Kiri

Riigikantselei Teie 12.06.2020 nr RK/20-0759/-1K [email protected] Kuupäev digitaalallkirjas nr 1-12/1322-2 Eesti 2035 eelnõu ettepanekud Kultuuriruum, elukeskkond ja kultuuriline mitmekesisus on Eesti kultuuri säilimise ja arengu seisukohalt kriitilise tähtsusega, Eesti 2035 pöörab neile teemadele ka märkimisväärselt tähelepanu. Soovime teemade käsitlust läbi terve dokumendi aga ühtlustada ja konkretiseerida, seetõttu palume Eesti 2035 dokumendis täpsustada nendega seotud aspekte vastavalt lisatud kommentaaridele. Allpool on lisatud olulisemad ettepanekud, millega palume arvestada. Detailsemad kommentaarid materjali paremaks käsitlemiseks edastame Riigikantseleisse lisaks ka e- posti teel. Ettepanekud Eesti 2035 arengustrateegia eelnõule: Esitame ettepaneku asendada Eesti 2035 dokumentides läbivalt mõisteühend „ruum ja liikuvus“ tunduvalt laiemate mõistetega „kultuuriruum ja elukeskkond“. Oleme sellekohase ettepaneku esitanud ka juba arengustrateegia koostamise eelmistel etappidel. Mõistet on kasutatud juba eelnõu lk 11 aga lk 17, 21, 25 ja lisades 1 ning 2 on kasutusel endiselt uuendamata mõiste. Lk 6 teeme ettepaneku asendada lause „Murettekitav on suurenev lastetus." sõnastusega „Murettekitav on madal sündivus, sealhulgas suurenev lastetus.". Lk 7 palume lisada lausesse „Tervisekaotust põhjustavate riskitegurite ja -käitumise eesotsas on Eestis kõrge vererõhk, tasakaalustamata toitumine, nikotiini ja tubaka tarvitamine, liigne kehakaal, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine.“ olulise riskiteguri „vähese füüsilise aktiivsuse“. Lk 8 palume asendada lause „Ühiskonna sidususe alus on ühtne Eesti identiteet, mis põhineb põhiseaduslike väärtuste jagamisel ja ühtekuuluvustundel, enese teadlikul määratlemisel Eesti ühiskonna liikmena ning ühiskonnas kehtivate normide ja seaduste austamisel.“ sõnastusega „Ühiskonna sidususe alus on ühtne Eesti identiteet, mis põhineb põhiseaduslike väärtuste jagamisel, ühtekuuluvustundel ja ühtsel kultuuriruumil, enese teadlikul määratlemise Eesti ühiskonna liikmena ning ühiskonnas kehtivate normide ja seaduste austamisel.“ Lk 8 palume lisada: „Eesti üldharidus- ja kutseõppeasutuste õppekeel on eesti keel“. Eesti keele roll kõrgharidus-teaduskeelena säilib ja seda toetavad spetsiaalsed riiklikud programmid. Lk 8 on kasutatud kahes kohas terminit „mitte-eestlased“. Palume see asendada terminiga „teisest rahvusest inimesed“. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Palume lisada lk 9 lausesse „Ettevõtluses tuleb suuremat rõhku panna keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ja ärimudelitele ning kohalike ressursside ja teisese toorme suuremale ja keskkonnahoidlikule väärindamisele.“ viite „ringmajanduse põhimõtted“, kuna tehnoloogiate ja ärimudelite kõrval on olulised ka riigihangete vastav korraldus, tarbijakäitumise suunamine ja kohalikud algatused, mis soodustavad toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmist, korduskasutamist, jäätmetekke vältimist. Lk 10 toodud looduskaitse tegevuste kõrval tuleks täiendavalt osutada võimalusele arendustegevusega kaasa aidata ka elurikkuse eesmärkide saavutamisele: Palume lõiku täiendada sõnastusega: „Arendustegevuste kavandamisel nähakse looduskeskkonnas väärtuslikku ühisressurssi ning pakutakse lahendusi elurikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks.“ Lk 11 esimeses lõigus juhime tähelepanu, et võimalus osaleda kultuurielus ei väärtusta mitte ainult elukeskkonda vaid ka inimelu ja ühiskonda. Teeme ettepaneku lauset täiendada, lisades sellele: „…võimalus osaleda kultuurielus tõstab elukvaliteeti, muudab elukeskkonna väärtuslikuks ning toetab kogukondlikku tegevust.“ Lk 11 teise lõigu esimene lause palun sõnastada esimene lause nii: „Inimeste heaolu ja Eesti kultuuri kestmise huvides on oluline pöörata tähelepanu eri kultuurivaldkondade kättesaadavusele ja osalusvõimalustele üle terve Eesti ning üle ilma rahvuskaaslaste kogukondades.“ Leiame, et kultuuriruum oleks rikas, peavad olema esindatud erinevad kultuurivaldkonnad. Neid peab olema võimalik viljeleda. Lause uuel kujul hõlmab ka lugemisvara jmt. Leiame, et lk 11 lause „Sarnaselt kultuuriruumiga peab ka elukeskkond olema väärtuslik“ on olemasoleval kujul sisutühi. Teeme ettepaneku see asendada lausega: „Väärtusliku elukeskkonna lahutamatu osa on nii privaatne kui ka avalik ruum.". Sama lõigu viimases lauses juhime tähelepanu, et ruumiandmetest ja nutiteenustest üksi on vähe paremate ruumiloome otsuste langetamiseks ja vaja on eeskätt tõsta ruumipädevust. Teeme ettepaneku muuta lauset: „Paremate ruumiloome otsuste tegemiseks tuleb ühiskonnas läbivalt tõsta ruumipädevust, mida toetavad kvaliteetsed ruumiandmed ja nutikamad teenused.“ Palume asendada lk 12 lause: „Ka väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosus ühiskonnas väheneb, kui on tagatud muu hulgas tugev, sidususele kaasa aitav kultuuriruum ning suhtlemist toetav avalik ruum.“ lausega: „Ühiskonnas leviv polariseerumine suurendab väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosust. Väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosuse vähendamiseks tuleb tagada tugev ja sidususele kaasa aitav kultuuriruum ning suhtlemist toetav avalik ruum.“ Lõigus võiks otsesemalt tuua esile ka kultuurisuhete rolli - julgeoleku tagamisel on oluline roll Eesti rahvusvahelise maine ja tuntuse kasvul, millele aitab kaasa kultuuridiplomaatia, kultuurikoostöö ning hariduse ja teaduse rahvusvahelistumine. Juhime tähelepanu, et lk 12 kasutatud „valitsusasutuste“ termin jätab kõrvale näiteks avalik-õiguslikud ja riigiasutused, mis pole valitsusasutused. Samas on nende roll avalike teenuste arendamise puhul samavõrd oluline. Teeme ettepaneku asendada see mõistega „Eesti riigi asutused“. Palume täiendada lk 15 lauset väljendiga „kvaliteetne“ ning kuvada arengudokumendis kujul: „Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada.“ Lk 16 palume lisada peale esimest lauset järgmine fraas: „Kõik Eesti inimesed jagavad ühist kultuuriruumi ja tunnevad ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest või kultuuritaustast.“ Lk 16 teises lõigus palume lauset täiendada „Iga inimene, kogukond ja vabaühendus saab ja tahab ühiskonna- ja kultuurielus kaasa lüüa ja koostööd teha“. Lk 16 majanduse peatükki võiks lisada tootlikkuse kõrval ka põhimõtte, et majandus võiks pakkuda võimalusi mõtestatud tööks laiemas ühiskondlikus kontekstis. Ettepanek lisada näiteks täiendus: „Eesti majandus pakub kõigile mitmesuguseid võimalusi mõtestatud tööks, mis väärtustab inimest ja tõstab ühiskonna heaolu“. Majanduse peatüki kolmandasse lõiku palume lisada ka kultuuripärandi väärtustamise: „Kultuuripärandi väärtustamine ja kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega.“ Lk 17 esimest lauset palume muuta nii: „Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõikide inimeste eneseteostuse vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt inimkeskseid lahendusi, mis toetaks inimsuhete arengut sh kvaliteetse ruumi põhialuseid ja universaalse disaini põhimõtteid, et tagada nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus.“ Selline lähenemine sisaldab enam ambitsiooni ja lähtub ruumi planeerimisel inimeste vajadustest ja soovidest, st inimesi võimestades. Palume elukeskkonna peatükki lisada ka ruumipädevuse tõstmise vajadus näiteks sõnastuses: „Elukeskkonna ja ruumiotsuste läbimõeldumat kujundamist toetab ruumipädevuse tõstmine ühiskonnas läbivalt. Ruumipädevuse edendamisega kasvab asjatundlikkus ja vastutusvõime ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel.“ Lk 20 ja 33 on viited STEAM ainetele. Teeme ettepaneku kasutada tekstis uuemat akronüümi MATIK, mis on kasutusel Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilistes dokumentides. Lk 21 palume kasutada eesmärgi „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ja vähendame riskikäitumist“ sõnastuses elukeskkonna viite juures osastavat käänet. Samuti palume kasutada laiemat mõistet „elukeskkond“ lause teises pooles. Palume täiendada ka tervisliku elustiili valikute nimistut tuues tasakaalustatud toitumise ja piisava füüsilise aktiivsuse juures ära ka viite kultuuritegevustes osalemisele ning vaimsele heaolule. Paluma lisada ka liikuvuse aspekt füüsilise liikumise valikute tegemiseks. Juhime tähelepanu, et vaimse tervise toetamise ja füüsilise ning vaimse vägivalla vähendamise lõik keskendub praeguses sõnastuses pigem tagajärgedega tegelemisele. Näeme, et ennetustegevust tuleks käsitleda laiemalt kui konkreetsete programmide põhiselt. Palume lisada: „Ennetustegevus toimub läbi huvitegevuses osalemise igapäevaselt. Seepärast on äärmiselt vajalik osa ennetustööst pidev kaardistus ja seire huvitegevuse ja selle kättesaadavuse võimalustest konkreetses piirkondades. Näeme vajadust ennetustöö alaste pädevuste arendamiseks kõikidele huvitegevusega tegelevatele juhendajatele, treeneritele ja õpetajatele.“ Lk 23 teeme ettepaneku täiendada digitehnoloogiate integreerimise vajadust laiendades organisatsioonide ringi: „...ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide digitaliseerimist ja automatiseerimist...“. Leiame, et teenuste pakkumisega ning ettevõtlusega riigis ei tegele ainult ettevõtted, innovatsiooni vajavad kõik olenemata tegevusvormist. Samal leheküljel erivajaduste inimeste heaolu parandamise peatükis palume asendada „ligipääs kultuursündmustele“ täpsustusega „ligipääs kultuuri- ja spordisündmustele“. Lk 24 palume lisada ringmajanduse põhimõte kasutuselevõtu lõiku ringdisaini abil loodavate võimalustega täiendades lauset: „…soodustame jätkusuutlike tootmis- ja tarbimismudelite ning ringdisaini põhimõtete kasutuselevõtmist.“ Soovime lisada lk 25 digikultuuri rolli esile toova lause: „Parandame digikultuuriruumi, võttes kasutusele tehnoloogiaid, mis tõstavad digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteeti, mitmekesistavad äriteenuseid, loovad väärtust erinevatele sihtrühmadele, avavad uusi turge, hõlbustavad digisisu uus- ja ristkasutust, eksporti ja otsesidemeid tarbijatega.“ Lk 25 palume täiendada lauset: „Avaliku ruumi planeerimisel juurutame seniselt laiemalt turvalise ruumi loomise põhimõtteid, et soodustada ohutut ja turvalist käitumist, ning toetame ruumilahendusi, mis suurendavad kehalist aktiivsust, toetavad tervist ning tagavad ligipääsetavuse.“ lisades sellele „...kehalist aktiivsust ja tervist toetavat käitumist, ...“. Lk 26 pakume välja investeeringute pika vaate käsitlemiseks olemasoleva asemele sõnastuse: „Investeeringuotsuste aluseks on pikk vaade, mis toetab ringmajanduse põhimõtteid ja tagab, et investeeringud haridusse, tervishoidu ning teadus- ja arendustegevusse tõstavad kõigi elatustaset. Investeeringud läbivad ühtse hindamise ja need paigutatakse pingeritta, et saaks teha tulemuslikumaid ja mõjusamaid juhtimisotsuseid. Parandame investeeringuprojektide ülest seiret, et varakult tuvastada võimalikke projektide kallinemisi ning muid riske. Tugevdame investeeringute fiskaalsete riskide juhtimist.“ Lk 26 toodud lause „Avalike teenuste kujundamisel muudame kasutajakogemuse maksimaalselt lihtsaks ja inimest toetavaks (sh pakkudes eestikeelset kasutajatuge) ning viime teenused võimalikult palju taustal toimivaks ja etteaimavaks.“ Ettepanek täiendada sulgudes fraasi „sh pakkudes kasutajatuge eesti ja vajadusel teistes enamlevinud (vene, inglise) keeltes“. Leiame, et riigi avalikud teenused võiksid võimalusel kättesaadavad ja mõistetavad ka mittekodanikele (näiteks e-residendid jt). Ettepanekud tegevuskava eelnõule lisa 1 Oskused ja tööturg: Punkti „Formaalhariduse lõimimine mitte- ja informaalse õppega“ juures palume täiendada alapunkti „väljaspool formaalharidust (nt noorsootöös ja Kaitseväes) omandatud teadmiste ja oskuste arvestamine formaalhariduses“ tuues eraldiseisvana välja „huviharidus“. Leiame, et huvihariduse mõistet tuleb käsitleda läbivalt lisaks noorsootööle, mis on suunatud ainult noortele ja millise mõiste kasutamine ei ole läbivalt ühtne. Palume seda teha ka antud lõigu viimases alapunktis. Punktide “Parandame kõrghariduse kvaliteeti ja tõhustame selle rahastamist“ ja „Loome talendisõbraliku keskkonna“ alla palume sõnastada alapunktid, mis rõhutavad ka loomealade arendamise olulisust nt regionaalsete kolledžite loomisel või talendipoliitika rakendamisel. Tervis ja sotsiaalkaitse Palun punktis „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning pikaajalise hoolduse süsteemi“ toodud väljendi „ligipääs kultuurisündmustele“ asendada täpsemaga „ligipääs kultuuri- ja spordisündmustele“. Majandus ja kliima: Palume täiendada punkti „Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks“ lisades lisaks ettevõtetele ka „asutused ning organisatsioonid“, kes pakuvad samuti ühiskonnas teenuseid ja peaksid olema teadus-arendustegevuste ja innovatsiooni edendamise fookuses. Samuti vastavalt täiendada punkti „Ulatuslikum digitaliseerituse ja automatiseerimise (sh robotid) kasutuselevõtt ettevõtetes“. Palume täiendada punkti „Välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia võimekuse uuele tasemele viimine (sh keskendumine teadmistemahukatele ettevõtetele)“ alapunkte, tuues esile kultuuridiplomaatia rolli ja lisada kaasvastutajana Kultuuriministeerium. Punkti „Võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted“ alapunkti „esmast tooret vähendavate ja teisese toorme kasutust suurendavate tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtt, et luua lisandväärtust kord juba ammutatud ja majanduses olevast toormest“ palume täiendada, lisades ringdisaini meetodi: „… tootmis- ja tarbimismudelite ning ringdisaini põhimõtete kasutuselevõtt, et …“. Ruum ja liikuvus: Palume ümber muuta mõisteühend „ruum ja liikuvus“ nii pealkirjas, kui tekstis kasutades „kultuuriruum ja elukeskkond“. Palume lisada punktile „Tagame elujõulise kultuuriruumi“ alapunkti sõnastuses „uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, mis tõstavad digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteeti, mitmekesistavad äriteenuseid, loovad väärtust erinevatele sihtrühmadele, avavad uusi turge, hõlbustavad digisisu uus- ja ristkasutust, eksporti ja otsesidemeid tarbijatega.“ Palume täiendada punkti „Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ lisades alapunkti „läbivalt ühiskonnas ruumipädevuse tõstmine“, vastutajad: RM, KUM, MKM, KEM. Riigivalitsemine: Dokumendis on ettepanek ühiskonna teadusmahukust mõõta mõõdikuga „doktorikraadiga inimeste osakaal 25-64-aastastest“. Leiame, et see on problemaatiline näidik, sest ei mõõda kõrgelt haritud inimeste rakendatust ühiskonnas. Pigem tuleks vaadata doktorikraadiga inimeste hõivet (nt avalikus sektoris, ettevõtluses jne) ja teadustöö sidumist ühiskonna juhtimise (teadmistepõhine poliitika kujundamine ja rakendamine) ning majandustegevusega. Palume kaaluda selle kasutamist. Teeme ettepaneku täiendada punkti „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ alapunktiga „investeeringute pika vaate loomine“ vastutajateks RM, RK ja erinevate taristuvõrkude põhivaldajatest ministeeriumid. Mõõdikute eelnõu lisa 2: Palume täiendada lisa 2 „Mõõdikute“ dokumendi esimest lõiku, lisades, et andmed avaldatakse võimalusel ka rahvuse või emakeele lõikes. Seletuskirja eelnõu: Seletuskirja lk 4 toodud joonisel nr 1 on visuaalselt kujutatud riigi strateegilise planeerimise raamistikku alates 2021. aastast. Kahuks ei ole joonisel toodud laialpõhjalise kaasamise ja Riigikogus kinnitatud poliitika põhialuste dokumente, milledest lähtuvad mitmed olulised valdkonnad on poliitikate väljatöötamisel. Vabariigi Valitsuse määruse „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ (vastu võetud 19.12.2019 nr 117) § 1 „Valdkonna arengukava ja programmi lähtealused“ lõige (5) määratleb, et „valdkonna arengukava ja programmi eesmärgid ning nende mõõdikud koos tulemusvaldkonna eesmärkidega moodustavad strateegilise planeerimise raamistiku, mis on aluseks eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel“, lõige (1) aga sätestab, et „valdkonna arengukavas ja programmis lähtutakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse kinnitatud Eesti pikaajalistest strateegilistest sihtidest ning toetatakse nende saavutamist“. Leiame, et Riigikogus kinnitatud poliitika põhialused määratlevad alused paljude oluliste valdkondade poliitika kujundamisele ja elluviimisel ning need oleks vaja joonisel täpsuse mõttes kuvada. Palume täiendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Merle Männik 6282255 [email protected]