MUUDETUD (12.10.2020 nr 147) Taotlusvooru „Etendusasutuste tegevustoetus“ 2021. a välja kuulutamine, komisjoni moodustamine ja komisjoni töökorra kinnitamine

LISA 1 ASUTUS STRATEEGIA AASTATEKS 2021-2024 MISSIOON Missioon on lühike organisatsiooni mõtte ja otstarbe kirjeldus, mis määratleb organisatsiooni koha ja rolli kultuurimaastikul. Missioon vastab küsimusele: Mille jaoks organisatsioon eksisteerib? Nt: Eesti Draamateatri missioon Eesti Draamateater on elujõulise, arenguvõimelise ja kõrgetasemelise emakeelse teatrikunsti looja. Samuti võiks missiooni all keskenduda neile omadustele, mis eristavad asutust kõikidest teistest ja on seeläbi ainulaadsed ja kordumatud (nt ainus teemaga tegelev asutus, kõige ülevaatlikumate kogudega, antud piirkonnas ainus võimalusi pakkuv vms). Nt: Tartu Linnamuuseumi ainulaadsus Tartu Linnamuuseum on ainus Tartu ja temaga seotud inimeste kultuuriloo ja -pärandi kogumisele, säilitamisele, uurimisele ja vahendamisele keskendunud muuseum maailmas. VISIOON Visioon on lühike organisatsiooni tegevuse kirjeldus mingil momendil tulevikus, mis näitab, mida, kellele ja kuidas ta pakub. Visiooni pikkus on tavaliselt kuni veerand lehekülge, samas võib lühema ja konkreetsema visioonisõnastuse arengukavas ka pikemalt ja detailsemalt lahti kirjutada. Nt: Saaremaa kultuurivaldkonna arengukava visioon Saaremaa on iidne kultuurikants, kus on osatud oma potentsiaali maksimaalselt ära kasutada, olles üks omanäolisemaid ja rikkalikuma kultuuripildiga piirkondi Eestis. Saaremaa on kultuuritegemiseks inspireeriv keskkond, kus on hea kultuuri teha ja kultuurist osa saada. Kultuuritöötajad on hinnatud ja motiveeritud. Saaremaast on kujunenud rahvusvaheliselt arvestatav kultuurikeskus. VÄÄRTUSED Siinkohal tuuakse need tööpõhimõtted ja eetilised tõekspidamised, mida organisatsioon töös oluliseks peab (nt usaldusväärsus, uuenduslikkus vms). Iga toodud väärtus tuleks ka lahti seletada ehk mida antud väärtus sellele organisatsioonile tähendab. Nt. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi väärtused Unikaalsus – ETMMi kogud on unikaalsed ja haruldased, mida koheldakse vastutustunde ja austusega. Muuseumikogu säilimine on tagatiseks Eesti rikkaliku teatri- ning muusikaajaloo säilimisele eestlaste meeltes. Professionaalsus ja usaldusväärsus – kõigis oma tegemistes on muuseum professionaalne kultuuri- ja mäluasutus. Muuseumist väljuv info on kontrollitud ja tõene. Muuseumi 1  tippspetsialistide kompetentsist sõltub muuseumi usaldusväärus ning koostöövõimelisus, maine ja positsioon ühiskonnas. Kaasaegsus – ETMM on alati ajaga ja ühiskonna arengutega kaasas käiv organisatsioon, mis eesmärkide saavutamiseks kasutab uusimaid tehnoloogiaid, säilitades samal ajal traditsioone, mis on olnud muuseumi tegevuse aluseks sadu aastatid. Muuseum on organisatsioonina paindlik ja võimeline kiirelt reageerima ühiskonnas toimuvatele arengutele. KAJASTUS TEISTES ARENGUKAVADES Sageli kajastatakse asutust või tema tegevusvaldkondi teistes arengukavades (koalitsioonilepe, valdkondlikud, ministeeriumide, maakondade, linnade ja valdade arengukavad). Neis kokkulepitud suunad mõjutavad ka asutuse enda arengukavandamist. Kindlasti ei piisa nende arengukavade nimetamisest, vaid tuleks lühidalt näidata ära ka seosed käesoleva arengukava ja teiste strateegiliste dokumentide vahel. Nt. Rakvere teater teistes arengukavades Kultuuriministeeriumi strateegiline arengukava:  Ministeerium on oluliseks pidanud kultuuri kättesaadavust kõikjal Eestis (programmid, mis on suunatud kultuuri vahendamisele maakondades) – Rakvere teater asub väljaspool suurlinna ja annab poole oma etendustest erinevates Eesti paikades, seega annab ta olulise panuse märgitud eesmärgi täitmisse. Rakvere linna arengukava:  Linna arengukavas on sätestatud Rakvere teatri hoonete remondi toetamine, Tõllakuuri kinosaali ja Seltsimaja väljaehitamine.  Linna arengukavaga jätkatakse rahvusvaheliste festivalide, sh Baltoscandali toetamist linnaeelarvest, mis annab kindlust festivali jätkusuutlikuks korraldamiseks. HETKEOLUKORD Organisatsiooni hetkeolukorra analüüsi koostamisel võib kasutada SWOT-analüüsi meetodit, tuues ära organisatsiooni tugevused (sisemised tegurid, mis aitavad organisatsiooni arengule kaasa), nõrkused (sisemised tegurid, mis takistavad arengut), võimalused (väliskeskkonna tegurid, mis võivad soodustada arengut) ja ohud (väliskeskkonna tegurid, mis võivad pidurdada või takistada arengut). Oluline on silmas pidada, et tugevused ja nõrkused on organisatsiooni enda sisemised näitajad, võimalused ja ohud tulenevad väliskeskkonnast (poliitiline, majanduslik, tehnoloogiline, sotsiaalne, looduskeskkond ja väärtused ühiskonnas). Hetkeolukorra analüüsi juures ei tohiks piirduda märksõnadega, vaid kirjutada kõik osad selgelt ja loetavalt lahti. Kindlasti ei tohiks piirduda sümptomitega (nt inimesed lahkuvad töölt), vaid jõuda tegelike põhjusteni (nt väikesed palgad, halvad töötingimused). PÕHIANDMETE Siin antakse ülevaade asutust puudutavatest põhiandmetest, sh asutuse suurus, personal, statistiline ülevaade, kogud, eelarved ÜLEVAADE eelmistel aastatel, investeeringud jne. Samuti võib lühidalt kirjeldada asutuse ajalugu või olulisimaid teetähiseid, kindlasti tuleks vältida pika ajaloolise kokkuvõtte kirjutamist, selle võib panna lisasse. MEIE 1. Nt: Kumu kunstimuuseumi avamisega on saavutatud suur tähelepanu ja tunnustus Eestis ja välismaal (Eesti TUGEVUSED Kunstimuuseum) 2. Tugevus 3. Tugevus 4. Tugevus 2  5. Tugevus 6. Tugevus 7. Tugevus MEIE 1. Nt. ERM ei suuda piisavalt kaasa rääkida ühiskondlikes protsessides ning ERMi nähakse sageli vaid kitsalt NÕRKUSED traditsioonilist talupojakultuuri säilitava ja tutvustava asutusena (Eesti Rahva Muuseum) 2. Nõrkus 3. Nõrkus 4. Nõrkus 5. Nõrkus 6. Nõrkus 7. Nõrkus KESKKONNA 1. Nt. Ühiskonnas on enam populaarsust võitmas säästva arengu teema, mis on esialgu seotud küll pigem keskkonnakaitsega, VÕIMALUSED kuid võimaldab tähelepanu tõmmata ka muinsuskaitsele (Muinsuskaitseamet) 2. Võimalus 3. Võimalus 4. Võimalus 5. Võimalus 6. Võimalus 7. Võimalus KESKKONNA 1. Nt. Alternatiivsete meelelahutusvõimaluste pealetung, mis kõik võistlevad inimeste piiratud aja- ja raharessursi pärast (Teater OHUD Ugala) 2. Oht 3. Oht 4. Oht 5. Oht 6. Oht 7. Oht EESMÄRGID JA TEGEVUSED Strateegiline eesmärk on siht, mis väljendab organisatsiooni taotletavat mõju. Strateegilisi eesmärke võib olla rohkem kui üks, nad võivad olla reastatud tähtsuse järjekorras. Strateegiline eesmärk sõnastatakse tulemuse või seisundina, mitte protsessina (nt info vahendamine ei ole eesmärk, sihtgrupis tõusnud teadlikkus aga küll). Organisatsiooni eesmärgiks ei saa olla lihtsalt mingi tegevus, vaid selle tegevuse tulemus. Strateegiliste eesmärkide sõnastamisel tuleks lähtuda SMART meetodist, mille kohaselt eesmärk peab olema spetsiifiline (piisavalt konkreetne, mitte üldsõnaline), mõõdetav (eesmärgi saavutamist peaks olema võimalik mõõta), saavutatav (eesmärk peaks olema realistlik), asjakohane (eesmärk peaks tulenema hetkeolukorra analüüsist ja toetama organisatsiooni missioonile ja visioonile) ja ajastatud (eesmärgi saavutamisele on seatud ajalised piirid). Lisaks rutiinsetele tegevustele (neile, mida on tehtud varem ja mille tegemist jätkatakse ka tulevikus) tuleks kindlasti keskenduda arendustegevustele ehk uutele algatustele (st tegevused, millega alustatakse arengukava perioodil ja mis ei kuulu organisatsiooni traditsiooniliste 3 tegevuste hulka). Uute algatuste puhul peaks esile tooma ka tegevuse kavandatava algusaja, ligikaudse maksumuse ja vahetu tulemuse. Peaks meeles pidama, et uut taset või uut olukorda ei ole võimalik saavutada vanu asju vanal viisil ja mahus tehes. Iga eesmärgi juurde kuuluvad mõõdikud ehk indikaatorid, mille abil on võimalik hinnata eesmärgi saavutamist. Iga eesmärgi juures on üks või mitu indikaatorit, mis väljendavad eesmärki mõõdetaval kujul. EESMÄRK 1: Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Mõõdik 1  Mõõdik 2 Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Tegevus 1  Tegevus 2 Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  Uus algatus 1  Uus algatus 2 EESMÄRK 2: Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Mõõdik 1  Mõõdik 2 Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Tegevus 1  Tegevus 2 Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  Uus algatus 1  Uus algatus 2 EESMÄRK 3: Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Mõõdik 1  Mõõdik 2 Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Tegevus 1  Tegevus 2 Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  Uus algatus 1  Uus algatus 2 ORGANISATSIOONI ARENDAMISE EESMÄRK: Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed: 4  Mõõdik 1  Mõõdik 2 Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Tegevus 1  Tegevus 2 Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  Uus algatus 1  Uus algatus 2 Nt: SA Kihnu Kultuuriruumi eesmärk 2 Kihnu kultuuriruumi edasikestmine on tagatud läbi järjepideva kihnu keele ja kultuuri õpetamise ja tutvustamise ning kihnu pärimuskultuur ja elulaad pakuvad piisavalt võimalusi selle teaduslikuks uurimiseks ja kaardistamiseks. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Välja antud kihnukeelsete õpikute arv  Korraldatud keele- ja laululaagrid Manijal  Kihnu kultuuri käsitlevate teadusartiklite arv Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Kihnukeelsete õpikute väljaandmine, sh lugemik, ajalugu, laulikud. Õpikute kasutamine kooliprogrammis;  Kihnu keele- ja laululaagrite korraldamine Manijal;  Teadusartiklite väljaandmisele kaasaaitamine (nt kihnu rätiku teemal). Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  Käsitöömeistrite ja –oskuste kaardistamine ja kontaktide kogumine andmebaasi. AASTANE TEGEVUSKAVA (VT ALLPOOL) Arengukava elluviimine toimub üheaastase tegevuskava alusel. Üheaastane tegevuskava tuleb esitada arengukava esimese aasta kohta, sealjuures tuleb märkida strateegiline eesmärk, antud eesmärki elluviivad tegevused, tegevuste elluviimise tähtajad ja vastutajad ning võimalusel ka plaanitud finantsid. 5 TEGEVUSKAVA AASTAKS 2021 1. Strateegiline eesmärk: Nt. 2021 aastaks on muuseumi kogud täienenud ja nende säilitamine toimub nõuetele vastavates tingimustes Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve 1. Meede 1. Tegevuse nimetus Tegevuse vahetu tulemus Kuu/kuupäev Nimi Summa Nt: Kogudega seotud Nt: Muuseumi kogumispoliitika Nt: Luuakse ühised alused Nt: Märts Nt: Kerli Kask Nt. 10 000 EEK tegevused väljatöötamine muuseumikogude komplekteerimiseks ja arendamiseks 2. Tegevuse nimetus 3. Tegevuse nimetus 4. Tegevuse nimetus 2. Strateegiline eesmärk Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve 2. Meede 1. Tegevuse nimetus Tegevuse vahetu tulemus 2. Tegevuse nimetus 3. Tegevuse nimetus 4. Tegevuse nimetus 3. Strateegiline eesmärk Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve 3. Meede 1. Tegevuse nimetus Tegevuse vahetu tulemus 2. Tegevuse nimetus 3. Tegevuse nimetus 4. Tegevuse nimetus 4. Strateegiline eesmärk Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve 4. Meede 1. Tegevuse nimetus Tegevuse vahetu tulemus 2. Tegevuse nimetus 3. Tegevuse nimetus 4. Tegevuse nimetus 6  Etendusasutuse 2021. aasta plaanitud repertuaariplaan, eeldatav uuslavastuste-, etenduste- ja publiku arv. Etendusasutus: Tegevustoetuse kasutamise aasta uuslavastused Jrk. nr. Lavastusliik Sihtgrupp Esietendus Lavastuse pealkiri Näidendi autor Lavastaja Kunstnik Mängukoht Tegevustoetuse kasutamise aasta kogurepertuaar ilma uuslavastusteta Jrk. nr. Lavastusliik Sihtgrupp Esietendus Lavastuse pealkiri Näidendi autor Lavastaja Kunstnik Mängukoht Tegevustoetuse kasutamise aasta ja kahe järgmise aasta kavandatud etenduste ja külastajate arv Etenduste arv Külastajate arv 2021 2022 2023  MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 141 Taotlusvooru „Etendusasutuste tegevustoetus“ 2021. a välja kuulutamine, komisjoni moodustamine ja komisjoni töökorra kinnitamine Etendusasutuse seaduse § 17 lõigete 1 ja 4 ning § 18 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 17 ja 21 alusel. 1. Taotlusvoor „Etendusasutuste tegevustoetus“ 2021. aastal. 1.1. Taotluste esitamise tähtpäev on 14. oktoober 2021. 1.2. Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku poolt elektrooniliselt tegevustoetuse taotlusvormil Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas www.toetused.kul.ee. 1.3. Taotleja peab esitama koos taotlusega etendusasutuse arengukava (Lisa 1) ja toetatava aasta repertuaariplaani koos eeldatava uuslavastuste, etenduste ja publiku arvuga (Lisa 2). 2. Nõuded taotlejale 2.1. Taotleja peab olema etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses. 2.2. Riigiabi taotleja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084, artikli 2 punkti 18 tähenduses. 2.3. Riigiabi taotlejale ei tohi olla esitatud Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, seni täitmata korraldust toetuse tagasimaksmiseks. 3. Abikõlblikkuse periood ja kulude abikõlblikkus 3.1 Toetuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2021––31.12.2021. 3.2 Abikõlblikeks kuludeks loetakse abikõlblikkuse perioodil tekkinud järgmised kulud: 3.2.1. uuslavastuste ja kontsertide ettevalmistamise ja repertuaaris olevate lavastuste etendamisega seotud kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud; 3.2.2. tekkepõhised kulud, mis tehakse abikõlblikkuse perioodil, kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks; 3.2.3. käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. 3.3. Taotlusvoorust toetatud tegevuste mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse: 3.3.1. kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavaid makse; 3.3.2. taotlusvooru eesmärgiga ja toetatava tegevusega mitteseotud, põhjendamata ja ebaolulised kulud; 3.3.3. käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud toetuse tulude ja kulude osas pidama eraldi raamatupidamisarvestust. Kõik tegevuste elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega. 4. Aruandlus 4.1 Repertuaaristatistika (etendustegevus ja lisategevused, külastajate arv) aruande esitamise tähtpäev on 15. veebruar 2022. Majandusstatistika esitamise tähtpäev on 1. aprill 2022. Aruanded esitatakse Eesti Teatri Agentuuri teatristatistika andmebaasi kaudu. 4.2 Tegevustoetuse aruande esitamise tähtpäev on 1. aprill 2022. Aruanne tuleb esitada Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas www.toetused.kul.ee. Aruande lisana tuleb esitada Eesti Teatri Agentuuri teatristatistika andmebaasi esitatud majandus- ja repertuaaristatistika andmete väljavõtted. 5. Taotlusvooru komisjon 5.1. Moodustan taotlusvooru komisjoni järgmises koosseisus: Taaniel Raudsepp – kunstide asekantsler, kultuuriministeeriumi esindaja Katre Väli – teatrinõunik, kultuuriministeeriumi esindaja Madli-Liis Parts – muusikanõunik, kultuuriministeeriumi esindaja Tiina-Mae Kuusik – rahandusministeeriumi esindaja Ain Lutsepp – Teatriliidu esindaja Juta Saarevet – Eesti Etendusasutuste Liidu esindaja Külli Reinumägi – Väike-ja Projektiteatrite Liidu esindaja Madis Kolk – teatrikriitik Heidi Aadma – teatriuurija 5.2. Komisjoni liikmete volitused kestavad kuni 31.08.2021. 6. Taotluste hindamine 6.1. Taotluste läbivaatamisel hindab komisjon, kas etendusasutusele eraldatav toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084, artikli 53 tähenduses või mitte. Kui toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi, järgitakse toetuse andmisel grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §--s 342 sätestatud tingimusi. Riigiabi summa ei tohi ületada summat, mis on vajalik tegevuskahjumi katmiseks ja asjaomasel perioodil mõistliku kasumi saamiseks, mis tuleb tagada asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. 6.2 Toetuse maksimaalne toetuse määr määratakse etendusasutuse seaduse § 16 lõigete 1 ja 2 alusel. Komisjon arvestab tegevustoetuse summade ettepanekute tegemisel etendusasutuse külastaja teenindamise tegelikku kulu ja arvestusliku piletihinna vahet tuginedes eelarves ja repertuaariplaanis toodud andmetele. Komisjon tugineb eelarve hindamisel ka varasemate aastate eelarvete infole ning võrdleb külastaja teenindamise planeeritud kulu tõusu toodud andmetega. Arvestusliku piletihinna arvutamisel lähtutakse etendusasutuse asukohast, Statistikaameti andmetest kohalike elanike keskmise sissetuleku kohta ning külastajate peamistest planeeritud sihtrühmadest. Kui etendusasutusel puudub statsionaarne teatrisaal, peamine etenduspaik või valdavalt antakse etendusi üle Eesti, lähtutakse Eesti keskmisest sissetulekust. Komisjon tugineb kõige uuematele kättesaadavatele andmetele nii teatristatistika kui palgastatistika arvestuses. 6.3. Lisaks hindab komisjon munitsipaal- ja eraetendusasutusele toetuse määramisel ka etendusasutuse tegevuse rahvuskultuurilist ning regionaalset tähendust. 6.3.1. etendusasutuse rahvuskultuuriline tähendus. Komisjon arvestab rahvuskultuurilist tähendust hinnates etendusasutuse uudsust, valdkondlikku eripära, Eesti dramaturgia ja algupärandite kasutamist, etendusasutuse planeeritavaid populariseerivaid tegevusi (dramaturgia arendamine, töötoad, vestlused vmt), etendusasutuste rahvusvahelist tegevust Eesti rahvuskultuuri tutvustamisel ja teisi rahvuskultuurilisele tähendusele iseloomulikke asjaolusid; 6.3.2. etendusasutuse regionaalne tähendus Komisjon arvestab regionaalset tähendust hinnates rahvuskultuuri vaimse rikkuse suurendamist läbi teatrikunstile ja kontserttegevusele ligipääsu tagamise ehk siis rahvuskultuuriliselt oluliste külalisetenduste andmist üle Eesti ning etendusasutuse muid tegevusi (festivalide, arutelude jm sündmuste korraldamist) erinevates Eesti piirkondades, etendusasutuse statsionaarse saali / etenduspaiga asukohta ja teisi regionaalsele tähendusele iseloomulikke asjaolusid. 6.3.3 Kahe kriteeriumi hindamisel lähtub komisjon osakaaludest 70 (rahvuskultuuriline tähendus) ja 30 (regionaalne tähendus). Komisjon arvestab kriteeriumite hindamisel skaalat madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge. 7. Komisjoni töökord ja ettepaneku tegemine kultuuriministrile 7.1. Komisjoni töö eest vastutab Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler ja komisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi kunstide osakond. 7.2. Komisjon lähtub oma töös kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud Kultuuriministeeriumi toetuste taotluse menetlemise korra punktidest 7.4-7.15. 7.3. Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku selle kohta mitme uue lavastuse või kontserdikava väljatoomist ning kui suurt külastajate hulka tellida igalt taotluse esitanud etendusasutuselt vastavalt sisulistele hinnangutele. Komisjon võib teha põhjendatud ettepaneku mitte tellida etendusasutuselt ühtki uuslavastust, kontserti või külastajat. 7.4. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või taotluses toodud täies mahus planeeritud etendus- või kontserttegevuse tellimine ei ole põhjendatud. 7.5. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. 7.6. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. 7.7. Taotluse rahuldamise otsustamine toimub pärast 2021. aasta riigieelarve seaduse jõustumist ja selle alusel Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2021. aasta eelarve kinnitamist. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas