EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn, Toompea 2020 nr
Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2021. aasta
sisserände piirarvu kehtestamine
1. Välismaalaste seaduse § 114 lõike 1 alusel kehtestada 2021. aasta sisserände
piirarvuks 1315.
2. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
Jüri Ratas
peaminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla
arvatavate välismaalaste 2021. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“
eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate
välismaalaste 2021. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja
töötatud välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 114 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab
Vabariigi Valitsus aastase sisserände piirarvu.
Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2021. aasta sisserände piirarvuks 1315.
Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on piirata Eestisse sisserändavate välismaalaste arvu.
Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Kuna
tähtajaliste elamislubade taotluste ja lubade andmise otsuste arv on alates 2014. aastast
suurenenud, on põhjendatud kehtestada 2021. aasta sisserände piirarv lubatud
maksimummääras.
VMS-i järgi kuuluvad sisserände piirarvu arvestusse tähtajalised elamisload, mis antakse
töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel.
Sisserände piirarvu alla ei kuulu:
1) Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigi kodanikud;
2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud;
3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud,
sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist, töötamist ja Eestist lahkumist reguleerib
Euroopa Liidu kodaniku seadus.
Samuti ei kohaldata tähtajaliste elamislubade korral sisserände piirarvu:
1) abikaasa ja lähedase sugulase juurde kolimiseks;
2) Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks;
3) Ameerika Ühendriikide kodanikele;
4) Jaapani kodanikele;
5) rahvusvahelise kaitse saajatele.
Piirarvu alla ei arvestata ka:
1) välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks;
2) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;
3) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes;
4) välismaalasi, kes asuvad tööle õppejõuna;
5) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks tippspetsialistina ehk kellele
tööandja maksab vähemalt Eesti kahekordset keskmist töötasu;
6) välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või
seoses iduettevõtlusega.
1
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna
juhataja Ruth Annus (tel 612 5120,
[email protected]), sama osakonna nõunik
Annika Murov (tel 612 5079,
[email protected]) ning Politsei- ja
Piirivalveameti arendusosakonna analüüsibüroo analüütik Mari Neljas (tel 612 3083,
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud kodakondsus- ja rändepoliitika
osakonna õigusnõunik Doris Uudelt (tel 612 5248,
[email protected]). Eelnõu
ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi
Kapanen (tel 612 5241,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Siseministeerium on välja töötanud ka siseministri määruse „2021. aasta sisserände piirarvu
ajaline jaotus aasta piires ja jagunemise kehtestamine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa
andmise aluse järgi“ eelnõu (edaspidi siseministri määruse eelnõu). Siseministri määruse
eelnõu on kavas kehtestada VMS-i § 114 lõike 2 alusel, mille kohaselt võib siseminister
sisserände piirarvu raames määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise
põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Selle eelnõuga on
kavandatud kehtestada 2021. aasta sisserände piirarvu jaotus tähtajalise elamisloa taotlemise
põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, et tagada sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis
ühtiks Eesti riigi ja ühiskonna vajadustega.
II. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on kehtestada 2021. aasta sisserände piirarv.
III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2021. aasta sisserände piirarvuks 1315 isikut, 0,1
protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
VMS-i § 113 lõikes 2 on sätestatud, et sisserände aastane piirarv on Eestisse sisserändavate
välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
VMS-i §-s 5 on sätestatud, et alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav
välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.
Eesti alaliste elanike hulk, mille alusel on arvutatud sisserände piirarv, on saadud nii, et on
liidetud nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eesti rahvastikuregistris, ja
nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreerimata (elavad nii Eestis kui ka välismaal),
ning Eesti pikaajalise elaniku elamisluba omavate välismaalaste arv ja alalist elamisõigust
omavate EL-i kodanike ja nende pereliikmete arv. Seisuga 01.09.2020 on Eestis alalisi
elanikke 1 315 055.
Eesti alaliste elanike hulk on võrdluses 2019. aastaga kasvanud. 2019. aasta alalise elanikkonna
hulk oli 1 314 477 ja 2020. aasta sisserände piirarvuks 1314. Võrdluses 2020. aasta alalise
2
elanikkonna hulgaga, mis on 01.09.2020 seisuga 1 315 055 ja 2021. aasta sisserände piirarvuks
1315, on alalise elanikkonna kasv leidnud aset 578 isiku osas järgmiselt:
- Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht on
registreerimata (2019. aastal 1 147 338, 2020. aastal 1 149 903 – kasv 2565 isiku võrra);
- Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba (2019. aastal 158 810, 2020.
aastal 156 138 – vähenemine 2672 isiku võrra);
- Alalist elamisõigust omavad EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed (2019. aastal
8329, 2020. aastal 9014 – kasv 685 isiku võrra).
Kui 2019. aastal oli Eestis 158 810 pikaajalise elaniku elamisloaga välismaalast, siis seisuga
01.09.2020 oli neid 156 138. Samas on veidi suurenenud nende Eesti kodanike arv, kelle
elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht on registreerimata. Samuti on suurenenud
alalist elamisõigust omavate EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arv. Kui 2019. aastal
oli Eestis 1 147 338 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht
on registreerimata, siis seisuga 01.09.2020 oli neid 1 149 903, ning kui 2019. aastal oli Eestis
8329 alalist elamisõigust omavat EL-i kodanikku ja nende perekonnaliiget, siis seisuga
01.09.2020 oli neid 9014.
Tabel 1. Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eesti rahvastikuregistris või
kelle elukoht on registreerimata (elavad nii Eestis kui ka välismaal), seisuga 01.09.2020
(allikas: Eesti rahvastikuregister) ning pikaajalise elaniku elamisluba ja alalist elamisõigust
omavate EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arv seisuga 01.09.2020 (allikas: Politsei-
ja Piirivalveamet, edaspidi PPA)
Eesti kodanikud, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht 1 149 9031
on registreerimata
Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 156 138
Alalist elamisõigust omavad EL-i kodanikud ja nende 9014
perekonnaliikmed
Kokku 1 315 055
Seega, lähtudes Eesti elanike arvust, on 2021. aasta sisserände piirarv 1315 isikut. See on
0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast seisuga 01.09.2020 (vt tabel 1).
Aastateks 2013–2014 kehtestas Vabariigi Valitsus sisserände piirarvuks 0,075 protsenti Eesti
alalisest elanikkonnast. Aastatel 2015–2019 oli sisserände piirarv 0,1 protsenti Eesti alalisest
elanikkonnast (vt tabelit 2).
2013. aastal võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 1000 tähtajalist elamisluba, millest kasutati
ära 602 ja kasutamata jäi 398.
2014. aastal võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 996 elamisluba, neist kasutati ära 720 ja
kasutamata jäi 276.
2015. aastal võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 1322 tähtajalist elamisluba, millest kasutati
ära 1252 ja kasutamata jäi 70.
1
1 134 410 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud Eestis, ja 15 493 Eesti kodanikku, kelle elukoht on
registreerimata.
3
2016. aastal võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 1317 tähtajalist elamisluba ja see arv täitus
2016. aasta detsembris.
2017. aastal võis anda 1317 elamisluba ja see arv täitus 2017. aasta juulis.
2018. aastal võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 1315 tähtajalist elamisluba ja see arv täitus
2018. aasta juunis.
2019. aastal võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 1315 tähtajalist elamisluba ja see arv täitus
2019. aasta märtsis.
Käesoleva aasta piirarvu alusel võis anda kõige rohkem 1314 tähtajalist elamisluba, neist on
01.09.2020 seisuga kasutatud ära 1281 ja kasutamata on 33.
Tabel 2. Sisserände piirarv 2013˗2020 ja tähtajalise elamisloa saajate hulk (allikas: PPA,
seisuga 01.09.2020)
Sisserändajate
suurim Tähtajaline elamisluba
lubatud
Aasta osakaal
Eesti alalisest Suurim
elanikkonnast võimalik Välja antud Kasutamata
% hulk
2013 1000 602 398
0,075
2014 996 720 276
2015 1322 1252 70
2016 1317 1317 0
2017 0,1 1317 1317 0
2018 1315 1315 0
2019 1315 1315 0
2020 (01.09) 1314 1281 33
Kuna aastatel 2013 ja 2014 suurenes töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade taotluste ja
antud lubade arv, suurendati 2015. aasta sisserände piirarvu määrani, mis on sätestatud VMS-i
§ 113 lõikes 2. Nii nagu aastatel 2015–2019, oli sisserände piirarv ka 2020. aastal 0,1 protsenti
Eesti alalisest elanikkonnast.
Tabel 3. 2020. aasta sisserände piirarvu jaotus ja tähtajalise elamisloa saajate hulk (allikas:
PPA, seisuga 01.09.2020)
Välja
Taotlemise põhjus Jaotus Kasutamata
antud
4
VMS 181 lg 1 p 4 – loominguline
28 4 24
töötaja
VMS 181 lg 1 p 7 – sportlane,
18 18 0
treener, spordikohtunik
Välisleping 10 1 9
Vabalt jagamiseks 1258 1258 0
Kokku 1314 1281 33
Käesoleva aasta 01.09 seisuga ei ole 2020. aasta sisserände piirarv täitunud. Väljastamata on
33 tähtajalist elamisluba - 24 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana
etendusasutuse seaduse tähenduses ja 9 välislepingu alusel (tabel 3). Kasutamata jäänud
piirarvu jaotust saab põhjendada COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi ja eriolukorraga,
mille tõttu katkes või oli häiritud nii etendusasutuste töö kui piiriülene liikumine.
Tabel 4. Sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade jagunemine liigiti
aastatel 2013–2020 (allikas: PPA, seisuga 01.09.2020)
Tähtajalise
elamisloa 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
andmise alus (01.09)
ettevõtlus 43 24 21 17 19 14 4 10
töötamine 518 829 1210 1290 1295 1300 1311 1271
välisleping 41 35 21 10 3 1 0 1
KOKKU 602 888 1252 1317 1317 1315 1315 1281
Tabel 5. Sisserände piirarvu jagunemine aastatel 2013–2020 elamisloa andmise aluste kaupa
(allikas: PPA, seisuga 01.09.2020)
Elamisloa alus 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
(01.09)
1. Töötamine
518 829 1210 1290 1295 1300 1311
(kokku) 1270
eraõigusliku
juriidilise isiku 0 0 61 46 35 39 25 34
juhtorgani liige
üldtingimustel 0 0 244 407 852 1219 1253 1174
lähetatud töötaja 168 315 604 523 207
ekspert, nõustaja,
0 0 101 83 69 15 12 16
konsultant
loominguline
0 0 17 16 6 8 4 4
töötaja
sportlane, treener 0 0 24 35 23 11 7 18
vaimulik 0 0 20 39 46 1 4 13
õppejõud, õpetaja 0 0 21 18 7 3 4 10
tippspetsialist 6 58 99 109 43 0 0
EL-i sinine kaart 11 12 16 11 5 4 0
Eestis kõrgkooli
0 0 1 0 0 0 0
lõpetanud
5
EL-i pikaajalise
elaniku elamisloa 0 0 2 3 2 0 0 1
alusel
2. Ettevõtlus 43 24 21 17 19 14 4 10
3. Välisleping 41 35 21 10 3 1 0 1
KOKKU 602 888 1252 1317 1317 1315 1315 1281
Tabel 6. Tähtajalise elamisloa taotluste arv ja tähtajalise elamisloa andmise otsused aastatel
2013–2020 (allikas: PPA, seisuga 01.09.2020)
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
(01.09)
tähtajalise elamisloa 3696 4376 5324 7884 8428 9947 9972 5123
taotluste arv
tähtajalise elamisloa 3503 4060 4927 6702 7505 8120 9080 5319
andmise otsused
Tähtajalise elamisloa taotlused
Võrreldes eelmise aastaga on tähtajalise elamisloa taotluste koguarv vähenenud. Kui
2019. aasta 01.09 seisuga esitati 5802 tähtajalise elamisloa taotlust, siis 01.09.2020 seisuga oli
taotlusi 5123. Võrreldes 2019. aasta sama ajavahemikuga on see 679 taotluse võrra vähem.
Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. 2019. aastal esitati 01.09
seisuga 1710 tähtajalise elamisloa taotlust töötamiseks. Seisuga 01.09.2020 oli esitatud
1585 töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotlust, võrreldes eelmise aasta sama
ajavahemikuga on see 125 taotluse võrra vähem. Töötamise eesmärgil elamisloa taotluste arvu
vähenemise on tinginud ajutise tööjõu suurem kasutamine.
Ettevõtlusega tegelemiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on samuti vähenenud.
Kui 01.09.2019 seisuga oli esitatud 130 taotlust, siis 01.09.2020 seisuga oli esitatud
84 ettevõtlusega tegelemiseks antava tähtajalise elamisloa taotlust. Võrreldes eelmise aasta
sama ajavahemikuga on see 46 taotluse võrra vähem. Suuresti on selle languse tinginud
COVID-19 pandeemia põhjustatud eriolukord ja piiriülese liikumise piirangud.
Välislepingu alusel antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. Kui 01.09.2019
esitati 35 taotlust, oli seisuga 01.09.2020 esitatud 30 taotlust. Võrreldes eelmise aasta sama
ajavahemikuga on see 5 taotluse võrra vähem.
Tähtajalise elamisloa andmise otsused
2019. aastal anti välja 9080 tähtajalist elamisluba. Tähtajalisi elamislube on võrdluses eelmiste
aastatega välja antud järjest rohkem. Kui 01.09.2017 seisuga oli välja antud 4897 tähtajalist
elamisluba, 01.09.2018 seisuga 5298 ning 01.09.2019 seisuga 5555 tähtajalist elamisluba, on
mõningane langus saabunud käesoleval aastal – 01.09.2020 seisuga on välja antud 5319
tähtajalist elamisluba. Võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga on see 236 tähtajalist
elamisluba vähem.
Ajavahemikul 01.01–01.09.2020 kuulus töötamiseks antud 2402 tähtajalisest elamisloast
(2019. aasta samal ajavahemikul 2328) 2020. aasta piirarvu hulka 1270 elamisluba. See on 41
võrra vähem kui 2019. aastal (2019. aastal kuulus piirarvu hulka 1311).
6
Ajavahemikul 01.01˗01.09.2020 kuulus ettevõtluseks antud 81 tähtajalisest elamisloast (2019.
aasta samal ajavahemikul 73) 2020. aasta piirarvu hulka 10 elamisluba, mis on 6 võrra rohkem
kui 2019. aastal (2019. aastal kuulus piirarvu hulka 4).
Ajavahemikul 01.01–01.09.2020 kuulus välislepingu alusel antud 11 tähtajalisest elamisloast
2020. aasta piirarvu hulka 1 (väljastamata 9). Samal ajavahemikul 2019. aastal ei kuulunud
välislepingu alusel antud 18 tähtajalisest elamisloast ühtegi elamisluba 2019. aasta piirarvu
hulka.
IV. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.
VI. Korralduse mõju
Eelnõu mõjutab Eestisse sisserändavatele sisserände piirarvu arvestuse alla kuuluvatele
välismaalastele elamislubade välja andmist.
Eelnõu jõustumisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse korraldusele.
VII. Korralduse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja korralduse
rakendamise eeldatavad tulud
Korralduse rakendamisega ei kaasne lisategevust, -kulutusi ega -tulusid.
VIII. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
IX. Korralduse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning
arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Tööandjate
Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning
Teenusmajanduse Kojale.
7
Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla
arvatavate välismaalaste 2021. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“
eelnõu seletuskirja lisa
EELNÕU KAVAND
14.09.2020
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2020. a nr
2021. aasta sisserände piirarvu kehtestaminejagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja
elamisloa andmise aluse järgi
Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 114 lõike 2 alusel.
§ 1. 2021. aasta sisserände piirarvu jagunemine tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse
ja elamisloa andmise aluse järgi
2021. aastal jaguneb sisserände piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa
andmise aluse järgi järgmiselt:
1) töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses on
tähtajalise elamisloa töötamiseks arvestuslik piirarv ____;
2) erialaseks tegevuseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana
spordialaliidu kutsel on tähtajalise elamisloa töötamiseks arvestuslik piirarv ___;
3) välislepingu alusel on tähtajalise elamisloa arvestuslik piirarv ____.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Lugna
kantsler
1
SELETUSKIRJA KAVAND
Siseministri määruse „2021. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise
põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on välja töötatud, et kehtestada välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) alusel sisserände
piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2021. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa
taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi. Eelnõu on välja töötatud VMS-i § 114
lõike 2 alusel, mille kohaselt võib siseminister sisserände piirarvu raames määrusega kehtestada
piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna
juhataja Ruth Annus (tel 612 5120,
[email protected]) ja sama osakonna nõunik
Annika Murov (
[email protected], tel 612 5079). Eelnõu ja seletuskirja
juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna
õigusnõunik Doris Uudelt (
[email protected], tel 612 5248).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände
piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2021. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõuga.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on jaotada piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise
aluse järgi, et tagada sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu
ja ühiskonna vajadustega ning tagaks sisserände tõhusa ja sihipärase juhtimise. Taotlemise
põhjuste ja elamisloa andmise aluste järgi piirarvu jaotamise tulemusena on võimalik piirarvu
arvestuse alusel välja anda tähtajalisi elamislubasid töötamiseks sellistes Eesti riigile olulistes
valdkondades, kus esineb tööjõuvajadus, aga kus kohalik tööjõud ei kata kasvava majanduse
tööjõuturu vajadusi.
Piirarvu jagunemine elamisloa andmise aluse ja põhjuse järgi selgub kooskõlastusringi
tulemusena saadud sisendi alusel.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
VMS-i § 113 lõike 2 järgi on aastane sisserände piirarv Eestisse sisserändavate välismaalaste
piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i §-s 5 on
sätestatud, et alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on
pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.
Sisserände piirarv on arvutatud liites kokku nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on
registreeritud rahvastikuregistris, ja nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on registreerimata
2
(elavad Eestis või välismaal), ning Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga elavate välismaalaste
arvu ja alalist elamisõigust omavate Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanike arvu – kokku on see
1 314 477 inimest (vt tabel 1).
Tabel 1. Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eesti rahvastikuregistris või
kelle elukoht on registreerimata (elavad nii Eestis kui ka välismaal), seisuga 01.09.2020
(allikas: Eesti rahvastikuregister) ning pikaajalise elaniku elamisluba ja alalist elamisõigust
omavate EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arv seisuga 01.09.2020 (allikas: Politsei-
ja Piirivalveamet, edaspidi PPA)
Eesti kodanikud, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht 1 149 9031
on registreerimata
Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 156 138
Alalist elamisõigust omavad EL-i kodanikud ja nende 9014
perekonnaliikmed
Kokku 1 315 055
VMS-i järgi kuuluvad sisserände piirarvu arvestusse tähtajalised elamisload, mis antakse
töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel.
Sisserände piirarvu alla ei kuulu:
1) Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigi kodanikud;
2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud;
3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud,
sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist, töötamist ja Eestist lahkumist reguleerib
Euroopa Liidu kodaniku seadus.
Samuti ei kohaldata tähtajaliste elamislubade korral sisserände piirarvu:
1) abikaasa ja lähedase sugulase juurde kolimiseks;
2) Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks;
3) Ameerika Ühendriikide kodanikele;
4) Jaapani kodanikele;
5) rahvusvahelise kaitse saajatele.
Piirarvu alla ei arvestata ka:
1) välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks;
2) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;
3) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes;
4) välismaalasi, kes asuvad tööle õppejõuna;
5) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks tippspetsialistina ehk kellele
tööandja maksab vähemalt Eesti kahekordset keskmist töötasu;
6) välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või
seoses iduettevõtlusega.
Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate
välismaalaste 2021. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu kohaselt teeb
Siseministeerium ettepaneku kehtestada 2021. aasta sisserände piirarvuks 1315 isikut, mis on
0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
1
1 134 410 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud Eestis, ja 15 493 Eesti kodanikku, kelle elukoht on
registreerimata.
3
VMS-i § 114 lõike 2 järgi võib valdkonna eest vastutav minister sisserände piirarvu raames
kehtestada määrusega piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise
aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires.
Siseminister rakendab VMS-i § 114 lõikes 2 sätestatud võimalust ning jaotab 2021. aasta
sisserände piirarvu elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi. Määrus
koosneb kahest paragrahvist, millest viimases on sätestatud määruse jõustumine.
Eelnõu §-ga 1 sätestatakse 2021. aasta sisserände piirarvu jagunemine tähtajalise elamisloa
taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi. Kui vaadelda sisserände piirarvu alla
kuuluvate tähtajaliste elamislubade jagunemist elamisloa andmise aluse järgi, on näha, et
valdavalt on piirarvu alla läinud tähtajalised elamisload, mis on antud töötamise eesmärgil.
2020. aastal anti sisserände piirarvu alla kuuluvatest elamislubadest 96,6 protsenti töötamise
eesmärgil, 0,76 protsenti ettevõtluse eesmärgil, 0,07 protsenti välislepingu alusel ja 0 protsenti
kaaluka riikliku huvi eesmärgil. Seejuures oli enamik töötamise eesmärgil väljastatud
elamislube antud VMS-i üldistel tingimustel (vt tabelid 2 ja 4).
Tabel 2. Sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade jagunemine liigiti
aastatel 2017–2020 (allikas: PPA, seisuga 01.09.2020)
Osatähtsus
Tähtajalise Osatähtsus piirarvu
Osatähtsus
piirarvu alla 2020 Osatähtsus
piirarvu alla alla piirarvu alla
elamisloa 2017 kuuluvatest 2018 kuuluvatest 2019 kuuluvatest
(01.09) kuuluvatest
elamislubadest
andmise alus elamislubadest
%
elamisluba
dest %
%
elamislubadest
%
ettevõtlus 19 1,44 14 1,06 4 0,30 10 0,76
töötamine 1295 98,33 1300 98,71 1311 99,70 1270 96,6
välisleping 3 0,23 1 0,08 0 0 1 0,07
kaalukas riiklik
0 0 0 0 0 0 0 0
huvi
KOKKU 1317 100% 1315 100% 1315 100% 1281 97%
Tabel 3. 2020. aasta sisserände piirarvu jaotus ja tähtajalise elamisloa saajate hulk (allikas:
PPA, seisuga 01.09.2020)
Välja
Taotlemise põhjus Jaotus Kasutamata
antud
VMS 181 lg 1 p 4 – loominguline
28 4 24
töötaja
VMS 181 lg 1 p 7 – sportlane,
18 18 0
treener, spordikohtunik
Välisleping 10 1 9
Vabalt jagamiseks 1258 1258 0
Kokku 1314 1281 33
Sisserände piirarv täitus esmakordselt 2016. aastal detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal
21. juunil ja 2019. aastal 29. märtsil. 2020. aasta 01.09 seisuga on väljastamata elamislubasid
33, neist 24 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse
tähenduses ja 9 välislepingu alusel (vt tabel 3). Kasutamata jäänud piirarvu jaotist saab
põhjendada COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi ja eriolukorraga, mille tõttu katkes või oli
häiritud nii etendusasutuste töö kui piiriülene liikumine.
4
Tabel 4. Sisserände piirarvu jagunemine aastatel 2013–2020 elamisloa andmise aluste kaupa
(allikas: PPA, seisuga 01.09.2020)
Elamisloa alus 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
(01.09)
1. Töötamine
518 829 1210 1290 1295 1300 1311
(kokku) 1270
eraõigusliku
juriidilise isiku 0 0 61 46 35 39 25 34
juhtorgani liige
üldtingimustel 0 0 244 407 852 1219 1253 1174
lähetatud töötaja 168 315 604 523 207
ekspert, nõustaja,
0 0 101 83 69 15 12 16
konsultant
loominguline
0 0 17 16 6 8 4 4
töötaja
sportlane, treener 0 0 24 35 23 11 7 18
vaimulik 0 0 20 39 46 1 4 13
õppejõud, õpetaja 0 0 21 18 7 3 4 10
tippspetsialist 6 58 99 109 43 0 0
EL-i sinine kaart 11 12 16 11 5 4 0
Eestis kõrgkooli
0 0 1 0 0 0 0
lõpetanud
EL-i pikaajalise
elaniku elamisloa 0 0 2 3 2 0 0 1
alusel
2. Ettevõtlus 43 24 21 17 19 14 4 10
3. Välisleping 41 35 21 10 3 1 0 1
KOKKU 602 888 1252 1317 1317 1315 1315 1281
Selleks, et tagada sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu ja
ühiskonna vajadustega ning tagatud oleks ka sisserände tõhus ja sihipärane juhtimine, on
põhjendatud jaotada ka 2021. aasta sisserände piirarv taotlemise põhjuste ja elamisloa andmise
aluste järgi.
Piirarvu jaotuse loomisel võetakse arvesse siseministri määruse kooskõlastusringilt saabuva
sisendi ning Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel saadava tagasisidega.
Arvestades piirarvu jagunemist aastatel 2017–2020, on kavas:
- kehtestada töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse
tähenduses antavate tähtajaliste elamislubade 2021. aasta piirarvuks … elamisluba;
- kehtestada erialaseks tegevuseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või
sporditöötajana spordialaliidu kutsel antavate tähtajaliste elamislubade 2021. aasta
piirarvuks … elamisluba;
- kehtestada välislepingu alusel antavate tähtajaliste elamislubade 2021. aasta piirarvuks
… elamisluba.
5
Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine. Eelnõu kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril
2021. aastal.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.
6. Määruse mõjud
Eelnõus kavandatud muudatused mõjutavad sisserände piirarvu alla kuuluvate välismaalaste
jagunemist sisserände piirarvu raames, kuid ei riiva välismaalaste õigusi. Muudatus arvestab
Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega ning tagab sisserände tõhusa ja sihipärase
juhtimise. Taotlemise põhjuste ja elamisloa andmise aluste järgi piirarvu jaotamise tulemusena
on võimalik piirarvu arvestuse alusel välja anda tähtajalisi elamislubasid ettevõtlusega
tegelemiseks ja töötamiseks sellistes Eesti riigile olulistes valdkondades, kus esineb
tööjõuvajadus, aga kus kohalik tööjõud ei kata kasvava majanduse tööjõuturu vajadusi.
Eelnõu määrusena jõustumisega ei kaasne negatiivset mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele.
Võimalikke negatiivseid mõjusid ja väärkasutusriske aitavad maandada VMS-is sätestatud
elamisloa andmise tingimused, millele vastavust hinnatakse elamisloa taotluse menetluse
käigus ning kaalutlusõigus elamisloa andmisel või sellest keeldumisel. Samuti tõhus
järelkontrolli menetlus, mille käigus on võimalik välja selgitada ja maandada võimalikke
välismaalase ja tema Eestisse kutsujaga seotud riske. 2021. aasta sisserände piirarvu jaotamine
elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi mõjutab positiivselt Politsei- ja
Piirivalveameti töökorraldust, kuivõrd sama metoodika alusel on sisserände piirarvu jaotatud
ka käesoleval aastal. Välismaalaste elamislubade taotluste menetlemine jääb sarnaselt eelmisele
ja käesolevale aastale uue kalendriaasta algusesse.
7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulutusi ega -tulusid.
8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning
arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Tööandjate
Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning
Teenusmajanduse Kojale.
6
Ministeeriumid
25.09.2020 nr 11-1/26-1
2021. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel
sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2021. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“
eelnõu. Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude elektroonilises
kooskõlastussüsteemis (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Teadmiseks:
Kaitsepolitseiamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Teenusmajanduse koda
Lisa:
Eelnõu 1 lehel;
Eelnõu seletuskiri 7 lehel;
Siseministri määruse eelnõu ja seletuskirja kavand 6 lehel.
Annika Murov 6125079
[email protected]
Doris Uudelt 6125248
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/20-1163 - Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2021. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 16.10.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee10694f-d3d4-4882-a846-4ea653f97d54
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee10694f-d3d4-4882-a846-4ea653f97d54?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main