COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede rahvakultuuri kollektiividele

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 24 COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede rahvakultuuri kollektiividele Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede koorilaulu, orkestrimängu, rahvatantsu, rahvamuusikat, folkloori, harrastusteatrit ja käsitööd viljelevatele rahvakultuuri kollektiividele (edaspidi kollektiiv). § 2. Toetusmeetme eesmärk (1) Käesolevas määruses nimetatud toetuse (edaspidi toetus) eesmärk on toetada kollektiive nende juhendamisega vahetult seotud isiku või isikute (näiteks koorijuht, abidirigent, kontsertmeister, klaverisaatja, orkestrijuht, rahvatantsujuht, rahvamuusikakollektiivi juht, harrastusteatri juht, folkloorirühma juht, käsitööringijuht) (edaspidi juhendaja) tööjõukulude katmisel või hüvitamisel. (2) Toetuse andmise tulemusena on tagatud kollektiivide majanduslik jätkusuutlikkus ja juhendajate tööhõive. (3) Taotluse menetlemise korraldab Eesti Rahvakultuuri Keskus (edaspidi toetuse andja). 2. peatükk Toetuse taotlemine ja toetuse eraldamine § 3. Nõuded taotlejale (1) Toetust saab taotleda juriidilise isikuna tegutsev kollektiiv või muu juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kui kollektiiv tegutseb juriidilise isiku või kohaliku omavalitsuse üksuse või tema asutuse juures (edaspidi taotleja). (2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) ta tulu on perioodil 13. märtsist 2020. aastal kuni 31. maini 2020. aastal vähenenud või ta on juhendaja töötasu või tasu vähendanud või kaotanud; 2) tal oli kehtiv leping juhendajaga enne eriolukorra väljakuulutamist; 3) ta ei ole saanud toetust kultuuriministri 30. aprilli 2020. a määruse nr 7 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiividele” alusel; 4) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 5) tal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad enne 12. märtsi 2020. a või need on taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud; 6) tal ei ole majandusaasta aruande ja maksudeklaratsioonide esitamise võlga; 7) juhul kui toetuse andja on teinud taotleja suhtes varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata. § 4. Nõuded taotlusele (1) Taotleja esitab toetuse saamiseks taotluse ja järgmise teabe: 1) andmed taotleja kohta; 2) andmed juhendaja kohta (nimi, isikukood või sünniaeg, aadress või e-posti aadress); 3) põhjendused ja tõendid perioodil 13. märtsist 2020. aastal kuni 31. maini 2020. aastal kollektiivi tulu vähenemise kohta või juhendajale töötasu või tasu vähendamise või kaotamise kohta; 4) koopia juhendajaga enne eriolukorra väljakuulutamist sõlmitud lepingust (näiteks tööleping, teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslikust leping) või esitatud arvetest ning koopiad juhendajale perioodi 1.10.2019 kuni 12.03.2020 eest väljamakstud töötasu või tasu kohta (näiteks palgalehed, kontoväljavõtted); 5) teave Eesti Töötukassa töötasu hüvitise meetmest saadud või taotletava hüvitise suuruse kohta või kui meetmesse ei pöördutud või sinna ei kvalifitseerutud, siis vastav põhjendus; 6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu. (2) Kui taotleja on taotlenud samadele kuludele toetust samal ajal mitmest COVID-19 abimeetmest, kohaliku omavalitsuse üksuselt või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. § 5. Taotluse esitamine (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga. (2) Taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist. (5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. § 6. Toetuse suurus (1) Toetuse suurus on kuni 70% juhendaja perioodi 1.10.2019 kuni 12.03.2020 keskmisest brutotöötasust või brutotasust, millele toetuse andja lisab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse. Toetuse suuruse maksimummäär on 1000 eurot brutosummana ühe juhendaja ja ühe kalendrikuu kohta, millele toetuse andja lisab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse. (2) Toetust võib maksta perioodi 13.03.2020 kuni 31.05.2020 eest. (3) Toetuse suurust on õigus põhjendatult vähendada, kui toetuse saaja saab toetust teisest kriisileevendusmeetmest. (4) Kui koguvajadus ületab kinnitatud eelarvet, vähendatakse kõikide taotlejate toetust võrdselt teatud protsendi võrra, kuni taotlejatele eraldatav summa saab võrdseks kinnitatud eelarvega. 3. peatükk Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine § 7. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 15 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotluste menetlemiseks moodustab toetuse andja komisjoni, mille koosseis avalikustatakse toetuse andja veebilehel. (3) Komisjon teeb Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktorile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. (4) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. (5) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. (6) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (8) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 3 ja 4 sätestatud nõuded. § 8. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 3 ja 4 sätestatud tingimustele või taotletud toetuse summa ei vasta käesoleva määruse §-s 6 sätestatule või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega; 4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida. (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. § 9. Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. 4. peatükk Aruandlus ja toetuse tagasinõudmine § 10. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale aruande toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks. (2) Aruanne peab sisaldama: 1) tegevusaruannet toetuse mõjust toetuse saaja jätkusuutlikkusele; 2) tõendeid tööjõukulude väljamaksmisest juhendajale perioodi 13. märts 2020. aasta kuni 31. mai 2020. aasta eest vähemalt 70% ulatuses perioodi 1.10.2019 kuni 12.03.2020 eest väljamakstud keskmisest töötasust või tasust. (3) Aruanne tuleb esitada e-keskkonna kaudu. (4) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates. § 11. Toetuse tagasinõudmine (1) Toetuse andja võib toetuse taotlejalt tagasi nõuda, kui: 1) toetuse saaja on esitanud taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõiget teavet või toetuse eraldamise aluseks olevaid andmeid või teavet varjanud; 2) toetuse saaja pole esitanud aruannet toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks; 3) toetuse saaja suhtes algatatakse toetuse kasutamise perioodil pankroti- või likvideerimismenetlus. (2) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  “COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede rahvakultuuri kollektiividele” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiividele kehtestati kultuuriministri 30.04.2020 määrusega nr 71. Käesoleva määruse eesmärk on sisuliselt laiendada eelnimetatud toetusmeedet koorilaulu, orkestrimängu, rahvatantsu, rahvamuusikat, folkloori, harrastusteatrit ja käsitööd viljelevatele rahvakultuuri kollektiividele. Õigusselguse ja arusaadavuse eesmärgil tehakse seda uue määruse, mitte olemasoleva määruse muudatusena. Laulu- ja tantsupeo juhendajate toetusmeetme suurus oli 0,6 miljonit eurot ja taotlusi rahuldati 120768 euro ulatuses (261 taotlust). Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt kogutud andmete alusel on regulaarselt tegutsevaid rahvakultuuri kollektiive üle 3700. Käesoleva määrusega kehtestatava rahvakultuuri kollektiivide toetusmeetme suurus on 50 000 eurot. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu ([email protected], 628 2210), rahvakultuurinõunik Eino Pedanik (eino.pedanik@kul,ee, 628 2227) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja ei ole keeleliselt toimetatud. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 28.04.2020 määruses nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse üldtingimuste määrus) toodud nõuetega. Eelnõu koosneb neljast peatükist ja üheteistkümnest paragrahvist. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052020013 1 Eelnõu § 1 määratleb määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede koorilaulu, orkestrimängu, rahvatantsu, rahvamuusikat, folkloori, harrastusteatrit ja käsitööd viljelevatele rahvakultuuri kollektiividele (edaspidi kollektiiv). Toetuse andmise eesmärgiks on panustada Eesti vaimse kultuuripärandi elujõulisuse tagamisse. Eesti on ühinenud 2006. aastal UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2. Vaimne kultuuripärand väljendub järgmistes valdkondades (artikli 2 lõige 2): a) suulised traditsioonid ja väljendusvormid, kaasa arvatud keel kui vaimse kultuuripärandi edasiandmise vahend; b) esituskunstid; c) kogukondlik tegevus, rituaalid ja pidulikud sündmused; d) looduse ja universumiga seotud teadmised ja tavad; e) traditsioonilised käsitööoskused. Käesolev toetusmeede on seotud punktides a, b ja e loetletud valdkondade kriisi leevendamisega. Eesti rahvakultuur saab püsida ainult senikaua, kuni leidub harrastajaid ning haritud ja motiveeritud juhendajaid. Eriolukorrast tingitult on kohaliku omavalitsuse üksused vähendanud kollektiivide toetusi, s.h töötasusid. Samuti ei suutnud paljude kollektiivide liikmed töökaotuse ja raske majandusliku olukorra tõttu panustada liikmemaksu või osalustasu näol kollektiivide tulubaasi. Määrusega soovitakse säilitada maksimaalne juhendajate tööhõive ja kollektiivide jätkusuutlikkus olukorras, kus kollektiivide tulu on vähenenud. Laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide kriisabi toetusmeetmes oli kitsendus toetuse taotlejatele ehk kollektiiv pidi olema saanud Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kaudu tegevustoetust 2019. aastal. Tulenevalt kollektiivijuhtide tagasisidest on käesoleva eelnõuga nimetatud kitsendusest loobutud, sest laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide tegelik hulk on suurem. Eelnõu § 2 sätestab toetusmeetme eesmärgi. Toetuse eesmärk on toetada rahvakultuuri kollektiive (näiteks koorid, orkestrid, rahvatantsurühmad, rahvamuusika kollektiivid, folkloorirühmad, harrastusteatrirühmad ja käsitööringid) nende juhendamisega vahetult seotud isiku või isikute (koorijuht, abidirigent, kontsertmeister, klaverisaatja, orkestrijuht, rahvatantsujuht, rahvamuusikakollektiivi juht, harrastusteatri juht, folkloorirühma juht, käsitööringijuht) (edaspidi juhendaja) tööjõukulude katmisel või hüvitamisel. Toetuse andmise tulemusena on tagatud kollektiivide majanduslik jätkusuutlikkus ja juhendajate tööhõive. Määruse rakendamise eest vastutab Eesti Rahvakultuuri Keskus (edaspidi toetuse andja). Eelnõu § 3 sätestab nõuded taotlejale. Tegemist on nö taotleja kvalifitseerimisnõuetega. Toetust makstakse rahvakultuuri valdkonnas tegutsevale kollektiivile, kes käib regulaarselt koos. Eesti 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/980899 2 Rahvakultuuri Keskuse poolt kogutud andmete alusel on regulaarselt tegutsevaid rahvakultuuri kollektiive üle 3700. Taotlejaks võib olla juriidilise isikuna tegutsev kollektiiv või muu juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kui kollektiiv tegutseb juriidilise isiku või kohaliku omavalitsuse üksuse või tema ametiasutuse hallatava asutuse juures (edaspidi taotleja). Seega võib toetust taotleda mistahes eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik. Taotleja tulu peab perioodil 13.märts 2020. aastal kuni 31. maini 2020. aastal olema vähenenud või ta peab olema juhendaja töötasu vähendanud või kaotanud. Taotlejal peab olema kehtiv leping juhendajaga enne eriolukorra väljakuulutamist. Taotleja ei tohi olla saanud toetust kultuuriministri 30. aprilli 2020. a määruse nr 7 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiividele” alusel. Lisaks eeltoodule peab taotleja vastama järgmistele tingimustele: - ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; - tal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad enne 12. märtsi 2020. a või need on taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud; - tal ei ole majandusaasta aruande ja maksudeklaratsioonide esitamise võlga; - juhul kui toetuse andja on teinud taotleja suhtes varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata. Eelnõu § 4 sätestab nõuded taotlusele. Taotleja esitab toetuse saamiseks taotluse ja järgmise teabe: 1) andmed taotleja kohta; 2) andmed juhendaja kohta (nimi, isikukood või sünniaeg, aadress või e-posti aadress); 3) põhjendused ja tõendid perioodil 13. märtsist 2020. aastal kuni 31. maini 2020. aastal kollektiivi tulu vähenemise kohta või juhendajale töötasu või tasu vähendamise või kaotamise kohta; 4) koopia juhendajaga enne eriolukorra väljakuulutamist sõlmitud lepingust (näiteks tööleping, teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslikust leping) või esitatud arvetest ning koopiad juhendajale perioodi 1.10.2019 kuni 12.03.2020 eest väljamakstud töötasu või tasu kohta (näiteks palgalehed, kontoväljavõtted); 5) teave Eesti Töötukassa töötasu hüvitise meetmest saadud või taotletava hüvitise suuruse kohta või kui meetmesse ei pöördutud või sinna ei kvalifitseerutud, siis vastav põhjendus; 6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu. Kui taotleja on taotlenud samadele kuludele toetust samal ajal mitmest COVID-19 abimeetmest, kohaliku omavalitsuse üksuselt või muudest riigieelarvelistest (nt Haridus- ja Teadusministeerium), Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave taotletava või eraldatud hüvitise suuruse kohta. 3 Eelnõu § 5 sätestab taotluse esitamise nõuded. Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga. Taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist. Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. Eelnõu § 6 sätestab toetuse suuruse. Toetuse suurus on kuni 70% juhendaja perioodi 1.10.2019 kuni 12.03.2020 keskmisest brutotöötasust või brutotasust, millele toetuse andja lisab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse. Toetuse suuruse maksimummäär on 1000 eurot brutosummana ühe juhendaja ja ühe kalendrikuu kohta, millele toetuse andja lisab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse. Toetust võib maksta perioodi 13.03.2020 kuni 31.05.2020 eest. Toetuse suurust on õigus põhjendatult vähendada, kui toetuse saaja saab toetust teisest kriisileevendusmeetmest. Kui koguvajadus ületab kinnitatud eelarvet, vähendatakse kõikide taotlejate toetust võrdselt teatud protsendi võrra, kuni taotlejatele eraldatav summa saab võrdseks kinnitatud eelarvega. Eelnõu § 7 reguleerib taotluste menetlemist. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 15 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Taotluste menetlemiseks moodustab toetuse andja komisjoni, mille koosseis avalikustatakse toetuse andja veebilehel. Komisjon teeb Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktorile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. 4 Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e- keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse § 3 ja 4 sätestatud nõuded. Eelnõu § 8 reguleerib taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimusi ja korda. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruse § 3 ja 4 sätestatud tingimustele või taotletud toetuse summa ei vasta määruse § 6 sätestatule või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega; 4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida. Eelnõu § 9 reguleerib toetuse maksmist. Toetus makstakse välja kümne tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates. Eelnõu § 10 kohaselt esitab toetuse saaja toetuse andjale aruande. Aruanne peab sisaldama: 1) tegevusaruannet toetuse mõjust toetuse saaja jätkusuutlikkusele; 2) tõendeid tööjõukulude väljamaksmisest juhendajale perioodi 13. märts 2020. aasta kuni 31. mai 2020. aasta eest vähemalt 70% ulatuses perioodi 1.10.2019 kuni 12.03.2020 eest väljamakstud keskmisest töötasust või tasust. Aruanne tuleb esitada e-keskkonna kaudu ettenähtud tähtajaks. Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates. Eelnõu § 11 reguleerib toetuse tagasinõudmist. Toetuse andja võib toetuse taotlejalt tagasi nõuda, kui: 1) toetuse saaja on esitanud taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõiget teavet või toetuse eraldamise aluseks olevaid andmeid või teavet varjanud; 2) toetuse saaja pole esitanud aruannet toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks; 3) toetuse saaja suhtes algatatakse toetuse kasutamise perioodil pankroti- või likvideerimismenetlus. 5 Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kollektiivide toetamine ja juhendajate tööhõive ning tasude tagamine kindlustab Eesti vaimse kultuuripärandi elujõulisuse. Valdkonna esindusorganisatsioonide sõnul on vaimse kultuuripärandi elujõulisus ja laulu- ja tantsupeo jätkusuutlikkus lähitulevikus küsitav, sest juhendajate keskmine vanus on kõrge ja noorte pealekasv on tagasihoidlik. Seega riigipoolne tähelepanu ja toetus valdkonnale on ülimalt oluline ja seda eriti kriisiajal. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetuse eraldamisega hakkab tegelema Eesti Rahvakultuuri Keskus, kellel on selleks vajalik kompetents. Eelnõu rakendamisega ei kaasne toetuse andjale lisakulusid. Rakendamiseks vajalikud vahendid on toetuse andjale eraldatud kriisiabi paketi raames riigieelarvest. Eelnõu rakendamisega seotud eeldatavad tulud avalduvad toetuse saaja majandustulemustes ja jätkusuutlikkuses. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu koostamisel on konsulteeritud valdkonna organisatsioonidega (Eesti Laulu- ja tantsupeo SA, Eesti Kooriühing ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti Rahvamajade Ühing, Eesti Folkloorinõukogu). Eelnõu ei ole kooskõlastatud eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidega. Eelnõu kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 17.09.2020 istungil. Tõnis Lukas Minister Tarvi Sits Kantsler 6