Kiri

Riigikantselei istungiosakond 12.08.2020 nr 1-13/138-8 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021– 2030“ koostamise ettepaneku Vabariigi Valitsuse istungile esitamine Lugupeetud riigisekretär Siseministeerium ja Kultuuriministeerium esitavad Vabariigi Valitsuse päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse eelnõu „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepanek“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman Tõnis Lukas rahvastikuminister kultuuriminister Lisad: 1. „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepanek“, 2. Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepanek“ eelnõu, 3. Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepanek“ eelnõu seletuskiri, 4. Kooskõlastustabel. Maia Eskla 6125238 [email protected] Olga Sõtnik 628 2261 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 15.07.2020 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea 2020 nr Päevakorrapunkt nr „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepanek Vastavalt riigieelarve seaduse § 19 lõikest 3 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord”: 1. Koostada „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ (edaspidi arengukava). 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavateks ministeeriumideks Siseministeerium ja Kultuuriministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumiteks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei. 3. Siseministeeriumil ja Kultuuriministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks hiljemalt 2021. aasta jaanuaris. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse otsuse „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepanek“ eelnõu kooskõlastu Riigikantselei Kooskõlastatud märkustega. Märkus Kooskõlastame „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepaneku“ eelnõu Riigikantselei märkustega arvestamisel: 1. Palume vormistada eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamisel protokolli märgitava otsuse vormis, kuna arengukava koostamise ettepanek ei ole õigusakt. Märgime, et Vabariigi Valitsus annab õigusakte ehk määrusi ja korraldusi seaduse alusel ja täitmiseks. Vabariigi Valitsuse korraldused on õigusaktid, mida antakse seaduse alusel üksikjuhtumi reguleerimiseks ja mis vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 26 lõikele 2 peavad vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele. 2. Palume viia arengukava juhtkomisjoni koosseis vastavusse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 2 lõikega 4: „Valdkonna arengukava koostamiseks moodustab vastutav minister valdkonna arengukava juhtkomisjoni, mis koosneb asjaomaste ministeeriumide, Riigikantselei ja huvirühmade esindajatest ning ekspertidest.“ Teie eelnõus on juhtkomisjoni koosseisust puudu huvirühmade esindajad ja eksperdid, mistõttu ei vasta koostamise ettepanek 3. määrusele. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepanek on üldjuhul selgelt ja sisukalt sõnastatud. Esitame siiski mõned märkused: 3.1. Soovitame viia suurem osa peatükis „Valdkonna taust, olukorra analüüs, suundumused ja olulisimad probleemid“ esitatud teabest arengukava koostamise ettepaneku lisamaterjaliks. Arengukava koostamise ettepanek peaks olema kompaktne dokument ja tooma esile kõige olulisemad põhjused ja eesmärgid arengukava koostamiseks (teil „Olulisemad küsimused, millele programmide ja arengukava väljatöötamisel keskendutakse“ ning „Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta“). 3.2. Palume täpsustada arengukava koostamise ajakava nii, et tegevuste ajad ei kattuks (praegu on näiteks märtsist augustini 2020 ja maist septembrini 2020), ning kavandada arengukava tutvustamisele Riigikogus pikem aeg (praegu novembrist 2020 jaanuarini 2021). 3.3. Palume täpsustada sõnastust leheküljel 3 „Arengukava eesmärkide saavutamiseks koostatakse esialgse hinnangu järgi neli programmi.“, sest järgnevalt skeemilt võib välja lugeda viis tegevussuunda ning allmärkusesse viidud selgitust ei pruugita märgata. 2 (2) 3.4. Kodanikuühiskonna peatükk kajastab juba kujundatud seisukohti, mida oluliseks pidada, kuigi eeldatavalt lepitakse need kokku arengukava koostamise käigus kaasamisprotsessis. Sel kujul on see peatükk ka stiililiselt ülejäänutest erinev. 3.5. Soovitame arengukava koostamisel mõelda ka sellele, kuidas suhestub mõiste „sotsiaalne ettevõtlus“ terminiga „vastutustundlik ettevõtlus“ (see on kasutusel näiteks „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“) ning kuidas oleks võimalik suurendada nende omavahelist sünergiat. 3.6. Pöörame tähelepanu, et lisa 1 tabelis 1 on loomuliku iibe 2019. aasta lahtris toodud tegelikult 2018. aasta arvandmed. Palume andmeid uuendada. Maaeluministeerium Kooskõlastatud märkustega. Märkus Kooskõlastame Vabariigi Valitsuse korralduse „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu. Kuna antud arengukavaga seatakse eesmärke ja suunatakse rahvastiku kestlikkuse, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkonda ning nendega tihedalt seotud tulemusvaldkondi, siis peame vajalikuks rõhutada, et „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ sisaldab mitmeid tegevusi, mis nimetatud eesmärkidesse panustavad (nt rahvastiku kestlikkus maapiirkondades jmt). Konkreetsed ettepanekud arengukava kohta soovime esitada moodustatava juhtrühma arutelude käigus. Rahandusministeerium Kooskõlastatud märkustega. Märkus Austatud ministrid Kooskõlastame Vabariigi Valitsuse korralduse „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu märkustega arvestamisel. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna (RSÜ) arengukava koostamise vajaduse põhjendused on piisavalt argumenteeritud. Küll aga juhime tähelepanu asjaoludele, mis vajaksid eelnõus ja hiljem arengukavas täiendavat tähelepanu: a) loodav RSÜ arengukava peaks kirjeldama kõigi valitsemisalade rahvastikupoliitikasse ning sidusa ühiskonna kujundamisse panustamise põhimõtteid, samuti välja tooma RSÜ arengukava seosed teiste valdkondlike arengukavade ja tulemusvaldkondadega (TUV) ning RSÜ arengukava panuse teiste TUV- idega seotud arengudokumentide eesmärkide saavutamisse, mis aitab vältida sarnaste eesmärkide ja tegevuste dubleerimist mitmes arengukavas; b) RSÜ arengukava koostamisel tuleks jälgida kooskõla Riigikogus ettevalmistamisel oleva rahvastikupoliitika põhialustega; c) kuna rahvastikuprotsessid tervikuna on regionaalarengu valdkonna olulisemaid väljakutseid, toetame väga ka arengukava koostamist. Arvestades mh arengukavaettepanekus lk 8 puudutatud rahvastikumuutuste suurt mõju regionaalarengule, eriti väljapool kaht suuremat linnapiirkonda asuvate toimepiirkondade ja keskustest kaugemate maapiirkondade arenguperspektiivile, peame väga oluliseks, et strateegia edasisel ettevalmistamisel ja tegevuste kavandamisel arvestataks läbivalt regionaalse arengu tasakaalustamise ja Eesti eri piirkondade kestliku arenguvõime tagamise vajadust; d) juhime tähelepanu, et lisaks varasematele, arengukava koostamise ettepanekus viidatud Eesti inimarengu aruannetele, saab nüüdsest strateegia lähteolukorra analüüsimisel toetuda ka värskele Eesti inimarengu aruandele 2019/2020. See aruanne käsitleb seejuures suures osas just Eesti ruumilise ebavõrdsuse ehk regionaalse tasakaalustamatuse temaatikat; e) eelnõus toodud esmases mõjuhinnangus on hinnatud võimalikku ebasoovitava mõju kaasnemise riski RSÜ arengukava elluviimisel erinevates valdkondades väikeseks. Leiame, et arengukava koostamise protsessis tuleks võimalikku ebasoovitava mõju kaasnemise riski täiendavalt hinnata kõigis valdkondades, sh mõju majandusele ning demograafilist mõju; f) üle tuleks vaadata arengukava juhtkomisjoni kavandatav koosseis, sest kehtiva määruse kohaselt peaksid olema juhtkomisjoni kaasatud ka huvirühmade esindajad ja eksperdid; g) lisa 1 tabelis 1 toodud loomuliku iibe andmetes on eksitud 2019.a. andmetega: 2018.a. loomulik iive oli - 1384, 2019.a. aga -1302 . https://www.stat.ee/34268 Vormistusliku üldmärkusena teeme ettepaneku vähendada loetavuse huvides dokumendi põhiosa mahtu ning lisada kaudsem taustainfo dokumendi lisasse. Lisaks juhime tähelepanu grammatilisele veale arengukava koostamise ettepaneku eelnõu dokumendi lk 4 esimeses punktis: aidata kaasa, et saavutada strateegias „Eesti 2035“ strateegias kokkulepitud eesmärgid, mis on seotud rahvastiku ja ühiskonna sidususe valdkonnaga; Sisukorras on ekslikult kasutusel punkt 2.3.4 ning tuleks asendada 2.2.4-ga; Dokumendi ülesehitus on õnnestunud, kuid kuna ülevaade lahendatavatest probleemidest antakse nelja kavandatava programmi lõikes, siis loetavuse ja dokumendi sidususe huvides teeme ettepaneku pealkirjastada punktid 2.2.1- 2.2.4 vastavalt plaanitavate programmide nimetustele. Nt peatüki 2.2.2 pealkiri „Sidus ühiskond“ võiks olla selguse Sotsiaalministeerium Kooskõlastatud märkustega. Märkus Lugupeetud Riina Solman ja Tõnis Lukas Täname kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepaneku eest. Tegemist on selge struktuuri ja lihtsasti loetava dokumendiga, mis on heaks aluseks loodavale arengukavale. Edastame omalt poolt mõned ettepanekud ja kommentaarid, millega palume arvestada. Mõned tehnilisemat laadi märkused saatsime e-kirja teel. Dokumendi sissejuhatuses on välja toodud, et arengukavaga seatakse eesmärke ja suunatakse poliitikaid rahvastiku kestlikkuse tagamiseks. Üheks selle tagamise eelduseks on inimeste hea tervis, mis tagab pika ja kvaliteetse elu. Palume sissejuhatuses ja peatüki 2.1. esimeses lõigus viidata ka tervise olulisusele ning tuua loetletud arengukavade hulgas välja ka „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“. Pikk ja terve elu on nii järgmiste põlvkondade sündimise, riigi säilimise kui ka majandusliku arengu ja ühiskondliku aktsiivsuse eelduseks. Ühtlasi teeme ettepaneku tuua viimati mainitud peatükis välja, kui palju on hinnanguliselt neid inimesi, kes on haiguste tõttu tööturult ja ühiskonnast eemal või sureb enneaegselt. Peatükk 2.1. annab ka ülevaate valdkonna taustast ja senistest olulisimatest arengutest. Tegemist on põhjaliku ajaloolise vaatega, mis ulatub 19. sajandi teise poole rahvusliku ärkamisajani ning annab kahtlemata hea ülevaate rahvusluse ja eestluse arengu- ning kujunemisloost. Loodava arengukava eesmärk on aga seada sihid järgnevaks kümneks aastaks, mistõttu on väga oluline põhjalikult käsitleda ka viimase 20 aasta ühiskondlikke arenguid, mis püstitavad rahvastiku ja ühiskonna sidususe vaatest järgnevaks kümnendiks väljakutseid. Lisaks leiame, et arengukavas tuleks täpsemalt avada sidusa ühiskonna mõiste definitsiooni ning pakume selleks Euroopa Nõukogu definitsioonist lähtuvalt: „Sidusa ühiskonna all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult. See tähendab inimeste eelarvamustevaba ja võrdset kohtlemist, sõltumata nende soost, vanusest, erivajadusest või puudest, rassilisest või etnilisest kuuluvusest, seksuaalsest sättumusest, perekonnaseisust, elukohast jne. Sidusa ühiskonna osadeks on sotsiaalne kaasatus, mis tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, sealhulgas töötada ja olla majanduslikult aktiivne, ning sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldab indiviidide ja sotsiaalsete gruppide horisontaalset või vertikaalset liikuvust erinevate ühiskondlike Väga struktuuride positiivne ja tasandite vahel.“ on, et iga teemavaldkonna lõpus on toodud küsimused, millele loodav arengukava peab vastused andma. Samuti on toodud riskid, mis võivad realiseeruda juhul, kui teemale piisavalt tähelepanu ei pöörata. Need annavad hea ülevaate murekohtadest, millele tuleb eriti keskenduda. Kodanikuühiskonna potentsiaali rakendamisel on ühe olulisema küsimusena toodud „Kuidas kasutada vanemaealiste, noorte ja teisest rahvusest inimeste ühiskondlikus elus osalemise potentsiaali?“. Tõsi on, et vanemaealised on kasutamata potentsiaal, kes oma oskuste ja kogemustega saaksid panustada kogukonna toimimisse, samuti aitaks see neid hoida aktiivse ja tegusana. Samas soovitame planeerida tegevusi ka näiteks erivajadustega inimeste kodanikuaktiivsuse suurendamiseks, mitte keskenduda vaid vanemaealistele, noortele ja teisest rahvusest inimestele. Oluline on toetada kõigi ühiskonnarühmade ühiskondlikku aktiivsust, sest ka nt erivajadusega inimesed vajavad tihtipeale tuge ja julgustust, et oma potentsiaali rakendada. Ühe lahendamist vajava probleemina on välja toodud madal sündimus. Probleemitõstatus käsitleb sündimust liiga tehnilisena, keskendudes sündimuskordajale ning naise rollile laste sünnitajana, jättes vajaliku tähelepanuta laste sündimise ja kasvamise toetamiseks olulised tingimused ja tegurid. Arvukad uuringud on kinnitanud, et lapsi sünnib rohkem juhul, kui on loodud head tingimused töö- ja pereelu ühitamiseks ning isad osalevad aktiivselt laste eest hoolitsemisel (sh kasutavad vanemapuhkust pikema perioodi vältel). Võimalus end samaaegselt nii tööl kui pereelus teostada ning isade aktiivne roll laste kasvatamisel on analüüside kinnitusel olulised ka paarisuhte rahulolu ja püsivuse tagamiseks, mis on samuti üks arengukavas ja selle programmides fookusesse seatud küsimustest. Eelnevast lähtuvalt palume loodavas arengukavas ja programmides sündimuskordaja ning naise kui sünnitaja rolli kõrval käsitleda ka teisi laste sündimist ja paarisuhete püsimist toetavaid tegureid. Lisaks, arvestades lastetute perede osakaalu suurust, selle kasvutrendi ja samas ka mõju iibele, teeme ettepaneku üheks fookuseks lisada ka (soovimatu) lastetuse vähendamise. Eestis elavad mitmekesised perekonnad, mille moodustavad nii eri- kui ka samasoolised paarid ning nende lapsed, samuti ühe vanemaga perekonnad ja kärgpered. Hetkel jääb ebaselgeks, kas erinevaid peremudeleid on arengukava koostamisel silmas peetud ning kas ja kuidas on mõeldud erinevate perekondade spetsiifilistele probleemidele. Oluline on tagada, et Eesti pere saaks end tunda turvaliselt ja õnnelikuna. Palume arengukava koostamisel eelmainitut arvesse võtta. Teeme ettepaneku täpsustada kodanikuühiskonna peatüki all usuvabaduse osa ning tuua välja, milliseid usuühendusi on silmas peetud ning kas on arvestatud sellega, et inimeste usk ja veendumused on erinevad. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on igaühel südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus. On oluline, et riik peab silmas ja kohtleb inimesi võrdselt olenemata nende usust või veendumusest ning ei sea eeliseid ega takistusi ühelegi grupile ühiskonnaelus osalemiseks. Arengukava koostamise ajaraam näeb ette, et augustikuuks peaksid valmima programmide kavandid, mida viimistletakse septembris. Arvestades, et mainitud arutelusid ja seminare pole programmide osas veel toimunud ning kaasatavate ring on suur, soovitame kaaluda ajakava üle vaatamist, et partneritel oleks võimalik aktiivselt kaasa mõelda.Täname suure töö eest arengukava ettepaneku koostamisel ning loodame, et meie hea koostöö jätkub ka arengukava ja programmide koostamise protsessis. Haridus- ja Teadusministeerium Kooskõlastatud märkustega. Märkus Täname, et edastasite meile tutvumiseks ja kooskõlastamiseks arengukava koostamise ettepaneku (AKE). Alljärgnevalt esitame oma märkused ning tähelepanekud dokumendi osas ning anname teada, et kooskõlastame AKE nimetatud märkuste arvestamisel. Lisaks edastame eraldi e-kirja teel tehnilisemad tähelepanekud ja märkused dokumendi osas. 1. Juhime tähelepanu, et arengukava koostamisel tuleb silmas pidada riigis kehtivate arengukavade tervikvaadet, kus valdkonna arengukava viiakse ellu eelarvestrateegiaga seotult, programmide kaudu ning seetõttu tuleb arengukavades vältida dubleerivaid tulemusi või eesmärgistamist. Arengukava koostamise ettepanek peab andma selge pildi kavandatava arengukava ulatusest. Hetkel käsitletakse peatükis 2.2. „Ülevaade lahendamist vajavatest probleemidest arengukavas käsitletavate teemade kaupa“, aga ka neid tegevussuundi, mis jäävad kavandatava Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava ulatusest välja. Palume lähtuda AKE koostamisel arengukava koostamist reguleerivast VV määrusest ning selle seletuskirjast, kus tuuakse välja, et AKE-s antakse „ülevaade valdkonna olukorrast ja peamistest probleemidest, mida arengukavaga soovitakse lahendada.“ Kõik sidusteemad teiste arengukavadega peaks olema selgelt välja toodud ning vastavalt markeeritud. 1.1. Haridussüsteemi korralduse küsimusi käsitletakse haridusvaldkonna arengukavas. Seetõttu on teema käsitlemine sellises vormis rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostamise ettepanekus (lk 13 alapeatükk „Hariduslik ja elukohapõhine segregatsioon“) lugejat eksitav ning tuleb eemaldada. Kogu hariduskorraldust puudutav osa tuleks asendada viitega, et teemat käsitletakse haridusvaldkonna 1.2. Samuti tuleb eemaldada lk 14 arengukava ja programmide väljatöötamisel keskendutavate küsimuste arengukavas. seast küsimus nr 7, kuna see ei ole kindlasti antud arengukava teema. (7. Kuidas ületada keelepõhine segregatsioon haridussüsteemis? Kuidas toetada keskkonda, mis soodustab eri rahvusest inimeste koosõppimist?) Küsimuse teisest poolest tuleks eemaldada viide haridussüsteemile ja laiendada seda kõigile inimestele. Teema on oluliselt laiem ja aktuaalne näiteks tööturu kontekstis, kultuurielus, digiruumis, meediaruumis jne. (Vana sõnastus: Kuidas toetada haridussüsteemi asjaosalisi toime tulema keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega, et see tagaks eesti keele omandamise, aga võimaldaks arendada ka õpilaste emakeeleoskust ja päritolukultuuri tundmist? Uus sõnastus: Kuidas toetada inimesi toime tulema keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega, et see tagaks eesti keele omandamise, aga võimaldaks arendada emakeeleoskust ja päritolukultuuri tundmist? 1.3. Eesti keele õpet välismaal (laiemalt – välisriiklikku keelepoliitikat) käsitletakse keelevaldkonna arengukavas ning seetõttu on selle väljatoomine AKEs käesolevas vormis lugejat eksitav. Palume piirduda olukorra kirjeldusega ning lisada viide, et teemat käsitletakse keelevaldkonna arengukavas. Samuti palume vastavalt korrigeerida küsimust nr 4 lk 19. 1.4. Palume lisada sissejuhatusse, arengukavade jätkuvust puudutavasse osasse viite, et antud arengukavasse kanduvad üle Rahvuskaaslaste programmi teemad, v.a. keeleõppe teemad. 2.Lk 11 alapeatükis „Ühtne kommunikatsioon ja inforuum“ viimases lõigus on välja toodud kaks küsitavat väidet. Esiteks viidatakse teisest rahvusest inimeste vähesele oskusele meediat kriitiliselt hinnata ning teiseks väidetakse, et „vene õppekeelega koolid ja meediakanalid ise ei ole sellele aspektile pööranud piisavalt tähelepanu…“. Palume viidata konkreetsele allikale, mis neid tõendab, või jätta vene õppekeelega koole puudutav väide dokumendist välja. et „Ühiskonna sidususe eelduseks on ühine suhtluskeel, eesti keel.“ Nõustume, et keel 3.Lk 11 on väidetud, on sidususe üheks eelduseks, kuid see ei ole ainuke. Väga olulise eeldusena tuleks lisada ühine kultuuri- ja väärtusruum. 4. Palume eemaldada kogu dokumendist viited hariduslikule segregatsioonile 5. Lk 4-5 on välja toodud, et arvuliselt väiksemad põlvkonnad on toonud kaasa kohanemisvajaduse alates lasteaiast kuni kõrgkoolide üliõpilaskonnani. Kuna kohanemisvajadus ei sõltu ainult sündide arvust, vaid ka ühiskonnas laiemalt toimuvatest muutustest (nt majanduses ja tööturul ning seoses rahvusvahelistumise ja tööjõu liikumisega), tuleks seda siinkohal ka kajastada. 6.Palume täiendada lk 5 viimases lõigus väliseesti kogukondade rolli puuduvat osa -„Väliseesti kogukondadel oli oluline roll Eesti iseseisvuse taastamisel ja riigi ülesehitamisel ning eesti keele ja kultuuri hoidmisel välismaal ...“. 7. Soovitame kasutada termini „teiskeelsed“ püsielanikud (lk 10) asemel pigem „eesti keelest erineva emakeelega“ püsielanikud. 8. Lk 11 on kajastatud Tartu Ülikooli uussisserändajate kohanemise uuringu tulemusi, kuid eesti keele oskuse aspekti on kajastatud väga umbmääraselt - „Üsna oluline on ka eesti keele oskus“. Palume seda teemat uuringu tulemuste baasilt täiendada 9. Juhime tähelepanu, et lk 12 jääb ekslik mulje, et õppijate õpitee valikute kohta käiv väide kehtib kõigi teisest rahvusest õppijate kohta, ehkki tegelikkuses mõeldakse vene emakeelega õppijaid. (Lõik algusega: „Üheks tähtsamaks alusprobleemiks teisest rahvusest inimeste töölerakendumisel ….). Samuti juhime tähelepanu, et õppekeelest lähtudes ei esine statsionaarses õppes põhihariduse omandanute vahel olulisi erinevusi õpingute jätkamisel – 4% eesti keeles ning 5% vene keeles põhikooli lõpetanutest ei jätkanud järgmisel õppeaastal õpinguid. Vene õppekeeles õppinud valivad eesti õppekeeles põhihariduse omandanutest sagedamini haridustee jätkamiseks kutseõppeasutuse (41% vs 26%), vene emakeelega noortest jätkab pärast gümnaasiumi õpinguid kõrghariduses eesti emakeelega noortega võrreldes keskmiselt 6% Peatükis 10. vähem. „Teadlikud ja aktiivsed inimesed“ (lk 14) on kodanikuaktiivsuse probleemseima grupina (lisaks noortele) välja toodud vanemaealised, tegevustena aga kavandatud peaasjalikult vaid üldharidust ja mõnevõrra ka noori laiemalt puudutavad tegevused. Leiame, et oluline on toetada samuti neid tegevusi, mille eesmärgiks on osaluskogemuse saamine ja aktiivne panustamine ka neil juhtudel, mida ei seostata formaalhariduses omandatavate oskuste ja pädevustega. Palume teksti sellekohaselt täiendada. 11.Juhime tähelepanu, et elanike ühiskondliku aktiivsuse ülevaates lk 15 on noorte ühiskondlikku aktiivsust hinnatud liiga kitsalt. Välja on toodud, et: „Eesti noored [on] vabatahtlikus tegevuses osalemisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega keskmisest passiivsemad...“ Vabatahtlik tegevus on vaid üks tahk ühiskondlikus aktiivsuses. Arvestada tuleks ka seda, et noorte võimalus kaasa rääkida on viimastel aastatel suurenenud läbi osaluskogude ja valimistel osalemise võimaluse kohalikul tasandil. 12. Alapeatükis „Võimekad vabaühendused …“ lk 16 on hetkel käsitletud vaid rahastamise teemasid ning täiesti kajastamata on oskuste ja pädevuste arendamine huvikaitse või esindusühinguga toimimiseks. Palume selles osas teksti täiendada. 13. Juhime tähelepanu, et alapeatüki „Läbipaistev ja kaasav poliitika …“ lk 16 lõik algusega „Oluline on tegeleda…“, mis käsitleb strateegilist partnerlust ja vabaühenduste rahastamist, peaks kuuluma eelneva ehk vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete alapeatüki alla. Poliitika kujundamine ja huvikaitse on palju laiema mõjuga ja eeldab ka nende kodanikuühenduste ja huvigruppide kaasamist, keda partnerluse raames ei rahastata, kuid kellel on mõju oma tegevuste või huvikaitse näol ka rakendatavates või väljatöötatavates poliitikates. 14.Teeme ettepaneku täiendada lk 16 küsimust - „Kuidas kasutada vanemaealiste, noorte ja teisest rahvusest inimeste ühiskondlikus elus osalemise potentsiaali?“ ka selle aspektiga, kuidas teavitada kaasatuid sellest, milline on nende osalemise mõju ühiskondlikele protsessidele. Teeme ettepaneku kaasata arengukava koostamisse lisaks Eesti Noorteühenduste Liidule ka Eesti Õpilasesinduste Liit (teema „Kodanikuühiskond“) ning Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu. Justiitsministeerium Kooskõlastatud märkusteta. Justiitsministeeriumi kiri Kooskõlastame märkusteta meile esitatud „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepaneku“. Oleme huvitatud ning valmis edasiseks koostööks arengukava koostamisel Justiitsministeeriumi tegevusvaldkondadega enim puutumust omavates peatükkides, milleks eelkõige on kodanikuühiskonna, kaasamise, läbipaistvuse ning usuvabadusega seonduvad arengukavas käsitletud valdkonnad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastatud märkusteta. Kaitseministeerium Kooskõlastatud vaikimisi. Keskkonnaministeerium Kooskõlastatud märkusteta. Välisministeerium Kooskõlastatud märkusteta. Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastatud märkusteta. Eesti Kirikute Nõukogu Kooskõlastatud märkustega. Märkus Arvamus Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030 koostamiseettepaneku eelnõu kohta Austatud rahvastikuminister proua Solman ja kultuuriminister härra Lukas Siseministeerium ja Kultuuriministeerium on saatnud kooskõlastamisele ja avalikule konsultatsioonile Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030 koostamise ettepaneku eelnõu (edaspidi Eelnõu). Eelnõu käsitleti Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) töökoosolekul 16. juunil k.a Laulasmaal ning otsustati teha järgmised ettepanekud ja märkused: 1. EKN väljendab heameelt, et Eelnõus on välja toodud usuliste ühenduste oluline roll Eesti ühiskonnas (nt sotsiaaltöös, kultuuripärandi valdkonnas, kogukonnaürituste korraldamises; Eelnõu lk 16 (pdf-dok. lk 17)) ja üleilmse eestluse hoidmisel (Eelnõu lk 18 (pdf-dok. lk 19)) ning on rõhutatud usuvabaduse tagamise tähtsust (Eelnõu lk 16 (pdf-dok. lk 17)). 2. Nagu eelnevalt nimetatud, on usulistel ühendustel selge puutumus (mis on juba ka Eelnõus kajastatud) nii kodanikuühiskonna kui üleilmse eestlusega seotud teemadega. Usulistel ühendustel on olemas läbi oma tegevuste aga ka selged seosed teiste Eelnõu lk 3 (pdf-dok. lk 4) nimetatud tulevase arengukava osadega – „Kestlik rahvastik“, „Tõhus kohanemis- ja lõimumispoliitika“ ning „Rahvastikutoimingud“. Sellest lähtudes teeme ettepaneku täiendada Eelnõu lõpuosas (pdf-dok. lk 22-24) Tabelis 3 „Ülevaade arengukava koostamisse kaasatavatest pooltest“ olevat loetelu Eesti Kirikute Nõukoguga, märkides lahtrisse „Teema, mille väljatöötamisse panustab“ – „Kõik“. 3. Usulistesse ühendustesse kuuluvad liikmetena paljude Eestis elavate rahvuste esindajad. Sellisena on võimalik näha ka usuliste ühenduste suurt rolli ja võimalusi ühiskonna sidususe edendamisel. Nagu teada, siis on mitmed kogudused andnud aktiivselt omapoolse panuse ka nendesse tegevustesse, mis seonduvad uussisserändajate ja sõjapõgenike kohanemisega meie ühiskonnas. Eeltoodust teeme järgmised ettepanekud: 1) lisada Eelnõu lk 10 (pdf-dok. lk 11) lõigu „Ühiskonna sidususe tagamiseks ja ...“ teises lauses olevasse loetellu ka „usulised ühendused“. 2) lisada Eelnõu lk 14 (pdf-dok. lk 15) punkti 1 esimeses lauses/küsimuses olevasse loetellu ka „usulised ühendused“. 4. Eelnõu lk 15 (pdf-dok. lk 16) peatüki 2.2.3 teise lõigu esimeses kahes lauses on statistika vabaühenduste kohta: „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on Eestis umbes 22 500 mittetulundusühingut (MTÜ) ja sihtasutust (SA). Neist umbes 800 on sihtasutused ja üle 500 usulised ühendused.“ Peame oluliseks, et statistikas kajastuks selgemalt mittetulunduslike ühenduste (mittetulundusühenduste) kolmikjaotus – mittetulundusühingud, sihtasutused ja usulised ühendused. Sellest põhimõttest lähtuvalt on olnud sõnastatud ka kehtiv Kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020 (lk 5; „Eestis on kokku 31 581 mittetulundusühendust, sealhulgas 813 sihtasutust (SA) ja 579 usulist ühendust.“ ). Selline kolmikjaotus on sätestatud nt tulumaksuseaduse §-s 11 ning tegelikult teisal ka Eelnõus endas (lk 5 (pdf-dok. lk 6) – Kodanikuühenduste – mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste ning mitteformaalsete ühenduste, võrgustike ja seltsingute tegevus ... ). Seega teeme ettepaneku sõnastada Eelnõu lk 15 (pdf-dok. lk 16) peatüki 2.2.3 teise lõigu esimesed kaks lauset järgmiselt: „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on Eestis umbes 22 500 mittetulundusühendust. Neist umbes 800 on sihtasutused (SA) ning üle 500 usulised ühendused.“ Siiani esimeses lauses olnud lühendi „MTÜ“ võiks sisse tuua tekstis mõnes järgmises kohas, kus sõna „mittetulundusühing“ on kasutatud. Samasisulise ettepaneku on EKN teinud Siseministeeriumile aprillis 2020 Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 eelnõu lõigu kohta, kus kasutati sama sõnastust nagu käesolevas Eelnõus. 5. Eelnõu lk 16 (pdf-dok. lk 17) ülemises lõigus on järgmine lause: „Eesti MTÜdel on 2018. a lõpu seisuga ligi 736 000 (sisaldab korduvaid liikmeid), usulistel ühendustel 246 000 (sisaldab korduvaid liikmeid) ning Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul (EELK) 152 974 liiget, ent sõltumata liikmesusest suhtleb eeldatavasti enamik Eesti inimesi kellegi teisega, arutab huvipakkuvaid küsimusi ja võtab midagi koos ette.“ Peame informatsiooni sellist ülesehitust problemaatiliseks, kuivõrd erinevad usulised ühendused lähtuvad liikmeskonna määratlemisel erinevatest kriteeriumidest (osad on esitanud jooksva aasta liikmemaksu maksjate/liikmeannetuse teinute andmed, osad arvestavad liikmeskonda kõik need, kellel on olnud seotus konkreetse usulise ühendusega). Seetõttu ei ole ka statistiliselt korrektne, kui näidata, et usulistel ühendustel on kokku 246 000 liiget, millest EELK-sse kuulub ligi 153 tuhat. EKNi töökoosolekul aprillikuus, kui arutati analoogilise sõnastusega seotud problemaatikat Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 eelnõus, leiti ühiselt, et EELK liikmeskonna suuruse asemel võiks tuua välja kümne EKN-i kuuluva kiriku ja koguduste liidu liikmete koguarvu koos üldkirjeldusega koguduste poolt ühiskonna suunas tehtavast tööst. Eeltoodust lähtudes teeme ettepaneku asendada kõnealune ülalpool kursiivis toodud lause kolme lausega järgmiselt: „Eesti MTÜdel on 2018. a lõpu seisuga kokku ligi 736 000 (sisaldab korduvaid liikmeid), usulistel ühendustel enam kui 420 000 liiget. Usuliste ühenduste liikmetest umbes 400 000 kuuluvad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutesse ning nende omaalgatusliku ja suures osas vabatahtliku tegevuse kaudu panustatakse nii kogukonna kultuurilise, haridusliku, sotsiaal- kui noorsootöö edendamisse. Kogukonna- ja valdkonnaüleseid küsimusi arutatakse ja lahendatakse ning tehakse koostööd sõltumata liikmelisusest MTÜs või usulises ühenduses.“ Samasisulise ettepaneku on, nagu eespool viidatud, EKN teinud Siseministeeriumile aprillis 2020 Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 eelnõu lõigu kohta, kus kasutati sama sõnastust nagu käesolevas Eelnõus. 6. Kuivõrd on kindlasti olemas ühinguid puudutav statistika ka hilisema (nt 31.12.2019) seisuga, siis teeme ettepaneku kasutada nii eelpoolnimetatud tekstilõikude puhul (vt ülal p-d 4 ja 5) kui ka mujal Eelnõus võimalikult värskeid arvandmeid. ettepanek“ eelnõu kooskõlastustabel Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi vastus Arvestame Arvestame Selgitame, arvestame Peame oluliseks, et dokumendi lugejal oleks võimalik teemade analüüsi osaliselt lugedes saada kohe terviklik ülevaade olulisematest probleemidest ja nende taustast, kuna arengukava koostamise ettepanekus toodu aitab hiljem mõista ka arengukavaga seatavaid sihte. Nõustume, et oluline on arengudokumentides vältida paljusõnalisust ja seetõttu arengukava enda põhitekstis on plaanis pikemaid analüüse vältida (seal plaanime need esitada lisana nagu soovitasite ja viidata ka arengukava koostamise ettepanekule). Lühem ülevaatlik tekst on ka praegu esitatud eelnõu seletuskirjas. Arvestame, selgitame Muutsime Riigikogus tutvustamise ajavahemikku pikemaks. Ettevalmistavate tegevuste puhul aga kattuvaid protsesse ei muutnud, kuna ka päriselt on toimunud ja toimuvad ettevalmistavad tegevused suuresti paralleelselt. Arvestame Oleme täpsustanud joonist. Selgitame Nõustume, et kodanikuühiskonna teemal on hetkel analüüsis välja toodud ka rohkem konkreetseid arenguvajadusi. See tuleneb asjaolust, et selle valdkonna kaasamisprotsess on suures osas toimunud juba varem, kuna esialgu oli kavas kodanikuühiskonna programm teha eraldi. Seetõttu tundus õige tuua välja olulisemad põhijäreldused ka arengukava koostamise ettepaneku tekstis. Nõustume, et arengukava koostamisel on ka selle teema osas vaja täiendavalt arutleda ja vajaduse korral töötada välja uusi lahendusi, mis aitaksid rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava eesmärkidele veelgi kaasa. Arvestame Arvestame arengukava koostamise käigus. Arvestame Dokumendi koostamise ajal ei olnud statistikaamet 2019. aasta andmeid veel avaldanud. Andmetabel kontrollitud ja täiendatud. Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi vastus Arvestame Analüüsime eri valdkondlike arengukavadega seoseid arengukava koostamisel ja samuti on teretulnud teiepoolsed ettepanekud arengukava koostamise aruteludel ja täiendavalt kooskõlastamise etepis. Lisasime teid kavandatava juhtkomisjoni koosseisu. Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi vastus Arvestame Arvestame sellega arengukava koostamisel, kui on kavas analüüsida seoseid nii olemasolevate arengukavadega kui ka erinevate valdkondadega. Arvestame Arvestame sellega arengukava koostamisel. Arvestame Arvestame sellega arengukava koostamisel, kuid samas juhime tähelepanu, et regionaalse arengu tasakaalustamine ja Eesti eri piirkondade kestlik arenguvõime ei ole antud arengukavaga lahendatav küsimus vaid pigem oluline eeldus, et rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava eesmärke saaks saavutada. Arengukava koostamisel analüüsime täiendavalt seoseid teiste valdkondadega ja sh teie poolt nimetatud teemadega seoses ja püüame saavutada kokkulepped, et eri valdkondade poliitikate mõju toetaks üksteist enam. Arvestame. Arvestame arengukava koostamise käigus. Arvestame Kinnitame, et arengukava koostamisel on kavas mõjusid teemade kaupa põhjalikumalt hinnata ja analüüsida ning tuua sealjuures välja ka võimalikud ebasoovitavad mõjud. Arvestame Täpsustatud on juhtkomisjoni puudutavat. Arvestame Dokumendi koostamise ajal ei olnud statistikaamet 2019. aasta andmeid veel avaldanud. Andmetabel kontrollitud ja täiendatud. Selgitame Peame oluliseks, et dokumendi lugejal oleks võimalik teemade analüüsi lugedes saada kohe terviklik ülevaade olulisematest probleemidest ja nende taustast, kuna arengukava koostamise ettepanekus toodu aitab hiljem mõista ka arengukavaga seatavaid sihte. Nõustume, et oluline on arengudokumentides vältida paljusõnalisust ja seetõttu arengukava enda põhitekstis on plaanis pikemaid analüüse vältida (seal plaanime need esitada lisana nagu soovitasite ja viidata ka arengukava koostamise ettepanekule). Arvestame Arvestame Arvestame Muutsime selle peatüki pealkirja. Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi vastus Arvestme arengukava Arvestame sellega arengukava koostamisel, kus toome välja seosed ka koostamisel kõigi teiste arengukavadega. Samuti saame siis koostöös Sotsiaalministeeriumiga tervisealast statistikat täiendada. Selgitame Täiendavad analüüsid teeme arengukava ja programmide koostamisel. Samas juhime tähelepanu, et siiski ka praegu on erinevates peatükkides (sh seoses ühiskonna sidususega) analüüsitud hetkeolukorda ning olulisi probleeme ja kitsaskohti, millega on vaja arengukava koostamisel ja elluviimisel tegeleda. Arvestame Täpsustav mõiste on lisatud, samas on kavas kõiki mõisteid selgitada ka arengukava koostamisel. Selgitame Arvestame arengukava koostamise käigus, AKE-s on viidatud konkreetsele uuringule, kus erivajadustega inimesi ei uuritud. Palume SoMi kaasabi nende kaasamisel. Arvestame Sündimuskordaja on universaalne näitaja, mis sobib kõige paremini arengukavas soovitud ja tegelikult sündinud laste arvu võrdlemiseks. Kuna kavandatava arengukava üheks eesmärgiks on soovitud laste arvu saavutamine, leiame, et antud näitaja kasutamine on põhjendatud. Küsimused, mis vajavad arengukava raames lahendamist ja millele on vaja vastused leida, et sündimus suureneks, on AKEs püstitatud laiemalt, nt eri poliitikavaldkondade roll ja tugi ning elukeskkonda puudutav. Lisasime dokumenti täiendavalt ka töö- ja pereelu ühitamise täpsustuse. Detailsemalt käsitleme probleeme arengukava koostamise raames. Arvestame Kinnitame, et arvestame kõikide peredega. Arvestame Lisasime dokumenti joonealuse selgituse: "Usulised ühendused on kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid. Riiklikke toetusi saavad taotleda kõik Eestis tegutsevad ja registreeritud usulised ühendused." Selgitame Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi vastus Selgitame Selgitame, et seoseid teiste arengukavadega on kavas analüüsida arengukava koostamise käigus. Arengukava koostamise ettepanekus on käsitletud kõige olulisemaid just selle arengukava eesmärkide saavutamist takistavaid tegureid ja probleeme. Vastasel juhul ei oleks võimalik arengukava ja programmide väljatöötamisel mõtestatult nende teemadega tegeleda. Kinnitame, et oleme lähtunud arengukava koostamise ettepanekutele seatud nõuetest. Arvestame osaliselt Lisasime viite haridusvaldkonna arengukavale, aga siiski jätame antud teemaga seotud teksti alles, sest haridusel on tähtis roll sidusa ühiskonna loomisel. Selgitame Selgitame, et me ei sekku haridusküsimustesse, ei korralda ümber haridussüteemi, vaid tegeleme keskkonnaga. Peame oluliseks, et dokumendi lugejal oleks võimalik teemade analüüsi lugedes saada kohe terviklik ülevaade olulisematest probleemidest ja nende taustast, kuna arengukava koostamise ettepanekus toodu aitab hiljem mõista ka arengukavaga seatavaid sihte. Selgitame, et eesmärgiks ei ole sekkuda haridussüsteemi korraldusse, vaid viidata valdkonna horisontaalsusele ning edaspidi ühiste projektide abil (nt nagu seni AMIF vahendite abil) panustada keskkonna parendamisse. Arvestame osaliselt Kindlasti arvestame arengukava koostamisel teiste arengukavadega. ja selgitame Samas selgitame, et ka Haridus- ja Teadusministeerium osaleb Üleilmse eestluse programmi väljatöötamisel ja sealjuures keeleõpet puudutavates teemades programmi tegevuste kavandamisel. Arvestame osaliselt, Ei ole korrektne öelda, et Rahvuskaaslaste programmi teemad kanduvad selgitame üle. Pigem enamus nendest tegevustest jätkuvad ka Üleilmse eestluse programmi raames, s.h keeleõppe teemad. Uue loodava programmi näol on tegemist ühisprogrammiga, kus üheks osapooleks TtM. Arvestame Korrigeerisime neid lauseid. Arvestame Täpsustame, et ühiskonna sidususe olulisemaks eelduseks on ühine suhtluskeel. Selgitame Haridusel on suur mõju kohanemisele ja lõimumisele. Peame oluliseks, et dokumendi lugejal oleks võimalik teemade analüüsi lugedes saada kohe terviklik ülevaade olulisematest probleemidest ja nende taustast, kuna arengukava koostamise ettepanekus toodu aitab hiljem mõista ka arengukavaga seatavaid sihte. Selgitame, et eesmärgiks ei ole sekkuda haridussüsteemi korraldusse, vaid viidata valdkonna horisontaalsusele ning edaspidi ühiste projektide abil (nt nagu seni AMIF vahendite abil) panustada keskkonna parendamisse. Haridus (üld-, täiskasvanu-, huvi jne) on tulemusliku kohanemise ja lõimumise protsessi oluline komponent ja eeldus. Selgitame Antud lõigus käsitletakse just madalast sündimusest tingitud kohanemisvajadust. 1980. aastate lõpus toimunud sündimuse ajastuspöörde algus Eestis tõi kaasa selle, et 1990. aastatel sündinud põlvkonnad on umbes kolmandiku varasemast väiksemad. 2000. aastatel sündimus mõnevõrra kasvas ja tekkis vajadus haridussüsteemi vastupidises suunas kohandada - rohkem lasteaia kohti jne. Ühiskonnas laiemalt toimuvaid muutused on tihedalt seotud muutustega rahvastikus (noorte osatähtsuse vähenemine ja rahvastiku vananemine, sisseränne) ning vastavaid seoseid ja kohanemisvajadust käsitleme põhjalikumalt arengukavas. Arvestame Täiendasime. Väliseesti kogukondadel oli oluline roll Eesti iseseisvuse taastamisel ja riigi ülesehitamisel ning eesti keele ja kultuuri hoidmisel ja arendamisel ühistegevuse kaudu. Arvestame Arvestame Viidatud uuringus vaadeldi tegureid, mida inimeste arvates tuleks arvesse võtta, otsustades selle üle, kes peaks saama Eestisse elama tull. Väljend „üsna oluline“ tähistab, et vastanutest pidas eesti keele oskust väga oluliseks 48%, natuke oluliseks 28% ja mitte oluliseks 24%. Arvestame osaliselt Täiendasime viitega. PISA 2018 raportis on välja toodud, et õpilaste õpitulemused on kõrgemad eesti õppekeelega koolides. Keskmine lugemistesti tulemus oli eesti õppekeelega koolides 535 punkti ja vene õppekeelega koolides 492 punkti. Ühtlasi on täpsustatud, et erinevus pole seletatav üheselt sotsiaalse taustaga. Samal ajal ilmneb raportist, et ametiootused on kõrgemad pigem vene õppekeelega koolides. Seega täpsustame seniseid väiteid, kuid peame vajalikuks teemat adresseerida. Arvestame Arvestame Arvestame Selgitame Lisatud seos huvikaitsetegevustega. Käsitlesime huvikaitsevõimekust just läbipaistva ja kaasava poliitika kujundamise peatükis, sest poliitikat saab kujundada koos võimekate vabaühendustega. Selgitame Arvestame arengukava koostamise käigus Arvestame Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi vastus Kinnitame, et arvestame nende teemadega ka arengukava ja programmide väljatöötamisel. Arvestame Arvestame Kinnitame, et arvestame nende teemadega ka arengukava ja programmide väljatöötamisel. Selgitame Loetelus on vabakonna organisatsioonid ning ka usulised ühendused lähevad selle kategooria alla. Selgitame Loetelus on vabakonna organisatsioonid ning ka usulised ühendused lähevad selle kategooria alla. Arvestame ja Täpsustame lauset, kuid samas selgitame, et Äriregistri järgi jagunevad selgitame mittetulundusühendused kaheks - mittetulundusühinguteks (MTÜ) ja sihtasutusteks (SA). Detailse liigitamise korral tuleks lisaks usulistele ühendustele eraldi välja tuua ka loomeliidud, ametiühingud, erakonnad jm. Arvestame Arvestame Arvestame arengukava koostamise käigus  RAHVASTIKU JA SIDUSA ÜHISKONNA ARENGUKAVA 2021–2030 KOOSTAMISE ETTEPANEK SISUKORD SISSEJUHATUS 1 1. Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus 1 2. Valdkonna taust, olukorra analüüs, suundumused ja olulisimad probleemid 3 2.1. Valdkonna taust, senised olulisemad arengujooned 3 2.2. Ülevaade lahendamist vajavatest probleemidest arengukavas käsitletavate teemade kaupa 5 2.2.1. Eesti rahva kestlikkus ja järelkasv 5 2.2.2. Kohanemine ja lõimumine 9 2.2.3. Kodanikuühiskonna potentsiaali rakendamine 14 2.2.4. Rahvuskaaslaste side Eestiga ja sujuv tagasipöördumine 17 3. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevale eeldatavale mõjule 19 4. Koostamise ajakava ja tähtaeg 20 5. Kaasamiskava ja juhtkomisjon 20 LISA 1. Valdkonda iseloomustavate olulisemate näitajate ülevaade 23 SISSEJUHATUS Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” §-st 2 ja riigieelarve seaduse § 19 lõikest 3, esitavad Kultuuriministeerium ja Siseministeerium1 Vabariigi Valitsusele arengukava „Rahvastik ja sidus ühiskond 2021–2030“ (edaspidi arengukava või rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava) koostamise ettepaneku. Arengukava katab riigi eelarvestrateegia2 tulemusvaldkonna (edaspidi TUV-i) „Rahvastik ja sidus ühiskond“. Arengukava on tihedalt seotud ning sellega aidatakse kaasa teiste TUV-ide3 ja nendega seotud arengudokumentide eesmärkide saavutamisse. Arengukavaga seatakse eesmärke ja suunatakse rahvastiku kestlikkuse, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkonda4, kui ka nendega tihedalt seotud tulemusvaldkondi. Eestis puudub rahvastikupoliitikat kujundav ja suunav terviklik strateegiadokument. Lõimumispoliitika valdkonnas kehtib aastani 2020 valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020”, perepoliitika valdkonna strateegiliseks dokumendiks on „Laste ja perede arengukava 2012–2020“. Uussisserändajate kohanemisvaldkonda suunatakse aastani 2020 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“5 kaudu, kodanikuühiskonna valdkonnas on 2020. aasta lõpuni kehtivaks strateegiliseks dokumendiks „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“6 ning üleilmse eestluse teemad on uue arengudokumendi valmimiseni olnud suures osas kajastatud dokumendis „Rahvuskaaslaste programm aastateks 2014– 2020“7. Arengukava koostamise ettepanekus selgitatakse arengukava koostamise vajadust ja eesmärki, antakse ülevaade valdkonna hetkeolukorrast, olulisematest lahendamist vajavatest probleemidest, esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevale eeldatavale mõjule ning kirjeldatakse arengukava koostamise juhtimise protsessi, sh arengukava koostamise ajakava. 1. Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus Eesti elujõulisuse tagab kestlik rahvastik ja sidus ühiskond8. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostatakse selleks, et: ● aidata kaasa, et saavutada strateegias „Eesti 2035“ kokkulepitud eesmärgid, mis on seotud rahvastiku ja ühiskonna sidususe valdkonnaga. Eelkõige on seos üldeesmärgi ja järgmiste 1 1. jaanuarist 2020 kehtima hakanud määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ lubab arengukava koostamise eest vastutada ühel või enamal ministril. 2 Riigi eelarvestrateegia 2020–2023. [www] https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/riigi- eelarvestrateegia (30.01.2020). 3 „Heaolu“, „Kultuur ja sport“, „Eesti keel ka eestlus“, „Tark ja tegus rahvas“, „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“, „Julgeolek ja riigikaitse“, „Riigivalitsemine“. 4 Siin ja edasi kasutatakse paralleelselt termineid lõimumine ja sidus ühiskond. 5 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020. [www] https://www.siseministeerium.ee/et/stak (30.01.2020). 6 KODAR 2015–2020. [www] https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/kodanikuuhiskond (30.01.2020). 7 Rahvuskaaslaste programm. [www] https://www.hm.ee/et/tegevused/eestlased-valismaal/rahvuskaaslaste-programm (30.01.2020). Kavandatava programmi eesmärgid ja tegevussuunad on laiahaardelisemad, kui praegu kehtiva rahvuskaaslaste programmi omad, kus on keskendutud peamiselt eesti keele ja kultuuri toetamisele ja säilitamisele väliskogukondades. 8 Sidusa ühiskonna all mõistame ühiskonna suutlikkust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult. See tähendab inimeste eelarvamusteta ja võrdset kohtlemist, sõltumata nende soost, vanusest, erivajadusest või puudest, rassilisest või etnilisest kuuluvusest, seksuaalsest sättumusest, perekonnaseisust, elukohast jne. Sidusa ühiskonna osadeks on sotsiaalne kaasatus, mis tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, sealhulgas töötada ja olla majanduslikult aktiivne, ning sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldab indiviidide ja sotsiaalsete gruppide horisontaalset või vertikaalset liikuvust erinevate ühiskondlike struktuuride ja tasandite vahel. (Euroopa Nõukogu 2004, OECD 2012,https://www.coe.int/t/dg3/socialpolicies/socialcohesiondev/source/RevisedStrategy_en.pdf, https://www.un.org/esa/socdev/ageing/documents/social-cohesion.pdf) 1  strateegiliste sihtidega: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed” ja „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud”; ● leppida Vabariigi Valitsuse tasandil ministeeriumite ja valdkondade vahel kokku, kuidas ja milliste tegevustega toetada eesti rahva kestlikkust9, ning saavutada ühiskonnas suurem sidusus ja ühtekuuluvustunne; ● määrata kindlaks arengukava elluviimise perioodi rahvastiku, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkondade poliitikainstrumendid, üld- ja alaeesmärgid ning eesmärkide saavutamist kirjeldavad näitajad; ● luua eeldused tegevuspõhisele eelarvestamisele ja sellega valdkonna ressursside efektiivsemaks kasutamiseks; ● tagada kooskõla ja anda sisendit Euroopa Liidu poliitikatesse10; ● aidata ellu viia ülemaailmse säästva arengu eesmärke11. Eelkõige on arengukava seotud eesmärkidega nr 4 (kõikidele kvaliteetne haridus), nr 8 (majandusareng ja kõigile inimväärne töö), nr 19 (ebavõrdsuse vähendamine, võrdsed võimalused kõigile, kaasamine) ning nr 16 (rahumeelne ja kaasav ühiskond, kaasav otsustusprotsess, õiguskaitse). Arengukava eesmärkide saavutamiseks koostatakse esialgse hinnangu järgi neli programmi. Arengukava koostamise käigus võib programmide arv ja sisu muutuda. Programmide nimekirja ja ulatust ning eesmärkide sõnastust kohandatakse arengukava ja programmide koostamisel vastavalt vajadusele, kuid praegu on need kavandatud järgmiselt12: RAHVASTIK JA SIDUS ÜHISKOND Kestlik rahvastik ja Aktiivne hästi toimivad Tõhus kohanemis- ja Üleilmne eestlus rahvastikutoimingud lõimumispoliitika kodanikuühiskond Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavaga toetatakse: ● eesti keele, kultuuri ja majanduse arengut ning Eesti rahvusriigi kestlikkust, austades iga inimese õigust säilitada oma keel ja kultuur; ● lõimumist ja ühtekuuluvustunnet Eesti ühiskonnas; ● inimeste ühiskondlikku aktiivsust, mis on ühistegevuste ja ühtekuuluvustunde, tugevate ja jätkusuutlike kogukondade ning laiapindse otsustamise aluseks; ● võõrsil elavate rahvuskaaslaste sidet Eestiga, mis on aluseks Eesti kultuuri ja identiteedi säilimisele ning tutvustamisele maailmas. 9 Eesti rahva kestlikkuse all peetakse siin ja edaspidi silmas nii eestlaste kui ka Eesti rahvastiku kestlikkust. 10 Arengukava meetmetega hakatakse kaasa aitama ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi „Sotsiaalsem Euroopa” ja AMIFi eesmärkide saavutamisse. 11 Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. [www] https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf (11.03.2020) 12 Rahvastikutoiminguid puudutav on hetkel kajastatud Siseturvalisuse arengukava dokumentides, kuid edaspidi käsitletakse seda osana rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavast. 2 2. Valdkonna taust, olukorra analüüs, suundumused ja olulisimad probleemid 2.1. Valdkonna taust, senised olulisemad arengujooned Eesti rahva kestlikkus ja areng sõltub demograafilistest alusprotsessidest (sündimusest, suremusest ja rändest), ühiskonna ühtekuuluvustundest ja sidususest13, samuti ühiskonna võimekusest tagada kõigile inimestele, sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust taustast (sh elukoht, sugu, vanus, rahvus, erivajadus jms) võimalused eneseteostuseks nii majanduslikus, ühiskondlikus kui ka perekondlikus, kogukondlikus, ning kultuurielus. Kodanikualgatusel on olnud tähtis roll eesti rahvuse ja riigi kujunemisel – seltsiliikumise teke ja selle jätkuv hoogustumine 19. sajandi teisel poolel aitas kaasa eestlaskonna ühtekuuluvustunde kujunemisele ning oma riigi asutamisele. Tugev kodanikualgatus oli ka eelduseks 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi esikümnendil kodanikuühiskonna kiirele arengule võrreldes teiste post-kommunistlike maadega. Ajaloolise võimaluse avanedes loodi 1918. aastal Eesti Vabariik, mille kandev mõte on kindlustada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. II maailmasõda ja riikliku iseseisvuse kaotamine 20. sajandil avaldasid rahvastiku arengule olulist mõju. Lisaks sõjast tingitud inimkaotustele oli märkimisväärne osa rahvastikust sunnitud kodumaalt pagema, toimusid massirepressioonid14, järgnes intensiivne sisseränne, mis tõi kaasa eestlaste osatähtsuse ulatusliku vähenemise rahvastikus ja sisserännanute paralleelühiskonna kujunemise15. Alates 1960. aastatest pidurdus rahvastiku terviseareng ja selle tulemusena jäi Eesti Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidest oodatava eluea poolest aina enam maha 16. Kodanikuühiskond sai tegutseda vaid võimude määratud kitsastes raamides. Pärast taasiseseisvumist on Eesti saanud oma arengut taas ise suunata. 1990. aastate alguses lahkus osa välispäritolu rahvastikust (ligikaudu üks neljandik pärast teist maailmasõda saabunuid ja nende järeltulijaid)17. Liitumine Euroopa Liiduga 2004. aasta kevadel avas peagi uksed mõlemas suunas senisest vabamaks õpi- ja töörändeks, ent esialgu kasutati seda võimalust rohkem väljarändeks – kuni 2017. aastani lahkus riigist Eesti kodanikke rohkem kui naases. Erinevalt 1990. aastate algupoolest on Eesti heaolu kasv olnud üks kiiremaid Euroopas, mis on toonud kaasa rändepöörde. Positiivne rändesaldo on viimastel aastatel ületanud negatiivse loomuliku iibe ja toonud seega kaasa rahvaarvu kasvu.18 Ühiskonnamuutuste mõjul langes 1980. aastatel lühiajaliselt taastetasemele tõusnud sündimuskordaja juba järgneval kümnendil Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele. Selle üheks oluliseks põhjuseks oli laste sünni kiire nihkumine hilisemasse ikka19. Sündimuse nn ajastuspööre, mis käivitus Eestis 1990. aastatel, paarkümmend aastat hiljem kui Põhja- ja Lääne-Euroopas, peaks eeldatavalt lõpule jõudma 2030. aastate algupoolel. Muutuse tagajärjel on 1990. aastatel sündinud põlvkonnad varasemaga võrreldes 35-40% võrra väiksemad ning toonud kaasa kohanemisvajaduse erinevates ühiskonnaelu valdkondades – kõigepealt lasteaia- ja koolisüsteemis, siis kõrgkoolide üliõpilaskonna kujunemisel ning alates 2010. aastate keskpaigast tööturul. 13 „Ühiskonna võimekus tagada kõigi oma liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida marginaliseerumist.” Lõimuv Eesti 2020. [www] https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/le2020_arengukava_uuendatud_2016.pdf (11.03.2020) 14 „Võrreldes 1939. aasta algusega vähenes Eesti rahvaarv 1. detsembriks 1941 kokku 108 600 inimese võrra”. – Sotsiaaltrendid 5. 2010. Tallinn: Statistikaamet. 15 „Sisserände tulemusel tekkis Eestis väga lühikese aja jooksul suurearvuline välispäritolu elanikkond – 1959. aasta loenduse andmetel u 280 000 inimest ehk 23% kogurahvastikust.” ibid. 16 1960. aastatel oli arenenud riikides alanud tervisearengu uus faas, mida tuntakse kardiovaskulaarse üleminekuna. Selle faasi algul paljudes arenenud riikides keskmise eluea pikenemine mõnedeks aastateks peatus, kuid sellele järgnes alates 1970. aastatest tervisenäitajate edasine paranemine. Seevastu Eestis ajavahemikul 1960–2000 kokkuvõttes meeste eluiga praktiliselt ei kasvanud ning naiste eluiga kasvas vaid kahe aasta võrra. Sakkeus, L. (2008). Eesti rahvastiku tervise areng. Eesti Arst, 88. 17 Sotsiaaltrendid 5. 2010. Tallinn: Statistikaamet. 18 Statistikaameti hinnangul on Eesti rahvaarv ajavahemikul 2015–2020 kasvanud kokku veidi enam kui 15 000 inimese võrra. 19 Puur, A., Vseviov, H. (2019). Eesti sündimusareng ja perepoliitika võimalused. Akadeemia, 3 (360). 3 Sündide ajastuse muutusest tingitud sündide arvu vähenemine ei tähenda siiski tingimata sündimuse vähenemist. Eelmisel kümnendil 40. eluaastatesse jõudnud põlvkondades jäi keskmine laste arv naise kohta vahemikku 1,80–1,85, ületades EL-i keskmist. Eesti panustab perepoliitikasse OECD riikidega võrreldes keskmisel tasemel ning perepoliitika toel on ühiskonnamuutustest tingitud sündimuse madalseis praeguseks ületatud. Siiski pole sündimus endiselt piisav positiivse loomuliku iibe tagamiseks. Teise maailmasõja järgse sisserände tagajärjel on Eesti Euroopa Liidus üks suurima välispäritolu rahvastikuga riike. Teisest rahvusest ja eesti keelest erineva emakeelega rändelist päritolu inimesed moodustavad ligi kolmandiku Eesti kogurahvastikust. Enam kui 1000 inimesest koosnevaid rahvusrühmi on Eestis 13. Eestlaste kõrval on suuremad rahvusrühmad venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased. Kokku elab Eestis umbes 200 erineva rahvuse esindajaid, kuigi kolme neljandiku puhul on tegu väga väikese kogukonnaga, kuhu kuulub alla 100 inimese.20 Teisest rahvusest püsielanike hulka suurendab viimastel aastatel hoogustunud uussisseränne – Eestisse saabub järjest rohkem välismaalasi nii tööle, õppima kui ka perekondlikel põhjustel. Uussisseränne kasvab soodsast majanduskonjunktuurist ja tööjõupuudusest tingituna. Eestisse tullakse nii teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest (peamiselt Läti, Soome, Saksamaa) kui ka kolmandatest riikidest (peamiselt Ukraina, Venemaa, India, Valgevene). Oluline osa uussisserändajaid ehk 58% plaanib oma tuleviku Eestiga siduda21. Samuti on suurenenud tagasiränne – järjest rohkem on hakanud Eestisse tagasi pöörduma Eesti kodanikud, kes lahkusid varasematel aastatel. Tänapäeva Eesti on riik, kus elab erineva etnilise, kultuurilise ja keelelise tausta ja päritoluga inimesi ning sisserände tulemusel võib ühiskonna heterogeensus ning keeleline ja kultuuriline mitmekesisus veelgi kasvada. Uuringud näitavad, et mitmekesisus ei ole probleemiks, kui seda tasakaalustavad jagatud väärtused. Kui etnilistel rühmadel puuduvad ühendavad väärtused ja ühine identiteet, võib mitmekesisus olla ohutegur ühiskondlikule rahule ja heaolule ja põhjustada sotsiaalse kapitali langust.22 Mitmekultuurilise ühiskonna võimalike ebakõlade vältimine eeldab seega ühiskonna head lõimitust. Ühiskonna sidususe aluseks saab olla ühtne Eesti identiteet (edasi ka identiteet või Eesti riigiidentiteet), mis põhineb põhiseaduslike väärtuste jagamisel ja ühtekuuluvustundel, enese teadlikul määratlemisel Eesti ühiskonna liikmena ja ühiskonnas kehtivate normide ja seaduste austamisel. Sidusa, lõimitud ühiskonna aspektist on oluline, et kõik Eesti püsielanikud kannaksid Eesti identiteeti, mille kõrval austatakse erinevate rahvastikurühmade võimalust oma emakeelt ja kultuuri säilitada ning arendada. Ühiskondliku sidususe loomisesse annab oma osa ka kodanikuühiskond, võimaldades inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks, avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks ning muuks ühistegevuseks. Kodanikuühenduste – mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste ning mitteformaalsete ühenduste, võrgustike ja seltsingute tegevus kindlustavad, et suur osa elanikest võtab osa demokraatlikest protsessidest ning on kaasatud otsuste langetamisse ja elukeskkonna kujundamisse. Eesti arengule aitavad kaasa ka võõrsil elavad rahvuskaaslased23. Välis-Eesti kogukondadel oli oluline roll Eesti iseseisvuse taastamisel ja riigi ülesehitamisel ning eesti keele ja kultuuri hoidmisel ja arendamisel ühistegevuse kaudu. Praegugi on rahvuskaaslased Eesti saadikuteks maailmas, kes aitavad tutvustada Eestit ning tugevdada majandus- ja kultuurisidemeid. Viimastel aastatel on kasvanud Eestisse naasjate arv. Tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos laste ja perega, aitavad kõige otsesemalt kaasa Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele. Seetõttu on tähtis, et sidemed väliseesti kogukondadega oleksid 20 Statistikaamet http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RV0222U (20.03.2020). 21 EIM 2017, lk 94 22 Ehala, M. (2019). RITA ränne projekt: Mitmikidentiteedi ja ühtekuuluvuse võimalused ja väljakutsed Eestis.[www] https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/7_mitmikidentiteedi_ja_uhtekuuluvuse_voimalused_ja_valjakutsed_eestis_ra port_m.ehala_.pdf (19.03.2020). 23 Rahvuskaaslaste all peetakse siin dokumendis silmas eelkõige võõrsil elavaid eestlasi ehk väliseestlasi (kasutatakse ka sõna „ulgueestlased“), aga samuti teisi Eestiga pikalt seotud olnud, kuid väljarännanud inimesi ja nende järeltulijaid. 4 jätkuvalt tugevad ning eesti keel ja kultuur jõuaksid võimalikult paljude rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni. 2.2. Ülevaade lahendamist vajavatest probleemidest arengukavas käsitletavate teemade kaupa Järgmistes alapeatükkides antakse võrreldes eelnevaga täpsem ülevaade rahvastiku, kohanemise ja lõimumise, üleilmse eestluse ning kodanikuühiskonna valdkonda iseloomustavatest näitajatest ja peamistest probleemidest, mille lahendamisele kavandatava arengukava ja programmidega keskendutakse. Arenguvajadusi ja täpseid probleemide lahendamise viise on analüüsis käsitletud vähe, kuna need tuleb koostöös partneritega kokku leppida arengukava ja programmide väljatöötamise käigus. 2.2.1. Eesti rahva kestlikkus ja järelkasv Statistikaameti 2019. aastal koostatud rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi elab aastal 2080 Eestis 1,18 miljonit inimest24, mis tähendab rahvaarvu vähenemist u 145 000 inimese võrra25. Seniste suundumuste jätkumise korral kahaneks rahvaarv ka edaspidi, seades ohtu nii Eesti riigi kui ka eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade. Eesti rahvastiku arengusuunda on alates 19. sajandi keskpaigast ehk juba ligi 150 aastat kujundanud demograafiline üleminek.26 Muutused sündimuses ja suremuses – lühikese eluea ja suhteliselt kõrge sündimuse asendumine pika eluea ja madala sündimusega, on kaasa toonud negatiivse loomuliku iibe, mis on peamiseks rahvaarvu prognoositava vähenemise põhjuseks27. Lisaks on demograafiline üleminek toonud kaasa rahvastiku hoogsa vananemise, mis sai Eestis alguse juba 19. sajandi lõpul ja kestab prognoosi kohaselt kuni 2060. aastani28. Ülalpeetavuse määr, mis demograafilise ülemineku perioodil oli ajutiselt soodsam, kasvab, kuni kujuneb välja uus suhteliselt stabiilne rahvastiku vanusstruktuur29. Väga suurt ja samas erisuunalist mõju on Eesti rahvaarvule avaldanud ka kolmas rahvastiku alusprotsess – ränne. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul rändas demograafilise ülemineku aegse kiire rahvastiku kasvu faasis olnud Eestist välja üle 200 000 inimese. Sõdadevahelisel iseseisvusajal väljaränne lakkas ning asendus iseseisvuse kaotuse järel massilise sisserändega, millele järgnes osaline tagasiränne peale iseseisvuse taastamist. Ka tulevikus on ränne jätkuvalt aktuaalne, nii välisrände (sisse- ja väljaränne) kui ka siserände ja linnastumise tõttu. Sündimus Eesti võimalused saavutada rahva kestlikkus läbi suremuse vähenemise on piiratud, sest hoolimata jätkuvast tervisearengust on eluea pikenemisel bioloogilised piirid. Rahva kestlikkuse saavutamine ja negatiivse loomuliku iibe vähenemine on seega võimalik eelkõige läbi sündimuse kasvu. 24 Statistikaameti prognoos ei kajasta rahvastiku etnilist koostist, kuid lähtub eeldusest, et rände tõttu kasvab rahvaarv aastas 1500 inimese võrra. 25 Statistikaameti 20. juuni 2019. a pressiteade nr 77. [www] https://www.stat.ee/pressiteade-2019-077 (11.03.2020) 26 „Pööre väiksema laste arvu poole, mis koos keskmise eluea pikenemisega moodustab osa ühiskonna nüüdisajastumisest, algas Eestis pärast 19. sajandi keskpaika, enam-vähem samal ajal rahvusliku ärkamisega“ – Puur, A., Vseviov, H. (2019). Eesti sündimusareng ja perepoliitika võimalused. Akadeemia 3 (360). 27 „Prognoosist selgub, et peamiselt hakkab rahvaarvu kujundama loomulik iive“. Statistikaameti 20. juuni 2019. a pressiteade nr 77. [www] https://www.stat.ee/pressiteade-2019-077 (11.03.2020). 28 „Prognoos näitab rahvastikus tööealise (15–64-aastased) elanikkonna 8,6 protsendipunktilist vähenemist kuni 2060-ndateni, misjärel toimub väike kasv.“ ibid. 29 „Seaduspärase nähtusena seondub rahvastikuvananemine kindla ajajärguga rahvastikuarengus, mida tuntakse kui demograafilist üleminekut. [---] Demograafilise ülemineku klassikalise skeemi järgi peaks ülemineku lõppedes kujunema välja suremuse ja sündimuse uus pikaajaline tasakaal.“ Sotsiaaltrendid 5. Statistikaamet, 2010. Kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/valjaanne-2010_sotsiaaltrendid-5 (11.03.2020) 5 Võtmeküsimuseks on taastetaseme lähedase sündimuse saavutamine ja seda soodustavate tingimuste loomine. Juba 1920. aastatel langes sündimus Eestis alla taastetaseme ning on selleni küündinud vaid väheste põlvkondade ja lühikeste ajavahemike puhul.30 Põlvkonnavaates on lapsesaamise east väljuvatel naistel sündinud keskmiselt 1,80–1,85 last (põlisrahvastikul31 rohkem ja välispäritolu rahvastikul vähem). Rahvastikutaasteks vajalik tase on 2,1 last naise kohta. Taastetasemest madalama sündimuse tõttu on Eestis rahvastiku järelkasvu puudujääk seega 10–15%, just nii palju on praegused laste põlvkonnad oma vanemate põlvkonnast väiksemad. Seetõttu on ka loomulik iive negatiivne, st surmasid on rohkem kui sünde, mis vähendab rahvaarvu. Sündide ajastuse – laste saamise hilisemasse vanusesse nihkumise ning sellest tuleneva sünnitusea kasvu tõttu on sündimuse perioodnäitaja veelgi madalam ja muutlikum – sündimuse summaarkordaja oli 2017. aastal 1,59 ning 2018. aastal 1,67 last naise kohta. Sündimuskordaja märgatav kasv 2018. aastal tulenes peamiselt pere kolmandate laste sündide arvu olulisest suurenemisest.32 Lähima kümne aasta jooksul peaks sünnitusea kasv lõpule jõudma ning erinevus summaarkordaja ja põlvkonna sündimuse vahel vähenema, mis tähendab iga-aastase sündimuskordaja suurenemist. ÜRO 2019. aasta rahvastikuprognoosi keskmises variandis on arvestatud, et sündimuskordaja kasvab 2015. aasta 1,59-lt 1,67-ni 2030. aastaks ning 2075. aastaks 1,76 lapseni naise kohta.33 Statistikaameti prognoosi põhistsenaariumi kohaselt suureneb sündimuskordaja 2045. aastaks 1,81 ja 2080. aastaks 1,86 lapseni naise kohta.34 Eestis on seejuures võrdlemisi head väljavaated sündimuse kasvuks, sest keskmine soovitud laste arv ületab oluliselt saadud laste arvu. Naiste puhul on soovitud keskmiseks laste arvuks 2,5935 ja meeste puhul 2,536, mis on üks Euroopa paremaid näitajaid, sarnanedes Põhjamaade, Läti ja Iirimaaga. See asjaolu annab lootust, et sündimust toetava perepoliitika abil on võimalik jõuda järelkasvu tagava sündimuseni või selle lähedale. Rahvastiku vananemine Samal ajal sündimuse vähenemisega on Eestis toimunud ka suremuse vähenemine ja keskmise eluea pikenemine.37 Eriti jõudsalt on oodatav eluiga kasvanud pärast taasiseseisvumist, mistõttu koosmõjus muude teguritega on eakamate inimeste arv ja osakaal rahvastikus, aga ka rahvastiku mediaanvanus eriti kiiresti tõusnud just viimastel aastakümnetel.38 Eesti on praeguseks läbinud demograafilise üleminekuga kaasneva soodsa ajajärgu, mil ülalpeetavate osakaal ühiskonnas on väike, sest ülalpidamist vajavate laste põlvkonnad on väikese sündimuse tõttu 30 Puur, A., Vseviov, H. (2019). Eesti sündimusareng ja perepoliitika võimalused. Akadeemia 3 (360). 31 Põlisrahvastik on Eesti alalised elanikud, kes ise ning kelle vanemad ja vanavanemad (või üks nendest) on sündinud Eestis. Laias laastus võib kõik need, kes põlisrahvastiku hulka ei kuulu, arvata välispäritolu rahvastiku sekka, seejuures eristades esimest põlvkonda (välissündinud), teist (välissündinute lapsed) ja kolmandat (Eestis sündinud vanemate lapsed) põlvkonda. 32 ibid. 33 ÜRO kodulehekülg. [www] https://population.un.org/wpp/Graphs/1_Demographic%20Profiles/Estonia.pdf (11.03.2020) 34 Statistikaamet. [www] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV086&lang=2 (11.03.2020) 35Testa, M-R. (2012). Family Sizes in Europe: Evidence from the 2011 Eurobarometer Survey. [www] https://www.oeaw.ac.at/fileadmin/subsites/Institute/VID/PDF/Publications/EDRP/edrp_2012_02.pdf 36 Themas, A., Ainsaar, M., Soo, K., Sammul, M., Uuskü la, A., Tarum, H., Hendrikson, R., Arak, T., Espenberg, K., & Varblane, U. (2015). Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome. Tartu: Tartu Ü likool. [www] https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/uuringud/meeste_uuring_2015_lopparuanne.pdf 37 „Rahvastikutaaste kui terviku seisukohast on Eesti puhul tähtis suremuse ja sündimuse vähenemise sünkroonsus: mõlemas protsessis algas ja lõppes režiimimuutus põhijoontes ühel ajal. Sündimuse ja suremuse vähenemise paralleelsuse tõttu ulatus rahvastiku juurdekasv sel etapil vaid üksikutel aastatel 1%-ni [---] “. Sotsiaaltrendid 5. 2010. Tallinn: Statistikaamet. [www] http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/3721/1/Statistikaamet2010.pdf (20.03.2020). 38 „1990. aastate alguse järsud muutused demograafilistes alusprotsessides tõid kaasa vananemise hüppelise kiirenemise. Ajavahemikul 1990–2008 kasvas eakate osatähtsus rahvastikus 11,6%-st 17,2%-ni ehk ligi poole võrra. Rahvastiku mediaanvanus tõusis samal ajavahemikul 34,3 aastast 39,1 aastani. Rahvastiku vananemise ligikaudu 150-aastase ajaloo vältel on tegu vaieldamatult kõige intensiivsema vananemise perioodiga, kui erakorralised aastad 1940–1941 kõrvale jätta”. – Sotsiaaltrendid 5. 2010. Tallinn: Statistikaamet. [www] https://www.stat.ee/valjaanne-2010_sotsiaaltrendid-5 (20.03.2020). 6 juba kahanenud, aga suured eakate põlvkonnad pole veel jõudnud tekkida. Teise maailmasõja järgne sisseränne ja 1990. aastate üleminekuaja sündimuslangus venitasid Eesti puhul tööealiste suure osakaaluga ajajärgu eriti pikaks, umbes sajandipikkuseks. Demograafiliseks dividendiks nimetatud periood jäi Eestis seega 1910–2010 aasta vahele. Demograafilise ülemineku lõppedes kujuneb välja madala suremuse ja madala sündimuse pikaajaline tasakaal, rahvastiku vananemine jõuab lõpule ning kujuneb uus suhteliselt stabiilne rahvastiku vanusstruktuur. Eeldades, et sündimus jääb tulevikus stabiilseks või veidi suureneb, kuid eluiga jätkab kasvu, kestab rahvastiku hoogne vananemine Eestis veel kuni 2050. aastate lõpuni, seejärel üle 65- aastaste osakaal rahvastikus stabiliseerub eeldatavalt 28% läheduses (praegu 20%). Eesti kuulub rahvastiku vananemisnäitajate poolest EL-i riikide hulgas keskmiste hulka, kuna sündimus on siin suhteliselt suurem. Koos suhteliselt kõrge tööhõivemääraga, sh eakate hulgas, annab see Eestile lootust rahvastiku vananemisega hästi kohaneda ja toime tulla.39 Olukorda hõlbustab seegi, et ka tervena elatud aastate arv kasvab, mis võimaldab inimestel mitte lihtsalt kauem elada vaid ka kauem tööturul ning laiemalt ühiskonnas aktiivne ja toimetulev olla. Edukas kohanemine uue rahvastiku vanusstruktuuriga eeldab siiski eelkõige tööturu- ning sotsiaalpoliitika, aga ka teiste rahvastiku vananemisega puutumust omavate poliitikate edasiarendamist. Piirkondlik tasakaal Eestis rahvastik on suuresti koondunud Harjumaale ja Tallinna. 2019. aastal elas 45% rahvastikust Harjumaal, samas kui veel 2000. aastal oli see näitaja 38%. Noored, eriti just noored naised, liiguvad edasiõppimise võimaluste tõttu maapiirkonnast suurematesse linnadesse. Tihti jäävad nad töövõimaluste tõttu sinna ka peale õpinguid ning maapiirkondades on mehi seetõttu sageli naistest rohkem.40 Maapiirkondade rahvastik vananeb intensiivselt, noori peresid on vähe. Kui Harjumaal ja Tartumaal on loomulik iive sel sajandil olnud valdavalt positiivne, on see ülejäänud maakondades olnud negatiivne.41 Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb kõigi maakondade, v.a Harjumaa ja Tartumaa, rahvastik 15–35% aastaks 204542. See tähendab, et kui senised regionaalsed rahvastikutrendid jätkuvad, väheneb rahvastik maapiirkondades veelgi, samas kui Tartu ja Tallinna ning nende maakondade rahvastik kasvab ka edaspidi. Sisseränne Sisserännet nähakse vahel rahva kestlikkuse tagamise ja vananemise vastase meetmena, kuid pikaajaline mõju jääb sageli tähelepanuta. Sisserände abil saab mõjutada rahvaarvu kiiresti kasvu suunas, kuid selle kaugem mõju vanuskoostisele on piiratud43 ning Eesti kogemuse põhjal rahvastiku vananemist süvendav44. Kuna ka sisserändajad jäävad vanemaks, aga nende sündimus on Eesti puhul olnud põlisrahvastiku omast väiksem, süvendab see pikas perspektiivis negatiivset loomulikku iivet ja rahvastiku kahanemist. Rahvastiku vanuskoostist noorendav mõju on sisserände puhul lühiajaline ning 39 ibid. 40 Naised meesteta pole midagi, mehed naisteta pole sedagi (06.032019). – Statistikablogi. Statistikaameti ajaveeb. [www] https://blog.stat.ee/2019/03/06/naised-meesteta-pole-midagi-mehed-naisteta-pole-sedagi/ (11.03.2020). 41 Sünnid, surmad ja loomulik iive soo ja maakonna järgi. Statistikaameti andmebaas RV032. [www] http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV032&ti=S%DCNNID%2C+SURMAD+JA+LOOMULIK+IIVE+SOO+JA+MAAKONNA+J%C4RGI&p ath=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&lang=2 (11.03.2020). 42 Prognoositav rahvaarv aastani 2045 maakonna ja vanusrühma järgi (aluseks 1. jaanuari 2019 rahvaarv). Statistikaameti andmebaas RV087. [www] shorturl.at/loGH4 (11.03.2020). 43 „However, migration levels have a limited effect on changing the EU’s age structure, in part because migrants tend to settle for the long term and to age just as the native population does.” – Lutz W. (Ed). Demographic Scenarios for the EU - Migration, Population and Education - executive summary. Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2019. 44 „Selle tulemusena olid 2000. aastaks suurem osa Eestis elavatest teistest rahvustest inimestest keskmisest vanemad ja alates 2004. aastast oli nende loomulik iive eestlastest väiksem. [---] Negatiivse loomuliku iibe tõttu on vähenenud peamiselt teiste rahvuste arv“. – Tammur, A. (29.01.2020). Kas eestlased on omal maal ohus. [www] https://www.stat.ee/kas-eestlased- on-omal-maal-ohus (23.03.2020]. 7 sellele hiljem järgnev rahvastiku vananemine on seda ulatuslikum, mida suurema rändelainega on tegemist. Samuti on välispäritolu rahvastikul ja nende järeltulijatel nõrgem side Eesti kui kodumaaga, mistõttu on nende hulgas suhteliselt rohkem väljarändajaid, kes hiljem siia tagasi ei pöördu.45 Sisserändel on oluline mõju ka rahvastiku etnilisele koostisele ja siit omakorda kultuurikeskkonnale. Kui taasiseseisvusaja vältel on eestlaste osakaal rahvastikus kasvanud, on see viimaste aastate suurenenud sisserände tõttu taas kahanemisele pööranud. Piirkondadest puudutavad muutused rohkem Tallinna, kui sisserände peamist sihtkohta, ja vanusrühmadest nooremat, pereloomeealist rahvastikku.46 Sisserändega seonduv vajab arengukava kontekstis hoolikat läbikaalumist ja otsustamist, kas ja mil määral saab sisseränne olla Eesti rahva kestlikkuse tagamise meetmeks, ning kuidas tasakaalustada poliitikavaldkondade erinevaid sisserändega seotud huve. Olulisemad küsimused, millele programmide ja arengukava väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas suurendada sündimust ning vähendada lõhet soovitud ja tegeliku laste arvu vahel? 2. Kuidas suurendada kestvate ja õnnelike paarisuhete ning lasterikaste perede osakaalu? 3. Kuidas muuta elukeskkonda ja teisi elukorralduslikke tingimusi (nt töö- ja pereelu ühitamisvõimalused) peresõbralikumaks ja laste kasva(ta)mist enam toetavaks? 4. Kuidas juhtida rännet ja tasakaalustada eri poliitikavaldkondade rändega seotud huve? 5. Kuidas tagada, et teised poliitikavaldkonnad aitaksid kaasa rahvastikupoliitika eesmärkide ja kestliku Eesti saavutamisele? (Näiteks rahvastiku tervise edendamine, noorte iseseisvumise toetamine, elukvaliteedi säilimine ja areng maapiirkonnas, tööturul ebasoodsamas olukorras olevate sihtrühmade, sh noorte ja vanemaealiste tööhõive, järjepidev rahvastiku- ja sotsiaalandmete kogumine ja analüüs) Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta - Järelkasvu tagamiseks vajalikust madalama sündimuse jätkumisel jääb ka loomulik iive negatiivseks ning Eesti rahvastiku kahanemine ei peatu, mis seab ohtu Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise. Kui sündimus väheneb veelgi, siis negatiivne loomulik iive süveneb ja rahvaarvu kahanemine kiireneb. Kahaneva rahvastiku tingimustes võib kasvada tööjõuvajadusest tingitud sisserände surve. - Eeldatust väiksema sündimuse ja oodatust suurema väljarände korral jätkub rahvastiku vananemine kauem ja on ulatuslikum. Vanemaealiste senisest suuremal määral tööturule kaasamise ebaõnnestumine võib põhjustada raskusi rahvastiku vananemisest tingitud sotsiaalkulude katmisel. - Sisserände ebapiisav juhtimine võib oluliselt muuta rahvastiku koostist, pidurdada Eesti tootlikkuse kasvu ja suurendada mahajäämust EL paremikust, kinnistades olemasolevat majandusstruktuuri. - Piirkondliku tasakaalustamatuse püsimisel jätkub rahvastiku koondumine Harjumaale ja Tartumaale ning ülejäänud piirkonnad kiduvad. Maapiirkondade elukeskkonna mahajäämus hoogustab väljarännet neist piirkondadest ja mõjutab negatiivselt ka sündimust. 45 Tammaru, T. Anniste, K., Kangur, K. (2019). Eestlased Soomes ja Eestisse tagasirä nde kavatsused. [www] https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/eestisse_tagasiranne_loplik.pdf Noorte Pereuuring 2020 [www] https://peresihtkapital.ee/app/uploads/2020/07/2020-06-27-Aruanne_-Noorte-pereuuring- 2020.pdf 46 Danilson-Järg, L. (14.05.2019). Mullu rahvaarv suurenes, kuid eestlaste osakaal vähenes. – Postimees [www] https://leht.postimees.ee/6682580/mullu-rahvaarv-suurenes-kuid-eestlaste-osakaal-vahenes (19.03.2020). 8 2.2.2. Kohanemine ja lõimumine Kohanemis- ja lõimumispoliitika eesmärk on aidata kaasa Eestis sidusa ja stabiilse ühiskonna kujunemisele, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed on omaks võtnud Eesti identiteedi ning peavad Eestit oma kodumaaks, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, sh tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi, annavad oma osa riigi ja ühiskonna arengusse ning orienteeruvad Eesti kultuuriruumis. Lõimumise aluseks on Eesti ühiskonna avatus ning inimeste teadlikkus ja austus erinevate kultuuride ja keelte vastu ning Eesti identiteedi omaksvõtt. Kohanemist võib lugeda lõimumise esimeseks sammuks. 2014. aasta uuring47 tõi välja, et osa ettevõtluse, töö või õppimise eesmärgil Eestisse tulijaid ei kavatse siia püsivalt elama asuda, vajades eelkõige esmast kohanemistuge, mitte aga põhjalikke lõimumismeetmeid. Sellest tuleneb vajadus kujundada teenused, mis paremini vastaksid uussisserändajate vajadustele ja individuaalsetele huvidele. Oluline on tagada tõhusad lõimumist toetavad teenused neile uussisserändajatele, kes plaanivad Eestisse jääda kauemaks. Kohanemist on vaja toetada nii lühikest kui ka pikka aega Eestis elada plaanivatel sisserändajatel. Pikemaks ajaks Eestisse elama asujad mõjutavad Eesti püsielanikkonna koosseisu ja siinset elukeskkonda pikemas perspektiivis ja neile suunatud süsteemne lõimumistegevus on vaja senisest enam läbi mõelda. Kohanemis- ja lõimumispoliitika seisukohast on oluline, et kogu ühiskond oleks lõimumisprotsessi kaasatud. Eelkõige on teenused ja meetmed suunatud järgmistele sihtrühmadele: eesti keelest erineva emakeelega püsielanikud48, uussisserändajad ja tagasipöördujad. Kuna lõimumisprotsess on vastastikune, on oluline kaasata toetavas rollis eestlasi ja hästilõimunud püsielanikke. Neil kõigil on nii sihtrühmaspetsiifilisi kui ka ühiseid lahendamist vajavaid küsimusi Eesti ühiskonnas esmasel kohanemisel ja lõimumisel. Nende sihtrühmade kohanemis- ja lõimumiskogemus on ebaühtlane, sõltudes mitmest tegurist, nagu tööhõive, kodakondsuse ja riigiidentiteedi olemasolu, eesti keele oskus, sotsiaalmajanduslik ja ühiskondlik aktiivsus, haridustase, elukoht, hoiakud ja väärtused, meedia- ja kultuuritarbimise harjumused, kontaktid teiste sihtrühmadega ja osalemine kodanikuühiskonnas jne. Riik omalt poolt respekteerib igaühe soovi säilitada oma rahvuskuuluvus ja kultuur ning võimaluste piires toetab seda. Ühiskonna sidususe tagamiseks ja suurendamiseks tuleb tegeleda kõikide eelnimetatud sihtrühmadega. Sealjuures tuleb kohanemis- ja lõimumispoliitikasse ning -tegevusse kaasata rohkem osalisi, näiteks kohalikud omavalitsused, ettevõtjad, kultuuri-, spordi-, haridus- ja sotsiaalasutused, vabakonna organisatsioonid. Tuginedes uussisserändajate kohanemist analüüsivatele uuringutele, 2017. aasta Eesti integratsiooni monitooringule (EIM 2017)49, 2016/2017. aasta Eesti inimarengu aruandele, Statistikaameti andmetele ning muudele rakendusuuringutele on edaspidi oluline keskenduda eelkõige järgnevate ülesannete lahendamisele. 47 Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks. (2014). Tartu: Balti Uuringute Instituut. [www] https://www.ibs.ee/publikatsioonid/uussisserandajate-kohanemine-valikud-ja- poliitikaettepanekud-tervikliku-ja-jatkusuutliku-susteemi-kujundamiseks/ (19.03.2020). 48 sh romad, kes enamiku lõimumisnäitajate poolest jäävad ülejäänud ühiskonnast oluliselt maha ning vajavad suunatud tähelepanu haridus- töö- ja sotsiaalvaldkonnas. 49 Kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/eim2017.pdf (11.03.2020). 9 Ühtne kommunikatsioon ja inforuum Tartu Ülikooli uuring50 on toonud välja, et Eesti inimestel on suurem valmisolek aktsepteerida sama nahavärvi ja samast etnilisest rühmast inimeste riiki saabumist kui neid, kes on erineva nahavärviga või saabuvad vaestest riikidest või väljastpoolt Euroopat. Ligi 30% eestimaalasi ei lubaks inimestel vaestest riikidest väljastpoolt Euroopat üldse Eestisse elama asuda. Mitte-Euroopa päritolu suurendab vastuseisu sisserändele. Lähtudes uuringu tulemustest peavad eestimaalased kõige olulisemaks, et siia elama asuv inimene võtaks omaks Eestile omase elulaadi ning et tal oleksid Eestile vajalikud tööoskused ja hea haridus. Üsna oluline on ka eesti keele oskus51. Oluline on lisaks sisserändajatele kohanemist toetavate teenuste pakkumisele ning erinevatele muudele lõimumismeetmetele luua ka ühtsem ning strateegilisem kommunikatsioon rände-, kohanemis- ja lõimumisteemadel. Olukorras, kus sisserändajad ei tunne siinset maad ja rahvast ning seetõttu suhtutakse neisse pigem skepsisega ning samuti puudub strateegiline kohanemis- ja lõimumisalane kommunikatsioon, on oht, et rahvuste- ja kogukondade vahel võib tekkida konflikte. Konflikte soodustab ka erinevate väärtuste, hoiakute ja identiteetide kokkupuutumine usaldamatuse ja ressursside vähesuse tingimustes52, samuti ebaõigluse ja ohu tunnetamine. Oluline on ühiskonna sees leida avatud debati kaudu konsensuslik tasakaalupunkt rände-, kohanemis- ja lõimumisküsimustes. Lisaks on üks olulisemaid probleeme, mis tuleb lahendada, inforuumi vähesus või puudumine eri sihtrühmade vahel. Eestlastel ja teistest rahvustest inimestel on erinevad meedia tarbimisharjumused. EIM 2017 kohaselt on Eesti venekeelsed elanikud korraga nii kohaliku venekeelse, Venemaa kui ka vähemal määral eestikeelse meedia mõjuväljas. Erinevalt eestlastest, kes viibivad üsna ühesuguses meediaruumis (sh keeleliselt), saavad teistest rahvustest inimesed meediast küllalt vastukäivaid vaatekohti nii Eesti kui ka maailma sündmuste kohta. Teisest rahvusest inimeste meediatarbimise harjumused on erinevad ning meediakanalite paljususe ja sõnumite vastuolulisuse tõttu on vaja oskusi ja teadmisi, mille olemasolu selles sihtrühmas paljuski varieerub. Samuti puuduvad uussisserändajatel sobivad infokanalid, kust asjakohast infot hankida, mistõttu ollakse aktiivsed eelkõige sotsiaalmeedias, kus toimub regulaarne omavaheline infovahetus. Kõrvuti sellega, et eestlaste ja teisest rahvusest inimeste meedia tarbimisharjumused on väga erinevad ning puudub ühtne infoväli, põhjustab probleeme teisest rahvusest inimeste kohatine vähene oskus meediat kriitiliselt hinnata53. Vähene allikakriitilisus tingib eesti keelest erineva emakeelega inimeste suurema vastuvõtlikkuse vaenulikule propagandale ja valeuudiste laiema leviku. Sotsiaalsed kontaktid EIM 2017 kohaselt ei ole ligi kolmandiku eestlaste (28%) suhtlusringis (sugulaste, sõprade ja lähituttavate, äri- ja koostööpartnerite või õpingu- ja töökaaslaste seas) ühtegi venelast ja kümnendikul muust rahvusest elanikul (11%) ühtegi eestlast. Vaid viiendikul teisest rahvustest elanikest (18%) on nelja suhtlusringi (sugulased, sõbrad ja lähedased tuttavad, äri- ja koostööpartnerid, õpingu- ja töökaaslased) hõlmav kontakt eestlastega, sama näitaja eestlaste puhul on 11%. Uussisserändajatest suhtleb eestlastega aktiivselt ehk iga päev 28% ja mõnel korral nädalas 21%. Aktiivne suhtlus eestlastega puudub aga pooltel uussisserändajal (51%). Suhtlusvaldkonniti suheldakse 50 Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes euroopa sotsiaaluuringu andmetes (2016). Tartu: Tartu Ülikool. [www] https://www.yti.ut.ee/sites/default/files/www_ut/randehoiakute_raport_loplik.pdf (19.03.2020). 51 Viidatud uuringus vaadeldi tegureid, mida inimeste arvates tuleks arvesse võtta, otsustades selle üle, kes peaks saama Eestisse elama tulla. Väljend „üsna oluline“ tähistab, et vastanutest pidas eesti keele oskust väga oluliseks 48%, natuke oluliseks 28% ja 24% arvasid, et see pole oluline. 52 Ressursside vähesuse all on mh silmas peetud, et töötuse kasvades muutuvad arvamused sisserändajate mõjust majandusele negatiivsemaks. Alternatiivselt seletatakse majanduse ja rändehoiakute seoseid sellega, et probleemidega rühmad otsivad lihtsalt kedagi, keda oma probleemides süüdistada. Allikas: Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes euroopa sotsiaaluuringu andmetes (2016). Tartu: Tartu Ülikool. [www] https://www.yti.ut.ee/sites/default/files/www_ut/randehoiakute_raport_loplik.pdf (19.03.2020). 53 Vt nt uuringut „Mina. Meedia. Maailm“, lk 605. 10 eestlastega töökohal või koolis (55% peaaegu iga päev ja 17% mõnel korral nädalas). Väljaspool töökohta või kooli kahaneb kokkupuude ja suhtlus eestlastega mitmekordselt. EIM 2017 näitab ilmekalt, et teisest rahvusest pikka aega Eestis elavate inimeste puhul on ühiskonda lõimumisel oluline, et oleks ühine suhtluskeel ja kontaktid teiste Eesti elanikega. Samuti on see uussisserändajate puhul. Ühiskonna sidususe üheks olulisemaks eelduseks on ühine suhtluskeel, eesti keel. Eesti keele õppe hea kättesaadavus ja kontaktide teke eestlastega loovad eeldused uussisserändajate kohanemiseks Eestis. Keeleoskus on kultuuriliste pädevuste kese, mille alusel tekib ühisidentiteet. Positiivsed kontaktid eri kodukeelega inimeste vahel parandavad üksteise mõistmist, vähendavad hirme ja eelarvamusi, suurendavad ühtekuuluvustunnet ja sidet Eesti kui kodumaaga ning loovad ühiskonnas eeldused kultuurilise mitmekesisuse väärtustamiseks ja sidusama ühiskonna kujunemiseks. Oluline on kujundada ühiste kokkupuutepunktide ja sotsiaalsete võrgustike teket ning seda soodustada. Need loovad sotsiaalset kapitali eri elanike rühmade vahel. Kirjeldatud küsimuse lahendamisele aitab kaasa ka kohalike omavalitsuste võimestamine ja partnerlussuhete arendamine erinevate poolte vahel. Tööturg EIM 2017, teiste uuringute54 tulemused ja statistikaameti andmed (vt tabel 1) näitavad, et teisest rahvusest inimestel on Eesti tööturul nõrgem positsioon: neil on madalam tööhõive määr, kõrgem töötuse määr ja oma turvalisust tööturul hindavad nad väheseks. Samuti iseloomustab Eesti tööjõuturgu rahvuslik (ja keeleline) segregatsioon55 ehk eestlaste ja teiste rahvuste jaotuses ametite ning majandusharude vahel on märkimisväärseid erinevusi. 2015. aastal töötas vaid kümnendik eestlasi ning vähem kui kolmandik teisest rahvusest inimesi segakollektiivides, kus eestlasi ja teisi rahvusi oli umbes pooleks. Tööturu rahvuslik segregatsioon takistab oluliselt ühiskonna lõimumist, sest eri rahvustest ja erineva kodukeelega inimesed ei tegutse koos ega lävi iga päev ühes olulisemas eluvaldkonnas ehk tööl. Sama seis valitseb ka avalikus sektoris. Avaliku teenistuse töötajaskonnas on teisest rahvusest inimesi 10,8%. Valdkondlikult on teisest rahvusest teenistujaid kõige rohkem (15,3%) siseturvalisuse asutustes, kuhu kuuluvad Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, vanglad. Ministeeriumites töötab vaid 2,4% muust rahvusest inimesi56. Üheks tähtsamaks alusprobleemiks teisest rahvusest inimeste töölerakendumisel, millest mh kasvavad välja ka teised probleemid, on puudulik eesti keele oskus. Teised olulised tegurid on haridus ja haridustee valikud57, kultuuriliselt eristuvad hoiakud ja muud tegurid (s.o. eripärad): soostereotüübid, vähene mobiilsus, oma võimaluste alahindamine; tööandjate võimalik eelarvamuslik suhtumine, piiratud tööalase info levik, vähene ettevõtlikkus, regionaalsed eripärad jm Nõrgem positsioon tööturul mõjutab muust rahvusest ja/või kehva eesti keele oskusega inimeste üldist sotsiaalmajanduslikku olukorda ja pärsib ühtse riigiidentiteedi kujunemist. Kui inimesed ei tunne end tööjõuturul kindlalt, ei ole nad valmis ka avatult ühiskonda panustama, neil ei ole võimalusi ega huvi osaleda kultuuri- ja sotsiaalelus. 54 nt Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. [www] https://inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine/rahvuslik-segregatsioon- eesti-tooturul/ (20.03.2020); Eesti- ja venekeelsete palgalõhe reservatsioonipalgas Eesti tööturul. [www] http://dspace.ut.ee/handle/10062/42726 (20.03.2020). 55 Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. [www] https://inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine/rahvuslik-segregatsioon-eesti- tooturul/ (20.03.2020). 56 Rahandusministeerium. [www] https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/atar_2017.pdf?download=1 57 Vene õppekeeles õppinud valivad eesti õppekeeles põhihariduse omandanutest sagedamini haridustee jätkamiseks kutseõppeasutuse (41% vs 26%), vene emakeelega noored jätkavad võrreldes eesti emakeelega noortega keskmiselt 6% vähem pärast gümnaasiumi õpinguid kõrghariduse omandamiseks (HTMi andmed). 11 Eesti keele oskus, side riigi ja kultuuriruumiga Eesti keele oskus muudab inimesed ühiskondlikus elus aktiivsemaks, toetab haridusastmetel edasiliikumist, suurendab konkurentsivõimet tööturul ning laiendab võimalusi osaleda elukestvas õppes. Kuigi aastate jooksul on eesti keele oskuse tase teisest rahvusest elanike seas kasvanud58, ei ole umbes pooltel eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutel59 aktiivset keeleoskuse taset, eesti keele ja võõrkeelte õppimise võimalused ja õpetamise tase ei ole Eesti kõigis piirkondades ühtlaselt head ja eri sihtrühmadele võrdselt kättesaadavad. Mitmes piirkonnas (sh Harju- ja Ida-Virumaal) on probleemiks vähene eestikeelne suhtluskeskkond. Puudulik eesti keele oskus on üks peamistest põhjustest, miks teisest rahvusest inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus ja poliitilises elus, ei saa osa eestikeelsest inforuumist, samuti nende usaldus riigi institutsioonide vastu on väiksem kui eestlastel. Inimeste sidet riigiga võib määratleda kasutades riigiidentiteedi mõistet. EIM 2017 kohaselt, valdav osa (umbes 80%) nii eestlasi kui ka teisest rahvusest püsielanikke kannab tugevat või keskmise tugevusega riigiidentiteeti. Teisest rahvusest inimeste riigiidentiteedi tugevusega on väga tuntavalt seotud eesti keele oskus, majanduslik heaolu, elukoht, vanus, kontaktid eestlastega ja Eesti kodakondsus. Seetõttu tuleb ka edaspidi pöörata tähelepanu neile Eesti püsielanikele, kellel ei ole kodakondsust. Uuringud näitavad, et peamine Eesti kodakondsuse mittetaotlemise põhjendus on asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista reisimist ega Eestis elamist. Hariduslik ja elukohapõhine segregatsioon Kuigi haridussüsteemi korralduse küsimusi käsitletakse haridusvaldkonna arengukavas, on haridusel tähtis roll sidusa ühiskonna loomisel. Eesti haridussüsteem on keeleliselt jaotunud ning see pärsib suhtlemist ja koostööd eesti ja (eelkõige) vene emakeelega laste vahel, süvendab regionaalset segregatsiooni ning takistab lõimumise protsessi. Enamik eesti emakeelega õpilasi õpib eesti õppekeelega koolides ja enamik vene emakeelega õpilasi vene õppekeelsega koolides. Vene õppekeelega haridusasutuste üks suurimaid lahendamist vajavaid probleeme on vene emakeelega õpilaste ebapiisav eesti keele oskus põhi- ja kutsekooli lõpus. Eesti keele oskus on aga noortele vajalik, et olla Eesti haridus- ja tööturul konkurentsivõimeline. Samas, igal aastal kasvab eesti õppekeelega koolides nende õpilaste osakaal, kelle emakeel ei ole eesti keel60 (vaid on vene, ukraina, inglise või mõni muu keel), mistõttu vajab üha rohkem haridusasutusi abi, et toetada mitmekeelse ja -rahvuselise õpilaskonna igakülgset lõimumist Eesti ühiskonda. See tagaks nende haridusasutuste õpilastele eesti keele ja kultuuri omandamise ning annaks võimalusi arendada õpilaste emakeeleoskust ja kultuuritundmist. Venekeelse elanikkonna elukohapõhine segregatsioon kasvab61. Sellele on aidanud kaasa eri rahvusrühmade rändekäitumine ja teisest rahvusest inimeste nõrgem positsioon ja eraldatus tööturul. Enamik venekeelseid elanikke elab ka praegu samades asulates, kuhu nende rahvuse esindajad sisserändajatena saabusid, samal ajal kui ülejäänud Eesti linnades ja maapiirkondades on venekeelseid elanikke alla viie protsendi. Etnilist segregatsiooni võimendavad vene keele oskusega uussisserändajad, kes valivad etniliselt kontsentreerunud elupaigad, kus põhirahvusega kokkupuutepunkte on vähe. Selle lahendamist vajava ülesande ilmekas näide on Ida-Virumaa, kus elanike lõimumisnäitajad on võrreldes teiste piirkondadega palju väiksemad. Ida-Virumaa elanikel on napim eesti keele oskus, vähem kontakte eestlastega, nad osalevad Eesti kultuuri- ja ühiskondlikus elus vähem jne62. 58 nt EIM 2017 59 Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanud eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus (2018). Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. [www] https://centar.ee/case-studies/eesti-keelest-erineva-emakeelega- taiskasvanute-eesti-keele-ope-loimumis-ja-toohoivepoliitikas-kvaliteet-moju-ja-korraldus (20.03.2010); EIM2017 60 HTM (2019). Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondade 2018. a arengukavade täitmise analüüs. Tartu: HTM. [www] https://www.hm.ee/sites/default/files/tulemusvaldkonnad_2018_koond_loplik.pdf, lk 94 (20.03.2020). 61 Kadi Mägi (2018). Ethnic residential segregation and integration of the Russian-speaking population in Estonia. [www] http://dspace.ut.ee/handle/10062/62344 (19.03.2020). 62 nt EIM 2017. 12 Teenuste killustatus ja informeeritus Viimase paari aasta jooksul on nii kohanemis- kui ka lõimumisvaldkonnas pakutavate teenuste ja tegevuste arv kiiresti kasvanud63, peamiselt Euroopa Liidu struktuurivahendite toel. Paljusid pakutavaid teenuseid ja tegevusi hinnatakse väga ja peetakse vajalikuks, kui ollakse neist teadlikud ja neis osalenud64. Teenuste ja tegevuste mitmekesisus pakub ühest küljest rohkem võimalusi sihtrühmadele, kuid teisalt on kujundanud olukorra, kus teenuste ja tegevuste pakkumine on killustatud ning neist teatakse vähe. Seetõttu on vaja pöörata varasemast enam tähelepanu sellele, kuidas kohanemis- ja lõimumisteenuseid parendada, lähtudes kindlast kliendist ja sihtrühmast, suurendada informeeritust, muuta üleminek teenuste ja tegevuste vahel lihtsamaks ning vältida dubleerimist. Kohaliku tasandi toetamine ja partnerlussuhete arendamine Kohanemine ja lõimumine toimub suures osas kohalikul tasandil ning edukuse tagamiseks on vaja toetada kohalikke omavalitsusi, kus välispäritolu elanike osatähtsus on suurem, ning teisi avaliku, era- ja kolmanda sektori asutusi, kes tegelevad kohalikul tasandil uussisserändajate, tagasipöördujate ja teisest rahvusest püsielanikega ning pakuvad neile (avalikke) teenuseid. Eesmärk on seeläbi parendada kohanemis- ja lõimumisvaldkonna koostööpartnerite suutlikkust osutada efektiivselt kohanemis- ja lõimumisteenuseid nii uussisserändajatele, teisest rahvusest püsielanikele kui ka tagasipöördujatele. Läbi koostööpartnerite kaasamise ja võimekuse suurendamise on võimalik parandada ka teavitustööd ning tagada, et teadlikkus olemasolevatest teenustest kasvab. Olulisemad küsimused, millele programmide ja arengukava väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas kaasata lõimumis- ja kohanemispoliitikasse ja tegevustesse rohkem kõiki Eestis elavaid inimesi ning erinevaid pooli nagu KOVid, ettevõtjad, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalasutused, vabaühendused? Kuidas panna neid omavahel tihedamalt koostööd tegema? 2. Kuidas luua paindlikud, tänapäevased, süsteemsed ja sihtrühmapõhised kohanemis- ja lõimumisteekonnad? 3. Kuidas juhtida kohanemise ja lõimumise kommunikatsiooni ning tagada sihtrühmade ühtse inforuumi kujundamine? 4. Kuidas suurendada sotsiaalsete kontaktide teket, sh kuidas luua ühtekuuluvustunnet ning kontakte ja võrgustikke eri rahvusest inimeste vahel? 5. Kuidas tagada eri sihtrühmade edukus tööturul ja toetada tööandjaid ja töötajaid toime tulema mitmekultuurilise keskkonnaga? 6. Kuidas suurendada teisest rahvusest inimeste aktiivset eesti keele oskust? Kuidas suurendada teisest rahvusest inimeste aktiivsust kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning tugevdada sidet Eestiga? 7. Kuidas ületada keelepõhine segregatsioon haridussüsteemis? Kuidas toetada keskkonda, mis soodustab eri rahvusest inimeste koosõppimist? Kuidas toetada haridussüsteemi asjaosalisi toime tulema keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega, et see tagaks eesti keele omandamise, aga võimaldaks arendada ka õpilaste emakeeleoskust ja päritolukultuuri tundmist? 8. Kuidas tulla toime piirkondliku, sotsiaalse ja virtuaalse segregatsiooniga? 63 Eesti riigi lõimumis- ja kohanemisteenused. (2019). [www] https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/analuus_eesti_riigi_kohanemis-_ja_loimumisteenused.pdf 64 Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Tallinn: Civitta Eesti AS. [www] https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/esf_kohanemis- ja_loimumismeetme_vahehindamine_-_lopparuanne_.pdf (11.02.2020). 13 Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta - Rahvuste ja (keele)kogukondade vahel võivad tekkida konfliktid, pinged ja lõhed ühiskonnas, mida on võimalik (välispoliitiliselt) kasutada Eesti sisemise stabiilsuse nõrgestamiseks. - Osa Eestis elavatest inimestest ei võta omaks ega kanna Eesti identiteeti ning võõranduvad Eesti ühiskonnast. - Riigi kulud kasvavad65. - Suurenevad kommunikatsiooniraskused: sõnumite edastamine avalikus ruumis on takistatud, vastandumine, suurem aja- ja rahakulu. - Sotsiaalmajanduslikud lõhed suurenevad. - Osad inimesed võivad lahkuda Eestist. 2.2.3. Kodanikuühiskonna potentsiaali rakendamine Kodanikuühiskonnana mõistetakse inimeste omaalgatuslikku koostööd, et ellu viia oma huve ning osaleda avalike asjade arutamises ja nende üle otsustamises, ent ka sellist koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osaks ka ajakirjandust, erakondi, kohalikke omavalitsusi, usulisi ühendusi, ametiühinguid jne. Kodanikuühiskonna peatükis keskendutakse nii vabakonna huvide esindamise kui teenuste pakkumise rollile. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel oli Eestis 2020. aasta 1. juuni andmetel 22 868 mittetulundusühingut (MTÜ) ja sihtasutust (SA)66. Neist umbes 800 on sihtasutused ja üle 500 usulised ühendused. Usulistest ühendustest enamik kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse. Samal ajal on kasvamas juriidilise vormita tegutsevate kodanikualgatuste tähtsus ja roll, kuid neile ei ole seni pakutud süsteemset tuge. Teadlikud ja aktiivsed elanikud On oluline leida võimalusi, et võimestada Eesti elanike ühiskondlikku aktiivsust ja kodanikuna toimimist. Iga teine Eesti elanik on viimase aasta jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses, kusjuures viie aastaga on kasvanud vabatahtlikus tegevuses osalemine 18%.67 Eesti elanike kodanikuaktiivsuse üks oluline probleem on aga vanemaealiste ja noorte ühiskondlikus elus osalemise potentsiaali vähene kasutamine. Nii on Eesti noored vabatahtlikus tegevuses osalemisel teiste Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikidega keskmisest passiivsemad (27% võrreldes EL-i keskmisega 31%)68. Samal ajal moodustavad Eesti elanikest suurima vanuserühma 50-aastased ja vanemad, kuid 55-aastaste ja vanemate elanike kaasatus vabatahtlikku tegevusse on Eestis üks väiksemaid.69 Vabatahtlikus tegevuses osalemine pole loomulikult ainus ühiskonnaelus osalemise viis. Noorte võimalused kaasa rääkida on viimastel aastatel paranenud, näiteks tänu osaluskogudele70 ja võimalusele osaleda kohaliku tasandi valimistel. Demokraatlikule riigile kohaselt on Eestis oluline suurendada inimeste suutlikkust tegutseda kodanikena, pakkudes neile selle kohta teadmisi ja oskusi. Inimeste võimestamine kodanikeks algab kodanikusubjektsusest – kuidas on inimestel võimalik oma elu kujundada, poliitikat mõjutada ning kuidas 65 Silmas on peetud kulusid, mis kaasnevad kui kohanemine ja lõimumine pole tulemuslik. Täpsemalt nt kui eesti keelest erineva emakeelega inimeste juurdepääs tööturule on piiratud, vähenevad maksutulud ja samal ajal kasvavad seonduvad kulud (sotsiaalkaitse, tervishoid jms). 66 mittetulundusühingute ja sihtasutuste register (01.06.2020) 67 Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018. Tartu: Balti Uuringute Instituut. [www] https://www.ibs.ee/publikatsioonid/vabteg/ (20.03.2020). 68 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017 69 Tambaum, T. (2016). 55+ rahvastiku internetikasutus ja sotsiaalne aktiivsus. SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused eakate poliitika kujundamiseks. Tallinn: Tallinna Ülikool. 70 [www] https://enl.ee/noorte-osalus/osaluskogud/ 14 on täidetud selle eeldused ja praktikas kasutamise võimalused71. Mida rohkem inimesi oma kodanikurolli pädevalt täidab, seda tugevam on demokraatia rohujuure tasandil. Tuleb lõimida koolivälised ja koolis toimuvad tegevused ning rohkem tähelepanu pöörata demokraatlike jt kodanikupädevuste terviklikule arendamisele ühiskonnaõpetuse, õppekava üldpädevuste, läbivate teemade ning praktikavõimaluste koostoimes. Samuti on vaja pakkuda osaluskogemusi ja aktiivse osalemise võimalusi ka väljapool formaalharidust. Vanemaealiste ja noorte ühiskondlikus elus osalemise potentsiaali vähese kasutamise kõrval on kitsaskohti ka eesti keelt mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsusega, sest vabaühendustel puuduvad oskused nende kaasamiseks ning info osalemisvõimaluste kohta ei ole alati teistes keeltes kättesaadav. Samuti on leitud, et kuigi suhteliselt suur osa uussisserändajaid osaleb vabatahtlikuna mitmesuguses tegevuses, pole 45% uussisserändajaid kusagil osalenud, kuid sooviks seda tulevikus teha72. Võimekad ja hoolivad kogukonnad Võimekate ja hoolivate kogukondadega seotud proovikivide lahendamiseks on kesksel kohal kogukondade tunnustamine oluliste kodanikuühiskonna osalistena, nende võimestamine aktiivselt osalema ning enda elu- ja toimekeskkonda kujundama, samuti on oluline võrgustumine ja koostöö. Paljudes kohalikes omavalitsustes juba toetatakse vabaühendusi ja vabatahtlike tegevust, ent süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine ning kogukondade võimestamine vajab jätkuvat arendamist ja juurutamist. Võrgustikupõhine süsteemne kaasamine võimaldab jõuda suurema hulga inimesteni ning kodanikuühiskonda võimestada ja mitmekesistada. Eesti MTÜdel oli 2018. a lõpu seisuga ligi 736 000 liiget (sisaldab korduvaid liikmeid), usulistel ühendustel enam kui 420 000 liiget .Usuliste ühenduste liikmetest umbes 400 000 kuuluvad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutesse ning nende omaalgatusliku ja suures osas vabatahtliku tegevuse kaudu aidatakse kaasa nii kogukonna kultuurilise, haridusliku, sotsiaal- kui noorsootöö edendamisele. Kogukonna- ja valdkonnaüleseid küsimusi arutatakse ja lahendatakse ning tehakse koostööd sõltumata liikmelisusest MTÜs või usulises ühenduses. Liiatigi võimaldab kogukondliku omaalgatuse soodustamine toetada ettevõtmisi, mis ei vaja ilmtingimata juriidilise keha loomist ja sellega kaasnevat asjaajamist. Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted Vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse tagamisel on üha suurem roll nende finantsmajanduslikul oskusteabel ja tegevusel73, sest avalike vahendite osakaal ühenduste rahastamisel tulevikus tõenäoliselt väheneb. Samas vaid kolmandikul MTÜ-dest on rohkem kui kolm rahastamisallikat74, mida peetakse piisavaks organisatsiooni jätkusuutlikkuse mõttes, kuid see trend on langev. Omatulu teenivaid MTÜ-sid oli 2017. aastal 57%. Palgalisi töötajaid on 36% MTÜ-del ja see on mõõdukas kasvutrendis. Rohkem tähelepanu on vaja pöörata annetamise ja annetuste kogumise lihtsamaks tegemisele. Seda iseloomustab tõsiasi, et 2017. aastal oli valmis raha annetama üheksa inimest kümnest (18–60-aastastest)75, kuid ühekordseid annetusi on teinud iga teine. Samuti iseloomustab Eestit väike püsiannetajate osakaal elanikkonnast (12%). 2018. aastal oli MTÜ-de ja SA-de deklareeritud füüsiliste ja juriidiliste isikute annetuste maht 23,3 miljonit eurot76. Koos anonüümsete ja välismaiste annetustega oli annetuste maht 41 miljonit eurot77 ja see on läbi aastate suurenenud. 71 Kalev, L. (05.12.2018). Kodanikusubjektsus inimeste võimestamisel. Riigikogu Toimetised 38, 115–127. [www] https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-38/kodanikusubjektsus-inimeste-voimestamisel/ (20.03.2020). 72 EIM 2017, lk 94 73 Vabaühenduste tulevikuraport: Kellega ja kuidas peaksid vabaühendused koostööd tegema, et paremini oma eesmärke saavutada? [www] https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2014/01/Tulevikuraport-koostoovormid.pdf 74 Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine [www] https://www.ibs.ee/wp- content/uploads/2019_kodanikuuhiskonna_arengukava_mojude_vahehindamine.pdf 75 Heategevusalaste hoiakute uuring 2013. Tallinn: TNS Emor. [www] https://www.kysk.ee/failid/File/Uuringud/Aruanne_heategevus_2013.pdf (20.03.2020). 76 Tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud annetuste kogusumma (INF 4). 77 Kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise deklaratsiooni (INF 9) märgitud kingitused ja annetused. 15 Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus on võrreldes teiste piirkonna organisatsioonidega hea ning püsinud viimased viis aastat muutusteta. Nii on vabaühenduste erihuvide kaitse kõrval otstarbekas tähelepanu pöörata ühenduste suutlikkusele näha ja mõista üldhuve, neid oma tegevustes arvestada ja neisse panustada. Huvikaitsesuutlikkust aitavad tõsta ka annetused. Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine Läbipaistva ja kaasava poliitika kujundamiseks tuleb keskenduda kaasamise kitsaskohtade kõrvaldamisele, sh formaalne ja ajaliselt kiirustav kaasamine, eelnõude mõju pealiskaudne hindamine ning vabaühenduste vähene suutlikkus kiiresti reageerida ja mahukat infot töödelda. Oluline on tegeleda strateegilise partnerluse kui kaasamise vormi lahtimõtestamise ja vajaduse korral kohandamisega, jagada häid strateegilise partnerlusenäiteid ministeeriumites, allasutustes ja kohalikes omavalitsustes. Oluline on ka, et vabaühenduste rahastamine oleks läbipaistev, mõjus, ligipääsetav ja mõistliku halduskoormusega. Eesseisval perioodil on oluline pöörata tähelepanu ka rahastamise läbipaistvusele kohalikul tasandil, lisaks senisele jätkuvale koostööle ministeeriumite ja riigiasutustega. Oluline on ka vabaühenduste sisedemokraatia ja sisemine läbipaistvus, mis vajab jätkuvat tähelepanu. Usuvabadus on kehtiva õiguskorra raames tagatud Oluline on, et Eestis on tagatud usuvabadus kehtiva õiguskorra raames. Usulistel ühendustel on ühiskonnas oluline roll sotsiaal- ja noortetöö, aga ka kohaliku ajaloo ja kultuuripärandi säilitamisel ning arendamisel. Kirikud ja kogudused on seotud ka mitmesuguste muusika- või kogukonnaürituste korraldamisega. Seega on ka edaspidi vajalik panna rõhku usuliste ühenduste võimekuse säilitamisele ja suurendamisele, et võimaldada neil jätkuvalt panustada ühiskonnale vajalikesse ülesannetesse. Olulisemad küsimused, millele arengukava ja programmide väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas kasutada vanemaealiste, noorte ja teisest rahvusest inimeste ühiskondlikus elus osalemise potentsiaali? 2. Kuidas väärtustada kogukondi kui elu- ja toimekeskkonna kujundamise ja ühistegevuste pakkumise keskseid osalisi? 3. Kuidas suurendada vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekust ning majanduslikku jätkusuutlikkust? 4. Kuidas tagada läbipaistev otsuste tegemine kodanikuühiskonna aktiivsel osavõtul ning vabaühenduste suutlikkus oma liikmete huve süsteemselt esindada, reageerida ja kaasa rääkida? 5. Kuidas toetada usulisi ühendusi, kellel on oluline sotsiaalne ja kultuurpärandit kandev roll ühiskonnas?78 Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta ja meetme eesmärke ei saavutata - Eesti elanike ühiskondlik aktiivsus väheneb, nende side riigiga kaugeneb ning see põhjustab ohtu ühtekuuluvustundele ja riigi julgeolekule. - Eesti kodanikuühenduste üldine elujõulisus väheneb. See ohustab läbimõeldud otsuste tegemist, vabaühenduste pakutavate teenuste järjepidevust ja suurendab koormust riigieelarvele. 78 Usulised ühendused on kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid. Riiklikke toetusi saavad taotleda kõik Eestis tegutsevad ja registreeritud usulised ühendused. 16 2.2.4. Rahvuskaaslaste side Eestiga ja sujuv tagasipöördumine Eesti on üks väiksemaid riike Euroopas, kuid kolme väljarändelaine tulemusena79 on Eestil suur ja hajali paiknev väliskogukond. Välismaal elavaid Eesti juurtega inimesi on hinnanguliselt kuni 200 000, mis on ligikaudu 15% kõikidest eestlastest. Suurimad rahvuskaaslaste kogukonnad asuvad Venemaal, Soomes, Rootsis, USAs ja Kanadas80. Rahvuskaaslaste poliitika peamised eesmärgid on aidata säilitada võõrsil asuva eestlaskonna identiteeti, kaitsta nende huve81, kaasata neid senisest enam Eesti ühiskonna- ja kultuuriellu ja toetada nende võimalikku tagasipöördumist. Lisaks on oluline kaasata Eestit toetavaid ja väärtustavaid inimesi ning organisatsioone Eesti hea maine edendamiseks, eesti kultuuri hoidmiseks ja arendamiseks, majanduse edendamiseks ning julgeoleku tagamiseks82. Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik alates 2004. aastast süstemaatiliselt toetanud rahvuskaaslaste programmide kaudu83. On oluline mõista, et rahvuskaaslaste kogukonnad ei ole homogeensed, erinedes nii suuruse kui ka tausta poolest, samuti on kõigi nende vajadused ja ootused riigile isesugused. Märkimisväärsed erinevused on äsja või ajutiselt Eestist välismaale õppima või töötama suundunud eestlaste ja juba pikalt Eestist eemal viibinud ning ka võõrsil sündinud eestlaste vahel. Väljaspool kodumaad elavate eestlaste side riigiga varieerub, samamoodi nagu ka nende eesti keele oskus, võimalus ning soov emakeelt õppida ja kasutada; nende teadmised Eesti kultuurist ja ühiskonnast ning nende üldised hoiakud ja teadmised Eesti kohta.84 Selle asjaolu tõttu on oluline toetada rahvuskaaslaste tihedaid kontakte koduriigi ja -kogukonnaga ning kaasata neid aktiivselt Eesti ühiskonna – ja kultuuriellu ja arengusse.85 Rahvuskaaslaste kohalolu üleilmselt Võõrsil elava eestlaskonna seas on palju ühiskondlikult aktiivseid inimesi, kes saavad ja soovivad aidata kaasa eestluse hoidmisele ja arendamisele ning olla kasulikud Eesti positiivse kuvandi loomisel – Eesti kui potentsiaalne turismisihtkoht või sobiv investeeringute ja ettevõtluskeskkond. Samuti võib neil olla roll infojagajatena. Nad saavad anda teavet Eesti kultuurist ja selle rahvusvahelisest mõjust ning Eesti ühiskonnast ja poliitikast laiemalt. Eestlased võõrsil saavad aktiivsemalt elavdada välissuhtlust, mõjutada oma asukohariigi poliitikat ja avalikku arvamust. Riigi süsteemne suhtlus võõrsil asuva eestlaskonnaga aitab olemasolevat väliskogukonna potentsiaali tõhusamalt kasutada. Siinkohal on oluline võõrsil elava eestlaskonna motiveerimine ja tunnustamine. Mitmesuunaline ühine inforuum Oluline on edendada mitmesuunaliselt toimivat ühtset inforuumi, mis muudaks infovahetuse tõhusamaks. On tekkinud olukord, kus rahvuskaaslastele on hästi kättesaadavad info ja uudised Eesti kohta, kuid Kodu-Eestis kajastatakse vähe infot väliskogukondadest ja nende tegemistest. Ilmnenud on märkimisväärne vajadus, et infot vahetataks ka eri väliskogukondade endi vahel. Võõrsil asuvale eestlaskonnale suunatud infot on palju, kuid see on killustunud, lisaks ei vasta see alati sihtrühma vajadustele (nt vajadus praktilise info järele). Ühine infoväli on oluline, et toetada võõrsil asuvate eestlaste identiteedi säilimist. Ka Eesti vajab infovahetust väliskogukondades toimuvate ürituste ja 79 „Esimene väljarändelaine toimus 19. sajandi keskpaigast ida poole. Teise väljarändelaine, peamiselt lääne poole, põhjustas II maailmasõda ning kolmas väljarändelaine on seotud Eesti taasiseseisvumisega ja astumisega Euroopa Liitu“. Kaja Kumer- Haukanõmm, Keiu Telve. Eestlased maailmas. – Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“. Peatoimetaja Tiit Tammaru. [www] https://inimareng.ee/valjapoole-avatud-eesti/eestlased-maailmas/ (20.03.2020). 80 Rahvuskaaslaste programm 2014–2020. [www] https://www.hm.ee/sites/default/files/rahvuskaaslaste_programm_2014_2020.pdf (20.03.2020). 81 Nt tähendab see seda, et rahvuskaaslastele on kättesaadavad konsulaarteenused, et rahvuskaaslased saavad riigilt vajaliku info jne. 82 Eesti välispoliitika arengukava 2030. Tallinn: Välisministeerium 2019 83 Aastatel 2004–2008, 2009–2013 ja praegu 2014–2020. 84 Aksel, M. jt (2015). Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring. Tartu: Tartu Ülikool 85 Eesti välispoliitika arengukava 2030. Tallinn: Välisministeerium 2019 17 tegevuste kohta. Tähtis on täiendada võimalusi sotsialiseerumiseks ja uute algatuste tekkeks koostöös Eesti ja rahvuskaaslaste kogukondadega. Eesti keel, kultuur ja identiteet Mitmed eestlaste esimese ja teise väljarändelaine tulemusena kujunenud Välis-Eesti kogukonnad on hääbumisohus, sest järeltulevad põlvkonnad sulanduvad asukohamaa ühiskonda, nende eesti keele oskus kahaneb, seotus eesti kultuuriga väheneb ja kõik see toob kaasa identiteedi muutumise. Antud suundumust aitavad tasakaalustada kolmanda lainega välismaale läinud eestlased, kes on mitmes riigis moodustanud uusi elujõulisi väliseesti kogukondi86. Mõnes kohas on liitutud endiste väliseesti ühendustega, kuid omal käel on moodustatud ka uusi eestlaste (kultuuri)organisatsioone. Kogudused on olnud nii ajaloos kui ka tänapäeval olulised eestluse ja eesti kultuuri kandjad välismaal, tagades rahvusliku identiteedi säilimise, omakeelse kirjastamise, eestikeelsete usutalituste, koguduse kooride ja muu kogukondliku tegevuse kaudu (nt keeleõpe pühapäevakoolis). Lisaks on oluline tagada Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamise järjepidevus ja pärandi jätkuv dokumenteeritus põlvkondade vahetudes. Eesti väliskogukondade laste ja noorte kaasamine tegevustesse ja neile võimaluste pakkumine vajab lisatähelepanu, sest välismaal elavate laste ja noorte arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Tuleb vältida olukorda, kus aktiivsed noored jäävad kõrvale tegevustest, mis aitavad eestlust võõrsil hoida ning edendada. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel õpib üle maailma eesti keelt 3800 last, nõudlus laste keeleõppe järele on pidevalt kasvanud. Väga populaarsed on ka lastele ja noortele mõeldud eesti keele- ja kultuuri laagrid Eestis, mis peale keeleoskuse annavad hea võimaluse tundma õppida oma päritoluriigi kultuuri ja leida siit sõpru. Lähtudes sellest tendentsist on eesti keele õppimisvõimaluste laiendamine ja mitmekesistamine välismaal ülioluline. See aitab arendada ja säilitada väljaspool Eestit elavate laste ja noorte eesti keele oskust ning luua soodsamad tingimused nende võimalikuks tagasipöördumiseks Eestisse. Tagasipöördumine Statistikaameti hinnangul87 on alates 2015. aastast Eestisse tagasi tulnud 7000–8500 Eesti kodanikku aastas, mis ületab 1900 inimese võrra välismaale siirdunute arvu. Nimetatud asjaolu viitab selgelt, et tagasipöördumine kodumaale on hoogustunud. Osalt on see seotud Eesti majandusliku järje paranemisega, aga ka inimeste praktiliste vajadustega, nagu soov, et lapsed õpiksid Eestis, vajadus hoolitseda oma vanemate eest ning igatsus kodumaa järele. Soovitud tagasipöördumist on vaja toetada nii riiklikul, kohalikul kui ka kogukondlikul tasandil ning selleks on vaja luua sujuvad ja takistusteta võimalused, millel on ühiskondlik toetus positiivsete hoiakute kaudu. Tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos laste ja perega, aitavad kaasa Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele. Lisaks on oluline, et tullakse tagasi avardunud kogemuste ja teadmistega. Samas, liiga vähene tugi tagasipöördujatele võib pärssida Eestile vajalike oskuste ja teadmistega inimeste tagasitulekut. Olulisemad küsimused, millele arengukava ja programmi väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas arendada riiklikul, kohalikul ja kogukondlikul tasandil koostööd väliskogukondadega? 2. Kuidas kaasata rahvuskaaslasi enam Eestis toimuvatesse demokraatiaprotsessidesse, aga ka Eesti majanduse, julgeoleku ja kultuuri eesmärkide saavutamisse? 3. Kuidas luua ühtsem kahesuunaline infoväli, mis tekitab enam huvi Eesti vastu ja muudab infovahetuse tõhusamaks? 86 Uusi kogukondi on tekkinud muu hulgas Soomes, Iirimaal, Suurbritannias, Belgias, Luksemburgis ja Austraalias. – Rahvuskaaslaste programm 2014–2020. [www] https://www.hm.ee/sites/default/files/rahvuskaaslaste_programm_2014_2020.pdf (20.03.2020). 87 Eesti kodanike ränne kuni 2018. aastani. 18  4. Kuidas toetada välismaal elavate rahvuskaaslaste, ennekõike laste ja noorte sidet eesti keele ja kultuuriga, et hoida ja arendada nende Eesti identiteeti? 5. Kuidas säilitada võõrsil elava eestlaskonna kultuuripärandit asukohamaa või Eesti mäluasutustes ja tuua seeläbi kultuuri- ja teaduskäibesse uut informatsiooni väliseesti kogukondade kohta? 6. Kuidas toetada ja soodustada eestlaste jätkuvat tagasipöördumist kodumaale ning toetada tagasitulijaid erinevatesse Eesti piirkondadesse naasmisel? Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta ja meetme eesmärke ei saavutata - Välismaal elavate eestlaste hulgas väheneb eesti keele oskus ja üldine seotus Eesti kultuuriruumiga, side kodumaaga väheneb, Eesti identiteet hääbub. - Rahvuskaaslasi kui Eesti saadikuid on maailma eri paigus kohapeal vähem ja Eesti huvide eest seismine rahvusvahelisel tasandil väheneb. - Tagasipöördumine väheneb, põhjustatuna Eesti sotsiaalmajanduslikest tingimustest, regionaalsest tasakaalustamatusest, vähesest toest tagasipöördunutele jne. - Väheneb Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamise järjepidevus ja pärandi jätkuv dokumenteerituse tase põlvkondade vahetudes. 3. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevale eeldatavale mõjule Arengukavaga kaasnevat mõju analüüsitakse põhjalikumalt arengukava koostamisel. Olulisim positiivne mõju avaldub eelkõige seoses sotsiaalse ja demograafilise mõjuga, kuid arengukava elluviimisega kaasneb eeldatavasti mõju ka teistele valdkondadele. Tabelis 1 on ülevaade mõju esmasest prognoosist. Tabel 1. Esmane mõjuhinnang Võimaliku ebasoovitava Mõju Mõju Sihtrühma mõju kaasnemise risk ulatus sagedus suurus arengukava elluviimisel Sotsiaalne, sealhulgas suur suur suur väike demograafiline mõju Mõju riigi julgeolekule ja keskmine keskmine keskmine väike välissuhetele Mõju majandusele keskmine keskmine keskmine väike Mõju elu- ja väike väike väike väike looduskeskkonnale Mõju regionaalarengule keskmine keskmine keskmine väike Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse keskmine keskmine keskmine väike korraldusele 19 4. Koostamise ajakava ja tähtaeg Tabel 2. Ajakava jaanuarist Eeltöö arengukava koostamiseks, valdkonna olukorra ja probleemide esmane märtsini 2020 analüüsimine. märtsist Eeltöö arengukava ja programmide väljatöötamiseks ning dokumentide augustini 2020 kavandite koostamine. Arutelud ja koostööseminarid partneritega, et analüüsida probleeme, seada sihte ja leppida kokku koostöö tegemises. maist Arengukava ja programmide kavandite täiendamine. Arutelude ja septembrini 2020 koostööseminaride pidamine. oktoober 2020 Arengukava projekti avalik konsultatsioon ja kooskõlastamine. Programmi eelnõude edastamine arvamuse avaldamiseks. november 2020 Arengukava projekti esitamine Vabariigi Valitsusele. detsembrist 2020 Riigikogus tutvustamine, Vabariigi Valitsuses heakskiitmine. märtsini 2021 jaanuar 2021 Minister või ministrid kinnitavad programmid aastateks 2021–2024. märts 2021 Minister või ministrid esitavad 2022–2025 perioodi programmide eelnõud Rahandusministeeriumile. jaanuar 2022 Minister või ministrid kinnitavad 2022–2025 perioodi programmid. Täpse ajakava ja lisainfo arengukava koostamiseks peetavate arutelude kohta leiab nii Siseministeeriumi kui ka Kultuuriministeeriumi kodulehelt. Tuleb ent arvestada, et arengukava kooskõlastamine ja Riigikogus tutvustamine võib kesta ajakavas plaanitust kauem. 5. Kaasamiskava ja juhtkomisjon Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostatakse ja viiakse ellu, lähtudes riigieelarve seadusest ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määrusest nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. Arengukava koostamise eest vastutavad kultuuriminister ja rahvastikuminister. Arengukava koostamise ja elluviimise strateegiliseks juhtimiseks moodustatakse juhtkomisjon, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Riigikantselei, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Välisministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning huvirühmade esindajad ja eksperdid. Arengukava koostamisse kaasatakse asjassepuutuvaid osalisi nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist ning lähtutakse kaasamise heast tavast88. Arengukava koostamisse ja elluviimisse kaasatakse ka kohaliku omavalitsuse üksused. Esialgse kaasamisplaani järgi kaasatakse tabelis 3 nimetatud pooled, kuid arengukava koostamisel võib nimekiri täieneda. Tabel 3. Ülevaade arengukava koostamisse kaasatavatest pooltest Asutus Teema, mille väljatöötamisse panustab Riigikantselei Kõik Riigikogu probleemkomisjon rahvastikukriisi Kõik lahendamiseks kodanikuühiskonna toetusrühm Riigikogus „Kodanikuühiskond“ 88 Kaasamise hea tava. [www] http://valitsus.ee/et/riigikantselei/kaasamine-ja-mojude-hindamine/kaasamise- hea-tava (20.03.2020). 20 Haridus- ja teadusministeerium Kõik Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Kõik Rahandusministeerium Kõik Sotsiaalministeerium Kõik Maaeluministeerium Kõik Keskkonnaministeerium Kõik Välisministeerium Kõik Justiitsministeerium Kõik Kaitseministeerium Kõik „Lõimumine ja kohanemine“, Politsei- ja piirivalveamet „Üleilmne eestlus“ „Kestlik rahvastik“, „Lõimumine ja kohanemine“, Integratsiooni Sihtasutus „Kodanikuühiskond“, „Üleilmne eestlus“ „Kestlik rahvastik“, Tervise Arengu Instituut „Lõimumine ja kohanemine“ „Kestlik rahvastik“. Sotsiaalkindlustusamet „Lõimumine ja kohanemine“ „Kestlik rahvastik“, Töötukassa „Lõimumine ja kohanemine“, „Üleilmne eestlus“ Haigekassa „Kestlik rahvastik“ „Lõimumine ja kohanemine“, EAS, rahvusvaheline maja „Kodanikuühiskond“, „Üleilmne eestlus“ Arenguseire Keskus Kõik Tartu Ülikool Kõik Tallinna Ülikool Kõik Tallinna Tehnikaülikool Kõik SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Kõik Balti Uuringute Instituut Kõik Eesti Linnade ja Valdade Liit Kõik Eesti Kirikute Nõukogu Kõik „Lõimumine ja kohanemine“, Eesti Külaliikumine Kodukant „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, MTÜ Eesti Leader Liit „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused „Kodanikuühiskond“ Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon „Lõimumine ja kohanemine“ Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt „Lõimumine ja kohanemine“ „Lõimumine ja kohanemine“, Vabaühenduste Liit „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, Kodanikuühiskonna Sihtkapital „Kodanikuühiskond“ Eesti Koostöö Kogu Kõik Eesti Noorteühenduste Liit Kõik Eesti Õpilasesinduste Liit „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, Eesti Instituut „Üleilmne eestlus“ 21  „Lõimumine ja kohanemine“, Eesti Kultuuriseltside Ühendus „Üleilmne eestlus“ Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts „Üleilmne eestlus“ Eesti Kooriühing „Üleilmne eestlus“ Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA „Üleilmne eestlus“ „Lõimumine ja kohanemine“, Eesti Folkloorinõukogu „Üleilmne eestlus“ „Lõimumine ja kohanemine“, Eesti Rahvakultuuri Keskus „Üleilmne eestlus“ Eesti Inimõiguste keskus Kõik SA Pere Sihtkapital „Kestlik rahvastik“ Eesti Lasterikaste Perede Liit „Kestlik rahvastik“ Lastekaitse Liit „Kestlik rahvastik“ Pereteraapia Ühing „Kestlik rahvastik“ MTÜ Lasterikkad Isad „Kestlik rahvastik“ SA Väärtustades Elu „Kestlik rahvastik“ Eesti Naisteühenduste Ümarlaud Kõik Eesti Vaimse tervise ja heaolu koalitsioon „Kestlik rahvastik“ Avatud Eesti Fond Kõik ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet „Lõimumine ja kohanemine“ Üleilmne Eesti Kesknõukogu „Üleilmne eestlus“ rahvusvähemuste katusorganisatsioonide „Lõimumine ja kohanemine“, esindajad „Kodanikuühiskond“ Eesti Rahva Muuseum „Lõimumine ja kohanemine“, „Üleilmne eestlus“, „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, Vabamu „Üleilmne eestlus“, „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, Rahvusarhiiv „Üleilmne eestlus“, „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, Eesti Rahvusraamatukogu „Üleilmne eestlus“, „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, Tallinna Keskraamatukogu „Üleilmne eestlus“, „Kodanikuühiskond“ „Lõimumine ja kohanemine“, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing „Üleilmne eestlus“, „Kodanikuühiskond“ MTÜ Eesti Muuseumiühing „Lõimumine ja kohanemine“ MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee „Lõimumine ja kohanemine“ Väliseesti Sõprade Ühendus „Üleilmne eestlus“ 22 LISA 1. Valdkonda iseloomustavate olulisemate näitajate ülevaade Valdkonna arengut iseloomustavad kõige olulisemad näitajad on esitatud tabelites 1, 2 ja 3. Need on ka näitajad, mida soovitakse arengukava elluviimisega mõjutada. Täpsemad sihid ja eesmärgid seatakse arengukava koostamisel. Tabel 1. Olulisemad valdkonda iseloomustavad näitajad89 1934 1989 2000 2011 2019 2030 (prognoos) Eesti rahvaarv (milj), sh: 1,126 1,566 1,370 1,294 1,327 1,313 0–19-aastased 337 035 460 434 352 242 267 530 280 134 270 300 /osatähtsus rahvastikus 30,0% 29,4% 25,7% 20,7% 21,1% 20,6% 70-aastased ja vanemad 62 822 120 540 135 715 171 644 186 646 226 855 /osatähtsus rahvastikus 5,6% 7,7% 9,9% 13,3% 14,1% 17,3% Eestis elavate eestlaste 992 520 963 281 930 219 902 547 908 590 arv 20–39-aastased 329 092 253 445 256 295 259 120 237 821 Eestis elavate teisest rahvusest inimeste arv 133 893 602 381 439 833 391 908 418 308 (sh rahvus teadmata) 20–39-aastased 44 661 205 559 118 745 106 519 105 393 Eestlaste osatähtsus: 88,1% 61,5% 67,9% 69,7% 68,5% 0–19-aastased 87,0% 62,3% 72,4% 76,7% 73,9% 20–39-aastased 88,1% 55,2% 68,3% 70,9% 69,3% 40–69-aastased 88,9% 62,7% 63,9% 65,7% 65,2% 70-aastased ja vanemad 90,7% 77,6% 70,2% 67,8% 68,0% Tallinnas 85,6% 47,4% 53,7% 55,3% 52,5% Ida-Virumaal 83,3% 18,1%* 20,0% 19,5% 17,5% *01.01.1990 seisuga Rahvastik kodakondsuse järgi, sh: Eesti kodanikud (milj) 1,113 – 1,096 1,103 1,127 EL kodanikud – – 4 027 6 792 20 887 muude riikide kodanikud 4 369 – 90 981 98 813 106 055 määramata 7 832 – 170 349 85 961 72 474 kodakondsusega inimesed Loomulik iive, sh: 1 452 5 782 –5 336 –565 –1 302 –3 222 eestlased 1 079 2 577 –2 685 878 348 teisest rahvusest inimesed 373 3 205 –2 651 –1 443 –1 650 Oodatav eluiga, sh: – 70,3 71,2 76,4 78,4* – * 2018. a. naised – 74,7 76,3 81,0 82,4* 85 mehed – 65,6 65,9 71,3 73,9* 77 89 Aastad 1934, 1989, 2000 ja 2011 vastavalt rahvaloenduse andmetele. Aasta 2019 aastakeskmise rahvastiku järgi. Aasta 2030 statistikaameti rahvastikuprognoosi aastakeskmise rahvastiku järgi. Allikas: Statistikaamet; Rahvastiku koostis ja korteriolud (1935) [www] https://dspace.ut.ee/handle/10062/4439 23  Rändesaldo, sh: * 1934. a andmed perioodi 1930-1938 keskmisena. Perioodi jooksul saabus ligi paartuhat 200* 172 –3 194 ** –3 878 ** 5 458 1499 inimest rohkem kui lahkus. **2000. a ja 2011. a registreeritud ränne koos statistilise korrigeerimisega Eesti kodanikud – – – – 685 EL kodanikud – – – – -58 muude riikide kodanikud – – – – 4 259 Rahvastiku regionaalne paiknemine: (märkus: 1934. a maakonnad olid praegusest suuremad) Harjumaa 243 122 605 415 536 470 552 927 601 544 651 010 /osatähtsus /21,6% /38,7% /39,2% /42,7% /45,3% /49,6% sh Tallinn 137 702 478 974 402 390 393 222 436 091 458 279 Tartumaa 189 053 161 813 158 070 150 528 153 147 156 347 Harjumaa ja Tartumaa 432 175 767 228 694 540 703 455 754 691 807 356 kokku /osatähtsus /38,4% /49,0% /50,7% /54,3% /56,9% /61,5% Ida-Virumaa 146 318 221 111 183 850 149 172 135 249 114 473 Töötuse määr (15–74- – – 14,60% 12,3% 4,40% aastased) 90, sh: eestlased – – 11,9% 9,6% 3,80% teisest rahvusest inimesed – – 19,70% 17,9% 5,90% Tööhõive määr (15–74- – – 54,40% 59,1% 68,40% aastased)91, sh: eestlased – – 55,30% 59,9% 69,60% teisest rahvusest inimesed – – 52,70% 57,5% 66% Hõivatud kokku (tuhat)92 – 837,9 585,3 603,2 671,3 Tabel 2. Olulisemad kodanikuühiskonda iseloomustavad näitajad 2009 2013 2018 Osakaal elanikest, kes on viimase 44% 31% 49% 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses Eesti kodanikuühenduste üldine 2,0 2,0 2,1 elujõulisus 7-palli skaalal (1 – suurim, 7 – väikseim) Osakaal MTÜ-dest, kellel on rohkem 51% 38% 33% kui kolm rahastamisallikat 90 15-74-aastaste hõiveseisund rahvuse, soo ja vanuserühma järgi. Statistikaameti andmebaas TT333. [www] http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=TT333# (20.03.2020) 91 ibid. 92 Hõivatud vanuserühma ja tegevusala (EMTAK 2008) järgi. Statistikaameti andmebaas TT0202. [www] http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=TT0202 (20.03.2020). 24  Tulumaksusoodustusega ühenduste 27 mln € 32 mln € 41 mln € nimekirja kuulujatele tehtud (2011) annetuste kogusumma Palgaliste töötajatega 27,7% 30,3% 35,6% MTÜ-de osakaal Osakaal Eesti elanikest, kes 5% 4% 14% väljendavad postmaterialistlikke (2011–2013) väärtusi Sotsiaalsete ettevõtete müügitulu 24 mln € 27,5 mln € 45,6 mln € (2012) Tabel 3. Riigiidentiteedi ja kontaktide tihenduse näitajad93 2015 2017 Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga94 elanike osakaal eestlased 76% 79% teisest rahvusest inimesed 83% 86% Kontaktide tihedus eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel (osakaal, kellel on olnud palju kontakte) eestlased 41% 38% teisest rahvusest inimesed 63% 64% 93 EIM 2017 94 Integratsiooni monitooringus on riigiidentiteet määratletud Eesti kui ühelt poolt rahvusriigi ja teiselt poolt kodanikuriigi põhimõtete toetamine. Teisest rahvusest inimeste puhul käsitatakse tugevat riigiidentiteeti Eesti rahvusriigi sümbolite ja põhimõtete toetamisena, eestlaste puhul aga valmidusena kaasata vähemusrahvuste liikmed Eesti ühiskonda võrdõiguslikkuse põhimõtte alusel. 25  Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepanek“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” §-st 2 ja riigieelarve seaduse § 19 lõikest 3, esitavad Kultuuriministeerium ja Siseministeerium Vabariigi Valitsusele arengukava „Rahvastik ja sidus ühiskond 2021–2030“ (edaspidi arengukava või rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava) koostamise ettepaneku. Arengukava katab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna (edaspidi TUV-i) „Rahvastik ja sidus ühiskond“. Arengukava on tihedalt seotud ning sellega aidatakse kaasa teiste TUV-ide ja nendega seotud arengudokumentide eesmärkide saavutamisse. Arengukavaga seatakse eesmärke ja suunatakse rahvastiku kestlikkuse, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkonda , kui ka nendega tihedalt seotud tulemusvaldkondi. Eestis puudub rahvastikupoliitikat kujundav ja suunav terviklik strateegiadokument. Lõimumispoliitika valdkonnas kehtib aastani 2020 valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020”, perepoliitika valdkonna strateegiliseks dokumendiks on „Laste ja perede arengukava 2012–2020“. Uussisserändajate kohanemisvaldkonda suunatakse aastani 2020 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ kaudu, kodanikuühiskonna valdkonnas on 2020. aasta lõpuni kehtivaks strateegiliseks dokumendiks „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ ning üleilmse eestluse teemad on uue arengudokumendi valmimiseni olnud suures osas kajastatud dokumendis „Rahvuskaaslaste programm aastateks 2014–2020“ . Arengukava koostamise ettepanekus selgitatakse arengukava koostamise vajadust ja eesmärki, antakse ülevaade valdkonna hetkeolukorrast, olulisematest lahendamist vajavatest probleemidest, esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevale eeldatavale mõjule ning kirjeldatakse arengukava koostamise juhtimise protsessi, sh arengukava koostamise ajakava. 2. EELNÕU EESMÄRK JA SISU Eesti elujõulisuse tagab kestlik rahvastik ja sidus ühiskond. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostatakse selleks, et: ● aidata kaasa, et saavutada strateegias „Eesti 2035“ strateegias kokkulepitud eesmärgid, mis on seotud rahvastiku ja ühiskonna sidususe valdkonnaga. Eelkõige on seos üldeesmärgi ja järgmiste strateegiliste sihtidega: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed” ja „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud”; ● leppida Vabariigi Valitsuse tasandil ministeeriumite ja valdkondade vahel kokku, kuidas ja milliste tegevustega toetada eesti rahva kestlikkust1, ning saavutada ühiskonnas suurem sidusus ja ühtekuuluvustunne; 1 Eesti rahva kestlikkuse all peetakse siin ja edaspidi silmas nii eestlaste kui ka Eesti rahvastiku kestlikkust. 1  ● määrata kindlaks arengukava elluviimise perioodi rahvastiku, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkondade poliitikainstrumendid, üld- ja alaeesmärgid ning eesmärkide saavutamist kirjeldavad mõõdikud; ● luua eeldused tegevuspõhisele eelarvestamisele ja sellega valdkonna ressursside efektiivsemaks kasutamiseks; ● tagada kooskõla ja anda sisendit Euroopa Liidu poliitikatesse2; ● aidata ellu viia ülemaailmse säästva arengu eesmärke3. Eelkõige on arengukava seotud eesmärkidega nr 4 (kõikidele kvaliteetne haridus), nr 8 (majandusareng ja kõigile inimväärne töö), nr 19 (ebavõrdsuse vähendamine, võrdsed võimalused kõigile, kaasamine) ning nr 16 (rahumeelne ja kaasav ühiskond, kaasav otsustusprotsess, õiguskaitse). Arengukava eesmärkide saavutamiseks koostatakse esialgse hinnangu järgi neli programmi. Arengukava koostamise käigus võib programmide arv ja sisu muutuda. Programmide nimekirja ja ulatust ning eesmärkide sõnastust kohandatakse arengukava ja programmide koostamisel vastavalt vajadusele, kuid praegu on need kavandatud järgmiselt4: RAHVASTIK JA SIDUS ÜHISKOND Kestlik rahvastik ja Aktiivne hästi toimivad Tõhus kohanemis- ja Üleilmne eestlus rahvastikutoimingud lõimumispoliitika kodanikuühiskond Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavaga toetatakse: ● eesti keele, kultuuri ja majanduse arengut ning Eesti rahvusriigi kestlikkust, austades iga inimese õigust säilitada oma keel ja kultuur; ● lõimumist ja ühtekuuluvustunnet Eesti ühiskonnas; ● inimeste ühiskondlikku aktiivsust, mis on ühistegevuste ja ühtekuuluvustunde, tugevate ja jätkusuutlike kogukondade ning laiapindse otsustamise aluseks; ● võõrsil elavate rahvuskaaslaste sidet Eestiga, mis on aluseks Eesti kultuuri ja identiteedi säilimisele ning tutvustamisele maailmas. Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse eelnõu koosneb kolmest punktist: Punkt 1. Koostada „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ (edaspidi arengukava). 2 Arengukava meetmetega hakatakse kaasa aitama ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi „Sotsiaalsem Euroopa” ja AMIFi eesmärkide saavutamisse. 3 Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. [www] https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf (11.03.2020) 4 Rahvastikutoiminguid puudutav on hetkel kajastatud Siseturvalisuse arengukava dokumentides. 2 Punkt 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavateks ministeeriumideks Siseministeerium ja Kultuuriministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumiteks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei. Punkt 3. Siseministeeriumil ja Kultuuriministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks hiljemalt 2021. aasta jaanuaris. 3. OLULISIMAD KÜSIMUSED, MILLELE ARENGUKAVA VÄLJATÖÖTAMISEL KESKENDUTAKSE JA NEGATIIVNE MÕJU, MIS VÕIB KAASNEDA, KUI NENDE KÜSIMUSTE LAHENDAMISEGA EI TEGELETA 3.1. Eesti rahva kestlikkus ja järelkasv Olulisemad küsimused, millele programmide ja arengukava väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas suurendada sündimust ning vähendada lõhet soovitud ja tegeliku laste arvu vahel? 2. Kuidas suurendada kestvate ja õnnelike paarisuhete ning lasterikaste perede osakaalu? 3. Kuidas muuta elukeskkonda ja teisi elukorralduslikke tingimusi (nt töö- ja pereelu ühitamisvõimalused) peresõbralikumaks ja laste kasva(ta)mist enam toetavaks? 4. Kuidas juhtida rännet ja tasakaalustada eri poliitikavaldkondade rändega seotud huve? 5. Kuidas tagada, et teised poliitikavaldkonnad aitaksid kaasa rahvastikupoliitika eesmärkide ja kestliku Eesti saavutamisele? (Näiteks rahvastiku tervise edendamine, noorte iseseisvumise toetamine, elukvaliteedi säilimine ja areng maapiirkonnas, tööturul ebasoodsamas olukorras olevate sihtrühmade, sh noorte ja vanemaealiste tööhõive, järjepidev rahvastiku- ja sotsiaalandmete kogumine ja analüüs) Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta - Järelkasvu tagamiseks vajalikust madalama sündimuse jätkumisel jääb ka loomulik iive negatiivseks ning Eesti rahvastiku kahanemine ei peatu, mis seab ohtu Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise. Kui sündimus väheneb veelgi, siis negatiivne loomulik iive süveneb ja rahvaarvu kahanemine kiireneb. Kahaneva rahvastiku tingimustes võib kasvada tööjõuvajadusest tingitud sisserände surve. - Eeldatust väiksema sündimuse ja oodatust suurema väljarände korral jätkub rahvastiku vananemine kauem ja on ulatuslikum. Vanemaealiste senisest suuremal määral tööturule kaasamise ebaõnnestumine võib põhjustada raskusi rahvastiku vananemisest tingitud sotsiaalkulude katmisel. - Sisserände ebapiisav juhtimine võib oluliselt muuta rahvastiku koostist, pidurdada Eesti tootlikkuse kasvu ja suurendada mahajäämust EL paremikust, kinnistades olemasolevat majandusstruktuuri. - Piirkondliku tasakaalustamatuse püsimisel jätkub rahvastiku koondumine Harjumaale ja Tartumaale ning ülejäänud piirkonnad kiduvad. Maapiirkondade elukeskkonna mahajäämus hoogustab väljarännet neist piirkondadest ja mõjutab negatiivselt ka sündimust. 3 3.2. Kohanemine ja lõimumine Olulisemad küsimused, millele programmide ja arengukava väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas kaasata lõimumis- ja kohanemispoliitikasse ja tegevustesse rohkem kõiki Eestis elavaid inimesi ning erinevaid pooli, nagu KOVid, ettevõtjad, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalasutused, vabaühendused? Kuidas panna neid omavahel tihedamat koostööd tegema? 2. Kuidas luua paindlikud, tänapäevased, süsteemsed ja sihtrühmapõhised kohanemis- ja lõimumisteekonnad? 3. Kuidas juhtida kohanemise ja lõimumise kommunikatsiooni ning tagada sihtrühmade ühtse inforuumi kujundamine? 4. Kuidas suurendada sotsiaalsete kontaktide teket, sh kuidas luua ühtekuuluvustunnet ning kontakte ja võrgustikke eri rahvusest inimeste vahel? 5. Kuidas tagada eri sihtrühmade edukus tööturul ja toetada tööandjaid ja töötajaid toime tulema mitmekultuurilise keskkonnaga? 6. Kuidas suurendada teisest rahvusest inimeste aktiivset eesti keele oskust? Kuidas suurendada teisest rahvusest inimeste aktiivsust kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning tugevdada sidet Eestiga? 7. Kuidas ületada keelepõhine segregatsioon haridussüsteemis? Kuidas toetada keskkonda, mis soodustab eri rahvusest inimeste koosõppimist? Kuidas toetada haridussüsteemi asjaosalisi toime tulema keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega, et see tagaks eesti keele omandamise, aga võimaldaks arendada ka õpilaste emakeeleoskust ja päritolukultuuri tundmist? 8. Kuidas tulla toime piirkondliku, sotsiaalse ja virtuaalse segregatsiooniga? Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta - Rahvuste ja (keele)kogukondade vahel võivad tekkida konfliktid, pinged ja lõhed ühiskonnas, mida on võimalik (välispoliitiliselt) kasutada Eesti sisemise stabiilsuse nõrgestamiseks. - Osa Eestis elavatest inimestest ei võta omaks ega kanna Eesti identiteeti ning võõranduvad Eesti ühiskonnast. - Riigi kulud kasvavad. - Suurenevad kommunikatsiooniraskused: sõnumite edastamine avalikus ruumis on takistatud, vastandumine, suurem aja- ja rahakulu. - Sotsiaalmajanduslikud lõhed suurenevad. - Osad inimesed võivad lahkuda Eestist. 4 3.3. Kodanikuühiskonna potentsiaali rakendamine Olulisemad küsimused, millele arengukava ja programmide väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas kasutada vanemaealiste, noorte ja teisest rahvusest inimeste ühiskondlikus elus osalemise potentsiaali? 2. Kuidas väärtustada kogukondi kui elu- ja toimekeskkonna kujundamise ja ühistegevuste pakkumise keskseid osalisi? 3. Kuidas suurendada vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekust ning majanduslikku jätkusuutlikkust? 4. Kuidas tagada läbipaistev otsuste tegemine kodanikuühiskonna aktiivsel osavõtul ning vabaühenduste suutlikkus oma liikmete huve süsteemselt esindada, reageerida ja kaasa rääkida? 5. Kuidas toetada usulisi ühendusi, kellel on oluline sotsiaalne ja kultuuripärandit kandev roll ühiskonnas? Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta ja meetme eesmärke ei saavutata - Eesti elanike ühiskondlik aktiivsus väheneb, nende side riigiga kaugeneb ning see põhjustab ohtu ühtekuuluvustundele ja riigi julgeolekule. - Eesti kodanikuühenduste üldine elujõulisus väheneb. See ohustab läbimõeldud otsuste tegemist, vabaühenduste pakutavate teenuste järjepidevust ja suurendab koormust riigieelarvele. 3.4. Rahvuskaaslaste side Eestiga ja sujuv tagasipöördumine Olulisemad küsimused, millele arengukava ja programmi väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas arendada riiklikul, kohalikul ja kogukondlikul tasandil koostööd väliskogukondadega? 2. Kuidas kaasata rahvuskaaslasi enam Eestis toimuvatesse demokraatiaprotsessidesse, aga ka Eesti majanduse, julgeoleku ja kultuurieesmärkide saavutamisse? 3. Kuidas luua ühtsem kahesuunaline infoväli, mis tekitab enam huvi Eesti vastu ja muudab infovahetuse tõhusamaks? 4. Kuidas toetada välismaal elavate rahvuskaaslaste, ennekõike laste ja noorte sidet eesti keele ja kultuuriga, et hoida ja arendada nende Eesti identiteeti? 5. Kuidas säilitada võõrsil elava eestlaskonna kultuuripärandit asukohamaa või Eesti mäluasutustes ja tuua seeläbi kultuuri- ja teaduskäibesse uut informatsiooni väliseesti kogukondade kohta? 6. Kuidas toetada ja soodustada eestlaste jätkuvat tagasipöördumist kodumaale ning toetada tagasitulijaid erinevatesse Eesti piirkondadesse naasmisel? 5 Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta ja meetme eesmärke ei saavutata - Välismaal elavate eestlaste hulgas väheneb eesti keele oskus ja üldine seotus Eesti kultuuriruumiga, side kodumaaga väheneb, Eesti identiteet hääbub. - Rahvuskaaslasi kui Eesti saadikuid on maailma eri paigus kohapeal vähem ja Eesti huvide eest seismine rahvusvahelisel tasandil väheneb. - Tagasipöördumine väheneb, põhjustatuna Eesti sotsiaalmajanduslikest tingimustest, regionaalsest tasakaalustamatusest, vähesest toest tagasipöördunutele jne. - Väheneb Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamise järjepidevus ja pärandi jätkuv dokumenteerituse tase põlvkondade vahetudes. 4. KAASNEVAD MÕJUD Olulisim positiivne mõju avaldub eelkõige seoses sotsiaalse ja demograafilise mõjuga, kuid arengukava elluviimisega kaasneb eeldatavasti mõju ka teistele valdkondadele. Arengukavaga kaasnevaid mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt arengukava ja programmide koostamisel. 5. PROTOKOLLI MÄRGITAVA OTSUSE RAKENDAMISEKS VAJALIKUD KULUTUSED Arengukava koostamisega seotud kulud kaetakse Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi tegevuskuludest. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu on esitatud 2020. aasta mais eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele, Riigikantseleile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Kooskõlastuse ülevaade on lisatud kooskõlastustabelina. 6