Ministeeriumid
05.08.2020 nr 1-4/20/2946-2
Keskkonnaministri määruse „Metsise
püsielupaikade kaitse alla võtmine”
muutmise eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse
„Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” muutmise eelnõu koos seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: 1. Metsise püsielupaikade määruse eelnõu
2. Metsise püsielupaikade määruse seletuskiri
3. Metsise püsielupaiga kaart
Marju Erit, 5649 6373
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
KESKKONNAMINISTRI
MÄÄRUS
Tallinn 2020 nr
Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1
„Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmineˮ muutmine
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruses nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla
võtmineˮ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 2 punkti 7 muudetakse järgmises sõnastuses:
„7) Kiikla, Alutaguse vallas Arvila ja Kiikla külas;ˮ;
2) paragrahvi 4 lõiget 6 muudetakse järgmises sõnastuses:
„(6) Liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena võib püsielupaiga
valitseja lubada sihtkaitsevööndis alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamist
1. septembrist 31. jaanuarini, loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimist ja veerežiimi
taastamist.ˮ;
3) paragrahvi 4 lõiget 7 muudetakse järgmises sõnastuses:
„(7) Piiranguvööndis, välja arvatud Kiikla püsielupaigas, kus uuendusraied on keelatud, on
lubatud lage- ja turberaie 1. septembrist 31. jaanuarini, kusjuures raielangi suuruse ja kuju puhul
tuleb arvestada järgmiste piirangutega:
1) lageraie korral ei tohi langi suurus ületada 1 hektarit ja laius 30 meetrit;
2) turberaie korral ei tohi langi suurus ületada 2 hektarit.ˮ;
4) lisatakse § 5 järgmises sõnastuses:
„§ 5. Määruse rakendamine
Enne Kiikla püsielupaiga kaitse alla võtmist antud kaevandusloa nr KMIN-055 alusel on
lubatud allmaakaevandamine Kiikla püsielupaiga piiranguvööndis.ˮ;
5) määruse lisas asendatakse Kiikla püsielupaiga kaart käesoleva määruse lisas 1 esitatud
kaardiga. 1
§ 2. Muudatuste põhjendused
Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 4. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 23. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/42
algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud
käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 5. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris.
2
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnaametis.
Rene Kokk
Keskkonnaminister Meelis Münt
Kantsler
Lisa 1. Kiikla püsielupaiga kaart
Keskkonnaministri määruse
„Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” muutmise eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõikele 2 kehtestab keskkonnaminister
kaitsealuste liikide püsielupaikade piirid ja kaitsekorra. Eelnõukohase määrusega muudetakse
metsise (Tetrao urogallus) elupaiga kaitseks Ida-Viru maakonnas Mäetaguse vallas (praegu
Alutaguse vald) Kiikla külas moodustatud Kiikla püsielupaiga kaitsekorda ja tsoneeringut.
Lisaks võimaldatakse metsise elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena
kõikides metsise püsielupaikades veerežiimi taastamist.
Keskkonnaamet saatis 4. jaanuari 2019. a kirjaga nr 7-4/19/126 Keskkonnaministeeriumile kaitse
alla võtmise ettepaneku ja väljatöötamiskavatsuse Kiikla metsise püsielupaiga välispiiri ja
tsoneeringu muutmiseks (edaspidi VTK). VTK sisaldas ettepanekut muuta olemasoleva Kiikla
metsise püsielupaiga kaitsekorda ning laiendada seda nii, et püsielupaik hõlmaks seni kaitseta
Linnassaare soo metsise mänguala ja elupaiga ning selle osa Kiikla metsisemängust, mis jääb
praegu püsielupaigast välja. Lisaks on vaja keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusesse
nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmineˮ (edaspidi metsise määrus) lisada Kiikla
metsise püsielupaigas maa-alust kaevandamist lubav rakendussäte enne metsise püsielupaikade
moodustamist välja antud kaevandamisloa nr KMIN-055 alusel. Liikide kaitse ja võõrliikide
ohjamise planeerimise komisjoni 29. märtsi 2019. a otsuse alusel arvas Keskkonnaamet
kavandatavast Kiikla püsielupaigast välja kõik eramaad. Keskkonnaminister algatas 23. jaanuaril
2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/42 vastava haldusmenetluse, kusjuures selle käskkirja alusel tuleb
metsise määruse muutmisel arvestada ka vajadust viia ellu LIFE programmi rahvusvahelises
projektis LIFE15 CCM/DE/000138 „Põhja-Euroopa madaliku rikutud soode taastamine CO2
emissiooni vähendamiseksˮ kavandatud tegevusi Suursoo püsielupaigas.
Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti liigikaitsebüroo juhataja
Marju Erit (tel 5649 6373, e-post
[email protected]), kes on eelnõule koostanud
2019. aastal ka ekspertiisi1. Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna
jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post
[email protected]), keeleliselt
toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Püsielupaiga kaitse alla võtmise (püsielupaiga laiendamise ja kaitsekorra muutmise)
eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele ning otstarbekus
Vastavalt LKS §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus,
tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest
lepingutest tulenev kohustus. Metsise Kiikla püsielupaiga kaitse all hoidmise ja laiendamise
eelduseks on selle liigi ohustatus ja rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus.
1
Väljatöötamiskavatsus ja ekspertiis Kiikla metsise püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringu muutmiseks.
Kättesaadav Keskkonnaametis.
1
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel kuulub metsis nii 2008. kui ka 2019. aasta
hinnangu alusel kategooriasse „ohualdis” (vulnerable). Metsis kuulub II kaitsekategooria
kaitsealuste loomaliikide hulka (Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määrus nr 195 „I ja II
kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loeteluˮ), mille vähemalt 50% teadaolevate ja
keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitse tuleb looduskaitseseaduse § 48 lõike 2
kohaselt tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade
kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest.
Metsis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25; edaspidi ka linnudirektiiv) I lisa loendis.
Metsise kaitse on Euroopa Liidu liikmesriikidele (sh Eestile) kohustuslik ja sellest tulenevalt
peavad riigid kasutusele võtma vajalikke meetmeid, mis takistavad elupaikade hävimist,
saastamist ja lindude häirimist nii sees- kui ka väljaspool nende kaitseks loodavaid alasid.
Metsise Eesti asurkonna seisund on otseselt seotud naabermaade metsise seisundiga: Lätis on
metsis 2018. aastal hinnatud kategooriasse „kriitilises seisundisˮ (CR) ning Venemaa Euroopa
osas oli arvukuse trend negatiivne aastatel 2000–2013. Seetõttu on oluline kehtestada
olemasolevates metsise püsielupaikades tõhus kaitsekord, mis tagab metsise elupaikade säilimise
ja lindude häirimatuse, ning elupaikade sidusus.
Metsise kaitse tegevuskava2 kohaselt on vajalik püsielupaikade kaitsekorralduses järgida
kohanemisvõimelise looduskaitsekorralduse põhimõtteid, ehk võtta arvesse muutuvaid
looduslikke olusid ja paranenud teadmisi ning vastavalt sellele korrigeerida nii püsielupaikade
kaitsekorda kui ka vajaduse korral piire ja tsoneeringut.
Lähtuvalt riikliku seire aruannetest3 ja kaevandamisloa KMIN-055 realiseerimisest on vajalik
laiendada Kiikla metsise püsielupaika Linnassaare soo metsise elupaika, korrigeerida
püsielupaiga välispiiri Kiikla metsisemängu asukoha muutuse tõttu ning tsoneerida püsielupaik
osaliselt piiranguvööndisse. Kuigi riikliku seire aruanne soovitab laiendada Kiikla nihkunud
metsisemängu asukohta sihtkaitsevööndit, on otstarbekas kehtivat kaevandusluba nr KMIN-055
arvestades tsoneerida Kiikla metsise elupaik tervenisti ja Linnassaare soo metsise elupaik
osaliselt piiranguvööndisse. Lisakitsendusena rakendatakse Kiikla püsielupaiga piiranguvööndis
uuendusraiete täielikku keeldu, et säilitada ka piiranguvööndis metsisele sobiv puistu.
Teadaolevalt mõjuvad uuendusraied negatiivselt metsise elupaiga soodsale seisundile ja
kvaliteedile. Eeldatavasti ei mõjuta metsise elupaiga soodsat seisundit muud raieviisid, kui neid
tehakse pesitsusvälisel ajal.
Praegu on piirkonnas kaitse all Arvila 1 ja Arvila 2 metsisemäng koos neid ümbritseva
elupaigaga vastavalt Arvila püsielupaigana ja Muraka looduskaitsealana ning Kiikla
metsisemäng ja seda ümbritsev metsise elupaik valdavalt Kiikla püsielupaigana. Kaitsmata on
nendevaheline Linnassaare soo metsise mänguala ja elupaik ning osa Kiikla metsisemängu alast.
Linnassaare soo metsisemängus kohati 2011. aastal 3 kukke, 2016. aastal 5 kukke, 2017. aastal
4–5 kukke ja 2019. aastal 2 kukke. Kiikla metsisemängus on kohatud 1995., 2002. ja 2003. aastal
3 kukke, 2012. aastal 2 kukke, 2017. aastal 6–7 kukke ja 2019. aastal 4–6 kukke. Seega kasutab
laiendatavat Kiikla püsielupaika kahe mängu peale praegu kokku ligi 10 metsisekukke.
2
Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava http://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf.
3
Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire alamprogrammi seiretöö „Metsise mängud“ 2016. aasta aruanne,
Elustiku mitmekesisuse seire alamprogrammi seiretöö „Metsise mängud“ 2017. aasta aruanne, Riikliku
keskkonnaseire elustiku mitmekesisuse seireprogrammi seiretöö „Metsise mängud“ 2019. aasta aruanne,
Keskkonnaagentuur.
2
2019. aasta loenduste kohaselt, kui tehti loendused kõigil neljal mängualal, on isaslindude arv
võrreldes 2017. aasta kõrgseisuga oluliselt vähenenud, eriti seni kaitseta Linnassaare soos, mis
vajab tõhusat kaitset. Kiikla metsise püsielupaika laiendatakse nii, et piirkonna kaitstavad alad
hõlmavad kogu metsise elupaika, mis koosneb nimetatud neljast mängualast ja neid ümbritsevast
elupaigast. Oluline on tagada olemasoleva tervikliku elupaiga piisav kaitse eeskätt metsaraie
piiramiseks ja kuivendamise vältimiseks.
Metsise kaitse tegevuskava kohaselt on metsise kaitse lähiaja (viie aasta) kaitse-eesmärgiks
kõikide teadaolevate püsivalt asustatud mänguasurkondade ja mängivate kukkede hetkearvukuse
ning kvaliteetsete metsise elupaikade säilitamine tuumaladel ja ökoloogilistel astmelauaaladel
ning elupaikade kvaliteedi teadmistepõhine parandamine, mille eesmärk on levila ja arvukuse
kahanemise peatamine. Metsise elupaikade (sh mängude) suur kaitstusprotsent suurepinnalistel
kaitsealadel koos suhteliselt ulatuslike sihtkaitsevöönditega on taganud selle, et mõnel tuumalal
võib täheldada metsise arvukuse suurenemist ning avastatud on ka uusi keskmise suurusega
mänge väljaspool kaitstavaid alasid. Samas on metsise terviktrend Eestis jätkuvalt kahanev
(kahanemine kolme põlvkonna vältel >30%), mille alusel on metsis endiselt ohustatud liik
(ohualdis, VU). Vaatamata metsisemängude suurele kaitstusprotsendile on riikliku seire
andmetel metsise arvukuse trend jätkuvalt mõõdukas kahanemises (aastatel 1980–2018
loendatud mängudes on isaslindude arvukus vähenenud keskmiselt 66%, usaldusvahemik 80%
kuni 52%).
Kasutades aastatel 2009–2012 Eesti Ornitoloogiaühingu tehtud metsisemängude inventuuri
andmeid ja potentsiaalse elupaiga prognoosi, analüüsiti Eesti metsiseasurkonna ruumilist
struktuuri ja sidusust. Analüüsis eristati tuumalad ja sidusust tagavad astmelauaalad, kus metsise
praeguse levikupildi ja mängude omavahelise sidususe säilitamise jaoks on kaitse olulisem kui
väljaspool neid alasid jääva asurkonna puhul.
Metsise kaitse tegevuskava alusel jääb kavandatav Kiikla metsise püsielupaik metsise
metapopulatsiooni Alutaguse tuumalale. Tegevuskava kohaselt tuleb tuumalade puhul arvestada
ka naaberpiirkondade asurkondi (Läti ja Venemaa). Võib oletada, et Alutaguse tuumalal on tugev
sidusus Leningradi oblasti asurkonnaga, kus on säilinud suhteliselt palju sobivaid metsise
elupaiku. Samas tuleb Alutaguse tuumala puhul ohuna arvestada põlevkivi kaevandusmõjust
tulenevaid maastikumuutusi, näiteks depressioonilehtrite mõjust põhjustatud elupaiga kvaliteedi
muutusi – puistute tihenemine ja alustaimestiku muutused kuivenduse mõjul, mis võivad
vähendada kogu Eesti asurkonna sidusust Venemaa asurkonnaga taigavööndis. Seega on
piirkonna metsise elupaikade tõhus kaitse äärmiselt oluline.
Arvestades, et Kiikla laiendatavas püsielupaigas on tõhus kuivendamise mõju ja pole välistatud
allmaakaevanduse tõttu lisanduv pika toimega kuivendav mõju, on oluline kaitsta kõiki piirkonna
metsisemänge ning enamikul neist püüda kuivenduse mõju vähendada, st loobuda
allmaakaevandamise laiendamisest (väljaspool kehtiva kaevandusloaga nr KMIN-055 lubatud
kaevandusala) ning vajaduse ja võimaluse korral sulgeda kuivenduskraavid.
Metsise peamised ohutegurid Eestis on liigi kaitse tegevuskava kohaselt elupaikade killustumine
(maastikumuutused, elupaikade kadu), kuivenduse mõjul elupaiga kvaliteedi halvenemine ning
kisklus, aga ka sobivate potentsiaalsete elupaikade otsene kadu ja häirimine inimese poolt.4
4
Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava http://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf.
3
Ilmselt on üks olulisimaid mõjutegureid kuivendussüsteemide rajamisega alanud pikaajalised
protsessid metsade struktuuris: veehorisondi langemine mullas, metsa kasvu hoogustumine,
mille tõttu on paljud endised mängupaigad muutunud metsisele sobimatult tihedaks ning
halvenenud on ka pesakondade toitumisalade kvaliteet. Veerežiimi ja metsa struktuuri muutus
on ilmselt põhjustanud ka muutusi mustika levikus ja puhmarinde tiheduses, mis mõjutab
omakorda negatiivselt metsisetibude esmase toidu, vaksiklaste ohtrust. Kuna kuivendusest
tulenevad protsessid põhjustavad aastakümneid kestvaid pidevaid muutusi metsa ökosüsteemis,
siis on ka metsise mängu- ja toitumisalade kvaliteedi halvenemine toimunud sellega paralleelselt,
olles seejuures kraavide rajamise algperioodil väiksema ja hiljem üha suurema mõjuga. Seetõttu
on üks olulisim eesmärk pöörata tähelepanu metsise elupaiga kvaliteedile ja selles toimuvatele
muutustele ning leida võimalusi elupaiga seisundi parandamiseks ja säilitamiseks. Kuivenduse
tulemusena muutub mets tihedamaks ning see võib hakata piirama mustika levikut ja tihedust
puhmarindes, tuues sellega kaasa mustikal toituvate vaksiklaste arvukuse kahanemise ja
halvendades sellega toitumisalade kvaliteeti. Ka sigimisedukuse vähenemine on tõenäoliselt
seotud elupaiga kvaliteedi halvenemisega ja liiga madala veetasemega kevadel. Samas eeldab
metsakuivenduse mõju põhjuslike seoste selgitamine põhjalikke kompleksseid võrdlevaid ja
eksperimentaalseid uuringuid kombineerituna elupaiga kasutuse ja kiskluse mõju uuringutega.
Seetõttu tuleb liigikaitselisest vajadusest tuleneva elupaiga veerežiimi sihttaastamise
kavandamisel püsielupaikades lähtuda ettevaatuspõhimõttest ning meedet vajaduse korral
rakendada laiaulatuslikumalt alles pärast eksperimentaaluuringute tulemuste selgumist.
Metsise riikliku seire 2019. aasta andmete alusel on metsise arvukuse suur vähenemine aset
leidnud Linnassaare soo mängus, mille elupaigad on hiljaaegu ulatuslikult läbi harvendatud ja
milles paiknevad kuivendussüsteemid on hiljuti rekonstrueeritud5. LIFE programmi
rahvusvahelises projektis LIFE15 CCM/DE/000138 „Põhja-Euroopa madaliku rikutud soode
taastamine CO2 emissiooni vähendamiseksˮ on kavandatud tegevused muuhulgas Suursoo
metsise püsielupaigas soo taastamiseks. Seega on oluline võimaldada nendes püsielupaikades
kraavide sulgemist ning välistada võimalikud lisakuivendamise mõjud (sh Kiiklas
allmaakaevandamise võimalik mõju, kuna pole tõestatud, et sellel puudub kuivendav mõju).
Veerežiimi taastamine, sh kuivenduskraavide sulgemine on vajalik ka mujal metsise
püsielupaikades, mistõttu tuleb seda kaitse-eeskirjaga lubada kui püsielupaiga valitseja
nõusolekul tehtavat liigikaitselist tööd, mis vähendab ühe olulise ohuteguri negatiivset mõju.
Lisaks juba toimuvatele eksperimentaaluuringutele on ilmselt asjakohane alustada kraavide
sulgemise mõju katsetamist Kiikla püsielupaigas, kuna riikliku seire tegijate hinnangul on
kuivenduse mõju seal oluline, tegemist on tervenisti riigimaaga ning lisaks ainulaadse
püsielupaigaga, kus toimub allmaakaevandamine.
Kirjeldatud põhjustel on täidetud LKS § 7 kohased loodusobjekti ehk metsise kui ohustatud
liigi elupaiga kaitse alla võtmise (püsielupaiga laiendamise ja kaitsekorra muutmise)
eeldused ja otstarbekus.
5
Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire alamprogrammi seiretöö „Metsise mängudˮ 2016. aasta aruanne,
Elustiku mitmekesisuse seire alamprogrammi seiretöö „Metsise mängudˮ 2017. aasta aruanne, riikliku
keskkonnaseire elustiku mitmekesisuse seireprogrammi seiretöö „Metsise mängudˮ 2019. aasta aruanne,
Keskkonnaagentuur.
4
2.2. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kaitstava loodusobjekti tüübiks on jätkuvalt püsielupaik, sest kaitse all oleva ala peamine väärtus
on metsise elupaigad, kus tuleb kaitse-eeskirjaga sätestada piirangud sellises ulatuses ja
režiimina, mis tagab metsise ja tema elupaikade soodsa seisundi. Kaitstava loodusobjekti tüübiks
ei ole valitud kaitseala, sest kaitseala moodustatakse erinevate väärtustega looduskompleksi
kaitseks.
2.3. Kaitsekord
Täiendatakse § 4 lõiget 6, kuhu lisatakse säte, mis võimaldab liigi elutingimuste säilimiseks ja
parandamiseks vajaliku tegevusena püsielupaiga valitseja nõusolekul lubada veerežiimi
taastamist. See säte hakkab kehtima kõikides metsise püsielupaikades. Veerežiimi taastamisele
peab eelnema hüdroloogiline uuring kuivenduskraavide sulgemise otstarbekuse ja mõju ulatuse
kohta ning vastav tehniline projekt. Kuivenduskraave saab sulgeda, kui see ei põhjusta
püsielupaigast väljapoole jäävate tulundusmetsade, õue- või põllumaade liigniiskeks muutumist.
Kuivenduskraavide sulgemiseks on vajalik maaomaniku nõusolek. Otstarbekas on
kuivenduskraave sulgeda ja tegevuse mõju metsisele uurida esmalt riigimaal.
Täiendatakse ka § 4 lõiget 7, millega keelatakse Kiikla püsielupaiga piiranguvööndis
uuendusraied. Uuendusraiete keeld on vajalik, kuna Kiikla metsise mänguala ja osa Linnassaare
soo metsise mängualast tsoneeritakse piiranguvööndisse ning mängualal on vajalik metsa
säilitamine. Jätkuvalt on võimalik Kiikla püsielupaiga piiranguvööndis teha hooldus-, valik- ja
kujundusraieid, arvestades isendikaitsest tulenevate ajaliste piirangutega sigimisajal.
Lisatakse rakendussäte, mis võimaldab enne Kiikla püsielupaiga kaitse alla võtmist antud
kaevandusloa nr KMIN-055 alusel maa-alust kaevandamist Kiikla püsielupaiga piiranguvööndis.
Lisaks täpsustatakse määruses Kiikla püsielupaiga asukohta, kuna haldusreformi tõttu on
muutunud asukohavald ja laiendamise tõttu ulatub püsielupaik lisaks Kiikla külale ka Arvila
külla.
2.4. Kiikla püsielupaiga välispiir ja tsoneering
Kiikla metsise püsielupaik paikneb tervenisti riigimaal, sihtkaitsevööndisse on arvatud 238,37 ha
ja piiranguvööndisse 507,44 ha. Püsielupaik on kavandatud koosnema kahest lahustükist:
1) varasema Kiikla püsielupaiga ulatust on suurendatud lääne-loode poole, et hõlmata
metsisemänguala valdavas osas püsielupaika, tervenisti piiranguvöönd, 396,89 ha;
2) varasemast Kiikla püsielupaigast edelas lisandub uus, Linnassaare soo metsisemängu ja
elupaiga alal asuv lahustükk, kokku 348,92 ha, sh sihtkaitsevöönd 238,37 ha ja piiranguvöönd
110,55 ha.
Kiikla püsielupaiga kavandatav pindala on 745,81 ha, sh hõlmab see varasemat Kiikla
püsielupaika 348,8 ha ulatuses. Seni kehtiva Kiikla püsielupaiga pindala on 364,64 ha millest on
välja arvatud kõik eramaad (10 ha), kuna need paiknevad ribadena Kiikla püsielupaiga servades
ning nende püsielupaigast väljaarvamine ei mõjuta oluliselt metsise elupaiga terviklikku kaitset,
lisaks on korrigeeritud püsielupaiga välispiiri katastripiiride ja looduses tuvastatavate
joonobjektide alusel. 98,81 ha senisest Kiikla püsielupaigast arvatakse sihtkaitsevööndist
piiranguvööndisse. Uut ala hõlmab kavandatav Kiikla püsielupaik 397 ha, sellest 238,37 ha
5
arvatakse sihtkaitsevööndisse. Arvestades püsielupaigast välja arvatavat 15,8 ha, suureneb
püsielupaiga pindala kokkuvõttes 381,17 ha (riigimaal).
Kiikla püsielupaiga piiride põhjendatuse kontrollimisel ja korrigeerimisel võeti aluseks
(prioriteetsuse järjekorras) keskkonnaregister, katastriüksuste piirid seisuga aprill 2020, Eesti
topograafiline andmekogu andmestik (2020. aasta seis, Maa-amet) ja ortofotod, vajaduse korral
kasutati piiritlemisel mõttelisi sirgeid. Mõtteliste sirgete punktide koordinaadid on esitatud
tasapinnaliste ristkoordinaatidena meetermõõdustikus ja geodeetilisel kujul. Püsielupaiga
välispiiri ja ühtlasi piiranguvööndi piirile jäävad maaparandussüsteemid tsoneeriti püsielupaigast
välja, kuna nende hooldustöid pole võimalik piiranguvööndis reguleerida. Samuti piiritleti
püsielupaigast välja püsielupaiga välispiirile jäävad metsasihid ja teed.
Kiikla püsielupaiga põhjapoolse lahustüki välispiir ja ühtlasi piiranguvööndi piir kulgeb mööda
katastripiire, välja arvatud lääneosas, kus piir kulgeb mõttelise sirgena Mäetaguse metskond 6
(49801:001:0330) (siin ja edaspidi sulgudes katastritunnus) katastripiiri käänupunktide vahel.
Lahustükk hõlmab tervenisti Mäetaguse metskond 7 (49801:002:0190) katastriüksuse ja
valdavas osas Mäetaguse metskond 6 katastriüksuse.
Kiikla püsielupaiga lõunapoolse lahustüki välispiir kulgeb mööda katastripiire, sihtide ja
kraavide servi ja nendevahelisi mõttelisi pikendusi, kusjuures sihid ja kraavid jäävad
püsielupaigast välja (2 m puhvriga Eesti põhikaardile (vektorkaardile) kantud joonobjekti
telgjoonest), välja arvatud püsielupaiga lääneosas, kus piir kulgeb kraavi käänupunktist mõttelise
sirgena käänupunkti koordinaatidega 6 572 652,349 ja 678 279,913 ning sealt edasi metsasihi
alguseni.
Kiikla püsielupaiga lõunapoolse lahustüki lääneosa jääb sihtkaitsevööndisse, kusjuures
sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb püsielupaiga välispiiri käänupunktidest
mööda mõttelisi sirgeid käänupunktidega 6 573 146,047 ja 680 572,970 ning 6 573 896,773 ja
679 430,331.
3. Menetluse kirjeldus
Keskkonnaamet teavitas Kiikla püsielupaiga välispiiri, tsoneeringu ja kaitsekorra muutustest
1. aprillil 2019 kuut menetlusosalist, sh eraomanikke, kelle maad arvati püsielupaigast välja, ja
Viru Keemia Grupp AS-i ning andis võimaluse kuni 22. aprillini 2019 esitada ettepanekuid ja
vastuväiteid. Arvamused laekusid Riigimetsa Majandamise Keskuselt (edaspidi RMK) ja
Viru Keemia Grupp AS-lt. RMK esitas ettepanekuid VTK sõnastuse muutmiseks, pidas
küsitavaks range kaitsekorraga piiranguvööndi moodustamist ja palus kaaluda uuendusraiete
keelust loobumist. Keskkonnaamet täiendas VTK sõnastust ja põhjendas range kaitsekorraga, sh
uuendusraie keeluga piiranguvööndi loomist kehtiva kaevandusloaga alale. Täiendavaid
vastuväiteid ega ettepanekuid RMK-lt ei laekunud. Viru Keemia Grupp AS soovis üksnes
lisainfot menetluse edasise käigu ja määruse eeldatava kinnitamisaja kohta. Kõikide
püsielupaikade maaomanike arvamust ei küsitud sätte kohta, mis võimaldab liigi elutingimuste
säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena püsielupaiga valitseja nõusolekul lubada
veerežiimi taastamist, kuna haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkt 3 võimaldab menetluse
läbiviimist menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle
menetlusosalise kahjuks.
6
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse koostamisel on arvestatud vastavust Euroopa Ühenduse õigusele, eelkõige
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
(ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25). Linnudirektiivi artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv
kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade
kaitset Euroopa Liidu liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning
kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid eelnimetatud
linnuliikide arvukuse hoidmiseks kasutusele vajalikud meetmed, mis vastavad eelkõige
ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, sealhulgas kaitsealade loomise,
arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Metsise
püsielupaikade kaitsekorra muutmine on vajalik linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigi
kaitseks. Muudetava välispiiri ja tsoneeringuga Kiikla püsielupaik ei kuulu Natura 2000 alade
võrgustikku.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale. Määruse rakendamine aitab säilitada
II kaitsekategooriasse kuuluva metsise ja tema elupaikade soodsat seisundit, mille tulemusena
säilib looduskeskkonna mitmekesisus. Looduskeskkonna mitmekesisus tagab omakorda hea ja
mitmekesise elukeskkonna säilimise inimestele.
Metsise Kiikla püsielupaiga laiendamine ja kõigi metsise püsielupaikade kaitsekorra muutmine
liigikaitseliste tegevuste osas aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju
välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise
vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest
tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse
strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad
eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav
õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.
Kiikla püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringu muudatus puudutab vaid riigimaad (eramaad arvati
püsielupaigast välja). Kiikla püsielupaiga pindala suureneb 381,17 ha võrra. Sihtkaitsevööndi
pindala on varasema 100,04 ha asemel nüüd 238,37 ha, seega suureneb 138,33 ha võrra.
Piiranguvööndi pindala on varasema 264,6 ha asemel nüüd 507,44 ha, seega suureneb 242,84 ha
võrra.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Vastuolusid kehtivate
planeeringutega teadaolevalt ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Vastuolu
seisnes kaevandusloaga nr KMIN-055, see vastuolu rakendussätte alusel kaotatakse.
Kuna kaitsekord tõhustub üksnes riigimaal, ei suurene riigi kulud seoses erametsamaa toetusega
ega eramaa riigile omandamisega.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt püsielupaikade
sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt makstakse
maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast LKS § 50 lõike 1 alusel määratud püsielupaiga
7
piiranguvööndi maalt. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb kaitsekorra kehtestamisel
kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Kokkuvõttes väheneb Alutaguse vallale
laekuv maamaks 242,84 ha-l 50% võrra ja 138,33 ha-l 100% võrra. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3
kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta
1. jaanuaril. Määruse jõustumisel väheneb Alutaguse valla maamaksutulu ligikaudu 548 eurot
aastas.
Arvestades, et riigimaal lisandub sihtkaitsevööndi kaitsekorraga ala ligikaudu 138 ha, millest
hõlmab valmiv ja küps mets 24 ha, ja piiranguvööndi kaitsekorraga ala ligikaudu 243 ha, millest
hõlmab valmiv ja küps mets 195 ha, ning pidades silmas RMK poolt metskondadele koostatud
pikaajalistes metsa majandamise kavades esitatud infot, väheneb puidukasutuse tulu Kiikla
püsielupaigas kokku hinnanguliselt umbes 5573 eurot aastas.
Määruse jõustumisega ei kaasne olulist mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule,
regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, sest tegemist on juba
kaitse alla oleva alaga, mida üksnes laiendatakse.
Püsielupaiga valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused on kavandatud
Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti eelarves.
Riigieelarve strateegia perioodi jooksul kulude maht oluliselt ei muutu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Käesoleva määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik
vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse
halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-
õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid
sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja
omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning
puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1
kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks
tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.
8
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/20-0974 - Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmineˮ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 19.08.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d74c9ed7-1e29-49ea-9c23-7cc79271a8c8
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d74c9ed7-1e29-49ea-9c23-7cc79271a8c8?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main