Aruanne

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 30.09.2020 12:08 Adressaat: KUL min <[email protected]> Teema: aruanne Tähtsus: Tavaline Manused: Ida-Viru maakonna rahvaraamatukogude tegevuse aruanne 2019.asice Tere! Saadan Ida-Viru maakonna rahvaraamatukogude 2019 aasta tegevuse aruande. Ministeeriumilt oli palutud pikendust. Lugupidamisega, Evelyn Danilov Jõhvi Keskraamatukogu direktori ülesannetes +372 5164 054 [email protected] Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................5 1. Põhilised tegevussuunad .........................................................................................................5 2. Juhtimine ...............................................................................................................................18 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud ................................................................18 2.2 Eelarve ............................................................................................................................20 2.3 Projektid ..........................................................................................................................21 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................24 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest ...................................................................................26 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused .......................................................28 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ............................................................30 2.4.4 Erialahariduse omandamine .....................................................................................31 2.4.5 Töötajate tunnustamine ............................................................................................32 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine........................................................................................32 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ....................................................................35 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas .......................................36 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine................................................................................38 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................54 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine..........................................................................54 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................55 4.3 RVL teenindus ................................................................................................................56 4.4 Laste- ja noorteteenindus ................................................................................................56 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine ...........................................................57 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................58 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine .......58 4.4.4 Laste- ja noorteüritused............................................................................................59 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused .............................................................................61 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .....................................................................................65 3  4.6.1 kohalikul tasandil .....................................................................................................66 4.6.2 riiklikul tasandil .......................................................................................................68 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil ...........................................................................................68 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ................................................................69 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded .................................................................70 4.9 Andmebaasid...................................................................................................................71 5. 2020. aasta tegevused............................................................................................................72 LISA 1. Personali koolitus ........................................................................................................74 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ...............................................................76 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ...............................................78 LISA 4. Laste ja noorteüritused ................................................................................................80 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ..........105 4 Sissejuhatus Tabel 1 Maakonna/lin Elanike KOV-de Üldkasutatava Harukogu Teeninduspunkti Kokk na nimi arv arv te de arv de arv* u (01.12.1 maakonn raamatukogud 8) as e arv Ida-Virumaa 135973 8 20 13 7 40 2019. aastal rahvaraamatukogude arv Ida-Virumaal jäi samaks. Maakonnas jääb 20 rahvaraamatukogu, neist 14 küla- 2 linna- ja 4 keskraamatukogu. Haruraamatukogusid on 13. 1. Põhilised tegevussuunad 1.1 Alajõe Raamatukogu • Raamatukogu lähedal asuval territooriumil avati laste mänguväljak. 1.2 Iisaku Raamatukogu • 2019. aasta märksõnaks oli koostöö kogukonna ja Iisaku Kihelkonna Muuseumiga. Nii said teoks mitmed esemenäitused tänu koostööpartnerite abile. Suur heameel on selle üle, et raamatukogus on nüüd statsionaarne projektor ja ekraan ürituste läbiviimiseks. Samuti sai meie lastetuba kaasaegsema väljanägemise – mudilastele mõeldud uued madalad raamaturiiulid ja puhkenurka uue pehme mööbli, diivanilaua ja vitriinkapi. • Tähtsündmustena võiks nimetada kohtumisi filmioperaatori ja -lavastaja Janno Põldmaga ning Virumaa poetessi Virve Osilaga. Samuti nimetaksin esimest üritust uuest kohtumiste sarjast „Lendude lennukad jutud“ (kohtusime Iisaku Keskkooli 3. lennu vilistlastega). Uutmoodi oli ka raamatukogupäevade raames toimunud luule-ja muusikakava „Keel kõneleb kõiksusega“, kus osalesid koolinoored. Samuti teenindasid ühel päeval lugejaid Iisaku kooli gümnasistid. Veel võiks oluliste sündmustena välja tuua internetiturvalisust tutvustava ürituse „Ole IT-vaatlik“ ning „Kirjanduslik-muusikalise kohviku“. • Laulu- ja tantsupeo aasta raames said teoks kaks esemenäitust kollektsionäär Heli Männi kogust „Eesti rahvarõivais nukud“ ja „Rahvusnukke üle Euroopa“ ning raamatunäitus „150 aastat esimesest laulupeost“. Lisaks oli 2019. aasta kuulutatud välja ka kui eesti 5 IDA-VIRU MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2019. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Jõhvi 2019 Sisukord Sissejuhatus 5 1. Põhilised tegevussuunad 5 2. Juhtimine 18 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud 18 2.2 Eelarve 20 2.3 Projektid 21 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng 24 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest 26 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused 28 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised 30 2.4.4 Erialahariduse omandamine 31 2.4.5 Töötajate tunnustamine 32 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine 32 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele 35 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas 36 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine 38 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 54 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine 54 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused 55 4.3 RVL teenindus 56 4.4 Laste- ja noorteteenindus 56 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine 57 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine 58 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine 58 4.4.4 Laste- ja noorteüritused 59 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused 61 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 65 4.6.1 kohalikul tasandil 66 4.6.2 riiklikul tasandil 68 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil 68 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele 69 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded 70 4.9 Andmebaasid 71 5. 2020. aasta tegevused 72 LISA 1. Personali koolitus 74 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised 76 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid 78 LISA 4. Laste ja noorteüritused 80 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine 105 Sissejuhatus Tabel 1 Maakonna/linna nimi Elanike arv (01.12.18) KOV-de arv maakonnas Üldkasutatavate raamatukogude arv Harukogude arv Teeninduspunktide arv* Kokku Ida-Virumaa 135973 8 20 13 7 40 2019. aastal rahvaraamatukogude arv Ida-Virumaal jäi samaks. Maakonnas jääb 20 rahvaraamatukogu, neist 14 küla- 2 linna- ja 4 keskraamatukogu. Haruraamatukogusid on 13. 1. Põhilised tegevussuunad 1.1 Alajõe Raamatukogu Raamatukogu lähedal asuval territooriumil avati laste mänguväljak. 1.2 Iisaku Raamatukogu 2019. aasta märksõnaks oli koostöö kogukonna ja Iisaku Kihelkonna Muuseumiga. Nii said teoks mitmed esemenäitused tänu koostööpartnerite abile. Suur heameel on selle üle, et raamatukogus on nüüd statsionaarne projektor ja ekraan ürituste läbiviimiseks. Samuti sai meie lastetuba kaasaegsema väljanägemise – mudilastele mõeldud uued madalad raamaturiiulid ja puhkenurka uue pehme mööbli, diivanilaua ja vitriinkapi. Tähtsündmustena võiks nimetada kohtumisi filmioperaatori ja -lavastaja Janno Põldmaga ning Virumaa poetessi Virve Osilaga. Samuti nimetaksin esimest üritust uuest kohtumiste sarjast „Lendude lennukad jutud “ ( kohtusime Iisaku Keskkooli 3. lennu vilistlastega). Uutmoodi oli ka raamatukogupäevade raames toimunud luule-ja muusikakava „Keel kõneleb kõiksusega“, kus osalesid koolinoored. Samuti teenindasid ühel päeval lugejaid Iisaku kooli gümnasistid. Veel võiks oluliste sündmustena välja tuua internetiturvalisust tutvustava ürituse „Ole IT-vaatlik “ ning „Kirjanduslik-muusikalise kohviku“. Laulu- ja tantsupeo aasta raames said teoks kaks esemenäitust kollektsionäär Heli Männi kogust „Eesti rahvarõivais nukud“ ja „Rahvusnukke üle Euroopa“ ning raamatunäitus „150 aastat esimesest laulupeost“. Lisaks oli 2019. aasta kuulutatud välja ka kui eesti keele aasta, millega seonduvalt said raamatukogus koostatud raamatunäitus „Eesti murdekirjandust“ ning -väljapanek „Eestlane mõtleb ja ütleb“. 1.3 Jõhvi Keskraamatukogu Jõhvi Keskraamatukogu tegutseb Jõhvi Vallavolikogu 21.02.2008 määrusega nr 110 kehtestatud põhimääruse alusel ning juhindub oma tegevuses Rahvaraamatukogu seadusest. Tegevuse planeerimisel lähtub raamatukogu valla arengukavast ja eelarvestrateegiast, samuti Riigikogu poolt 12.02.2014 vastu võetud kultuuripoliitika põhialuste dokumendist aastani 2020. Asutuse põhitegevuseks on raamatukoguteenuste pakkumine. Raamatukogu eesmärk on tagada elanike vaba juurdepääs informatsioonile, teadmistele ja kultuurile ning toetada inimeste elukestvat õpet ja enesetäiendamist. Avalik raamatukoguteenus on kõikidele kasutajatele võrdselt tasuta kättesaadav. Raamatukoguteenuste osutamist korraldab Jõhvi Keskraamatukogu koos Tammiku raamatukogu ja eakate keskuse laenutuspunktiga. Raamatukogu kasutajatele pakutakse: teavikute kojulaenutust, teavikute kohalkasutust, teatme- ja infoteenindust, juurdepääsu informatsioonile arvutivõrkude kaudu, e-teenuseid (e-lugerite laenutus, e-päringutele vastamine, raamatukogude vaheline laenutus, juurdepääs e-kataloogile, e-kogudele ja andmebaasidele, laenutähtaja pikendamine jne). Lisaks sellele korraldatakse eakate ja liikumispuudega inimeste koduteenindust, kasutajakoolitusi (raamatukoguekskursioonid ja –tunnid, arvuti– ja internetikoolitused , raamatukogu kataloogide ja andmebaaside kasutamise õpetused), interneti töökohtade kasutamist ning lugemist ja raamatukoguteenuseid propageerivaid üritusi (näitused, laste- ja noorteüritused, kirjandusõhtud, uudiskirjanduse tutvustamine lugejatele jms). 1.4 Kiikla Raamatukogu Külastajad harjusid raamatukogu uute tööaegadega 2 korda nädalas, vajadusel külastati raamatukogu ka rahvamaja lahtioleku ajal teistel päevadel. Tegevused Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal. Kiikla külakogukond kandideeris aasta küla tiitlile ning ühines rahvusvahelise projektiga Act Local. 1.5 Kiviõli Linnaraamatukogu Viidi läbi üritusi ja kohtumisi (K. Raik oma uue raamatuga Narvast, V. Vernik Riiast esitles romaani), näituseid (Tarbekunstinäitus kunstide kooli täiskasvanute kursuselt, Ü. Meistri raamatuillustratsioonide näitus „Muinaslood piltides“, Kirjandustegelased H. Männi kogust) ja kontserte (Kunstide kooli noorte muusikute kontsert). Peeti lasteaiaga isadepäeva ja vanavanemate päeva – isad ning vanaemad-vanaisad tulidki peost osa saama. Muusika-luuleõhtud olid jätkuvalt populaarsed. Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal oli suurem näitus lugemissaalis. Tähistati Eesti keele aastat näitusega „Heal meelel, ilusal keelel“. Tegeleti fondiga. 1.6 Kohtla-Järve Keskraamatukogu Põhiülesandeks oli lugejate igakülgne kvaliteetne teenindamine, pidevalt uuenevate elektrooniliste teenuste tutvustamine, kirjanduse ning raamatukogu reklaamimine. Tähtsal kohal oli töötajate koolitamine ja enesetäiendamine. Keskraamatukogu lugemissaalis jätkas tegevust 2018. a alustanud keelekohvik. Kokku tulevad eri vanuses ja ametilt inimesed, et suhelda eesti keeles ning tutvuda eesti kultuuri ja ajalooga. Jätkasime individuaalse arvutiõpetuga. Lisaks elementaarse arvutioskuse õpetamisele, panime rõhku järjekindlale selgitustööle Interneti ja nutiseadmete turvalisele ja ohutule kasutamisele. Raamatukogu tegevused olid suunatud ka Eesti laulu ja tantsu juubeliaastale. Keskraamatukogu lugemissaalis oli üleval püsinäitus "Eesti laulupidu 150". Kõik raamatukogud korraldasid teemakohaseid näituseid ja väljapanekuid. 1.7 Kuremäe Raamatukogu Põhirõhk 2019. aastal oli suunatud raamatufondi korrastamisele ja lugejate huvi suurendamisele. Selleks olid pidevalt raamatute temaatilised väljapanekud ja kirjanike tähtpäevade puhul nende teoste esile toomine. 2019 .aasta lõpus sai tehtud raamatute inventuur. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta puhul oli raamatute väljapanek rahvatantsude ning laulu- ja tantsupeo kohta. 1.8 Kurtna Raamatukogu Aasta tähtsündmus toimus oktoobris, kui Kurtna raamatukogu tähistas oma 60. juubelisünnipäeva . Ülevaade raamatukogu pikast ja põnevast eluteest jõudis ka maakonnalehe Põhjarannik veergudele (artikli autor Teet Korsten) ning sünnipäevapeo jäädvustasid videosse Illuka Kooli õpilaste meediaringi liikmed (juhendaja Margit Kurvits). Aasta algas Kurtna raamatukogus maalinäitusega „Tunnetades juuri“. Maalide autor, Mirjam Mölder-Mikfelt, kelle sünnipaigaks on Lääne-Virumaa, kuid kelle esivanemad on pärit Kurtna ümbrusest, oli omaloodud maalidest näitust koostades pidanud silmas oma esivanemate siinseid radu. Kuna raamatukogu-seltsimajas on suuremõõtmeliste maalide jaoks piisavalt ruumi, andis kunstnik lootust, et tulevikus saame tema loodud taiesed siin veelgi näha. Aasta lõpus oli aga üleval 30. aastase juubilari - Iisaku Kunstide Kooli - õpilaste-õpetajate tööde näitus. Vahepealsele ajale mahtusid veel karikatuurinäitus (Eesti Huumoriliit), Erika Kruubi loodusfotod ja illustratsioonid Virumaa vanasõnadele (kunstnik Ülle Meister). Viimatimainitu oli näitusena väljas esimest korda. Jaanuaris anti start Lugemisisu programmile (ellukutsujateks Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Soome Instituut). „Isutekitajaks “ oli raamatukogus väikeste lugejate ootel eriline raamaturiiul Rampsu. Poole kooliaasta pealt käivitunud programm plahvatuslikku „lugemisnälga “ ei tekitanud: osalema nõustusid vaid Iisaku Gümnaasiumi 2. klassi õpilased. Kohtumised toimusid üks kord kuus Iisaku raamatukogus, kuid pidulikuks lõpuürituseks (maikuus) sõitsid lapsed Kurtna raamatukokku külla. Sügisel liitusid Lugemisisu programmiga ka Illuka Kooli 2. ja 3. klassi õpilased. Maikuu 26. päeval sõitis raamatukogu Mäetagusele, kus toimus „Meie laste minifestival“. Lasteraamatute nurgas loeti lastele ette ning tutvustati põnevaid raamatuid. Juuni algul osaleti koos teiste Alutaguse valla raamatukogudega Iisaku külalaadal: raamatukogudest maha kantud teavikud pandi pikkadele laudadele välja ning huvilised võisid endale meelepärased teosed tasuta endale võtta. Soovijaid jätkus – nii mõnigi lahkus leti juurest suure sületäie raamatutega. 1.9 Lüganuse Raamatukogu Jätkasid tavapärased raamatukogu tegevused. Korrastati fondi. Käidi hooldekodudes. 1.10 Mäetaguse Raamatukogu 2019 aasta on möödunud tegusana, kuid siiski pisut rahulikumalt kui eelmine aasta. Endiselt on igapäevaselt aktuaalne postitöö ja lapsed, kes õhtuti aega raamatukogus veedavad. Raamatukogus on olnud mitmed raamatunäitused, esimest korda oli külastajatel võimalus vaadata raamatukogu ruumides ka käsitöönäitust. 4 sept. külastasid raamatukogu Võru Keskraamatukogu ja maakonna raamatukogude töötajad. 1.11 Maidla Raamatukogu Tavapärase lugejateeninduse kõrval korrastati raamatukogufondi teatmekirjanduse osas. Kuna 2019. aasta oli kuulutatud eesti keele aastaks, pööras raamatukogu senisest rohkem tähelepanu õigele keelekasutusele vestlustes ja väljapanekutes, mängudes. Tuletasime meelde keelemurdeid, vältisime anglitsisme keelekasutuses. Lastele pakkus huvi sõnaseletus-mäng „ Alias.” Laulu- ja tantsupeo juubeliaastal piirdus raamatukogu tegevus nootide paljundamisega. 2019. aasta lõpul likvideeriti raamatukogule majandustegevust pakkunud Maidla Mõisa Arendus ja funktsioonid läksid üle uuele organisatsioonile - Lüganuse valla majandus keskusele. 1.12 Narva Keskraamatukogu Narva Keskraamatukogu toetus oma tegevuses 2019. aastal Narva linna arengukavale 2008-2023, Narva linna kultuuri ja spordi arengukavale 2015-2022, Narva kultuuristrateegiale 2030 ning Narva Keskraamatukogu arengukavale 2015-2020. Narva Keskraamatukogu on stabiilselt arenev ja tähelepanuväärne asutus, säilitades ja vahendades Narva kultuuriruumile omaseid väärtusi ning aidates kaasa Narva linna edasisele arengule. Selleks võimaldab Narva Keskraamatukogu vaba ja piiramatut juurdepääsu informatsioonile, teadmistele ja kultuurile ning toetab elukestvat õpet ja enesetäiendamist. Vastavalt Narva Keskraamatukogu arengukava tegevuskavale ja ürituste kavale 2019 jätkati kvaliteetset ja kiiret lugejate teenindamist. Raamatukogu toetas külastajate lugemishuvi säilimist läbi erinevate ürituste ja projektide. Järjepidevalt toimusid erinevad üritused: esitlused, loengud, kirjandusõhtud, näitused, kohtumised kirjanike, loovisikutega jne. 2019. aastal toimus raamatukogus kokku 897 üritust samuti 272 väljapanekut ja näitust jne, millest võttis osa 20184 külastajat. Narva Keskraamatukogu töötajad olid kaasatud erinevatele kultuurisündmuste korraldamisesse nii Narva linnas kui maakonnas. Koos korraldati üritusi: INSA Narva eesti keele maja, TÜ Narva Kolledži, Töötukassa, Ida-Eesti Pimedate Ühingu, Narva Noortekeskuse, Narva Muuseumi, Narva Eesti Seltsi, Narva Muusikakooliga jne. 2019. aastal alustati lasteosakonna lugemissaali II ruumipaigutuse planeerimist ning kogu korrastamist ning lõpetati Energia raamatukogu kogu ümberpaigutusega. Samuti alustati Laste Loomemaja teeninduspunktis kogu ümbervahetamisega ning uue teenindusstrateegia väljatöötamist. 2019. aasta vältel tähistati raamatukogus Laulu- ja tantsupeo ning Eesti keele aastat. Seoses sellega kaasati nii vabatahtlikke kui ka erinevaid asutusi ja organisatsioone raamatukogu tegevustesse ning korraldati erinevaid kontserte, näituseid, etendusi jne. Üheks tähtsamaks sündmuseks võib pidada Rahvusraamatukogu päevi Narvas, mille raames toimusid kohtumised kirjanikega, avati näitus „150 aastat Eesti üldlaulupidu“ ja viidi läbi koolitus raamatukoguhoidjatele, kus tutvustati uusi trende ja suundumusi ning jagati praktilisi oskusi Ida-Virumaa raamatukoguhoidjatele. Koolituspäeval „Avastades Rahvusraamatukogu“ jagasid rahvusraamatukogu spetsialistid oma kogemusi – kuidas luua ja arendada kasutajasõbralikke teenuseid teenusedisaini võtmes, kaasavas infootsingutunnis tutvustati RRi e-teenuseid, mida saab kasutada ka kodus, jagati nippe digipädevuse tõstmiseks, räägiti, kuidas raamatukogu edukalt turundada ning toimus õpituba, mis andis praktilisi ideid haridustegevuse korraldamiseks raamatukogus. Samuti külastas 2019. aasata sügisel Narva Keskraamatukogu Sankt-Peterburi Venemaa Rahvusraamatukogu 40 raamatukogu töötajat, kes tutvusid Narva Keskraamatukogu ja MakerLabi tööga. Märtsis korraldas raamatukogu juba mitmendat aastat järjest traditsioonilist Juhan ja Jakob Liivi luuleauhinna laureaatide loomingule keskendatud koolinoorte etlusvõistluse Ida-Virumaa vooru. Narva Keskraamatukogu ja Jõhvi Kontserdimaja korraldasid aprillikuus raamatukogus aktsiooni, mis oli pühendatud autoriõiguse ning raamatu ja roosi päevale. Jätkati uue koduloosarjaga „Narva ajaloost “ ning täiendati kodulehe rubriike koduloolitse materjalidega. Jätkus tihe koostöös Henrich Hanseni Nimelise Narva Muinsuste Seltsiga. Korraldasime väljaantavate almanahhide ja raamatute esitlusi ning seltsi kohtumisi. Ürituste korraldamisse kaasasime nii kohalikke koduloouurijaid kui ka välismaalt. Aasta jooksul korraldasime kodulootemaatilisi loenguid töötutele, mida juhtis Narva Keskraamatukogu töötaja. Jätkasime EV100 pühendatud ürituste sarja erinevate näituste ja õpitubade näol. Raamatukogus viidi läbi 8 projekti. Projektitegevuse kogutulu 3269 ,29 eurot. Ameerika Keskuse ja MakerLabi arendamisse suunatud projektist saime vahendid 18230 ,40 eurot, nii uute programmide kui teenuste osutamiseks, samuti IT-vahendite soetamiseks. Narva Keskraamatukogus tegutsev Ameerika Teabepunktis alustati ventilatsioonisüsteemi paigaldamise projekti koostamisega. Koos Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnaga viidi läbi 23.-24.05 rahvusvaheline seminar Ending HIV/AIDS Tramsmission in the Baltic Region and Beyond. Juunikuus läbisid raamatukogus venekeele praktika 66 tudengit Ameerika Ühendriikidest. 17-18. juulil 2019 oli Narva Keskraamatukogul külas Chatham Ewing (Digital Library Strategist at Cleveland Public Library). Cleveland’i (Ameerika Ühendriigid, Ohio) rahvaraamatukogu spetsialist, kes jagas kogemisi raamatukogu koduloo kogumise - ja digiarhiivide loomise kohta. Tänu Ameerika Suursaatkonna abile ning vabatahtlikele tegutses raamatukogus inglise keele klubi, kus toimusid peale klubi tegevuse ka keelekonsultatsioonid ja suhtlusringid. 2019. aastal juhendasid suhtlusringe vabatahtlikud Ameerika Ühendriikidest. MakerLabis alustati Vanalinna Riigikooliga koostööd robootikaalaste võistluste korraldamises. Suurt tähelepanu pöörasime lastele ja noorte lugemisharjumuste kujundamisele ja huvitegevuse korraldamisele. Suvel külastasid raamatukogu linnas tegutsevad suve laagrid. Narva Keskraamatukogu ja Kreenholmi haruraamatukogu lasteosakondades toimus 2019. aastal kokku 490 üritust, millest võttis osa 8412 inimest. Lasteosakonna huvitavamad projektid olid: Suvine lugemine Narva Keskraamatukogus „Suvi, raamat, jäätis“ Laumängude klubi turniirid ja aktsioon „ Aidata on kerge“ Intellektuaalne turniir koolilastele „Oliver Twisti seiklused“: Jätkusid iganädalased kohtumised koerteklubiga „Lucky“, mille eesmärgiks on funktsionaalse lugemisoskuse kujunemise toetamine. Maanteeamet ning Politsei- ja Piirivalveametiga viidi läbi oktoobrikuus läbi liiklusohutusega seonduvaid üritusi ning korraldati koguperepäev. Elukestva õppe edendamisel tegi Narva Keskraamatukogu koostööd ETKA Andrase, teiste organisatsioonide ning õppeasutustega (Narva Täiskasvanute Kooli, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse, TÜ Narva kolledžiga). TÕNi raames korraldati 7 üritust, millest võttis osa 213 inimest. Narva Keskraamatukogus läbisid õppepraktika infotehnoloogia valdkonnas 6 õppurit Ida-Virumaa Kutsehariduse keskusest. Narva Keskraamatukogu korraldas koolitusi Riigi Infosüsteemi Amet (RIA ) poolt alustatud küberturvalisuse kampaania raames, mis keskendusid küberteadlikkuse tõstmisele vanemaealiste seas. Tegime koostööd erinevate keele- ja õppeasutustega. Raamatukogu pakkus eesti kirjandust ja eesti keele õpikuid tutvustavaid raamatukogu üritusi ja ekskursioone Eesti keele majas tegutsevatele keelerühmadele. 2019. aastat võib julgelt pidada kirjanike aastaks Narva Keskraamatukogus, kuna raamatukogus toimusid kohtumised nii Eesti kui teiste riikide kirjanike ja kultuuritegelastega. Lugejatel olid külas: Valdur Mikita, Jelena Skulskaja, Pille Arnek, Kai Aarelaid, Maarja Kangro, Ülo Vooglaid, Ilona Martson, Bov Bjerg (Saksamaa), Aleksandr Galper (USA), Vadim Vernik (Läti), Meg Nömgård (Rootsi), Dmitri Travin (Venemaa), Diana Gavrilova, Ksenja Malkki (Soome), Pavel Varunin, Marina Kuvaitseva, Ardo Friedental, Olga Pogodina-Kuzmina (Venemaa), Ljudmila Iljuhhina (Venemaa), Svetlana Loginova, Gennadi Popov, Katri Raik, Mihhail Stalnuhhin, Eugene Birman (USA). Vastavalt valdkondlikule arengukavale „Lõimuv Eesti 2020 “ toetas raamatukogu Narva linna mitmekultuurilisust ja selle säilitamise väärtustamist. Korraldasime ühisüritusi koos erinevate kultuuriseltsidega (Narva Eesti Selts, Narva Valgevene Selts Sjabrõ, Narva Poola Selts, Narva Tšuvaši selts Narspi, Narva Tatari Kultuuriselts, Narva Ukraina Kaasmaalaskond, Vene kultuuriselts Nadežda, Vene Kogukond Rusitš) sidumaks erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi. Uue teenusena on võimalus kõikidel Narva koolidel alates 2019. aastast kasutada GLOBE mõõtmiste tegemisteks parimat varustus GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit the Environment) USA keskkonnahariduse ja teadusprogrammi raames, mille eestvedajaks on USA kosmoseagentuur NASA, mida toetab NOAA ja USA Välisministeerium. Lugejate parimaks teenindamiseks, alustasime raamatukottide launutust. Raamatukogu propageeris lugemist ja raamatukoguteenuseid Narva linnaruumis avalikel üritustel. Aastal 2020 on kavas avada uue teenusena õmblustuba. Alustasime õmblustoa sisustuse ja käsitöötoa kasutamise dokumentide väljatöötamist. 2019. aastal viidi läbi lugejate rahuloluuuring ning koostati analüüs, et teha korrektiive uute raamatute soetamiseks. Narva Keskraamatukogu jätkab oma tegevust vastavalt Narva Keskraamatukogu tegevuskavale ja ürituste kavale 2020 . 1.13 Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu Mitmed raamatukogu tegemised olid pühendatud Eesti keele aastale. Narva-Jõesuu Eestlaste Seltsi „Kalju” naisansambel esines raamatukogus üritusel „Eesti keele ilu hoides“. Lastele korraldasime emakeelepäevale viktoriini „Pane oma keeleteadmised proovile“, vaatasime vene keelt kõnelevate lastega multifilmi „Jussikese seitse sõpra”: mängu eesmärgiks oli, kes kirjutab rohkem multikas esinevaid eestikeelseid sõnu. Tutvustasime emakeele aastat ka näituste ja väljapanekutega. Peame märkimisväärseks, et 2019 aasta kevadel külastasid meie raamatukogu Läti raamatukoguhoidjad, toimus meeldiv töökogemuste vahetamine. Tegelesime aasta jooksul raamatukogu põhitegevusega, täiendasime kogusid, ostsime juurde 852 eksemplari teavikut, korrastasime fondi kandsime maha 1126 teavikut. Korraldasime 21 korral individuaalkoolitusi, milles osalesid peamiselt eakamad inimesed. Kodulooalasest tööst võib nimetada 3 loengut „Mitte ainult raamatutest... ”, „Narva-Jõesuu kuulsad suvitajad” ja „Traagilised lood vee peal”. Koostöös linna teiste asutustega ja seltsidega korraldasime mitmetele tähtsündmustele üritusi. Lugemisharjumuste kujundamiseks tutvustasime uudiskirjandust. Olgina Raamatukogu Põhilised tegevussuunad jäid samaks: raamatukogu külastajad laenutavad raamatuid ja ajakirju koju, lastel oma laste nurk, kus on võimalus mängida lauamänge, meisterdata ja joonistada. Pagari Raamatukogu 2019 aasta oli Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta. Pagari seltsimajas käib koos laulmas Atsalama segakoor, kes osales ka laulupeol. Raamatukogus oli üleval näitus, kus meenutasime 110 aastast laulupidu. Aasta lõpus oli ühine kontsert, kus osalesid Atsalama segakoor, Mäetaguse Puhkpill ja Rahvapilli ansambel KIMP. Põnevaks sündmuseks kujunes juba traditsiooniks saanud naljapäev. Naljapäeval saavad kokku eakad üle Alutaguse valla ja lisaks veel sõbrad Lohusuust. Naljast ja naerust ei tunne puudust sellel päeval keegi. Suurem sündmus oli Pagari lahingu 100 aastapäeva tähistamine. Iga viie aasta järel toimub ka näidislahing. Kogusime kokku Pagari lahingu kohta erinevad materjalid, millest sai kokku päris suur väljapanek. Pagari seltsimajas toimuvatel sündmustel on raamatukogul alati suur panus. Esiteks saab raamatukogu kasutada infoallikana ja teiseks on sündmustele tulijatele esimeseks peatuspaigaks raamatukogu. Samuti algavad õhtused huvitegevused kõik raamatukogust. Vaadatakse üle uuemad ajakirjad, raamatud ja soovi korral saab kohe ka koju laenutata. 1.16 Püssi Raamatukogu 2019 .a . oli meie raamatukogus Eesti Filmile pühendatud: vaatasime raamatukogu sünnipäeval filme ja ka emakeelepäeval toimus koos Lüganuse Kooliga filmivaatamise päev. Imelise emotsiooni saime Maia Pavlenko “Kuldne sügis Lüganuse Vallas “ fotonäituselt , mis oli raamatukogus 3 kuud üleval. 26 .juunil osaleti Laulupeo tule vastuvõtmisel Lüganuse Külaplatsil ja 5-7 juuli Laulupeol Tallinnas, Lüganuse segakoori lauljana. 1.17 Saka Raamatukogu Saka raamatukogu jätkab 2020. aastal tegevust osana Saka Rahvamajast. Kuna üks inimene töötab nii raamatukogus, kui rahvamajas, siis on kõik tegevused, mis ei ole raamatukogu põhiteenused, omavahel tihedalt põimunud. 1.18 Sillamäe Keskraamatukogu Raamatukogu roll linna kultuurielus on muutunud üha olulisemaks. Olenemata sellest, et elanike arv on pidevas languses, kasvas 2019. a raamatukogu üritustel osalenute arv. Raamatukogu püüab jätkuvalt kaasata nii lapsi kui täiskasvanud linna elanikke inspireeriva ja ühistegevust soodustava keskkonda loomisega. Tegevust jätkasid raamatukogu juures tegutsevad harrastusklubid, keelekohvik, eesti keele laste huviring. Kodulehe rubriike täiendati põhjalikult kodulooliste materjalidega, sh linna elanike arhiividest. Neid kasutasid õpilased, tudengid, õpetajad, kinotegelased (Sillamäe linnast filmivõttel) jt. aktiivselt. Jätkuvalt peame tähtsaks eesti keelt võõrkeelena rääkivatele inimestele eesti kirjanduse ja kultuuri tutvustamist. Mitmete üritustega tähistati eesti keele aastat ning Eesti laulu- ja tantsupeo juubeliaastat. Erilist tähelepanu pöörasime laste- ja noorteteenindusele, sh erivajadustega lastele. Arendasime koostööd Eesti rahvaraamatukogudega. 1.19 Sinimäe Raamatukogu Raamatukogu põhiülesandeks on lugejate igakülgne teenindamine, teenuste ja kirjanduse tutvustamine. Paljud raamatukogu tegevused olid suunatud kultuuripärandiaasta tähistamisele. Korraldati erinevaid raamatunäitusi ning üritusi, mis tutvustasid meie ajalugu, kombeid, loodust. Toimusid traditsioonilised üritused: lasteraamatu päeva tähistamine, külas oli Mika Keränen. Põhjamaade raamatukogunädalal oli väljapanek Põhjamaa kirjandusest, raamatukogupäevade üritused. 1.20 Sonda Raamatukogu Põhiliseks tegevussuunaks tagada inimestele head lugejateenust. Aasta oli tavapärane ilma eriliste tõusude ja langusteta. 1.21 Tammiku Raamatukogu 2019 aasta möödus Tammiku raamatukogus tavapärases rütmis. Raamatukogu põhiline ülesanne on säilitada hea raamatukoguteenuse pakkumine ja tagada kvaliteetne postipunkti teenus. Lisaks aidata ka igakuiselt kohalikel abivajajatel arvete tasumisel ülekannete tegemisel ning näitude edastamisel. 1.22 Toila Vallaraamatukogu 2020. aastal jätkab Toila Vallaraamatukogu hea raamatukoguteenuse pakkumist, inimeste kaasamist raamatukogu tegemistesse ning vaba aja sisustamist. Lisaks tavapärastele tegevustele, mis pakuvad raamatukogu kasutajatele ligipääsu avalikule teabele, kirjandusele ning loovad võimalusi kooskäimiseks ja eneseharimiseks, andis raamatukogu oma panuse ka Toila valla kultuuriellu üldisemalt. 1.23 Tudulinna Raamatukogu Tudulinna raamatukogu 2019 aasta tegevus oli peamiselt lugejate ja külastajate teenindus, ürituste läbiviimine ja koostöö erinevate seltsingute ja asutustega. Tudulinna Põhikool suleti augustis 2019, mis tõi kaasa laste külastuste vähenemise, kuid hoone nimetamine kogukonnamajaks tõi kaasa maja aktiivse kasutamise ja erinevate seltside ja rühmituste kooskäimise. Raamatukogus on suur ruum ürituste korraldamiseks ja kasutuses on ka koolimaja saal, mistõttu koostöö eakatega on tihe. Igal nädalal toimuvad laulu-ja tantsuproovid, iga kuu 2 x töötoad ja mälumäng. 1.24 Voka Raamatukogu Raamatukogu jätkab hea raamatukoguteenuse pakkumist, inimeste kaasamist raamatukogu tegemistesse ning vaba aja sisustamist. 2019 oli taas näitusterohke aasta. Eesti laulu- ja tantsupeo juubeliaastal oli fotonäitus „Laulupeotuli 1999“ fuajees ning laulupeomeenete ja pidudel osalenud vokalaste fotode ning raamatute näitus raamatukogus . 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud : 2019. aastal suuri muudatusi ei olnud. Enamik raamatukogusid jätkavad stabiilset tööd ilma reorganiseerimiseta. Mitmetel raamatukogudel on raskused 2018.a. haldusreformiga seotud muutuste kohanemisega. Jõhvi Keskraamatukogus asus kuni direktori valimiseni ametisse direktori kt. Teiste töötajatega on sõlmitud alalised töölepingud. Alutaguse vallas ei ole asjad veel selged, uued töölepingud on sõlmimata ja ei ole teada, mis täpselt muutunud on. Juhuslikult selgus, et raamatukogu nimetus kirjutatakse nüüd mitte Iisaku Raamatukogu, vaid Iisaku raamatukogu. Samuti on Alutaguse Huvikeskuse kodulehelt lugeda, et kõik raamatukogude töötajad on nüüd raamatukoguhoidjad, ainult meie raamatukogu juhataja on nüüdsest vanemraamatukoguhoidja. Raamatukogu nõukogud on olemas ainult keskraamatukogudes. Mitmed raamatukogutöötajad arvavad, et nõukogude tegutsemiseks puudub vajadus. Alajõe Raamatukogu on Alutaguse Huvikeskuse struktuuris. On raskusi transpordiühendusega. Lüganuse Valla Raamatukogul on haruraamatukogud Maidlas, Püssis ja Soonurmes ning laenutuspunktid Varjal, Lüganuse Koolis, Maidla koolis ja Oandul. Kuremäe Raamatukogu põhiline suhtlemine käib interneti teel. On olnud paar huvitavat koolitust koos valla teiste raamatukogudega. Ka raamatupidamisega suhtleme nüüd interneti teel. Praegu peaks raamatukoguteenused kõigile piirkonna elanikele kättesaadavad olema. Bussiliin käib nüüd ka läbi Illuka küla, mille rahval oli varem keeruline raamatukokku jõuda. Praegu saavad nad ilusasti piirkonna mõlemasse raamatukokku: Kurtnale ja Kuremäele. 1.jaanuarist 2018 kuulub Mäetaguse raamatukogu Alutaguse Huvikeskuse koosseisu. Haldusreformi tulemusena ja Lüganuse Vallavolikogu määruse 29.01.2015 nr 56 tegutseb Maidla raamatukogu Lüganuse Valla Raamatukogu haruraamatukoguna. Raamatukogu jätkas teenuse osutamist Maidla Koolis nii põhikogu kui ka õppekirjanduse osas. 2019 aastal Narva-Jõesuu linnas raamatukogusid ei likvideeritud, juurde uusi ei loodud ja ühinemisi ei toimunud. Raamatukogu töötab ka Narva-Jõesuu Põhikoolis. Seoses haldusreformiga Olgina raamatukogul muutus nimetus ja on ühes võrgus koos Narva-Jõesuu Linnaraamatukoguga. Seoses Mäetaguse Raamatukogu struktuuri muutmisega likvideeriti Pagari raamatukogu raamatukoguhoidja ametikoht 18. novembril 2012. Alates 19. novembrist 2012 täidab raamatukoguhoidja ülesandeid osalise tööajaga Pagari seltsimaja juhataja. Seoses haldusreformiga on ühinenud 2018 aasta lõpuks kõik Alutaguse valla raamatukogud ja kuuluvad Alutaguse Huvikeskuse struktuuri. Oktoobrist koordineerib raamatukogude tööd ka eraldi inimene, kes allub Alutaguse Huvikeskuse juhatajale. Alates 1. jaanuarist 2019 on neli Toila vallas asuvat raamatukogu viidud ühtse juhtimise alla. Vallaraamatukogu tööd juhib direktor. Toila Vallaraamatukogu struktuuris on kolm haruraamatukogu: Voka raamatukogu, Kohtla-Nõmme raamatukogu, Saka raamatukogu. 1. aprillist 2019 töötab Saka raamatukogu raamatukoguhoidjana rahvamaja juhataja Renna Nõmmiste. Seoses haldusreformiga sai Tudulinna raamatukogu uued ruumid 2018 aasta lõpus ja 2019 aasta jooksul on märgata külastuste ja laenutuste arvu kasvu. Raamatukogu on hea asukohaga, peaaegu küla keskel, ruumid on avarad ja valged, võimalik on kasutada interneti- , paljundamise ja printimise teenust ja loodud on ka nõupidamiste ja ürituste tarbeks ruum. Sügisest alates õpivad kohalikud õpilased seoses kooli sulgemisega lähedalasuvates koolides, mistõttu lahtiolekuajad nendele väga ei sobinud, plaanis on aegade muutmine aastal 2020. Narva Keskraamatukogu töö kiideti heaks ning nõukogu jätkab samas kooseisus. Sillamäe Keskraamatukogu nõukogu liikmed on aktiivsed ja osalevad ka raamatukogu ürituste läbiviimisel. Narva-Jõesuu Raamatukogu nõukogu koos ei käinud 2019. aastal . Jõhvi Keskraamatukogus asus ametisse uus nõukogu. 2019. aastal toimus esimene koosolek. 2.2 Eelarve Tabel 2 Põhieelarve Seisuga 31.12.18. € Seisuga 31.12.19 € Muutus % Eelarve kokku 2711,877 2,816,854 sh keskraamatukogu 346,86 542,785 Personalikulu 1882,233 1,916,872 sh keskraamatukogu 268,76 264,101 Komplekteerimiskulu 363,474 342,082 sh KOV-lt 134,753 118,904 sh riigilt 226,15 223,178 sh keskraamatukogu 35,88 34,827 sh KOV-lt 12,65 12,679 sh riigilt 22,11 22,148 Infotehnoloogiakulu 49,434 42,678 sh keskraamatukogu 6,79 3,33 * * Jõhvi Keskraamatukogu ja Kohtla -Järve Keskraamatukogu 2019.aasta eelarve kasvas seoses alampalga tõusuga. Kuigi raamatukogule eraldati 11 kuu palgafond, sai siiski kõigi töötajate töötasusid veidi tõsta. Seoses linna elanike arvu jätkuva kahanemisega vähenesid riigieelarvelised komplekteerimis-kulud, mõnevõrra kasvas linnapoolne osa . Eelarve raames püsimine on pingeline, kuid Kohtla-Järve Keskraamatukogu on sellega toime tulnud. Vajadusel on saanud aasta lõpus teha eelarve ridade ümbertõstmisi vastavalt vajadusele. Kuid kogu aasta vältel tuleb pidevalt jälgida eelarve kulusid. Narva Keskraamatukogu 2019. aasta eelarvest moodustasid tulud omavalitsuselt 822320 eurot (kasv eelmise aastaga võrreldes 8,78%) ning tulud riigilt 75550 eurot (-3,24%), tulu muudest allikatest oli kokku 36550 eurot (+56,66%). Tööjõukulu oli 638000 eurot (võrreldes eelmise aastaga + 1,58%). Komplekteerimiskulud (95020 eurot) katsid kohalik omavalitsus (20 ,41 %), riigi rahastus (79,22%) ja muud allikad (0,37%). Kohaliku omavalitsuse poolt info- ja kommunikatsioonikuludeks eraldatud rahastus võimaldas tasuda RIKSi ja viirusetõrjeprogrammi eest.Lisarahastust infotehnoloogia ostuks saadi Ameerika Ühendriikide projektist. 2019 aastal vähenes Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu eelarve kokku ja personalikulu. Komplekteerimis- ja koolituskulud on jäänud samale tasemele. Kulud infotehnoloogiale suurenesid. Võrreldes eelmise aastaga Sillamäe Keskraamatukogu eelarve tervikuna kasvas. Infotehnoloogia kulud suurenesid seoses uute skännerite, printerite ja arvutite ostmisega. Personalikulud kasvasid seoses töötasu alammäära tõstmisega. Palgatõus oli miinimumpalka nõudvatel ametikohtadel ning pisut spetsialistidel. Sillamäe raamatukogu töötajate palgad on endiselt kogu vabariigi võrdluses kõige madalamad. 2.3 Projektid Tabel 3 (täielik loetelu) Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud summa Projekti üldmaksumus Kirjandusürituste sari venekeelsetele õpilastele Jõhvi Keskraamatukogus (Eesti Kultuurikapital) 22.02-01.04.2019 400,00 500,00 Emakeelepäeva tähistamine Jõhvi Keskraamatukogus (Eesti Kultuurkapital) 14.03.2019 250,00 350,00 Pärimuskultuuri laager Jõhvi Lastele (Rahvakultuurikeskus) 17.-21.06.2019 1693,00 1800,00 Ida-Virumaa raamatukoguhoidjate suveseminar (Rahvakultuurikeskus) 11.-12.09. 2019 1900,00 2300,00 Mait Vaik ja Allan Vaik õpituba noortele, raamatute esitlus (Eesti Kultuurkapital) 01.10-30.10.2019 300,00 450,00 Raamatukogupäevade tähistamine Jõhvi Keskraamatukogus (Eesti Kultuurikapital) 17.- 27.10.2019 400,00 500,00 Avangardistlikud luulerännakud gümnaasiumi õpilastele (Rahvakultuurikeskus) 01.10-30.12.19 1397,00 1600,00 Jõhvi Keskraamatukogu toetused KOKKU 6340,00 7500,00 Jõulukoolivaheaeg Narva Keskraamatukogus. (Eesti kultuurikapital) 18.11.2019 - 04.01.2020 150,00 200,00 III koolivaheaeg Narva Keskraamatukogus. (Eesti kultuurikapital) 28.01.2019 - 02.03.2019 150,00 200,00 Eesti kirjanikud Narva! (Eesti kultuurikapital) (Eesti kultuurikapital) 17.12.2018 -31.12.2019 600,00 800,00 Sügiskoolivaheaeg Narva Keskraamatukogus. 23.09.2019 - 09.11.2019 300,00 400,00 Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamine Narva Keskraamatukogus. (Kultuuriministeerium) 14.01.2019 - 28.02.2019 332,00 398,00 Raamatukogu sõidab lasteaeda külla. (Eesti kultuurikapital) 02.09.2019 - 05.06.2020 200,00 267,00 Suvi, raamat, jäätis. 01.06.2019 – 01.09.2019 (The Embassy of the United State of America) 01.06.2019 - 01.09.2019 724,29 724,29 Lauamängude Klubi Narva Keskraamatukogus. (Narva Linnavalitsuse kultuuriosakond) 01.01.2019 - 31.12.2019 280,00 280,00 The Embassy of the United State of America Grant № S-EN 100-19-GR 0050 01.10.2019 -30.09.2020 18230,40 18230,40 Narva Keskraamatukogu toetused KOKKU 20966,69 21499,69 Kultuurkapital, Ida-Virumaa ekspertgrupp „Noorte loomekonkurss “Elav klassika November 2019 250 876 Kultuurkapital, Ida-Virumaa ekspertgrupp “Sillamäe laste ja eesti kirjanike sügisesed kohtumised“ Sept.-okt. 2019 350 610 Sillamäe Linnavalitsus, „Eesti keele kohvik“ Aprill-nov. 2019 250 50 Sillamäe Keskraamatukogu toetused KOKKU 850 1536 Narva Keskraamatukogu sai kõige suuremad lisarahastused projektide elluviimiseks Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnalt läbi Grant № S-EN 100-19-GR 0050 18230 ,40 summas. Teised toetusprogrammid ja lasteosakonna projektid, summas 3269 ,29 eurot koos kaasfinantseerimisega, olid suunatud rohkem koolieelikutele, algklasside ja põhikoolide õpilastele. Tänu projektide toetusele lastel oli võimalus tutvuda Eesti kultuuriga, osaleda hariduslikel üritustel ja koolivaheaegade õpitubades. Jätkus töö laste raamatu ja lugemise populariseerimisel. Kõige populaarsemaks osutus projekt „Suvi, raamat, jäätis“ning selle projektiga jätkame ka käesoleval aastal. Aasta lõpus sai lasteosakond toetuse uute projektide läbiviimiseks. Tänu Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna toetusele viidi läbi huvitavad üritused, vestlusklubi kohtumised , 3D printeri õpitoad. Kõige populaarsemaks osutus fotoklubi koolitus „Mobiiltelefoniga pildistamine täiskasvanutele“, mis koosnes 10 kohtumist ja lõppes kursuse lõpetanud õpilaste tööde näitusega, veel peab märkama Media Literacy Workshop’i üritusi, mis õpetab noori paremini orienteeruma infomaailmas. Lastele pakuti 1 kord kuus multifilme vaadata. Sillamäe Keskraamatukogu püüdis suunata noori lugema kirjandusklassikat ning tähtsustama lugemist läbi projekti „Noorte loomekonkurss “Elav klassika”. Projekt “Sillamäe laste ja eesti kirjanike sügisesed kohtumised “ jätkasime Eesti lastekirjanike tutvustamist Sillamäe lastele. Külas olid Kadri Hinrikus, Olga Hiielo, Maie Melts, Ilona Kivirähk. „Eesti keele kohvik “ võimald as kohalikel inimestel suhelda eesti keeles, aidates ületada keelebarjääri. Kohvikus oli loodud sõbralik keskkond suhtlemiseks ja kontaktide loomiseks eesti- ja venekeelse kogukonna vahel. „Sillamäe linna esindamine Šuja linnas (Venemaa) luuletaja Konstantin Balmondi päevadel “ soodustas Sillamäe ja Šuja mäluasutuste koostööd. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng Enamikus raamatukogudes ei toimunud muutusi personali koosseisus. Jõhvi Keskraamatukogus asus kuni direktori valimiseni ametisse direktori kt. Lahkus üks garderoobi töötaja. Ülejäänud personali koosseis jäi samaks. Narva Keskraamatukogus ei toimunud suuri muudatusi personali korralduses. 31.12.2019 seisuga töötas Narva Keskraamatukogus 54 töötajat, sh 28 raamatukoguhoidjat (22 kõrghariduse ja 6 keskeriharidusega), 1 bibliograaf – kõrgharidusega. Võrreldes eelmise aastaga kasvas kõrgharidusega raamatukoguhoidjate arv 2 võrra. 2019. aastal koondati 2 töötajat Kreenholmi raamatukogust. Üks Laste Loomemaja lastekirjanduse laenutuspunkti töötaja (0,5 kohta) asus tööle peamajja (1,0 kohale) ning tema asemele asus tööle uus töötaja (0,5 kohta). 2019. aastal alustasime uue ruumiplaneeringuga lasteosakonna lugemissaalis, kuhu tekkis 1 töökoht juurde. Sellega loodame luua noortesõbraliku ruumikujunduse nii koolituste kui vabaaja veetmise jaoks teismelistele. Energia raamatukogus vahetusid lugemissaali ja laenutusosakonna funktsioonid, selleks et parandada teeninduse kvaliteeti. Narva Keskraamatukogu peamaja 4. korruse osakond jäi enamuses kasutusse väljapanekute ja kunstinäituste jaoks ning 2 korda nädalas tegutsesid Narva Keskraamatukogus Eesti keele maja keelerühmad. Selleks et efektiivsemalt kasutada inimressurssi teistes osakondades, paigaldasime 4. korrusele videovalve ning näitusesaali ruumi jätsime mehitamata. 2019. aastal analüüsiti Lasteosakonna kogu peamajas ja Laste Loomemajas ning otsustati koos mittevajalike teavikute mahakandmise komisjoniga praeguste kogude olukorda ning tehti ettepanek korrastada Lasteosakonna lugemissaali kogu 2020 aasta suveks. 2019. aastal läbis töökeskkonnaspetsialist koolituse ning töökeskkonna parandamiseks otsustati parandada raamatukogu valgustust teise ja kolmanda korruse fuajees ning laenutusosakonnas. Tänu Ameerika Ühendriikide toetusele said palgalisa 2 IT-spetsialisti ja Ameerika Keskuse koordinaator. Pagari raamatukoguhoidja ülesandeid täidab osalise tööajaga Pagari seltsimaja juhataja. Pagari raamatukogu on avatud lugejatele ka nendel aegadel, kui Pagari seltsimaja uksed on avatud. Raamatukogu külastajad on sellega harjunud, et seltsimajast mööda sõites on soovi korral võimalik alati sisse astuda ja raamatuid laenutada ka nendel aegadel, kui ei ole raamatukogu päev. Töötame paindlikult ja võimaluse korral lugejate soove arvesse võttes. Sillamäe Keskraamatukogu personali koosseis ning tööaeg ei muutunud. Personali üldkoosolekutel arutleti 2019.a töötulemuste ja probleemide üle, pandi paika 2020.a eesmärgid. Toimus töötajate töötervishoiu, töö- ning tuleohutusalane juhendamine. Probleemiks jääb s petsialistide mittekonkurentsivõimeline töötasu, mis teeb keeruliseks järelkasvu leidmise. Samuti on see vastuolus raamatukoguhoidja tööle esitatavate kõrgete kvalifikatsiooninõuetega. Koostati ja tutvustati personalile dokumenti „Isikuandmete töötlemise kord Sillamäe Raamatukogus“. Toila Vallaraamatukogu koosseisus on direktor ja kolm raamatukoguhoidjat. Direktor ja kaks raamatukoguhoidjat Voka ja Kohtla-Nõmme) töötavad täiskoormusega, Saka raamatukogu raamatukoguhoidja töötab osakoormusega 0 ,25 ametikohta. Voka Raamatukogu ja Tammiku haruraamatukogu ruumides on avatud Omniva postipunkt. Kohtla-Nõmmel on postipunkt avatud raamatukogu lahtiolekuaegadel. Saka Raamatukogu on avatud kümme tundi nädalas. Iga kuu viimasel reedel on raamatukogudes sisetööpäev ja siis on raamatukogud lugejatele suletud. Kiikla Raamatukogus täidab raamatukoguhoidja ülesandeid rahvamaja juhataja. 2.4.1 Ülevaade täiendkoolitusest Lisa 1 Raamatukogutöötajad osalesid 226 erineval koolitusel, kokku 3008 tunni ulatuses. Mitmed koolitused olid korraldatud projekti raames ja tasutud IVOL-i või valla/huvikeskuse eelarvest. Koolitused olid enamasti seotud erialase kompetentsi tõstmisega, digioskuse arendamisega ja isikuandmete kaitsega. Osaleti suveseminaridel, infopäevadel, loengutel, esmaabikoolitustel. 2019 .a korraldas Jõhvi Keskraamatukogu maakonna raamatukogutöötajatele 8 koolituspäeva, nende hulgas 2-päevase Suveseminari Pagari seltsimajas. Koolitustel olid järgmised teemad: isikuandmete kaitse, kogemusi ja näpunäiteid individuaalkoolituste läbiviimiseks, sõnakunsti oskused, mitteverbaalne kommunikatsioon, teenuste disain, raamatukogu kui idee inkubaator, tööelu kvaliteet, ajaplaneerimine jne. Aasta viimane seminar viidi läbi Saka raamatukogus, kus toimus kohtumine ´´ Minu Setomaa´´ autori Anneli Laaneotsaga. Suuremate koolituste läbiviimiseks saime toetust ka Kultuuriministeeriumilt. Koolitustel osalesid raamatukoguhoidjad kaasa arvatud Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve raamatukogudest. Koolitusi saadi erinevatel teemadel sh töötervishoiu-ja tööohutusalane väljaõpe, privaatsusõigus, andmekaitse reform, isikuandmed ja nende töötlemise põhimõtted. Rõhuasetus oli sel aastal juhtimis- ja andmekaitsealastel koolitustel. Neli töötajat osales meeskonna juhtimise koolitusel. Samuti panustati kvalifikatsiooni tõstmisesse ja digipädevusse. Üks töötaja lõpetas Eesti Rahvusraamatukogu kutsekoolituse ja teine alustas õpinguid. Tundides 806 AT. Kohtla-Järve Keskraamatukogus osaleti kokku 25 koolitusel. Võrreldes eelmise aastaga oli see arv mõnevõrra väiksem (2018 – 34). Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitusi oli 6. Kokku sai koolitust 28 töötajat. Tundides 644 AT (eelmisel aastal 865 AT). Koolitust saadi erinevatel teemadel: meeskonna juhtimine, kuidas õpetada eakaid jne. Nii nagu möödunud aastal, pandi rõhku just töötajate digioskuse arendamisele, et vajadusel abistada raamatukokku tulnud inimesi, kes mujalt abi ei saa või ei oska küsida. Seoses üha suureneva nutiseadmete kasutamisega on raamatukogul hea võimalus korraldada selle teemalisi individuaalkoolitusi (ID-kaardi kasutamine, Smart ID, jm .). Üks suurematest koolitustest oli Rahvusraamatukogu poolt korraldatud "E-kodaniku juhendajate koolitus" (256 AT 16 töötajale). Kuna raamatukogud peavad üha rohkem oma üritustele reklaami tegema, siis oli hea võimalus osaleda Rahvusraamatukogu poolt korraldatud selle teemalisel praktilisel koolitusel "Ideest ürituseni", kus osales üks inimene. Osaleti ka suveseminaril Võrumaal ja Setomaal, samuti maakonnaraamatukogu poolt korraldatud seminaridel. Enesetäiendamiseks loevad töötajad ajakirja „Raamatukogu“, et kursis olla Eestis ja mujal maailmas raamatukogunduses toimuvaga. Osalemine erinevatel üritustel laiendab ka töötajate silmaringi. Lisaks oma raamatukoguüritustele käidi kirjanikega kohtumas Jõhvi Keskraamatukogus. Narva Keskraamatukogu raamatukoguhoidjad osalesid E -Kodaniku juhendajate koolitusel. Samuti aktiivselt võeti osa erialastest täienduskoolitustest, mis on korraldatud Rahvusraamatukogu, ERÜ, Narva Linnavalitsuse poolt. Kuulati kultuuri- ja ajaloovaldkondade loenguid Narva Kolledžis ja kodulootemaatilistel konvirentsidel. Sillamäe Keskraamatukogu töötajad osalesid teiste asutuste poolt korraldatud täienduskoolitustel. Tänu Jõhvi Keskraamatukogu ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu poolt korraldatud koolitustele said Sillamäe raamatukogutöötajad end pidevalt erialaselt täiendada. Praktika Tallinna Keskraamatukogus andis meie töötajale juurde nii erialaseid teadmisi kui ka eesti keele praktikat. Häid praktilisi oskusi ning inspiratsiooni andsid jätkuvalt raamatukogude suveseminarid. Osalesime Ida-Viru maakonna raamatukogutöötajate suveseminaril ning Eesti r ahvaraamatukogude suveseminar-laagris. Kasutasime võimalust osaleda tasuta koolitustel, näiteks, Tartu Ülikooli Täiendusprogramm „Infopädevus“, TÜ Narva kolledži Täiendusprogramm „Esto-Russika VII“, MTÜ Eesti Instituut Koolitusprogramm “Kultuurisamm”. Üks töötaja omandab Tartu Ülikooli Narva Kolledžis kõrgharidust. Kurtna Raamatukogu osales lisaks erialaste ja Jõhvi Keskraamatukogu poolt korraldatud koolitustele seminaril „Laps kirjanduses“. Arutleti, kas huumor on alati ühesugune või võib see ilmneda ka mitmel viisil. Uuriti, kas iroonia, must huumor ja sarkasm töötavad ainult täiskasvanute või siiski ka laste peal. Jälgiti, kuidas inimeste huumoritunnetus on ajas muutunud ning mil määral see mõjutab inimeste raamatuoste. Analüüsiti, kuidas on seotud huumor ja lasteraamatuillustratsioon. Mõeldi ka selle üle, milline raamat jääb lapsepõlvest kõige paremini meelde – kas kõige naljakam või kõige kurvem? 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel 4 Koolituse aeg Koolituse teema Koolitaja Koolituse maht/kestus Raamatukoguhoidjate arv/ KOV-de arv 21.03.19 Isikuandmete kaitsest raamatukogudele Jõhvi Vallavalitsus 5 25 Kokkuvõte 2018. aasta aruannetest Jõhvi KRK Kogemusi ja näpunäiteid individuaalkoolituste läbiviimiseks K-J KRK 4.04.2019 Loova Pliiatsi sõnakunsti koolitus Imbi Paju 5 26 Topoteek kui kogukonna virutuaalmuuseum Toila Vallaraamatukogu 11.-12.09. 2019 Pagari suveseminar Jõhvi KRK Ülli Kukumägi Taavi Tamm Alutaguse Huvikeskus 16 26 9.10.2019 Raamatukogu kui ideede inkubaator Jõhvi KRK Anu Piirimaa 5 25 Jaapani kultuurist ja kirjandusest Kairi Jets 5.11.19 Ajaplaneerimise õpituba Jõhvi KRK Kaire Viil 6 27 Tööelukvaliteedi töötuba Merle Kaljus Kirjanike Tuur Jõhvi KRK 29.11.2019 Rahva Raamatu kliendipäev Tallinnas Jõhvi KRK 6 25 Ekskursioon Filmimuuseumis 13.12.2019 Maakonnatöötajate jõuluseminar Jõhvi KRK 4 26 Kohtumine raamatu ´´Minu Setomaa´´ autori Annela Laaneotsaga Reisimuljed Brüsselist Lea Rand, ERÜ maaraamatukogude sektsiooni juhataja Jõuluaegne meisterdamine 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised : LISA 2 Avalikult võtsid sõna töötajad Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe Keskraamatukogust. Jõhvi Keskraamatukogu direktori kt esines järgmiste ettekannetega. Pagaril toimunud suveseminaril Jõhvi eakate päevakeskuses Jõhvi Vallavalitsuses toimunud igakuisel eakate üritusel Jõhvi Keskraamatukogu teenindusjuht esines Iidla pensionäride päevakeskuses ettekandega teemal ´´Jõhvi Keskraamatukogu teenused´´. Jõhvi Keskraamatukogu lasteosakonna töötaja ettekanne „Eesti lastekirjanduse tõlgetest vene keelde” Ida-Virumaa vene keele sektsiooni õpetajatele. Lastetöö spetsialist esitas ettekande Eesti keele klubile Jõhvi päeval Jõhvit kajastavatest raamatutest, Rumeenia Vabariigist. Lasteosakonna raamatukoguhoidja ettekanne nukkude käsitöö näitusel Mustvees, Jõgeval. Kohtla-Järve Keskraamatukogu laenutusosakonna töötajad esinesid Jõhvi Kirjandusklubis, Kohtla ajalooringis, Kohtla-Järve pensionäride päevakeskuses. Teemadeks "Virumaa kirjandusauhind", "Emakeelepäev", "Uuemad raamatud Kohtla-Järvest". Ahtme haruraamatukogu töötajad esinesid 9 korral ettekannetega Ahtme linnaosa pensionäride päevakeskuses. Narva Keskraamatukogu direktor ja asedirektor esinesid ERR Raadio 4 stuudios, ETV-s ja PBK-s. Narva Keskraamatukogu töötajad esinesid Narva linna üldhariduskoolides raamatukoguhoidja ameti ning raamatukogu teenuste tutvustamise ja populariseerimise eesmärgil. Samuti pakuti Narva Keeltelütseumi vanemate klasside õpilastele „Raamatukoguhoidja vari “ ürituses osaleda raamatukoguhoidja töö rolli kogukonnas selgitamise ja populariseerimise eesmärgil. Narva Keskraamatukogu töötajad esinesid ettekannetega 6 korda. Narva Keskraamatukogu asedirektor ja bibliograaf esinesid ettekandega „Koduloo tegevus Narva Keskraamatukogus “ Tosno raamatukogus (Leningradi oblast). Samuti osales raamatukogu töötaja Petrozavodski ajaloolisel konverentsil ning Ivangorodi Muuseumi poolt korraldatud ajalookonverentsidel. 2 korda võtsime osa virtuaalsiltidest ettekandetega. Sillamäe Raamatukogu esindajad tegid ettekande Ivanovi Ülikooli Šuja osakonna poolt korraldatud XXXI Balmondi lugemistel ja Šuja Konstantin Balmondi muuseumi rahvusvahelisel konverentsil. Teemaks oli Konstantin Balmondi side Eestiga ning Bernhard Linde artikkel " Kohtamisi vene kirjanikega" ( Looming 1940 , nr 8). Töötukassa tellimisel viidi nende klientidele läbi loeng “Sillamäe linna ajalugu”. Esinemas käidi Sillamäe pensionäride päevakeskustes, kus räägiti kunsti- ja kirjanduse klassikutest, tutvustati ja laenutati uudiskirjandust. Kokku oli 25 esinemist. Rahvusvahelisel fotofestivalil „Narva sügis “ tegi Sillamäe raamatukogu esindaja kodulooandmebaasi põhjal ettekande „Fotod säilitavad ajalugu“. Kurtna Raamatukogu juhataja esines Maaraamatukogude teabepäeval Nooras 25. märtsil . Ettekande teema puudutas haldusreformi mõjusid Alutaguse valla raamatukogudele ning põhines Kurtna raamatukogu juhataja lõputööl. Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu töötajad on esinenud raamatukogu üritustel. Oleme rääkinud kirjanike elust ja loomingust ja näituste avamistel. Toila Vallaraamatukogu direktor tegi kokkuvõtte ERÜ maaraamatukogude sektsiooni tegevusest ERÜ aastakoosolekul, jagas reisimuljeid Brüsselist Voka eakate seltsingus ja maakonna jõuluseminaril. Ajakirjas Raamatukogu 5/2019 Mihkel Voldile antud intervjuu sellest, mis tööl rõõmu valmistab ja mis häirib. Samast ajakirjanumbris on ka Lea Ranna artikkel maaraamatukogude sektsiooni 28. suveseminarist ja päris esimesest, 1991. aastal toimunud seminarist. Toila Raamatukogu töötaja on juhendanud õpitube nii lastele kui täiskasvanutele. 2.4.4 Erialahariduse omandamine . Jõhvi Keskraamatukogu üks töötaja lõpetas Eesti Rahvusraamatukogu kutsekoolituse ja teine alustas õpinguid. Kurtna Raamatukogu juhataja lõpetas 2019. aastal Tartu Ülikooli infokorralduse eriala raamatukogu suunal ning omandas rakendusliku kõrghariduse. Narva Keskraamatukogu töötaja omandab kõrgharidust Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. 2.4.5 Töötajate tunnustamine . Jõhvi Keskraamatukogu pälvis tänukirja Ida-Viru Keskhaiglalt doonorluse edendamise eest, Alutaguse Huvikeskuselt abi ja toetuse eest ning Viru Instituudilt tõhusa koostöö eest. Jõhvi Keskraamatukogu teenindusjuht pälvis tänukirja Viru Instituudilt esimese Virumaa noorte käsitöönäituse korraldamise eest. Kohtla-Järve Keskraamatukogu laenutusosakond pälvis Ida-Virumaa TÕN-i tänukirja viktoriini “Kas tunned oma linna...” eest. Üks töötaja osales ja sai esikoha Narva Loomemaja fotonäitusel Kohtla-Järve linna ajaloo käsitlemise eest. Mäetaguse Raamatukogu töötaja sai Alutaguse Huvikeskuse tänukirja ja valla hõbesõle 25 tööjuubeli puhul Mäetaguse raamatukogus. 2019. aastal valiti Narva Keskraamatukogus kaks „Aasta tegijat“. (Jelena Sergejeva ja Veera Korotkova). Pagari Raamatukogu töötaja sai Alutaguse Vallavalituse tänukirja „ Kogukonna kultuurilise eripära hoidmise ja panuse eest Alutaguse valla kultuuriellu“. Püssi Raamatukogu töötaja sai Lüganuse Valla Tänukirja: “Pikaajalise ja eduka kultuurielu edendamise eest .“ Sillamäe Keskraamatukogu üks töötaja sai Eesti Vabariigi aastapäeval Sillamäe linna tänukirja ja teine töötaja linna tänukirja linnapäeval. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine . LISA 3 Kõik raamatukogud on kohalike omavalitsuste halduses. Asukohti peetakse sobivaks. Paljud asuvad keskustes samas hoones mõne muu asutusega (rahvamaja, vallamaja, huvikeskus, muusika- ja kunstikool). Jõhvi Keskraamatukogu üldine eesmärk on töö uue raamatukogu valmimise nimel. 2019 aastal alustas uus nõukogu oma tööd ja esimese koosoleku teemadeks olid raamatukogu puuduste kaardistamine ja likvideerimise planeerimine. Esimese asjana parandati katuse lekkekohad. Viimastel aastatel olid probleemid katusega väga sagedased, mistõttu sai põhjalikult kahjustada lasteosakonna põrand ja lagi. Teine väga oluline saavutus oli suure digiekraani ostmine lugemissaali, et parandada ürituste ja koolituste kvaliteeti. Enne oli kasutusel vana digiprojektor ja väikesemõõtmeline ekraan, ning seoses raamatukogu ürituste arvu kasvuga ei täitnud enam enda funktsioone. Samuti vahetati välja viimased vanad monitorid lugemissaalis ja töötajate kabinettides. Laenutus- ja lasteosakonnas toimus ruumide ümberplaneerimine, et saada kitsastes oludes töötavas raamatukogus juurde kasulikku pinda. Hädavajalikud ümberkorraldused toimusid ka lugemissaalis ja töötajate puhkeruumis. Alates 2018 oli Jõhvi Keskraamatukogul mitu ettekirjutust. 2019 tegeleti lisaks muule ka nende ettekirjutuste täitmisega. Kolmanda olulise asjana alustas Jõhvi Keskraamatukogu noorteala sisustamist: osteti kolm uut arvutikomplekti. Raamatukogu sai PRIA LEADER-projektitoetuse Kirderanniku Koostöökogule esitatud projektile meetmest "Elukeskkonna arendamine". Alajõe, Iisaku, Kuremäe, Kurtna ja Pagari raamatukogud remonditöid ei teinud ja selleks puudub ka vajadus. Ruumid on avarad ja heas seisukorras. Kiiklas aasta jooksul remonditööd ei tehtud, lõpule jõudis hoone välisfassadi soojustamine ja värvimine. Kiviõlis remonditi lagi, üksiti uuendati valgustust lugemissaalis ja osaliselt kojulaenutuses. Tulevikus on vaja kogu valgustust uuendada, peaust vahetada. Invatrepp on ajapikku ise ohtlikuks muutunud ja vajab remonti. Lüganuse raamatukogu Varja laenutuspunktis vahetati lae kandetala ning krohviti ja värviti korstnajalg. Maidlas vahetati laevalgustis läbipõlenud valgustorud. Raamatukogu (ühtlasi ka rahvamaja) välisfassaad vajab juba aastaid parandamist, sest maja ehitusaasta on 1999, hoone on vajunud ja arvatavasti on teda kahjustanud ka kaevanduse lõhkamistööd. Nõuetekohaselt ei toimi teeäärne postidel valgustussüsteem. Pagari raamatukogus jääb talvine kütmine murekohaks, sest temperatuuri kõikumine on väga suur. Raamatukogus on 2 ahju ja õhksoojuspump, mida kütteperioodil peab iga päev kütma. Püssi raamatukogu vajab remonti, väga kehvas seisus on aknad. Elektrisüsteem vajab uuendust. Toila Vallaraamatukogu 2019. aastal said uut inventari soetada kõik valla raamatukogud. 2018. aasta lõpus uued ruumid ja uue mööbli saanud Kohtla-Nõmme raamatukogu. 2019. aastal sai ka mõned uued riiulid. Voka raamatukogu sai uue lugemislaua ja toolid, Saka raamatukogu kolm uut riiulit lastenurka ja Toila raamatukogu paar uut näituseriiulit. Saka raamatukogu asub samas hoones Saka rahvamajaga. Ruumid on väikesed, kuid piisavad teenuse pakkumiseks. Suuremate ürituste korraldamiseks on võimalik kasutada rahvamaja saali. Kohtla-Järve Keskraamatukogu ja harukogude asukohad on sobivad ja lugejatele kättesaadavad. Remondivajadus on jätkuvalt kõigis osakondades. 2019 .aastal vahetati seoses Päästeameti ettekirjutusega avariiväljapääsu loomiseks Sompa haruraamatukogus üks aken. Kuna raamatukogu asub Sompa klubi ruumides, siis finantseeriti need tööd klubi eelarvest. Narva Keskraamatukogu paikneb tänaseks Narva linnas 4. hoones , üldpinnaga 4705 m2 (Energia raamatukogu, Kreenholmi raamatukogu ja Narva Laste Loomemaja laste kirjanduse teeninduspunkt). Narva Keskraamatukogu aadressil Malmi 8 ruumid ja Energia raamatukogu ruumid vajavad remonti ning osaliselt valgustuse välja vahetamist. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti poolt sai lõpule viidud Raekoja platsi detailplaneering koos raamatukogu uue asukohaga 2019. aastal paigutati uued valgustid laenutusosakonda ning teise ja kolmanda korruse fuajeedesse. Selleks et efektiivsemalt kasutad inimressurssi teistes osakondades, paigaldasime 4. korrusele videovalve ning nimetatud ruume saavad külastajad kasutada iseseisvalt open library põhimõttel kohtumisteks, töötubadeks ning õppeklassidena. Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiseks kulus 2019. aastal 103690,64 eurot. 2019. aastal kulutati remonditöödeks 11 964 eurot – pisiremonti tehti Energia raamatukogus, kus vahetati välja tuletõkkeuks. Peamajas remonditi esimese korruse fuajee, vahetati välja valgustid teise ja 3 korruse fuajees ning laenutusosakonnas. Alustati MakerLbi ventilatsioonisüsteemi väljaehitamise kava koostamist. Haldustegevus piirdus maja töökorras hoidmisega ja võimaldas tasuda kommunaalteenused ja haruraamatukogude üüri täies mahus. Muret tekitab endiselt Narva Keskraamatukogu tasuta parkimiskohtade vähesus, mis tekkis Narva linnas uue parkimiskorra kehtestamisega. Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu asub ühes majas Laste Muusika-ja kunstikooliga, Huvikeskusega ja Noortekeskusega. Hoone on kahekorruseline. Raamatukogu asub soklikorrusel 2005 aastast. 2019 aastal eraldas kohalik omavalitsus raamatukogu remondiks 10000 eurot. Külastajate teenindamine toimub nüüd internetipunkti ruumis, mis on avaram ja valgust on ka rohkem, toimus väike kolimine. Kevadel värviti teenindamise ruumi seinad, vahetati laevalgustid ja põrandakate, remonditi ventilatsioonisüsteemi. Inventarist ostsime nõupidamiselaua, uued toolid, 2 tugitooli. Sillamäe Keskraamatukogu ja harukogu asukohad on head ja hästi ligipääsetavad. Keskraamatukogu ruumid on renoveeritud ja varustatud uue mööbliga. Haruraamatukogu hoone on rahuldavas olukorras. Keskraamatukogus kiletati klaasfassaadi, haruraamatukogus tehti Päästeameti ettekirjutuse tulemusel uued evakuatsiooni välistrepid. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele . Juurdepääs liikumispuudega inimesele on hetkel tagatud 8 maakonna raamatukogus (Mäetaguse, Maidla, Kiviõli, Voka, Pagari, Kohtla-Järve KRK, Narva KRK, Sillamäe KRK). Teistes raamatukogudes on juurdepääs tagatud osaliselt või puudub. Põhjuseks on kas teisel korrusel asumine, vajaduse puudus või kõrge välistrepp. Jõhvi Keskraamatukogus pääseb ratastooliga ainult esimesele korrusele. Liikumispuudega inimestel on raskusi Kohtla-Järve Keskraamatukogu Oru ja Sompa haruraamatukokku pääsemisega, kuigi viimasesse on paigaldatud klubi treppidele liikumist kergendavad käsipuud. Kaldtee puudub. Ülejäänud raamatukogudes on sissepääsu juures kaldteed. KRK lugemissaalis käib küllaltki palju erivajadustega inimesi – Multipleksis OÜ, Invaliidide Ühenduse liikmeid. Kuna Keskraamatukogu lugemissaali ürituste saal asub teisel korrusel, siis on liikumispuudega inimesel raskendatud sinna pääsemine. Narva Keskraamatukogus ja Kreenholmi haruraamatukogus ning Laste Loomemaja laenutuspunktis on tagatud juurdepääs liikumispuudega inimestele. Mäetaguse Raamatukogus on juurdepääs ratastooliga mida välja arvatud talvisel perioodil ka kasutatakse. Sillamäe Keskraamatukogus on ratastoolis külastajatele juurdepääs tagatud. Külastajate jaoks on puiestee poolt mugav sissepääs koos kaldteega. Kõik ruumid asuvad esimesel korrusel. Haruraamatukogus on liikumispuudega inimestele tagatud juurdepääs 1.korrusele. Sonda Raamatukogu on olemas kaldtee, aga pisut liiga järsk. Kõrvalise abiga on võimalik raamatukokku pääseda. Liikumispuudega inimestel puudub Toila raamatukogusse endiselt ligipääs. Kahjuks ei ole see ainult raamatukogu, vaid terve maja probleem. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Maakonna 3 raamatukogu ja nende haruraamatukogud jätkavad kasutada raamatukogutarkvara RIKS (Kiviõli, Sillamäe, Narva), teised raamatukogud kasutavad raamatukogutarkvara URRAM. Suuremaid arendustegevusi ei toimunud. Enamik raamatukogusid on infotehnoloogilise baasiga rahul. Jõhvi Keskraamatukogu ostis uue digiekraani lugemissaali, et parandada ürituste ja koolituste kvaliteeti. Enne oli kasutusel vana digiprojektor ja väikesemõõtmeline ekraan, ning seoses raamatukogu ürituste arvu kasvuga ei täitnud enam enda funktsioone. Samuti vahetati välja viimased vanad monitorid lugemissaalis ja töötajate kabinettides. Arvuteid uuendatakse pidevalt. Jõhvi Keskraamatukogu noortealale osteti kolm uut arvutikomplekti. Raamatukogu sai PRIA LEADER-projektitoetuse Kirderanniku Koostöökogule esitatud projektile meetmest "Elukeskkonna arendamine". Iisaku Raamatukogu hindab oma arendustegevust heaks: uudse lahendusena on statsionaarne projektor-ekraan lugemistoas, samuti Wi-Fi leviala ja tööarvuti (sülearvuti ja kuvar). Kiviõli raamatukogus uuendatakse pidevalt aruteid. Kiviõli Raamatukogus uuendatakse pidevalt arvuteid. Raamatukogul on projektor, ekraan, kaamera, uus teler. Kuremäe, Tudulinna ja Tammiku raamatukogu külastajatel on võimalus lisaks arvutite ja interneti kasutamisele teha koopiaid, printida ja skaneerida dokumente. 2019 .aastast on ka Wifi leviala kasutatav ilma paroolita. Raamatukogu sai uue lauatelefoni, mis on ühendatud valla ühisesse sidevõrku. Kurtna Raamatukogus on samas kiire Wi-Fi, lugejate käsutuses on kaks internetiühendusega arvutit, probleemide korral saab valla IT-töötaja käest alati nõu ja abi. Maidlas on kasutusel Windows 7 operatsioonisüsteemi arvutid, selle tarkvaraga arvutid ei saa uuendusi, ei ole turvalised, mõned programmid ei käivitu. Soovitatav oleks üle minna Windows 10 operatsioonisüsteemile. Pagari raamatukogus parandati WI-FI leviala kiirust. Sonda raamatukogus osteti uus tööarvuti. Kohtla-Järve Keskraamatukogus suuri arendustegevusi infotehnoloogia valdkonnas ei toimunud. Toimub pidev arvutite uuendamine või väljavahetamine. Narva Keskraamatukogu sai kohaliku omavalitsuse poolt info- ja kommunikatsioonikuludeks eraldatud rahastuse, mis võimaldas tasuda ainult RIKS-i eest. Läbi koostöölepingu Vaata Maailma SA kaudu saabunud arvutid hakkasid rivist välja minema, seega tehes muudatusi eelarve ridade vahel, soetati aasta lõpus 5 arvutikomplekti, ühe monitori, ühe multimeediaprojektori ja tšekiprinteri. Raamatukogu Facebooki ja VKontakte lehekülge täiendatakse pidevalt nii eesti kui vene keeles, mille tulemusena on külastajate arv suurenenud. Virtuaalkülastused koduleheküljel suurenesid 85 ,07 % võrra. Eelarve piiratud võimalused ei võimaldanud suuremahulisi arendustegevust infotehnoloogia vallas. Narva-Jõesuu Raamatukogu info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud olid 2300 eurot, soetati uue kontorikombaini Brother ja tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab A. Infotehnoloogia arendustegevuse valdkonnas uusi lahendusi ei olnud. On internetiühendus ja Wi-Fi, kiirus on 51. Töökeskkond arvutites on Windows 10. Sillamäe Keskraamatukogus on kaasaegne arvutitehnika ja internetiühendus. WiFi levi on olemas kõikides raamatukogu osakondades. Kokku on 58 arvutit, nendest kasutajatele 28. Lugejate poolt on kõige populaarsemad Skype kasutamine, arvuti kaudu filmide vaatamine ja muusika kuulamine. Rakendati töösse raamatukogutarkvara RIKS uuendused. 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine Valdade raamatukogudele (välja arvatud Iisaku ) ja nende harukogudele (kokku 20 raamatukogu) komplekteerib teavikud maakonna keskraamatukogu ülesannetes Jõhvi Keskraamatukogu. Kaks linnakogu - Kiviõli ja Narva-Jõesuu (N-Jõesuu linna 4-st raamatukogust 1) komplekteerivad oma teavikud iseseisvalt. Oma komplekteerimisosakonnad on ka maakonna 3 suure linna Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva keskraamatukogudel. Jõhvi keskraamatukogu ja vallaraamatukogud Raamatute jm teavikute valimine toimub erinevate tarnijate saadetud nimekirjade järgi. Eestikeelsete kohta saadetakse uute raamatute infot hulgitarnijate (Rahva Raamat, Apollo, RaamatuKodu) poolt igal nädalal, venekeelsete kohta kahe kuni nelja nädala tagant (Rahva Raamat, Sinonim). Peale nende suuremate kirjastuste kuu ilmumisplaanid, allahindluste pakkumised kas kirjastuste või teemade kaupa. Lisaks on võimalik Rahva Raamatust soovi korral tellida näidiseid, kui pelgalt nimekirja järgi ostuotsuse tegemine kahtlusi tekitab. Venekeelse (liigilise) kirjanduse valikuvõimalust on suurendanud Inforing Media OÜ vahendusel Kniga24-st ostmine. Tarne suhteliselt kiire (väiksemate tellimuste puhul) ja ka hinda langetati raamatukogusõbralikuks. Teavikud tellitakse kõige soodsamat hinda pakkuvalt tarnijalt. Eestikeelsed raamatud saabuvad tarnijatelt üldjuhul kiiresti (2-3 päeva), va . mõned erandid, kui raamatut pole laos, vaid seda peab tagasi kutsuma kauplusest. Venekeelsetega on tarneaeg kuni 1-2 kuud, vahest veelgi kauem. Info edastatakse operatiivselt Jõhvi keskraamatukogu komplekteerimisosakonna poolt valdade raamatukogudele ja keskraamatukogu erinevatele osakondadele e-postiga, soovid paneb igaüks ise kirja komplekteerimisosakonna poolt loodud (nimekiri kopeeritud tarnija pakkumisest) Google Drive dokumenti. See süsteem aitab ühtlasi vallaraamatukogudel soovi korral dubleerimist vältida, sest on kohe näha, milline raamatukogu üht või teist teavikut tellib. Keskraamatukogudes osalevad komplekteerimisotsuste tegemisel mitme osakonna töötajad. Kõik tellimused sisestatakse komplekteerimisosakonnas raamatukogusüsteemi URRAM. Järelkomplekteerimist teostatakse jooksvalt vastavalt raamatukogude soovidele kui ka erinevate sooduspakkumiste ajal. Iga kord vaadatakse leidumus üle, kui kuulutatakse välja erinevad nominatsioonid, laureaadid (Kultuurkapital, 25+5 kaunimat, Hea Lasteraamat, Põlvepikuke, Nukits jne). Ka need nimekirjad on Google Drives. 2019 .a . osteti teavikuid 31 erinevalt tarnijalt. Teavikute saabumisel kontrollitakse vastavust tellimusele, võetakse URRAMis kõik arvele. Vene- ja muu võõrkeelsete raamatute osas tuleb enamjaolt alustada kirje loomisega nullist. Import Venemaa raamatukogude kataloogist tihti ei toimi , otsing tulemust ei anna. Töö venekeelse (ja muu võõrkeelse) raamatuga on palju aeganõudvam kui eestikeelsega. Ostetud raamatute nimetuste arv (auvised, elektroonilised ja muud liiki teavikud ei kajastu nimetuste arvus) näitab kolmel viimasel vaadeldud aastal Jõhvi keskraamatukogu komplekteerimispiirkonnas suurenemist. 2017 .a . 3075 nimetust, 2018.a. 3373 , 2019.a. 3876.. nimetust . Nimetuste arvu suurenemine tähendab ka suurenevat aja- ja tööjõukulu. Samas ühe nimetuse eksemplaarsus on mitmeid aastaid järjest kahanenud. Uute teavikute üleandmine suurematele (Jõhvi, Kuremäe, Voka, Toila, Mäetaguse, Lüganuse , Püssi, Sonda) raamatukogudele 2 korda, väiksematele 1 kord kuus. See sõltub teavikute ostmiseks olevast rahasummast ja transpordist. Kuremäe, Voka, Toila raamatukogude juhid on ise väga huvitatud uute raamatute kiiremast kättesaamisest. Väga operatiivselt korraldatakse Lüganuse valla raamatukogude uute teavikute transport keskkogust kohtadele . Kohtla-Järve Keskraamatukogu komplekteerimisosakond hangib teavikuid 3 osakonnale ja 3 haruraamatukogule. Tööprotsessid ja tarnijad on paljus sarnased Jõhvi raamatukoguga. Narva Keskraamatukogu ja Sillamäe Keskraamatukogu kasutavad raamatukogusüsteemi RIKS. Lisaks eespool nimetatud vene kirjanduse tarnijatele ostavad Narva ja Sillamäe raamatukogud teavikuid OÜ-lt Lomelius. Perioodikat tellivad kõik raamatukogud iseseisvalt erinevate tellimissüsteemide (otse väljaandjalt, Express Post, Ekspress Meedia AS, tellimine.ee, Omniva jt) kaudu. Erand on ajakiri „Raamatukogu“, mis on maaraamatukogudele tellitud Jõhvi keskraamatukogu poolt riigi rahast koondtellimusena. Venekeelset perioodikat tellitakse peamiselt Lehepunktist ja Edusamm Postist. Teavikute komplekteerimiskulu Ida-Viru maakonnas oli 2019.a. 380 145 eurot, mis võrreldes 2018.a. summaga 363 474 €, oli 4 ,58 % rohkem. Sellest riigiraha 222120€ (võrreldes 2018.a. -4030 € ehk -1 ,78 %) KOV raha 155945€ (võrreldes 2018.a. +21192 € ehk +15 ,73 %) muudest allikatest 2008 € (võrreldes 2018.a. -563 € ehk -21,9%) Kesk-ja linnaraamatukogud said jätkuvalt riigilt raha rohkem kui omavalitsustelt, vallaraamatukogud vastupidi. Maidla ja Soonurme raamatukogu KOV raha oli 2018.a. võrreldes 50% suurem, st vald tõstis teavikute raha riigirahaga võrdsele tasemele. Komplekteerimiskulu 1 elaniku kohta oli kesk- ja linnaraamatukogudest suurim Kiviõli linnaraamatukogul, 3 ,5 € . Jõhvi keskraamatukogu komplekteerimissumma elaniku kohta oli 3 ,2 €, Sillamäe keskraamatukogul 3 € Kohtla-Järve keskraamatukogul 2,4 € Narva keskraamatukogul 1,6 €. Maakogudest kõrgeim Vaivara (N-Jõesuu haru) raamatukogul 11 ,9 €, järgnevad Kurtna 11,3 € , Tudulinna 9,9 € , Sinimäe 7,7 € Madalaim kulu tõenäoliselt endiselt Sakal (2018. oli 2 €, 2019 veelgi vähem), aga tema numbreid ei ole üheski statistilises tabelis välja toodud, sest on 2019.a. alates Toila Vallaraamatukogu harukogu. Samas on statistilistes tabelites eraldi välja toodud N-Jõesuu harukogude (Vaivara, Sinimäe, Olgino) näitajad. Teavikute raha sai Sakal otsa juba septembrikuus. Alla 4 € elaniku kohta oli Alajõe raamatukogul. Kakskeelsetel Jõhvi, K-Järve ja Kiviõli raamatukogul tuleb tegelikult ühe elaniku peale väiksem summa, sest nn pearaha eest tuleb komplekteerida kahele keelegrupile (sõltub laenutajate ja laenutuste proportsioonist). Komplekteerimiskuludest kulus maakonna peale kokku 74% raamatutele , ülejäänud osa perioodikale, auvistele ja muud liiki teavikutele. 2019 .a . soetati Ida-Virumaa rahvaraamatukogudes juurde 41424 teavikut (arvestusüksust) . Sellest: raamatuid 39773 eksemplari ehk 96,01%, (2018.a. 42065 eks) ajakirju 1149 aastakäiku ehk 2,77%, (2018.a. 1188 aastakäiku) auviseid 320 eksemplari ehk 0,77%, (2018.a. 240 arvestusüksust) elektroonilisi teavikuid 10 eksemplari ehk 0,02%, (2018.a.8 eksemplari) muid teavikuid 172 arvestusüksust ehk 0,42%, (2018.a. 172 arvestusüksust) Kuigi komplekteerimiskulu oli 2018.a. võrreldes 4,58% rohkem, siis teavikuid saadi 2218 arvestusüksust vähem ehk -5,08%. 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Raamatukogude fonde komplekteeriti, lähtudes rahvaraamatukogude komplekteerimise põhimõtetest, kultuuriministri 09.01.2015. a määruses nr 1 sätestatud tingimustest, omavalitsustega sõlmitud lepingutest. Oluline oli maakonna elanike rahvusliku koosseisu ning kasutajate sihtgruppide vajaduste ja eripäraga arvestamine, lugejate nõudlus. Hangiti koduloolisi ja Ida-Virumaaga seotud inimeste raamatuid. Suurenenud on muud liiki (lauamängud, interaktiivsed mängud) teavikute soetamine. Jõhvi keskraamatukogus on välja töötatud Ida-Virumaa raamatukogude komplekteerimis-põhimõtted. Iisaku, Kohtla-Nõmme, Sinimäe ja Sillamäe raamatukogu asuvad koolimajas ja kannavad seetõttu osaliselt kooliraamatukogu funktsiooni. Seepärast püüti neis kogudes arvestada nii kooli- kui lasteaiaõpetajate soove metoodilise kirjanduse tellimisel. Koolide ja lasteaedade lähikonnas olevatele raamatukogudele (Lüganuse, Püssi, Maidla, Mäetaguse, Olgina, Sonda, Toila ja Voka) soetati teistest enam lastekirjandust. Tudulinna raamatukogu kolis 2018.a. koolimajja aga 2019. a . kool suleti. Riigidotatsiooni sihtotstarbelise täitmisega on raskusi vene- ja kakskeelsetel raamatukogudel , Venekeelsed raamatud (v.a. mõni Eestis välja antud) RD arvestusse ei lähe. Maakonna kohta tervikuna on seis parem, sest tegelikkuses kujuneb ostetud RD märgistuse saanud raamatute summa suuremaks, kui nõutav miinimum. Nt Jõhvi keskraamatukogu ja tema komplekteerimispiirkonda kuuluvate raamatukogude nõutav RD summa oli 15182 ,70 €, tegelik ostusumma oli 17382,66 €. -annetuste osakaal kogude juurdekasvust Annetuste osakaal kogu teavikute juurdetulekust maakonna peale on 15 ,76 %. 6530 arvestusüksust, (võrreldes 2018.a. +1766 rohkem). Jätkus EV100 sarja raamatute ilmumine, mis jõudis raamatukogudeni kultuuriministeeriumi toetusel annetustena. Jõhvi keskraamatukogul on hea koostöö Kultuurkapitali Ida-Viru ekspertgrupiga, kes annetab raamatukogude tarbeks 1-10 eksemplari raamatutest, mille väljaandmist nad on toetanud. Ida-Viru Omavalitsuste Liit rahastab Virumaa kirjandusauhinnale kandideerivate raamatute ostmist. Algselt on need žüriiliikmetele lugemiseks. Peale auhinna võitja väljakuulutamist võetakse raamatud maakogudele annetusena arvele. Annetajad olid Hoiuraamatukogu, Sise- ja Rahandusministeerium, Riigikantselei, Riigikogu, Presidendi Kantselei, Euroopa Komisjon, Muinsuskaitseamet, Kaitseväe Ühendatud ÕA, Swedbank, Rahva Raamat, kohalikul tasandil MTÜ Virumaa Instituut, MTÜ Kultuuriveski, MTÜ Tubli Laps, Illuka Mõis, eraisikud jt. Osa annetajaid saadavadki kõik annetatavad teavikud Jõhvi raamatukokku arvestusega, et siin jagatakse need kõikidele Ida-Viru rahvaraamatukogudele. Vahest ka kooliraamatukogudele. Eraisikute poolt annetatud heas korras raamatutega uuendasime fondide väljanägemist, st vahetasime kulunud raamatu parema väljanägemisega eksemplari vastu. Võtsime annetusena arvele elanike poolt toodud vanemaid raamatuid, mis on jätkuvalt lugejatele vajalikud ja mille eksemplaarsust meil nappis või üldse puudus. Annetuste osakaal oli 2019.a 16 ,01 % (2018.a. 7,42%) Kohtla-Järve keskraamatukogu annetuste osakaal 9,51%. Sillamäe keskraamatukogu 40 ,63 % Narva keskraamatukogu 4 ,62 %. Narva raamatukogul on jätkuvalt annetajate hulgas Ameerika Ühendriikide Suursaatkond -kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega Piirkonna teenindatavate elanike arvust kasutas raamatukogu teenuseid 21% inimesi (+ 0 ,6 % rohkem kui 2018.a.). Kesk- ja linnaraamatukogudest oli keskmisest kõrgema hõlvega Sillamäe (36 ,8 %), Jõhvi (24,2%), Narva-Jõesuu linnaraamatukogu (22,9%) ja Kiviõli (22,2%) Alla keskmise jäävad Kohtla-Järve (16%) ja Narva (18 ,1 %). Maaraamatukogudest olid parima hõlvega Vaivara (N-Jõesuu harukogu) 38 ,7 %, Iisaku (34 ,10 %) ja Pagari (31,5%) Alutaguse vallast Maidla (Lüganuse harukogu ) 29,6% Sinimäe raamatukogu (N-Jõesuu harukogu) 27 ,4 % Kurtna (26%) Alutaguse vallast Püssi (Lüganuse harukogu ) ( 22,7%) Väikseimate hõlvetega on Kohtla-Nõmme (9 ,8 %) ja Olgina (10,3%) raamatukogu, mis asuvad suurte linnade K-Järve ja Narva vahetus naabruses. Üha enam mõjutab inimese raamatukogu valikut töö või kooli asukoht. Kogude ringlus oli endiselt madal. Täpselt samad näitajad kui 2018.a. Maakonnas kokku 0 ,6 . Linnakogudes 0 ,7 ja maakogudes 0,2. Kesk- ja linnakogudest ringlesid teavikud teistest rohkem endiselt Kiviõli linnaraamatukogus (1 ,3 ). Jõhvi, K-Järve, Sillamäe keskmine ringlus 0 ,8 , Narval 0,7. Jõhvi raamatukogu ringluse näitajat pidurdab nn seisev varufond, millega polnud aega igapäevaselt tegeleda. 2019 .a . oli suurem tähelepanu põhifondi korrastamisel. Maakogudest ringlesid teistest enam Püssi, Kuremäe, Kurtna ja Kohtla-Nõmme raamatud (0,4). Ilu- ja lastekirjanduse laenutuse protsent on Jõhvis 65,5, K-Järvel 69, Sillamäel 70, Narvas 77,2. Maakogud jäävad vahemikku 36 ,5 (Pagari), 38,9 (Maidla, Lüganuse rmk harukogu) kuni 82,7 (N-Jõesuu linnaraamatukogu) ja 86,2 % (Kiviõli linnaraamatukogu) Eestikeelsetes kogudes on populaarne eesti ilukirjandus, ka välismaine krimi-ja põnevuskirjandus, eriti põhjamaade autorid. Jätkuvalt loetakse ka armastusromaane, aga mitte enam nii innukalt. Venekeelsed lugejad on läbi aegade armastanud rohkem vene autoreid. Iisaku raamatukogus on väga suur huvi reisikirjade ja ajalooteavikute vastu, samuti on menukas poliitika- ja sõjanduskirjandus, seda eriti meessoost lugejate hulgas. Samasugust huvi märgib Tudulinna raamatukogu, kus on laenutused kasvanud. Seda seostab juhataja koolimajja kolimisega, rohkem käis õpilasi ja ka pensionärid käivad aktiivselt koos. Kui toimuvad ringid, üritused, siis laenutatakse ühtlasi ka raamatuid. Kiikla raamatukogus on meeldiva üllatusena hakanud põhikooli vanema astme õpilased tundma huvi noortekirjanduse vastu. Väikelaste vanemad laenutavad aktiivselt sellele vanusegrupile välja antud raamatuid. Kooliõpilased laenutavad peamiselt kohustuslikku kirjandust. Kurtna raamatukogu märgib, et lapsed, kelle peredes ka vanemad lugemisest huvituvad, laenutavad lisaks ka muid lasteraamatuid. Jõhvi keskraamatukogu lasteosakond mainib, et noortele mõeldud kirjandust ja ajakirjandust ilmub vähe. Eriti kurb on venekeelse ajakirjanduse vähesus. Tarbekirjanduse järgi on nõudlus vähenenud, kuna inimesed otsivad infot internetist. Muu liigilise kirjanduse tellimisega ollakse maakogudes väga tagasihoidlikud. Pigem ostetakse seda järelkomplekteerimise käigus või tellitakse RVL teel. Kõige vähem tuntakse huvi põllumajanduse ja usuteaduse vastu. Maaraamatukogudes tuntakse mõnedes kohtades rohkem huvi ajakirjanduse kui raamatute vastu. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) Raamatuid lisandus kogu maakonna fondidesse 39773 eksemplari (2018.a. võrreldes -2292) Erinevaid nimetusi 33247 (-2466 nimetust). Ilu- ja lastekirjanduse osakaal soetatutest 28569 eksemplari ehk 69% (2018.a. 57 ,7 % ) . Keelte järgi raamatuid : 14569 (36,63%) eestikeelset 25204 (63,37 %) võõrkeelset eksemplari, sellest venekeelset 25037 (62,95%) eks. Kesk- ja linnakogude saabunud raamatud keelte järgi : Maaraamatukogude saabunud teavikud on valdavalt eestikeelsed. Vaivara raamatukogu komplekteerimine toimub kahele keelegrupile ja Alajõe ning Olgina raamatukogule peamiselt vene keeles. Teistes võõrkeeltes on raamatuid soetatud suhteliselt vähe. Kokku 167 eksemplari (2018.a. 227 eks), neist 13 maakogudele. Keskraamatukogudest Jõhvi 63 eksemplari Kohtla-Järve 6 Sillamäe 42 Narva 43 Maaraamatukogud Raamatuid komplekteeritakse 1 eksemplaris. Välja arvatud mõned üksikud erandid koolikirjanduse puhul (Lüganuse raamatukogu). Kuigi ei olda eriti altid uusi kordustrükke ostma (mis siis, et olemasolev on 30 ja rohkem aastat vana), siis koolikirjandust õnnestus päris palju uuendada. Ühe valla raamatukogudel pole võimalik menukite puhul dubleerimist vältida, sest kohati on vahemaad pikad ja ooteajad veniks samuti. Pigem hoidutakse dubleerimisest väiksemale huvigrupile mõeldud ja kallimate raamatute puhul. Väga mitmekesiselt komplekteerib oma fondi Voka raamatukogu (Toila harukogu). Juhataja jälgib erinevaid kirjandusblogisid, nende järgi teeb vajadusel järelkomplekteerimisi. Kõige vähem raamatuid (91) sai aasta jooksul Soonurme raamatukogu (Lüganuse harukogu). Kõige rohkem Iisaku (1040) Alutaguse vallast. Ühe raamatu keskmine hind oli 10 ,91 €. Venekeelne raamatukogu saab enam-vähem sama komplekteerimissumma eest oluliselt rohkem raamatuid kui eestikeelse fondiga raamatukogu. Nt . : eelarve € raamatuid eks Olgina (venekeelne) 3 770 € 527 eks Mäetaguse (eesti+ 30 vene) 3 900 € 319 eks Sonda (eestikeelne) 3 620 € 280 eks Jõhvi keskraamatukogu Enamjaolt komplekteeriti raamatute erinevaid nimetusi 1 eksemplari kaupa. Õ ppekirjandust (pedagoogika-, õigusalane) oleks vähemalt 2 eksemplari vaja, sest vastava kirjanduse soovijatel kipub seda üheaegselt vaja minema ja tavaliselt pole sellega aega oodata nagu ilukirjanduse puhul. Viimase puhul oleme hetkelist lugemishuvi tõusu leevendanud lisaeksemplaride tellimisega RVLi teel maakogudest. Arvestada tuleb kahe keelegrupi lugejatega. Eestikeelseid laenutusi oli 60% ja venekeelseid 34%. Kokku saadi 3138 raamatut, neist vene keeles 1092 (35%). Erinevaid nimetusi 3103. Raamatute nimetuste arv suureneb aasta-aastalt (välja toodud punkt 3 all). Ostsime juurde koolikirjanduse lisaeksemplare. Uuendasime Jõhvi raamatukogu tehnikakirjandust, mida ostsime Tallinna Tehnikaülikoolist. Inglisekeelset ilukirjandust soetasime 32 eksemplari, mis on tavapärasest tubli edasiminek. Laenutusi on neil praeguseks suhteliselt vähe. Ostsime sotsiaalvaldkonna ja psühholoogia alaseid inglisekeelseid raamatuid ja keeleõppe materjale (mis ei ole seni kahjuks lugejat leidnud, v.a. paar keeleõppe raamatut). Liigilisest kirjandusest tuntakse enam huvi filosoofia, ühiskonnateaduste, kunsti, meelelahutuse ja spordi ning ajaloo vastu. Vähem religiooni, põllumajandus- ja tehnikakirjanduse suhtes. Raha piiratuse tõttu hoidsime kokku foto- ja pildialbumite pealt. Esoteerikakirjandust oleme läbi aastate ostnud tagasihoidlikult. Ühe ostetud raamatu keskmine hind oli 10 ,11 €. Kohtla-Järve keskraamatukogu Igasse osakonda ja haruraamatukogusse tellitakse raamatuid enamasti 1 eksemplari kaupa . Erandiks koolikirjandus ja mõne raamatu suurem nõudlus. Aasta jooksul saadi juurde 8989 eks. Eesti keeles 3223, vene keeles 5760 (64%) ja teistes võõrkeeltes 6 eks. Vene keelt emakeelena kõnelevad lugejad eelistavad ülekaalukalt vene keeles kirjutavaid autoreid. Tellisime ka vene autorite raamatuid, mida on esitatud erinevate Venemaa kirjandusauhindade nominentideks. Eesti keele õpikud on jätkuvalt populaarsed just täiskasvanute seas ja leiavad väga aktiivset kasutamist, kuna keeleõpe on aktuaalne teema. Seoses 2019. aastal Kohtla-Järve Gümnaasiumi avamisega, soetasime juurde arvestava koguse kooli õppetöös kasutatavat ilukirjandust, nii eesti kui ka vähesel määral vene keeles. Suureks abiks oli Hoiuraamatukogu. Raamatuid saime ka suletud haridusasutuse mahakantud fondist. Ühe ostetud raamatu keskmine hind 7 ,77 €. Sillamäe keskraamatukogu 2019.a. lisandus fondi 7735 raamatut, nendest ostetud 4662 raamatut (2018.a 4660 eks.). Erinevaid nimetusi sellest 6067. Raamatukogu pööras erilist tähelepanu lastekogu komplekteerimisele. Sellele lugejarühmale osteti arendavaid interaktiivseid raamatuid ja illustreeritud lastekirjanduse teoseid. Ostetud raamatu keskmine hind oli 6 ,55 €. Narva keskraamatukogu Raamatukogu fondi lisandus 10123 raamatut. Erilist tähelepanu pöörati lasteosakonna kogu komplekteerimisele. Sellele lugejarühmale osteti arendavaid interaktiivseid raamatuid ja illustreeritud lastekirjanduse klassika teoseid, 10123 raamatukokku ostetud raamatutest 4086 (40.36%) täiendasid just lasteosakonna kogusid. Ostetud raamatu keskmine hind 7 ,08 € Kokkuvõtvalt võib raamatu hinna kohta öelda, mida venekeelsem fond, seda odavam tuleb 1 raamatu hind. Keegi e-raamatuid komplekteerinud ei ole, sest puudub nõudlus ja laenutuskeskkond. Venekeelsed e-raamatud on internetist tasuta kättesaadavad. Seda võimalust kasutavad lugejad aktiivselt ilma raamatukogu vahenduseta. Jõhvis ja Narva-Jõesuus on e-lugeritesse laetud autorikaitse alt vabanenud ja vabalt saadaval e-raamatud. Jõhvi lasteraamatukogu on suunanud õpilasi lugerites olevat klassivälist kirjandust lugema, aga ikkagi on huvi nende vastu väga tagasihoidlik. 2019 .a . laenutati Jõhvis e-lugereid vaid 1 kord. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Lugejatele peab kättesaadav olema Eestis ilmuv perioodika, v.a väheväärtusliku sisuga väljaanded. Telliti enam huvipakkuvaid väljaandeid. Võõrkeelset perioodikat komplekteeriti lugejate soove arvestades vastavalt vajadusele ning võimalusele. Perioodikat soetati maakonna raamatukogudesse kokku 1540 aastakäiku, sellest 1149 (-39 vrdl 2018.a.) ajakirju ja 334(-18 vrdl 2018.a.) ajalehti. Tellimused vähenevad hinnatõusu pärast, raha on jäänud samaks või isegi vähenenud. Iisaku raamatukogu: Perioodikast on populaarsed naiste-, kodu- looduse- ja terviseajakirjad. Meeste hulgas tehnika- ja ajaloolise sisuga perioodika. Piirkond on suur ja elanikke palju, siis oleme tellinud perioodikat kõigile lugejagruppidele. Kuigi kultuuriajakirjad ei ole lugejate hulgas populaarsed, oleme seni ikka neid tellinud, kuna meie teenindada on ka gümnaasium ja ühes valla raamatukogus (kõige suuremas) võiksid need siiski olemas olla. Kiikla raamatukogu : Lähtuvalt perioodika laenutajate eelistustest telliti ajaloo- ja reisiajakiri ning vähenes käitööajakirjade tellimine. Kuremäe raamatukogus vahetati välja Imeline Ajalugu ajakirja Maale vastu, mis lugejate poolt väga hästi vastu võeti. Pagaril olid tellitud ainult need ajakirjad, mis lugejate hulgas on populaarsed ja mida laenutatakse meeleldi ka koju. Voka raamatukogu l oli 5 ajalehe ja 12 tellitud ajakirja hulgas kultuuriväljaanded Sirp, Looming, Täheke ja Loomingu Raamatukogu. Jõhvi keskraamatukogus käis 104 nimetust ( 125 aastakäiku) ajakirju ja 33 nimetust (46 aastakäiku) ajalehti. Lõpetati ajalehe Eesti Kirik tellimine huvipuuduse tõttu. 1 ajaleht ja 6 ajakirja lõpetas ilmumise (kõik peale 1 venekeelsed). Ajakirjad Маленькие академики ja Ёжик ei pakkunud lastele erilist huvi. Asenduseks telliti Том и Джерри, Miki Hiir, My Little Pony. Populaarsemad eestikeelsed ajakirjad Jõhvi komplekteerimispiirkonnas olid Naisteleht (723 laenutust ) , Eesti Naine (559), Maakodu (409), Imeline Ajalugu (403), Tiiu (372), Eesti Ajalugu (352), Kroonika (344), Kodutohter (314). Laste hulgas Täheke (74). Ajalehtedest olid populaarsemad Õhtuleht, Maaleht, Postimees, Eesti Ekspress ja Põhjarannik. Venekeelsete ajakirjade hulgas olid populaarsed Burda (307 laenutust,) Караван историй (245), Загадки истории (147), Физкультура и спорт (131), Огонек (123), Всё для женщины (122), Здоровье (118). Laste hulgas Том и Джерри (115) Kultuuriperioodika oli suuremates raamatukogudes tellitud, aga nende laenutused jäid tagasihoidlikuks. Nt. Täheke on veelgi langenud, tänavu 40.koht (2017. aastal 25, 2018.a. 36.). Kultuur ja Elu 68. kohal . Loomingu Raamatukogu oli tellitud 5 raamatukogul. Lisaks ostsid mõned raamatukogud üksiknumbreid. Perioodika oli tellitud KOV raha eest, kaasa arvatud kultuuriperioodika. V.a . ajakiri Raamatukogu, mis oli jätkuvalt maakogudele tellitud Jõhvi keskraamatukogu poolt koondtellimusena riigirahast. Ebameeldivusi tekitab mõnede ajakirjade ilmumise lõpp keset tellimisperioodi. Kohtla-Järvel saabus ajakirju 160 nimetust (271 aastakäiku). Ostetud ajakirjadest olid eestikeelsed 61 ja venekeelsed 91 nimetust. Ajalehti saabus 31 nimetust (79 aastakäiku). Sillamäel soetati perioodikat raamatukogusse kokku 96 nimetust (126 aastakäiku), sellest 83 nimetust (104 aastakäiku) ajakirju ja 13 nimetust (22 aastakäiku) ajalehti. Narva keskraamatukogus 261 aastakäiku ajakirju ja 52 nimetust (71 aastakäiku) ajalehti. Ostmiskes kasutati nii riigi- kui omavalitsusraha. Toetas ka USA Suursaatkond Eestis. 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviseid saadi juurde 320 arvestusüksust (2018. a. 244), sellest 290 linnade keskkogudesse. Enim auviseid lisandus Sillamäe raamatukokku (201 ), neist ostudena 11, Narva keskraamatukogu juurdetulek 30, neist 27 audioraamatut. K-Järvel 34 ja Jõhvis 25 arvestusüksust, sellest vastavalt 17 ja 7 venekeelset audioraamatut. Kui Narvas on audioraamatutele nõudlust, siis Kohtla-Järve ja Jõhvi lugeja nende vastu huvi ei tundnud. Sillamäe raamatukogu elektrooniline kogu koosneb kodulooandmebaasi sisestatud digitaliseeritud raamatute osadest ning perioodika artiklitest, 2019. aastal liideti 393 sisuüksust. Narva raamatukogu paistab silma lapsi arendavate lauamängude ostmisega. 2019 .a . saadi neid juurde 47 tk. Sillamäe raamatukogu ostis juurde 18 lauamängu. Maaraamatukogudel ja Jõhvi keskraamatukogul mängude ostmiseks kahjuks raha eriti ei jätku. Kokku soetati 13 lauamängu. 3.2 inventuurid, mahakandmised Inventuur toimus Kuremäe (Alutaguse vald) ja Sonda (Lüganuse vald) raamatukogus . Tudulinnas (Alutaguse vald) oli plaanis, aga kahjuks veel selleni ei jõudnud. 2020 .a . on inventuur plaanis Jõhvi keskraamatukogus, Kiviõlis, Lüganusel, Püssis, Sakal, Tudulinnas. Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva raamatukogus kustutati räbaldunud ja sisult aegunud või ruumipuudusel liigse eksemplaarsusega teavikud. Vastavalt 3669, 10995 ja 10268 arvestusüksust. Jõhvi keskraamatukogu andis kustutatud raamatuid üle Puhatu külaseltsile ja Jõhvi gümnaasiumile. Palju raamatuid leidis teise elu tasuta raamatu laada vahendusel. Sillamäe raamatukogu suurem fondipuhastus toimus mõni aasta tagasi, enne uutesse ruumidesse kolimist. 2019 .a . kanti maha 230 teavikut. Mahakantud raamatute baasil korraldas raamatukogu Raamatu ja roosi päeval tasuta raamatu laada. Kiviõli raamatukogus oli ühiskonnateaduste raamatuid kogunenud päris palju, laenutusi vähe. Maha kanti 2018. aastast vanemad raamatud, osteti juurde uusi ning kohe oli märgata huvi tõusu selle liigi vastu. Kokku kustutati 950 arvestusüksust. Maakogud, sh Narva-Jõesuu linna raamatukogud (1 linnakogu + 3 harukogu) kustutasid kokku 18 433 arvestusüksust. Maidla raamatukogus korrastati fondi teatmekirjanduse osa , 2020.a. on kavas korrastus ilukirjanduse vallas. Pagari raamatukogul on plaanis 2020. a . fondiga rohkem tööd teha. Erilise luubi all on liigikirjandus, mis tuleb kriitilise pilguga üle vaadata ja aegunud kirjandus maha kanda. Maakogudest kandsid kõige rohkem teavikuid maha Sonda (3069 arvestusüksust), Lüganuse (1829), Iisaku (1729). Mõned raamatukogud ei julge suuri mahakandmisi teha, sest kardavad, et omavalitsused vähendavad seepeale rahastust. Raamatu- ja raamatukogukauged inimesed ei oska arvata, et lugejad eelistavad uuemaid raamatuid. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Tasuliste teenustena pakutakse kõikjal koopiate tegemist, skanneerimist, internetist trükkimist. Lisaks põhiteenustele pakume lisaks arvutikasutust AIPis, väljatrükkide ja koopiate valmistamise tasulisi teenuseid. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine Ida-Virumaa kõikides raamatukogudes on tagatud juurdepääs avalikule teabele, kohaliku omavalitsuse ja riigi e-teenustele. Näiteks on Kohtla-Järve Keskraamatukogul ja haruraamatukogudel lugejate kasutuses avaliku teabe kättesaamiseks kokku 16 arvutit. Raamatukoguhoidjad õpetavad lugejaid kasutama lugejaandmebaasi URRAM, artiklite andmebaas DIGAR ja teiste raamatukogude elektronkatalooge. Narva Keskraamatukogu avalikud internetipunktid töötavad nagu teisteski raamatukogudes nende lahtiolekuaegadel. Kasutajad tunnevad aga Narvas puudust uutest arvutitest ning laiendatud printimis- ja skaneerimisvõimalustest. Jõhvi Keskraamatukogus on lugejate kasutuses 7 arvutit, neist laseosakonnas 3. Raamatukogudes on kohapeal võimalik saada ka esmast arvutiõpet – infootsing, elektronpost, e-teenused. Jätkuvalt abistatakse inimesi riigi andmebaasides oma andmete kontrollimisel, CV-de koostamisel, pangatehingutel , digitaalse allkirja kasutamisel, tuludeklaratsioonide täitmistel jm. Kasutajaid aidatakse orienteeruda Eesti seadusandluses, tutvustades portaali Riigi Teataja. AIPi ja Wi-Fi võimalusi kasutavad aktiivselt ka linna külalised, turistid. Näiteks Sillamäe Linna Keskraamatukogus kasutasid külastajad AIPi teenuseid aasta jooksul 1341 korda. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte . Tabel 5 Raamatu-kogu Lugejad 2018 Lugejad 2019 Muutus (+-)* Linna/maak. rmtk 29087 28393 -694 Sh keskk 2783 2777 -6 Raamatu- kogu Külastused 2018 Külastused 2019 Muutus (+-)* Virtuaal-külast. 2018 Virtuaal-külast. 2019 Muutus (+-)* Linna/maak. rmtk 415713 405654 -10059 27835 246672 +218837 Sh keskk 36545 35283 -1262 1497 2844 +1347 Raamatu- kogu Laenut-d 2018 Laenut-d 2019 Muutus (+-)* Päringud** 2018 Päringud** 2019 Muutus (+-)* Linna/maak. rmtk 918471 898481 -19990 22067 14692 -7375 Sh keskk 77920 73678 -4242 357 254 -103 4.3 RVL teenindus Teavikute liikumine raamatukogude vahel on paranenud, koostöö toimib hästi. Kõige paremini liiguvad teavikud just nendesse maaraamatukogudesse, kuhu need saadetakse lisaks tellitud kirjandusele. Samuti on hea liikumine oma transpordivahendit omavate omavalitsuste vahel. Palju kasutatakse ka lugejate endi abi, aga ka postiljone ja sotsiaaltöötajaid. Pakiautomaatide kasutamine on vähene, kuna lugejad eelistavad tasuta teenust. RVL numbriline maakonnas oli järgmine: välja laenutati 2340 teavikut ja sisse 4917. 4.4 Laste- ja noorteteenindus Laste- ja noorteteenindusega tegelevad maakonnas kõik raamatukogud, kes vähem, kes rohkem. Traditsiooniliselt tehakse koostööd ka koolide ja lasteaedadega. See väljendub põhiliselt ürituste ja raamatukogutundide korraldamises. Näiteks Narva Keskraamatukogu lasteosakonnas toimus 2019. aastal 550 üritust, millest võttis osa 7035 inimest. Koostöös koerteklubiga „Lucky “ toimusid laupäeviti kohtumised lugemiskoertega, mille eesmärgiks on funktsionaalse lugemisoskuse kujunemise toetamine. Narvas on viimase viie aasta jooksul on saanud traditsiooniks koolivaheaegade sisustamine temaatiliste üritustega. Jõhvi Keskraamatukogu korraldas lastele esmakordselt 5päevase suvelaagri. Teist aastat toimus suvelugemise programm, mis lõppes lõbusa peo ja tublimate lugejate autasustamisega raamatukogus. Narva Keskraamatukogu viis koostöös Ameerika suursaatkonnaga läbi huvitava suvise lugemise programm „Suvi, raamat, jäätis“. Konkursil osalenud lapsed vastasid kokku 2180 küsimusele ja sõid ära 1090 jäätist. Keskmiselt lugesid lapsed 2-5 raamatut. Ii saku raamatukogu asub ühe katuse all gümnaasiumi, kunstide kooli ja noortekeskusega. Lähedal asub ka lasteaed. Nii toimetataksegi selles raamatukogus lisateenuste osutamise asemel täiskasvanutele väga palju lastega, nii kooliõpilaste kui lasteaia mudilastega, organiseerides neile iganädalaselt erinevaid üritusi ja sündmusi. Lastele on raamatukogus eraldi ruum, kus on puhkenurk ja nn lugemispesa, samuti mõnusad kott-toolid, kus privaatselt olla ja lugeda. Kiviõli Linnaraamatukogu korraldab nii eesti kui vene kooli õpilastele ja lasteaia rühmadele kord kuus temaatilisi hommikuid, nende teema lepitakse eelnevalt õpetajatega kokku. Sillamäe Linna Keskraamatukogus on lapsed ja noored väga sagedased külastajad. Seda soodustasid 2019. aastal lastele ja noortele suunatud projektid „Noorte loomekonkurss “Elav klassika””, “Sillamäe laste ja eesti kirjanike sügisesed kohtumised“ ning raamatukoguhoidjate loov tegevus. Laste- ja noorteteeninduse põhieesmärk on selles raamatukogus nagu mujalgi laste kirjandushuvi arendamine ning lugemisharjumuste kujundamine. 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Uued kaunilt illustreeritud raamatud ja ajakirjad aitavad laste ja noorte tähelepanu lugemisele suunata. Sellest lähtuvalt osteti näiteks Sillamäe Linna Keskraamatukogus 2019. aastal neile raamatuid 828 nimetust ja 1345 eksemplari ning telliti ajakirju 12 nimetust 16 aastakäiku. Kõik raamatukogud tellivad meelsasti auhinnatud laste- ja noorteraamatuid. Sillamäe Linna Keskraamatukogu tõdeb, et lasteaia- ja algkoolilapsed on uute väljaannete kõige aktiivsemad lugejad. Vanemad õpilased kohtuvad hea meelega kirjanikega, kuulavad raamatukoguhoidja poolt tehtud raamatuülevaadet, osalevad viktoriinides ja teistel üritustel, kuid kojulaenutajaid on selles vanuserühmas iga aastaga vähem. Tõsiseks probleemiks on varasema eesti lastekirjanduse venekeelsete tõlgete kordustrükkide vähesus. Sillamäel on puudu Tuglase, Normeti, Rannapi, Raua ja Marani lasteraamatute tõlgetest, mida sisaldavad vene koolide õppeprogrammid. Venekeelne koolikohustuslik väliskirjandus on piisavalt kättesaadav internetis. Jõhvi Keskraamatukogu lastekirjanduse osakonda saabus 2019. aastal 1468 eksemplari raamatuid, enamik neist ühes eksemplaris, välja arvatud eesti- ja venekeelne kooli kohustuslik kirjandus, millest mõnda telliti 2-4 eksemplari. Enamiku uudiskirjandusest moodustas ilu- ja lastekirjandus - 1201 eksemplari. Kogu komplekteerimisel olid abiks keskraamatukogu komplekteerimisosakonna nimekirjad, pidevalt jälgiti kirjastuste reklaame. Lugejate soove arvestades toimus ka järelkomplekteerimine. Hinnang kogu komplekteerimisele on hea. Kohtla-Järve Keskraamatukogus soetati seoses uue riigigümnaasiumi avamisega juurde suletud gümnaasiumide raamatufondide baasil kooli poolt soovituslikku kirjandust nii eesti kui ka vene keeles. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 6 Rmtk Lug-d 2018 Lug-d 2019 Muutus (+-)* Külast-d 2018 Külast-d 2019 Muutus (+-)* Laenut 2018 Laenut 2019 Muutus (+/-)* Linna/maak. rmtk 9303 9242 -61 130582 128728 -1854 136082 130958 -5124 Sh keskk 849 851 +2 11377 11105 -272 17800 16027 -1773 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine . Laste lugemisharjumuste kujundamiseks teevad tööd kõik Ida-Virumaa raamatukogud. Näiteks toimus Toila raamatukogus Põhjamaade kirjandusnädala raames ettelugemine Toila Gümnaasiumi algklasside õpilastele ja raamatukogutöötaja käis raamatuid tutvustamas kooli lugemisööl. Lisaks on raamatukogus toimunud kaks teematundi Toila Gümnaasiumi 3. ja 4. klassile ja 5 raamatukogutundi. Ka Sillamäe Raamatukogus on lastele ja noortele vaba aja veetmise võimalusi pakkuv keskkond . Laste lugemishuvi ärgitamiseks jätkus seal raamatukogu aktsioon „Jäta hiir, võta raamat !“ : enne arvuti kasutamist peab laps lühikest aega kohapeal lugema. Ta ise saab valida temale sobiva raamatu laualt või riiulilt. Püssi raamatukogul on hea koostöö on Püssi lasteaia ja Lüganuse kooliga. Regulaarselt käib raamatukogus ka Püssi Kultuurimaja laste loovusring. Kurtna raamatukogu andis aasta alguses stardi Lugemisisu programmile (ellukutsujateks Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Soome Instituut). „Isutekitajaks “ oli raamatukogus väikeste lugejate ootel eriline raamaturiiul Rampsu. Poole kooliaasta pealt käivitunud programm plahvatuslikku lugemisnälga ei tekitanud: osalema nõustusid vaid Iisaku Gümnaasiumi 2. klassi õpilased. Kohtumised toimusid üks kord kuus Iisaku raamatukogus, kuid pidulikuks lõpuürituseks sõitsid lapsed Kurtna raamatukokku külla. Sügisel liitusid Lugemisisu programmiga ka Illuka Kooli 2. ja 3. klassi õpilased. Kohtla-Järve Keskraamatukogus viidi laste lugemisharjumuse arendamiseks hulgaliselt läbi raamatukogutunde, kus tutvustati raamatukogu ja kirjandust. Sihtrühmaks olid lapsed alates lasteaiaealistest kuni koolitee lõpuni. Kirjandushuvi tekitamiseks viidi läbi mitmeid üritusi. Kõigi Narva Keskraamatukogu lasteosakonna projektide põhieesmärk on raamatute ja raamatukogu vastu huvi suurendamine ning Narva lastele huvitava ja turvalise vaba aja veetmise võimaldamine. Jätkus koostöö Narva Meremeeste klubiga. Iga kuu viisid raamatukogu töötajad läbi klubi õpilastele (2.-10. klassid) üritusi üldteemal „Suured Eesti meresõitjad“. Iisaku raamatukogus käib ü ks algklass koos klassijuhatajaga perioodiliselt raamatukogus, esimesel poolaastal toimus ettelugemine pealkirja “Järjejututund” all. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused Ü levaade, millised olid põhiteemad ja millised suuremad üritused. LISA 4 Toila Ka 2019. aastal toimusid raamatukogus igakuised meisterdamistoad koos vabatahtliku Kaja Alasooga. Raamatukogutöötaja juhendamisel toimusid meisterdamistunnid kevadisel ja sügisesel koolivaheajal ning Toila Muusika- ja Kunstikooli õpilased said raamatukogus osa Paberimuuseumi korraldatud õpitoast. Laste teenindusega tegelevad Ida-Virumaal kõik raamatukogud, kes rohkem, kes vähem. Tehakse koostööd koolide ja lasteaedadega, aga ka noortekeskustega. Koostöö väljendus põhiliselt ürituste ja raamatukogutundide korraldamises. Näiteks Sillamäel oli raamatukogu laste- ja noorte ürituste külastusi 5135. Nende põhi eesmärk oli arendada noorte arvutipõlvkonna suhtlemisoskust ja lugemishuvi. Sillamäe raamatukoguhoidja Jelena Nevskaja korraldas mullu huvitava lasteürituste sarja “Maitsev tund” raamatukogus”. Jõhvi Keskraamatukogus toimus üritusi 122 (2018- 116), osalejaid 2886 (2018- 2429). Jututuba viidi regulaarselt läbi laupäeviti 37 korda, osalejaid 565. Beebikool toimus I poolaastal 5 korda 43 osalejaga. Beebikooli emadele koostati kaks liisusalmivoldikut ja raamatute väljapanekuid erinevatel lastekasvatuse teemadel. Euroopa nädala üritusi 22 korda, osales 437 õpilast+ 34 õpetajat. Neist Rumeenia Suursaatkonna toel Rumeeniat tutvustavatel üritustel 292 last). Osalesid Jõhvi Põhikool, Jõhvi Vene Põhikool, Illuka Kool, Mäetaguse Põhikool, Kohtla-Järve Järve Kool, raamatukogu jututuba. Suvelugemise lõpupeol 82 last (H.Seljamaa kohverteater, näitus „Klounid, tsirkus, teater. Raamatud igavuse vastu”. Parimatele auhinnad, kaetud oli maiustuste laud). Suvelugemisel osales Kaitseliiduga pesakastide valmistamine 46 last ,lisaks julgemad lapsevanemad. Ellujäämine looduses- II (51 osalejat) püstitati tugevas vihma- ja lumesajus telki, prooviti teha lõket, uuriti sõdurite toidupakke ja soojendati end tee ja küpsistega, uuriti sõjaväemasinat, meisterdati paberist soomusauto. Kevadpühade suurel meisterdamispäeval õpetaja Kaja Alasoga osales 47, jõulude eel 42 last. Kaardid, aknakaunistused, kuuseehted jne. Meistriklassides Gerri Orgma juhendamisel 11 korda, osales 186 õpilast. Maskid, prossid ,paelad . Muuseumiöö „Öös on mustreid” aaretejahi 56 osalejat pidid orienteeruma Jõhvi tuntud paikade, ajaloo, Eestimaa rahvuste rullraamatu põhjal koostatud ülesannetes. Eesti keele aasta üritused punkt 1 all, osalejaid u 450. Lugemispesaga oldi väljas mängude festivalil, isadepäeval. Vabatahtlikena põhikooli lapsed. Varjuteatri „Muinasjutulised siluetid”näitus ja tegevused 4korda (5 klassikalist muinasjuttu koos tegevusega- lastel võimalus juhtida valgust vastavalt lugemisele). Jätkub 2020.a „Nuti nupp nokib ehk kuidas saad hakkama nutiseadmeta” koolivaheaja neljal päeval püüda mängita ja meisterdada lauamänge. Teatripäev lasteaias (4 korda 60 last) muinasjutu ja näpunukkudega. Kaasa kingiti šabloonid tegelastest, maskid. Näituseid 21 ja väljapanekuid 15 (mitmed koos vastava programmiga) 36 teemal, lisaks (samad näitused) väljaspool raamatukogu 12 korda Jõhvi Põhikoolis, Jõhvi Vene Põhikoolis, Mäetaguse ja Illuka Koolis, Jõhvi Muuseumi Seltsis. Lisaks raamatukogus olevad üldnäitused, mis hõlmasid kogu raamatukogu ( vt raamatukogu üldaruanne). Üks näitus koostöös Iisaku Muuseumiga „Kobras-aasta loom 2019” Narva Keskraamatukogu lasteosakonnas viidi läbi kokku 324 üritust, millest võttis osa 5716 inimest. Lisaks toimus 131 kasutajakoolitust, 95 näitust ja väljapanekut. Ürituste valikuga saab tutvuda lisas. Iisaku Raamatukogu laste- ja noorteteenindus on suurepärane. Raamatukoguhoidja Aili Karukäpp on spetsialiseerunud lastetööle, mistõttu toimub mitmeid lasteüritusi ja tegemisi nii kooliklassidele kui lasteaiarühmadele. Ka õpetajad on motiveeritud lapsi tooma raamatukogusse ja rahul raamatukogu töö sisulise poolega. Algklasside lapsi huvitab lugemine, millele on kaasa aidanud hommikused järjejutuminutid. Vanemad lapsed loevad põhiliselt koolikirjandust, kuid on ka erandeid – lapsi, kes loevad palju. Toila raamatukogu jätkas mullu igakuiste meisterdamistubade korraldamist koos vabatahtliku Kaja Alasooga. Raamatukogutöötaja juhendamisel toimusid meisterdamistunnid kevadisel ja sügisesel koolivaheajal ning Toila Muusika- ja Kunstikooli õpilased said raamatukogus osa Paberimuuseumi korraldatud õpitoast. Kohtla-Järvel suurenes mullu lastele korraldatud ürituste arv . Kokku korraldati 2019. a. 126 lasteüritust, millest võttis osa 2699 last (2018. a. 98 lasteüritust, millest võttis osa 2592 last). Läbivaks teemaks oli eesti keele aasta. Suurt rõhku pandi laste koolivaheagade sisustamisele . 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Ida-Virumaal ollakse valmis osutama palju rohkem teenuseid erivajadustega sihtrühmadele, kui on nõudlust. Sillamäel osutati teavikute kojuviimise teenust 6 inimestele. Hoolekandeasutuse „Sügis “ päevakeskuse vaimupuudega noored on olnud Sillamäe raamatukogu püsikülastajad läbi aasta. Neile korraldati 18 adapteeritud temaatilist tundi/vestlust. Tasandusklassi õpilastele korraldati 6 üritust. Seenioride päevakeskustes viidi läbi vestlusi, meistritubasid, uute raamatute ülevaateid , kokku 29. Päevakeskuses „Merelaine “ pakuti lugemiseks kaks korda kuus raamatuid ja perioodikat. Lüganuse raamatukoguhoidja külastab regulaarselt lugejaid Aa Hooldekodus ja Männiku pansionaadis. Kiviõli Linnaraamatukogu on teinud üleskutse kodulehel, rääkinud valla sotsiaaltöötajaga, kuid siiani pole koostööst huvitatuid leidunud. Hooldekoduga neil seni koostööd pole, kuid raamatuid aidatakse valida nii hooldustöötajal kui ka mõnel lugejal. Vajadusel viivad raamatu koju kätte ka raamatukoguhoidjad. Jõhvi Keskraamatukogu külastasid kord kuus MTÜ Päikesekiire lapsed. Mitmed puudega laste vanemad on hakanud rohkem raamatukogu külastama nädala sees, kuna saavad rahulikult lastega siin aega veeta. Laste jututuppa on lisandunud erivajadusega lapsi, kuna see on hea võimalus sõprade leidmiseks. 2019. aastal jätkati Narva Keskraamatukogus väikeklassidele töötubade korraldamist Innovatsiooni laboris MakerLab. Pakuti samuti lastele lauamänge mängida ja arendavaid tähelepanu ja loogika mõtlemist tegevusi. Rohkem korraldati erivajadustega inimeste jaoks üritusi väljaspool raamatukogu: õendushaiglas, Narva haigla teraapia osakonnas, Narva Hooldekodus. Narva Parkinsoni haiguse seltsi projektis osales raamatukogu kaasapartnerina ürituste korraldamises. Koduteeninduse teenuse laienemist piirab endiselt raamatukogu transpordi puudumine. Kohtla-Järve Keskraamatukogu koduteenindust kasutab 129 lugejat. Nägemispuudega lugejale käib töötaja kodus raamatut ette lugemas. Nõudlus on tekkinud audioraamatute järele. Ühele lugejale ostutatakse koduteenindust individuaalse arvutiõppe näol. Tegemist on liikumisraskusega eaka inimesega. Aasta jooksul käidi tema juurde 36 korda. Iisaku raamatukogu on valmis koduteenindust pakkuma, kuid soovijaid ei ole olnud. Kuna Iisaku Hooldekodu kliendid on enamasti dementsed, siis koostöö hooldekoduga puudub. Üksikud hooldekodu elanikud, kes on võimelised liikuma , külastavad ise raamatukogu. Tabel 7 Koduteenindus Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Narva Keskraamatukogu 246 2 (laenutus, raamatute ja ajakirjade ülevaaded) 24 Kohtla-Järve Keskraamatukogu 129 1285 25 Sillamäe Keskraamatukogu 74 1 6 Jõhvi Keskraamatukogu 24 2 4 Pagari raamatukogu 15 Tammiku 12 1 1 Alajõe 3 Kuremäe 13 1 Lüganuse 24 2 Narva-Jõesuu 6 1 Tabel 8 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Narva Keskraamatukogu Narva Haigla õendusabiosakond 2 16 Narva Haigla teraapia osakond 2 8 Paju kool (väikesed klassid) 4 72 Soldino Gümnaasiumi (väikesed klassid) 2 10 Muinasjutt lasteaed (HEV- lapsed) 2 18 Pingviin lasteaed (HEV – lapsed) 1 8 Narva Sotsiaalkeskus 12 222 Parkinsoni haiguse selts 4 54 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (HEV – noored) 1 6 Kohtla-Järve Keskraamatukogu KRK laenutusosakond 4 82 Lugemissaal 4 44 Ahtme HRK 9 189 Sillamäe Keskraamatukogu Hoolekandeasutus „Sügis“ 18 229 Seenioride päevakeskused 29 293 Jõhvi Keskraamatukogu Avangardistlikud luulerännakud gümnaasiumi õpilastele 3 150 Laste pärimuskultuurilaager 1 25 Vene Põhikool 12 500 Mäetaguse kool 5 90 Jõhvi Põhikool 42 1050 Sillamäe Põhikool 2 50 Narva Keskraamatukogu 2 50 Voka Raamatukogu 1 15 Jõhvi Sipsiku lasteaed 3 60 Illuka Kool 1 50 Jõhvi kiriku muuseum 1 30 Iidla pensionäride päevakeskus 1 35 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond Kõikidel Ida-Virumaa raamatukogudel on maakonna kultuurielus oluline osa . Näiteks Sillamäe Raamatukogu on avatud huvitavatele algatustele ja koostööle teiste asutuste ning eraisikutega ning raamatukogu funktsioonid laienevad iga aastaga. Lisaks oma põhiteenustele on raamatukogu linna elanike jaoks kultuuri-, õppimis-, harrastustegevuse- ja vabaaja veetmise koht. Sillamäe Linna Keskraamatukogus saab vaadata suurel ekraanil filme, tutvuda raamatu-, kunsti-, käsitöö-, fotonäitustega või panna välja oma loomingut, osaleda meistritubades, kohtuda kirjanike ja teiste huvitavate inimestega, õppida arvutit jne. Suur huvi oli erakogude põhjal koostatud vanade esemete näituste vastu – mänguasjad, suveniirid, tarbeasjad, jõulukaunistused jt. Narva Keskraamatukogu jätkas traditsiooniliste teenuste arendamist ja uute teenuste pakkumist läbi projektide koostöös raamatukogu partneritega. Raamatukogu külastuste suurt arvu võib põhjendada raamatukogu poolt pakutavate teenuste ja ürituste kõrge kvaliteediga. Lugejatele pakutakse uusi enesetäiendamise võimalusi kaasates erinevaid organisatsioone, loovisikuid ja vabatahtlikke. Aasta jooksul toimusid erinevad Eesti laulu- ja tantsupeo juubeliaastale pühendatud näitused, viktoriinid ja väljapanekud. Jätkati projektiga „Eesti kirjanikud Narva !“ . Raamatukogu töötajad osalesid üle-eestilistes ja linna üritustes ning selleks kaasati koostööpartnereid, rahvuskultuuriseltse ja erinevaid kultuuri- ja haridusasutusi. Korraldati temaatilisi kogupereüritusi, üritusi õpilaste jaoks koolides ja lasteaedades, populariseerides raamatukoguhoidaja eriala ja raamatukogu teenuseid väljaspool raamatukogu. Erivajadustega lugejatele võimaldatakse raamatukoguteenust ka kodus. Toimub koostöö erivajadustega inimestega töötavate organisatsioonide ja asutustega. Raamatukogu toetab erivajadustega inimeste koolitamist infotehnoloogia valdkonnas, korraldab õpitubasid, ekskursioone, individuaalõpet nutiseadmete kasutamisel jm . Jätkub koduloolise informatsiooni kogumine ja kodulehekülje täiendamine, ürituste korraldamine, üllitiste esitlused. Täiendatakse atraktiivset füüsilise keskkonda koduloolise materjalide ja teavikutega. Tehti koostööd Narva Muuseumiga. Tehakse koostööd Integratsiooni Sihtasutuse ja Narva Eesti keele Majaga. Luuakse soodsamad tingimused Eesti keele maja õpperühmade tegevuseks. Eesti keele õpetajate soovil viiakse läbi ekskursioone ja eesti keele õpikute ülevaade õppijatele. Iisaku raamatukogu üritused on kõik olnud eripalgelised ja põnevad. Ikka plaanitakse midagi uut ja sarjade kaupa. Rraamatukogu üritused ja tegemised oma kogukonnas ja ka kohalikus kultuurielus on olnud vajalikud ja huvipakkuvad, neil on oma nišš ja kindel huviliste ring, kes alati ka sündmustest osa võtavad. Iisaku raamatukogu võib end pidada kultuuri pakkuvaks asutuseks ning raamatukogu roll on kohalikus kultuurielus tuntav. Kohtla-Järve Keskraamatukogu laenutusosakonna töötajad korraldasid teiste ürituste seas huvipakkuva viktoriini Kohtla-Järve linna aastapäevaks - "Kas tunned oma linna? ". Toila raamatukogus toimunud või raamatukogu korraldatud üritused on ka 2019. aastal andnud suure panuse Toila valla kultuuriellu. Raamatukogus või mujal raamatukogu poolt korraldatud üritusi/kohtumisi saab 2019. aastal kokku lugeda 57 ja nendest on osa saanud üle 800 inimese. Kui siia juurde liita veel harukogudes toimunud üritused ja kohtumised, siis saab neid kokku 87, mida on külastanud ligi 1200 inimest. Võib öelda, et see on väga suur panus ühe valla kultuurielu elavdamiseks. Lisaks ürituste korraldamisele kujundab raamatukogu töötaja ürituste reklaame, lepib kokku esinejatega ja teeb reklaami sotsiaalmeedias. Raamatukogus müüakse ka pileteid vallas toimuvatele kultuuriüritustele. 4.6.1 kohalikul tasandil 2019 aastal tegi Jõhv i Keskraamatukogu koostööd nii enda valla allasutustega kui ka teiste Ida-Virumaa omavalitsustega. Külastati Narva raamatukogu, Sillamäe- Mäetaguse- Illuka kooli ja teisi raamatukogusid. Koostöö toimus igal ta sandil noortest-eakateni. 2019. aastal jätkus Toila Raamatukogul hea koostöö Voka Avatud Noortekeskuse ja Toila Spordi- ja Kultuurikeskusega. Koos Voka Avatud Noortekeskusega vii di ellu Imbi Paju „Loova pliiatsi” koolitus ja noored olid abiks perepäeva korraldamisel. Koostöös Toila Spordi- ja Kultuurikeskusega toimuvad juba kolmandat hooaega Salongiõhtud Toila seltsimajas – ürituse idee ja korraldus on raamatukogu poolt, osaline rahastus kultuurikeskuselt. Salongiõhtud on saanud head tagasisidet ja leidnud oma publiku. Koostööd on tehtud ka Voka Raamatukoguga. 2019. aasta tõi mitu koostööhetke ka Jõhvi Keskraamatukoguga. Kevadel korralda ti koos Imbi Pajuga maakonna raamatukogutöötajat ele „Muutuste meister” koolitus ja Saka raamatukogu s toimus maakonna jõuluseminar. Sillamäe l on j ätkuvalt on head koostööpartnerid linna haridus- ja kultuuriasutused, rahvusseltsid, linna- ajaleht, seenioride keskused, hoolekandeasutus „Sügis“, lastekodu, Sillamäe Hooldekodu, Rakendusökoloogia Keskus, eraisikud. Näiteks, koostöös Sillamäe Vene Kultuuri Seltsiga viidi läbi suur üritus „VI Balmondi lugemised“, kus osalesid külalised Venemaalt. Näidati filmi poeedi mälestussamba avamisest Šuja linnas, raamatukogu fuajeed kaunistas kunstinäitus „Palehhi, Holui, Mstera lakkiminiatuur“. Raamatukogu külastajad said tutvuda Ukraina Kaasmaalaskonna Vodograi poolt korraldatud lastejoonistuste näitusega Ukraina linnast Kirovogradist « Щаслива дитина – квітуча Україна!». Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames oli raamatukogus Sillamäe Muuseumi näitus „Verstapostide mustrid“. Raamatukogu ruumides eksponeerivad oma loomingut nii professionaalid kui ka harrastajad. Sillamäe Huvi- ja Noortekeskuse kunstiosakond korraldas raamatukogus mitu õpilastööde näitust. Kaks kohalikku ettevõtet korraldasid oma toodangu näituse „Sillamäe suveniirid“, mis hiljem oli väljas ka Kohtla-Järve Keskraamatukogus. Meistritubasid viidi läbi nii oma töötajate kui kutsutud meistrite juhendamisel. Erilist huvi pakkus külalismeistri korraldatud liivaga joonistamise töötuba. Tegevust jätkasid raamatukogu klubid – Luuletajate klubi, Fotograafide klubi ja Eesti keele kohvik. Raamatukogus said kokku linna Noorte Nõukogu ja Debatiklubi. Head koostööpartnerid olid Narva harrastusühendused ja loovinimesed - Narva Poola klubi Polonees, Autorilaulu klubi Kaja, Narva Fotoklubi, Narva Laste Loomemaja fotostuudio “Positiiv”, giid Aleksandr Openko, käsitöömeister Natalja Kapajeva jt. Harrastuskunstniku Marju Mõru (Ida-Virumaa) imeilusate maalide näitus kaunistas Raamatu ja roosi päeva raamatukogus ja oli külastajate seas väga populaarne. Raamatukogu esindaja osales Virumaa kirjandusauhinna žürii töös. Alutaguse vallas toimub tihe koostöö kultuuriasutuse, sh raamatukogude vahel. Koostöö valla raamatukogude vahel toimib veel vana valla piirides. Alutaguse valla raamatukoguhoidjad saavad omavahel küll kokku, aga tihedamat koostöö on valla suurt territooriumit arvestades siiski raskendatud. Kohtla-Järve Seoses uue riigigümnaasiumi avamisega Kohtla-Järvel, käis üks töötaja tegemas väljõpet kooli õpikeskuse juhatajale (koolil puudub traditsiooniline raamatukogu). Aidati luua õpikuandmebaas, õpetati laenutamist ja programmi "RIKS" kasutamist. Samuti organiseeriti ja oldi abiks õpikukomplektide komplekteerimisel ja nende jagamisel õpilastele. 4.6.2 riiklikul tasandil Koostööpartneriteks raamatukogudele on: Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Hoiuraamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu, Kultuuriministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Lastekirjanduse Keskus, ajakiri „Täheke“, Eesti Rahva Muuseum, Riigikantselei, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Kirjastuste Liit, Ida–Virumaa keskraamatukogud, Viljandi Linnaraamatukogu, Saare Maakonna Keskraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Maksu- ja Tolliamet, Kaitseliit, ETKA Andras, Maanteeamet. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Sillamäe Sillamäega on seotud vene hõbeajastu luuletaja Konstantin Balmont. Suvel osalesid Sillamäe raamatukogu esindajad Balmondile pühendatud üritustest Šuja linnas (Venemaa). Aasta lõpus esinesid K.Balmonti muuseumi direktor Natalja Šeptuhhovskaja ja K.Balmonti nim. kooli õpetaja Svetlana Hromova traditsioonilistel Balmonti lugemistel Sillamäe raamatukogus. Head töösuhted on Sillamäe sõpruslinna Kingissepa (Venemaa, Leningradi obl.) Keskraamatukoguga ning Kingissepa - Jamburgi Ajalooseltsiga. Aasta jooksul toimus mitu kahepoolset külastust. Osalesime Ajalooseltsi poolt asutatud „Peetri I toa “ avamisel . Arenevad ka kolleegide omavahelised mitteformaalsed suhted.Toimus ühine Sillamäe ja Kingissepa raamatukoguhoidjate kahepäevane suvereis mööda Eestit. Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Soome Suursaatkond, Soome Instituut, Taani Saatkond, Norra Saatkond, , Poola Vabariigi Suursaatkond, Põhjamaade ministrite nõukogu, Leningradi Oblasti Teadusraamatukogu, Kingissepa Linna Keskraamatukogu (Vene Föderatsioon), Venemaa Peakonsulaat Narvas, Vene Föderatsiooni Suursaatkond Eestis, Ülevenemaaline Puškini muuseum, Muuseum-kaitseala „Кижи“, Venemaa Rahvusraamatukogu, Ivangorodi Muuseum, Lipetski linna keskraamatukogu, Raamatukoguinfokeskus „Intellekt“ Sankt-Peterburg. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele . Sillamäe Raamatukogus on kaasaegne arvutitehnika ja internetiühendus . Täiskasvanud Õppija Nädala raames toimus tund „Kuidas olla veebis hästi nähtav“. Vanemaealistele korraldati teavitusüritus „Ole IT-vaatlik“ . Individuaalkoolitused olid seotud arvutioskuste ja infokirjaoskuse arendamisega. Toimus ligi nelisada individuaalkoolitust, osalenute arv 352. Individuaalkoolituste arv väheneb. Eelnevalt koolituse läbinud inimesed proovivad õpitut iseseisvalt ja neid rahuldab omandatud oskuste maht. Kohtla-Järve Lugejakoolitust viiakse läbi vastavalt vajadusele. Kuna 2017. a lõpus alustatud eakamatele suunatud arvutialased individuaalkoolitused muutusid väga populaarseks, jätkati sellega KRK lugemissaalis ka 2019 a. Arvutialast individuaalkoolitust oli 2019 a 138 (60- minutilist) tundi, mil anti õpetust 31 inimesele. Kiviõli Kasutajakoolitusi oli 34, osalejaid 547(494 last ja 53 täiskasvanut). Rohkem kui eelmisel aastal. Individuaalkoolitusi ei toimunud. Raamatukogu viis 2018. aasta jooksul läbi kokku koolitust, summaarse ajaga 373 tundi. Koolitustel osales 2154 inimest. Koolitustest olid individuaalsed ning rühmakoolitused. Suur osa individuaalkoolitustest oli seotud arvuti oskuste ja infokirjaoskuse arendamisega. Tutvustati raamatukogu e-kataloogi ja ESTLEXi andmebaasi. Rühmakoolituste seas olid populaarseimad MakerLabi koolitused. MakerLabis viidi läbi 123 üritust, millest võttis osa 760 inimest. Jätkusid populaarsed niplispitsi õpitoad. Ameerika klubis, mis pakub tasuta inglise keele õppe võimalusi, toimus 14 kohtumist, mida külastati korda 237 inimest. Ameerika klubi kõrval toimusid ka inglise keele suhtlusklubi kohtumised, mida külastati 479 osalejat. Klubide tegevust viis läbi USA vabatahtlik. Kokku toimus 15 suhtlusklubi ja 6 lugemisklubi kohtumist. Iisaku 2019. aastal toimusid järgmised koolitused: arvutikoolitused „Portaali lugeja.ee võimalused ja kasutamine“ ning „Ole IT-vaatlik. Küberturvalisuse alused “ ja käsitööalane koolitus „Teemanttikandi tehnikas piltide valmistamine“ täiskasvanuile. Raamatukogutunnid: 1. klassile „Saame tuttavaks raamatukoguga “ ja 3. klassile „Tutvumine teatmeteostega“. 2019. aastal on Toila raamatukogus läbi viidud kolm individuaalkoolitust (Gmaili kasutamise koolitus, fototöötlusprogrammi Canva koolitus ja fotode skaneerimise koolitus) ja viis raamatukogutundi (neist üks lasteaia ja neli algklasside õpilastele). Raamatukogutundides oli kokku 74 osalejat. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Jõhvi Keskraamatukogu Lasteürituste kohta saadetakse info koolidesse, lasteaedadesse, isiklikele meiliaadressidele, raamatukogu koduleheküljele. Uudiskirjanduse nimekirjade tellimise võimalus isiklikule e-mailile. Erinevatel lasteüritustel väljaspool raamatukogu tutvustatud ja jagatud infot kui ka voldikuid lasteraamatukogu kohta. Mitmed koostööpartnerid kajastanud ühistest lasteüritustest infot oma kodulehtedel. Suur vajadus on infotöötaja (varem oli raamatukogus) ametikoha taastamise järele, kes haldaks ja paneks ÜHTLASES VORMINGUS üles kogu info raamatukogus toimuva kohta kõikidesse raamatukogu infosüsteemidesse. Turunduse eesmärgil laiendati Narva Keskraamatukogu ürituste reklaamimist läbi sotsiaalmeedia (Facebook, Vkontakte , Youtube ). Raamatukoguga seonduva info edastamiseks kasutatakse linnalehti, ERRi ETV+ kohalikku stuudiot, Raadio 4 saateid, infoportaali Seti.ee, Stena.ee, Tema.ee, Narva linna kodulehekülge, raamatukogu kodulehekülge ja infostende. Samuti kasutati kaubanduskeskuste Astri , Prisma ja Fama infostende. Jätkati Narva keskraamatukogu fuajees ekraanilt loetavad üritusi kajastavad reklaamklipid. „Narva kroonika “ Vkontakte , seda vaadati 18299 korral. Raamatukogu kodulehti kasutajad vaatasid 168377 korda. Narva Keskraamatukogu tegevust kajastati meedias 32 korral. Narva Keskraamatukogu jätkab tihedat koostööd Narva lasteasutuste ning koolidega, kellele tutvustati uusi raamatuid ja viidi läbi erinevaid õpitubasid ja üritusi. Jätkati koostööd linna ainekomisjonide õpetajate ja koolide huvijuhtidega, samuti lasteaedade juhatajatega. Tutvustatakse eestikeelset uudiskirjandust ja nõustatakse õpetajaid kohustusliku kirjanduse valikul. Keele ja kirjanduse õpetajatele tutvustatakse raamatufondi võimalusi. Oli koostatud koostöös Narva Soldino Gümnaasiumi õpetajatega „Дневник путешественника по городу Нарва“. Raamat ilmus 2019. aastal ja kättesaadav lugejatele Narva Keskraamatukogus. Kohtla-Järve Raamatukogu reklaamimiseks kasutatakse ära kõiki võimalusi. Nii näiteks korraldatakse infotunde Keskraamatukogu lugemissalis Keelekohvikust osavõtjatele, samuti Töötukassa ja Sotsiaalameti poolt suunatud inimestele. Teave raamatukogudes toimuvast on kajastatud Kohtla- Järve linna kodelehel ürituste rubriigis. 4.9 Andmebaasid . Sillamäe Sillamäe linna ajalugu ei ole pikk. Kuna linn oli kaua aega suletud, on selle ajalugu vähe kajastatud. Seetõttu pöörati jätkuvalt erilist tähelepanu koduloo andmebaasile. Sisestati pidevalt uusi materjale, digiteeriti trükimaterjale ja fotosid. Need paigutati PDF formaadis veebilehele, et kasutajad saaksid vaadata mitte ainult kirjeldusi, vaid ka sisu. 2019 .aastal sisestati 393 üksust, mis on üle saja üksuse rohkem kui 2018.aastal. Kodulehtede vahendusel pakutakse lugejatele juurdepääsu raamatukogu e-kataloogile. Toimus pidev e-kataloogi korrastamine: trüki- ja kirjavigade parandus, korduvate kirjete kustutamine jne. Infopäringutele vastamisel kasutatakse põhiliste allikatena raamatukogu e-kataloogi, e-kataloogi ESTER, seadusandlike dokumentide andmebaasi Estlex ja erinevaid interneti ressursse. Kohtla-Järve 2019.aastal jätkati eesti – ja venekeelse elektroonilise kodulooandmebaasi loomist kohalike ajalehtede baasil. Kodulooandmebaasi tehti 362 kirjet. Kodulehe vahendusel saab kasutada andmebaasi URRAM 5. 2020. aasta tegevused Traditsiooniliste teenuste jätkamine ja uute arendamine tagab huvi säilimise raamatukogu vas tu. Raamatukogu teenindus peab vastama lugejate vajadustele. Kogud on süstematiseeritud ja tehtud lugejatele kättesaadavaks. Kogude koostamise aluseks on mõtestatud ostupoliitika, hoiutingimused tagavad nende säilimise tulevastele põlvedele. Raamatukogu tagab põhitegevuse efektiivse ja tõrgeteta toimimise läbi tänapäeva nõuetele vastava kinnisvara kasutamise, arvutipargi uuendamise; ohutu töökeskkonna ja külastajatele meeldiva ja turvalise keskkonna loomise. Raamatukogus on kaasaegne infotehnoloogia, mida kasutatakse e-teenuste arendamiseks. Raamatukogu on lastele ja noortele meeldivaks vaba aja veetmise kohaks. Raamatukogu on positiivse mainega elukestvat õpet, kultuuri ja vaba aja veetmist võimaldav asutus. Raamatukogu on kujunenud hästitoimivaks pidevalt arenevaks organisatsiooniks, kes seisab kindlat töötajate huvide ja raamatukogunduse valdkonna arengu eest. Raamatukogu jätkab traditsiooniliste teenuste arendamist ja uute teenuste pakkumist läbi projektide koostöös raamatukogu partneritega. Suuremat tähelepanu pööra taks e rahvusvahelistele projektidele ja partnerite kaasamisele väljaspool Eestit. Lugejatele pakutakse uusi enesetäiendamise võimalusi kaasates erinevaid organisatsioone ja vabatahtlikke. Aasta 2020 on kultuuriministeeriumi poolt kuulutatud digikultuuriaastaks. Seoses sellega te hakse taas koostööd muuseumidega, kogumaks mälestusi ja fotosid digiteerimiseks (nt vestluste sari Aidatakse ja õpetatakse nutiseadmete kasutamisega, pööratakse enam rõhku personali di gi pädevuse täiustamisele. 2020. aasta on kuulutatud eesti rahvajutu ja digikultuuriaastaks, siis põhirõhk on ürituste korraldamisel just nendel teemadel. Kõikjal j ätkub raamatukoguteenuste pakkumine: lugejateenindus, ürituste ja koolituste k orraldamine, kogu korrastamine. Traditsiooniliste ürituste läbiviimine koostöös teiste linna kultuuri-ja haridusasutustega. Esikohal on lugeja soovid. Oluliseks peetakse külastuste arvu suurendamine. Koostajad Evelyn Danilov, Tiia Linnard, Piret Kallas, Reet Kaldur Allkiri ……………… / Direktori ülesannetes Evelyn Danilov LISA 1. Personali koolitus Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv (koolituse maht ) Koolituseks kulutatud Alajõe Raamatukogu 3 28 0 Iisaku Raamatukogu 10 110 258 € Jõhvi Keskraamatukogu 26 769 850 € Kiikla Raamatukogu 3 40 160 € Kiviõli Raamatukogu 20 215,5 270 € Kohtla-Järve Keskraamatukogu 25 664 455,10 € Kuremäe Raamatukogu 9 48 10 € Kurtna Raamatukogu 6 (+1 jätkub ka 2020.a) 32 + 1 päev 160 € Lüganuse Raamatukogu 6 32 0 Mäetaguse Raamatukogu 8 52 0 Maidla Raamatukogu 5 28 0 Narva Keskraamatukogu 48 (+ 2 aasta jooksul ing/eest keel) 539,5 0 Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu 2 10 0 Pagari Raamatukogu 9 62 0 Püssi Raamatukogu 6 29 0 Saka Raamatukogu 1 4 0 Sillamäe Raamatukogu 13 165 923 € Tammiku Raamatukogu 4 32 0 Toila Vallaraamatukogu 10 68 + 2 päeva 0 Tudulinna Raamatukogu 4 32 0 Voka Raamatukogu 16 31 0 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Jõhvi Keskraamatukogu direktori kt esines järgmiste ettekannetega. Pagaril toimunud suveseminaril Jõhvi eakate päevakeskuses Jõhvi Vallavalitsuses toimunud igakuisel eakate üritusel Jõhvi Keskraamatukogu lasteosakonna töötaja ettekanne „Eesti lastekirjanduse tõlgetest vene keelde” Ida-Virumaa vene keele sektsiooni õpetajatele. Lastetöö spetsialist esitas ettekande Eesti keele klubile Jõhvi päeval Jõhvit kajastavatest raamatutest, Rumeenia Vabariigist. Lasteosakonna raamatukoguhoidja ettekanne nukkude käsitöö näitusel Mustvees, Jõgeval. Kohtla-Järve Keskraamatukogu laenutusosakonna töötajad esinesid Jõhvi Kirjandusklubis, Kohtla ajalooringis, Kohtla-Järve pensionäride päevaksekuses. Teemadeks „Virumaa kirjandusauhind“, „Emakeelepäev“, „Uuemad raamatud Kohtla-Järvest“. Ahtme haruraamatukogu töötajad esinesid 9 korral ettekannetega Ahtme linnaosa pensionäride päevakeskuses. Loengud toimusid kirjandusliku kohviku vormis. Esineti järgmistel teemadel: Pulver, A. „Põrgu katlakütja: Simson von Seakylli elu ja võitlused“, „Arvo Pärt, helilooja, kes komponeerib vaikust“, „Saatus. Anastassia Ivanova Tsvetajeva “ jm . Narva Keskraamatukogu töötajad esinesid ettekannetega 6 korda. Narva Keskraamatukogu asedirektor ja bibliograaf esinesid ettekandega „Koduloo tegevus Narva Keskraamatukogus “ Tosno raamatukogus (Leningradi oblast). Samuti osales raamatukogu töötaja Petrozavodski ajaloolisel konverentsil ning Ivangorodi Muuseumi poolt korraldatud ajalookonverentsidel. Kaks korda võtsime osa virtuaalsildadest ettekannetega. Sillamäe Raamatukogu temaatilised ettekanded kultuuritegelastest ja nende loomingust , rahvakalendri tähtpäevadest, kaasaegsest kirjandusest. Kokku oli 25 ettekannet. Töötukassa tellimisel korraldati loengut „Sillamäe linna ajalugu“. Rahvusvahelise fotofestivalil „Narva sügis “ ettekanne „Fotod säilitavad ajalugu“ Sillamäe Raamatukogu kodulooandmebaasi põhjal. Ülevenemaalise teaduskonverentsil „Balmondi kosmos “ ettekanded „Konstantin Balmondi seos Eestiga“ ja Bernhard Linde artikkel „Kohtumisi vene kirjanikega “. Kurtna Raamatukogu juhataja esines Maaraamatukogude teabepäeval Nooras 25. märtsil teemal „Haldusreformi mõjusid Alutaguse valla raamatukogudele“ ning põhines Kurtna raamatukogu juhataja lõputööl. Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu töötajad on esinenud raamatukogu üritustel teemadel, mis puudutasid kirjanike elu ja loomingut. Peeti ettekannet ka näituste avamistel. Toila Vallaraamatukogu direktor tegi kokkuvõtte ERÜ maaraamatukogude sektsiooni tegevusest ERÜ aastakoosolekul, jagas reisimuljeid Brüsselist Voka eakate seltsingus ja maakonna jõuluseminaril. Ajakirjas Raamatukogu 5/2019 Mihkel Voldile antud intervjuu sellest, mis tööl rõõmu valmistab ja mis häirib. Samast ajakirjanumbris on ka Lea Ranna artikkel maaraamatukogude sektsiooni 28. suveseminarist ja päris esimesest, 1991. aastal toimunud seminarist. Toila raamatukogus on raamatukogu töötaja juhendanud õpitube nii lastele kui täiskasvanutele. LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2019) Jõhvi Keskraamatukogu Katuse remont Käsitöötoa remont Lasteala renoveerimise alustamine Kiikla Raamatukogu Hoone välisfasaadi soojustamine ja värvimine Kiviõli Raamatukogu Lagi remont Lugemissaalis ja osaliselt kojulaenutuses valgustuse uuendamine Kohtla-Järve Keskraamatukogu Sompa HRK Avariiväljapääsu vahetamine ühe akna loomiseks Lüganuse Raamatukogu Varja laenutuspunkt Lae kandetala vahetamine, korstnajala krohvimine ja värvimine Maidla Raamatukogu Laevalgustis läbipõlenud valgustorude vahetamine Narva Keskraamatukogu Raekoja platsi detailiplaneering koos raamatukogu uue asukohaga sai lõpule viidud. Uute valgustite laenutusosakonda ja kolmanda korruse fuajeedesse paigaldamine, 4. korrusele videovalve paigaldamine külastajate iseseisvaks kasutamiseks Kinnistute hoonete ja ruumide majandamine Energia raamatukogus tuletõkkeukse vahetamine, peamajas esimese korruse fuajee remont, valgustite vahetamine, MakerLbi ventilatsioonisüsteemi väljaehitamise kava koostamise alustamine Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu Külastajate teenindamine internetipunkti ruumis Teenindamise ruumi seinade värvimine, laevalgustite ja põrandakate vahetus, ventilatsioonisüsteemi remont Inventarist nõupidamiselaua, uute toolide ja 2 tugitooli ostmine Sillamäe Keskraamatukogu ja haruraamatukogu Keskraamatukogu ruumid on renoveeritud ja varustatud uue mööbliga, klaasfassaadi kiletamine HRK-s uute evakuatsiooni välistreppide tegemine Sonda Raamatukogu Kõrvalruumide sanitarremondi teostamine, seinade ja lagede värvimine Toila Vallaraamatukogu Uute inventari soetamine valla raamatukogude jaoks Kohtla-Nõmme Raamatukogus uute ruumide, mööbli ja riiulite paigaldamine Voka Raamatukogu sai uue lugemislaua ja toolid Saka Raamatukogus inventari uuendamine: kolme uue riiuli ostmine lastenurga värskendamiseks Toila Raamatukogu sai paar uut näituseriiulit LISA 4. Laste ja noorteüritused Jõhvi Keskraamatukogu: Ürituse, näituse nimi Osavõtjate arv Näitus „Muinasjutulised siluetid” koos teematundidega klassikalistest muinasjuttudest ja varjuteatrist Peterburi kunstnik Mihkalek Päbuse kogust 48 Näitus koostöös Iisaku Muuseumiga „Kobras- aasta loom 2019” raamatukogus ja koolis koos viktoriini ja õppekäikudega õpetajate juhendamisel 120 Näitus koos tegevustega „Rumeenia- Euroopa Liidu eesistujariik 2019” 230 Näitus koos tegevustega „Päevaga läbi Euroopa” 240 Näitus koos tegevustega „Karud saavad aru” (üle 300 mängukaru Heli Männi erakogust) 230 Näitus „Loodus teeb leidlikuks: leiutised, katsetused, mis muutsid maailma” raamatukogus ja koolis Näitus „Teadlaste öö: kuulsad teadlased ja nende panus maailmale” Näitus koos tegevustega „Tüdrukute püha- Hinamatsuri” Jaapani lastepüha, kimonos tüdruku meisterdamine, Barbie nukk-60 Näitus koos tegevustega „Poiste püha-Tango-no-sehku” Jaapani poistepühast, tuulelohe meisterdmine 42 Näitus „Ema ja isaga mööda Eestimaad” (venekeelne tutvustus lastesõbralikest reisipaikadest Eestis, lisatud infovoldikud) Näitus koos meisterdamisega „Balleti võlumaailm” Jõhvi balletifestivali päevadeks Näitus koos viktoriiniga „ Edgar Valteri 90. sünniaastaks . Kas tunned neid raamatutegelasi?” Jututuba 37 korda. P õhjamaade loomad, rahvusvaheline lumepäev, hiina sea aasta, milliseid mänge mängitakse, Barbie-60, hinamatsuri- tüdrukute päev(kimonos tüdruk) ja tango-no-sehku poistepäev Jaapanis (tuulelohe), teatripäev (maskid ja etendus), balletifestival,südamenädal, lasteraamatupäev, Jõhvi päev, kaisukarupäev, kosmos (Sipsiku rakett), vana aja leiutised (soomusauto), varjuteater Peterburist, jõuluaja ideid „Meie pere jõulukalender” jne. 565 Pesakastide meisterdamine koos Kaitseliidu Jõhvi Malevaga 46 Rõõmukooli beebide raamatukogutunnid 5 korda Tutvume raamatukoguga, Liisusalmid, Kaunimad väikelasteraamatud, Ilus emakeel lasteluules, Kevade saladus ja tuulelohe 43 Käsitöö meistriklassid raamatukogus ja Jõhvi koolides 9 korda Maskid, Virumaa preesid, sõbrapaelad, nukud 148 Kevadpüha ja jõulupüha meisterdamispäevad õpetaja Kaja Alasooga 90 Külas on näitleja Polina Tšerkassova „Rahvamuusika ja rahvapillid” 52 Külas on Mihhail Stalnuhhin oma lasteraamatutega pööninguloomadest 58 Teatripäevad lasteaias ja jututoas 60 Südamenädal lastaias 50 Kindrali perepäeva orienteerumismäng 28 Euroopa päeva üritused (vt näitused) 22 korda raamatukogus ja koolides, osalejaid 470. Koostööpartneriks Rumeenia Suursaatkond Suvelugemise lõpupidu. H.Seljamaa kohverteater, näitus „Klounid, tsirkus, teater. Raamatud igavuse vastu”. Parimatele auhinnad, kaetud oli maiustuste laud. 82 Muuseumiöö „Öös on mustreid” aaretejaht ja viktoriin 56 Pärimuskultuurilaager 5 päeva. 25 „Ellujäämine looduses- 2” koos Kaitseliidu Jõhvi Malevkonnaga ja lapsevanematega 51 „Eesti rahvakalender- Sügis. Eestlase ajarännak” Mäetaguse Põhikoolis 72 Narva Keskraamatukogus eesti lastekirjandusest koolieelikutele 34 Sillamäe Eesti Põhikoolis eesti kirjandusest ja vanadest raamatutest 45 Tagasi kooli! projekt Kohtla-Järve Järve Koolis „Lisandusi geograafiaõpikule” 64 Isadepäeva teadmistepäeva viktoriin Vabadussõjast ja soomusrongidest koos näitusega, soomusmasina meisterdamine ja sõduri maskeerimisriietuse värvimine 51 „Jõulukombeid kogu maailmast” ja meisterdamistuba Jõhvi Põhikoolis 156 Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Kohtla-Järve Keskraamatukogu lasteosakond 02.01-04.01. ”Meistrite tuba” 21 18.01. Muinasjutuhommik ” Kes on see mees?” 16 21.01. Uudiskirjanduse ülevaade 24 21.01. Muinasjutuhommik “Kes on see mees?” 12 22.01. Teemahommik ”Lumememmede marss” 22 23.01. Teemahommik ”Lumememmede marss” 9 24.01. Muinasjutuhommik ”Kes on see mees?” 14 29.01. Uudiskirjanduse ülevaade 14 30.01. Muinasjutuhommik ” Kes on see mees?” 10 31.01. Kirjandushommik ”Tutvus eesti lastekirjanikega” 10 31.01. Uudiskirjanduse ülevaade 16 06.02. Uudiskirjanduse ülevaade 16 11.02. Kirjanduslik mäng ”Põhjamaade jutud” 17 14.02. Uudiskirjanduse ülevaade 15 15.02. Teemahommik ”Head kollase sea aastat” 15 19.02. Teemahommik ”Naljakad lood põrsastest” 14 19.02. Teemahommik ”Head kollase sea aastat” 8 21.02. Kirjandushommik ” Selge keele kuu. Eesti keele aasta” 21 25.02.Kirjandushommik”Eesti nüüdislastekirjanikud” 14 26.02.Kirjandushommik Krõlliga 13 26.02.-01.03. Meistrite tuba 70 27.02. Muinasjutuhommik põrsas Pepaga 11 28.02. Kirjandus-ja mänguhommik Krõlliga 11 05.03. Kirjandushommik A. Valliku ja P. Raua lõbusate lugudega 14 11.03. Uudiskirjanduse ülevaade 20 12.03.Kirjandushommik J. Pütsepa ja A. Kivirähu lugudega lasteaias 11 13.03. Muinasjutuhommik ”Võlumuinasjutud” 20 15.03. Biblioülevaade vene lastekirjanike loomingust 12 19.03. Uudiskirjanduse ülevaade 21 20.03. Muinasjutuhommik ”Võlumuinas-jutud” 20 20.03. Biblioülevaade “Eesti lastekirjanikud vene keeles” 21 21.03. Teemahommik ja ettelugemine E. Niidu ja A. Kivirähu loomingust 28 21.03. Teemahommik ”Kevad ja luule” 25 28.03. Kirjandushommik ”Head lasteraamatud 2018” 15 28.03. Uudiskirjanduse tutvustus 15 02.04. Kirjandushommik rahvusvaheline lasteraamatupäev 110 03.04. Teemahommik ”Naljapäev rõõmustab südant” 16 05.04. Kirjandushommik ”I. Krõlov-250” 20 15.04. Biblioülevaade ”Eesti lastekirjanike muinasjutud vene keeles” 9 16.04. Kirjandushommik ”I. Krõlovi valmid” 24 17.04. Teemahommik ”Munapühad on tulekul” 12 18.04. Ühe tähe jutud 14 23.04-26.04 Kevadise koolivaheaja Meistrite tuba 35 10.05. Kirjandus- ja mänguhommik ”Kõik nõiad ei olegi kurjad” 14 14.05. Huvitavaid raamatuid lasteraamatukogus 6 17.05. Õiesoengupäev pühendatud E. Valteri loomingule Järve Koolis 18 17.05. Teemahommik “Leib- kõigi toit“ 14 20.05.Kirjandushommik “Ter-tere, koos on mesilinnu pere“ 16 03.06. Teemahommik “Palju õnne Kohtla-Järve-73 „ 21 04.06. Biblioülevaade uudiskirjandusest 53 05.06. Teemahommik “Palju õnne Kohtla-Järve -73“ 20 05.06. Biblioülevaade uudiskirjand. 30 06.06. Teemahommik „Palju õnne Kohtla-Järve - 73 „ 21 07.06. Biblioülevaade uudiskirjandusest 43 11.09. Teemahommik “Rännak aabitsate juurde“ 17 12.09. Teemahommik “Teekond kaisukate maailma“ 17 19.09. Teemahommik “Aabitsata hakkama, keegi meist ei saa ..“ 18 20.09. Teemahommik “Aabitsata hakkama, keegi meist ei saa“ 16 20.09. Teemahommik “E. Valteri imeline maailm “Järve Koolis 22 23.09. Teemahommik “Teekond kaisukate maailma“ 16 09.10. Ettelugemispäev „Heal meelel, ilusal keelel“ Järve Koolis 17 09.10. Ettelugemispäev mudilastele “Muinasjutud mõistatused rebasest“ 13 11.10. Ettelugemispäev mudilastele siilist ja jänesest 18 10.10. Ettelugemispäev “Heal meelel, ilusal keelel“ Järve Koolis 15 14.10. Muinasjutuhommik “Karupoeg Puhhil on sünnipäev“ 15 16.10. Biblioülevaade „Lastekirjanduse krimkad“ Järve Koolis 22 17.10.Ettelugemine“Heal meelel, ilusal keelel“ Järve Kool 21 21.10. Ettelugemine E. Valteri loomingust 18 23.10. Teemahommik “Suur raamatuotsimise mäng“ 15 25.10. Teemahommik “Suur raamatute otsimise mäng“ 12 29.10. Teemahommik “Suur raamatute otsimise mäng“ 18 22.10 -25.10 Sügisese koolivaheaja Meistrite tuba 56 04.11. Ettelugemine ajakirjast „Laste Rõõm“ Kirju-Mirju lasteaias 13 06.11 Biblioülevaade E. Valteri loomingust 18 07.11. Uudiskirjanduse ülevaade 24 11.11. Teemahommik “Pidu Põhjalas“ Järve Koolis 20 11.11. Teemahommik “Pidu Põhjalas“Järve koolis 21 12.11. Uudiskirjanduse ülevaade 26 12.11. Teemahommik „Pidu Põhjalas“Buratino lasteaias 15 14.11. Teemahommik “Pidu Põhjalas“ Järve Koolis 20 19.11. Biblioülevaade H. Ch. Anderseni loomingust 19 19.11 Viktoriin “Mis? Kus? Millal ?“ 19 12.12. Advendihommik päkapikkudega 17 13.12. Advendihommik päkapikkudega 20 16.12. Advendihommik päkapikkudega 19 13.12. Viktoriin “Mis? Kus? Millal“ 15 19.12 Uudiskirjanduse ülevaade 9 19.12. Muinasjutuõhtu “Kirju-Mirju“ lasteaias 15 27.12., 28.12., 30.12 Meistrite tuba 22 Keskraamatukogu lugemissaal Heli Männi nukunäitus 55 Heli Männi kaisukarude näitus 95 Ahtme haruraamatukogu Emakeelepäev. Loeme luuletusi 22 Emakeelepäev raamatukogus. Huvitavad raamatud 10 Aabitsapidu 26 Lasteraamatupäev. Loeme muinasjutte 12 Huvitavad raamatud suveks 54 Uudiskirjandus suveks 23 Viktoriin “Kas tunned Eestit?” 19 Koolilaager. Uudiskirjandus suveks (1-2 kl.) 20 Koolilaager. Uudiskirjandus suveks (3-4 kl.) 23 Ettelugemine lasteaias “Rukkilill” 15 Külas on Eduard Kont 35 Sompa haruraamatukogu Laste linnalaager. lauamängude päev 12 Ettelugemispäev. A. Kivirähk "Tilda ja tolmuingel". Lauamängud 6 "Teeme ise jõulukaarte" 5 Oru haruraamatukogu “Eesti rahvamuinasjutud“ 12 Algteadmisi kunstist 9 „Eesti rahvarõivad, mänguasjad ja ehted“ 19 Lasteluule raamatute autor Svetlana Paun ettelugemine 27 Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Narva Keskraamatukogu Põrsast kotis 2019 43 Narva Keskraamatukogu Kalju Kangur „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“ 23 Narva Keskraamatukogu Kohtumine Denis Kostromaniga (Tallinn). Lauamängu "30 to Mars" meistrivõistlus 14 Narva Keskraamatukogu Olga Kolpakova „Lumehelbekeste kool“ 21 Narva Keskraamatukogu Õpituba "Isetehtud õhuvärskendaja" 18 Narva Keskraamatukogu Susan Wojciechowski „Jonathan Toomey jõuluime“ 16 Narva Keskraamatukogu Noorte lauamängude meistrivõistlused 757 Narva Keskraamatukogu Raamatukogu kotis 360 Narva Keskraamatukogu Loeme lugemiskoeraga 208 Narva Keskraamatukogu Agnia Barto „Minu mänguasjad“ 51 Narva Keskraamatukogu Kalendrilaulud 18 Narva Keskraamatukogu Uue aasta sümbol: õpituba 18 Narva Keskraamatukogu Käpad, tiivad ja sabad 23 Narva Keskraamatukogu Pere e-viktoriin „Eesti kirjanduse raamatujuubelid 2019“ 13 Narva Keskraamatukogu Lotte avab Eesti 189 Narva Keskraamatukogu Admiral Friedrich Benjamin von Lütke 11 Narva Keskraamatukogu Pere e-viktoriin “Lillede kaleidoskoop” 25 Narva Keskraamatukogu Eesti Punane Raamat. Taimed 57 Narva Keskraamatukogu Narva legendides 27 Narva Keskraamatukogu F.R.Faehlmann ja F. R.Kreutzwald. Muistendid 35 Narva Keskraamatukogu Lehitsedes linna raamatut 99 Narva Keskraamatukogu Meie maa linnud 141 Narva Keskraamatukogu Maailma muusikateatrid ja lavad 17 Narva Keskraamatukogu What do you know about USA: quiz 16 Narva Keskraamatukogu “Ahto. Unistuste jaht”: dokumentaalfilmi esitlus 87 Narva Keskraamatukogu Ülevaade (l/a pedagoogidele) 12 Narva Keskraamatukogu Moriss Karem. Lillede kuningriik 24 Narva Keskraamatukogu Legend Narcissosest. Martsipanist voolimise õpituba 31 Narva Keskraamatukogu A. Kitzberg "Piibelehe neitsi" 22 Narva Keskraamatukogu Järjehoidja ajalugu 72 Narva Keskraamatukogu Imepärane lill: saksa muinasjutt 31 Narva Keskraamatukogu Koerad: interaktiivne viktoriin 44 Narva Keskraamatukogu Oskar Wilde. Ööbik ja Roos 27 Narva Keskraamatukogu Haruldane ilu: Eesti Punase Raamatu lilled 18 Narva Keskraamatukogu Märkame oma kodumaa loodust 6 Narva Keskraamatukogu Lõbus vikerkaar 102 Narva Keskraamatukogu Narva Keskraamatukogu emakeelepäev 30 Narva Keskraamatukogu Emakeelepäev Fama Keskuses 40 Narva Keskraamatukogu Maskott Juliuse sünnipäeva tähistamine 25 Narva Keskraamatukogu Draakonipoeg Julius lasteaias 19 Narva Keskraamatukogu Nikolai Nossov. „Lõbus pere“ 52 Narva Keskraamatukogu Jutuhommik 2019 38 Narva Keskraamatukogu Georg Ots. "Mister X laval ja päriselus" 20 Narva Keskraamatukogu Mowgli lugu 26 Narva Keskraamatukogu Jevgeni Tšarušini loomad 16 Narva Keskraamatukogu Suvilalood + õpituba 12 Narva Keskraamatukogu Meisterdame lihavõttepühadeks: munade kaunistamise ideed 12 Narva Keskraamatukogu Täna – Raamatu ja roosi päev. Loeme ja meisterdame 16 Narva Keskraamatukogu Õpituba koolivaheajal: Õmbleme lõbusat kassi 8 Narva Keskraamatukogu Maailmakuulsad tornid. Loeme ja mängime lauamängu „Jenga “ 51 Narva Keskraamatukogu Eesti vaatamisväärsused. Loeme ja mängime lauamängu „Eesti. Memo“ 22 Narva Keskraamatukogu Rahvapillid eile ja täna 18 Narva Keskraamatukogu Rudyard Kipling . „Džungliraamat“ 26 Narva Keskraamatukogu Meil külas lastekirjanik Pille Arnek 54 Narva Keskraamatukogu Lastekirjanduse ülevaade 295 Narva Keskraamatukogu Eesti laul ja Eurovision 20 Narva Keskraamatukogu Eduard Uspenski. „Kolm sõpra Prostokvashinost” 8 Narva Keskraamatukogu CD-handmade "Suvi" 20 Narva Keskraamatukogu Viktor Dragunski. “Deniska jutud“ 19 Narva Keskraamatukogu Narva päevad 155 Narva Keskraamatukogu Eesti lipu päev 22 Narva Keskraamatukogu Meremäng 76 Narva Keskraamatukogu Vana-Egiptus 169 Narva Keskraamatukogu Kassid 106 Narva Keskraamatukogu History and discoveries: the intellectual supergame 9 Narva Keskraamatukogu Ebatavalised loomad 31 Narva Keskraamatukogu Word game "Перевертыши и небылицы" 5 Narva Keskraamatukogu Kirjanduse ülevaade „A.Žvalevski, J.Pasternak“ 15 Narva Keskraamatukogu Meri, mu meri 11 Narva Keskraamatukogu Eestimaa 12 Narva Keskraamatukogu Koolirahu 2019 Narva linnuses 125 Narva Keskraamatukogu Muisted slaavi jumalad 53 Narva Keskraamatukogu Teadmistepäeva pidu Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku territooriumil 70 Narva Keskraamatukogu Raamatukogu lastele 45 Narva Keskraamatukogu Muuminäitus 157 Narva Keskraamatukogu Kirjanduskangelaste monumendid 22 Narva Keskraamatukogu Tähekese venekeelse numbri esitlus 42 Narva Keskraamatukogu Tove Jansson. „Väikesed trollid ja suur veeuputus“ 21 Narva Keskraamatukogu Loominguline õpituba lõbusa raamatu ainetel (sügisväsimuse ravim) 7 Narva Keskraamatukogu Tove Jansson. „Sabatäht“ 22 Narva Keskraamatukogu Quilling – paberikunst kaardil. Loomad 8 Narva Keskraamatukogu Tove Jansson. „Muumipapa memuaarid“ 25 Narva Keskraamatukogu Tove Jansson. „Ohtlik jaanipäev“ 25 Narva Keskraamatukogu Lastenurk Liiklusohutuse päeva raames 80 Narva Keskraamatukogu Raamatukogu päev koolis 32 Narva Keskraamatukogu Venda Sõelsepp. "Varblane Tšikk" 109 Narva Keskraamatukogu Raamatu “Ремесла и промыслы староверов Эстонии” esitlus 73 Narva Keskraamatukogu Linna Puškini konkurss 128 Narva Keskraamatukogu Pippi peab sünnipäeva 99 Narva Keskraamatukogu Meil külas lastekirjanik Heli Illipe-Sootak 73 Narva Keskraamatukogu Pühendamine lugejaks 25 Narva Keskraamatukogu Fjodor Tutšev: kirjanduslik tund 26 Narva Keskraamatukogu Jõulumuinasjutt "Lumehelves" 110 Narva Keskraamatukogu Kogupere e-viktoriin „Talvelood“ 34 Narva Keskraamatukogu Eduard Kondi loominguline kohtumine noorte lugejatega 45 Narva Keskraamatukogu Uusaasta viktoriin – kompott 17 Narva Keskraamatukogu Parun Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused 13 Narva Keskraamatukogu Zacharias Topelius. „Kuidas trollid omamoodi jõule pidasid“ 27 Narva Keskraamatukogu Õpituba "Lõhnavate magnetite valmistamine" 13 Narva Keskraamatukogu Quilling-õpituba “Uusaasta sümbolid” 11 Narva Keskraamatukogu Jõulukohtumine „lugemiskoertega“ 45 Kreenholmi haruraamatukogu Uurali kalliskivid 12 Kreenholmi haruraamatukogu Muinasjutuline talv 14 Kreenholmi haruraamatukogu Ma armastan Tallinna 18 Kreenholmi haruraamatukogu Ei ole nõel, aga kasvab kuuse oksal? 155 Kreenholmi haruraamatukogu Viktoriini karusell 36 Kreenholmi haruraamatukogu Millest saavad öelda muistsed asjad? 12 Kreenholmi haruraamatukogu Nagu kodu tilgakesed on imelinnud leevikesed. 5 Kreenholmi haruraamatukogu Lumehelbeke on hõbedast võrk 4 Kreenholmi haruraamatukogu Rahakassa Siga 21 Kreenholmi haruraamatukogu Vana raamatukogu muinasjutud 69 Kreenholmi haruraamatukogu Vee saladus 23 Kreenholmi haruraamatukogu Usu või mitte... 12 Kreenholmi haruraamatukogu Kas te teate, et Eestis on ... 307 Kreenholmi haruraamatukogu Romantiline viktoriin 12 Kreenholmi haruraamatukogu Ökodeemia 22 Kreenholmi haruraamatukogu E. T. A. Hoffmann "Pähklipureja ja hiirekuningas" 31 Kreenholmi haruraamatukogu Virmaliste valguse all 8 Kreenholmi haruraamatukogu Imelik Poola 4 Kreenholmi haruraamatukogu Kuidas saada kätte koledat und 15 Kreenholmi haruraamatukogu Sööme ilusti 15 Kreenholmi haruraamatukogu Need maagilise kassid 16 Kreenholmi haruraamatukogu Kevadine lillekimp 10 Kreenholmi haruraamatukogu Kevadine tuju 11 Kreenholmi haruraamatukogu Loominguline karussell 13 Kreenholmi haruraamatukogu Rahvusvaheline naiste päev 44 Kreenholmi haruraamatukogu Vene ravhamuinasjuttude teel 15 Kreenholmi haruraamatukogu Kus sõitsid laevaga viikingid 5 Kreenholmi haruraamatukogu Fantaseerime ise: Muinasjutud teisipidi 4 Kreenholmi haruraamatukogu Tsitruse päev 16 Kreenholmi haruraamatukogu Lihavõtte kellamäng 173 Kreenholmi haruraamatukogu Ära usu kedagi aprillis 5 Kreenholmi haruraamatukogu Lihtne teadus 15 Kreenholmi haruraamatukogu Üks villakarv, kaks villakarva 6 Kreenholmi haruraamatukogu Vesi ei kannata vallatust 8 Kreenholmi haruraamatukogu Kaunid juuksed 8 Kreenholmi haruraamatukogu Kevad on käes 7 Kreenholmi haruraamatukogu Koht päikese all 10 Kreenholmi haruraamatukogu Ma matkan 100 Kreenholmi haruraamatukogu Suvise viktoriini karusell 15 Kreenholmi haruraamatukogu Aga pähklid pole lihtsad! 10 Kreenholmi haruraamatukogu Fort Boyard aardejaht 165 Kreenholmi haruraamatukogu Arva, mis see on? 9 Kreenholmi haruraamatukogu Detective vestige 19 Kreenholmi haruraamatukogu Metsiku Lääne kauboid 75 Kreenholmi haruraamatukogu Linnupoegade kool 5 Kreenholmi haruraamatukogu Koolivaheaeg raamatukogus 8 Kreenholmi haruraamatukogu Tuleta meelde multifilm 6 Kreenholmi haruraamatukogu Mis jäätis see on? 37 Kreenholmi haruraamatukogu Kõige magusam maitse 29 Kreenholmi haruraamatukogu Kalasoomus 28 Kreenholmi haruraamatukogu Muumipapa õnne 9 Kreenholmi haruraamatukogu Täiusus iseenesest 3 Kreenholmi haruraamatukogu Eesti rahvussümbolid 9 Kreenholmi haruraamatukogu Tund raamatukogus 17 Kreenholmi haruraamatukogu Kus elavad vitamiinid? 91 Kreenholmi haruraamatukogu Kas see seeni tohib süüa? 10 Kreenholmi haruraamatukogu Kiilkiri savitahvlikest trükilehekeni 66 Kreenholmi haruraamatukogu Lend sügise kohal 150 Kreenholmi haruraamatukogu Minu tänav 6 Kreenholmi haruraamatukogu Ringike - lukuke 25 Kreenholmi haruraamatukogu Maailma tass 17 Kreenholmi haruraamatukogu Tee olles vaata ringi 24 Kreenholmi haruraamatukogu Raamatukogu ringis 57 Kreenholmi haruraamatukogu Viktoriin raamatukogust 19 Kreenholmi haruraamatukogu Värvipliiatside karbis 12 Kreenholmi haruraamatukogu Maagilised pitsid 17 Kreenholmi haruraamatukogu Mida ma tean liiklusest 11 Kreenholmi haruraamatukogu Elavad pildid 15 Kreenholmi haruraamatukogu Võlulamp 21 Kreenholmi haruraamatukogu Tere, liiklusmärk 22 Kreenholmi haruraamatukogu Minu kangelane 17 Kreenholmi haruraamatukogu Kohtume raamatukogus 19 Kreenholmi haruraamatukogu Võlumehe müts 4 Kreenholmi haruraamatukogu Tihase päev 13 Kreenholmi haruraamatukogu Arst Neboleika nõuanded 22 Kreenholmi haruraamatukogu Thanksgiving Day / День Благодарения 9 Kreenholmi haruraamatukogu Aken - Tulilind 85 Kreenholmi haruraamatukogu Hiirte segadus 24 Kreenholmi haruraamatukogu Hiir tuleb raamatu külla 37 Kreenholmi haruraamatukogu Christmas in England 42 Kreenholmi haruraamatukogu Leib on kõikide peremees 14 Kreenholmi haruraamatukogu Jõulude istjatsed 50 Kreenholmi haruraamatukogu Jõulusümbolid 20 Kreenholmi haruraamatukogu Wabahärra von Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused 25 Kreenholmi haruraamatukogu Tiivulised sõnumitoojad 12 Kreenholmi haruraamatukogu Imeilus õnnitlus 24 Kreenholmi haruraamatukogu Magus kakuke 28 Kreenholmi haruraamatukogu Uusaastaeelne ball 24 Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Sillamäe Raamatukogu Noorte konkurss Elav Klassika 432 Raamatukohvik lastele („Maitsev tund raamatukogus“) 207 Kohtumised kirjanikega ning huvitavate inimestega 645 Kohtumine “Täheke” peatoimetaja Ilona Martsoniga 229 Eesti keel lastele “K nagu kodus, K nagu koos” 282 Emakeelepäeva mälumäng noortele 31 Ökotunnid gümnaasiumi õpilastele 335 Noorte Debatiklubi 516 Ettelugemine, meisterdamine, joonistamine, mängud jt 184 Kirjandusmängud 161 Temaatilised tunnid, ekskursioonid, sh tasandusklassi õpilastele ning vaimupuudega noortele 3214 Harrastusteatri Baskea (Narva) lasteetendus 32 5135 Iisaku raamatukogu Järjejututunnid 4. klassile (14 korda) 175 Raamatukoguminutid 1. klassile 15 Vestlus ja ettelugemine „Talvised aialinnud“ (Kurekella Mesimummid) 9 Jututund 2. klassile 24 Trepigaleriis näitus „Eksliibrised oma õpetajaile“ (Iisaku Gümnaasiumi põhikooli õpilaste loodud eksliibrised) Järjejutuminutid 1. klassile (8 korda) 61 Kohtumine lastekirjaniku ja multiplikaatori Janno Põldmaga 51 Detektiivimäng 1. klassile 7 Ettelugemispäev 25 Aias kasvab ühepajatoit: mängime muinasjuttu (lasteaia mudilastele) 11 Jutuhommik lasteaias 8 Luule- ja muusikakava „Keel kõneleb kõiksusega“ (esinesid koolinoored) 12 Lugejaid teenindavad gümnaasiumi õpilased Põhjamaade kirjanduse nädala raames sündmus „Hommikuhämarus“ 30 Jõuluhommik raamatukogus (Kurekella Jaaniussikeste rühmale) 11 Kiikla raamatukogu, ürituste nimi Osavõtjate arv Raamatukogunädala sõnamängude päev 10 Jõulujutu lugemine jõulumemmemaal 250 Talendikonkursi sketšid jõuluteemaliste lasteraamatute põhjal 12 Lastekirjanduse ainetel näidendi lavastamine T. Egneri „Pillimees Ronihiir, Morten ja Nukatuka metsarahvas“ 26 Kiviõli raamatukogu, ürituste nimi Osavõtjate arv Kohtumine kirjanik Wimbergiga 65 Vanavanematepäev 56 Lasteraamatunädal 73 Lugemisisu 164 Jõulumuinasjutunädal 99 Sõbranädala meisterdamistunnid 54 Kirjandustegelased 86 Isadepäev 85 Muinaslood piltides 109 Kurtna raamatukogu , ürituste nimi Osavõtjate arv Lugemisisu programm (veebruar-mai; oktoober) 85 Emakeelepäeval ettelugemine Illuka lasteaia vanemas rühmas 10 Koomiksijoonistamise töötuba Kurtna raamatukogu sünnipäevapeol 11 Mäetaguse raamatukogu, ürituse nimi Osavõtjate arv 25. 03 Raamatukogutund 1 klassiga 18 Maidla raamatukogu, ürituste nimi Osavõtjate arv Ühetähe jutuvõistlus 6 Kirjalikest tekstidest loomanimede leidmine 7 Narva-Jõesuu raamatukogu , ürituste nimi Osavõtjate arv 11.02.2019 – 125 aastat V. Bianki sünnist raamatute väljapanek „ Metsa ja loomajuttude vestja”) Muinasjuttude ettelugemine 7 04.03.2019 – „Saladuslik ja mõistatuslik kirjanik J. Oleša” raamatu „Kolm paksu” ettelugemine 8 14.03.2019 – Emakeelepäev „Sõnademäng” ristsõnade lahendamine 11 02.04.2019 – Rahvusvaheline lasteraamatupäev 50 07.04.2019- Pühademuna meisterdamine õpetaja Kajaga 10 06.06.2019- 220 aastat Aleksander Puškini sünnist raamatunäitus „Puškini muinasjutud „ ettelugemine 9 11.06.2019 – Traditsioon kooli lõpuaktusel parimate lugejate autasustamine raamatutega 8 26.06.2019- I. Tomuski raamatunäitus „Laste lemmikkirjanik Ilmar Tomusk” 7 25.10.2019 – Lugesime koos lastega rahvaluulelisi lastesalme „Minu keel kõlab” raamatust „Meie kiisul kriimud silmad” 9 16.12.2019 - „Jõulud kirjanduses” viktoriin 12 15.12.2019 – Jõulukaartide meisterdamine õpetaja Kajaga 14 18.11.2019- 120 aastat kirjanik Elar Kuuse sünnist Raamatu „Memme musi” ettelugemine 6 Pagari raamatukogu, ürituste nimi Osavõtjate arv Pagari perepäev 60 Jõulueelsed väiksed tegemised. 20 Püssi raamatukogu, ürituste nimi Osavõtjate arv Emakeelepäev 36 Aabitsa pidu 17 Saka raamatukogu, ürituste nimi Osavõtjate arv Emakeelepäeva tähistamine „Rütm ja riim” 20 Uute vallakodanike vastuvõtt (raamatukogu poolt oli kokku pandud luule- ja laulupõimik) ~40 Ettelugemispäeva lugemine 10 Kaire Viili Loeng noortele „Kuidas oma unistusi ellu viia” 6 Sinimäe raamatukogu, ürituste nimi Osavõtjate arv Kohtumine Mika Keräneniga 15-20 last Ettelugemise päeval lugesime Pipi Pikksukka 15-20 last Jutu- ja muusikatund Piret Pääri ja Kulno Malvaga 15-20 last Sonda raamatukogu, ürituste nimi Osavõtjate arv Lugemistunnid ja Sipsiku pidu 20 Toila raamatukogu, ürituste nimi Osavõtjate arv Raamatukogutunnid (5) ~70 Meisterdamistunnid (17) 58 Hõimupäeva teematund 3. klassile 14 Kodukoha kultuuriloo teematund 5 Põhjamaade kirjandusnädala ettelugemised koolis ja raamatukogus ~80 Imbi Paju Loova pliiatsi koolitus Voka Avatud Noortekeskuses 12 Kohtumised Mika Keräneniga Toila Gümnaasiumis ja Kohtla-Nõmme Koolis 176 Perepäev ~100 Tudulinna raamatukogu, ürituste nimi Osavõtjate arv Tüdrukute õhtu 5 x korda aasta jooksul 50 „Külla tuleb nukuteatri näitleja Tiina Tõnis“ 25 Voka raamatukogu, ürituse nimi Osavõtjate arv Jõhvi Lastekunstikooli õpilastööde näitus. Laste joonistuste näitus „Minu kodu” Voka lasteaed Naksitrallid 16 Eesti lastekirjanduse tõlked 2018 Lasteaia 5. a rühm teema Reisimine 12 Lasteaia 5.rühm Tutvumine postipunkti tööga. Erikujulised lasteraamatud. Vaatasime käsitöönäitust 12 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine 2019 .a korraldas Jõhvi Keskraamatukogu maakonna raamatukogutöötajatele 8 koolituspäeva, nende hulgas 2-päevase Suveseminari Pagari seltsimajas. Koolitustel olid järgmised teemad: isikuandmete kaitse, kogemusi ja näpunäiteid individuaalkoolituste läbiviimiseks, sõnakunsti oskused, mitteverbaalne kommunikatsioon, teenuste disain, raamatukogu kui idee inkubaator, tööelu kvaliteet, ajaplaneerimine jne. Aasta viimane seminar viidi läbi Saka raamatukogus, kus toimus kohtumine ´´ Minu Setomaa´´ autori Anneli Laaneotsaga. Suuremate koolituste läbiviimiseks saime toetust ka Kultuuriministeeriumilt. Koolitustel osalesid raamatukoguhoidjad kaasa arvatud Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve raamatukogudest. Jätkati maaraamatukogude nõustamist raamatufondi korrastamise osas, abistati Sonda, Püssi, Tudulinna raamatukogusid inventuuri läbiviimisel. Detsembris oli ka üks tavapärasest pikem inventeerimine Kuremäe raamatukogus. Järgmise aasta eesmärkideks on erinevate koolitusvõimaluste otsimine, lähtudes raamatukoguhoidjate soovidest ja vajadustest. Lisarahastuse taotlemine projektide näol ja igakülgne raamatukogude arendamine. Jõhvi Keskraamatukogu on Ida-Viru maakonna keskraamatukogu. Sellest tulenevalt osutatakse 20 maakonna raamatukogule komplekteerimisteenust ja viiakse läbi täiendkoolitusi. Riik toetab maakondliku funktsiooni täitmist 4 töötaja töötasu osalise kompenseerimisega. 2019 .a oli raamatukogu riigieelarveline toetus 306662 €, sellest 83484 € maakonnaraamatukogu töötaja kulu ja 223178 € teavikute toetus, mis jaotati maakonna omavalitsuste vahel lähtudes piirkonna elanike arvust. Jõhvi valla raamatukogude riigitoetuse summa oli 21584 €. Seega enamus teavikute toetuse summast läks jagamisele maakonna omavalitsuste vahel. 2019 .a lõpu seisuga oli kogude suurus 87976 arvestusüksust. Aasta jooksul saadi juurde 2857 eks uusi teavikuid ja 171 aastakäiku perioodikat. Samas kustutati 3668 arvestusüksust.