EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RK/20-0991 - Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–2022
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 27.08.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5560b3b-1ae0-448e-bfea-effb4895d8e2
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5560b3b-1ae0-448e-bfea-effb4895d8e2?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
SELETUSKIRI
„Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–2022“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–
2022“ eelnõu.
Avatud valitsemise partnerlus (edaspidi AVP) on rahvusvaheline algatus, et suurendada avaliku
võimu teostamise avatust, läbipaistvust ja inimesekesksust ning kasutada selleks uusi tehnoloogiaid.
Eesti liitus algatusega 2012. aastal. Eesti eesmärk partnerluses osaledes on suunata valitsuse ja
kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemusest
ning jagada Eesti kogemusi teiste partnerluses osalevate riikidega. Partnerluse koordineerija on
Riigikantselei.
AVP tegevusi viiakse ellu kaheaastaste tegevuskavadega, millest siinne, „Eesti avatud valitsemise
partnerluse tegevuskava 2020–2022“ (edaspidi tegevuskava), on viies. Tegevuskava toetab riigi
pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtideni jõudmist. Vahetumalt on
tegevuskava seotud sihiga „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.
2. Tegevuskava koostamine
Eesti AVP tegevusi koordineerib avatud riigivalitsemise arengukomisjon (edaspidi ARVAK), mida
juhib riigisekretär ja kuhu kuuluvad nii ministeeriumite kui valitsusväliste organisatsioonide esindajad.
Tegevused on valitud, lähtudes avalikule ideekorjele esitatud ettepanekutest ning ministeeriumite
algatustest. Avalik ideekorje toimus 21. maist 4. juunini ning sinna esitasid üheksa ettepanekut E-riigi
Akadeemia, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, Rohetiigri algatus, SA Eesti Koostöö Kogu, OÜ Juhatuse
Kompetentsikeskus ja Eesti Haridusfoorum (koos Vabaharidusliiduga).
Tegevuskava koostamise protsessi kinnitas ARVAK 3. detsembril 2019. aastal. Eriolukorra tõttu
lükkus osa kavandatud tegevusi edasi ja uue ajakava kinnitas ARVAK kirjalikul koosolekul 25. mail
2020. aastal. Ajakava uuendamisel lähtuti eesmärgist esitada tegevuskava Vabariigi Valitsusele
tegevusprogrammis ettenähtud tähtajaks nii, et kaasamise ja koosloome asjus järeleandmisi ei
tehta.
Tabel 1. Tegevuskava koostamise protsess
Aeg Tegevus Eesmärk
7.21.10.2019 Eelkohtumised huvirühmadega Tutvustada AVPd seni vähemkaasatud
sidusrühmadele (Eesti Puuetega Inimeste Koda,
Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Külaliikumine
Kodukant, Korruptsioonivaba Eesti, vanemaealiste
poliitika eksperdid)
30.10.2019 Tegevuskava avaseminar Koostöös AVP ümarlaua ja sidusrühmade
esindajatega leida AVP ühisosa strateegiaga „Eesti
2035“
03.12.2019 ARVAKi kohtumine Kokku leppida tegevuskava koostamise protsess
06.02.2020 AVP ümarlaua kohtumine Arutada tegevuskava koostamise protsessi
17.02.2020 Kantslerite nõupidamine Tutvustada tegevuskava koostamise protsessi
18.02.2020 ARVAKi kohtumine Anda hinnang kehtiva tegevuskava elluviimisele ja
selle tegevustega jätkamise vajalikkusele
25.05.2020 ARVAKi kohtumine (kirja teel) Ajakohastada tegevuskava koostamise ajakava
21.05 Avalik ideekorje (sh ministeeriumid) Leida uusi AVP tegevusi
4.06.2020
1
10.06.2020 Seminar seotud Kujundada tegevuskava võimalikke uusi tegevusi
partnerorganisatsioonide ja
ministeeriumite esindajatega
15.06 Temaatilised töötoad seotud Kokku leppida, milliste tegevustega panustatakse
3.07.2020 partneriorganisatsioonide ja AVP tegevuskavva (sh kohaliku omavalitsuse
ministeeriumite esindajatega üksustele, korruptsiooni ennetamisele ja
koosloomepraktikate levitamisele suunatud
tegevused)
6.074.08.2020 Tegevuskava eelnõu kirjutamine Senised arutelud ja kokkulepped on analüüsitud ja
koosloomes seotud tegevuskava eelnõu valmis
partnerorganisatsioonide ja
ministeeriumite esindajatega
10.08.2020 ARVAKi kohtumine ja tegevuskava Tegevuskava ettevalmistamine avalikuks
tutvustamine kantslerite nõupidamisel konsultatsiooniks ja kooskõlastamiseks
12.27.08.2020 Tegevuskava kooskõlastamine Tegevuskava on partnerite ja ministeeriumitega
kokku lepitud
31.08.2020 AVP tegevuskava esitamine Vabariigi Tegevuskava heakskiitmine
Valitsusele
Strateegia eelnõu on valminud osalevate ministeeriumite ja valitsusväliste organisatsioonide
koosloomes. Eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik
Ott Karulin (693 5222;
[email protected]).
3. Kooskõlastamisele esitatava eelnõu sisu
Tegevuskavas antakse kolm lubadust, mille täitmiseks kavandatakse kuus üksteist täiendavat
tegevust. Neist kaks, eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamine ja koosloomelise
poliitikakujundamise oskuste suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes, on jätkutegevused.
Tabel 2. Tegevuskava lubadused ja tegevused
Lubadus Tegevus
1. Koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse 1.1. Eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna
suurendamine valitsusasutustes arendamine
1.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste
suurendamine
2. Koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse 2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohaliku
suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes omavalitsuse üksustes
2.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste ja
kogukondade panuse suurendamine kohalike omavalitsuste
üksustes
3. Poliitikakujundamise läbipaistvuse 3.1. Kõrgemate ametiisikute huvide konflikti vältimise juhiste
suurendamine ja lobistidega suhtlemise hea tava väljatöötamine ja
rakendamine
3.2. Teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise toetamine
Ülevaade tegevustest:
1.1. Eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamine: tekstiredaktori arendamine, selle
katsetamine ja kasutuselevõtmine ametkonna poolt.
2
1.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste suurendamine: parimate koosloomepraktikate
kogumine ja metoodiline kirjeldamine ning uute metoodikate katsetamine eesmärgiga luua
ametkonnale koosloomepraktikate tööriistakast.
2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohaliku omavalitsuse üksustes: avatud valitsemise
töötubade korraldamine kohaliku omavalitsuse üksustele.
2.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste ja kogukondade panuse suurendamine kohalike
omavalitsuste üksustes: koosloomelise poliitikakujundamise arenguprogrammi, kus osaleb vähemalt
viis kohaliku omavalitsuse üksust, elluviimine (sh kogukondade kaardistamine, seniste
koosloomepraktikate analüüsimine ning kohalike elanike kaasamise mudeli väljatöötamine).
3.1. Kõrgemate ametiisikute huvide konflikti vältimise juhiste ja lobistidega suhtlemise hea tava
väljatöötamine ja rakendamine: luua ja rakendada huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja
nende nõunikele ning lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele.
3.2. Teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise toetamine: võimalike kulutõhusate ning
konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõuetele vastavate kanalite või süsteemide analüüs, mida saaksid
kasutada nii avalik kui erasektor. Tehnoloogilise lahenduse arendamine.
4. Tegevuskava elluviimine
Tegevuskava viiakse ellu riigi ja valitsusväliste organisatsioonide partnerluse kaudu. Tegevuskava
elluviimist jälgib ja koordineerib avatud riigivalitsemise arengukomisjon (ARVAK), mis koguneb kuni
neli korda aastas. ARVAKi tegevust toetab mitteformaalne AVP ümarlaud, kuhu kuuluvad
vabaühenduste esindajad ja teised huvitunud.
Riigikantselei avaldab oma veebilehel tegevuskava elluviimise ülevaate vähemalt kaks korda aastas,
aga võimaluse korral jooksvalt.
Tegevuskava lõppedes koostatakse tegevuskava täitmise aruanne. Sõltumatu hindamismehhanism
koostab tegevuskava kohta kaks aruannet: lähtearuanne, kus analüüsitakse tegevuste asjakohasust
ja võimalikku mõju, ning lõpparuanne, mis keskendub tegevuste elluviimise tulemuslikkusele.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele, arvamuse avaldamiseks
peamistele partnerorganisatsioonidele ning avalikule konsultatsioonile osalusveebi osale.ee.
3
Eelnõu (11. august 2020)
Eelnõu (11. august 2020)
Sissejuhatus................................................................................................................................33
Senised tegevused avatud valitsemise partnerluses..........................................................................44
Tegevuskava koostamise protsess .................................................................................................55
Edasine tegevuskava ...................................................................................................................66
Lubadus 1: koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse suurendamine valitsusasutustes................. 88
1.1. Eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamine........................................................ 88
1.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste suurendamine..................................................... 1010
Lubadus 2: koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse suurendamine kohaliku omavalitsuse
üksustes .............................................................................................................................................. 1313
2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohaliku omavalitsuse üksustes........................... 1313
2.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste ja kogukondade panuse suurendamine kohalike
omavalitsuste üksustes.................................................................................................................... 1515
Lubadus 3: poliitikakujundamise läbipaistvuse suurendamine ............................................................. 1717
3.1. Kõrgemate ametiisikute huvide konflikti vältimise juhiste ja lobistidega suhtlemise hea tava
väljatöötamine ja rakendamine ........................................................................................................ 1717
3.2. Teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise toetamine.............................................................. 1919
Tegevuskava elluviimine ........................................................................................................... 2121
2
Eelnõu (11. august 2020)
Avatud valitsemise partnerlus (edaspidi AVP) on rahvusvaheline algatus, et suurendada avaliku võimu
teostamise avatust, läbipaistvust ja inimesekesksust ning kasutada selleks uusi tehnoloogiaid. Eesti liitus
algatusega 2012. aastal. AVP tegevusi viiakse ellu kaheaastaste tegevuskavadega, millest siinne, „Eesti
avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–2022“ (edaspidi tegevuskava), on viies. Eesti AVP
tegevusi koordineerib avatud riigivalitsemise arengukomisjon (edaspidi ARVAK), kuhu kuuluvad nii
ministeeriumite kui ka valitsusväliste organisatsioonide esindajad.
Tegevuskava toetab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtideni jõudmist.
Vahetumalt on tegevuskava seotud sihiga „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“:
● „Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu
korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Õigus- ja maksukeskkond ning
valitsemiskorraldus soosivad ühiskonna sidusust, uute lahenduste kasutuselevõttu, innovatsiooni ja
paindlikku riigivalitsemist. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum
kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele;
● Eesti on usaldusväärne riik oma kodanikele ning väärtustatud partner rahvusvahelises suhtluses. Riigi
valitsemine on avatud ehk võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt. Eesti on valvatud
ja kaitstud, maailmas tuntakse meid hästi ja riigi rahvusvaheline positsioon on tugev;
● Eesti on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda
oluliste otsuste tegemisel. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast
ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust.“
Samuti toetab tegevuskava „Eesti 2035“ sihtide „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“
(„Tegus inimene saab hästi hakkama ning on ühiskondlikult aktiivne ja vastutustundlik, panustades nii
kogukonna kui ka riigi arengusse terve eluea jooksul“) ning „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja
avatud“ („Koostöömeelne ühiskond on võrgustikupõhine ja aktiivne. Iga inimene, kogukond ja vabaühendus
saab ja tahab ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha“) saavutamist.
Nende eesmärkideni jõudmist toetab ka mitu strateegilist arengudokumenti ning valdkondlikku
tegevuskava. AVP tegevuskava keskendub tegevustele, mis viiakse ellu valitsusasutuste ja valitsusväliste
organisatsioonide koostöös. Tegevused on valitud, lähtudes avalikule ideekorjele esitatud ettepanekutest1
ja ministeeriumite algatustest. Tegevuskava koostamist ja elluviimist koordineerib Riigikantselei.
1 Avalik ideekorje toimus 21. maist 4. juunini ning sinna esitasid üheksa ettepanekut E-riigi Akadeemia, MTÜ Korruptsioonivaba
Eesti, Rohetiigri algatus, SA Eesti Koostöö Kogu, OÜ Juhatuse Kompetentsikeskus ja Eesti Haridusfoorum (koos
Vabaharidusliiduga).
3
Eelnõu (11. august 2020)
Eesti neljas senises avatud valitsemise partnerluse tegevuskavas on olnud 53 tegevust. Keskendutud on
läbipaistvale ja kaasavale poliitikakujundamisele ning seda toetavale digitaristule.
Rahvusvaheliselt on suurt tähelepanu teeninud rahvaalgatusportaal, mille kaudu saab igaüks tõstatada
ühiskondliku probleemi või küsimuse, pidada selle üle avalikku arutelu või algatada kollektiivse pöördumise
koostamine Riigikogule.2 Samuti on Eesti eeskuju oma eelnõude infosüsteemiga, mille puhul on AVP
tegevuskavade osana suurendatud võimalusi teavitada huvilisi eelnõu menetluskäigust ning käsil on
arendus, mille tulemusel saab infosüsteemist eelnõude koosloomekeskkond.
Et suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja arusaadavust, on avalikustatud valitsussektori
raamatupidamise andmed riigiraha rakenduses3 ja loodud veebi ülevaade keskvalitsuse asutustelt
vabaühendustele tehtud väljamaksete kohta4. Samuti on loodud avaandmete portaal opendata.riik.ee ning
tehtud avaandmetena kättesaadavaks Riigikogu täiskogu istungite seotud andmed5. Valmimas on kohaliku
omavalitsuse üksuste teenustasemete mõõtmise rakendus, milles saab vaadata valdkondade kaupa oma
omavalitsusüksuse andmeid ning võrrelda neid Eesti keskmise ja teiste omavalitsusüksuste andmetega.6
AVP tegevuskavades on olnud ka mitu riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametnike poliitikakujundamise
oskuste suurendamisele suunatud algatust, millega jätkatakse ka edaspidi. Ministeeriumites pakuvad
ametnikele vajalikku tuge kaasamiskoordinaatorid ning korraldatakse keskseid koolitusi nii riigi kui ka
kohaliku omavalitsuse üksuste ametnikele. Kohaliku omavalitsuse üksustele on välja töötatud juhtnöörid ja
näidised, kuidas koostada inimestele lihtsasti arusaadav ülevaade eelarvest. Samuti on neid juhendatud
kaasava eelarve rakendamisel ning oma üksuse avatud valitsemise tegevuskava koostamisel.
Samal ajal töötati välja strateegilise partnerluse kontseptsioon selleks, et vabaühenduste rahastamise
läbipaistvust suurendada. Et vabakond suudaks avalikku poliitikat paremini analüüsida ja kaasata oma
liikmesorganisatsioone seisukohtade väljatöötamisse, on viidud ellu vabaühenduste arenguprogramm.
Kõik Eesti senised AVP tegevuskavad, nende aruanded ja rahvusvahelise hindamismehhanismi (edaspidi
IRM ehk independent reporting mechanism) hinnangud on avaldatud Riigikantselei veebilehel.7
2 www.rahvaalgatus.ee; alates 2014. aastast on Riigikogu menetlusse esitatud 66 kollektiivset pöördumist (47
rahvaalgatusportaali kaudu ja 19 paberil). 2016. aastal lansseeritud rahvaalgatus.ee portaalis on 132 algatusele antud üle 89
500 digiallkirja (eID, PIN2). Reaalajas uuenevat statistikat on võimalik jälgida portaali esilehel. Portaal kasutab info
koondamiseks ja jagamiseks avaandmete rakendusliideseid (API).
3 https://riigiraha.fin.ee; andmed on avalikustatud alates 2004. aastast ja neid uuendatakse jooksvalt.
4 mtyraha.heakodanik.ee; praegu on avaldatud andmed aastate 2016-2018 kohta, 2019. aasta andmed lisanduvad lähiajal.
5 Riigikogu avaandmeid väljastatakse rakendusliidese (API) kaudu JSON-vormingus: https://api.riigikogu.ee/swagger-ui.html.
6 Rakendus valmib sel aastal.
7 https://www.riigikantselei.ee/et/avatud-valitsemise-partnerlus
4
Eelnõu (11. august 2020)
Tegevuskava koostamise protsessi kinnitas ARVAK 3. detsembril 2019. aastal. Eriolukorra tõttu lükkus osa
kavandatud tegevusi edasi ja uue ajakava kinnitas ARVAK kirjalikul koosolekul 25. mail 2020. aastal.
Ajakava uuendamisel lähtuti eesmärgist esitada tegevuskava Vabariigi Valitsusele tegevusprogrammis
ettenähtud tähtajaks nii, et kaasamise ja koosloome asjus järeleandmisi ei tehta.
Tabel 1. Tegevuskava koostamise protsess
Aeg Tegevus Eesmärk
7.21.10.2019 Eelkohtumised huvirühmadega Tutvustada AVPd seni vähemkaasatud sidusrühmadele
(Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Noorteühenduste
Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant, Korruptsioonivaba
Eesti, vanemaealiste poliitika eksperdid)
30.10.2019 Tegevuskava avaseminar Koostöös AVP ümarlaua ja sidusrühmade esindajatega
leida AVP ühisosa strateegiaga „Eesti 2035“
03.12.2019 ARVAKi kohtumine Kokku leppida tegevuskava koostamise protsess
06.02.2020 AVP ümarlaua kohtumine Arutada tegevuskava koostamise protsessi
17.02.2020 Kantslerite nõupidamine Tutvustada tegevuskava koostamise protsessi
18.02.2020 ARVAKi kohtumine Anda hinnang kehtiva tegevuskava elluviimisele ja selle
tegevustega jätkamise vajalikkusele
25.05.2020 ARVAKi kohtumine (kirja teel) Ajakohastada tegevuskava koostamise ajakava
21.054.06.2020 Avalik ideekorje (sh ministeeriumid) Leida uusi AVP tegevusi
10.06.2020 Seminar seotud partnerorganisatsioonide ja Kujundada tegevuskava võimalikke uusi tegevusi
ministeeriumite esindajatega
15.063.07.2020 Temaatilised töötoad seotud Kokku leppida, milliste tegevustega panustatakse AVP
partneriorganisatsioonide ja ministeeriumite tegevuskavva (sh kohaliku omavalitsuse üksustele,
esindajatega korruptsiooni ennetamisele ja koosloomepraktikate
levitamisele suunatud tegevused)
6.074.08.2020 Tegevuskava eelnõu kirjutamine Senised arutelud ja kokkulepped on analüüsitud ja
koosloomes seotud tegevuskava eelnõu valmis
partnerorganisatsioonide ja ministeeriumite
esindajatega
10.08.2020 ARVAKi kohtumine ja tegevuskava Tegevuskava ettevalmistamine avalikuks
tutvustamine kantslerite nõupidamisel konsultatsiooniks ja kooskõlastamiseks
12.27.08.2020 Tegevuskava kooskõlastamine Tegevuskava on partnerite ja ministeeriumitega kokku
lepitud
31.08.2020 AVP tegevuskava esitamine Vabariigi Tegevuskava heakskiitmine
Valitsusele
5
Eelnõu (11. august 2020)
AVP juhiste kohaselt peavad tegevused olema konkreetsed, mõõdetava tulemusega, kokku lepitud
vastutaja ja kaasvastutaja(te)ga, asjakohased ning kavandatud ajal täidetavad.
Tegevuskavas antakse kolm lubadust, mille täitmiseks kavandatakse kuus üksteist täiendavat tegevust.
Neist kaks, eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamine ja koosloomelise
poliitikakujundamise oskuste suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes, on jätkutegevused.
Tabel 2. Tegevuskava lubadused ja tegevused
Lubadus Tegevus
1. Koosloomelise poliitikakujundamise 1.1. Eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna
võimekuse suurendamine valitsusasutustes arendamine
1.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste
suurendamine
2. Koosloomelise poliitikakujundamise 2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine
võimekuse suurendamine kohaliku kohaliku omavalitsuse üksustes
omavalitsuse üksustes
2.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste ja
kogukondade panuse suurendamine kohalike
omavalitsuste üksustes
3. Poliitikakujundamise läbipaistvuse 3.1. Kõrgemate ametiisikute huvide konflikti vältimise
suurendamine juhiste ja lobistidega suhtlemise hea tava
väljatöötamine ja rakendamine
3.2. Teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise
toetamine
Kuna see on Eestile viies tegevuskava, on meil kogunenud piisavalt kogemusi, et panustada tulevikus ka
AVP juhtimisse. Sel põhjusel kaalume kandideerimist AVP juhtkomiteesse, mille valimised toimuvad 2021.
aastal.8
Senisest aktiivsem kaasarääkimine AVP tuleviku teemal ja panustamine AVP juhtimisse võimaldab Eestil
end ka rahvusvaheliselt avatud valitsemise eeskujuna tutvustada ning jagada oma kogemusi muu hulgas
koosloomelise poliitikakujundamise ja selle digitaristu vallas.
8 AVP juhtkomiteesse kuulub 11 riigi ja 11 vabaühenduse esindajat. Liikme volitused kestavad kolm aastat. Juhtkomitee valimisel
osalevad kõik algatusega liitunud riigid ning liikmete valimisel lähtutakse piirkondlikest kvootidest. Euroopa riikidele vabaneb
2021. aastal juhtkomitees kaks kohta.
6
Eelnõu (11. august 2020)
Arvestades senist kogemust, pakume rahvusvaheliseks aruteluks välja järgmised ettepanekud AVP mõju
suurendamiseks.
Kuigi AVP tegevuskavu planeeritakse kaheaastastena, kulub praktikaid muutvate tegevuste
elluviimisele ja nende mõju avaldumisele sageli enam aega, mistõttu on mõistlik tegevusi
kavandada pikema aja peale, näiteks 1+2 süsteemis, kus lisaks detailsemale kaheaastasele
tegevuskavale planeeritakse jätkutegevusi ka kaheks järgnevaks tegevuskavaks, et suurendada
tegevuste mõju sellele, et valitsemine avatumaks muuta. Seda lähenemist on Eestis toetanud
ARVAK ja ka IRMi Eesti ekspert.
IRM tunnustab tegevusi, mis on suure potentsiaalse mõjuga ning muudavad valitsemist avatumaks
väljapaistvalt ehk tegevuse tulemusena toimub poliitikavaldkonnas tavapärase praktikaga võrreldes
oluline muutus. Eestis on valitsemine juba praegu keskmisest avatum, mistõttu on tavapärase
praktika muutmine väljapaistvalt keerulisem. Sel põhjusel peaks riikide edusammude hindamisel
arvestama edaspidi ka nende lähteseisu ja kaaluma lisategevuste tunnustamist AVP
eesmärkidesse panustamisena (näiteks teiste liikmesriikide mentorlus).
AVP kaheaastased tegevuskavad eraldi dokumentidena ei sobitu alati loomulikult kõigi
liikmesriikide strateegilise planeerimise raamistikku ja finantsvahendite kavandamise protsessi. Sel
põhjusel võiks kaaluda paindlikumat lähenemist, mis võimaldab käsitleda AVP eesmärke toetavaid
tegevusi lõimituna mõne teise strateegilise arengudokumendi ja/või tegevuskavaga.
7
Eelnõu (11. august 2020)
august 2020 – juuni 2022
Vastutaja Riigikantselei
Kaasvastutav(ad) asutus(ed) Justiitsministeerium, Registrite ja Infosüsteemide Keskus,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kaasvastutavad valitsusvälised Vabaühenduste Liit, Eesti Koostöö Kogu
organisatsioonid
Tegevuse kirjeldus
Millist avalikku Eelnõude infosüsteem (EIS) võeti kasutusele 2011. aastal, et ministeeriumite
probleemi tegevus vahel eelnõusid kooskõlastada ja esitada ning hallata Euroopa Liidu
lahendab? dokumente. Lisaks toimib osaluskanalina ka osale.ee, mis pole aga EISiga
piisavalt lõimitud. Seega on õigusloome killustatud eri keskkondade vahel
ning dokumendiversioonide haldamine on hajali (näiteks arutas Vabariigi
Valitsus 2019. aastal 718 eelnõu ja muud küsimust). Nii ametnikud kui ka
huvirühmad on huvitatud avatud platvormist, mis võimaldab koosloomelist
poliitikakujundamist alates algatuse võimalikult varajasest etapist.
Tegevuse kirjeldus „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2018–2020“ raames on
välja töötatud uue infosüsteemi lähteülesanne ning prototüüp, mis on läbinud
kümmekond testrühma (ministeeriumite, Riigikogu ja huvirühmade osalusel).
Siinne tegevuskava hõlmab tekstiredaktori arendamist, selle katsetamist ja
kasutuselevõtmist ametkonna poolt. Koosloomekeskkonna avaliku vaate
funktsionaalsus saavutatakse järgmise tegevuskava osana. Mõjude
hindamiseks on koosloomekeskkonna arenduste osana kavas luua
etteaimavamaid lahendusi (sh kasutades sisendina varemvalminud
prototüüpi).
Kuidas aitab tegevus Arenduse tulemusena valmib terviklik koosloome keskkond, mis võimaldab
kirjeldatud probleemi õigust dokumente luua ja menetleda. Platvorm annab ülevaatliku pildi
lahendada? algatuse käekäigust selle sünnist kuni vastuvõtmise ja järelhindamiseni.
Üleminek dokumentidelt keskkonnapõhisele töötlusele suurendab õigusloome
läbipaistvust, võimaldab suuremat koosloomet ning vähendab nii ametnike kui
ka huvirühmade töötunde, mis kuluvad dokumentide koostamisele,
ajakohastamisele ja menetlemisele. Arenduse siinse etapi käigus loodav
8
Eelnõu (11. august 2020)
põhjalikult katsetatud tekstiredaktor on koosloomekeskkonna avaliku vaate
kasutuselevõtu eeldus.
Milliste AVP väärtuste Läbipaistvus
edendamisele tegevus Avalikkuse kaasamine
kaasa aitab?
Lisainfo Tegevus toetab „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eesti on uuendusmeelne,
usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ saavutamist. Samuti on tegevus seotud
kodanikuühiskonna programmi „Tugev kodanikuühiskond“ perioodi 2021–
2024 tegevustega.
Tegevuse etapp Tulemus Algusaeg Lõpuaeg
Tekstiredaktori arendustööd (sh Tekstiredaktor on valmis 08.2020 12.2020
väljatöötamiskavatsuse, seaduse ja katsetamiseks.
määruse eelnõu ning seletuskirja teksti
loomise töövahend)
Tekstiredaktori katsetamine Tekstiredaktorit on 01.2021 06.2021
katsetatud viie kaasusega.
Tekstiredaktori katsetamine Tekstiredaktorit on 07.2021 12.2021
katsetatud kümne
kaasusega.
Katsetulemuste analüüs ja edasiste Jätkutegevused on kokku 01.2022 06.2022
tegevuste kavandamine (sh avaliku vaate lepitud.
arendamiseks)
9
Eelnõu (11. august 2020)
august 2020 – juuni 2022
Vastutaja Riigikantselei
Kaasvastutavad asutused Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium,
Maaeluministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium
Kaasvastutavad valitsusvälised Vabaühenduste Liit, Rohetiigri algatus
organisatsioonid
Tegevuse kirjeldus
Millist avalikku Avalikkuse kaasamine on Eestis poliitikakujundamisse juurdunud, kuigi
probleemi tegevus valitsusasutuste võimekus on ebaühtlane. Avalikkus ootab aga kaasamise
lahendab? asemel üha enam koosloomelist poliitikakujundamist ning see eeldab lisaks
tehnilisele toele (nagu enne kirjeldatud EISi arendamine) ka ametnike (sh
kaasamiskoordinaatorite) oskuste suurendamist (seda toetavad ka kesksed
koolitused9). Seejuures on oluline leida meetodeid, mis julgustaksid koosloomes
osalema neidki inimesi, kes pole liitunud ühegi huvikaitse- või
esindusorganisatsiooniga. Samuti peab suuremat tähelepanu pöörama
ühiskonnarühmadele, kelle kaasatus on tagasihoidlikum. Näiteks on mõne
aastaga vähenenud nende noorte osakaal, kes tunnevad, et nende osalemine
mõjutab kohalikku tasandit, ning samal ajal tõusnud nende noorte osakaal, kes
näevad, et nende osalemine aitab kaasa riigitasandi otsustele.10 Arvestama peab
ka, et 2035. aastal on iga neljas Eesti elanik vanem kui 65aastane, mis võib
tähendada, et harjumuspärased (digitaalsed) kaasamismeetodid vajavad
ülevaatamist. Peale selle näitavad uuringud, et kui eestlaste hulgas on
sisepoliitikast huvitunuid 69% (2015. aastal 63%), siis teistest rahvustest Eesti
kodanike hulgas 54% (2015. aastal 57%). Samuti on eestlased ligikaudu 15%
poliitiliselt aktiivsemad kui teistest rahvustest inimesed.11
Tegevuse kirjeldus Parimate koosloomepraktikate kogumine ja metoodiline kirjeldamine ning uute
metoodikate katsetamine eesmärgiga luua ametkonnale koosloomepraktikate
tööriistakast. Tehakse kolm katseprojekti: „Eesti 2035“ strateegiapäeva
kontseptsiooni väljatöötamine ja elluviimine (eestvedajad Riigikantselei ja
Rahandusministeerium), kliima-rahvakogude kontseptsiooni väljatöötamine ja
elluviimine (Keskkonnaministeerium), nõuandvate kogude töö analüüsimine ja
tõhustamine (Maaeluministeerium).
9 Tegevuskava perioodil jätkuvad kesksed poliitika kujundamise ja mõjude hindamise koolitused (sh kaasamine,
protsessijuhtimine ning analüüsivõimekuse valikmoodulid) kuni kahesajale inimesele aastas.
10 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017.
11 Balti Uuringute Instituut, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017.
10
Eelnõu (11. august 2020)
● Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ on valdkonna
arengukavade ja nendega seotud programmide katusdokument.
Strateegia elluviimise protsess näeb ette, et kord aastas toimub
strateegiapäev partnerite ja huvirühmadega, kuid eesmärk on luua
võimalus panustada strateegia aruteludesse kõigile soovijaile. Selleks
töötatakse koostöös vabakonnaga välja kontseptsioon ning
koosloomemeetodid. „Eesti 2035“ strateegiapäeva kontseptsioon saab
olema paindlik ja võimaldab katsetada mitut meetodit, mida saavad
seejärel kasutada ka teised valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse
üksused jt.
● Rahvakogu kui arutleva demokraatia formaat, kus esindusliku
juhuvalimiga osalejad otsivad ekspertide ja teadlaste teadmiste ja
huvirühmade ootuste põhjal lahendusi keerulistele, kogu ühiskonda
puudutavatele teemadele, on Eestis vähe kasutatud. Arvestades
kliimaküsimuste päevakajalisust ja pikaajalist mõju paljudele
eluvaldkondadele sobib rahvakogu formaat avaliku huvi ning
valikukohtade väljaselgitamiseks. Kliima-rahvakogu kogemuse põhjal
saab ka edaspidi kavandada sarnaseid arutleva demokraatia sündmusi
teistel teemadel.
● Strateegilise partnerluse ja nõuandvate kogude katseprojekti eesmärk on
Maaeluministeeriumi näitel (nende valitsemisalas on üle 15 nõuandva
kogu, kus osaleb ligi 150 organisatsiooni) analüüsida nõuandvate
kogude töö planeerimise, juhtimise ja kaasamise praktikaid ning luua eri
juhtimistasanditele töövahendid, mis aitavad suurendada poolte koostöö
tulemuslikkust ja nende rahulolu protsessiga. Tulemusi saavad kasutada
ka teised valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse üksused jt.
Tegevuse (järel)hindamiseks tehakse osalejate (kaasamiskoordinaatorid,
osalevate ministeeriumite ametnikud, vabaühenduste esindajad) seas
rahuloluküsitlus.
Kuidas aitab tegevus Loodav koosloomepraktikate tööriistakast koondab senised kogemused ja
kirjeldatud probleemi õppetunnid ning võimaldab katsetada erinevaid koosloomemeetodeid. Selle
lahendada? tulemusena on ametnikel teadmised, mis suurendavad nii julgust kui ka oskusi
koosloomes poliitikat kujundada (sealhulgas suureneb kaasamiskoordinaatorite
võimekus nõustada poliitikakujundajaid oma valitsusasutuses). Samuti suureneb
poliitika- ja õigusloome teadmistepõhisus ja koosloomelisus ning paranevad
osaliste oskused. Tööriistakasti saavad kasutada ka kohaliku omavalitsuse
üksuste töötajad.
Milliste AVP Läbipaistvus
väärtuste Avalikkuse kaasamine
edendamisele
tegevus kaasa
aitab?
11
Eelnõu (11. august 2020)
Lisainfo Tegevus toetab „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide „Eestis elavad arukad, tegusad
ja tervist hoidvad inimesed“ ning „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja
avatud“ saavutamist. Samuti toetab tegevus „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna
arengukava aastani 2030“ (koostamisel) ning katseprojektide valdkonna
arengukavade eesmärkide saavutamist.
Tegevuse etapp Tulemus Algusaeg Lõpuaeg
Koosloomepraktikate kogumine ja analüüs (sh Sisendi on andnud kõik 08.2020 12.2020
küsitlused ja intervjuud ministeeriumite ja ministeeriumid ja vähemalt
vabakonna esindajatega koostöös kümme vabaühendust.
kaasamiskoordinaatorite võrgustikuga)
Kogutud koosloomepraktikate metoodiline Kirjeldatud on vähemalt 01.2021 06.2021
kirjeldamine ministeeriumite ja vabakonna seitset meetodit.
esindajatega koostöös kaasamiskoordinaatorite
võrgustikuga, juhendmaterjali avaldamine
Kolme katseprojekti eesmärkide ja tegevuskava Kõik kolm katseprojekti on 08.2020 12.2020
läbirääkimine strateegiliste partneritega ning valmis järgmise etapi
hetkeolukorra kaardistamine ja analüüs (sh alustamiseks.
küsitlused ja intervjuud ministeeriumite ja
vabakonna esindajatega)
„Eesti 2035“ strateegiapäeva katseprojekti Sündmus toimub. 01.2021 06.2021
elluviimine
Kliima-rahvakogu katseprojekti elluviimine Sündmus toimub. 01.2021 12.2021
Nõuandvate kogude katseprojekti lahenduste Sisendi on andnud 01.2021 12.2021
väljatöötamine ja läbirääkimine strateegiliste vähemalt 30
partneritega organisatsiooni.
Kolme katseprojekti tulemuste metoodiline Juhendmaterjal on 01.2022 06.2022
kirjeldamine ja juhendmaterjali täiendamine uuendatud tähtajaks.
ministeeriumite ja vabakonna esindajatega
koostöös kaasamiskoordinaatorite võrgustikuga
12
Eelnõu (11. august 2020)
august 2020 – juuni 2022
Vastutaja Rahandusministeerium
Kaasvastutavad asutused Siseministeerium
Kaasvastutavad valitsusvälised E-riigi Akadeemia, Eesti Linnade ja Valdade Liit
organisatsioonid
Tegevuse kirjeldus
Millist avalikku Avaliku valitsemise praktikad on omavalitsustes välja kujunemas. Kuigi ellu
probleemi tegevus viiakse eri tegevusi, ei ole sageli avatud valitsemise põhimõtteid omavalitsuste
lahendab? tegevustes läbivalt kehtestatud. Heaks näiteks avatud valitsemise tegevuste ja
arengudokumentide koostamisel on Elva vald ja Tartu linn. Euroopa
Sotsiaalfondi projektitoetusega on avatud valitsemise tegevuskava välja
töötanud ka Lääneranna ja Valga vald ning praegu on kava välja töötamas
Rakvere linn. 2019. aasta sügisel tehtud omavalitsuste küsitluses tõi kuus
omavalitsust esile, et neil oli 2018. aasta lõpu seisuga olemas avatud
valitsemise tegevuskava (mõnel arengukava osana). Tulemused näitavad, et
vajalik oleks tõsta teadlikkust avatud valitsemise laiapõhjalisemast
kavandamisest.
Tegevuse kirjeldus Et avatud valitsemise põhimõtted välja töötada ja nende rakendamist kohalikul
tasandil teadvustada, on eesmärk korraldada kohaliku omavalitsuse üksustele
avatud valitsemise töötoad. Töötubade täpsem sisu ja ülesehitus on välja
töötamisel. Varem on toetatud üksikute KOVide põhiseid avatud valitsemise
tegevuskavade väljatöötamise projekte. Plaanitavad praktilised töötoad
võimaldaksid temaatilisemat lähenemist ja teatavat regulaarsust. Laiemale
sihtrühmale suunatud seminaridega on võimalik haarata enam omavalitsusi kui
KOVi projektipõhise toetusega. Üks võimalikke lahendusi on eri töötubades
keskenduda olenevalt osalejate ootustest ühele kindlale teemale (nt
elektroonilised istungid, läbipaistvus otsustustes), kaardistades enne seni
väljakujunenud praktikaid. Varasem kogemus on näidanud, et tõhusad on
seminarid, kus lisaks teoreetilistele lahendustele analüüsitakse ka osalevate
omavalitsuste endi ja tutvustatakse teiste kogemust ja parimaid praktikaid.
13
Eelnõu (11. august 2020)
Kuidas aitab tegevus Töötoad suurendavad kohaliku omavalitsuse üksuste poliitikakujundamise
kirjeldatud probleemi oskusi ja aitavad samal ajal välja töötada just neile sobivaid praktikaid.
lahendada?
Milliste AVP Läbipaistvus
väärtuste Avalikkuse kaasamine
edendamisele
tegevus kaasa aitab?
Lisainfo Tegevus toetab „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eesti on uuendusmeelne,
usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ saavutamist.
Tegevuse etapp Tulemus Algusaeg Lõpuaeg
Avatud valitsemise töötubade lähteülesande Töötubade metoodika on
väljatöötamine ja töötubade ettevalmistus välja töötatud 08.2020 12.2020
Avatud valitsemise töötubade korraldamine 150 Töötubades on osalenud 01.2021 06.2022
osalejale kavandatud arv inimesi
14
Eelnõu (11. august 2020)
august 2020 – juuni 2022
Vastutaja Siseministeerium
Kaasvastutavad asutused Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium
Kaasvastutavad valitsusvälised Eesti Linnade ja Valdade Liit, Koostöö Kogu
organisatsioonid
Tegevuse kirjeldus
Millist avalikku Üks fookusteemasid avatud valitsemises on elanike ja kodanikuühenduste
probleemi tegevus kaasamine otsustusprotsessidesse. 2018. aasta mittetulundusühingute
lahendab? küsitlusuuring näitas, et kohaliku omavalitsuse üksuste ja vabaühenduste
koostöös on toimunud seisak (püsivaid koostöösuhteid KOViga omab 40%
ühendustest).12 Kaasamisprojektid ja keskne koolitusprogramm toimivad ning
rahulolu nendega on suur, kuid suurendama peab just kohaliku omavalitsuse
üksustele suunatud tegevuste hulka. Paljudes kohaliku omavalitsuse üksustes ei
tajuta kogukondade kaasamise olulisust ning puudub ülevaade oma piirkonna
kogukondadest. Nii on viimase kolme valimistsükliga vähenenud kohaliku
omavalitsuse volikogude valimistel osalemine 60,6%-lt 53,3%-ni. Paljud
kodanikualgatused toimuvad kogukondades, sõprus-, tutvus- ja
naabruskondades. Kogukondadel on suur roll inimestevahelistes suhetes,
arutelus ja ühistegevustes ning tervist toetava elukeskkonna kujundamisel, seda
nii kohalikul kui ka riigitasandil. Poliitikakujundamine saab olla koosloomeline
vaid siis, kui lisaks vabakonna esindusorganisatsioonidele osalevad
otsustusprotsessides ka kogukonnad. Erinevalt eelkirjeldatud tegevusest (2.1)
keskendub see tegevus kitsamalt kogukondade kaasamisele.
Tegevuse kirjeldus Viia ellu koosloomelise poliitikakujundamise arenguprogramm, kus osaleb
vähemalt viis kohaliku omavalitsuse üksust. Programmi osana määratletavad ja
kaardistavad kohalikud omavalitsused koostöös elanikega ning vajaduse korral
ka Eesti Koduliikumisega Kodukant oma kogukonnad ning olemaisolevaid
koostööpraktikaid kogutakse, analüüsitakse ja kirjeldatakse metoodiliselt.
Seejärel viiakse ellu koosloome arenguprogramm vähemalt viiele kohalikule
omavalitsusele ning töötatakse koostöös kogukondade esindajatega parimaid
praktikaid silmas pidades välja kohalike elanike kaasamise mudel, mida saaks
tulevikus kasutada, et kaasata kogukondi aktiivse(ma)lt kohalike omavalitsuste
otsustusprotsessidesse. Tegevuse (järel)hindamiseks tehakse osalejate
12 TLÜ, IBS, Turu-uuringute AS. Kodanikuühiskonna arengukava vahehindamine (2019).
15
Eelnõu (11. august 2020)
(osalevate kohaliku omavalitsuse üksuste töötajad, kogukondade esindajad)
seas rahuloluküsitlus.
Kuidas aitab tegevus Süsteemne lähenemine võimaldab kogemuste vahetamist ja suurendab
kirjeldatud probleemi valitsemise avatust. Kogukondadesse panustamine aitab luua head
lahendada? elukeskkonda, kus soovitakse elada ja peret luua.
Milliste AVP Läbipaistvus
väärtuste Avalikkuse kaasamine
edendamisele
tegevus kaasa aitab?
Lisainfo Tegevus toetab „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide „Eestis elavad arukad, tegusad
ja tervist hoidvad inimesed“ ning „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja
avatud“ saavutamist. Samuti toetab tegevus „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna
arengukava aastani 2030“ (koostamisel) eesmärkide saavutamist.
Tegevuse etapp Tulemus Algusaeg Lõpuaeg
Koosloomepraktikate kogumine ja analüüs (sh Sisendi on andnud vähemalt 08.2020 12.2020
küsitlused ja intervjuud kohaliku omavalitsuse viis kohaliku omavalitsuse
üksuste ja kogukondade esindajatega) üksust ning viie kogukonna
esindajad.
Kogutud koosloomepraktikate metoodiline Kirjeldatud on vähemalt viis 01.2021 06.2021
kirjeldamine koostöös kohaliku omavalitsuse meetodit.
üksuste ja kogukondade esindajatega
Koosloomelise poliitikakujundamise Arenguprogrammis on 01.2021 12.2021
arenguprogrammi elluviimine vähemalt viiele osalenud viis kohaliku
kohaliku omavalitsuse üksusele omavalitsuse üksust.
Kogukondade panuse suurendamist toetava Kontseptsioon on tähtajaks 01.2021 06.2021
mudeli kontseptsiooni väljatöötamine koostöös valmis.
kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondade
esindajatega
Kogukondade panuse suurendamist toetava Platvormi on katsetatud viies 07.2021 12.2021
mudeli kontseptsiooni katsetamine kohaliku omavalitsuse
üksuses.
Kogukondade panuse suurendamist toetava Jätkutegevused on kokku 01.2022 06.2022
platvormi täiendamine ning edasise arenduse lepitud.
ja haldamise kokkuleppimine
16
Eelnõu (11. august 2020)
august 2020 – juuni 2022
Vastutaja Justiitsministeerium
Kaasvastutavad asutused Riigikantselei, Kaitseministeerium
Kaasvastutavad valitsusvälised Korruptsioonivaba Eesti
organisatsioonid
Tegevuse kirjeldus
Millist avalikku Õigusloome, sh huvirühmadega kohtumised ja seisukohad, pole Eestis piisavalt
probleemi tegevus läbipaistvad, sest seadusandlus ei defineeri lobitööd ega kohusta kohtumisi
lahendab? avalikustama. Demokraatlikus ühiskonnas on kõigil õigus huve esindada ning
ühiskonnal on omakorda õigus teada, kes, milliste vahendite ja millise
eesmärgiga poliitikakujundamist mõjutab, ning kuivõrd neid arvamusi arvesse
on võetud. GRECO13 soovituste põhjal peab Eesti 2020. aasta sügiseks välja
töötama kõrgemate huvide konflikti juhise, sh huvirühmadega kohtumiste
teemal, ministritele ja nende nõunikele, mille tulemusena võib riigiasutustel
tulevikus lasuda kohustus kohtumised oma kodulehel avalikustada. Lisaks on
eelnõude käigus toimunud kaasamisprotsessid ja huvirühmade poolsed
mõjutamised praegu veel raskesti jälgitavad.
Tegevuse kirjeldus Luua ja rakendada huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende
nõunikele ning lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele.
Kuidas aitab tegevus Huvide konflikti vältimise juhis kui eetikapõhimõtete kogum ministritele ja nende
kirjeldatud probleemi nõunikele aitab vältida huvide konflikti realiseerumist ning suurendab koos
lahendada? lobistidega suhtlemise hea tavaga valitsemise läbipaistvust ning vastutavust.
Milliste AVP väärtuste Läbipaistvus
edendamisele Vastutavus
tegevus kaasa aitab?
Lisainfo Tegevus toetab „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eesti on uuendusmeelne,
usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ saavutamist. Samuti on tegevus seotud
13
GRECO ehk The Group of States against Corruption
17
Eelnõu (11. august 2020)
„Korruptsioonivastase strateegia 2013-2020“ ja selle jätkudokumendi
(koostamisel) tegevustega.
Tegevuse etapp Tulemus Algusaeg Lõpuaeg
Huvide konflikti vältimise juhiste Kõrgemate ametiisikute huvide 08.2020 12.2020
väljatöötamine ministritele ja nende konflikti vältimise juhised on valmis.
nõunikele
Lobistidega suhtlemise hea tava Lobistidega suhtlemise hea tava 08.2020 12.2020
väljatöötamine ametiisikutele ametiisikutele on valmis.
Ametiisikute koolitamine lobistidega Koolitusmaterjal on valmis. 01.2021 12.2021
suhtlemise head tava arvestama
Lobistidega kohtumiste avalikustamise Kohtumised huvirühmadega 01.2021 06.2022
kontseptsiooni rakendamine ja tehniliste avalikustatakse ajakohaselt ja
lahenduste analüüs (sh võimalikud avalikkusele arusaadaval viisil.
seosed koosloomekeskkonnaga, vt
tegevus 1.2)
18
Eelnõu (11. august 2020)
august 2020 – juuni 2022
Vastutaja Justiitsministeerium
Kaasvastutavad asutused
Kaasvastutavad valitsusvälised Korruptsioonivaba Eesti
organisatsioonid
Tegevuse kirjeldus
Millist avalikku Vihjeandmine ehk väärkäitumisest teavitamine on Eestis veel juriidiliselt
probleemi tegevus reguleerimata valdkond ning ühiskondlikult pigem tabu kui aktsepteeritud
lahendab? tegevus. 2021. aasta lõpuks peaks Eesti üle võtma ELi samateemalise direktiivi,
mis seab riigisisesele seadusandlusele üpris kõrged standardid. Seejuures
peavad näiteks kõik üle 50 töötajaga riigiasutused sisse seadma vihjeandmise
mehhanismid, sh konfidentsiaalsust tagavad vihjekanalid. Elektrooniliste
kanalite konfidentsiaalsus pole aga alati tagatud, mistõttu tuleb väga tõsiselt läbi
mõelda, kuidas avalikes asutustes vihjekanaleid luua nii, et need oleksid
tõhusad ja vastaksid seadusandlikele nõuetele.
Tegevuse kirjeldus Võimalike kulutõhusate ning konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõuetele vastavate
kanalite või süsteemide analüüs, mida saaksid kasutada nii avalik kui ka
erasektor. Tehnoloogilise lahenduse arendamine.
Kuidas aitab tegevus Konfidentsiaalsete vihjekanalite loomine ning vastutavate isikute koolitamine
kirjeldatud probleemi aitab kaasa teavituste asjakohasele vastuvõtmisele ning menetlemisele nii
lahendada? avalikus kui ka erasektoris. Hästitoimivad vihjekanalid aitavad omakorda kaasa
vihjeandmise maine parandamisele ning väärkäitumiste varasemale
avastamisele.
Milliste AVP väärtuste Läbipaistvus
edendamisele Vastutavus
tegevus kaasa aitab?
Lisainfo Tegevus toetab „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eesti on uuendusmeelne,
usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ saavutamist. Samuti on tegevus seotud
„Korruptsioonivastase strateegia 2013-2020“ jätkudokumendi (koostamisel)
tegevustega.
19
Eelnõu (11. august 2020)
Tegevuse etapp Tulemus Algusaeg Lõpuaeg
Vihjekanali võimalike e-lahenduste analüüsimine Leitud on tehnoloogiline 08.2020 06.2021
lahendus, millest on
konfidentsiaalsete ja
turvaliste vihjekanalite
loomisel kasu nii
avalikule kui erasektorile.
Korruptsiooniteemalisele koolitusele vihjeandmise Koolitusmaterjalid on 01.2021 06.2021
teemalise mooduli lisamine valmis.
Tehnoloogiliste lahenduste loomine Lahenduste loomine on 06.2021 06.2022
töös.
Asutustele ja vastutavatele isikutele abistava Tehnoloogiliste 06.2021 06.2022
juhendmaterjali loomine lahenduste juurde on
loodud abimaterjalid.
20
Eelnõu (11. august 2020)
Tegevuskava viiakse ellu riigi ja valitsusväliste organisatsioonide partnerluse kaudu. Tegevuskava
elluviimist jälgib ja koordineerib ARVAK, mis koguneb kuni neli korda aastas. ARVAKi tegevust toetab
mitteformaalne AVP ümarlaud, kuhu kuuluvad vabaühenduste esindajad ja teised huvitunud.
Riigikantselei avaldab oma veebilehel14 tegevuskava elluviimise ülevaate vähemalt kaks korda aastas, aga
võimaluse korral jooksvalt.
Tegevuskava lõppedes koostatakse tegevuskava täitmise aruanne. Sõltumatu hindamismehhanism
koostab tegevuskava kohta kaks aruannet: lähtearuanne, kus analüüsitakse tegevuste asjakohasust ja
võimalikku mõju, ning lõpparuanne, mis keskendub tegevuste elluviimise tulemuslikkusele.
14 https://www.riigikantselei.ee/et/avatud-valitsemise-partnerlus
21