Kiri

Kultuuriministeerium Meie: 18.09.2020 nr 7-5.13/19-01236-12 Kirjade edastamine Edastan Riigikantseleisse saabunud MTÜ Jägala Kalateed kirjad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  From: Jägala Kalateed <[email protected]> Sent: Monday, September 14, 2020 2:51 PM To: [email protected] Cc: [email protected]; Keskkonnaameti looduskeskused <info@ keskkonnaamet.ee>; [email protected]; Riigikantselei <[email protected]> Subject: Vastuskiri: Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamin Tere, edastame teile vastuskirja. Vastuskiri: Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine Lugupidamisega, Liivia Mahlapuu MTÜ Jägala Kalateed From: Jägala Kalateed <[email protected]> Sent: Friday, September 11, 2020 2:11 PM To: Riigikantselei <[email protected]> Subject: Fwd: Linnamäe HEJ paisu tehniline seisukord on ohuks inimestele ja looduskeskkonnale Tere, Kuna Linnamäe HEJ teema on Vabariigi Valitsuse laual, siis on oluline teavitada Vabariigi Valitsust, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on alustanud Linnamäe HEJ paisu osas järelevalve menetlust, kuna juba 10 aastat tagasi tuvastati, et paisu tehniline seisukord ei võimalda pikemaajalist ekspluateerimist, aga omanikud ei ole võtnud midagi ohutuse tagamiseks ette. Edastan teile TTJA-le esitatud teavituse. Lugupidamisega, Liivia Mahlapuu  Muinsuskaitseamet [email protected] Teie: 14.08.2020 nr 1.1-7/3189-4 Meie:14.09.2020 Koopia: Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet Andmekaitse Inspektsioon Vagariigi Valitsus Vastuskiri: Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine 1. Esmalt peame märkima, et Avaliku Teabe seadus kehtestab, et avalik teave on kogu avaliku sektori teave. Nii oluline avalikkusele huvi pakkuv teema nagu on Linnamäe paisjärv ja Natura 2000 alal uute piirangute kehtestamine, ilma avalikkust kaasamata ei ole Avaliku Teabe seadusega kooskõlas. Selle menetlemise viis on ebaseaduslik, kui kogu teave on ametisiseseks kasutamiseks mitte avalik. Kui eelnõus on avalikustamisele mittekuuluvaid andmeid, peab ametnik Avaliku Teabe seaduse alusel kehtestama info, mis ei kuulu avalikustamisele ning avaldama muu olulise sisuga avaliku teabe. 2. Muinsuskaitseameti ettepanek kehtestada arheoloogiamälestistele kaitsevöönd oleks eesmärgipärane kui see hõlmaks (ümbritseks kaitsevööndiga) kaitse all olevat või kaitse alla võetavat mälestist. Praegusel juhul jäävad ministri käskkirja eelnõus punktides 1.1 ja 1.2. nimetatud asulakohad ja muistsed põllujäänused kaitsevööndist täielikult välja. Pretsedenditu on juhinduda kaitsevööndi piiride määramisel valdkonnaga mitte kokkupuutes oleva Wooluvabrik OÜ ettepanekust. 3. Lisaks ettepanek nimetada 20 aastast paisjärve kultuuriväärtuslikuks objektiks ja hõlmata kaitsevööndisse ei arvesta ei looduskaitselisi ega ka ajaloolisi huvisid. Paisjärv tuleks likvideerida ka ajaloolisi huvisid silmas pidades. Piirkonnas paiknevad asulakohad on pakkunud jätkuvat huvi ajaloolastele. Muinsuskaitse amet kirjutab, et “Mälestiste nimekirja täiendamine, et selles oleks esindatud läbilõige kogu pärandist, on pidev protsess.” ja “Riikliku kaitse all olevad mälestised peavad kogumis andma ülevaate Eesti kultuurilisest identiteedist meie mitmekesise ainelise pärandi põhjal.” Nüüd, kus paisutus tuleb looduskaitselistel kaalutlustel likvideerida, avaneb võimalus ligi pääseda ka 1688. aasta kaardil (Kaart 2, kollasega ) märgitud asulatele uurimiseks ja/või ühte kompleksi kuuluvate osadena maastikul tähistamiseks.  Kultuuri uurijatele oleks see korvamatu kahju kui need väga kaugesse ajastusse kuuluvad asulakohad Wooluvabrik OÜ soovi kohaselt jätta avalikkuse eest varjatuks. 4. Muinsuskaitseamet kirjutab, et „Linnamäe paisjärve kaldal paiknev töötav hüdroelektrijaam koos ümbritseva keskkonnaga moodustab väärtusliku terviku, iseloomustades piirkonna ajaloo aastatuhandete pikkust järjepidevust ja inimasustusest ja -tegevusest tekkinud muutusi.” Muinsuskaitseamet peab arvestama, et töötav hüdroelektrijaam koos ümbritseva keskkonnaga ei moodusta enam euroopalikus kultuuriruumis ega muudes arenenud maades mõistetavalt väärtuslikku tervikut. Lisan siia lõigud EL sõnastatud seisukohast aastast 2018, dokumendist „Hüdroenergiaga seotud nõuded seoses ELi loodusvaldkonna õigusaktidega (https://ec.europa.eu/environment/nature/info/pubs/docs/brochures/HYD_Summary_ET_ PDF_HR_rev_22.pdf) „ : Euroopa jõed on bioloogilise mitmekesisuse peamine allikas ja meie rikkaliku looduspärandi oluline osa. Märkimisväärne osa Euroopa looma- ja taimeliikidest on oma ellujäämiseks sõltuvad jõe ja järve ökosüsteemidest. …Hüdroelektrijaamad (HEJ) on rajatised, mis mõjutavad jõgede voolurežiime, looduslikke protsesse ja vesikooslusi, ohustades kalade ellujäämist ning liigirikkust.“ Hüdroenergia rajatiste mõju elupaikadele ja liikidele: • Muutused jõe morfoloogias ja jõeelupaikades • Kaitstud liikide rände ja leviku takistused • Setete dünaamika häirimine ’ • Ökoloogilise vooluhulga muutused • Voolurežiimi muutused hüdroelektrijaamade äravoolu reguleerimise tõttu • Suurveetsüklite muutumine  • Vee keemilise koostise ja temperatuuri muutumine • Üksikute loomade vigastamine ja surmamine • Ümberasustamine ja häirimine • Mõju maismaaliikidele ja -elupaikadel Riigikogu otsuses „Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, on selgitatud, et Muinsuskaitse valdkonda mõistetakse lisaks kultuuri järjepidevuse hoidmisele ka säästva arengu osana ja majandusliku eelisena, sh kultuuriturismi olulise osana. Tuleb silmas pidada, et muinsuskaitse objektidest tulenevad piirangud peavad järgima nii säästva arengu seadust kui ka ei tohi olla vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, mille järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Kui Euroopa Liidu tähtsusega looduskaitse alal ei ole võimalik kultuurimälestist kaitsta ilma looduskaitselisi eesmärke kahjustamata, siis tuleb kaaluda objekti ajaloolise väärtuse tähistamist teabekandjaga ja mitte teda mälestiseks tunnistada. 5. Muinsuskaitseamet märgib oma kirjas, et kehtib ettevaatuspõhimõte mitte sekkuda ümbritsevasse keskkonda, sest iga muutus võib otseselt või kaudselt (nt muutused veekasutuses muudavad pinnase omadusi) kahjustada kultuurkihti. Muistseid asulakohti, mis jäävad paisjärve alla, on paisjärv mõjutanud 1926-1941 ja alates 2002 kuni tänaseni. Senine paisjärvepoolne mõjutus võib-olla ei ole veel pöördumatut kahju muistsetele asulakohtadele avaldanud, aga on väga ettevaatamatu lasta paisjärve mõjul edasi kesta. Lisaks tuleb arvestada paisu valdaja kohustusega regulaarselt paisjärvest muda eemaldada. Muda eemaldamine seab suure ohu paisjärve alustele ja paisjärve äärsetele muinsusobjektidele. Lubades loodusel ise kujundada keskkonda nagu see on olnud valdavas enamuses selle piirkonna ajaloo vältel, siis on oht muinsusobjektidele kõige väiksem. 6. Linnamäe HEJ paisu mälestiseks tunnistamise kohta viitab Muinsuskaitseamet, et menetlus viidi läbi vastavalt sel ajal kehtinud muinsuskaitseseadusele ning Vabariigi Valitsuse 10.09.2002 määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ (edaspidi kord). Vastavalt toona kehtinud korrale võeti aluseks Muinsuskaitse Nõukogu arvamus. 2011. aastal viis Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Läti geoloogiavaldkonna ettevõtte „UNICONE“ SIA ja Riia Tehnikaülikooli ehitusmaterjalide laboratoorium läbi hüdrosõlme tehnilise olukorra põhjalikumad uuringud. 2011. a paisust võetud betooniproovid ja tehtud uuringud näitasid, et: a) betoon on piirkonniti väga erinevate tugevusnäitajatega ning külmakindlusega; b) betooniproovide võtmisel ei satutud kordagi terasarmatuurile. Sellest võib järeldada, et armatuur nendes konstruktsioonides puudub või on väga hõre; c) vesi tungib läbi betoonseina ja jääb püsima paisu kehas: d) paisusisene drenaažisüsteem puudub või ei tööta. Paisul on silmnähtavad lagunemistunnused.  2011. a uurimuse tulemusena leiti, et rajatise pikaajalise ekspluatatsioonikindluse tagamiseks on hüdrosõlme konstruktsiooniosade uuendamine või täiendamine möödapääsmatult vajalik. Nende abinõude mitterakendamise korral võib hüdrosõlme betoonkeha käitumine olla ettearvamatu (uuringu kokkuvõte Lisas 1). Ometi 2016 aastal Muinsuskaitseameti poolt koostatud eksperthinnangus “Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks. “ peatükis 3. Hinnang ehitise vastavusele kaitse kriteeriumitele on märgitud , et “Pais on heas seisukorras”. See hinnang tugines 26.02.2015 tehtud “paikvaatlusele” nagu on märgitud Muinsuskaitseameti kirjas 02. 03. 2015 nr 1.1-7/535-1. Ühe päevane paisu külastus, paikvaatlus ei saa ümber lükata mitmeid kuid väldanud, mitmete uurimisasutuste poolt tehtud põhjalike uuringute tulemusi. Muinsuskaitse eksperdid esitasid paisu seisukorra kohta Muinsuskaitse Nõukogule vale hinnangu. Purunemisohtliku paisu kultuurimälestise kaitse alla panemine seadis ohtu inimesed, looduskeskkonna kui ka muinsuskaitse objektid. 7. Lisaks Muinsuskaitse Nõukogu ka ei kontrollinud tõendusmaterjali olemasolu väitele, et “Linnamäe hüdroelektrijaama pais koos kalatrepiga tunnistati peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks”. Jägala Kalateed on Kultuuriministeeriumilt ajaloolise sündmuse aset leidmist kinnitavat tõendit küsinud, aga seda ei ole Jägala Kalateed MTÜ-le esitatud. Viidatakse allikale (Juske, Anto. Vesiveskid. Tallinn, 1993) kus leiab märkimist, et “Linnamäe HEJ loeti omal ajal kaunimaks tööstusehitiseks Eestis.” Aga see ei anna selgust selles, et kelle poolt anti tunnistus Linnamäe HEJ paisu kaunimaks tööstusehitiseks nimetamiseks. 8. Oluline on märkida, et 2007 aastal algatasid Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaardistamise projekti, et välja selgitada 20. sajandil arhitektuuri paremik, mis vääriks säilitamist. Uuringu raames käsitleti mitut Eesti 20. sajandi hüdroelektrijaama, kuid mitte ühtegi hüdroelektrijaama paisu eraldi kultuurimälestise objektina sh Linnamäe HEJ paisu. Muinsuskaitse Nõukogule esitatud ehitise kaitse kriteeriumidele vastavuse hinnangus 8-st hinnatud kriteeriumit 3 oli sisustatud valeandmetega. Seetõttu määrati Linnamäe HEJ pais muinsuskaitse alla ekslikult ja ei ole põhjendatud paisu ümbritsemine kaitsevööndiga. 9. Lisaks ei ole Muinsuskaitseamet arvestanud Riigikogu otsuses “„Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ märgitud juhist:” Mälestiseks tunnistamise protsessi oluliseks osaks peab olema eri osapoolte huvide õigustatuse hindamine, avaliku huvi selge määratlemine, avaliku ja erahuvi kaalumine ning kaitsemeetmete proportsionaalsus, võttes seejuures arvesse rahvusvahelisi kokkuleppeid.“ Siinkohal rõhutame, et Natura 2000 võrgustikuga seotud kokkulepped on oluline osa Euroopa Liidu kokkulepetest. Vaatamata sellele, et Muinsuskaitseameti põhieesmärgiks on tagada kultuuripärandi kaitse on Muinsuskaitseameti puhul tegemist haldusorganiga, mis peab kaalutlusõigust teostama objektiivselt ega saa eelistada kultuuripärandikaitse huvi teistele riiklikult või rahvusvaheliselt tähtsatele eesmärkidele ja huvidele.  Kuna Linnamäe HEJ pais ja kultuuriväärtuslikuks objektina kaalutav Linnamäe paisjärv asub Natura 2000 alal, siis lähtudes KeHJS -i § 29 lg 1 p 1 peab keskkonnamõju hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust, siis seab see sellise ala teistest valdkondadest prioriteetseimaks ehk EL-i tähtsusega /erikaitsealaks (LKS). Siit järeldub, et Veeseadusest ja ka teiste valdkondade (Muinsuskaitseseadus) seadustest tulenevaid nõudmisi ei saa seada Elupaikade direktiivist ja sellele vastavaks kohandatud Looduskaitseseadusest kõrgemale. Selgitus EP direktiivi kehtivast juhendist C33 25.01.19: 4.7.1. „Elupaikade“ direktiivi artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba siseriiklikul asutusel, sealhulgas seadusandlikul organil, anda luba kavale või projektile, ilma et oleks tagatud see, et kava või projekt ei avalda negatiivset mõju asjaomase ala terviklikkusele.“ Paisutuse kahjulik mõju Jägala jõe Natura alal mitmete uuringute ja Natura hindamisel .tõendatud Muinsuskaitseamet kirjutab oma kirjas, et menetluse käigus ei ole Natura erandi menetlus vajalik, sest kaitsevööndi kehtestamisest ei teki reaalseid mõjutusi looduskeskkonnas. Palun tähele panna, et lisaks kui kaitsevööndisse on haaratud paisjärv, tuleb kaaluda ka paisjärve mõju Natura 2000 alale. Samuti ei ole läbiviidud Natura hindamist Linnamäe HEJ paisu muinsuskaitse alla võtmisel. Natura alal on kohustuslik välja selgitada igasuguse kava või projekti mõju Natura alale ja selle kaitse-eesmärkidele. Kui see on tegemata, tuleb see teha tagantjärgi ja selle peab korraldama Muinsuskaitseamet. Kui kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale, võib muinsuskaitselisi eesmärke eelistada looduskaitselistele vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul vaid siis kui see on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt põhjustel, alternatiivid puuduvad ja kasutusele on võetud kõik asjakohased hüvitusmeetmed. Kokkuvõte 1.Nõustume ettepanekuga tunnistada kultuurimälestiseks mälestise liigiga arheoloogiamälestis käskkirjas punktides 1.1. ja 1.2. nimetatud asulakohad ja muistsed põllujäänused. 2.Nõustume käskkirja punktides 1.1.-1.2. nimetatud mälestiste piiridega nagu on esitatud ettepanekus vastavalt kaartidel käskkirja lisades 1-2. 3. Ei nõustu käskkirja punktides 1.1.-1.2. nimetatud mälestistele ning ehitismälestisele Linnamäe hüdroelektrijaama pais (kultuurimälestiste registri nr 30418), arheoloogiamälestistele Asulakoht (reg nr 17534) ja Linnus "Jägala linnamägi" (reg-nr 17535) vastavalt kaardile käskkirja lisas 3 ühise kaitsevööndi ettepanekuga. Teeme ettepaneku luua käskkirjas punktides 1.1. ja 1.2. nimetatud asulakohtadele ja muistsetele põllujäänustele eraldi kaitsevööndid mis ümbritseksid kaitsealuseid objekte (1,2 ja 1.2) hõlmates need objektid kaitsevööndisse täielikult, jättes kaitsevööndist välja Linnamäe paisjärv. Kui on soov Linnamäe HEJ paisu ja Jägala linnamägi linnuse vaadeldavust parandada, siis tuleb paisjärv eemaldada. Sel juhul saab linnust vaadelda ka lõuna suunast. 4. Ei nõustu Linnamäe paisjärve nimetamisega kultuuriväärtuslikuks objektiks. 5. Ei nõustu Linnamäe paisjärve hõlmamisega muinsuskaitsevööndisse. Arvestades asjaoludega: a) lisandunud infot paisu halva tehnilise seisukorra kohta; b) Linnamäe HEJ paisu muinsuskaitsepiirangud kahjustavad Jägala jõe Natura ala looduskaitselisi eesmärke; c) EL-i õigusest tulenevalt prevaleerivad keskkonnakaitselised argumendid kultuuriliste, sh muinsuskaitseliste ees; d) Muinsuskaitseamet ei ole Linnamäe HEJ paisu mälestiseks kuulutamise menetluses võtnud arvesse paisu mõju Natura 2000 ala kaitseeesmärke ja piirangute seadmisel looduskaitse ala kaitseeesmärke; e) Puudub Vabariigi Valitsuse nõusolek eelistada Jägala jõe Natura 2000 alal looduskaitselistele eesmärkidele muinsuskaitselisi eesmärke ja ei ole rakendatud hüvitusmeetmeid; teeme uue ettepaneku lõpetada Linnamäe HEJ paisu muinsuskaitsealuseks objektiks olemine. Teeme ettepaneku tühistada antud menetlus Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamiseks ning ühise kaitsevööndi kehtestamiseks kuna see ei ole Avaliku Teabe seadusega kooskõlas. Lugupidamisega, Liivia Mahlapuu Jägala kalateed MTÜ  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, 10142 Tallinn E-post: [email protected] Koopia: Keskkonnaministeerium Keskkonnainspektsioon Muinsuskaitseamet Kultuuriministeerium 26.08.2020 Linnamäe HEJ paisu tehniline seisukord on ohuks inimestele ja looduskeskkonnale Linnamäe hüdroelektrijaam asub Harjumaal Jõelähtme vallas Jõesuu külas Jägala jõe (avalik veekogu VEE1083500) alamjooksul (1,3 km suudmest) oleval Tammi maaüksusel (katastri nr 24505:002:0030). Tammi kinnistu ja Linnamäe pais kuuluvad Jõelähtme vallale. Linnamäe hüdroelektrijaam ehitati 1922...1924. aastal. 1941. aastal õhkisid taganevad Nõukogude väed hüdroelektrijaama. Eesti Energia AS taastas Linnamäe hüdroelektrijaama 2002. aastal. Inseneribüroo Nugin info põhjal hüdroelektrijaama taastamisele 2002. aastal sisulisi uuringuid olemasoleva rajatise tegeliku tehnilise seisundi määramiseks ei eelnenud ja hüdroelektrijaama taastamise projekt koostati lähtudes üldistest hinnangutest. IB Nugin eksperthinnang manusena lisatud (Lisa 1). 2011. aastal viidi läbi seoses Linnamäe kalapääsu projekteerimisega hüdrosõlme tehnilise olukorra põhjalikumad uuringud. Uuringute eesmärgiks oli saada tõene pilt rajatise parameetritest, konstruktsioonist ja seisukorrast; hüdrosõlme olemasoleva seisundi ekspluatatsioonikindluse hindamine pikemas perspektiivis (50-100 aastat). 2011. aastal läbiviidud uuringud: · Hüdrosõlme ehitusgeodeetiline detailmõõdistamine ja hüdrosõlme olemasoleva olukorra pildistamine · Ehitus- ja hüdrogeoloogiline uuring („UNICONE“ SIA, Läti) · Hüdrosõlme konstruktsioonide betooniproovide võtmine ja nende laboratoorne analüüs rajatise tehnilise seisundi hindamiseks („UNICONE SIA, Läti, Riia Tehnikaülikooli ehitusmaterjalide laboratoorium) Uurimuse tulemusena leiti (NB! Juba ca 10 aastat tagasi), et rajatise pikaajalise ekspluatatsioonikindluse tagamiseks on hüdrosõlme mõnede konstruktsiooniosade uuendamine või täiendamine möödapääsmatult vajalik. Nende abinõude mitterakendamise korral võib hüdrosõlme betoonkeha käitumine olla ettearvamatu (Lisa 1). Kriitilised leiud mis muudavad paisu edasise ekspluateerimise ohtlikuks:  1. Rajatise betoonkonstruktsioonide seisukorra hindamiseks puuriti uurimistööde käigus 9 vertikaalset ja 11 horisontaalset/kaldset puurauku ja võeti ca 60 betooniproovi erinevatest konstruktsioonielementidest. Rajatise konstruktsioonidest võetud betooniproovid ja nende laboratoorne analüüs näitas, et rajatises olev betoon on piirkonniti väga erinevate tugevusnäitajatega ning külmakindlusega. 2. Betooniproovide võtmisel ülevoolupaisu, kalapääsu ja vasaku kalda umbpaisu betoonkehast ei satutud kordagi terasarmatuurile. Sellest võib järeldada, et armatuur nendes konstruktsioonides puudub või on väga hõre. 3. Rajatise pikaajalisest ekspluatatsiooniperspektiivist lähtudes on probleemiks vee tungimine läbi parempoolse umbpaisu ülaveepoolse betoonseina ja selle püsima jäämine paisu kehas. 4. Ülevoolupaisu ja parema kalda umbpaisu seisukorda halvendab ka paisusiseste drenaazisüsteemide puudumine või mittetöötamine. 5. Vasaku kalda tugiseinte seisukorda võib pikemas perspektiivis hakata ohustama nende taga (alumise bjefi pool) olevate drenaazisüsteemide puudulik toimimine. Paisul on silmnähtavad lagunemistunnused. 2012 hindade järgi oli paisu ekspluatatsiooni kindluse tagamiseks vajalike ja möödapääsmatute tööde maksumus: 1. Ülevoolupaisu alumise nõlva ebarahuldavas seisundis betoonosa asendamine uuega. Eemaldatav ja asendatav betooni maht ca 890 m3. Tööde maksumus ca 0,5 milj EUR 2. Parema kalda umbpaisu ülemise bjefi poolse betoonseina veepidavuse suurendamine. Tööde maksumus 0,2 milj EUR 3. Drenaazisüsteemide korrastamine. Tööde maksumus ca 0,15 milj EUR Kokku investeeringute maht hüdrosõlme üldise tehnilise seisundi ja ekspluatatsioonikindluse parendamiseks on ca 0,85 milj EUR. Lisaks on tuvastatud kohalike elanikke häiriv müra, mis tuleneb ülevoolava joa laperdamist paisu allavoolunõlval, mille vältimise tööde maksumus on hinnatud 2011. a hindade järgi oli ca 0,33 milj EUR. Eesti Energia ilmselt ei soovinud selliseid investeeringuid teha ja müüs Linnamäe HEJ hoonestusõiguse Wooluvabrik OÜ-le. Tänaseni ei ole ohutuse tagamiseks vajalikke töid teostatud. Põhjuseid võib vaid oletada. Osalt saab põhjus olla selles, et vajamineva investeeringu maht on praeguse hoonestusõiguse omaniku Wooluvabrik OÜ jaoks liiga suur. Äriettevõtte aasta kasum on u 50 000 EUR. Selleks, et kasumist koguda vajaminev minimaalne summa kulub 17 aastat. Tänaseks ei ole vajaminevat summat kokku saadud, kulub veel 14 aastat. Wooluvabrik OÜ-l puudub ka nõutav veerikasutusluba vee paisutamiseks ja hüdroenergia tootmiseks. Teisalt on Muinsuskaitseamet korduvalt kinnitanud, et 2016 aastal muinsuskaitse alla võetud paisu muuta ei tohi. Palun Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil suunata Linnamäe paisu eest vastutavaid institutsioone viivitamatult kõrvaldama oht inimestele ja looduskeskkonnale ning teostama järelevalvet teiste ehitise ohutustega seotud toimingute osas. Vastavalt Ehituseaduse § 3 lõikele 4 ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Seniks kuni pole tehtud kiireloomulisi ja vajalikke avariiohtu vältivaid töid on inimeste ohutuse ja keskkonnakahju ärahoidmiseks vajalik teha ettekirjutus paisutus likvideerimiseks, sest veetaseme üleval hoidmine on peamine risk õnnetuste realiseerumisel. Paisutuse likvideerimine läbi põhjalasu ei ole kuigi keerukas ning seda on teostatud ka varem ning on suhteliselt väike ohverdus võrreldes potentsiaalse kahjuga kui õnnetus peaks aset leidma. Paisutus tuleks ohu kõrvaldamiseni kindlasti likvideerida, sest paisjärv on suur ning õnnetuste tagajärjed võivad olla väga rasked võttes arvesse, et Jägala jõe näol allpool Linnamäe paisu on tegemist suvisel ajal intensiivselt kasutuses oleva ujumispaigaga (Jõesuu küla ja Manniva küla piirkond). Samuti ujutakse paisjärvel. Muudel aegadel toimub vahetult Linnamäe paisust allavoolu intensiivne harrastuspüük (sügisene lõhepüük) ning kutseline jõesilmupüük (toimub reaalselt jões viibides). Seega on allpool Linnamäe paisu pea pidevalt inimesi kas jõel või jõekaldal. Arvestades paisu kõrgust ning mahtu võib selle purunemisel veetulv olla märkimisväärne ning selgelt inimeludele ohtlik. Täispaisutusel on veehulga maht 1,2 milj m3. Ehituseaduse § 3 lõikes 2 on samuti sätestatud, et „ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise, selle osa või naabruses olevate teiste ehitiste varisemist ning ehitisele, selle aluspinnale või naabruses olevatele teistele ehitistele või nende aluspinnale vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osade, sisseseade ega paigaldatud seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, kusjuures erakorralise sündmuse tõttu tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured.“ Paisu omanik peab ka Veeseaduse kohaselt tagama õnnetuste ärahoidmise ja objekti vastavalt hooldama. Paraku selgub ekspertiisist, et pais vajab koheselt vajalikke töid mida pole aga siiani tehtud, mistõttu on omanik hoolsuskohustuse täitmata jätnud pannes sellega ohtu nii inimeste elu ja tervise kui ka keskkonna (suur setete allakande võimalus paisu purunemisel). Avariiohu likvideerimiseni peab ehitise omanik takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid (Ehitusseadus § 29 lõige 1 punkt 4). Lagunemistunnused on paisul juba silmaga nähtavad. Samuti on täitma veeseadusest tulenevad vastavad nõuded. Veeseaduse § 174 lõikele 5 vastavalt on paisu omaniku või valdaja kohustus tagada paisu tehniline korrashoid ja kohustus avarii oht kõrvaldada. Samuti ei ole tehtud Veeseaduses § 174 lõikes 5 punktile vastavat teavitust, mis kohustab omanikku teavitama paisu avariist või avariiohust viivitamata Keskkonnainspektsiooni ja Häirekeskust. See on veeseaduse rikkumine kuna ekspertiisi alusel saab järeldada, et tegemist avariiohuga. Lugupidamisega, Liivia Mahlapuu Jägala Kalateed MTÜ [email protected] mob:50 31675 Lisa 1 - Linnamäe kokkuvõte 29.02.2012.