Kiri

Pr Kaja Sarnet Rahandusministeerium [email protected] Pr Piret Hartman Kultuuriministeerium [email protected] Hr Viljar Lubi Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 17.06.2020 nr 11-10/900-1 Osalemine linnapiirkondade arengu partnerlus es Lugupeetud asekantslerid Euroopa Liidu tasandil on hetkel ettevalmistamisel mitmed partnerlused, mille eesmärgiks on riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, ettevõtjate, ülikoolide ning muude teadusasutuste koostöö tihendamine ja ühiste projektide läbiviimine. Partnerlustes osalemine eeldab liikmesriikidelt rahaliste kohustuste võtmist, et võimaldada nende administreerimist ja erinevate taotlusvooruse korraldamist. Üheks planeeritavaks partnerluseks on ka linnap iirkondade arengutele keskenduv „ Driving Urban Transitions to a Sustainable Future “ (DUT) , mille fookuses on energia, mobiilsuse ja ringmajanduse valdkon dade nutikas koosto imimine . Kuna partnerlusel on tihe seos Euroopa Komisjoni algatatud kaksikülemineku (rohelepe ja digistrateegia ) ja mitmete riigisiseste strateegiliste eesmärkidega, siis loodame, et DUTis osalemist toetatakse ka riiklikul tasandil. Lisatud dokumendist (lisa 1) leiate partnerluse üldise tutvustuse ning võimalike huvitatud osapoolte kirjelduse sellest, kuidas nemad ennast partnerlusega suhestavad ning millist lisandv äärtust selle rakendamises näevad. Loodame ühisele koostöö le, mille raames panustada innovaatiliste lahenduste väljatöötamisse ja ühiskondlike väljakutsete lahendamisse. Lugupidamisega Renno Veinthal, Tallinna Tehnikaülikool, teadusprorektor /allkirjastatud digitaalselt/ Kristjan Vassil , Tartu Ülikool, teadusprorektor /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jaakma , Eesti Maaülikool, teadusprorektor /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Niglas , Tallinna Ülikool, teadusprorektor /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Lankots, Eesti Kunstiakadeemia, teadusprorektor /allkirjastatud digitaalselt/ Raimond Tamm, Tartu Linnavalitsus, abilinnapea /allkirjastatud digitaalselt/ Aivar Riisalu, Tallinna Linnavalitsus, abilinnapea /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 1: linn apiirkondade arengu partnerluse tutvustus ja huvitatud osapoolte koostöönägemused Lisa 1. L innapiirkondade arengu partnerluse tutvustus ja huvitatud osapoolte koostöönägemused Taust Strateegia „ Eesti 2035 “ valdkondlikus faktilehes „kvaliteetne ruum ja taristu“ tuuakse välja: linnad on koduks üle kahele kolmandikule Euroopa Liidu ( ELi ) elanikest. Linnades kasutatakse umbes 80% energiast ja luuakse umbes 85% ELi SKP-st . Elanike arv ELi linnades kasvab. Linnalised piirkonnad on ELi majanduse mootorid ja innovatsiooni kiirendid […] . Peamine ülesanne on märkimisväärselt suurendada Euroopa linnades tervikuna üldist energia- ja ressursitõhusust ning kliimamuutustele vastupidavust, keskendudes kõigile hoonetele, energiasüsteemidele, liikuvusele, kliimamuutustele, samuti vee, pinnase ja õhu kvaliteedile, jäätmetele ja mürale . Ka Eesti regionaalarengu strateegias 2014-2020 nähakse visiooniga 2030+ ette, et linnapiirkondade majandustegevus on rahvusvahelisem, teadusmahukam, innovatsioonile orienteeritud ja konkurentsivõimeline ning et eelistatakse arendusprojekte, mis integreerivad erinevaid tegevusvaldkondi, mille kestlikus ja mõjukus on suurem. Lisaks, hiljutised EL tasandi algatused, nt rohelepe, ringmajanduse tegevuskava, digistrateegia , andmestrateegia, tehisintellekti valge raamat, on olulisel määral seotud ka linnapiirkondade arengutega ning kannavad ühist n imetajat, milleks on andmete, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning interdistsiplinaarse koostöö oskuslikum kasutamine ühiskonna väljakutsete edendamisel. Lisaks on linnakesk kondade jätkusuutlikus arengus vajalik arvestada kliimamuutuste leevendamise, sotsiaalmajanduslike mõjude ning kaasava ( inimkeskse ) linnaplaneerimise eesmärkidega. Linnade väljakutse on tagada kõikidele ühiskonna- ja vanusegruppidele ligipääs teenustele ja võimalus osaleda majandus- ja sotsiaalelus. Seega, mõistes tasakaalustatud ja sidustatud regionaalarengu vajadust, peame mõtlema, kuidas saavad sellesse panustada erinevad linnapiirkonnad, arvestades sellega, et vastav areng toetaks ka teisi Eesti piirkondasid, läbi tekkinud sünergiate ja ülekandemehhanismide ( spill-overs ). Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035 kavandis tuuakse välja, et luuakse stiimulid rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes osalemiseks. Kuna hetkel on EL tasandil käimas mitmete partnerluste planeerimine, siis soovime, et sellesse protsessi oleksid aktiivsemalt kaasatud ka erinevad ministeeriumid, kelle haldusalasse kuuluvad linnapiirkondade arengutega seotud ülesanded ning kelle otsustest sõltub, kas linnadele, ülikoolidele ning teadus- ja arendusasutustele tekivad täiendavad koostöövõimalused arendus- ja innovatsioonitegevuses osalemiseks. Hetkel on Eesti taotlejad olnud ühed edukamad erinevates EL-i TA raamprogrammides osalemises (suhtena SKP-sse ), kuid osalemine partnerlustes on olnud vähem aktiivsem, mistõttu näeme, et üks arengutegur TA võimekuse kasvatamisel ja koostöövõrgustike edendamisel võiks seisneda just EL tasandi partnerlustes. Partnerlus Käesoleva pöördumise aluseks on allakirjutanute huvi ja valmisolek osaleda planeeritava partnerluse „ Driving Urban Transitions to a Sustainable Future “ (edaspidi DUT ) erinevates koostöövormides (sh taotlusvoorud), et olla eestvedajateks ja kaasatuteks linnapiirkondadele suunatud innovaatiliste projektide ja lahenduste väljatöötamisel. DUT põhineb JPI Urban Europe algatusel, mille tegevusi plaanitakse laiendatud koosseisus ja ambitsioonikamalt edasi arendada DUTi raames. Eesti on JPI Urban Europe liige alates 2018. aastast kui partnerlusega liitusid R ahandusministeerium ja K ultuuriministeerium. DUT partnerlus keskendub kolmele valdkonnale ja nende omavahelisele integreeritusele linnades : 1) ener gia ; 2) mobiilsus ; 3) ringmajandus. Nende valdkondade raames tegutsetakse selle nimel, et: 1) toetada linnapiirkondi TA võimekuste arendamise l; 2) leida erinevate sektorite/asutuste koostöös jätkusuutlikke ja kaasaegseid lahendusi kompleksetele v äljakutsele; 3) edendada rahvusvahelist koostöö ja heade praktikate laiemat levitamist . Eelpool mainitud valdkonnad ja tegevused koonduvad nelja tegevussuuna ümber: 1) digitaalne asjaajamine ja valitsemine (nt suurandmed ning kodani ke võimalused digiajastul ) ; 2) valmisolek ja te gutsemine väljakutsete lahendamisel (nt kuidas olla pro -aktiivne ning tegeleda probleemide ennetamisega, pöörates eesseisvad väljakutsed enda eelisteks); 3) jätkusuutlik maakasutus ja infrastruktuur ( nt linnapiirkondade arengutega seotud riskidega tegelemine ja nende maandamine); 4) kaasav linnaruum (nt avaliku linnaruumi arengud erinevate huvigruppide huvides). Liitumise ja osalemise tingimused Meetmed, mille raames toimub tegevuste elluviimine ja valdkondade edendamine, on järgmised: 1) taotlusvoorud partnerluste prioriteetide elluviimiseks ( TA projektide näol) ; 2) partnerluse liikmeskonnale suunatud kogemuste ja parimate praktikate vahetused; 3) juhendmaterjalide, projektide tulemuste ja muu olulise informatsiooni levitamine; 4) seminaride ja koolituste korraldamine. Tegemist on kaasrahastatud partnerluse mudeliga ( co-fund ed ), mis tähendab, et osaline rahastus (umbes 30% ) tuleb Euroopa K omisjonist, kuid ülejäänud kaas- rahastuse (~70%) peavad tagama liikmesriigid (ministeeriumid/teadusagentuurid). Partnerluse juhendmaterjalis tuuakse välja, et indikatiivne summa ühe taotlusvooru kohta võiks olla umbes 500 000 eurot (liikmesriigi kohta). Sellele lisanduvad üldised kulud, mis on seotud lähetuste ja taotlusvoorude administratiivse korraldamisega. Samas sõltub panustamine liikmesriigi võimalustest ning väljatoodud indikatiivne summa ei oma siduvat tähendust. Hetkel on DUT i näol tegemist uue raamprogrammi perioodi (2021-2028) partnerluse ettepanekuga. Partnerlus kinnitatakse ja kutsutakse ellu kui liikmesriigid ja Euroopa Komisjon on selle partnerluse ettepaneku heaks kiitnud. Ametliku partnerlusena kinnitamise eelduseks on mitmete liikmesriikide huvi ja rahaline panus partnerluse osas. Hetkel teadaolevate andmete kohaselt planeerib Euroopa Komisjon panustada sellesse partnerlusse 100-300 miljonit eurot ja partneritepoolne panus peaks oodatavalt olema seega 250-800 miljonit eurot kogu perioodi peale (7a). Partnerite poolne siduv nõusolek (sh hinnangulise eelarve osas kogu partnerluse perioodi peale) tuleb Euroopa Komisjonile anda eelduste kohaselt sügisel 2020 (sõltub koroonakriisiga seotud arengutest) . SA Eesti Teadusag e ntuur i ( ETAg ) tegevused seoses JPI Urban Europe ja potentsiaalse uue lin nastumisteemalise partnerlusega SA Eesti Teadusagentuur ( ETAg ) on „ EL partnerluste osaluskavas “ tehtud otsuse alusel (o saluskava kinnitati 28.02.2020) plaaninud rahastada ühte JPI Urban Europe tegevustega seotud ERA-NET Cofund konkurssi 2021a, et võimaldada Eesti teadlaste jt partnerite osalemist JPI Urban Europe tegevustes. Selleks esitati koos teiste rahastavate organisatsioonidega taotlus Horisont 2020 programmi projektikonkursile veebruaris 2020a. Tulemused projekti Euroopa Komisjoni poolse kaasrahastuse osas peaksid esialgse ajagraafiku kohaselt selguma juunis 2020. ETAg otsustas JPI Urban Europe ga seotud projektikonkursil osaleda, sest teema on Eesti teadus-arenduskogukonnale väga huvipakkuv (oleme ETAgi listi kaudu palunud huvilistel endast märku anda) ning partnerluse näol on tegemist riigi jaoks olulise partnerlusega (olemas oleva JPI Urban Europega on liitunud 2 ministeeriumi). Samuti on JPI Urban Europe paistnud silma väga efektiivse, avatud, kaasava ja uuendusliku töökorralduse ning partnerlus omab oma valdkonnas suurt mõju EL tasandil. Seetõttu on ETAg suure tõenäosusega huvitatud ka JPI Urban Europe l põhineva DUTi tegevustega seotud projektikonkursside rahastamisest. ETAgi jaoks on kindlasti oluline oma (kaas)rahastamise otsustes partnerluse prioriteetsus riigi tasandil (st kas riik on partnerlusega liitunud) ning liitunud ministeeriumi valmidus projektikonkursse kaasrahastada . Juhul kui mõni ministeerium otsustab uue DUTi partnerlusega liituda ja osaleda ka ühistaotlusvoorude korraldamisel on ETAg valmis jagama oma kogemust taotlusvoorude praktilise korralduse osas (ü histe nõuete väljatöötamine taotlejatele, taotluste tehnilise kontrolli teostamine kõigile Eesti osalejatele, vahearuannete kontrollimine vms) ning võimalusel pakkuma ka seda teenust (eeldab eraldi kokkulepet ja läbirääkimisi). Huvitatud osapooled Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) 2019. a lõpus käivitus TalTech juhtimisel ning koostöös Aalto Ülikooli, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Helsingi linna innovatsiooniettevõttega ( Forum Virium Helsinki) targa linna tippkeskus , mida rahastavad Haridus-ja teadusministeerium ning Euroopa Komisjon ( programmist Horisont 2020 ). Targa linna tippkeskuse käivitus eelarve on 32 mln eurot ning see keskendub viie valdkonna (andmed, valitsemine, transport, energia ja ehitus/arhitektuur ) nutikale ja jätkusuutlikule koostoimimisele. Tippkeskuse eesmärgiks on välja töötada ja ka tsetada innovaatilisi linnalisi lahendusi Eesti linnades, mis oleksid ülekantavad üleilmaliselt teistesse linnadesse – selleks käivitub lähiajal 15 mln eurone piloodiprogramm . Tegemist on EL-i esimese piiriülese test-keskusega, mis tähendab, et projekt panustab selgelt EL-i digitaalse ühtse turu edendamisse ja omab tugevat ekspordi - ning turunduspotentsiaali. Tegemist on tippkeskusega , millel on kindel sünergia ja panus e-Eesti arengutesse ja eduloosse. T ippkeskus muudab Eesti maailmatasemel targa linna kontseptsiooni eestvedajaks/kõnelejaks, koondades vastava valdkonna teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtjad, kes teevad k oostööd nt liginull energia hoonete, küttelahenduste, targa teekatendi, uute mobiilsuslahenduste, liikuvusanalüüside, isejuhtivate sõidukite, tehisintellekti ja linlaste tarbijakäitumiste/mustrite osas. Selle koostöö baasilt töötata kse välja teenused, mis lõhuvad senikehtinud piiriülest koostööd takistanud „silotorne“ (ehk mitteühildavad süsteemid, erinevad standardid, piiravad juur depääsud vms). Hetkel on ettevõtlusalased kokkulepped olemas selliste ettevõtetega nagu F- Secur e , Tieto , Telia ja Siemens ning läbirääkimis ed käivad Ericssoniga . Euroopa Komisjoni üks hinnangutest toob välja, et aastaks 2025 on targa linnaga seotud projektide/lahenduste kogumaksumuseks 2 triljonit eurot ning suurem osa projektides tulevad Euroopast. Seega, tegemist on globaalse trendiga, kus Eestil on võimalik saada üheks oluliseks sihtkohaks, mis tegutseb selle valdkonna eesliinil ning kust suunatakse arendustegevusi. Ka tippke s kus ise muutub tulevikus majanduslikult iseseisvaks j a jätkusuutlikuks üksuseks, millel on makromajanduslik mõju ka Eestile: IT teenuste ekspordi kasv, otseinvesteeringu kasv, tarkade töökohtade kasv, mille kaudu leevendub Eesti IT-sektori tööjõupuudus. Lisaks teeb tippkeskus koostööd ÜROga (UN- Habitat ), mis käivitas hiljuti targa linna piloodiprogramm i , mille eesmärk on viia läbi katsetused 100-s linnas ü le maailma jõudes ühe miljardi dollarilise koguinvesteeringuni ( UN- Habitat People-Centered Smart Cities and Innovation Challenges ). Kui vaadata loodava partnerluse peamisi valdkondi (energia, mobiilsus ja ringmajandus) ja tegevussuundi (nt digitaalne asjaajamine, kaasav linnaruum), saame järeldada, et tippkeskus saab oluliselt panustada partnerluse eesmärkidesse ning oleks aktiivne ja sisuline partner erinevate projektide t aotlemisel ja elluviimisel. Lisaks FinEst Twins tippkeskuse projektile on TalTech´is veel mitmeid tugevaid uurimisrühmasid ja projekte nii inseneriteaduskonnast, informaatikateaduskonnast, loodusteaduskonnast kui majandusteaduskonnast, mis kõik on ühel või teisel viisil seotud energia, mobiilsuse, linnaruumi ja ringmajandusega arengutega. Tartu Ülikool (TÜ) Tartu Ülikoolil on olemas kompetentsid ja koostöökogemus Eesti linnadega ja rahvusvaheliselt kõigis kolmes DUT valdkonnas osalemiseks: 1) energia – TÜ ja Tartu linn arendavad H2020 projektis SmartEN City välja targa ja säästva linnakeskkonna terviklahendus i, keskendudes sarnaselt DUT-iga positiivsete energiabilansiga ja süsinikuneutraalsete linnapiirkondade väljaarendamisele. Peamine fookus on hoonete energiatarbe vähendamisel, aga samas ka taastuvenergia lahenduste ja jätkusuutlike tarbimiskäitumise juurutamisel koostöös kohalike kogukondadega. TÜ osaleb KeM vesinikuenergeetika tegevuskava loomisel. Vesinik pakub lisa ks transpordisektorile (bussid, kommunaalteenused, sõidukid) ka linna energiamajanduse rohestamise perspektiivi, ja parandavad linna õhukvaliteeti ning energiakindlust. 2) mobiilsus – TÜ Mobiilsuslaboril on pikaajaline koostöö kogemus kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil ühistranspordi planeerimise, inimeste liikumisharjumuste ning tarbimis vajaduste kaardistamisega , sh mobiilpositsioneerimise abil . TÜ sotsiaalteaduste uurimisrühmad tegelevad ka linnaplaneerimise, erinevate sotsiaalse ja rahvusliku taustaga huvirühmade kaasamise ning ühiskondlike üleminekute uurimisega, sh kliimamuutustest põhjustatud muudatused linnades. Inimeste (kodanike) seisukohalt toimuv linnaplaneerimine ning teenused on olulised linna kui elukeskkonna väärtustamisel, ja linnaruumi jätkusuutlikul kasutamisel. TÜ Intelligentsete Transpordisüsteemide labor panustab linnade transpordikorralduse ja kaubaveo optimeerimisülesannetes, sh tehisintellektil ja suurandmetel põhinevad mobiilsusalgoritmid ja hajussüsteemide integreerimine, näiteks isesõitvate autode ja integreeritud kaubaveo jaoks vajalikud 5G ja IoT platvormide loomine. Automatiseeritud kaubavedu ning ühistranspordi kättesaadavus on Eesti linnade jaoks olulised teenusvaldkonnad, eriti võimalike liikumis- ja sotsiaalse distantsi säilitamise piirangute säilitamise korral. 3) ringmajandus – valdkond seostub mitme TÜ rahvusvahelise edulooga, nagu biomajandus e lahendused ( sünteetiline bioloogia ), efektiivne jäätmete väärindamine ( gaasfermentatsioon ) ja materjaliteaduse lahendused alates nanotehnoloogiast kuni looduslike (taastuvate) ühendite kasutamiseni t öötlevas tööstuses . Samuti on ringmajanduse le ülemineku oluliseks osaks robootika, koostootmis platvormid ja tööstusprotsesside digitaliseerimine , linnaelanike tarbimiskäitumine ja –teadlikkus. Ringmajanduse lahendused sõltuvad ka energia ja mobiilsuse valdkon dade kompetentside kasutamisest, ja olulisel määral riigi ja linna tasan d i regulatiivkeskkonnast. Seetõttu on vajalik tihe koostöö ministeeriumi, linna ja kompetentsikeskuste (ülikoolid, erialaklastrid - ja liidud) tasemel . Eesti Maaülikool (EMÜ) Eesti Maaülikool tegeleb järjepidevalt keskkonnaplaneerimise ja jätkusuutlike lahendustega. Keskkondlike aspektide, nagu biomajandus , elustikuuuringud , ökosüsteemiteenused, kliimamuutused, keskkonnakaitse ja –kvaliteet, kõrval tegeleb Maaülikool jätkusuutliku välisruumi planeerimise ja kujundamisega. Meil on võimalik pakkuda erialast ekspertiisi näiteks keskkonnamõjude käsitlemise, maakasutuse muutuste, kaasamise, looduspõhiste lahenduse ( Nature Based Solutions ), välisruumi planeerimise ja kujundamise, säästlike sadeveesüsteemide ning universaalse disaini valdkondades. EMÜ Maastikuarhitektuuri õppetool, kui konkreetne projektist huvitatud allüksus on tegelenud rohealade planeerimise, universaalse disaini, avalike alade kujundamise, haljastu jätkusuutliku majandamise kui ka reaalsete väikseskaalaliste välisruumi sekkumiste efektiivsus e ja mõju uuringutega, mis arvestavad sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja ökoloogilisi iseärasusi, kaasates nendesse protsessidesse erinevaid huvigruppe. Klassikalise avaliku linnaruumi kõrval tegeleb õppetool samuti linnas asuvate vee- ja rohealade mõju uurimisega inimeste tervisele ja heaolule (H2020 projektis BlueHealth ); linna tühermaade vahekasutuse, linnaaedade ja linnapõllumajanduse, linnaruumi kestlikusse auditeerimisega, linnametsade ja teiste rohealade rekreatiivse kasutamise, majandamise, ökosüsteemiteenuste ning väärtuste uurimisega. Õppetooli teadusrühmal on koostöökogemused ja head kontaktid teiste rahvusvaheliste teadusasutustega ning erinevate linnade ja omavalitsustega nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Oleme huvitatud linnaruumi kaasavat, paindlikku ning mitmekesist kasutust võimaldavate keskkonnasõbralike, kliimamuutustega kohandatavate, ringmajandusel põhinevate, välisruumi kasutust muutvate lahenduste analüüsimisest ja arendamisest koos teiste huvitatud osapooltega ja laiema avalikkuse kaasamisest. ​ Tallinna Ülikool (TLÜ) Tallinna Ülikoolis tegeletakse DUT’ga seostuvate linnauuringutega järgnevates keskustes. TLÜ Eesti demog raafia keskusel on pikaajaline kogemus rahvastikuprotsesside uurimisel, mille ühe keskse komponendi moodustab mobiilsus oma mitmesugustes vormides. Linnadesse, eriti suurtesse linnadesse on koondunud enamik riikidevahelise rände tulemusel kujunenud välispäritolu rahvastikust. See tähendab, et just linnad puutuvad kokku rahvastiku mobiilsusest tulenevate väljakutsetega, sh vajadusega lõimida erineva päritoluga sisserändajaid sihtmaa ühiskonda. TLÜ Eesti demograafia keskusel on kompetents panustamiseks DUT mobiilsuse valdkonda eeskätt riikidevahelise rände tulemusena moodustunud rahvastikurühmade demograafilise käitumise (kõik rahvastikutaaste alusprotsessid, tervis, segakooselude moodustumine jms) uurimisega linnakeskkonnas. 2006. aastal loodud Maastiku ja kultuuri keskus (MKK) ühendab sotsiaal- ja humanitaarteadlasi , kes uurivad ühiskonnas toimuvaid muutusi ja kultuuriilminguid maastikes. Keskseks teemaks on ruumilised inimeste ja looduskeskkonna vahelised suhted ja nende avaldumise vormid – nii füüsilises keskkonnas kui selle kuvandites (tekstides, piltidel, kaartidel). Lisaks teadustööle on MKK teadlastel ka sisuline vastu tus magistriõppekava Linnakorraldus eest. Käesoleva partnerlusega on MKK tihedamalt seotud kolme suuremahulise teadusprojekti kaudu, mis on seotud mobiilsuse valdkonnaga linnades, seda nii rände kui ka transpordi vaatepunktis, ent lisavad veel mitmeid linnade transformatsiooni ja kestliku arenguga seotud aspekte: ennekõike jätkusuutliku maakasutus ja infrastruktuuri ning kaasava linnaruumiga seoses. ETAgi rahastusega projekti Maastikuline lähenemine rurbaansusele kaudu uuritakse linna ja maa suhete muutusi mobiilsuse ( mobility ), piiritlemise ( bordering ) ja minevikukäsitluste kaudu, rõhutades lisaks looduslikule ka kultuurilist jätkusuutlikkust. Mobiilsusega transpordi tähenduses tegeleb konkreetselt HERA rahastatud Ü histransport kui avalik ruum Eu r o opa linnades: narratiivid, kogemused ja konfliktid , mis käsitleb ühistransporti kui avalikku ruumi, kus inimesed kohtuvad sotsiaalse mitmekesisusega, kus puututakse kokku ühiskondlike normidega ja tehakse neid ümber. Ühistransport on küll osa linlikust infrastruktuurist ja kestlikust transpordiplaneerimisest, kuid harva mõtestatud kui sotsiaalne ruum, mistõttu selline rahvusvaheline uurimisprojekt. Kaasava planeerimisega tegeleb konkreetselt Interregi projekt Kaasav planeerimine ning integreeritud ja paindlik linnakorraldus , mille eesmärk on tugevdada kolme linnaplaneerimise aspekti: tehnoloogiliste vahendite kasutamist, kaasamist ja ajalist mõtlemist, mis toetavad linnalise säilenõtkuse arendamist. Horisont 2020 projekt Sotsiaalne ja uuenduslik kultuuriturismi platvorm ning selle potentsiaal euroopastamise süvenemisel , eesmärgiga välja kujundada alternatiivne lähenemine kultuuriturismi mõistmiseks ja käsitlemiseks ning edendada ebasoodsas olukorras olevaid piirkondi, käsitleb erinevaid jätkusuuliku arengu dimensioone spetsiifilise mobiilsuse vormi—turismi—kontekstis. 1988. aastal asutatud TLÜ Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse teadlaste sotsioloogiline uurimistöö hõlmab ühiskondlike nähtuste ja sotsiaalsete protsesside võrdlevaid analüüse, käsitledes alati ühe aspektina regionaalset ja sh ruumilist ning elukondlikku aspekti. Üks uurimissuund, mis eriti hästi seondub DUT teemadega, seondub linnasotsioloogia ja keskkonnasotsioloogia traditsiooniliste põhiküsimustega, lõimides muutuste analüüsimisse ühiskonnarühmade elustiilide ja ebavõrdsuse käsitlemise. Selles raamistikus pakub DUT seisukohalt kahtlemata huvi International Social Survey Project ( www.issp.org ) konsortsiumi korraldatud üleilmsete statistiliselt esinduslike võrdlevate küsitlusuuringute sari, kus regulaarselt käsitletakse arvamusi ja elulaade nende piirkondlikus ja linna-maa erinevuses ning mille üks kordusuuringute moodul, mis on kavandatud läbi viia 2020-2021 aastatel, on pühendatud kitsamalt elukeskkonna küsimustele. Teine, vahetult DUT algatusega haakuv uurimisvaldkond keskendub linnakeskkonnas toimivate innovatsioonide sh ringmajanduse algatuste, nt sõidujagamine, majutuspakkumine, kullerteenused käsitlemisele, kus uurimissuuna fookuses on valdkonnas tegutsejate vaade. Fookusse on võetud uute töövormide rakendamise ja levikuga seonduv, sh nii sellega kasvava ebavõrdsuse kui selle tasalülitamise mehhanismide mõistmine. Samuti leiab käsitlust linna kui elu- ja tarbimiskeskkonna muutumine uute teenuste levides, seda nt funktsionaalse tsoneerimise osas. Käimasolev rahvusvaheline uurimisprojekt Horisont 2020 raames " PLUS: Platform Labour in Urban Settings " (Platvormitöö linnakeskkonnas: õiglus, heaolu, areng, vt https://project-plus.eu/ ) loob täiendavaid võimalusi võrdlevaks lähenemiseks seitsmes Euroopa linnas. Projekt vaatleb konkreetsemalt ringmajanduse mõju töö olemusele, heaolule ja sotsiaalkaitsesüsteemidele, arvestades, et veebipõhistel platvormidel tuginev ringmajandus on esile kerkimas strateegilise sektorina nii digitaalsete tehnoloogiate, investeeringute kui uute töökohtade loomise aspektist. Projekt pakub neist muutustest ülevaate, arendades välja uudse lähenemise, mis käsitleb just linnakeskkonda kui keskset dimensiooni, mille kaudu analüüsida ja hinnata muutuste sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning kujundada kaasavamaid poliitikaid. See kogemus loob hea pinna, mille najalt panustada kõigisse DUT partnerluse valdkondadesse, kuid eriti valdkonda 3) jätkusuutlik maakasutus ja infrastruktuur (nt linnapiirkondade arengutega seotud riskidega tegelemine ja nende maandamine) ning 4) kaasav linnaruum (nt avaliku linnaruumi arengud erinevate huvigruppide huvides, teadmispõhised otsustamissüstemid ). Eesti Kunstiakadeemia (EKA) Arhitektuuri ja linnaplaneerimise juures too me esile teadmised linnaplaneerimise valdkonnas ja ruumiloomega seotud kogemused, mis tegelevad kvaliteetse ruumi ja elukeskkonna disainimise ja sellega seotud külgnevate teemade ning linnaruumi ja selle erinevate ruumiliste osiste analüüsiga. Olgu selle kinnituseks viimasel kolmel aastal toimunud uurimisprojekt “Lõpetamata linn”, mille fookuses tulevikuvisioonid ja jätkusuutlikud ruumilised stsenaariumid Tallinna näitel. Uurimistöö keskendub kuuele suuremale teemale: planeerimispraktikad, linna struktuur, linna tihedus, linna piir, suur infrastruktuur linnas ning linna iseloom. Täpsemalt on vaatluse all modernismi pärandiga seotud elukeskkond ehk nn. magalate rajoonid, kus koostöös Harvard GSD’ga vaadeldakse täpsemalt Lasnamäe ruumilist olukorda ning selle potentsiaali. Paralleelselt toob uurimus esile segregatsiooniprotsessid linnaruumis ning ruumilise planeerimise mõju antud teema käsitlemisel. Eelnevast teemast kasvab omakorda välja polütsentrilise linnaruumi analüüs Tallinna näitel ning lokaalsete linnakeskuste tähtsus sidusa, põlvkondade ülese ja jätkusuutlikku elukeskkonna loomisel ja selle pikemaajalisel kujunemisel. Vaatluse all on ühiskonna vananemise temaatika, üksinduse teema, universaalse disaini printsiibid. Linna elukeskkonna kvaliteedi aspektist tegeleb uurimisprojekt rohe- ja ka sinivõrgustiku rolli ja selle paiknemisega linnaruumis. Antud peatükis keskendutakse linnalistele ökosüsteemidele, kus rohevõrgustiku kontekstis omavad tähtsust erinevad ruumitüpoloogiad—linnametsad, pargid, kalmistud, puiesteed, aga ka tühermaad, haljastatud katused, privaatsed aiamaad jms. Toimiv rohevõrgustik toetab nii otseselt kui kaudselt kogukondi, elavdab majandust ning aitab leevendada kliimamuutusi. Linna rohe- ja sinivõrgustikul on oluline roll ka inimeste vaimse ja füüsilise tervise hoidmisel. Andmepõhine planeerimine on eraldi osa Lõpetamata linna uurimisprojektis. Seda teemat toetab 3DLabori (tegutsenud aastast 2005) tegevus, mille üheks suunaks on arhitektuursete ja ehituslike parameetrite side andmekogudega ning linnade ja regioonide analüüs seoses ruumiliste protsesside ja keskkonnaga. Antud suunal on teostatud väiksemaid uurimusi, mis tegelevad liikumisanalüüside ja asustustihedusega. Uurimuse viimane osa käsitleb vahealade tähtsust ja selle disainimise olulisust jätkuvas urbaniseerumise protsessis. Seda analüüsitakse koos infrastruktuuri kõikide potentsiaalsete osistega, mis toetavad linnaruumi sidusat ja jätkusuutlikku stsenaariumi. Siinkohal too me esile ka projektid, mis on tegelenud aastaid töö ja elukeskkonna uute ruumiliste suhetega, mis oma nihetega mõjutavad ruumiloomet ja linnaplaneerimise protsesse laiemalt. Hetke aktuaalsed uurimusteemad on seotud suurte infrastruktuuriga seotud ettevõtetega ja nende hallatavate territooriumite mõjuga linnaruumile. Neist esimene projekt tegeleb Eesti Raudtee võrgustiku ja selle alla jäävata aladega, millede roll linnaruumis on teisenemas. Muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonnas too me esile uurimisprojekti "Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine", kus vaadeldakse turismi ja eriti massturismi mõju kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel ja planeerimisel. Projekti toetab Tallinna Sadam, kui teine oluline infrastruktuuri haldaja Tallinnas. Uurimistöö eesmärk on analüüsida üha kasvava turismi mõju kultuuripärandile ning otsida lahendusi kuidas väärikalt, väärikust ja väärtusi hoides tutvustada ja edendada Tallinna vanalinna kui UNESCO maailmapärandit. Projekti peamine eesmärk on leida lahendusi turistide logistika parandamiseks, uute toodete ja teenuste arendamiseks, sadama ja vanalinna vahelise linnaruumi paremaks ühendamiseks ning Tallinna kui turismisihtkoha tutvustamiseks. Lisaks on Muinsuskaitse ja restaureerimisega seotud tihedalt säästva arengu ja ringmajandusele suunatud põhimõtted, mis ennekõike soodustavad olemasoleva pärandi taas- ja uuskasutust, tuues nt uue funktsiooni kaudu nii hooned kui ka kunstiteosed uuesti käibesse. Kestlik hoonestatud keskkonna strateegia algab olemasoleva keskkonna väärtustamisest, selle säilitamisest ning päädib selle taaskasutamisega. Muinsuskaitsel ja restaureerimisel on võtmeroll ajalooliselt väljakujunenud keskkonna nutikal, sh minimaalse keskkonnamõjuga arendamisel väärtusliku elu- ja kultuurikeskkonnana. Tartu linn Tartu linna eesmärk on vähendada linna ökoloogilist jalajälge keskkonnateadlikuma käitumise, taastuvenergia kasutamise ning -tootmise ja kaasaegse tehnoloogia rakendamise kaudu. Tartu Linnavalitsus on osalenud erinevates välisprojektides , sh teadus- ja arendustegevusega seotud projektides. Nutika ja energiasäästliku linnakeskkonna seisukohalt olulisemate rahvusvaheliste projektide seast võiks esile tuua SmartEnCity ja ZCC: Zero Carbon Cities , milliste raames luuakse nutikas linnaosa, tegeletakse hoonete energiasäästlikkuse parandamisega ja arendatakse uuenduslikke lahendusi süsinikuemissioonide vähendamiseks kaugjahutuses , kaugküttes, transpordis, tänavavalgustuses ja teistes valdkondades. DUT partnerluse kolm valdkonda – energia, mobiilsus ja ringmajandus haakuvad väga hästi Tartu eesmärkidega. DUT fookus inimsõbraliku linnakeskkonna loomisele ja andmepõhisele planeerimisele avalike teenuste disainimisel ning avaliku taristu arendamisel on just see, millega Tartu linn on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud. Kõige sellega kaasneb ka linnakodanike teadlikkuse tõstmine, tarbimisharjumuste muutumine ja uute lahenduste kasutusele võtmine. Rahvusvahelistes võrgustikes ja välisprojektides osalemine võimaldab õppida partnerlinnade kogemusest ja aitab kaasa linnakeskkonna teadus(andme)põhisele arendamisele. Lisaks mitmetele projektidele on Tartu linn olnud aktiivselt seotud ka EL uue raamprogrammi linnateemalise missiooni arendamisega. Senistele kogemustele toetudes näeme suurt potentsiaali temaatilistes projektides ja võrgustikes osalemisel ning toetame riigi tasandil liitumist uue raamprogrammi linnastumisteemalise partnerlusega. Nimetatud võrgustik loob Eesti linnadele uued võimalused arenguks ja rahvusvaheliseks koostööks. Tartu on algatanud Eesti Tarkade Linnade Klubi ning on huvitatud, et DUT partnerluse poolt pakutavad osalusvõimalused jõuaks võimalikult laia linnade ringini Eestis. Tallinna linn Tallinn tahab teha koostööd; julgeb ja tahab katsetada, olla innovatsioonikeskus, kes teeb ülikoolidega tihedalt arenduskoostööd, kujundades oma tegevusi ja poliitikaid teadmiste ja tõenduspõhiselt. Tallinna linnal on juba täna koostöölepingud kõikide Eesti ülikoolidega. Koostöö spekter on lai, hõlmates nii üliõpilaste praktikat linnaasutustes, koostööd Horizon 2020 projekti FinestTwins elluviimisel, ühiste Horizon 2020 projektitaotluste ettevalmistamist, ning Tallinna linna ja Tehnikaülikooli Taltech City koostöölepingu raames targa linna professuuri loomist koostöös Mainor Ülemistega. Koos ülikoolidega ning ka teiste partneritega on linn teinud viimaste aastatel kümneid teadus- ja arendusprojekte. Koostöö toimub ka rahvusvaheliselt läbi erinevate projektide. Käesoleval hetkel osaleb Tallinn kokku viies Horisont 2020 rahastatud projektis, mille kogutoetuse maht on linnale ca 1, 72 miljonit eurot (millele lisandub PCP-projekti spetsiifikast tulenevalt ca 93 tuhat eurot omafinantseeringuks). Näitena paljudest võiks tuua isejuhtivate sõidukite katsetamise pilootprojektid koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) ja TalTech´ga , MKMiga koostöös valmivat Tallinna 3D kaksikut, Horisont 2020 rahastatud projekti AI4Cities, kus Tallinn koos teiste Euroopa linnadega valmistab ette innovatsioonihankeid transpordi ja energia valdkondades, eesmärgiga saavutada võetud kohustused CO2 heite vähendamiseks ning 3D maa-aluste tehnosüsteemide kaardistamise projekt. Tallinna uus arengustrateegia eelnõu näeb ette, et 2035 aastaks on Tallinn läinud üle ringmajandusele, teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, vähendades jäätmeteket ning olles tunduvalt kliimaneutraalsem ja ressursitõhusam. Energiaallikate kombineerimine, energiaühistute loomine, rohetaristute arendamine, energiasäästlike lahenduste kasutamine, kasutusele võetud uudsed soojustehnoloogiad ja vähese heitmega energiakandjad on vaid üksikud näited meie ees seisvatest väljakutsetest, mille lahendamiseks on vaja integreeritud lahendusi ning kõigi sektorite panust ja teadmisi. Peame DUT partnerlust unikaalseks ja Tallinna jaoks oluliseks just seetõttu, et see lähtub jätkusuutliku arengu põhimõtetest ning toetab holistilist , süsteemset lähenemist ning sektoriülest koostööd linnade ees seisvate väljakutsete lahendamisel ning EL roheleppe- ning energia – ja kliimaeesmärkide eluviimisel. Loodame, et riik kaalub selles osalemist ühena teadus- ja arendustegevuse programmidest.