Kiri

Austatud peaminister hr Jüri Ratas Austatud rahandusminister hr Martin Helme Austatud majandus- ja taristuminister hr Taavi Aas Austatud kultuuriminister hr Tõnis Lukas Austatud Riigikogu kultuurikomisjoni esimees hr Aadu Must Austatud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees hr Aivar Kokk Lugupeetud Riigikogu liikmed Muusikavaldkonna ühispöördumine seoses käibemaksu langetamisega 9 protsendile Eesti suurimad muusikavaldkonna katusorganisatsioonid paluvad toetada augustis kultuuriminister Tõnis Lukase poolt meedias väljendatud ettepanekut vähendada kontserdipiletite käibemaksumäära 20 protsendilt 9 protsendile ​[1]. ​Praeguse kriisi tõttu on muusikavaldkond jäänud väga tugeva surve alla, sest selle majanduslik püsimajäämine sõltub peaasjalikult kontserditegevusest. Ehkki suvel hakati koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piiranguid leevendama ja kriisis muusikavaldkond liikus tasapisi taastumise suunas (kui kevadel oli piletimüük langenud enam kui 95%, siis suve piletimüük oli mullusest väiksem ca 50%), on kultuuriürituste piletimüük hakanud sisehooaja saabumisega taas langema ja 2020. aasta septembri kahe esimese nädala kultuuriürituste pääsmetest teenitud tulud on mullusega võrreldes vähenenud enam kui 60%. Hoolimata sellest, kui pikka aega COVID-19 viirusest tingitud piirangud kehtivad, peab Eesti muusikavaldkond selle kriisi vältel hakkama saama märksa ebasoodsamates tingimustes kui teised Euroopa riigid – see omakorda pärsib ühelt poolt praeguse muusikaelu püsimajäämist, aga ka selle taastumist pärast kriisi lõppu. Mõneti on nõrgem positsioon tingitud riigi muusikaturu väiksusest, olulist rolli selle puhul mängib aga ka 2008. aastal langetatud otsus tõsta Eestis kontserdipiletite käibemaksumäära 5 protsendilt 20 protsendile, samal ajal kui Euroopas keskmiselt jääb kontserdipiletite käibemaksumäär 10 protsendi piiresse. Kui 2008. aastal usuti, et käibemaksumäära tõus valdkonna tegevust oluliselt ei mõjuta ja aitab kaasa majanduskriisis oleva riigieelarve kasvule, siis üle kümnendi hiljem võib Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud loomemajanduse uuringute põhjal tõdeda, et käibemaksumäära tõstmisele järgnenud aastatel tõmbus muusikavaldkond kokku nii teenitava müügitulu kui ka ettevõtete suuruse ja rahvusvahelise konkurentsivõime poolest. On kõnekas, et võrreldes 2007. ja 2011. aasta Eesti muusikavaldkonna kogutulu võib näha, et kultuuripealinna aastal, mil investeering muusikasektorisse oli tavapärasest suurem, oli valdkonna kogutulu siiski kolmandiku võrra väiksem kui neli aastat varem. Lisaks muusikaettevõtlusele aitaks käibemaksumäära vähendamine kaasa ka turismisektori taaskäivitamisele. Kultuurisündmus on inimeste jaoks oluline põhjus reisimiseks ning motiveerib kasutama turismi- ja muid teenuseid ehk kultuuril on otsene roll majanduse käivitamisel. Nagu Eesti Konjunktuuriinstituudi loomemajanduse muusikasündmuste mõjuanalüüsidest nähtub, siis kulutavad külastajad üldjuhul kontsertide piletiostust kordades rohkem toitlustus-, transpordi- ja majutusteenuste jms peale ning külastusega seotud muu tarbimise pealt jõuab riigieelarvesse ligikaudu 4–5 korda rohkem käibemaksu kui muusikasündmuse pääsmetelt. Kuna konkureerime rahvusvahelises kontserdikorralduses teiste Euroopa riikidega ning eriti tugevalt lähiturgudega, kus on kontserdikorralduse mõttes märksa soodsam maksukeskkond (Lätis kehtib kontserdipiletitele 0% käibemaksumäär, Soomes 10%), siis oleme juba kriisieelsetel aastatel kaotanud aina enam maksutulu nii muusikasündmuste pääsmete müügilt kui ka külastustega seotud muult tarbimiselt – heaks näiteks on möödunud aastal Lätis toimunud Ed Sheerani kontsert, mis oleks võinud leida aset Eestis, kuid toimus naaberriigis soodsama maksukeskkonna tõttu ja kuhu müüdud 50 000 piletist osteti sama palju pääsmeid nii Lätist kui ka Eestist. Niisiis soodsama maksukeskkonna tõttu jõudis selle kontserdi näitel piletite ostu ja muude tehtud kulutustega seoses naaberriiki ringlusesse tõenäoliselt üle 10 miljoni euro, mistõttu kaotasime Euroopa mõttes väga kõrge kontserdipiletite käibemaksumäära tõttu maksutulu nii kontserdipiletitelt, aga ka muu tarbimise pealt. Senine kõrge käibemaksumäär on olnud kahjulik vaadatuna kolmest perspektiivist: see on ühelt poolt takistanud muusikaettevõtete konkurentsivõimelisust ja elujõulisust, vähendanud mitmekülgse muusikaelu arengut ja kättesaadavust ning soodustanud rahvusvahelise kontserdikorralduse kolimist Eestist lähiturgudele, viies sellega kaasa ka kontserdikülastusega seotud tarbimise pealt maksustatava tulu. Oleme veendunud, et kontserdipiletite käibemaksumäära alandamine aitaks päästa muusikavaldkonda tervikuna lähitulevikus ja pikemas perspektiivis panustaks Eesti majanduse taaskäivitamisse ning meie muusikaelu rahvusvahelisse ja regionaalsesse arengusse. [1] https://www.err.ee/1121612/tonis-lukas-kultuurivaldkonna-kriisipaketist-toetuse-saajate-ring- laieneb Allkirjastanud digitaalselt: Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Kalev Rattus Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevjuht Rauno Haabmets Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees Märt-Matis Lill Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema Eesti Jazzliidu juhatuse esimees Kirke Karja Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva Eesti Muusikafestivalide juhatuse esimees Villu Veski Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt Muusikavaldkonna ettepanekut toetab ka Eesti Etendusasutuste Liit. Kultuuriministeerium Meie: 22.09.2020 nr 7-5.5/20-02020-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud muusikavaldkonna organisatsioonide ühispöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  From: Ave Tölpt <[email protected]> Sent: Monday, September 21, 2020 5:32 PM To: Jüri Ratas <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Muusikavaldkonna ühispöördumine seoses käibemaksu langetamisega 9 protsendile Austatud peaminister hr Jüri Ratas Austatud rahandusminister hr Martin Helme Austatud majandus- ja taristuminister hr Taavi Aas Austatud kultuuriminister hr Tõnis Lukas Austatud Riigikogu kultuurikomisjoni esimees hr Aadu Must Austatud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees hr Aivar Kokk Lugupeetud Riigikogu liikmed Kirja manuses Eesti suurimate muusikavaldkonna katusorganisatsioonide nimel allkirjastatud avaldus seoses käibemaksu langetamisega 9 protsendile. Allkirjastanud digitaalselt: Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Kalev Rattus Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevjuht Rauno Haabmets Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees Märt-Matis Lill Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema Eesti Jazzliidu juhatuse esimees Kirke Karja Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva Eesti Muusikafestivalide juhatuse esimees Villu Veski Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt Lugupidamisega Ave Tölpt Director [email protected] (+372) 5688 1366 Muusikavaldkonna ühispöördumine seoses käibemaksu langetamisega 9 protsendile.bdoc  Austatud peaminister hr Jüri Ratas Austatud rahandusminister hr Martin Helme Austatud majandus- ja taristuminister hr Taavi Aas Austatud kultuuriminister hr Tõnis Lukas Austatud Riigikogu kultuurikomisjoni esimees hr Aadu Must Austatud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees hr Aivar Kokk Lugupeetud Riigikogu liikmed Muusikavaldkonna ühispöördumine seoses käibemaksu langetamisega 9 protsendile Eesti suurimad muusikavaldkonna katusorganisatsioonid paluvad toetada augustis kultuuriminister Tõnis Lukase poolt meedias väljendatud ettepanekut vähendada kontserdipiletite käibemaksumäära 20 protsendilt 9 protsendile ​[1]. ​Praeguse kriisi tõttu on muusikavaldkond jäänud väga tugeva surve alla, sest selle majanduslik püsimajäämine sõltub peaasjalikult kontserditegevusest. Ehkki suvel hakati koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piiranguid leevendama ja kriisis muusikavaldkond liikus tasapisi taastumise suunas (kui kevadel oli piletimüük langenud enam kui 95%, siis suve piletimüük oli mullusest väiksem ca 50%), on kultuuriürituste piletimüük hakanud sisehooaja saabumisega taas langema ja 2020. aasta septembri kahe esimese nädala kultuuriürituste pääsmetest teenitud tulud on mullusega võrreldes vähenenud enam kui 60%. Hoolimata sellest, kui pikka aega COVID-19 viirusest tingitud piirangud kehtivad, peab Eesti muusikavaldkond selle kriisi vältel hakkama saama märksa ebasoodsamates tingimustes kui teised Euroopa riigid – see omakorda pärsib ühelt poolt praeguse muusikaelu püsimajäämist, aga ka selle taastumist pärast kriisi lõppu. Mõneti on nõrgem positsioon tingitud riigi muusikaturu väiksusest, olulist rolli selle puhul mängib aga ka 2008. aastal langetatud otsus tõsta Eestis kontserdipiletite käibemaksumäära 5 protsendilt 20 protsendile, samal ajal kui Euroopas keskmiselt jääb kontserdipiletite käibemaksumäär 10 protsendi piiresse. Kui 2008. aastal usuti, et käibemaksumäära tõus valdkonna tegevust oluliselt ei mõjuta ja aitab kaasa majanduskriisis oleva riigieelarve kasvule, siis üle kümnendi hiljem võib Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud loomemajanduse uuringute põhjal tõdeda, et käibemaksumäära tõstmisele järgnenud aastatel tõmbus muusikavaldkond kokku nii teenitava müügitulu kui ka ettevõtete suuruse ja rahvusvahelise konkurentsivõime poolest. On kõnekas, et võrreldes 2007. ja 2011. aasta Eesti muusikavaldkonna kogutulu võib näha, et kultuuripealinna aastal, mil investeering muusikasektorisse oli tavapärasest suurem, oli valdkonna kogutulu siiski kolmandiku võrra väiksem kui neli aastat varem. Lisaks muusikaettevõtlusele aitaks käibemaksumäära vähendamine kaasa ka turismisektori taaskäivitamisele. Kultuurisündmus on inimeste jaoks oluline põhjus reisimiseks ning motiveerib kasutama turismi- ja muid teenuseid ehk kultuuril on otsene roll majanduse käivitamisel. Nagu Eesti Konjunktuuriinstituudi loomemajanduse muusikasündmuste mõjuanalüüsidest nähtub, siis kulutavad külastajad üldjuhul kontsertide piletiostust kordades rohkem toitlustus-, transpordi- ja majutusteenuste jms peale ning külastusega seotud muu tarbimise pealt jõuab riigieelarvesse ligikaudu 4–5 korda rohkem käibemaksu kui muusikasündmuse pääsmetelt. Kuna konkureerime rahvusvahelises kontserdikorralduses teiste Euroopa riikidega ning eriti tugevalt lähiturgudega, kus on kontserdikorralduse mõttes märksa soodsam maksukeskkond (Lätis kehtib kontserdipiletitele 0% käibemaksumäär, Soomes 10%), siis oleme juba kriisieelsetel aastatel kaotanud aina enam maksutulu nii muusikasündmuste pääsmete müügilt kui ka külastustega seotud muult tarbimiselt – heaks näiteks on möödunud aastal Lätis toimunud Ed Sheerani kontsert, mis oleks võinud leida aset Eestis, kuid toimus naaberriigis soodsama maksukeskkonna tõttu ja kuhu müüdud 50 000 piletist osteti sama palju pääsmeid nii Lätist kui ka Eestist. Niisiis soodsama maksukeskkonna tõttu jõudis selle kontserdi näitel piletite ostu ja muude tehtud kulutustega seoses naaberriiki ringlusesse tõenäoliselt üle 10 miljoni euro, mistõttu kaotasime Euroopa mõttes väga kõrge kontserdipiletite käibemaksumäära tõttu maksutulu nii kontserdipiletitelt, aga ka muu tarbimise pealt. Senine kõrge käibemaksumäär on olnud kahjulik vaadatuna kolmest perspektiivist: see on ühelt poolt takistanud muusikaettevõtete konkurentsivõimelisust ja elujõulisust, vähendanud mitmekülgse muusikaelu arengut ja kättesaadavust ning soodustanud rahvusvahelise kontserdikorralduse kolimist Eestist lähiturgudele, viies sellega kaasa ka kontserdikülastusega seotud tarbimise pealt maksustatava tulu. Oleme veendunud, et kontserdipiletite käibemaksumäära alandamine aitaks päästa muusikavaldkonda tervikuna lähitulevikus ja pikemas perspektiivis panustaks Eesti majanduse taaskäivitamisse ning meie muusikaelu rahvusvahelisse ja regionaalsesse arengusse. [1] https://www.err.ee/1121612/tonis-lukas-kultuurivaldkonna-kriisipaketist-toetuse-saajate-ring- laieneb Allkirjastanud digitaalselt: Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Kalev Rattus Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevjuht Rauno Haabmets Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees Märt-Matis Lill Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema Eesti Jazzliidu juhatuse esimees Kirke Karja Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva Eesti Muusikafestivalide juhatuse esimees Villu Veski Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt Muusikavaldkonna ettepanekut toetab ka Eesti Etendusasutuste Liit.