Kiri

Ministeeriumid 05.08.2020 nr 1-4/20/2946-2 Keskkonnaministri määruse „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Metsise püsielupaikade määruse eelnõu 2. Metsise püsielupaikade määruse seletuskiri 3. Metsise püsielupaiga kaart Marju Erit, 5649 6373 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU KESKKONNAMINISTRI MÄÄRUS Tallinn 2020 nr Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmineˮ muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Määruse muutmine Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruses nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmineˮ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punkti 7 muudetakse järgmises sõnastuses: „7) Kiikla, Alutaguse vallas Arvila ja Kiikla külas;ˮ; 2) paragrahvi 4 lõiget 6 muudetakse järgmises sõnastuses: „(6) Liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena võib püsielupaiga valitseja lubada sihtkaitsevööndis alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamist 1. septembrist 31. jaanuarini, loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimist ja veerežiimi taastamist.ˮ; 3) paragrahvi 4 lõiget 7 muudetakse järgmises sõnastuses: „(7) Piiranguvööndis, välja arvatud Kiikla püsielupaigas, kus uuendusraied on keelatud, on lubatud lage- ja turberaie 1. septembrist 31. jaanuarini, kusjuures raielangi suuruse ja kuju puhul tuleb arvestada järgmiste piirangutega: 1) lageraie korral ei tohi langi suurus ületada 1 hektarit ja laius 30 meetrit; 2) turberaie korral ei tohi langi suurus ületada 2 hektarit.ˮ; 4) lisatakse § 5 järgmises sõnastuses: „§ 5. Määruse rakendamine Enne Kiikla püsielupaiga kaitse alla võtmist antud kaevandusloa nr KMIN-055 alusel on lubatud allmaakaevandamine Kiikla püsielupaiga piiranguvööndis.ˮ; 5) määruse lisas asendatakse Kiikla püsielupaiga kaart käesoleva määruse lisas 1 esitatud kaardiga. 1 § 2. Muudatuste põhjendused Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 23. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/42 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris. 2 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnaametis. Rene Kokk Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler Lisa 1. Kiikla püsielupaiga kaart  Keskkonnaministri määruse „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” muutmise eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõikele 2 kehtestab keskkonnaminister kaitsealuste liikide püsielupaikade piirid ja kaitsekorra. Eelnõukohase määrusega muudetakse metsise (Tetrao urogallus) elupaiga kaitseks Ida-Viru maakonnas Mäetaguse vallas (praegu Alutaguse vald) Kiikla külas moodustatud Kiikla püsielupaiga kaitsekorda ja tsoneeringut. Lisaks võimaldatakse metsise elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena kõikides metsise püsielupaikades veerežiimi taastamist. Keskkonnaamet saatis 4. jaanuari 2019. a kirjaga nr 7-4/19/126 Keskkonnaministeeriumile kaitse alla võtmise ettepaneku ja väljatöötamiskavatsuse Kiikla metsise püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringu muutmiseks (edaspidi VTK). VTK sisaldas ettepanekut muuta olemasoleva Kiikla metsise püsielupaiga kaitsekorda ning laiendada seda nii, et püsielupaik hõlmaks seni kaitseta Linnassaare soo metsise mänguala ja elupaiga ning selle osa Kiikla metsisemängust, mis jääb praegu püsielupaigast välja. Lisaks on vaja keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusesse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmineˮ (edaspidi metsise määrus) lisada Kiikla metsise püsielupaigas maa-alust kaevandamist lubav rakendussäte enne metsise püsielupaikade moodustamist välja antud kaevandamisloa nr KMIN-055 alusel. Liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjoni 29. märtsi 2019. a otsuse alusel arvas Keskkonnaamet kavandatavast Kiikla püsielupaigast välja kõik eramaad. Keskkonnaminister algatas 23. jaanuaril 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/42 vastava haldusmenetluse, kusjuures selle käskkirja alusel tuleb metsise määruse muutmisel arvestada ka vajadust viia ellu LIFE programmi rahvusvahelises projektis LIFE15 CCM/DE/000138 „Põhja-Euroopa madaliku rikutud soode taastamine CO2 emissiooni vähendamiseksˮ kavandatud tegevusi Suursoo püsielupaigas. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti liigikaitsebüroo juhataja Marju Erit (tel 5649 6373, e-post [email protected]), kes on eelnõule koostanud 2019. aastal ka ekspertiisi1. Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Püsielupaiga kaitse alla võtmise (püsielupaiga laiendamise ja kaitsekorra muutmise) eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele ning otstarbekus Vastavalt LKS §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Metsise Kiikla püsielupaiga kaitse all hoidmise ja laiendamise eelduseks on selle liigi ohustatus ja rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1 Väljatöötamiskavatsus ja ekspertiis Kiikla metsise püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringu muutmiseks. Kättesaadav Keskkonnaametis. 1 Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel kuulub metsis nii 2008. kui ka 2019. aasta hinnangu alusel kategooriasse „ohualdis” (vulnerable). Metsis kuulub II kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide hulka (Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määrus nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loeteluˮ), mille vähemalt 50% teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitse tuleb looduskaitseseaduse § 48 lõike 2 kohaselt tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Metsis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25; edaspidi ka linnudirektiiv) I lisa loendis. Metsise kaitse on Euroopa Liidu liikmesriikidele (sh Eestile) kohustuslik ja sellest tulenevalt peavad riigid kasutusele võtma vajalikke meetmeid, mis takistavad elupaikade hävimist, saastamist ja lindude häirimist nii sees- kui ka väljaspool nende kaitseks loodavaid alasid. Metsise Eesti asurkonna seisund on otseselt seotud naabermaade metsise seisundiga: Lätis on metsis 2018. aastal hinnatud kategooriasse „kriitilises seisundisˮ (CR) ning Venemaa Euroopa osas oli arvukuse trend negatiivne aastatel 2000–2013. Seetõttu on oluline kehtestada olemasolevates metsise püsielupaikades tõhus kaitsekord, mis tagab metsise elupaikade säilimise ja lindude häirimatuse, ning elupaikade sidusus. Metsise kaitse tegevuskava2 kohaselt on vajalik püsielupaikade kaitsekorralduses järgida kohanemisvõimelise looduskaitsekorralduse põhimõtteid, ehk võtta arvesse muutuvaid looduslikke olusid ja paranenud teadmisi ning vastavalt sellele korrigeerida nii püsielupaikade kaitsekorda kui ka vajaduse korral piire ja tsoneeringut. Lähtuvalt riikliku seire aruannetest3 ja kaevandamisloa KMIN-055 realiseerimisest on vajalik laiendada Kiikla metsise püsielupaika Linnassaare soo metsise elupaika, korrigeerida püsielupaiga välispiiri Kiikla metsisemängu asukoha muutuse tõttu ning tsoneerida püsielupaik osaliselt piiranguvööndisse. Kuigi riikliku seire aruanne soovitab laiendada Kiikla nihkunud metsisemängu asukohta sihtkaitsevööndit, on otstarbekas kehtivat kaevandusluba nr KMIN-055 arvestades tsoneerida Kiikla metsise elupaik tervenisti ja Linnassaare soo metsise elupaik osaliselt piiranguvööndisse. Lisakitsendusena rakendatakse Kiikla püsielupaiga piiranguvööndis uuendusraiete täielikku keeldu, et säilitada ka piiranguvööndis metsisele sobiv puistu. Teadaolevalt mõjuvad uuendusraied negatiivselt metsise elupaiga soodsale seisundile ja kvaliteedile. Eeldatavasti ei mõjuta metsise elupaiga soodsat seisundit muud raieviisid, kui neid tehakse pesitsusvälisel ajal. Praegu on piirkonnas kaitse all Arvila 1 ja Arvila 2 metsisemäng koos neid ümbritseva elupaigaga vastavalt Arvila püsielupaigana ja Muraka looduskaitsealana ning Kiikla metsisemäng ja seda ümbritsev metsise elupaik valdavalt Kiikla püsielupaigana. Kaitsmata on nendevaheline Linnassaare soo metsise mänguala ja elupaik ning osa Kiikla metsisemängu alast. Linnassaare soo metsisemängus kohati 2011. aastal 3 kukke, 2016. aastal 5 kukke, 2017. aastal 4–5 kukke ja 2019. aastal 2 kukke. Kiikla metsisemängus on kohatud 1995., 2002. ja 2003. aastal 3 kukke, 2012. aastal 2 kukke, 2017. aastal 6–7 kukke ja 2019. aastal 4–6 kukke. Seega kasutab laiendatavat Kiikla püsielupaika kahe mängu peale praegu kokku ligi 10 metsisekukke. 2 Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava http://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf. 3 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire alamprogrammi seiretöö „Metsise mängud“ 2016. aasta aruanne, Elustiku mitmekesisuse seire alamprogrammi seiretöö „Metsise mängud“ 2017. aasta aruanne, Riikliku keskkonnaseire elustiku mitmekesisuse seireprogrammi seiretöö „Metsise mängud“ 2019. aasta aruanne, Keskkonnaagentuur. 2 2019. aasta loenduste kohaselt, kui tehti loendused kõigil neljal mängualal, on isaslindude arv võrreldes 2017. aasta kõrgseisuga oluliselt vähenenud, eriti seni kaitseta Linnassaare soos, mis vajab tõhusat kaitset. Kiikla metsise püsielupaika laiendatakse nii, et piirkonna kaitstavad alad hõlmavad kogu metsise elupaika, mis koosneb nimetatud neljast mängualast ja neid ümbritsevast elupaigast. Oluline on tagada olemasoleva tervikliku elupaiga piisav kaitse eeskätt metsaraie piiramiseks ja kuivendamise vältimiseks. Metsise kaitse tegevuskava kohaselt on metsise kaitse lähiaja (viie aasta) kaitse-eesmärgiks kõikide teadaolevate püsivalt asustatud mänguasurkondade ja mängivate kukkede hetkearvukuse ning kvaliteetsete metsise elupaikade säilitamine tuumaladel ja ökoloogilistel astmelauaaladel ning elupaikade kvaliteedi teadmistepõhine parandamine, mille eesmärk on levila ja arvukuse kahanemise peatamine. Metsise elupaikade (sh mängude) suur kaitstusprotsent suurepinnalistel kaitsealadel koos suhteliselt ulatuslike sihtkaitsevöönditega on taganud selle, et mõnel tuumalal võib täheldada metsise arvukuse suurenemist ning avastatud on ka uusi keskmise suurusega mänge väljaspool kaitstavaid alasid. Samas on metsise terviktrend Eestis jätkuvalt kahanev (kahanemine kolme põlvkonna vältel >30%), mille alusel on metsis endiselt ohustatud liik (ohualdis, VU). Vaatamata metsisemängude suurele kaitstusprotsendile on riikliku seire andmetel metsise arvukuse trend jätkuvalt mõõdukas kahanemises (aastatel 1980–2018 loendatud mängudes on isaslindude arvukus vähenenud keskmiselt 66%, usaldusvahemik 80% kuni 52%). Kasutades aastatel 2009–2012 Eesti Ornitoloogiaühingu tehtud metsisemängude inventuuri andmeid ja potentsiaalse elupaiga prognoosi, analüüsiti Eesti metsiseasurkonna ruumilist struktuuri ja sidusust. Analüüsis eristati tuumalad ja sidusust tagavad astmelauaalad, kus metsise praeguse levikupildi ja mängude omavahelise sidususe säilitamise jaoks on kaitse olulisem kui väljaspool neid alasid jääva asurkonna puhul. Metsise kaitse tegevuskava alusel jääb kavandatav Kiikla metsise püsielupaik metsise metapopulatsiooni Alutaguse tuumalale. Tegevuskava kohaselt tuleb tuumalade puhul arvestada ka naaberpiirkondade asurkondi (Läti ja Venemaa). Võib oletada, et Alutaguse tuumalal on tugev sidusus Leningradi oblasti asurkonnaga, kus on säilinud suhteliselt palju sobivaid metsise elupaiku. Samas tuleb Alutaguse tuumala puhul ohuna arvestada põlevkivi kaevandusmõjust tulenevaid maastikumuutusi, näiteks depressioonilehtrite mõjust põhjustatud elupaiga kvaliteedi muutusi – puistute tihenemine ja alustaimestiku muutused kuivenduse mõjul, mis võivad vähendada kogu Eesti asurkonna sidusust Venemaa asurkonnaga taigavööndis. Seega on piirkonna metsise elupaikade tõhus kaitse äärmiselt oluline. Arvestades, et Kiikla laiendatavas püsielupaigas on tõhus kuivendamise mõju ja pole välistatud allmaakaevanduse tõttu lisanduv pika toimega kuivendav mõju, on oluline kaitsta kõiki piirkonna metsisemänge ning enamikul neist püüda kuivenduse mõju vähendada, st loobuda allmaakaevandamise laiendamisest (väljaspool kehtiva kaevandusloaga nr KMIN-055 lubatud kaevandusala) ning vajaduse ja võimaluse korral sulgeda kuivenduskraavid. Metsise peamised ohutegurid Eestis on liigi kaitse tegevuskava kohaselt elupaikade killustumine (maastikumuutused, elupaikade kadu), kuivenduse mõjul elupaiga kvaliteedi halvenemine ning kisklus, aga ka sobivate potentsiaalsete elupaikade otsene kadu ja häirimine inimese poolt.4 4 Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava http://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf. 3 Ilmselt on üks olulisimaid mõjutegureid kuivendussüsteemide rajamisega alanud pikaajalised protsessid metsade struktuuris: veehorisondi langemine mullas, metsa kasvu hoogustumine, mille tõttu on paljud endised mängupaigad muutunud metsisele sobimatult tihedaks ning halvenenud on ka pesakondade toitumisalade kvaliteet. Veerežiimi ja metsa struktuuri muutus on ilmselt põhjustanud ka muutusi mustika levikus ja puhmarinde tiheduses, mis mõjutab omakorda negatiivselt metsisetibude esmase toidu, vaksiklaste ohtrust. Kuna kuivendusest tulenevad protsessid põhjustavad aastakümneid kestvaid pidevaid muutusi metsa ökosüsteemis, siis on ka metsise mängu- ja toitumisalade kvaliteedi halvenemine toimunud sellega paralleelselt, olles seejuures kraavide rajamise algperioodil väiksema ja hiljem üha suurema mõjuga. Seetõttu on üks olulisim eesmärk pöörata tähelepanu metsise elupaiga kvaliteedile ja selles toimuvatele muutustele ning leida võimalusi elupaiga seisundi parandamiseks ja säilitamiseks. Kuivenduse tulemusena muutub mets tihedamaks ning see võib hakata piirama mustika levikut ja tihedust puhmarindes, tuues sellega kaasa mustikal toituvate vaksiklaste arvukuse kahanemise ja halvendades sellega toitumisalade kvaliteeti. Ka sigimisedukuse vähenemine on tõenäoliselt seotud elupaiga kvaliteedi halvenemisega ja liiga madala veetasemega kevadel. Samas eeldab metsakuivenduse mõju põhjuslike seoste selgitamine põhjalikke kompleksseid võrdlevaid ja eksperimentaalseid uuringuid kombineerituna elupaiga kasutuse ja kiskluse mõju uuringutega. Seetõttu tuleb liigikaitselisest vajadusest tuleneva elupaiga veerežiimi sihttaastamise kavandamisel püsielupaikades lähtuda ettevaatuspõhimõttest ning meedet vajaduse korral rakendada laiaulatuslikumalt alles pärast eksperimentaaluuringute tulemuste selgumist. Metsise riikliku seire 2019. aasta andmete alusel on metsise arvukuse suur vähenemine aset leidnud Linnassaare soo mängus, mille elupaigad on hiljaaegu ulatuslikult läbi harvendatud ja milles paiknevad kuivendussüsteemid on hiljuti rekonstrueeritud5. LIFE programmi rahvusvahelises projektis LIFE15 CCM/DE/000138 „Põhja-Euroopa madaliku rikutud soode taastamine CO2 emissiooni vähendamiseksˮ on kavandatud tegevused muuhulgas Suursoo metsise püsielupaigas soo taastamiseks. Seega on oluline võimaldada nendes püsielupaikades kraavide sulgemist ning välistada võimalikud lisakuivendamise mõjud (sh Kiiklas allmaakaevandamise võimalik mõju, kuna pole tõestatud, et sellel puudub kuivendav mõju). Veerežiimi taastamine, sh kuivenduskraavide sulgemine on vajalik ka mujal metsise püsielupaikades, mistõttu tuleb seda kaitse-eeskirjaga lubada kui püsielupaiga valitseja nõusolekul tehtavat liigikaitselist tööd, mis vähendab ühe olulise ohuteguri negatiivset mõju. Lisaks juba toimuvatele eksperimentaaluuringutele on ilmselt asjakohane alustada kraavide sulgemise mõju katsetamist Kiikla püsielupaigas, kuna riikliku seire tegijate hinnangul on kuivenduse mõju seal oluline, tegemist on tervenisti riigimaaga ning lisaks ainulaadse püsielupaigaga, kus toimub allmaakaevandamine. Kirjeldatud põhjustel on täidetud LKS § 7 kohased loodusobjekti ehk metsise kui ohustatud liigi elupaiga kaitse alla võtmise (püsielupaiga laiendamise ja kaitsekorra muutmise) eeldused ja otstarbekus. 5 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire alamprogrammi seiretöö „Metsise mängudˮ 2016. aasta aruanne, Elustiku mitmekesisuse seire alamprogrammi seiretöö „Metsise mängudˮ 2017. aasta aruanne, riikliku keskkonnaseire elustiku mitmekesisuse seireprogrammi seiretöö „Metsise mängudˮ 2019. aasta aruanne, Keskkonnaagentuur. 4 2.2. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kaitstava loodusobjekti tüübiks on jätkuvalt püsielupaik, sest kaitse all oleva ala peamine väärtus on metsise elupaigad, kus tuleb kaitse-eeskirjaga sätestada piirangud sellises ulatuses ja režiimina, mis tagab metsise ja tema elupaikade soodsa seisundi. Kaitstava loodusobjekti tüübiks ei ole valitud kaitseala, sest kaitseala moodustatakse erinevate väärtustega looduskompleksi kaitseks. 2.3. Kaitsekord Täiendatakse § 4 lõiget 6, kuhu lisatakse säte, mis võimaldab liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena püsielupaiga valitseja nõusolekul lubada veerežiimi taastamist. See säte hakkab kehtima kõikides metsise püsielupaikades. Veerežiimi taastamisele peab eelnema hüdroloogiline uuring kuivenduskraavide sulgemise otstarbekuse ja mõju ulatuse kohta ning vastav tehniline projekt. Kuivenduskraave saab sulgeda, kui see ei põhjusta püsielupaigast väljapoole jäävate tulundusmetsade, õue- või põllumaade liigniiskeks muutumist. Kuivenduskraavide sulgemiseks on vajalik maaomaniku nõusolek. Otstarbekas on kuivenduskraave sulgeda ja tegevuse mõju metsisele uurida esmalt riigimaal. Täiendatakse ka § 4 lõiget 7, millega keelatakse Kiikla püsielupaiga piiranguvööndis uuendusraied. Uuendusraiete keeld on vajalik, kuna Kiikla metsise mänguala ja osa Linnassaare soo metsise mängualast tsoneeritakse piiranguvööndisse ning mängualal on vajalik metsa säilitamine. Jätkuvalt on võimalik Kiikla püsielupaiga piiranguvööndis teha hooldus-, valik- ja kujundusraieid, arvestades isendikaitsest tulenevate ajaliste piirangutega sigimisajal. Lisatakse rakendussäte, mis võimaldab enne Kiikla püsielupaiga kaitse alla võtmist antud kaevandusloa nr KMIN-055 alusel maa-alust kaevandamist Kiikla püsielupaiga piiranguvööndis. Lisaks täpsustatakse määruses Kiikla püsielupaiga asukohta, kuna haldusreformi tõttu on muutunud asukohavald ja laiendamise tõttu ulatub püsielupaik lisaks Kiikla külale ka Arvila külla. 2.4. Kiikla püsielupaiga välispiir ja tsoneering Kiikla metsise püsielupaik paikneb tervenisti riigimaal, sihtkaitsevööndisse on arvatud 238,37 ha ja piiranguvööndisse 507,44 ha. Püsielupaik on kavandatud koosnema kahest lahustükist: 1) varasema Kiikla püsielupaiga ulatust on suurendatud lääne-loode poole, et hõlmata metsisemänguala valdavas osas püsielupaika, tervenisti piiranguvöönd, 396,89 ha; 2) varasemast Kiikla püsielupaigast edelas lisandub uus, Linnassaare soo metsisemängu ja elupaiga alal asuv lahustükk, kokku 348,92 ha, sh sihtkaitsevöönd 238,37 ha ja piiranguvöönd 110,55 ha. Kiikla püsielupaiga kavandatav pindala on 745,81 ha, sh hõlmab see varasemat Kiikla püsielupaika 348,8 ha ulatuses. Seni kehtiva Kiikla püsielupaiga pindala on 364,64 ha millest on välja arvatud kõik eramaad (10 ha), kuna need paiknevad ribadena Kiikla püsielupaiga servades ning nende püsielupaigast väljaarvamine ei mõjuta oluliselt metsise elupaiga terviklikku kaitset, lisaks on korrigeeritud püsielupaiga välispiiri katastripiiride ja looduses tuvastatavate joonobjektide alusel. 98,81 ha senisest Kiikla püsielupaigast arvatakse sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse. Uut ala hõlmab kavandatav Kiikla püsielupaik 397 ha, sellest 238,37 ha 5 arvatakse sihtkaitsevööndisse. Arvestades püsielupaigast välja arvatavat 15,8 ha, suureneb püsielupaiga pindala kokkuvõttes 381,17 ha (riigimaal). Kiikla püsielupaiga piiride põhjendatuse kontrollimisel ja korrigeerimisel võeti aluseks (prioriteetsuse järjekorras) keskkonnaregister, katastriüksuste piirid seisuga aprill 2020, Eesti topograafiline andmekogu andmestik (2020. aasta seis, Maa-amet) ja ortofotod, vajaduse korral kasutati piiritlemisel mõttelisi sirgeid. Mõtteliste sirgete punktide koordinaadid on esitatud tasapinnaliste ristkoordinaatidena meetermõõdustikus ja geodeetilisel kujul. Püsielupaiga välispiiri ja ühtlasi piiranguvööndi piirile jäävad maaparandussüsteemid tsoneeriti püsielupaigast välja, kuna nende hooldustöid pole võimalik piiranguvööndis reguleerida. Samuti piiritleti püsielupaigast välja püsielupaiga välispiirile jäävad metsasihid ja teed. Kiikla püsielupaiga põhjapoolse lahustüki välispiir ja ühtlasi piiranguvööndi piir kulgeb mööda katastripiire, välja arvatud lääneosas, kus piir kulgeb mõttelise sirgena Mäetaguse metskond 6 (49801:001:0330) (siin ja edaspidi sulgudes katastritunnus) katastripiiri käänupunktide vahel. Lahustükk hõlmab tervenisti Mäetaguse metskond 7 (49801:002:0190) katastriüksuse ja valdavas osas Mäetaguse metskond 6 katastriüksuse. Kiikla püsielupaiga lõunapoolse lahustüki välispiir kulgeb mööda katastripiire, sihtide ja kraavide servi ja nendevahelisi mõttelisi pikendusi, kusjuures sihid ja kraavid jäävad püsielupaigast välja (2 m puhvriga Eesti põhikaardile (vektorkaardile) kantud joonobjekti telgjoonest), välja arvatud püsielupaiga lääneosas, kus piir kulgeb kraavi käänupunktist mõttelise sirgena käänupunkti koordinaatidega 6 572 652,349 ja 678 279,913 ning sealt edasi metsasihi alguseni. Kiikla püsielupaiga lõunapoolse lahustüki lääneosa jääb sihtkaitsevööndisse, kusjuures sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb püsielupaiga välispiiri käänupunktidest mööda mõttelisi sirgeid käänupunktidega 6 573 146,047 ja 680 572,970 ning 6 573 896,773 ja 679 430,331. 3. Menetluse kirjeldus Keskkonnaamet teavitas Kiikla püsielupaiga välispiiri, tsoneeringu ja kaitsekorra muutustest 1. aprillil 2019 kuut menetlusosalist, sh eraomanikke, kelle maad arvati püsielupaigast välja, ja Viru Keemia Grupp AS-i ning andis võimaluse kuni 22. aprillini 2019 esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Arvamused laekusid Riigimetsa Majandamise Keskuselt (edaspidi RMK) ja Viru Keemia Grupp AS-lt. RMK esitas ettepanekuid VTK sõnastuse muutmiseks, pidas küsitavaks range kaitsekorraga piiranguvööndi moodustamist ja palus kaaluda uuendusraiete keelust loobumist. Keskkonnaamet täiendas VTK sõnastust ja põhjendas range kaitsekorraga, sh uuendusraie keeluga piiranguvööndi loomist kehtiva kaevandusloaga alale. Täiendavaid vastuväiteid ega ettepanekuid RMK-lt ei laekunud. Viru Keemia Grupp AS soovis üksnes lisainfot menetluse edasise käigu ja määruse eeldatava kinnitamisaja kohta. Kõikide püsielupaikade maaomanike arvamust ei küsitud sätte kohta, mis võimaldab liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena püsielupaiga valitseja nõusolekul lubada veerežiimi taastamist, kuna haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkt 3 võimaldab menetluse läbiviimist menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. 6 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse koostamisel on arvestatud vastavust Euroopa Ühenduse õigusele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25). Linnudirektiivi artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset Euroopa Liidu liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks kasutusele vajalikud meetmed, mis vastavad eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, sealhulgas kaitsealade loomise, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Metsise püsielupaikade kaitsekorra muutmine on vajalik linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigi kaitseks. Muudetava välispiiri ja tsoneeringuga Kiikla püsielupaik ei kuulu Natura 2000 alade võrgustikku. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale. Määruse rakendamine aitab säilitada II kaitsekategooriasse kuuluva metsise ja tema elupaikade soodsat seisundit, mille tulemusena säilib looduskeskkonna mitmekesisus. Looduskeskkonna mitmekesisus tagab omakorda hea ja mitmekesise elukeskkonna säilimise inimestele. Metsise Kiikla püsielupaiga laiendamine ja kõigi metsise püsielupaikade kaitsekorra muutmine liigikaitseliste tegevuste osas aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Kiikla püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringu muudatus puudutab vaid riigimaad (eramaad arvati püsielupaigast välja). Kiikla püsielupaiga pindala suureneb 381,17 ha võrra. Sihtkaitsevööndi pindala on varasema 100,04 ha asemel nüüd 238,37 ha, seega suureneb 138,33 ha võrra. Piiranguvööndi pindala on varasema 264,6 ha asemel nüüd 507,44 ha, seega suureneb 242,84 ha võrra. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Vastuolusid kehtivate planeeringutega teadaolevalt ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Vastuolu seisnes kaevandusloaga nr KMIN-055, see vastuolu rakendussätte alusel kaotatakse. Kuna kaitsekord tõhustub üksnes riigimaal, ei suurene riigi kulud seoses erametsamaa toetusega ega eramaa riigile omandamisega. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast LKS § 50 lõike 1 alusel määratud püsielupaiga 7 piiranguvööndi maalt. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb kaitsekorra kehtestamisel kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Kokkuvõttes väheneb Alutaguse vallale laekuv maamaks 242,84 ha-l 50% võrra ja 138,33 ha-l 100% võrra. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Määruse jõustumisel väheneb Alutaguse valla maamaksutulu ligikaudu 548 eurot aastas. Arvestades, et riigimaal lisandub sihtkaitsevööndi kaitsekorraga ala ligikaudu 138 ha, millest hõlmab valmiv ja küps mets 24 ha, ja piiranguvööndi kaitsekorraga ala ligikaudu 243 ha, millest hõlmab valmiv ja küps mets 195 ha, ning pidades silmas RMK poolt metskondadele koostatud pikaajalistes metsa majandamise kavades esitatud infot, väheneb puidukasutuse tulu Kiikla püsielupaigas kokku hinnanguliselt umbes 5573 eurot aastas. Määruse jõustumisega ei kaasne olulist mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, sest tegemist on juba kaitse alla oleva alaga, mida üksnes laiendatakse. Püsielupaiga valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused on kavandatud Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti eelarves. Riigieelarve strateegia perioodi jooksul kulude maht oluliselt ei muutu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Käesoleva määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik- õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-0974 - Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmineˮ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.08.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d74c9ed7-1e29-49ea-9c23-7cc79271a8c8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d74c9ed7-1e29-49ea-9c23-7cc79271a8c8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main