Kiri

Hr. Tõnis Lukas , Kultuuriminister Riigikogu Kultuurikomisjon Hr. Aado Must, esimees Õ iguskantsler Pr. Ü lle Madise Eesti Rahvusringhääling u nõukogu Hr. Rein Veidemann , esimees Eesti Rahvusringhääling u juhatus Hr. Erik Roose , esimees Eesti Rahvusringhääling u ühiskondlik nõukoda Hagi Shein , esimees Eesti Rahvusringhääling Tarmu Tammerk , a jakirjanduseetika nõunik Eesti Inim õ iguste Keskus Inimõiguste Instituut Hr. Vootelle Hansen Võrdõigusvolinik Pr. Liisa -Ly Pakosta Avaliku Sõna Nõukogu pr . Epp Lauk , esi mees Eesti Ajakirjanike Liit pr . Helle Tiikmaa , esi mees Koopia : Eesti-Ukraina Parlamendi r ü hm Hr. Johannes Kert, esimees Kultuuriministeerim Pr. Piret Hartman Pr. Anne Ly Reimaa Integratsiooni Sihtasutus Pr. Irene Käosaar, esinaine Pöördumine Eesti Ukrainlaste Kongressi nimel pöördume Teie poole Eesti venekeelsetes massiteabevahendites, muuhulgas veebiressurssides https://rus.delfi.ee, https://rus.postimees.ee, https://rus.err.ee ja ETV+ ukrainlaste suhtes kasutatava diskrimineeriva retoorika mitte üksikute juhtumite tõttu. Sellised artiklid alandavad ukrainlaste väärikust ning loovad ukrainlastele, muuhulgas töömigrantidele, negatiivset imagot Eesti ühiskonnas. Infomaterjalide hinnangut teostati järgmiste ajakirjandusstandarditest kinni pidamise osas: a) tasakaalustatus (kõikide osapoolte põhiliste seisukohtade välja toomine); b) informatsiooni tõesus (piisavate viidete olemasolu tõestele allikatele); c) faktide lahutamine kommentaaridest (kallutatuse puudumine); d) info täpsus (esitluse objektiivsus) ja e) faktide (informatsiooni) esitamise täielikkus. Kõige sagedamini rikutakse märgitud meediaväljaannetes arvamuste ja vaatenurkade tasakaalu, tõesuse (viited kompetentsetele allikatele) ja faktide lahutamise kommentaaridest standardeid. Allpool toome vaid mõned näited ukrainlaste suhtes diskrimineerivast retoorikast. Sõnaühendid „ukrainlased“ või „ukraina töömigrandid“ kasutatakse sageli tahtlikult selliste artiklite pealkirjades, mis puudutavad mitte ainult ukrainlasi, vaid ka teisi etnilisi gruppe; kuid negatiivset rõhku tehakse nimelt ukrainlastel. 25.09.2019 artikkel „ MuPo tõdeb suuri probleeme Ukrainast pärit töömigrantide tõttu“ (“ МуПо пожаловалась на большие проблемы от трудовых мигрантов из Украины ”) ( https://bit.ly/3iuFtRe , https://bit.ly/32loL14 ) 14.09.2020 «Настырные украинцы дважды за неделю пытались незаконно попасть в Эстонию» https://bit.ly/2R w aIzx 2. Ukraina töömigrantide teema kasutamine negatiivses kontekstis telesaadete reklaamides, kus peateemaks on hoopis teise problemaatika arutamine. Näiteks, 06.09.2020. a saate „Oma tõde: mis on maasika hind?“ (“ Своя правда : почем клубничка ?”), mis oli vastavalt teatele pühendatud Eesti põllumajandusvaldkonna probleemidele, reklaamis oli kasutatud lõik süžeest, kus süüdistati ukraina töömigrante, kes justkui segavad kohalikke töötajaid ( https://bit.ly/3kcHYrI ). 3. Põhjendamatud süüdistused, et ukrainlastel on halb mõju Eesti ühiskonnale. Näiteks, mis puutub leetrite levitamist: 05.02.2020. a artikkel „Hirmsam corona-viirusest : ukrainlased tõid Eestisse leetrid“ (" Страшнее коронавируса : украинцы привезли в Эстонию корь ") https://bit.ly/2Zzaufn . Artikkel on suunatud ühiskonna arvamuse loomisele sellest, et ukrainlased on epideemiliselt ohtlik rahvus; - negatiivse mõju osas tööturule: 14.01.2020. a artikkel „Ukrainlased täitsid (sisust tulenevalt võib kõlada ka kui „ummistasid“) Eesti tööturu“ (" Украинцы заполонили рынок труда в Эстонии ") https://bit.ly/2GOcjys . Artikli, milles sisalduvad statistikaandmed töömigratsiooni ulatusest Eestisse, pealkirjas on meelega kasutatud sõna „ заполонить ”, mida tavaliselt kasutatakse olukordades, mil kirjeldatakse teatud isikutegrupi soovimatut liikumist teatud territooriumile. 4. Üksikute negatiivsete juhtumite üldistamise tendents eesmärgiga kompromiteerida kõiki ukrainlasi. 27.05.2020. a artikkel „Jurist: ukrainlased loovad Eestis ettevõtteid, kutsuvad tööle kaasmaalasi ja karistamatult petavad neid“ (" Юрист : украинцы создают в Эстонии фирмы , приглашают на работу соотечественников и безнаказанно их обманывают ") https://bit.ly/33y 1 Grt . Artikli pealkiri „ sildistab “ kõiki ukrainlasi: ühelt poolt on ukrainlased ebaausad ärimehed, teiselt poolt – oma ebaausate kaasmaalaste ohvrid. Ehk siinkohal manipuleerib pealkirja autor ukraina faktoriga juba kaks korda. Seega toimub spekuleerimine faktidega, manipuleerimine pealkirjadega ning infosisu vahetamine. Sellist liiki retoorika massimeedias on lubamatu ja ei vasta järgmiste rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide põhimõtetele ja normidele: Inimõiguste üldine deklaratsioon (§§ 1, 2 ja 7), Igasuguste rassilise diskrimineerimise liikide likvideerimise konventsioon (§§ 1 ja 7), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Deklaratsioon kõikide rassilise diskrimineerimise liikide likvideerimise kohta (§§ 2 ja 9), Euroopa Inimõiguste Konventsioon (§ 14, Konventsiooni Protokoll nr. 12 § 1), Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta (§ 21.1), Eesti Vabariigi Põhiseadus (§§ 3, 9, 10, 12, 45) ning ei vasta ajakirjanduseetika reeglitele ja põhimõtetele ning Eesti ajakirjanduse eetikakoodeksi sätetele. Lisaks palume arvestada, et vastavalt „Rahvusvahelise kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti“ § 19 p. 3 võib vaadete väljendamise õigusele laieneda teatud piirangud sellistel juhtudel, nagu „(a) teiste isikute õiguste või reputatsiooni austamine; (b) avaliku tervise ja kõlbluse (...) kaitse“. Ülaltoodud näited langevad meie seisukohalt just sellise sõnastuse alla. https://bit.ly/2FMcs4Q Seega ei saa viitega sõnavabadusele õigustada diskrimineerivat retoorikat ning vihkamiskeelt ükskõik millistes nende väljendustes. Iga arenenud demokraatliku riigi massiteabevahendid ei tohi lubada diskrimineerivat keelekasutust rahvuse või etnilise tunnuse alusel. Pöördume Teie poole palvega pöörata tähelepanu Eesti massimeedia subjektidele, mille artiklitel on rahvuse (etnilisel) alusel diskrimineerimise tunnused, eesmärgiga mitte lubada demokraatia aluste õõnestamist riigis ning avalikku ajakirjanduseetika standardite ning garanteeritud inimõiguste rikkumist. Eesti Ukrainlaste Kongress jätkab Eesti meediamaastiku seiret diskrimineeriva retoorika kasutamise osas ukrainlaste suhtes ning ajakirjanike osas nende poolt ajakirjanduse eetikakoodeksi järgimise osas. Käesolev pöördumine kannab informatiivset iseloomu ja kuvab Eesti ühiskonnas olemasolevat probleemi; selle pöördumise eesmärgiks on sellise probleemi kõrvaldamine. Peale selle jätame endale õiguse kasutada kõiki seaduse- ja õigusmehhanisme ning õiguse kogukondlikuks mõjutamiseks juhul, kui Eesti infoväljas ka edaspidi tuvastatakse diskrimineerivat retoorikat ukrainlaste suhtes. Vira Konõk Eesti Ukrainlaste Kongressi esimees 16.september 2020.a