Kiri

Ministeeriumid Meie 17.09.2020 nr 1.1-10/6361-1 Finantsinspektsioon [email protected] Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisad: eelnõu 6 lk; seletuskiri 19 lk. Kristiina Kubja 6113658 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 /*Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Siseministeerium Välisministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Eesti Pank Eesti Kindlustusseltside Liit Eesti Kindlustusmaaklerite Liit Investeerimisühingud FinanceEstonia Eesti Pangaliit Nasdaq Tallinn AS 2  EELNÕU august 2020 Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „aruandlusteenuse osutaja“ tekstiosaga „aruandlusteenuse osutaja, kelle suhtes kohaldatakse väärtpaberituru seaduse § 1197 lõikes 6 sätestatud erandit (edaspidi aruandlusteenuse osutaja),“; 2) paragrahvi 463 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses: „(7) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kui: 1) tegevusluba taotleva kindlustusandja tegevuskavast ilmneb, et osa kindlustusandja kavandatavast tegevusest näeb ette kindlustustegevuse teises lepinguriigis ning selline tegevus on lepinguriigi kindlustusturu seisukohast tõenäoliselt oluline; 2) Eesti kindlustusandja, kes tegeleb teises lepinguriigis kindlustustegevusega, finantsolukord on Inspektsiooni hinnangul halvenenud või ilmnenud on muud riskid ning nendel asjaoludel võib olla piiriülene mõju. (8) Kui Inspektsioonil on tõsine ja põhjendatud kahtlus seoses teise lepinguriigi kindlustusandja tegevusega Eestis, eelkõige kui on oht kindlustuse klientide kaitsele, võib ta oma kahtlusest teavitada teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. (9) Käesoleva paragrahvi lõigete 7 ja 8 alusel esitatud teavitused peavad olema piisavalt põhjalikud, et võimaldada nende sisu nõuetekohast hindamist. (10) Kui Inspektsioon ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei jõua käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud kahtluse korral võetavates meetmetes kokkuleppele, võib Inspektsioon pöörduda abi saamiseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 4710 järgmises sõnastuses: „§ 4710. Koostööplatvorm (1) Inspektsioon võib käesoleva seaduse § 463 lõigetes 7 ja 8 nimetatud asjaolude ilmnemisel teha Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele ettepaneku koostööplatvormi loomiseks ja selle koordineerimiseks või luua see koostöös asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutusetega ise, et tõhustada teabevahetust ja koostööd asjasse puutuvate järelevalveasutuste vahel. (2) Koostööplatvormi loomine ei piira Inspektsiooni ülesandeid ja õigusi finantsjärelevalve teostamisel. 1  EELNÕU august 2020 (3) Inspektsioon esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse taotluse alusel viivitamata teabe, mis on vajalik koostööplatvormi nõuetekohaseks toimimiseks.“; 4) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2177, millega muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155–163).“. § 2. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Volatiilsuse kohandamiseks ette nähtud tehnilise teabe aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77d lõigetes 2–4 sätestatud põhimõtted, sealjuures kohaldatakse suurendatud volatiilsuse kohandamist ainult Eestis turustatavatest kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste parima hinnangu arvutamisel.“; 2) paragrahvi 72 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Finantsinspektsioon teavitab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 35 lõikega 1 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust sisemudeli kasutamise loa taotlusest või käesoleva seaduse § 73 lõike 4 kohaselt sisemudeli oluliste muudatuste kooskõlastamise taotlusest. (32) Finantsinspektsioon võib pöörduda sisemudeli kasutamise või muutmise loa andmise või sellest keeldumise kohta otsuse tegemiseks abi saamiseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole.“; 3) paragrahvi 73 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Sisemudeli olulised muudatused ja sisemudeli muutmise korra muudatused tuleb eelnevalt kooskõlastada Finantsinspektsiooniga vastavalt käesoleva seaduse §-le 72.“; 4) paragrahvi 92 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83),“; 5) paragrahvi 243 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2  EELNÕU august 2020 „(3) Kui Finantsinspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja ja talle on esitatud taotlus, teavitab ta sellest kõiki kindlustusgrupi kolleegiumi kuuluvaid finantsjärelevalve asutusi, sealhulgas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust, ning edastab neile taotluse viivitamata koos kõikide esitatud andmete ja dokumentidega.“; 6) paragrahvi 243 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Finantsinspektsioon võib kindlustusgrupi sisemudeli loa andmiseks otsusele jõudmisel taotleda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuselt tehnilist abi.“; 7) paragrahvi 243 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus ei tee otsust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artikli 19 lõikes 3 sätestatule, teeb lõpliku otsuse Finantsinspektsioon, kui ta on kindlustusgrupi finantsjärelevalve teostaja.“; 8) paragrahvi 249 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus ei tee otsust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artikli 19 lõikes 3 sätestatule, teeb lõpliku otsuse Finantsinspektsioon, kui ta on kindlustusgrupi finantsjärelevalve teostaja.“; 9) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1–155)“ tekstiosaga „, muudetud direktiiviga (EL) 2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155–163)“. § 3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „Euroopa järelevalveasutused“ sõnadega „Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus“ vastavas käändes; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 141, 05.06.2015, lk 73–117)“ tekstiosaga „, muudetud direktiiviga (EL) 2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155–163)“. § 4. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1197 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Aruandlusteenuse osutaja on väärtpaberite kohta kauplemisteabe aruannete avalikustaja, kauplemiskoondteabe esitaja ja aruandlussüsteemi korraldaja ning aruandlusteenuse osutamiseks õigust omav investeerimisühing ja turu korraldaja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 27b lõikele 2.“; 2) paragrahvi 1197 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: 3  EELNÕU august 2020 „(6) Aruandlusteenuse osutaja, kes osutab ühte või mitut käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud teenust ning vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 3 alusel vastu võetud komisjoni delegeeritud määruses sätestatud tingimustele (edaspidi erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja), suhtes kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut.“; 3) paragrahvi 1198 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja tegevusloa suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2–4 ja §-s 57 investeerimisühingu tegevusloa kohta sätestatut.“; 4) paragrahv 1199 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahv 11910 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 11910. Tegevusloa taotlemine, taotluse läbivaatamine ning tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsus (1) Käesoleva seaduse § 1197 lõigetes 3–5 nimetatud ühe või mitme teenuse osutamiseks esitab isik (edaspidi taotleja) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele või sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul inspektsioonile tegevusloa taotluse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata teises lepinguriigis aruandlusteenuse osutamiseks tegevusloa saanud isikule. (3) Tegevusloa taotlemise, taotluse läbivaatamise ning tegevusloa andmise ja andmisest keeldumise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 27b–27d sätestatut. (4) Taotleja, kes on erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja, peab lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 27d lõike 4 alusel kehtestatud andmetele ja dokumentidele esitama inspektsioonile: 1) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 7, 8, 12 ja 15 nimetatud andmed ja dokumendid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 27g ja 27i nimetatud korrad või nende projektid ja süsteemide kirjeldused ning §-s 11918 nimetatud sise-eeskirjad. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 ei kohaldata investeerimisühingule ja turu korraldajale. (6) Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja tegevusloa taotlemise, taotluse läbivaatamise ning tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse suhtes kohaldatakse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 sätestatule käesoleva seaduse § 51 lõike 1 esimeses lauses, lõike 2 punktides 1 ja 3, § 52 lõigetes 2 ja 3, § 53 lõikes 1, § 54 lõikes 2, §-s 55, § 551 lõigetes 1, 2 ja 5 ning §-s 581 investeerimisühingu tegevusloa kohta sätestatut.“; 6) paragrahvi 11911 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 4  EELNÕU august 2020 „(1) Tegevusloas nimetamata käesoleva seaduse § 1197 lõigetes 3–5 nimetatud teenuse osutamiseks taotleb aruandlusteenuse osutaja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuselt või sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja inspektsioonilt täiendava tegevusloa. (2) Täiendava tegevusloa taotlemisel esitab erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja inspektsioonile kirjaliku avalduse, täiendatud tegevusplaani ja uuendatud, käesoleva seaduse § 11910 punktis 2 viidatud andmed ja dokumendid.“; 7) paragrahvi 11912 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Inspektsioon võib keelduda erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja tegevusloa või ühe või mitme käesoleva seaduse § 1197 lõigetes 3 ja 5 nimetatud aruandlusteenuse osutamise õiguse andmisest, kui:“; 8) paragrahvi 11912 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) taotleja või taotleja juhid ei vasta käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 ja selle artikli 27f lõike 5 alusel kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses sätestatud nõuetele;“; 9) paragrahvi 11912 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) käesoleva seaduse §-s 11918 nimetatud sise-eeskirjad ei ole aruandlusteenuse osutaja tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;“; 10) paragrahvi 11913 tekst loetakse lõikeks 1 ning selle sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Inspektsioon võib erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja tegevusloa täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:“; 11) paragrahvi 11913 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse lisaks käesolevale paragrahvile ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 27e käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1 ja 3–32 investeerimisühingu tegevusloa kehtetuks tunnistamisele sätestatut.“; 12) paragrahvides 11914–11916, §-s 11918, § 2011 lõikes 1, § 230 lõikes 6, § 237 lõike 1 punktis 6¹, § 23758 lõikes 1, § 23760 pealkirjas ja lõikes 1 ning § 23766 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „aruandlusteenuse osutaja“ sõnadega „erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja“ vastavas käändes; 13) paragrahvi 11914 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja juhi nõuetele vastavuse hindamisel arvestab inspektsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 27f lõike 5 alusel kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses juhtide kohta esitatavaid andmeid.“; 14) paragrahv 11917 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5  EELNÕU august 2020 „§ 11917. Organisatsioonilised nõuded aruandlusteenuse osutajale ja audiitori teavitamiskohustus (1) Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja suhtes kohalduvad lisaks käesolevas seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 27g ja 27i sätestatud organisatsioonilised nõuded, sealjuures lähtub aruandlusteenuse osutaja teenuse osutamisel viidatud artiklite alusel kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses sätestatust. (2) Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja audiitorkontrolli korral kohalduvad audiitorile käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud teavitamiskohustused.“; 15) paragrahvi 2301 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kõiki investeerimisühinguid, mille registrisse kantud asukoht on Eesti (edaspidi Eesti investeerimisühing), välja arvatud juhul, kui seoses aruandlusteenuse osutamisega teostab investeerimisühingu üle järelevalvet Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus;“; 16) paragrahvi 2302 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kõiki turu korraldajaid, kelle registrisse kantud asukoht on Eesti (edaspidi Eesti turu korraldaja), välja arvatud juhul, kui seoses aruandlusteenuse osutamisega teostab investeerimisühingu üle järelevalvet Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus;“; 17) paragrahvi 2366 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1011 sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel, välja arvatud juhul, kui sama määruse artikli 40 lõike 1 kohaselt on pädev asutus Väärtpaberiturujärelevalve Asutus, on inspektsioonil õigus:“; 18) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa (ELT L 175, 30.06.2016, lk 8– 11)“ tekstiosaga „, muudetud direktiiviga (EL) 2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155– 163)“. § 5. Jõustumine (1) Käesolev seaduse § 1 punktid 2–4, § 2 punktid 2–8 ja § 3 jõustuvad 2021. aasta 30. juunil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 ja § 4 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril. 6  Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on tagada Euroopa finantsjärelevalvega seotud regulatsiooni nõuetekohane rakendamine siseriiklikul tasandil. Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/2177, millega muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (edaspidi ESFS1 direktiiv). Eelnõuga:  täpsustatakse kindlustusandja sisemudeli loa menetlemisega seotud sätteid;  nähakse ette võimalused finantsjärelevalveasutuste koostööplatvormide loomiseks kindlustuses;  tõhustatakse järelevalveasustuste vahelist teavitamist seoses kindlustusandjate piirülese tegevusega;  muudetakse aruandlusteenuse osutajate suhtes kohalduvat järelevalvekorda;  tagatakse siseriikliku õiguse vastavus seoses Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (edaspidi EBA) järelevalve pädevuse suurendamisega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad 2021. aasta 30. juunil ja 2022. aasta 1. jaanuaril. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsilist Kristiina Kubja (6113658, [email protected]) ja finantsturgude poliitika osakonna nõunik Valner Lille (6113552, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (6113611, [email protected]) ja keeleliselt toimetas õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 1 ESFS – European System of Financial Supervision (Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem) 1 Eelnõuga muudetakse:  Finantsinspektsiooni seadust (edaspidi FIS) redaktsioonis RT I, 10.07.2020, 16;  kindlustustegevuse seadust (edaspidi KindlTS) redaktsioonis RT I, 04.12.2019, 8;  väärtpaberituru seadust (edaspidi VpTS) redaktsioonis RT I, 04.12.2019, 4;  rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (edaspidi RahaPTS) redaktsioonis RT I, 10.07.2020, 12. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus 2.1.1. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi toimimise ajakohastamine Euroopa finantsjärelevalve koosneb:  mikrotasandil finantsjärelevalvest, mille eest vastutavad kolm vastava valdkonna (pangandus, kindlustus ja pension, väärtpaberiturg) Euroopa järelevalveasutust – EBA, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (edaspidi EIOPA) ja Euroopa Väärtpaberijärelevalve Asutus (edaspidi ESMA) – (edaspidi koos ESA-d);  makrotasandil finantsjärelevalvest, mille eest vastutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Igapäevane finantsjärelevalve on iga liikmesriigi järelevalveasutuse (Eestis Finantsinspektsiooni) kanda, kuid ESA-del on koordineeriv ja toetav EL-ülene järelevalveroll (nt lahendada erimeelsusi kahe liikmesriigi järelevalveasutuse vahel). Mõnes valdkonnas on ESMA-l ka järelevalve läbiviimise ainupädevus – näiteks reitinguagentuurid (keda ESMA saab otse vajadusel sanktsioneerida). Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesmärk on monitoorida finantssüsteemiga seotud süsteemseid riske ja väljastada selles osas liikmesriikidele hoiatusi/soovitusi. Euroopa Komisjon (komisjon) algatas 2017. aasta septembris Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi toimimise läbivaatamise (ESFS Review) ning 2019. aasta lõpus võeti vastu kolmest õigusaktist koosnev pakett:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2175, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ja 2  määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet (edaspidi ESFS määrus);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2176, millega muudetakse määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta;  ESFS direktiiv. Käesoleva eelnõu eesmärk on tagada siseriikliku õiguse kooskõla ESFS direktiivi ja ESFS määrusega. Muudatuste põhieesmärk on tõhustada ja tugevdada EL-ülest järelevalvet, mis muuhulgas hõlmab ühtse järelevalvekultuuri edendamist ja teatud finantsvaldkondades järelevalve tsentraliseerimist (mis tähendab, et ESMA võtab teatud valdkondades üle liikmesriikide finantsjärelevalveasutustelt järelevalve teostamise). Teemad võib valdkondade lõikes jagada järgmiselt:  EIOPA roll seoses kindlustusandjate sisemudelitega;  EIOPA koordineeriv roll koostööplatvormide loomisel;  ESMA ja riikliku järelevalveasutuse roll seoses järelevalvega aruandlusteenuse osutajate üle;  EBA roll seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega. 2.1.2. EIOPA roll seoses kindlustusandjate sisemudelitega ja koostööplatvormide loomine Selleks, et tagada ühtsus kindlustusandjate ja kindlustusgruppide sisemudelite järelevalve ja heakskiitmise valdkonnas, on EIOPA-l võimalik taotluse korral aidata pädevatel asutustel jõuda sisemudelite heakskiitmise osas otsusele. Selleks on muudetud direktiivis 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (edaspidi Solventsus II direktiiv) nii kindlustusandja sisemudel kui ka kindlustusgrupi sisemudeli loa menetlemise sätteid. Lisaks volitatakse EIOPA-t ja asjakohastel juhtudel järelevalveasutusi looma koostööplatvormi, kui piiriülene kindlustustegevus on vastuvõtva liikmesriigi turgu silmas pidades oluline ning see eeldab tihedat koostööd liikmesriikide järelevalveasutuste vahel, eriti kui kindlustusandja võib sattuda finantsraskustesse. 2.1.3. Järelevalve aruandlusteenuse osutajate üle Aruandlusteenuse osutaja on väärtpaberite kohta kauplemisteabe aruannete avalikustaja, kauplemiskoondteabe esitaja ja aruandlussüsteemi korraldaja. Kauplemisteabe aruannete avalikustaja on isik, kes avalikustab kauplemisteabe aruandeid ühe või mitme investeerimisühingu nimel. Kauplemiskoondteabe esitaja on isik, kes kogub kauplemiskoha 3 korraldajatelt ja kauplemisteabe aruannete avalikustajatelt kauplemisteabe aruandeid ning koondab need andmed pidevaks elektrooniliseks ja reaalajas jälgitavaks andmevooks iga väärtpaberi hinna ja käibe kohta. Aruandlussüsteemi korraldaja on isik, kes esitab investeerimisühingu nimel inspektsioonile, teiste lepinguriikide pädevatele järelevalveasutustele või ESMA-le tehingute kohta andmeid. Selleks, et edendada kauplemisandmete jälgimist ja taasesitamist, parandada nende ühtsust ja kvaliteeti ning nende kättesaadavust ja nendele juurdepääsu mõistliku hinnaga kogu liidus asjaomaste kauplemiskohtade jaoks, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (edaspidi MIFID II direktiiv) kehtestatud õigusraamistik, millega reguleeritakse aruandlusteenuseid, sealhulgas aruandlusteenuste pakkujatele tegevuslubade andmist ja nende järelevalvet. MIFID II direktiivi ja määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta (edaspidi MIFIR määrus) muudatustega antakse aruandlusteenuste osutajatele tegevusloa andmise ja nende üle järelevalve tegemise õigused riiklikelt pädevatelt asutustelt üle ESMA-le, välja arvatud erandi saanud aruandlusteenuse osutajad. Erandi saamise tingimused kehtestatakse komisjoni määruses ning kui isik vastab nendele tingimustele, teostab tema üle järelevalvet riiklik pädev asutus. 2.1.4. Järelevalve seoses võrdlusalustega ESFS määrusega muudetakse mh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/10112. Muudatuste kohaselt on ESMA pädev asutus kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldurite üle järelevalve teostamisel (v.a kui võrdlusalus põhineb peamiselt ühes liikmesriigis asuvate sisendandmete esitajate andmetel ning seda peetakse kõnealuses liikmesriigis kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks). Samuti on ESMA pädev asutus seoses kolmandas riigis asuva halduri tunnustamisega. Võrdlusaluseid kasutatakse kogu Euroopas, mistõttu on asjakohane, et vähemalt kriitilised võrdlusalused kinnitatakse ühes kohas. EURIBOR on nt kriitilise tähtsusega võrdlusalus, olles maailma olulisemaid intressimäära võrdlusaluseid. Teine kriitilise tähtsusega võrdlusalus on EONIA. EURIBORi kasutatakse pikaajalisemate laenude baasintressina, EONIA-t aga üleöölaenude baasintressina. Londoni pankadevaheline intressimäär (LIBOR) mõõdab tagamata pankadevahelist intressimäära laenude puhul, mida antakse viies vääringus, sealhulgas eurodes, ja seitsme lõpptähtajaga 24 tunnist kuni 12 kuuni. See on üks maailma olulisemaid intressimäära võrdlusaluseid. Vastavalt määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõike 1 punktile a peetakse võrdlusalust kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks juhul, kui seda järgitakse otseselt või võrdlusaluste kombinatsioonis kaudselt finantsinstrumentides või -lepingutes või kasutatakse investeerimisfondide tootluse 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1011, 8. juuni 2016, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 4 mõõtmiseks ning osutatud finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide koguväärtus on vähemalt 500 miljardit eurot. Kui hetkel on määruses, et kolmandas riigis asuvat haldurit tunnustatakse viiteliikmesriigi3 pädeva asutuse poolt, siis muudatuste kohaselt kolmandas riigis asuv haldur, kes soovib saada eelneva tunnustuse, peab taotlema tunnustamist ESMA-lt. 2.1.5. EBA roll rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamisel EBA-le antakse liidu tasandil juhtiv, koordineeriv ja järelevalveroll rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Vastavad õigused nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), artiklites 9a ja 9b. Artiklis 9a on reguleeritud EBA eriülesanded rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemise valdkonnas. Näiteks:  kogub EBA pädevatelt asutustelt teavet puuduste kohta, mis on kindlaks tehtud pideva järelevalve ja tegevuslubade väljastamise menetluse raames finantssektori ettevõtjate protsessides ja protseduurides, juhtimiskorralduses, sobivuses ja nõuetekohasuses, oluliste osaluste omandamises, ärimudelites ja tegevuses ning on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja vastase võitlusega;  loob kogutavat teavet sisaldava keskandmebaasi ja ajakohastab seda;  teeb pädevate asutuste osalemisel riskihindamisi, et hinnata pädevate asutuste strateegiaid, võimekust ja ressursse, mida nad kasutavad, et tulla toime liidu tasandil rahapesu ja terrorismi rahastamise kõige olulisemate riskidega, mis tuvastati riigiüleses riskihinnangus;  kui on viiteid selle kohta, et finantssektori ettevõtja on rikkunud direktiivi (EL) 2015/849 nõudeid ning rikkumistel on piiriülene mõõde, mis hõlmab kolmandaid riike, siis on EBA- l liidus juhtiv roll pädevate asutuste ja kolmandate riikide asjaomaste asutuste vahelise koostöö edendamisele kaasa aitamises, kui see on vajalik;  moodustab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alalise sisekomitee, et koordineerida meetmeid, mille eesmärk on finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamine ja nende vastu võitlemine. Artikli 9b kohaselt võib EBA esitada pädevale järelevalveasutusele taotluse uurida liidu õiguse ja asjakohasel juhul siseriikliku õiguse võimalikke rikkumisi ning kaaluda sellele ettevõtjale nende rikkumiste eest karistuse määramist. Kui see on vajalik, võib ta ka esitada pädevale asutusele taotluse, et pädev asutus kaaluks kõnealusele finantssektori ettevõtjale adresseeritud individuaalse otsuse vastuvõtmist, nõudmaks, et see võtaks kõik vajalikud meetmed, et täita talle õigusest tulenevaid kohustusi. Kuigi ESFS direktiiviga muudetakse muuhulgas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, siis direktiivi muudatused piirduvad EBA volituse reguleerimisega. 3 Liikmesriik, kus asub kolmanda riigi halduri esindaja. Esindaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle kolmandas riigis asuv haldur on sõnaselgelt nimetanud tegutsema liidus halduri nimel suhetes ametiasutuste ja muude isikutega seoses määrusest tulenevate halduri kohustustega. 5 2.2. Väljatöötamiskavatsus ja valikukohad Väljatöötamiskavatsust pole koostatud tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktist 2. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Eelnõu § 1 punkt 1. FIS § 38 lõike 2 teise lause muutmine. ESFS direktiivi ja ESFS määruse kohaselt loetakse aruandlusteenuse osutajad kas ESMA järelevalve või riikliku finantsjärelevalve alla kuuluvateks. Muudatuse eesmärk on tagada, et FISis sätestatu kohaldub vaid erandi alusel tegutsetavatele aruandlusteenuse osutajatele. Erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja on määratletud VpTS § 1197 lõikes 6. Eelnõu § 1 punkt 2. FIS § 463 uute lõigetega võetakse üle ESFS direktiivi artikli 2 punkti 3 sätted seoses järelevalveasutuste, sh EIOPA, teavitamisega. Lõikes 7 nähakse ette juhud, millal järelevalveasutused peavad teisi järelevalveasutusi ja EIOPA-t teavitama. Esiteks tuleb seda teha, kui Finantsinspektsioon on andmas kindlustusandjale tegevusluba vastavalt KindlTS §-dele 15–21 ning selle kindlustusandja tegevuskavast (KindlTS § 18) ilmneb, et tal on plaanis teises lepinguriigis kindlustustegevusega tegeleda ning see tegevus on vastuvõtva lepinguriigi kindlustusturu seisukohast ilmselt oluline. Samuti tuleks teise lepinguriigi järelevalveasutust ja EIOPAt teavitada, kui Eesti kindlustusandja finantsolukord on halvenenud või esinevad muud riskid ning sellel võib olla piiriülene mõju. Finantsolukorra halvenemise määratlemiseks ei ole ESFS direktiivis ette nähtud konkreetset usaldatavusnormide näitajate piirmäära, tegemist on pigem üldistatult finantsolukorra halvenemisega, millele viitab ka samas punktis sätestatud, et ilmnenud võivad olla ka muud riskid. ESFS direktiivi põhjenduspunkti 7 kohaselt tuleks piiriülese kindlustustegevuse olulisuse hindamisel silmas pidada vastuvõtvas liikmesriigis märgitud aastast brutokindlustusmaksete summat võrreldes kindlustusandja iga-aastaste brutokindlustusmaksete kogusummaga, mõju kindlustusvõtjate kaitsele vastuvõtvas liikmesriigis ning asjaomase kindlustusandja filiaali või tegevuse mõju vastuvõtva liikmesriigi turule seoses teenuse osutamise vabadusega. Lõiked 8 ja 10. Kui Finantsinspektsioonil tekib kahtlus seoses teise lepinguriigi kindlustusandja tegevusega Eestis, eelkõige, kui on oht Eesti klientide kaitsele, võib Finantsinspektsioon teavitada sellest kahtlusest ka selle kindlustusandja päritoluriigi finantsjärelevalveasutust. Kahtlus peab olema tõsine ja põhjendatud (serious and reasoned). Ka KindlTS § 237 lõige 5 reguleerib teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse teavitamist, kuid sellele eelneb nö. eelmeede ehk kui Finantsinspektsioon on teise lepinguriigi kindlustusandjalt, kes tegeleb Eestis kindlustustegevusega, nõudnud seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist ja kui kindlustusandja seda teinud pole, siis teavitab ta sellest vastavat lepinguriigi finantsjärelevalveasutust. Käesoleva lõike kohaselt võib ta seda teha kohe, 6 põhjendatud kahtluse korral. Juhul, kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega kahtluse osas kahepoolselt sobiva lahenduseni ei õnnestu jõuda, võib nii Finantsinspektsioon kui ka teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus pöörduda abi saamiseks EIOPA poole. Lõige 9. Selleks, et teise lepinguriigi järelevalveasutus või EIOPA saaks hinnata teavituse asjakohasust, peavad lõigetes 7 ja 8 sätestatud teavitused olema piisavalt üksikasjalikud. Eelnõu § 1 punkt 3. Seaduse täiendamine uue §-ga 4710. Lõige 1. ESFS direktiivi artikli 2 punktiga 4 täiendatakse Solventsus II direktiivi artikliga 152b, mille lõike 1 kohaselt võib EIOPA kindlustusvõtjatele avalduva negatiivse mõjuga seonduvate põhjendatud kahtluste korral kas omal algatusel või ühe või mitme asjaomase järelevalveasutuse taotluse korral luua koostööplatvormi ja seda koordineerida, et tihendada teabevahetust ja tõhustada koostööd asjaomaste järelevalveasutuste vahel, kui kindlustus- või edasikindlustusandja tegeleb tegevusega, mis põhineb teenuste osutamise vabadusel või asutamisvabadusel või kavatseb sellega tegeleda ning kui selline tegevus on vastuvõtva liikmesriigi turu seisukohast oluline, päritoluliikmesriik on andnud teada halvenenud finantsolukorrast või muudest riskidest või finantsjärelevalve asutus on EIOPA poole pöördunud vastavalt Solventsus II direktiivi uue artikli 152a lõikele 2 (FIS § 463 lõige 10). Lõikega 1 nähakse ette Finantsinspektsiooni õigus teha koostööplatvormi loomise ettepanek EIOPA-le. Samuti võivad asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused omal algatusel koostööplatvormi luua. Lõike 2 eesmärk on üle täpsustada, et koostööplatvormi loomine ei tähenda, et Finantsinspektsiooni ülesanded ja õigused finantsjärelevalve subjektide üle finantsjärelevalve teostamisel oleksid kuidagi edaspidi piiratud. Lõige 3. Seoses koostööplatvormi loomisega peab Finantsinspektsioon esitama EIOPA-le asjakohast teavet. Eelnõu § 1 punkt 4. Seaduse normitehnilist märkust täiendatakse viitega ESFS direktiivile (EL) 2019/2177. 3.2. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Eelnõu § 2 punkt 1. Paragrahvi 47 täiendamine uue lõikega 11. Muudatusega võetakse üle ESFS direktiivi artikli 2 punkt 1, millega muudetakse Solventsus II direktiivi artikli 77d muudatusega. Kuigi sisult muudetakse vaid ühte protsendimäära, täiendatakse KindlTS §-i 47 uue lõikega, mille eesmärk on üldisemalt viidata volatiilsuse kohandamise aluseks olevatele põhimõtetele. Eelnõu § 2 punkt 2. Paragrahvi 72 täiendatakse uute lõigetega 31 ja 32. Paragrahv 72 reguleerib solventsuskapitalinõude arvutamiseks sisemudeli kasutamise loa taotlemist. ESFS direktiivi kohaselt peab EIOPA-t teavitama sisemudeli kasutamise või sisemudeli muutmise taotlusest (Solventsus II direktiivi art 112 uus lõige 3a). Solventsus II direktiivi kohaselt, kui 7 kindlustusandja soovib kapitalinõude arvutamiseks kasutada sisemudelit, esitab ta järelevalveasutusele koos sisemudeli kasutamise taotlusega sisemudeli muutmise korra (sisemudeli kasutamise heakskiit hõlmab ka sisemudeli muutmise korra heakskiitu) ning kui kindlustusandja soovib hiljem sisemudelit muuta, siis ta saab seda teha vastavalt sisemudeli muutmise korrale. Siiski, olulised muudatused sisemudelis peab järelevalveasutus eelnevalt heaks kiitma, samuti kui soovitakse muuta sisemudeli muutmise korda. Seega sisemudelis vähemoluliste muudatuste tegemiseks järelevalve kooskõlastust vaja ei ole, mistõttu on ka käesoleva muudatusettepaneku puhul võtnud eelnõu koostaja eelduse, et Finantsinspektsioon peab EIOPA-t teavitama vaid siis, kui sisemudelis soovitakse teha olulisi muudatusi. Seega peab uue lõike 31 kohaselt Finantsinspektsioon teavitama EIOPA-t, kui mõni Eesti kindlustusandja soovib kasutada kapitalinõuete arvutamiseks sisemudelit ning on vastava taotluse esitanud Finantsinspektsioonile ning ka siis, kui kindlustusandja taotleb Finantsinspektsioonilt kooskõlastust sisemudelis oluliste muudatuste tegemiseks. Lõige 32. Finantsinspektsioon saab paluda EIOPA abi otsuse tegemisel, kas lubada kindlustusandjal kasutada sisemudelit või mitte. Samuti, kas anda heakskiit sisemudeli muutmiseks. Eelnõu § 2 punkt 3. Paragrahvi 73 lõike 4 muutmine. Täpsustatakse lõike 4 sõnastust. Nimelt peab Finantsinspektsioon sisemudeli olulised muudatused ja muutmise korra muudatused heaks kiitma vastavalt §-s 72 sätestatud menetluskorrale, sh nõuda täiendavaid dokumente jne. Eelnõu § 2 punkt 4. Paragrahvi 92 lõike 4 muutmine. Sättest jäetakse välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 pealkiri ja avaldamisviide, kuna need märgitakse üksnes EL akti esmakordsel märkimisel. Tulenevalt KindlTS § 72 täiendamisega lõikega 3¹, kus viidatakse seaduses ka esmakordselt eelnimetatud määrusele, ei ole määruse täielikud andmed enam §-s 92 vajalikud. Eelnõu § 2 punkt 5. Paragrahvi 243 lõike 3 muutmine. Paragrahvi 243 kohaselt võib kindlustusgrupi solventsuskapitalinõude ja kindlustusgruppi kuuluvate kindlustusandjate solventsuskapitalinõude arvutamisel kasutada kindlustusgrupi sisemudelit. Selleks tuleb vastav taotlus esitada kindlustusgrupi järelevalve teostajale. Juhul, kui Finantsinspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja, peab ta selle taotluse koos kõikide esitatud andmete ja dokumentidega edastama muuhulgas EIOPA-le. Eelnõu § 2 punkt 6. Paragrahvi 243 täiendamine uue lõikega 31. ESFS direktiivi (Solventsus II direktiivi artikli 231 lõike 1 kolmanda alalõigu muutmine) kohaselt võib ühe või mitme asjaomase järelevalveasutuse taotluse korral anda EIOPA tehnilist abi sisemudeli taotlusesse puudutava otsuse tegemisel. Seega, olenemata kas Finantsinspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja või lihtsalt kolleegiumi kuuluv järelevalveasutus, võib ta EIOPA poole pöörduda. Tegemist pole veel etapiga, kui loa osas on järelevalveasutustel erimeelsused ja seetõttu pöördutakse EIOPA poole. 8 Eelnõu § 2 punktid 7 ja 8. Paragrahvi 243 lõike 8 muutmine ja § 249 lõike 8 muutmine. Lõigete sõnastust muudetakse tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 (EIOPA määrus) muutmisest. Kui kehtivas sõnastuses on viide EIOPA määruse artikli 44 lõike 1 kohaselt töörühma poole tehtava otsuse tagasilükkamisele, siis uus viide on EIOPA määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt tehtavale otsusele ehk kui EIOPA viidatud otsust ei tee, teeb lõpliku otsuse kindlustusgrupi järelevalve teostaja. Eelnõu § 2 punkt 9. Seaduse normitehnilist märkust täiendatakse viitega ESFS direktiivile (EL) 2019/2177. 3.3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Eelnõu § 3 punkt 1. Tulenevalt EBA järelevalverolli suurendamisest seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega Euroopa üleselt, asendatakse seaduses viited Euroopa järelevalveasutustele viidetega Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. Vastavad muudatused viiakse sisse järgmistes sätetes:  paragrahv 11 lõige 3 – riikliku riskihinnangu üldistatud tulemused tehakse kõikide ESA-de asemel kättesaadavaks EBA-le;  paragrahvi 14 lõige 4 – ESA-de juhendi asemel viide EBA juhendile;  paragrahvi 15 lõige 3 – ESA-de asemel EBA teavitamine, kui selgub, et kolmanda riigi õigus ei võimalda kontsernis rakendada nõuetele vastavaid protseduurireegleid ja sisekontrollieeskirja;  paragrahvi 35 lõige 1, § 37 lõige 5 ja § 38 lõige 4 – ESA suuniste asemel viide EBA suunistele. Eelnõu § 3 punkt 2. Seaduse normitehnilist märkust täiendatakse viitega ESFS direktiivile (EL) 2019/2177. 3.4. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehtavad muudatused on seotud ESFS direktiivi ülevõtmise selle osaga, mis puudutab MIFID II direktiivi ja MIFIR määruse muudatusi seoses aruandlusteenuse osutajate järelevalvega. Eelnõu § 4 punkt 1. VpTS § 1197 lõike 1 muutmine. Täpsustatakse aruandlusteenuse osutaja definitsiooni, et tuleks selgemini välja, et ka investeerimisühing ja turu korraldaja saavad osutada aruandlusteenuseid, kui nad vastavad MIFIR määruse artiklis 27b lõikes 2 sätestatud tingimusele, mille kohaselt võib aruandlusteenuseid osutada kauplemiskohta korraldav investeerimisühing või turukorraldaja tingimusel, et ESMA või asjaomane riiklik pädev asutus on eelnevalt kontrollinud investeerimisühingu või turu korraldaja vastavust MIFIR määruse jaotisele IVa (aruandlusteenused). Selliste teenuste osutamist kajastatakse nende tegevusloas. Eelnõu § 4 punkt 2. VpTS § 1197 uus lõige 6. ESFS direktiivi artikli 1 ja ESFS määruse artikli 4 muudatuste kohaselt kuuluvad aruandlusteenuse osutajad ESMA järelevalve alla, kuid ette 9 on nähtud erand neile, kes on EL siseturu seisukohast väheolulised. Komisjoni määruses saab olema sätestatud, mis tingimustel peaks aruandlusteenuse osutaja vastama, et järelevalve tema üle jääks riiklikule finantsjärelevalve asutusele. Sealjuures saab erandit kohaldada vaid kauplemisteabe aruannete avalikustaja või aruandlussüsteemi korraldaja suhtes ehk kauplemiskoondteabe esitaja kuulub igal juhul ESMA järelevalve alla. Näiteks võetakse erandi määratlemisel arvesse, kuivõrd osutatakse teenuseid investeerimisühingule, kellel on tegevusluba ainult ühes liikmesriigis, kauplemisteabearuannete või tehingute arvu ning asjaolu, kas kauplemisteabearuannete avalikustaja või aruandlussüsteemi korraldaja tegutseb ka piiriüleselt. Kui ESMA juba teostab aruandlusteenuse osutaja üle järelevalvet mistahes aruandlusteenuse osas, siis talle erandit ei kohaldada, isegi kui ta näiteks muu aruandlusteenuse osutamise korral vastaks erandi tingimustele. Selguse huvides on ka välja toodud, et erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja peab lähtuma oma tegevuses lisaks VpTS sätestatust ka MIFIR määruses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatust. Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon. Eelnõu § 4 punkt 3. Paragrahvi 1198 lõike 2 muutmine. Lõikes 2 on esitatud viited VpTS sätetele, mis kohalduvad erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja tegevusloa suhtes lisaks MIFIR määruses sätestatule. Eelnõu § 4 punkt 4. Paragrahv 1199 tunnistatakse kehtetuks, kuna selle sisu ei vasta paragrahvi pealkirjale. Lõigete 1–3 sisu on tõstetud §-i 11910, kuna on seotud rohkem tegevusloa taotlemise, mitte tegevusloa ulatusega. Eelnõu § 4 punkt 5. Paragrahvi 11910 muutmine. Selguse huvides on sätestatud, et aruandlusteenuse osutamiseks tuleb tegevusloa taotlus esitada ESMA-le ning asjakohasel juhul tuleb see esitada Finantsinspektsioonile (vt § 1197 lõike 6 selgitust). Taotlust ei saa esitada isik, kellel on vastav tegevusluba saadud juba mõnest teisest liikmesriigist (lõige 2). Tegevusloa taotlemise ja menetlemise regulatsioon on sätestatud MIFIR määruse artiklites 27b–27d. Artiklites sätestatu kohaldub nii ESMA-lt kui ka riiklikult järelevalveasutuselt tegevusloa taotlemisele (lõige 3). Lõige 4. Kuigi Komisjon võtab vastu määruse, milles sätestatakse, millist teavet peab tegevusloa taotleja ESMA-le või Finantsinspektsioonile esitama, tuleks Finantsinspektsioonile taotleja nõuetekohasuse hindamiseks esitada ka VpTS § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 7, 8, 12 ja 15 nimetatud andmed ja dokumendi (punkt 1). Lisaandmete nimekiri on sama, mis kehtivas seaduses. Punktis 2 asendatakse viited VpTS §-s 11917 sätestatud kordadele ja süsteemide kirjeldustele viidetega MIFIR määruse artiklitele 27g ja 27i. MIFIR määruse artikkel 27g reguleerib, millised organisatsioonilised nõuded kohalduvad tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatele (VpTS - kauplemisteabe aruannete avalikustajale) 10 ja artikkel 27i reguleerib organisatsioonilisi nõudeid tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujatele (VpTS - aruandlussüsteemi korraldajale). Viidet § 11918 sise-eeskirjadele ei muudeta. Lõige 5. Kuna investeerimisühingul ja turu korraldajal on finantsteenuse osutamise tegevusluba juba olemas, ei pea nad aruandlusteenuse osutamiseks enam kõiki andmeid ja dokumente Finantsinspektsioonile esitama. Lõige 6. Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja tegevusloa menetlemisele kohaldatakse lisaks MIFIR määrusele osaliselt VpTS-is investeerimisühingu tegevusloa menetlemise kohta sätestatut. Eelnõu § 4 punkt 6. Paragrahvi 11911 muutmine. Lõike 1 sõnastust on täpsustatud, et täiendava teenuse osutamiseks tuleb täiendava tegevusloa taotlus esitada kas ESMA-le või asjakohasel juhul Finantsinspektsioonile. Lisaks tuleb Finantsinspektsioonile esitada uuendatud korrad ja süsteemide kirjeldused ning sise-eeskirjad (lõige 2). Eelnõu § 4 punktid 7–9. Paragrahvi 11912 muutmine. MIFIR määruses on sätestatud üldiselt, et ESMA või riiklik pädev asutus teeb tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse selle põhjal, kuidas ta on hinnanud taotleja vastavust määruse jaotises VIa sätestatule. Lisaks jäävad asjakohastel juhtudel kohalduma §-s 11912 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumise alused, kui taotlus on esitatud Finantsinspektsioonile. Punkt 1. Viide komisjoni delegeeritud määrusele on kustutatud, kuna seoses MIFID II direktiivi V jaotise (aruandlusteenused) kustutamisega, muutub kehtetuks ka komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/571, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tegevuslubade väljastamist aruandlusteenuste pakkujatele ning neile esitatavaid organisatsioonilisi ja tehingute avaldamisega seotud nõudeid. MIFIR määrusest tulenevalt kehtestatakse uus delegeeritud määrus. Eelduslikult selle sisu ei muutu. Punkt 5 sõnastusest on välja jäetud VpTS-s nimetatud kordadele ja süsteemide kirjeldustele, kuna need on edaspidi MIFIR määruses ning seega on punkti 5 esimene pool kaetud punktiga 1. Eelnõu § 4 punktid 10 ja 11. Paragrahvi 11913 muutmine. Sissejuhatavasse lauseosasse on lisatud täpsustus, et Finantsinspektsioon saab kehtetuks tunnistada vaid erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja tegevusloa. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise suhtes kohaldatakse lisaks MIFIR määruses sätestatut kui ka VpTS-s investeerimisühingu tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut (lõige 2). Eelnõu § 4 punkt 12. Seaduses täpsustatakse läbivalt, et termini „aruandlusteenuse osataja“ asemel kasutatakse terminit „erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja“. 11 Eelnõu § 4 punkt 13. Paragrahvi 11914 lõike 7 muutmine. Viide komisjoni delegeeritud määrusele on välja jäetud, kuna seoses MIFID II direktiivi V jaotise (aruandlusteenused) kustutamisega, muutub kehtetuks ka komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/571. MIFIR määruse alusel kehtestatakse uus komisjoni delegeeritud määrus. Eelnõu § 4 punkt 14. Paragrahvi 11917 muutmine. Kuna MIFID II direktiivist on aruandlusteenuse jaotis kustutatud, sh on teenuse osutajate organisatsiooninõuded sätestatud MIFIR määruses, on § 11917 sisu asendatud viidetega asjakohastele MIFIR määruse artiklitele. Lisaks on organisatsiooniliste nõuete paragrahvi lisatud audiitori teavitamiskohustus. Kehtivas seaduses on sellele viidatud tegevusloa paragrahvis, mis ei ole selle sisu arvestades asjakohane. Eelnõu § 4 punktid 15 ja 16. Paragrahvi 2301 lõike 1 punkti 1 muutmine ja § 2302 punkti 1 muutmine. Kuigi investeerimisühingud ja turu korraldajad kuuluvad ka edaspidi Finantsinspektsiooni järelevalve alla, on punktide 1 sõnastusesi täpsustatud, et juhul, kui investeerimisühing või turu korraldaja osutab aruandlusteenust, siis selle teenuse osutamise üle teostab järelevalvet ESMA, välja arvatud, kui teenuse osutamine vastab erandi saamise tingimustele, sest siis teostab teenuse üle järelevalvet Finantsinspektsioon. Eelnõu § 4 punkt 17. Paragrahvi 2366 muutmine. Kuivõrd ESFS määruse kohaselt läheb järelevalvepädevus kriitilise tähtsusega võrdlusaluste puhul üle ESMA-le, on asjakohane §-s 2366 täpsustada, et Finantsinspektsioonil ei ole paragrahvis sätestatud õigusi, kui ESMA on pädev asutus. Eelnõu § 4 punkt 18. Seaduse normitehnilist märkust täiendatakse viitega ESFS direktiivile (EL) 2019/2177. 4. Terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja“. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/2177, mille ülevõtmise tähtaeg on 30. juuni 2021.a. Direktiivi ja Eesti õigusaktide vastavustabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisas. 6. Seaduse mõjud 6.1. Mõju majandusele 6.1.1. Mõju Finantsinspektsiooni tegevusele 12 Sihtrühma suurus: Finantsinspektsioon, milles töötab 2020. aasta seisuga 100 inimest. Eelnõuga tehtavad muudatused võivad puudutada põhiliselt finantsteenuse järelevalve osakonna inimesi. 6.1.1.1. Mõju Finantsinspektsiooni tegevusele seoses kindlustuse järelevalvega Mõju ulatus. Finantsinspektsiooni halduskoormus võib seoses teavitamiskohustuste lisandumisega suureneda, kuid mitte olulisel määral, kuna:  Finantsinspektsiooni poole ei pöörduta tihti seoses kindlustusandja sisemudeli taotlustega;  Finantsinspektsiooni poole ei pöörduta tihti seoses kindlustusandja tegevusloa taotlusega;  Eesti kindlustusandjad pole andnud Finantsinspektsioonile põhjust kahelda nende jätkusuutlikkuses, sh negatiivse mõjuga seose teises lepinguriigis teenuse osutamisega. Samuti ei tohiks võimaliku kindlustusandjate koostööplatvormi loomine oluliselt suurendada Finantsinspektsiooni töökoormust, kuna analoogne koostöö järelevalveasutustega toimib juba täna. Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuulub üheksa4 kindlustusandjat, kelle tegevusega seoses võib tekkida vajadus EIOPA-t või teise liikmesriigi finantsjärelevalveasutuste teavitada. Mõju avaldumise sagedus. Mõju avaldub iga kord, kui Finantsinspektsioonil tekib kohustus EIOPA-t või teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust eelnõus sätestatud juhtudel teavitada. Koostööplatvormi loomisel sõltub mõju avaldumise sagedus, kui sagedasti toimub teabevahetust ja koostööd asjasse puutuvate järelevalveasutuste vahel. Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud. Mõju olulisus. Tegemist on väheolulise mõjuga, kuna Finantsinspektsiooni töökoormus võib tõusta väga minimaalselt. 6.1.1.2. Mõju Finantsinspektsiooni tegevusele seoses aruandlusteenuse osutajate järelevalvega Mõju ulatus. Muudatuste kohaselt peaks Finantsinspektsiooni järelevalvekoormus vähenema, kuid kuna käesoleva seletuskirja koostamise hetkel ei ole Eestis ühtegi aruandlusteenuse osutajat asutatud, puudub käesoleval hetkel mõju ka Finantsinspektsiooni tegevusele. Mõju avaldumise sagedus. Mõju võib avalduda siis, kui isik soovib tegeleda aruandlusteenuse osutamisega, ta vastab erandi alusel tegutsemise tingimustele ning ta esitab Finantsinspektsioonile selleks tegevusloa taotluse. Tegevusloa saamisel avaldub mõju Finantsinspektsioonile pidevalt, kuna järelevalve subjekti üle on pidev. Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud. 4 https://fi.ee/et/kindlustus/kindlustusandjad/kindlustus-0/kindlustusandjad 13 Mõju olulisus. Tegemist on väheolulise mõjuga, kuna tõenäosus, et Finantsinspektsioonile vastav taotlus esitatakse on väike. 6.1.2. Muudatuste mõju teistele sihtrühmadele Mõju kindlustusandjatele. Eelnõu võib mõjutada Eesti kindlustusandjaid juhul, kui tulenevalt järelevalveasutuste vahelisest koostööst (sh teavitamised) järgnevad kindlustusandja suhtes teatud järelevalvelased meetmed. Eelnõuga ei ole meetmeid ette nähtud ehk need võivad olla mistahes asjakohased vahendid järelevalve tööriistakastist. Kuigi sisemudeli kasutamise loa andmise osas saab Finantsinspektsioon EIOPA poole pöörduda pigem tehnilise abi saamiseks, võib EIOPA arvamus mõjutada Finantsinspektsiooni otsust seoses loa andmisega. Mõju aruandlusteenuse osutajatele. Käesoleval hetkel puudub mõju aruandlusteenuse osutajatele, kuna Eestis ei ole ühtegi aruandlusteenuse osutajat asutatud. Kui isik peaks soovima seda teenust osutada, avaldub talle juba mõju seoses tegevuse alustamise ja teenuse osutamisega. Eelnõu ei mõjuta/soodusta teenuse osutamise alustamist. Mõju krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele (RahaPTS muudatused). Mõju on väheoluline, kuna asutused peavad hoolsusmeetmete valikul arvesse võtma ESA-de suuniste asemel EBA suuniseid riskitegurite kohta. 6.2. Muud mõjud Regulatsioonil puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Samuti ei tuvastatud sotsiaalseid mõjusid. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid riigieelarvele ning eelnõu ei ole seotud kohalike omavalitsuste tegevusega. 8. Seaduse rakendamiseks vajalikud rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole ette näha uusi siseriiklikke alamakte. Muuta on vaja rahandusministri määrust nr 10 „Finantsinspektsiooni veebilehel andmete avalikustamise ulatus ja kord“ selles osas, mis reguleerib aruandlusteenuse osutaja kohta teabe avalikustamist Finantsinspektsiooni veebilehel. Edaspidi tuleks aruandlusteenuse osutaja olemasolul avalikustada veebilehel vaid nende teenuse osutajate andmed, kes kuuluvad Finantsinspektsiooni järelevalve alla erandi alla. 14 Samuti tuleks edaspidi iga-aastase Finantsinspektsiooni eelarve järelevalvetasu mahuosa määra määruse kehtestamisel arvesse võtta, et tasu tuleks kehtestada vaid nendele aruandlusteenuse osutajatele, kes kuuluvad Finantsinspektsiooni järelevalve alla. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub:  üldises korras (KindlTS § 47 muudatus);  osaliselt 30. juunil 2021. aastal (KindlTS, FIS ja RahaPTS);  osaliselt 1. jaanuaril 2022. aastal (VpTS ja osaliselt FIS). 10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale ja turuosalistele. Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2021 (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 15  Lisa. Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Direktiivi FIS, KindlTS, (EL) Muudetav Vastavus EL RahapTS ja VpTS Kommentaar 2019/2177 direktiivi säte õigusallikale vaste säte Direktiivi Art 1 (1) kohaldamisulatuse 2014/65/EL art 1 lg 1 punkt a säte, ei pea eraldi üle võtma. Direktiivi Art 1 (1) 2014/65/EL art 1 lg 2 kohaldamisulatuse punkt b punkt d säte, ei pea eraldi üle võtma. VpTS § 54 lg 11, ÄS5 Art 1 (2) 2014/65/EL art 4 lg 1 § 306 lg 1–3, § 316, § Vastab punkt a punktid 36 ja 37 317 lg 1 ja 7 Direktiivist tõstetakse mõisted EL 2014/65/EL art 4 lg 1 määrusesse. Art 1 (2) punktid 52, 52, 54, 55 Siseriiklikult on punkt b (c) ja 63 otsustatud mõisted Eesti õigusakti alles jätta. Kui Finantsinspektsioon on andnud investeerimisühingule FIS § 2 lg 2 (viide aruandlusteenuse VpTS-le), osutamise õiguse ning VpTS § 1197 lg 1 ja 6, teostab ta üle Art 1 (3) 2014/65/EL art 22 Vastab §-d 11910–11918, (EL) järelevalvelt, peab ta 600/2014 art 27b lg 4, ka jälgima, et isik VpTS § 2303 lg 1 vastab pidevalt tegevusloa saamise tingimustele, sh õigusaktides esitatud nõuetele. Direktiivist on aruandlusteenuse jaotis tõstetud EL Art 1 (4) 2014/65/EL 5. jaotis määrusesse. Kuna normid jäävad oma sisult kehtima, on siseriiklikult 5 Äriseadustik 16  otsustatud asjakohased sätted VpTS alles jätta. Art 1 (5) VpTS § 23766 2014/65/EL art 70 lg 3 Vastab punkt a Art 1 (5) 2014/65/EL art 70 lg 4 KarS6 § 372 Vastab punkt b Art 1 (5) 2014/65/EL art 70 lg 6 VpTS § 11913 lg 2 Vastab punkt c ESMA kohustus, ei Art 1 (6) 2014/65/EL art 71 lg 6 ole vaja üle võtta VpTS § 113, § 11917 lg Art 1 (7) 2014/65/EL art 77 lg 1 Vastab 2 Komisjoni õigus võtta Art 1 (8) 2014/65/EL art 89 lg 2 vastu delegeeritud punkt a ja 3 õigusakte, ei ole vaja üle võtta. Komisjoni õigus võtta Abt 1 (8) vastu delegeeritud 2014/65/EL art 89 lg 5 punkt b õigusakte, ei ole vaja üle võtta. 2014/65/EL art 90 lg 2 Art 1 (9) Ei ole vaja üle võtta ja 3 Art 1 (10) 2014/65/EL art 93 lg 1 Ei ole vaja üle võtta Lisast kustutatakse jagu D seoses 2014/65/EL I lisa jagu Art 1 (11) aruandlusteenustega. D Siseriiklikku õigust muudatus ei mõjuta. 2008/138/EÜ art 77d Art 2 (1) KindlTS § 47 lg 11 Vastab lg 4 2008/138/EÜ art 112 KindlTS § 72 lg 31 ja Art 2 (2) Vastab lg 3a 32, § 73 lg 4 Art 2 (3) 2008/138/EÜ art 152a FIS § 463 lg 7–11 Vastab Art 2 (3) 2008/138/EÜ art 152b FIS § 479 Vastab Art 2 (4) 2008/138/EÜ art 231 KindlTS § 243 lg 3 Vastab punkt a lg 1 III lõik Art 2 (4) 2008/138/EÜ art 231 KindlTS § 243 lg 8 Vastab punkt b lg 3 III lõik 2008/138/EÜ art 237 Art 2 (5) KindlTS § 249 lg 8 Vastab lg 3 III lõik Direktiivist mitteasjakohase sätte 2008/138/EÜ art 248 Art 2 (6) kustutamine, ei eelda lg 4 siseriikliku õigusakti muutmist. 6 Karistusseadustik 17 Art 3 (1) (EL) 2015/849 art 6 lg Komisjoni kohustus, punkt a 3 ei ole vaja üle võtta Art 3 (1) (EL) 2015/849 art 6 lg EBA kohustus, ei ole punkt b 5 vaja üle võtta Liikmesriigi Art 3 (2) (EL) 2015/849 art 7 lg teavitamiskohustus, ei punkt a 2 II lause ole vaja eraldi üle võtta Art 3 (2) (EL) 2015/849 art 7 lg RahaPTS § 11 lg 3 vastab punkt b 5 I lause (EL) 2015/849 art 17 I EBA kohustus, ei ole Art 3 (3) lause vaja üle võtta (EL) 2015/849 art 18 EBA kohustus, ei ole Art 3 (4) lg 4 I lause vaja üle võtta (EL) 2015/849 art 41 RahaPTS § 48 lg 1 + Art 3 (5) vastab lg 1 viidatud määrused Art 3 (6) (EL) 2015/849 art 45 RahaPTS § 15 lg 3 vastab punkt a lg 4 Art 3 (6) (EL) 2015/849 art 45 EBA kohustus, ei ole punkt b lg 6 vaja üle võtta Art 3 (6) (EL) 2015/849 art 45 EBA kohustus, ei ole punkt c lg 10 vaja üle võtta Art 3 (7) (EL) 2015/849 art 48 punkt a lg 1a II lõik Art 3 (7) (EL) 2015/849 art 48 EBA kohustus, ei ole punkt b lg 10 I lause vaja üle võtta (EL) 2015/849 6. Direktiivi alajao Art 3 (8) peatüki 3. jao II alajao pealkirja ei ole vaja pealkiri üle võtta EBA määruse art 1 lg Art 3 (9) (EL) 2015/849 art 50 Vastab 2 ja art 35 Art 3 (10) (EL) 2015/849 art 62 FIS § 46 lg 3 punkt 41 Vastab punkt a lg 1 Art 3 (10) (EL) 2015/849 art 62 EBA kohustus, ei ole punkt b lg 3 vaja üle võtta Ei ole vaja üle võtta, Art 4 lg 1 - direktiivi ülevõtmise artikkel Ei ole vaja üle võtta, Art 4 lg 2 - direktiivi ülevõtmise artikkel Ei ole vaja üle võtta, Art 4 lg 3 - direktiivi ülevõtmise artikkel Ei ole vaja üle võtta, Art 4 lg 4 - direktiivi ülevõtmise artikkel Art 5 Ei ole vaja üle võtta 18 Art 6 Ei ole vaja üle võtta 19 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-1127 - Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Eesti Pank Kooskõlastamise tähtaeg: 08.10.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c50afa2b-de07-422e-a92f-d9937755b3ce Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c50afa2b-de07-422e-a92f-d9937755b3ce?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main