Kiri

21.09.2020 Piirangutest teatrile Lugupeetud minister Tõnis Lukas Esmalt täname, et reedel oli koosolek, kus sai valitsusse argumente kaasa anda. Koosoleku järgselt kogusime teatritelt veel näiteid praktikast ja lisaargumente. Oluline on, et teatris istutakse vaikselt omal kohal. Me teame tänaseks, et rahulikult ja vaikselt oma toolil istumine on madala nakkusriskiga tegevus nii teoorias kui praktikas. Endlas, kus saalis istus koroonaga inimene ei nakatunud keegi. Mitte ükski kolle pole seotud rahulikult teatris istumisega. See võiks olla vundament, millest lähtutakse, kui täiendavaid piiranguid arutatakse. Üle ühe istumine (50% kohustuse tagasi toomine istumisega saalidesse) on viirusega võitlemisel mõttetu, kuna lähikontaktsuse vältimist (2m+15 min) sellega nii kui nii ei saavuta; see oleks puhas eelarve suretamine ilma viirusvastase positiivse mõjuta. Selle reegliga ei saa enamust teatrist teha. Kui tulemine, minemine ja vaheaeg on hajutatud, siis ei aita viirusega võitlemisele kaasa osalejate hulga piiramine. Viirus vaikselt saalis istudes ei levi. Seega, vaikselt omal kohal istuva teatri osalejate hulga alla toomine ei ole põhjendatud. Selline piirang lisaks üksnes tarbetut paanikat ja hirmu, oleks raske eelarvele ja sunniks osale (kuidas otsustada millisele?) publikust ütlema, et nad ei saa tulla, mis vähendab niigi hapral ajal publiku usaldust teatri vastu. Kui siiski seda tehakse, siis 1000 oleks piirarv, mis teatritegemist ei segaks. Igal juhul võiks piirarvu vaates lugeda rõdud ja põranda eraldi ruumideks. Rõdudel ja põrandal istuv publik on vajadusel võimalik hajutada nii, et nende vahel lähikontaktsust ei teki. Teatrid hajutavad publikut nii tulemisel, vaheajal kui etenduselt lahkudes eesmärgiga, et ei tekiks mujal kui saalis lähikontaktsust (2m+15min): • Uksed on avatud varakult, st saali saab trügimiseta (30-15 minutit enne etendust); • Kohvikust saab ette tellida, müügipunkte on võimalusel lisatud; • Inimesi lubatakse nii õue kui olemiseks on avatud võimalusel tavapärasest rohkem ruume; • Troppide vältimiseks on avatud uksed-trepid, mis tavapäraselt poleks, on tehtud lausa ümberehitusi; • Garderoobisabade vältimiseks hajutatakse võimalusel publiku lahkumist; • Pileteid kontrollitakse distantsilt või vältimaks troppe kontrollitakse üksnes pisteliselt. Üldised usaldusmeetmed:  teater kogub publiku kontaktandmeid;  o piletimüügil (nii müügikeskkonnas kui kassades) o teatris kohapeal etenduse õhtul o enda andmed saab anda ka elektrooniliselt enne/pärast etendust  desopunktid hajutatult kõikjal üle teatri;  kõikjal rõhutame, et haige inimene teatrisse ei tuleks;  hajumisele kutsuvad sildid- tähistused on teatrimajades ja info teatrite kodulehtedel;  maskid müügis;  publikuteenindajad jälgivad, kui tekivad tropid, hajutavad publikut;  osa teatreid kraadib;  osa teatrite personal visiiride/maskidega, pleksiklaasid müügipunktides. Palume, et kui valitsus ikkagi hakkab midagi piirama, siis igasugune piiramine lähtub üksnes viiruse tõrjest ja arvestab konkreetse tegevuse olemust. Näiteks siseruumis spordivõistlus ja teatrietendus on mõlemad publikuga, aga publiku käitumine on erinev (ühel hõigutakse omadele kaasa ja pisikud lendavad, teisel mitte), seega peaks piirangud olema ka erinevad. Kui teame, et rahulikult saalis istumine on madala riskiga ja saabumist-minemist on võimalik hajutada, siis tuleks piirangutest hoiduda. Piirata ei tohiks lihtsalt selleks, et näidata, et midagi on tehtud. Viirusega tuleb elada pikalt, iga viiruse vaatest põhjendamatu piirang tekitab hirmu ja paanikat ning mõjub rahaliselt laastavalt. Lugupidamisega Margus Allikmaa Juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/