 2 lõike 3 punktis i.  Eelnõu § 1 punkt 2. Paragrahvi 47 täiendamine uue lõikega 11 (direktiivi ülevõtmine). Muudatus on seotud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi (ESFS) läbivaatamise raames tehtud Solventsus II direktiivi artikli 77d muudatusega4. Kuna viidatud sätte ülevõtmiseks nähakse ette vaid kuus kuud (ülevõtmistähtaeg on 30.06.2020), on see lisatud käesolevasse eelnõusse.  Eelnõu § 1 punkt 3. Seaduse täiendamine uue §-ga 1033 (õigusabikulude kindlustus). Solventsus II direktiivi artikli 200 kohaselt peab liikmesriik tagama, kas liikmesriigi omal 4 Direktiivi (EL) 2019/2177 artikkel 2 punkt 1. 5 valikul või liikmesriigi nõusolekul, et kindlustusandjad kasutavad õigusabikulude nõuete haldamiseks vähemalt ühte neljast ette nähtud huvide konflikti vältimise meetmest. Solventsus II direktiivi põhjenduspunkti 82 kohaselt, mistahes huvide konflikti, eriti selline, mis tuleneb asjaolust, et kindlustusandja kindlustab ka teist isikut või annab isikule nii õigusabikulude kindlustuse kui ka mistahes muud liiki kindlustuse, tuleks välista nii palju kui võimalik või seda peaks olema võimalik kõrvaldada. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on ette nähtud vaid üks huvide konflikti vältimise meede. Lõige 1. Siseriikliku otsuse kohaselt saab kindlustusandja ise valida, millist § 1032 lõigetes 2– 4 kirjeldatud meetodit ta kasutab. Olenemata, milline lahendus valitakse, tuleb õigusabikulude kindlustust omava isiku huvisid kaitsta samaväärsete vahenditega. Lõige 2. Tegemist on huvide konflikti vältimise meetmega, kui õigusabikulude nõuete haldamisega tegeleb kindlustusandja enda töötaja. Nimelt peab kindlustusandja tagama, et see töötaja ei tegele samal ajal samasuguse tööga teise kahjukindlustusandja juures (kes tegeleb ühe või mitme muu kahjukindlustuse liigiga), kes on selle kindlustusandjaga rahaliselt, äriliselt või muud moodi halduslikult seotud. Juhul, kui tegemist on segakindlustusandjaga (direktiiv kasutab terminit „composite insurance undertaking“), peab olema tagatud ka, et ükski selline töötaja ei tegele samal ajal samasuguse tegevusega kindlustusandja teiste tegevusliikide korral. Kuigi üldjuhul/tänapäeval on teada, et „composite insurance undertaking“ all on mõeldud kindlustusandjat, kes tegeleb lisaks kahjukindlustusele ka elukindlustusega, tuleks „composite insurance undertaking“ terminit vaadata laiemalt. Nimelt saab „composite insurance undertaking“ olla kindlustusandja nii Solventsus II direktiivi artikli 73 lõike 2 punktide a ja b kui ka lõike 5 tähenduses, kuid tegemist võib olla ka kindlustusandjaga, kes tegeleb ainult kahjukindlustuse või elukindlustusega, kuid pakub mitut kindlustusliiki. Kuna Solventsus II direktiivi artikli 73 lõikes 2 nimetatud segakindlustusandjad ei ole õigusabikulude kindlustuse kontekstis asjakohased ning lõikes 5 nimetatud segakindlustusandja ei ole Eesti kontekstis ajakohane, kuna viidatakse vaid teatud riikide kindlustusandjatele, on lõike 2 sõnastuses viide kahjukindlustusandjale, kes pakub mitut kindlustusliiki. Lõige 3. Tegemist on huvide konflikti vältimise meetmega, kui õigusabikulude nõuete haldamine antakse edasi teisele isikule (direktiiv kasutab terminit „iseseisvale juriidilisele isikule“). Kuna lõike 2 sõnastus viitab töötajale, siis töötaja saabki olla ainult juriidilise isiku koosseisus. Juhul, kui see nö. iseseisev juriidiline isik on lisaks seotud mõne teise kahjukindlustusandjaga, ei või selles iseseisvas juriidilises isikus nõuete haldamisega tegelev töötaja või nõuete haldamisega seotud õigusabi andev töötaja tegeleda samal ajal sama või samalaadse tööga selles teises kindlustusandjas. Lõige 4. Kindlustuslepinguga nähakse ette kindlustatud isiku õigus usaldada oma huvide kaitse alates hetkest, kui tal on õigus nõue esitada, oma valitud advokaadile või muule kvalifitseeritud isikule. Seega võib kindlustatud isik valida kohe pärast kindlustusjuhtumi toimumist endale ise advokaadi, kui kindlustusandja on valinud sellise viisi. Selline lahendus annab kindlustatud 6 isikule palju laiemad õigused, kui võlaõigusseaduse § 528 (advokaadi valik), mis näeb ette õiguse esindajat valida vaid siis, kui tegemist on kohtu- või haldusmenetlusega või huvide konflikti ilmnemisel. Seega lõike 4 lahenduse korral on kindlustatud isikul õigus usaldada oma huvide kaitse alates hetkest, kui tal on vastavalt poliisile õigus kindlustusandjale nõue esitada, seega ka enne igasugust kohtu- või haldusmenetlust. Lõige 5. Kindlustusandja ei pea lõigetes 2–4 kirjeldatud meetmeid rakendama, kui tema tegevus vastab mõnele VÕS §-s 5311 kirjeldatud erisusele (vt eelnõu § 2 punkt 7).  Eelnõu § 1 punkt 4. Paragrahvi § 105 lõike 2 täiendamine uue punktiga 22 (õigusabikulude kindlustus). Tulenevalt seaduse täiendamisest uue §-ga 1033, lisatakse sise- eeskirjade loetellu, et kindlustusandja peab kehtestama sise-eeskirjadega muu hulgas meetmed õigusabikulude turustamisel nõuete haldamiseks ning huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks. Seega peab kindlustusandja sise-eeskirjadega kehtestama, millist meedet ta rakendab ja kuidas.  Eelnõu § 1 punktid 5 ja 6. Seaduses läbivalt termini „kindlustushuvi“ asendamine terminiga „kindlustusvajadused“ (tehniline/muu muudatus). Kuna terminil „kindlustushuvi“ on KindlTS-is ja VÕS-is erinevad tähendused, asendatakse KindlTS-is selguse huvides termin „kindlustushuvi“ uue terminiga „kindlustusvajadus“. Tegemist pole sisulise muudatusega. Kindlustusturustuse direktiivi (EL) 2016/975 artikli 20 lõike 1 kohaselt peab turustaja enne kindlustuslepingu sõlmimist kliendi saadud teabe põhjal täpsustama asjaomase kliendi nõudmised ja vajadused ning andma klindile kindlustustoote kohta mõistetaval kujul objektiivset teavet, mis võimaldab kliendil teha teadliku otsuse. Eesti õigusesse on vastav säte üle võetud KindlTS § 192 lõike 2 punktiga 1, § 196 lõike 2 punktiga 4 ja § 221 lõikega 1, sh „vajadused“ asemel on kasutatud terminit „kindlustushuvi“. Kindlustusvajaduse ja nõudmiste testi eesmärk on kindlustuse turustajal välja selgitada esitatud küsimuste abil, millist kindlustuslepingut kliendile pakkuda. Kui kindlustusvõtja kindlustushuvi on kindlustada mõnevõrra keerulisemate riskide vastu, siis ka kindlustusvajaduste ja nõudmiste väljaselgitamise küsimused on üldjuhul vastavalt keerulisemad/spetsiifilisemad. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus on näiteks investeerimispõhise kindlustuse puhul selgitanud, mida on üldjuhul mõeldud vajaduste all6: „The main information concerning the customer’s needs, typically includes, for example, personal information (age, profession, place of residence etc.) or the information particularly linked to the type of product requested. This information should enable the insurance intermediary or insurance undertaking to assess whether certain products can be offered or not according to their capacity of meeting the demands and needs of the customer.” 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02016L0097-20180223&from=EN 6 https://eiopa.europa.eu/Publications/Guidelines/Answers%20to%20questions%20on%20(EU)%202017- 2359%20about%20regulatory%20requirements%20for%20insurance%20based%20Investment%20pro ducts.xlsb 7 VÕS § 478 kohaselt on kindlustushuvi kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu. Seega VÕS tähenduses on kindlustushuvi isiku huvi kindlustada ennast või oma vara, kuid KindlTS tähenduses hõlmab kindlustushuvi kliendi kindlustusvajaduse ulatust. Ka Eesti Kindlustusseltside Liidu avaldatud kindlustuse hea tava7 kohaselt on kindlustushuvil kaks tähendust.  Eelnõu § 1 punkt 7. Paragrahvi 248 lõike 7 punkti 2 muutmine (tehniline/muu muudatus). Mitmus asendatakse ainsusega, mis on paremini kooskõlas Solventsus II direktiivi artikli 262 lõike 1 mõttega. Eelnõu § 1 punkt 8. Seaduse normitehnilist märkust muudetakse, lisades direktiivi 2009/138/EÜ muutmise info. 3.2. Võlaõigusseaduse muutmine Eelnõu § 2 punktid 1 ja 3. Seaduse täiendamine uue §-ga 4241 (tehniline/muu muudatus). VÕS defineerib kindlustushuvi kahjukindlustuse peatüki §-s 478, määratledes, et kindlustushuvi on kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu. Käesoleval muudatusettepaneku eesmärk on muuta kindlustushuvi definitsiooni asukohta ning defineerida see termin VÕS kindlustuslepingute osa üldosa peatükis, kuivõrd kindlustushuvi eksisteerib nii kahju- kui ka elukindlustuses. Seoses kindlustushuvi definitsiooni asukoha muutmisega tunnistatakse kehtetuks VÕS § 478 lõige 1.  Eelnõu § 2 punkt 2. Paragrahvi 427 lõike 1 muutmine (eraravikindlustus). Muudatusega nähakse ette, et VÕS § 557, 560 ja 561 ei ole enam imperatiivsed sätted. See tähendab, et edaspidi on kindlustusandjal ja kindlustusvõtjal poolte kokkuleppel võimalik sõlmida ka tähtajalisi ravikindlustuse lepinguid (nii eraisiku kui ka tööandja ravikindlustuse korral), sh leppida kokku lepingu ülesütlemise tingimustes. Samuti pole kindlustusandja eraisiku kindlustuse korral poolte kokkuleppel kohustatud lapse sünni korral tasuta ravikindlustust pakkuma (tööandja ravikindlustuse korral ei pea kindlustusandja seda üldse tegema, vt muudatust eelnõu § 2 punktis 9). Kui aga kindlustuslepingus ei ole lepitud kokku teisiti, kohaldatakse ka edaspidi vastavalt VÕS § 557, 560 ja/või 561 sätestatut. Muudatusettepaneku eesmärk on muuta ravikindlustuslepingu sõlmimine poolte kokkuleppel paindlikumaks. VÕS § 557 lõike 1 kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb ravikindlustusleping sõlmida tähtajatult, kuigi kahjukindlustuses sõlmitakse kindlustuslepingud üldjuhul tähtajaliselt. Kindlustuslepingud on kahjukindlustuses tähtajalised näiteks seetõttu, et see võimaldab kindlustusandjal paindlikult muuta kindlustusteenuse sisu (kindlustustingimusi) ja kindlustusmakseid. Kindlustustingimusi muudetakse üldiselt korra aastas, maksemäärasid veel sagedamini. Näiteks ravikindlustuse lepingu sõlmijana on tööandja sooviks eelkõige ravikindlustuse lepingu vastavus töötajate vajadustele. Kuna töötajad vahetuvad ettevõtetes tihti ning töötajatele pakutavate hüvede muutmise võimalust (sh ravikindlustust) soovib 7 http://www.eksl.ee/et/kindlustamise-tavad/kindlustuse-hea-tava 8 tööandja pakkuda iga 1-3 aasta möödudes, siis on kindlustusvõtja nõudmised ravikindlustuse lepingule kiiresti muutuvad. Uueks kindlustusperioodiks soovitakse tavaliselt muuta kindlustuslepingu kaitseid, omavastutust ja hüvitispiire. Tähtajatu lepingu eesmärk on lepingu automaatne pikenemine viisil, mis kindlustusvõtjale ebamõistlikult suuri muudatusi kaasa ei too. Sellise lepingu puhul peab kindlustusandja suutma hinnata riski pikaajaliselt. Praktikas ütlevad kindlustusvõtjaid aga ravikindlustuse lepingu kindlustusperioodi lõpuks üles, et sõlmida uus ravikindlustuse leping senisest erinevatel tingimustel. Seega, kui leping on tähtajatu, ei ole võimalik piisava kvaliteediga ette näha kliendi vajadusi, sh kindlustusriski mõjutavaid asjaolusid ja ka kindlustustehnoloogia muutumist. Tähtajatu leping täidaks oma eesmärki kindlustusliikide puhul, kus kindlustuskaitse ulatuse muutmist turg väga tihti ei vaja (st kõigile võimalikult laia kaitsega pakutavad kindlustusliigid näiteks: riiklik ravikindlustus, kohustuslikud kindlustusliigid). Ka Haigekassa poolt pakutav vabatahtlik ravikindlustus on tähtajaline. Kuivõrd lepingu tähtaja määramine muutub paindlikumaks, saavad kindlustusandja ja kindlustusvõtja erinevalt VÕS §-s 561 sätestatust selle ülesse ütlemise tingimustes kokku leppida ehk kohalduks üldised lepingu ülesse ütlemise sätted. Lapse sünni korral tasuta ravikindlustuse pakkumise kohustuse paindlikumaks muutmise põhjendused on VÕS § 567 muudatuste (eelnõu § 2 punkt 9) selgituste juures.  Eelnõu § 2 punkt 4. Paragrahvi 526 lõigete 1 ja 2 muutmine (õigusabikulude kindlustus). Paragrahviga määratletakse kindlustusandja kohustus õigusabikulude kindlustuse pakkumisel ja kindlustusjuhtumi toimumisel. Muudatusega viiakse lõike 1 sõnastus paremini kooskõlla Solventsus II direktiivi artikli 198 lõikega 1, täpsustades, millistes menetlustes ja olukordades kindlustusandja kaitse on asjakohane. VÕS § 526 lõike 1 kehtiva sõnastuse kohaselt eeldatakse, et kindlustus katab õigusabi nii kohtus kui haldusmenetluses, samuti väljaspool ametiasutusi. Kuna kehtiva seadussõnastuse kohaselt eeldatakse, siis võib kokku leppida sellest ka erinevalt. Direktiivi sõnastuse kohaselt tuuakse aga välja need juhud, mil eelkõige (in particular) on kaitse tagatud ehk direktiivi kohaselt võib see ulatus olla pigem laiem. Sealjuure eristatakse olukorrad, kui kindlustatud isiku õigusi on rikutud ja kui kindlustatud isiku vastu on esitatud nõue. Kui nõue on esitatus isiku vastu, on ka kaitse ulatus laiem. Lõikes 2 sätestatakse, et kindlustusvõtja kohta sätestatut kohaldatakse ka kindlustatud isiku suhtes, kes ei ole kindlustusvõtja. Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et seda ei kohaldata VÕS § 5311 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul. Selline täpsustus tuleneb direktiivist, kuivõrd viidatakse just kindlustusvõtja alalisele asukohale, mitte kindlustatu asukohale.  Eelnõu § 2 punkt 5. Paragrahvi 527 muutmine (õigusabikulude kindlustus). Paragrahvi algsest tekstist on moodustatud kaks lõiget, kuna kehtiva sõnastuse esimene lause reguleerib üldist olukorda, kui õigusabikulude kindlustuse valdkonna kindlustusriske on kindlustatud kõrvuti muude kindlustusriskidega ning teise lausega (uus lõige 2) nähakse ette kohustus märkida lepingus nimeliselt ära isik, kellele õigusabikulude kindlustuse nõuete haldamine on edasi antud. 9 Lõige 3. Kui kindlustusandja rakendab kindlustustegevuse seaduse § 1033 lõikes 3 kirjeldatud meedet, tuleb kindlustatud isiku õigus (usaldada oma huvide kaitse alates hetkest, kui tal on õigus nõue esitada, oma valitud advokaadile või muule kvalifitseeritud isikule) ette näha kindlustuslepinguga.  Eelnõu § 2 punkt 6. Paragrahvi 528 muutmine (õigusabikulude kindlustus). Lõige 1 sõnastatakse ümber, et oleks selgemalt reguleeritud, millistel juhtudel on kindlustatud isikul õigus vabalt valida advokaati või muud kvalifitseeritud isikut. Esiteks on tal vastav õigus, kui seda on vaja tema kaitsmiseks, esindamiseks ja huvide kaitseks mistahes kohtu- või haldusmenetluses (inquiry or proceedings) ehk esineb vajaduse aspekt ja kindlustusjuhtum on jõudnud teatud staadiumisse. Teiseks juhuks, kui kindlustatud isikul on õigus valida esindaja, on huvide konflikti korral ehk ka väljaspool kohtu- või halduskohtumenetlust. Kehtivas sõnastuses on üritatud kaks juhtu kokku panna, kuid tegelikult on tegemist kahe erineva olukorraga. Kuna lõike 1 kehtivas sõnastuses on palju küsitavust tekitanud ka lauseosa „sealhulgas suhetes kindlustusandjaga“, on viidatud osa lõikest kustutatud. Muu kvalifitseeritud isiku valik sõltub, millises staadiumis kindlustatud isik enda esindamist vajab ja kuidas/kas on siseriiklikult reguleeritud isiku esindamise nõuded. Näiteks kohtus võib esindajaks olla tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 218 lõike 1 punkti 2 kohaselt lisaks advokaadile näiteks ka muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Vajaduse aspekti on analüüsitud kohtuasjas C-442/128 just sellest vaatenurgast, kas selle vajaduse olemasolu saab otsustada kindlustusandja ise. Euroopa Kohus jõudis otsusele, et kindlustatud isiku õigust vabalt advokaati valida ei tohi piirata üksnes nende olukordadega, kus kindlustusandja otsustab, et on vaja ettevõttevälise õigusnõustaja abi. Siiski, erinevad meetodid, mille kaudu kindlustatud isik võib teostada oma õigust vabalt esindaja valida, ei välista võimalust, et teatavatel juhtudel võiks kehtestada piirangud kindlustusandja kantavatele kuludele. Advokaadi valikut on käsitletud ka kohtuasjas C-199/089 ning kohtuotsuse kohaselt ei või kohtukulude kindlustusandja juhul, kui suur osa kindlustusvõtjatest on saanud kahju samast sündmusest, valida ise kõigi asjaomaste kindlustatute esindajat. E-21/1610 kohtuasjas on lisaks jõutud järeldusele, et direktiivi 2009/138/EÜ artikli 201 lõike 1 punkt a välistab õigusabikulude kindlustuslepingus selliste tingimuste sätestamise, millega kindlustusandja vabastatakse tema lepingulistest kohustustest, kui kindlustatud isik volitab ilma 8 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:62012CJ0442&qid=1551704605826&from=EN 9 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:62008CJ0199&qid=1551781038877&from=ET 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:E2016J0021&from=ET 10 kindlustusandja nõusolekuta oma huve esindama juristi ajal, mil kindlustatud isikul oleks lepingu kohaselt õigus esitada nõue. Kohtuasja C-5/1511 raames on muu hulgas uuritud, kas viide toimingule „inquiry“ hõlmab avalik-õiguslikus asutuses toimuvat vaidemenetlust, mille käigus teeb see asutus otsuse, mille võib kohtus vaidlustada. Euroopa Kohtu otsuse kohaselt see nii ka on. Lõige 2. KindlTS § 1033 kohaselt rakendab kindlustusandja õigusabikulude turustamise korral nõuete haldamisel vähemalt ühte viidatud paragrahvis kirjeldatud meetodit. Üheks meetodiks on õigus usaldada oma huvide kaitse alates hetkest, kui tal on vastavalt lepingule õigus kindlustusandjale nõue esitada, oma valitud advokaadile või muule kvalifitseeritud isikule. Seetõttu nähakse lõikega 11 ette täpsustus, et sellisel juhul on kindlustusvõtjal/kindlustatud isikul õigus advokaat või muu isik valida sõltumata § 528 lõikest 1. Ehk kui lõike 1 kohaselt võib valida advokaadi või muu isiku, kui menetlus on jõudnud teatu staadiumisse või esineb huvide konflikt, kuid kui kindlustusandja on valinud KindlTS § 1033 lõikes 4 kirjeldatud meetme, siis võib kindlustatud isik valida advokaadi kohe, kui on toimunud kahjujuhtum ja tal on õigus nõue esitada. Lõige 3. Solventsus II direktiivi artikli 204 kohaselt tuleb kindlustatut isikut teavitada õigusest valida advokaat või muu kvalifitseeritud isik kohe, kui ilmneb huvide konflikt. Kehtiva seaduse lõige 3 kustutatakse, kuna see ei ole kooskõlas direktiiviga.  Eelnõu § 2 punkt 7. Seaduse täiendamine uue paragrahviga 5311 (õigusabikulude kindlustus). Õigusabikulude kindlustuse nõudeid ei kohaldata uues paragrahvis sätestatud juhtudel. Paragrahvi aluseks on Solventsus II direktiivi artikli 198 lõige 2. Õigusabikulude kindlustus ei kata vaidlusi või riske, mis on seotud meresõidukite kasutamisega. Lisaks ei kata õigusabikulude kindlustus juhtumeid, kus kindlustusandja tagab tsiviilvastutuskatet kindlustutu kaitsmiseks või esindamiseks kohtu- või haldusmenetluses, juhul kui selline kate on seotud kindlustusandja enda huvidega. Õigusabikulude kindlustus ei kata ka abistamisteenuste kindlustuse hulgas näidatavat õigusabikkulude kindlustust. Abistamisteenuse kindlustuslepingus tuleb selgelt ette näha, et kõnealune kindlustuskaitse piirdub üksnes lõike 1 punktis 3 kirjeldatud olukordadega ja lisandub osutatavale abile.  Eelnõu § 2 punkt 8. Paragrahvi 557 lõike 3 muutmine (eraravikindlustus). Kuivõrd VÕS § 557 muudetakse dispositiivseks ehk poolt kokkuleppel võib mistahes ravikindlustuslepingu tähtajalisena sõlmida, täpsustatakse lõike 3 sõnastust nii, et seal välja toodud tähtajalise lepingu sõlmimise võimalused oleks näitlikud, mitte ei sätestaks, millistel juhtudel tohib tähtajalist lepingut sõlmida.  Eelnõu § 2 punkt 9. Paragrahvi 567 täiendamine uue lõikega 7 (eraravikindlustus). VÕS § 567 uue lõikega nähakse ette, et tööandja poolt sõlmitud ravikindlustuse lepingule ei kohaldata VÕS §-s 559 ja § 567 lõigetes 1, 5 ja 6 sätestatut. Nimetatud sätete kohaldamine 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1551710943093&uri=CELEX:62015CJ0005 11 tööandja poolt sõlmitavale ravikindlustuse lepingule ei ole arvestades töösuhte eripära ja tööandja poolt ravikindlustuse võimaldamise eesmärki asjakohane. VÕS § 559 kohaselt, kui lapse sünni ajal on vähemalt ühel vanemal ravikindlustus, peab kindlustusandja sõlmima kindlustuslepingu lapse kindlustamiseks alates lapse sünnist, ilma täiendava kindlustusmakseta ja ooteaegasid arvestamata. Tööandja eraravikindlustus on suunatud eelkõige töötaja rahulolu suurendamiseks ja motivatsioonipaketina, mistõttu käesoleva eesmärgi kontekstis ei ole asjakohane kohaldada tööandja ravikindlustuslepingule sündinud lapse kindlustamise sätteid. Riiklik ravikindlustus on Eestis tagatud kõikidele rahvastikuregistri andmete kohaselt Eestis elavatele kuni 19-aastastele lastele (v.a. mõned erandid nagu saatkonna töötajate lapsed). Kindlustusandjal on võimalik tänast regulatsiooni arvestades pakkuda lastele riiklikku ravikindlustust täiendava ravikindlustuse lepingu sõlmimist. Kindlustusvõtjate huvi on selles sihtrühmas suhteliselt väike ning peamiselt piirdub see välismaa kodanikega, kes taotlevad Eestis viibimiseks elamisluba. Kehtiv regulatsioon tekitab olukorra, kus näiteks osade töötajate lapsed on kindlustatud tööandja ravikindlustuse poliisi kaudu ja teiste töötajate, kelle lapsed sündisid enne kindlustuslepingu kehtivuse algust, tööandja sõlmitud kindlustuspoliisi järgselt kindlustatud pole. Tekib ebavõrdsus ettevõtte töötajate seas, kuigi eesmärk on pakkuda ühesugust hüve kõigile töötajatele. Lisaks riski hindamine, näiteks kui palju lapsi tõenäoliselt poliisile võib lisanduda lepingu kehtivuse ajal, on kindlustusandjal keeruline hinnata (töötajate vahetumine). Tehniliselt kindlustuspoliisile isiku lisamine ilma kindlustusvõtjalt kindlustusmakset küsimata, nõuab kindlustusandjalt tehnilist erilahendust, kuna sarnane lähenemine ei ole tavapärane teistes elu-/varakindlustuse liikides. Kindlustuspoliisile kõikide töötajate laste lisamisel kohaldub aga tööandjale erisoodustusmaksu kohustus, millest tööandja üldjuhul huvitatud ei ole. Seega on kollektiivse ravikindlustuslepingu korral kulukas ja tehnoloogiliselt keeruline kindlustada eraldi lepinguga kindlustatud töötaja lapsi. VÕS § 567 kehtiva lõike 1 kohaselt, kui isik langeb kollektiivselt kindlustatud isikute ringist välja, võib see isik teha kindlustusandjale avalduse tema jaoks eraldi samaliigilise kindlustuse jätkamiseks eraldi kindlustusele kehtivate kindlustusmaksemäärade järgi, ilma et talle kohaldataks ooteaegasid või arvestataks täiendavat tasu lisaks kindlustusmaksele, sealjuures kindlustusmakse määratakse vanuse järgi, mis isikul oli kollektiivse ravikindlustuse lepingusse astudes. Eestis pakub tööandja ravikindlustust neli Eesti kindlustusandjat, kellest vaid ühel on välja töötatud ravikindlustus ka erakliendi tasandil. Ülejäänud kolmel kindlustusandjal on tehniliselt keeruline ja kallis jätkata kindlustuse pakkumist individuaalsel tasandil, kui vastav kindlustustoode nende portfellis puudub. Lisaks on vabatahtlikul ravikindlustusel riski hindamise põhimõtted kollektiivsel ja individuaalsel ravikindlustuse lepingu erinevad. Samadel tingimustel individuaallepingu jätkumine ilma täiendava riskihindamiseta ei täidaks kindlustuse eesmärki. Samuti erinevad kollektiiv- ja individuaallepingutel pakutavad kindlustuskaitsed. Mida suurem on töötajate arv, seda lihtsam on hinnata töökollektiivi kui riskide kogumi kumulatiivset kindlustusriski. Individuaalsete kindlustusvõtjate (kindlustusvõtja kindlustab enda ja/või pereliikmete riski) ja väikeste ettevõtete puhul on kindlustusriski volatiilsus kahtlemata suurem, mistõttu kindlustusandja ei pruugi soovida võtta enda kanda raskesti määratava prognoosiga riski ilma tähtaega määramata. Käesoleval ajal 12 tööandja ravikulukindlustuslepingu sõlmimisel konkreetse töötaja individuaalset riski ei hinnata, kindlustusandja lähtub töökollektiivi kui terviku riskist. Kindlustusriski individuaalne hindamine muudaks (uuringud, tutvumine haiguslooga) kindlustuskaitse kahtlemata kallimaks, mis omakorda takistab ligipääsu kindlustusteenusele. Siinjuures tasub ära märkida, et konkreetse töötaja riski hindamisest loobumine on ühtlasi isikuandmete turvalisuse tagamise meede, mis toetab isikuandmete kaitse minimaalse töötlemise põhimõtet. Tähtajaliste kindlustuslepingute puhul on märksa lihtsam määrata tähtaega, mille jooksul on kindlustusandjal õiguslik alus isikuandmete säilitamiseks. Tähtajatu lepingu puhul on andmete säilitamise tähtaeg eelduslikult pikem võrreldes lahendusega, kus kindlustuslepingu tähtaeg on üks aasta ning leping sõlmitakse igaks kindlustusperioodiks uuesti. Lisaks näeb lõige 5 ette, et kindlustusandja peab igale kollektiivselt kindlustatud isikule kollektiivse ravikindlustuslepingu sõlmimisel või tema suhtes kindlustuskaitse tekkimisel teatama, millistel tingimustel tema kindlustus lõpeb ja millised tagajärjed tuleneksid kindlustusmakse suurusele eraldi kindlustusena jätkamisel. Tehniliselt on seda kohustust kindlustusandjatel keeruline täita, kuivõrd üldjuhul kindlustusandjal puuduvad kindlustatute kontaktandmed. Lisaks ei kohaldata eelnõu kohaselt tööandja ravikindlustuse pakkumisel lõiget 6, kuna see on seotud lõike 1 kohaldamisega, mida aga muudatusettepaneku kohaselt tööandja ravikindlustuslepingule enam ei kohaldata. 4. Terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „kindlustusvajadus“. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Mõju majandusele 6.1.1. Õigusabikulude kindlustuse muudatuste mõju Sihtrühma suurus. Sihtrühma kuuluvad õigusabikulude kindlustuse pakkujad ja õigusabikulude kindlustuse kliendid. Finantsinspektsiooni kodulehe andmetel on õigusabikulude kindlustuse pakkumise tegevusluba hetkeseisuga ERGO Insurance SE-l ja If P&C Insurance AS-l, kuid seletuskirja autoritele teadaolevalt viimati nimetatu õigusabikulude kindlustust hetkel ei turusta. 2019. aastal oli ERGO brutokindlustusmaksete maht 193 308 868 eurot, millest õigusabikulude kindlustusmaksed moodustasid alla 1 % (1637974 eurot). Õigusabi hüvitati 668112 euro eest. Mõju ulatus sõltub, mis ulatuses peavad õigusabikulude kindlustuse pakkujad sise-eeskirju ja kindlustustingimusi muutma, et tagada nende vastavus seadusemuudatustele. 13 Mõju avaldub ka õigusabikulude kindlustuse klientidele, kuna seadusemuudatustega tagatakse, et kindlustatud isiku jaoks on selgem, kuidas on kindlustusandjas juhitud võimalikud huvide konfliktid ning ka millistel juhtudel on tal õigus advokaadile või muule kvalifitseeritud esindajale. Mõju avaldumise sagedus. Õigusabikulude kindlustuse pakkujale on esmane mõju ehk tegevuse kooskõlla viimine seadusemuudatustega ühekordne, kuid uute reeglite järgi kindlustuse pakkumine pidev. Juhul, kui kindlustusandja midagi oma senises tegevuses muutma ei pea – mõju puudub. Õigusabikulude kindlustuse kliendile avaldub esmane mõju kindlustustingimustega tutvumisel ja otsuse tegemisel, kas selline kindlustus sobib tema kindlustusvajaduse ja nõudmistega, kuid üldjuhul avaldub mõju ka kahjukäsitluse etapis. Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud. Mõju olulisus. Arvestades õigusabikulude kindlustuse mahtu Eestis ja klientide arvu, on tegemist pigem väheolulise mõjuga. 6.1.2. Ravikindlustuse muudatuste mõju Sihtrühma kuuluvad:  kõik kindlustusandjad (vt lisa 1), kellel on õigus ja huvi tööandja ravikindlustust ja/või erakliendi ravikindlustust Eestis pakkuda – hetkeseisuga pakub Eestis eraravikindlustust neli kindlustusandjat – ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal, If P&C Insurance AS ja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal, nendest vaid ERGO erakliendi tasandil;  tööandjad Eestis, kellel võiks olla huvi kindlustada oma töötajaid [ja nende pereliikmeid] ning viidatud töötajad [ja nende pereliikmed]. 2018. aasta seisuga on Eestis 131 650 majanduslikult aktiivset ettevõtet. Hõivatute arv oli 2019. aasta I kvartalis 661 800.  isikud, kelle jaoks on oluline kiiresti arsti juurde pääseda, sh soovivad kasutada tasulisi raviteenuseid ja raviasutusi.  eraisikud, kellel riiklik ravikindlustus puudub ning ei soovi näiteks ka Haigekassaga vabatahtlikku ravikindlustuse lepingut sõlmida või soovivad seda lisaks Haigekassaga sõlmitud lepingule. 2018. a lõpuseisuga oli tööandja eraravikindlustusega hõlmatud 2100 töötajat, mis on 0,32% kogu töötajaskonnast, sealjuures tööandja ravikindlustuse jõus olevate lepingute arv oli 2018. aasta seisuga 96. 2019. a esimese poolega on lisandunud 88 uut lepingut. Väljamakseid tehti 2018. aastal 255 911 euro ning 2019. a esimesel poolaastal 222 412 euro eest. Püsiva ravikindlustuseta inimesi oli 2017. a seisuga Eestis ligikaudu 27 000, pikaajalise ravikindlustuseta inimesi ligikaudu 76 000 ning katkendliku ravikindlustusega inimesi ligikaudu 132 000.12 2019. aasta lõpu seisuga oli Haigekassa poolt vabatahtliku lepingu alusel 12 http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2017/09/Ravikindlustus.pdf 14 kindlustatutega võrdsustatud inimeste arv 523. Kindlustusandja poolt sõlmitud erakliendi eraravikindlustuse jõus olevate lepingute arv 2019. aasta oktoobri seisuga oli 1990, sh 1665 on välismaalaste lepingud ning ülejäänu hulgas on 117 sellist lepingut, mis on mõeldud Eesti kodanikule/halli passi omanikule, kellel puudub Haigekassa kindlustus ning 208 kliendil on eraravikindlustus Haigekassale täienduseks. Ligi pooled Eesti kodanikest/hallipassi omanikest, kes endale eraravikindlustuse lepingu sõlmivad, selle mingi aja pärast lõpetavad. Välismaalaste lepingud on välismaalaste seadusest tulenevalt tähtajalised. Kui võrrelda ravikindlustuseta isikute arvu ja isikute arvu, kes on riiklikku kindlustuskaitse puudumisel sõlminud eraravikindlustuslepingu, on potentsiaal ravikindlustust pakkuda suuremale hulgale eraisikutele suur. Oodatav mõju. Pärast seaduse muutmist peaks muutuma ravikindlustusteenuse pakkumine kindlustusandjate jaoks atraktiivsemaks. Tähtajalise lepingu puhul on kindlustusandjatel võimalik kindlustusriske paremini juhtida ning kiiremini ja paindlikumalt kujundada hinda ning kindlustusteenuse sisu. Seega on tõenäoline, et konkurents ja klientide valikuvõimalused ravikulukindlustuses suurenevad. On oluline ka märkida, et praeguste regulatsioonist tulenevad piirangud ja tasuta kindlustuskaitsed on arvestatud õigusriskina kindlustuse sisse, mistõttu on kindlustussummad väiksemad ja kindlustusmaksed omakorda suuremad. Paindlikkus kindlustusteenuse hinna ja sisu kujundamisel tähendab kindlustusandja jaoks ka seda, et reservide suurust on võimalik täpsemalt määrata, täpsemalt määratud reservid mõjutavad kindlustusmakset kindlustusvõtjale soodsamas suunas. Kui turul on rohkem eraravikindlustuse pakkujaid ja valikuvõimalus on suurem, siis näiteks tööandja saab sõlmida endale sobivatel tingimustel ravikindlustuslepingu (on arvestatud sihtturu vajadustega). Kindlustatu saab kasutada ettenähtud hüvesid ise selle eest tasumata, sh paraneb tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavus ning kindlustatutel on rohkem valikuvõimalusi. Seega aitab tööandja kaasa rahvatervise paranemisele. Tervislik tööjõud tähendab tervislikku ettevõtlust. Samuti on tööandja, kes pakub oma töötajatele sellist motivatsioonipaketti, tööturul atraktiivsem, näidates, et ollakse pühendunud oma töötajatele ja nende tervisele (seda olukorras, kus konkurents on tööturul tihe - eriti kui on vaja teatud kvalifikatsiooni või oskustega kandidaate). Eraravikindlustuse kaitse tähendab, et isikul on näiteks võimalus saada eriarsti vastuvõtule ilma saatekirjata, valida endale sobiv arst ja raviasutus, võimalus vähendada kulusid seoses tervisega jne. Hambaravi on üks põhiteenuseid, mis kuulub eraravikindlustuse kindlustuskaitsete loetellu. Alates 1. jaanuarist 2018 saavad kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed aastas 40 eurot hambaravihüvitist ja seda võimalust kasutas koheselt 223 000 inimest, kus Haigekassa maksis kokku 11 miljonit eurot13. Kindlustusandjad näevad siin potentsiaalset turusegmenti, mida tööandja ravikindlustus saaks võimalike muudatuste järel paremini täita ning mis tooks tulevikus riigile väiksema koormuse. Samuti on üheks põhiteenuseks, mis kuulub 13 https://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselgitab/5-muuti-hambaravihuvitisest?id=85635529 15 ravikindlustuse kindlustuskaitse loetellu, ravijärjekorrad. Haigekassa on avaldanud, et 45% inimestest ei pääse arsti juurde 5 päeva jooksul ja 35% jätab arsti poole järjekordade pärast üldse pöördumata14. Eraravikindlustuse korral pääseks kindlustatu eraarsti juurde näiteks 2 päeva jooksul. Lisaks, kui oleks võimalik sõlmida ravikulukindlustuslepinguid tähtajaliselt, võimaldaks see tõhusamalt siduda ravikulukindlustust teiste kindlustusteenuste ja ka teiste kaupade ja teenustega. Näiteks ravikulukindlustus võiks kaasas käia sporditeenuste osutamisega, olla nn „perekindlustuse“ osa jms. Majanduslikult ja õiguslikult on asjakohasem, et kui lõpeb n.ö põhileping, peaks lõppema ka ravikulukindlustus. Käesoleval ajal VÕS § 557 lõikes 3 toodud erandid, mil lepingu võib sõlmida tähtajaliselt, ei ole praktikas piisavad. Siiski ei ole muudatuse võimalikku mõju võimalik täpselt hinnata, kuna tegemist oleks tööandja valikuga kindlustada oma töötajaid, mitte seaduses sätestatud kohustusega. Kui tugineda If Kindlustuse ja Kantar Emori läbi viidud uuringule ja kui näiteks 43% majanduslikult aktiivsest ettevõttest oleks ka reaalselt huvitatud töötajate tervisele suunatud eraravikindlustusest, siis puudutaks see üle 50 000 ettevõtja. Mõju avaldumise sagedus: mõju võib avalduda koheselt, kui seadusemuudatused on jõustunud ja kindlustusandjad saavad hakata pakkuma nii tööandjatele kui ka eraklientidele parematel tingimustel kindlustust. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk võib avalduda selles, et pärast seadusemuudatusi ja võimalike turutõrgete kõrvaldamist ei muutu midagi. Lisaks võib ebasoovitav mõju avalduda selles, et kindlustusandja näiteks ei soovi tähtaja möödudes lepingut pikendada tööandjaga, kelle töötajad on pidevalt haiged või eraisikuga, kes on pidevalt haige. Mõju olulisus. Arvestades ravikindlustuse mahtu võrreldes muu kindlustusega ning et tegemist on täiendava ravikindlustusega riikliku ravikindlustuse kõrval, on tegemist väheolulise mõjuga. 6.2. Mõju Finantsinspektsiooni tegevusele Sihtrühma suurus. Finantsinspektsioon, milles töötab 2020. aasta seisuga 100 inimest. Eelnõuga tehtavad muudatused võivad puudutada põhiliselt finantsteenuse järelevalve valdkonna inimesi. Mõju ulatus. Kui seadusemuudatused täidavad oma eesmärki ja oluliselt suureneb sõlmitavate tööandja eraravikindlustuse lepingute arv ning seoses kindlustuse turustamise reguleerimisulatuse laiendamisega suureneb kindlustusagentide arv, siis see võib tähendada mõningase töökoormuse suurenemist ka Finantsinspektsioonile. 14 https://epl.delfi.ee/arvamus/meditsiiniettevotja-tooandjad-saaksid-voimaldada-tootajatele-eraarsti-sisuliselt- tasuta-vahenevate-haiguspaevade-arvel?id=85961613 16 Mõju avaldumise sagedus. Mõju avaldumine on pidev, kuna Finantsinspektsioon teostab finantsteenuste järelevalvet igapäevaselt, seal hulgas seoses ravikindlustuse ja kindlustuse klientide kaitsega. Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud. Mõju olulisus. Arvestades eraravikindlustuse ja õigusabikulude kindlustuse mahte võrreldes muu kindlustusega, on tegemist väheolulise mõjuga. 6.3. Sotsiaalne mõju Muudatuste rakendamisega kaasneksid järgnevad positiivsed mõjud:  tervishoiusüsteemi kaasatakse erasektori kaudu täiendavaid rahalisi vahendeid, suurendades seeläbi ka riiklikku ravikindlustuse jätkusuutlikust;  paraneb tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavus ning kindlustatute valikuvõimalused, mis omab positiivset mõju rahva tervisele. 6.4. Muud mõjud Regulatsioonil puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid riigieelarvele ning eelnõu ei ole seotud kohalike omavalitsuste tegevusega. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei kehtestata uusi rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras. 10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale ja turuosalistele. 17 Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2020 (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 18 Lisa 1. Eesti kindlustusturg Allolevas osas on ülevaade Eesti kindlustusturust. Ülevaates on kasutatud Finantsinspektsiooni publikatsiooni „Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2019. aasta seisuga“15 andmeid ja jooniseid.  Kahjukindlustus Eesti turul tegutseb 2020. aasta seisuga seitse kahjukindlustusandjat (sh MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond) ja kuus välisriigi kindlustusandja filiaali. Eestis registreeritud kahjukindlustusandjatest neljal on filiaalid Lätis ja Leedus. 2019. aastal kogusid Eestis tegutsevad kahjukindlustusandjad ja välismaiste kahjukindlustusandjate filiaalid kindlustusmakseid kokku 398 miljonit eurot. Välismaiste kindlustusseltside Eesti filiaalid moodustasid sellest 28% ehk 111 miljonit eurot kõigist kindlustusmaksetest. Joonis 1. Kahjukindlustusandjate turu jaotus 2019. aastal laekunud kindlustusmaksete järgi. Allikas. Finantsinspektsioon  Elukindlustus Eesti turul tegutseb 2020. aasta seisuga kaks elukindlustusandjat, mõlemal on filiaalid ka Leedus ja Lätis ning kolm välismaise elukindlustusandja filiaali16. 2019. aastal kogusid elukindlusandjad Eestis kindlustusmakseid 96 miljoni euro väärtuses. Aasta varem koguti makseid 95 miljonit eurot ehk aastaga kasvas kindlustusmaksete maht 0,4% võrra. Tavalisest 15 https://fi.ee/sites/default/files/fi_eesti_finantsteenusteturg_12_2019_est_e.pdf 16 Finantsinspektsioon andis Apdrošināšana akciju sabiedrība “SEB Dzīvības apdrošināšana´le“ ja AS-ile SEB Elu- ja Pensionikindlustus loa AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustuse kindlustusportfelli Apdrošināšana akciju sabiedrība “SEB Dzīvības apdrošināšana´le“ üleandmiseks. Kindlustusandjate ühinemisel lõppes AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustus tegevusluba. Viimase tegevust jätkab Apdrošināšana akciju sabiedrība “SEB Dzīvības apdrošināšana Eestis asutatava filiaali kaudu. 19 aeglasem kasvutempo on paljuski tingitud annuiteetmaksete laekumise järsust vähenemisest aasta teisel poolel. Joonis 2. Elukindlustusandjate turu jaotus 2019. aastal laekunud kindlustusmaksete järgi (sulgudes 2018. aasta). Allikas. Finantsinspektsioon 20 Lisa 2. Direktiivi (EL) 2019/2177 artikli 2 punkti 1 vastavustabel Title of the Union act: Directive (EU) 2019/2177 of the European Parliament and of the Council of 18 December 2019 amending Directive 2009/138/EC on the taking-up and pursuit of the business of Insurance and Reinsurance (Solvency II), Directive 2014/65/EU on markets in financial instruments and Directive (EU) 2015/849 on the prevention of the use of the financial system for the purposes of money- laundering or terrorist financing Member State: EE Corresponding national transposition instruments: Abbreviation:  Kindlustustegevuse seadus (RT I, 04.12.2019, 8) KindlTS/IAA PROVISIONS OF CORRESPONDI TEXT OF THE CORRESPONDING REMARKS THE NG PROVISION(S) IN THE NATIONAL DIRECTIVE PROVISION(S) TRANSPOSITION INSTRUMENT IN THE NATIONAL LANGUAGE(S) OF THE MEMBER STATE TRANSPOSITIO N INSTRUMENT Article 2 (1) KindlTS § 47 KindlTS § 47. (11) Volatiilsuse (11) kohandamiseks ette nähtud tehnilise teabe aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77d lõigetes 2–4 sätestatud põhimõtted, sealjuures kohaldatakse suurendatud volatiilsuse kohandamist ainult Eestis turustatavatest kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste parima hinnangu arvutamisel. 21  Eelnõu Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus § 1. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kindlustus surmajuhtumiks ja üleelamistähtajaks, sealhulgas kindlustus surmajuhtumiks koos kindlustusmaksete tagastamisega;“; 2) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Volatiilsuse kohandamiseks ette nähtud tehnilise teabe aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77d lõigetes 2–4 sätestatud põhimõtted, sealjuures kohaldatakse suurendatud volatiilsuse kohandamist ainult Eestis turustatavatest kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste parima hinnangu arvutamisel.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 1033 järgmises sõnastuses: „§ 1033. Huvide konflikti maandamine õigusabikulude kindlustuses (1) Õigusabikulude kindlustuse turustamisel peab kindlustusandja rakendama õigusabikulude nõuete haldamiseks ja huvide konflikti maandamiseks vähemalt ühte käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud meedet. (2) Kindlustusandja tagab, et töötaja, kes tegeleb õigusabikulude nõuete või nendega seotud õigusnõustamisega, ei tegele samal ajal samasuguse tegevusega: 1) teise kindlustusandja juures, kellel on selle kindlustusandjaga rahalised, ärilised või haldussidemed ja kes turustab ühte või mitut muud kahjukindlustuse liiki; 2) seoses kindlustusandja enda muude kindlustustegevuse liikidega. (3) Kindlustusandja tagab, et kui õigusabikulude nõuete haldamine antakse käesoleva seaduse § 104 kohaselt edasi teisele juriidilisele isikule ning see isik on lisaks seotud teise kahjukindlustusandjaga, ei või selles isikus nõuete haldamise või nõuete haldamisega seotud õigusnõustamisega tegelev töötaja tegeleda samal ajal sama või samasuguse tegevusega teises kindlustusandjas. (4) Kindlustusandja võimaldab kindlustatud isikul pöörduda enda esindamiseks ja oma huvide kaitseks valitud advokaadi või muu kvalifitseeritud isiku poole kohe, kui kindlustusandja on võlaõigusseaduse § 530 lõike 1 kohaselt teavitanud kindlustusvõtjat, et täidab lepingust tuleneva kohustuse. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata võlaõigusseaduse §-s 5311 sätestatud kindlustuse korral.“; 4) paragrahvi 105 lõiget 2 täiendatakse punktiga 22 järgmises sõnastuses: „22) meetmed õigusabikulude kindlustuse nõuete haldamiseks ja huvide konflikti maandamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 1033;“; 5) paragrahvi 110 lõikes 3, § 174 lõikes 1, § 177 lõigetes 1 ja 2, § 178 lõike 2 punktis 3, § 182 lõike 8 punktis 3, § 192 lõike 2 punktides 1 ja 6, § 198 lõike 2 punktis 4, § 221 pealkirjas ja 1 lõikes 1 ning § 258 pealkirjas asendatakse sõna „kindlustushuvi“ sõnaga „kindlustusvajadused“ vastavas käändes; 6) paragrahvi 186 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „kindlustushuvi“ sõnadega „kindlustusvajaduste ja nõudmiste“; 7) paragrahvi 248 lõike 7 punktis 2 asendatakse sõnad „muid järelevalve viise“ sõnadega „muud järelevalve viisi“; 8) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1–155)“ tekstiosaga järgmises sõnastuses „, muudetud direktiiviga (EL) 2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155–163)“. § 2. Võlaõigusseaduse muutmine Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 4241 järgmises sõnastuses: „§ 4241. Kindlustushuvi Kindlustushuvi on kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast või kolmandat isikut kindla kindlustusriski vastu.“; 2) paragrahvi 427 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „557–567“ tekstiosaga „558, 560, 562–567“; 3) paragrahvi 478 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi § 526 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õigusabikulude kindlustuse puhul kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumise korral kandma nii kohtumenetluse kulud kui ka osutama muid otseselt kindluskaitsega seotud teenuseid kindlustuslepinguga ette nähtud ulatuses, pidades silmas eelkõige järgmist: 1) kindlustus katab õigusabikulud tsiviil- või kriminaalmenetluses või väljaspool kohut, kui kindlustusvõtja on kandnud kahju, kaotust või saanud viga; 2) tagatud on kindlustusvõtja kaitsmine ja esindamine tsiviil-, kriminaal-, haldus- või muudes menetlustes või kindlustusvõtja vastu esitatud muu nõude korral. (2) Käesolevas jaos, välja arvatud käesoleva seaduse § 5311 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul, kohaldatakse kindlustusvõtja kohta sätestatut ka kindlustatud isiku suhtes, kes ei ole kindlustusvõtja.“; 5) paragrahvi 527 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui õigusabikulude kindlustuse valdkonna kindlustusriske on kindlustatud kõrvuti muude kindlustusriskidega, peavad kindlustuslepingus olema eraldi märgitud kindlustuskaitse ulatus õigusabikulude kindlustuses ja selle eest maksmisele kuuluvad kindlustusmaksed. (2) Kui kindlustusandja on teinud kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisega tegelemise ülesandeks teisele isikule kindlustustegevuse seaduse § 1033 lõike 3 kohaselt, tuleb see isik nimeliselt lepingus või poliisil märkida. (3) Kui kindlustusandja rakendab kindlustustegevuse seaduse § 1033 lõikes 4 sätestatud õigusabikulude nõuete haldamise ja huvide konflikti maandamise meedet, tuleb kindlustatud 2 isiku õigus pöörduda enda esindamiseks ja oma huvide kaitseks valitud advokaadi või muu kvalifitseeritud isiku poole kindlustuslepinguga ette näha.“; 6) paragrahvi 528 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (1) Õigusabikulude kindlustuslepinguga tuleb ette näha kindlustusvõtja õigus vabalt valida advokaat või muu kvalifitseeritud isik, kui: 1) seda on vaja tema kaitsmiseks, esindamiseks või huvide kaitseks mistahes kohtu- või haldusmenetluses; 2) kindlustusandjas esineb õigusabikulude nõuete haldamisega seoses huvide konflikt. (2) Kui kindlustusandja rakendab õigusabikulude turustamisel huvide konflikti maandamiseks kindlustustegevuse seaduse § 1033 lõikes 4 sätestatud õigusabikulude nõuete haldamise ja huvide konflikti maandamise meedet, on kindlustusvõtjal õigus advokaat või muu kvalifitseeritud isik valida sõltumata käesoleva paragrahvi lõikest 1. (3) Kindlustusandja või isik, kellele on õigusabikulude kindlustuse nõuete haldamine edasi antud, teavitab huvide konflikti ilmnemisel kindlustusvõtjat käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud õigusest.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 5311 järgmises sõnastuses: „§ 5311. Õigusabikulude kindlustuse kohaldamise erisus (1) Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata järgmiste kindlustusandja tegevuste suhtes: 1) õigusabikulude kindlustus katab merelaevade kasutamise või sellega seoses tekkivaid vaidlusi ja riske; 2) kindlustusandja pakub tsiviilvastutuse kindlustuskaitset kindlustusvõtja kaitsmiseks või esindamiseks mistahes kohtu- või haldusmenetluses, kui selline tegevus on kindlustusandja enda huvides; 3) õigusabikulude kindlustus on sellise abistamisteenuse kindlustuse täiendav kindlustus, mille korral abi antakse muus liikmesriigis kui kindlustusvõtja alalises elukohas, ning see hõlmab abi kättesaadavaks tegemist isikutele, kes satuvad raskustesse reisides, oma kodust või alalisest elukohast eemal olles. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu tuleb ette näha abistamisteenuse kindlustuslepingus.“; 8) paragrahvi 557 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „tähtajaliselt,“ sõnaga „eelkõige“; 9) paragrahvi 567 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Tööandja ravikindlustuse korral ei kohaldata kollektiivsele ravikindlustuslepingule käesoleva seaduse §-s 559 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 5 ja 6 sätestatut.“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn 2020 Algatab Vabariigi Valitsus 2020 (allkirjastatud digitaalselt) 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-1149 - Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.10.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/069db994-c135-449b-b3ee-5294a2f4b20a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/069db994-c135-449b-b3ee-5294a2f4b20a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main