Kiri

Aadu Must Esimees Riigikogu Kultuurikomisjon Kertu Saks Juhataja Eesti Kultuurkapital 28.08.2020, Tallinn Nr 1.2-1/74 TOETUSKIRI Eesti Filmi Instituut toetab Kinoliidu Eesti Filmikeskuse ä riplaani kui valdkondlikult tähtsat arengut. Filmivaldkonna visiooni 2030 arutelude käigus sai selgeks, et Kinoliidu muutumine filmikunsti keskuseks on valdkondlik prioriteet. Lugupidamisega, Edith Sepp Juhataja Eesti Filmi Instituut /-allkirjastatud digitaalselt-/ Aadu Must Esimees Riigikogu Kultuurikomisjon Kertu Saks Juhataja Eesti Kultuurkapitali Tõnis Lukas Kultuuriminister Eesti Kultuurkapitali Nõukogu esimees 3 1 . august 2020, Tallinnas Ettepanek Eesti Filmikeskuse lisamiseks riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja Eesti Kinoliit koos Eesti filmivaldkonna esindajatega teeb Riigikogu Kultuurikomisjonile ja Eesti Kultuurkapitali nõukogule ettepaneku lülitada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja Tallinna Kinomaja renoveerimine Eesti Filmikeskuse käivitamiseks . Eesti Filmikeskus on kultuuri - ja hariduspoliitiliselt võtmetähtsusega algatus , mille eesmärk on audiovisuaalkirjaoskuse tõstmine , Eesti kaasaegse filmiloomingu ja rikkaliku filmipärandi igakülgne tutvustamine ning väärtfilmialase teadlikkuse tõstmine . Eesti Filmikeskus saab olema laste ja noorte filmihariduse kompetentsikeskuseks , mis koostöös üldhariduskoolide , huvikoolidega , filmi- ja kultuurivaldkonna organisatsioonidega , väärtfilmikinodega , filmifestivalidega ja teiste osapooltega töötab filmivaldkonna tervikliku ja kestliku arengu nimel . Eesti filmil on läinud viimastel aastatel hästi - Eesti filmide turuosa on kasvanud , Eesti Vabariik 100 raames loodud filmid on leidnud publiku poolehoiu , Eesti filmid on võitnud festivalidelt mitmeid autasusid . Üha rohkem avastatakse Eestit kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist võttepaika , filmitööstus panustab läbi maksutulude riigi arengusse . Selline näeb välja filmivaldkonna jäämäe veepealne osa. Lähemalt vaadates on Eesti filmivaldkonnas aga mitmeid struktuurseid probleeme , mis avaldavad mõju sektori kestlikkusele . Kuigi audiovisuaalse informatsiooni tarbimine on suurem kui kunagi varem ning see kasvab kiires tempos , on inimeste filmikirjaoskuse (ja laiemalt audiovisuaalkirjaoskuse ) tase madal . Populaarsemad täispikad mängu - ja animafilmid toovad vaatajad saali, kui suurem osa eri liiki filmitoodangust jääb kino- ja telelevist kõrvale ning autoritel puuduvad võimalused oma loomingu vahendamiseks publikuni . Teadlikkus väärtfilmidest , tänapäevase Eesti filmitööstuse mitmekülgsest loomingust ja Eesti rikkalikust filmipärandist on üldiselt madal . Filmialase teadlikkuse ja audiovisuaalse kirjaoskuse arendamise eest ei vastuta justkui keegi , turuosaliste tegevus on pigem killustunud ning puudub filmihariduslike tegevuste raskuskese ja koordinatsioon . Käesoleva kontseptsiooni keskmes on luua Eestis täiesti unikaalne , kuid rahvusvaheliste näidete varal end tõestanud filmihariduskeskus , mis kompetentsikeskusena toetab nii koole õppekavade elluviimisel , filmivaldkonnas tegutsevaid partnerorganisatsioone filmialase teadlikkuse tõstmisel kui ka filmitegijad nende professionaalsel arendamisel ja võimaluste loomisel oma loomingu tutvustamisel laiemale avalikkusele . Väärtfilmide mõistmiseks ja mõtestamiseks vajalik vundament luuakse juba varajases nooruses , mistõttu on oluline filminduse kui ühe kunstiharu tugevam ning mitmekülgsem katmine haridusvaldkonnas . Kuigi filmiharidus on riiklikusse õppekavasse sisse kirjutatud , puuduvad metoodikad filmihariduse elluviimiseks ja integreerimiseks teiste õppeainetega . Filmikultuur on üldhariduskoolide õppekavades valikkursusena , kuid sedagi pakuvad täna vaid vähesed koolid . Üheks põhjuseks on muuhulgas pedagoogika erialade õppekavades vastav suunitlus puudub . Lisaks on üldhariduses ja mitteformaalses õppes üha rohkem vaja uusi kaasaegseid digitaalseid ja interaktiivseid õppematerjale , mis arvestaksid audiovisuaalsete meediumite kasvava osatähtsusega igapäevaelus . Filmihariduse vähene kättesaadavus toob kaasa madalama huvi väärtfilmide ning filmiklassika vastu , mis peegeldub ka tänastes kinokülastustes . Inimestel puuduvad algteadmised kinematograafiast , mille tulemusena on linastuvaid väärtfilme keeruline mõtestada ning mõista . Eesti filmide kättesaadavus kogu selle mitmekesisuses on täna raskendatud . Lisaks täispikkadele mängufilmidele ja dokfilmidele toodetakse Eestis igal aastal ka lühifilme ja animafilme , millele on kodumaiste kinode hulgast raske levitajat leida . Kommertskinodes näidatakse peamiselt filme , mille vaatajaskond on piisavalt suur , et teenida tegevuskulude katmiseks vajalik tulubaas . See teeb aga linastusajale konkureerimise Eesti filmide jaoks keerukaks , eriti tavapärasest mängufilmist erineva žanriga või väikese kõlapinnaga filmide puhul . Väiksematesse maakohtadesse jõuavad üldjuhul filmid , mida filmilevitaja pakub ning mis on samuti eelkõige kommertstoodang . Samas luuakse täna Eestis hulgaliselt teoseid erinevates filmiliikides , millele üldjuhul ligipääs on väga piiratud . Dokumentaal -, anima -, lühi -, eksperimentaal - ja tudengifilme näidatakse enamasti vaid filmifestivalidel ning muul ajal ei ole neid praktiliselt võimalik vaadata . Eestil on ka rikkalik ja mitmekesine filmipärand , mille digitaliseerimisega on küll tegeletud , kuid mille kättesaadavus on vähene. Seejuures on kontseptsiooni fookus suunatud ka Tallinnast väljapoole ning eristub oma Eesti- ülese vaate poolest . Kirjeldatud väljakutsetele lahenduse pakkumiseks on Eesti Kinoliit koos Eesti Filmi Instituudiga algatanud Eesti Filmikeskuse loomise . Usume , et Eesti film väärib vaatamist . Kui paljudel teistel valdkondadel on tänaseks tekkinud keskused ja arendusorganisatsioonid , siis Eesti filmivaldkonnal selline füüsiline keskus ja tegevuste kese puudub . Tallinna Kinomaja on koondanud Eesti filmitegijaid 40 aastat , mistõttu oleks keskuse rajamine Kinomaja baasil kõige mõistlikum lahendus . Filmikeskus planeeritakse luua täna Kinoliidu omandis olevasse ajaloolisesse Kinomajja Tallinna vanalinnas ( Uus tänav 3). Planeeritava Eesti Filmikeskuse eesmärgid ühtivad ka Eesti Filmi Instituudi 2020-2024 arengukavaga ( strateegiline eesmärk 3: Eesti kinopublik hindab väärtfilme , filmialane kirjaoskus on kasvanud ), Eesti filmivaldkonna visiooniga 2030 ( eesmärk 4: Üldhariduskoolidel on ligipääs Eesti filmivaramule , sobivad materjalid õppe näitlikustamiseks ja piisav õppejõudude hulk ) ja Eesti kultuuripoliitika põhialustega 2020 ( punkt 27.5: Riik tähtsustab professionaalset filmikunsti kui meediakirjaoskuse omandamise esmast vahendit noorele vaatajale ja osasaajale ). Arutelud Tallinna Kinomaja tuleviku osas on kestnud üle kümne aasta . Eesti Filmikeskuse loomise ettevalmistused algasid 2017. aastal . 2018. aastal kaardistati teiste riikide sarnaseid kogemusi ning pakuti välja esmane kontseptsioon , 2019. aasta lõpus valmis KOKO Arhitektide poolt valmistatud eskiis Eesti Filmikeskusele. Eskiisiga on tutvunud ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond ja kinnitanud muutused , mida arhitektid soovisid teha . Paralleelselt valmis Eesti Filmikeskuse äriplaan , mis sätestab keskuse väärtuspakkumise , tulevase struktuuri ning tulude ja kulude prognoosid . Protsess on olnud avatud ja läbipaistev , eri etappides on kaasatud eri partnereid . Kinoliidu kaudu on kaasatud suur osa Eesti filmitegijatest , lisaks Eesti Filmi Instituut . 19.12.2019 tutvustati keskuse ideed ja esialgset eskiisi filmivaldkonna esindajatele ( festivalid , asutused , liidud , organisatsioonid , haridusasutused jpt ), kes kõik nõustusid , et selline keskus on filmivaldkonna jätkusuutlikkuse seisukohast kriitilise tähtsusega . Kinomaja renoveerimise ja sisseseade kogusumma täpsustub põhiprojekti koostamise järel , kuid oleme konsulteerinud eskiisprojekti koostajatega ja sarnaseid projekte läbi viinud ehitusekspertidega , samuti teiste kinode ja keskustega tehnika maksumuse osas . Võttes arvesse Kinomaja tänast seisundit , viimastel aastatel tehtud parendustöid ning vanalinnas asuva hoone renoveerimisega seotud riske , on Filmikeskuse renoveerimise maksumus hinnanguliselt 2900-3500 eurot/m2, kokku maksaks Kinomaja (870 m2) renoveerimine 2 523 000-3 045 000 eurot. Sellele lisandub ühekordne tehnika soetamine summas 39 0 5 00 eurot. Esitame käesolevaga loodava Eesti Filmikeskuse kontseptsiooni ja äriplaani koos eskiisprojektiga . Oleme hea meelega valmis täiendavalt selgitama tulevase keskuse planeeritavaid tegevusi ja tähendust Eesti filmivaldkonna arengule . Lugupidamisega Kadri Vaas Eesti Kinoliidu tegevjuht juhatuse nimel Alvar Kõue Laura Raud Eeva Mägi Jaanis Valk Kersti Uibo Mait Mäekivi Mattias Veeremets Piret Tibbo -Hudgins Reet Brant [email protected] KINOLIIDU KINOMAJA EELESKIIS Kinomaja, Uus tn 3, Tallinn 11. november 2019 FUNKTIONAALNE LOOGIKA PAINDLIKKUS Erinevad ruumiosade tsoneerimise võimalused Eesmärk on võimaldada kompleksi kasutada mitmete erinevate ürituste jaoks eraldi ja samas võimalusel kasutada seda ühe tervikliku sündmuste alana. San. ruumide sõlmede lisamine nii sissepääs 2 kui keldrisse wc-d sissepääs 1 juurde, annab võimaluse vajadusel tekitada 3 eraldiseisvalt funktsioneerivalt ala. Kaks kinosaali eraldi sissepääsudega ja lisaks polüfunktsionaalne ruum, mida saab kasutada haridusklassina või seminariruumina vms. Kui oleks võimalik võtta kasutusele ka sisehoov, siis saaks selle abil ühendada mõlemad pooled terviklikult toimivaks ruumikompleksiks. Keldris ja 1. korrus Keldris ja 1. korrus tsoneerimise variant 1 tsoneerimise variant 2 ex. väiksed iseseisvad ex. suur festival (PÖFF) üritused JOONISED LÕIKED AA & CC C C                                                                    Lõige AA C   C                                                                     Tellija EESTI KINOLIIT    Objekt Tellija KINOMAJA EESTI ARENDUSKAVA ALALÜÜS KINOLIIT  Aadress Objekt Uus tn 3, Tallinn KINOMAJA ARENDUSKAVA ALALÜÜS Tellija EESTI KINOLIIT Arhitektid Aadress Autor Uus tn 13, Tallinn Objekt Autor 2 Autor 3  KINOMAJA ARENDUSKAVA ALALÜÜS Autor 4 Aadress Uus tn 3, Tallinn Arhitektid Autor 1 Autor 2 Autor 3  Projektijuht Xenia 4Vennemann Arhitektid Autor 1 Vastutav Autor 2 isik Liis Lindvere Autor 3 Autor Lõige CC Autor 4 Joonis Projektijuht Projektijuht Xenia Vennemann Xenia Vennemann Vastutav isik Vastutav isik Liis LindvereJoonise nr Liis Lindvere Rev Joonis Joonise nr Rev  Joonis  Joonise nr Rev JOONISED PÕHIPLAANID - LAMMUTATUD OSA JA JUURDEEHITUS                               2.  korrus                                                                                                    Tellija Tellija EESTI KINOLIIT EESTI KINOLIIT 1.  korrus Objekt Objekt KINOMAJA ARENDUSKAVA KINOMAJA ARENDUSKAVA ALALÜÜS ALALÜÜS Aadress AadressUus tn 3, Tallinn Uus tn 3, Tallinn Arhitektid Autor 1 Autor 2 Autor 3 Arhitektid Autor 1 Autor 2 Autor 3 Autor 4 Autor 4 Projektijuht Xenia Vennemann Vastutav isik Liis Lindvere Projektijuht Xenia Vennemann Vastutav isik Checker Joonis Joonise nr Rev  Joonis Joonise JOONISED PÕHIPLAAN -1. KORRUS         C                                      A    A         C     -1. korrus  Tellija EESTI KINOLIIT Objekt KINOMAJA ARENDUSKAVA ALALÜÜS   Aadress Uus tn 3, Tallinn  Arhitektid Autor 1 Autor 2 Autor 3  Autor 4    Projektijuht  Xenia Vennemann Vastutav isik Liis Lindvere      Joonis  Joonise nr Rev  PLAAN -1 KORRUS ARP-02     Töö nr 13-23 Staadium EELESKIIS 07/10/19 M indicated As KOKO arhitektid OÜ www.koko.ee Tel +372 660 40 60 Reg 10710760  Tellija EESTI KINOLIIT Objekt KINOMAJA ARENDUSKAVA ALALÜÜS Aadress Uus tn 3, Tallinn Arhitektid Autor 1 Autor 2 Autor 3 Autor 4 Projektijuht Xenia Vennemann Vastutav isik Liis Lindvere Joonis Joonise nr Rev  JOONISED PÕHIPLAANID 1. KORRUS & 2. KORRUS         B   B     C        B   B       C                               A  A        A  A  C 2. korrus  C                                                B    B      C                 B    B   C                               A A            A A  Tellija EESTI KINOLIIT   C Objekt KINOMAJA ARENDUSKAVA ALALÜÜS Aadress Tellija Uus EESTItnKINOLIIT 3, Tallinn 1. korrus  C Arhitektid Autor 1 Autor 2 Autor 3 Objekt KINOMAJA ARENDUSKAVA ALALÜÜS Autor 4 Aadress Uus tn 3, Tallinn Projektijuht Xenia Vennemann Vastutav isik Liis Lindvere Arhitektid Autor 1 Autor 2 Autor 3 Joonis Joonise DETAIL KINOSAALIDEST KOSMOSE VÄIKESE SAALI JA UUTE KINOSAALIDE VÕRDLUS KOSMOSE SAAL SAAL 1 SAAL 2 49 KOHTA 63 KOHTA 26 KOHTA                 h= 4500          Lõige Lõige             7900  2900         6870          7500                              Plaan Plaan    Tellija   Objekt Tellija Aadress Objekt  Arhitektid Aadress Arhitektid  DETAIL KINOSAALIDEST ATMOSFÄÄR RGB LED-valgusega oleks võimalik anda kinosaalidele selgelt eristuv omapära. Lihtsalt muudetav vastavalt   olukorrale. Mõlemal saalil võiks olla ka erinev geomeetriline  kujundikeel.                            Tellija EESTI KINOLIIT Objekt KINOMAJA ARENDUSKAVA ALALÜÜS Kino Delphi Lux , Berlin Kino Delphi Lux ,Aadress Berlin Uus tn 3, Tallinn Arhitektid Autor 1 Autor 2 Autor 3 Autor 4 DETAIL KINOSAALIDEST TEISE SISSEPÄÄS KINOSAALIDEST Maa-alune läbikäik         Tellija EESTI KINOLIIT Objekt KINOMAJA ARENDUSKAVA AL Aadress Uus tn 3, Tallinn Arhitektid Autor 1 Autor Autor 4 Projektijuht Xenia Vennemann Joonis  2ND ENTRANCE Töö nr 13-23 Staadium EELES KOKO arhitektid OÜ www.koko.ee MOOD BOARD - LAPSESÕBRALIKUD RUUMID ATMOSFÄÄR BFM, Salto arhitektid, Tallinn Anna Seghers school, AFF Kino Delphi architects Lux , Berlin PERSPEKTIIVVAATED KINOSAAL PERSPEKTIIVVAATED KOHVIK & BAAR PERSPEKTIIVVAATED POLÜFUNKTIONAALNE RUUM PERSPEKTIIVVAATED SISSEPÄÄS 2 EESTI FILMI­KESKUS ÄRIPLAAN 2020 SISUKORD 1 Eesti Filmikeskuse ülevaade 4 1.1 Keskuse taust ja vajadus............................................................................................... 4 1.2 Eesti Filmikeskuse Struktuur.......................................................................................... 6 2 Visioon, missioon ja eesmärgid 7 3 Ärimudel 9 3.1 Väärtuspakkumine......................................................................................................... 9 3.2 Sihtgrupid.................................................................................................................... 10 3.3 Kliendisuhted............................................................................................................... 10 3.4 Jaotuskanalid.............................................................................................................. 10 3.5 Finantsid...................................................................................................................... 11 3.6 Võtmepartnerid........................................................................................................... 11 3.7 Võtmetegevused......................................................................................................... 12 3.8 Võtmeressursid........................................................................................................... 12 4 Turu- ja konkurentsianalüüs 13 4.1 Kohalik turg................................................................................................................. 13 4.2 Globaalne ja Euroopa turg........................................................................................... 14 4.3 Välisriikide kogemus.................................................................................................... 14 4.3.1 Kinodvor Ljubljanas.................................................................................................... 14 4.3.2 Stockholmi kinoteek................................................................................................... 15 4.3.3 Pariisi kinoteek........................................................................................................... 15 4.3.4 Luksemburgi kinoteek................................................................................................ 16 4.3.5 Hongkongi Filmikultuuri Keskus.................................................................................. 16 4.3.6 Kopenhaageni kinoteek.............................................................................................. 16 4.3.7 KAVI kinoteek Helsingis.............................................................................................. 16 4.3.8 Oslo kinoteek............................................................................................................. 17 4.3.9 Berni kinoteek............................................................................................................ 17 4.3.10 NCKF.......................................................................................................................... 17 5 Konkurentsianalüüs 19 5.1 Konkurendid Eestis...................................................................................................... 19 5.1.1 Kino Artis................................................................................................................... 19 5.1.2 Kino Sõprus................................................................................................................ 20 6 Finantsplaan 21 6.1 Finantsanalüüsi ülevaade............................................................................................. 21 6.2 Tegevustulud ja -kulud................................................................................................ 21 6.3 Finantsprognoosid....................................................................................................... 22 1 EESTI FILMIKESKUSE ÜLEVAADE 1.1 KESKUSE TAUST JA VAJADUS Eesti filmil on läinud viimastel aastatel hästi. Eesti tutvustamisel laiemale avalikkusele. Usume, et filmide turuosa on kasvanud, Eesti Vabariik 100 Eesti film väärib vaatamist. Kui paljudel teistel raames loodud filmid on leidnud publiku poo- valdkondadel on tänaseks tekkinud keskused ja lehoiu. Eesti filmid on võitnud festivalidelt mit- arendusorganisatsioonid, siis Eesti filmivaldkonnal meid autasusid. Üha rohkem avastatakse Eestit selline füüsiline keskus ja tegevuste kese puudub. kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist võtte- Tallinna Kinomaja on koondanud Eesti filmitegi- paika, filmitööstus panustab läbi maksutulude jaid 40 aastat, mistõttu oleks keskuse rajamine riigi arengusse. Selline näeb välja filmivaldkonna Kinomaja baasil kõige mõistlikum lahendus. jäämäe veepealne osa. Lähemalt vaadates on Eesti filmivaldkonnas aga mitmeid probleeme, mis aval- FILMIHARIDUS davad mõju sektori kestlikkusele. Kuigi audiovi- Väärtfilmide mõistmiseks ja mõtestamiseks vaja- suaalse informatsiooni tarbimine on suurem kui lik vundament luuakse juba varajases nooruses, kunagi varem (ja kasvab kiires tempos), on ini- mistõttu on oluline filminduse kui ühe kunsti- meste filmikirjaoskuse tase madal. Populaarsemad haru tugevam ning mitmekülgsem katmine hari- täispikad mängu- ja animafilmid toovad vaatajad dusvaldkonnas. Kuigi filmiharidus on riiklikusse saali, kui suurem osa eri liiki filmitoodangust jääb õppekavasse sisse kirjutatud, puuduvad metoodi- kino- ja telelevist kõrvale ning autoritel puuduvad kad filmihariduse elluviimiseks ja integreerimiseks võimalused oma loomingu vahendamiseks publi- teiste õppeainetega. Filmikultuur on üldharidus- kuni. Teadlikkus väärtfilmidest, tänapäevase Eesti koolide õppekavades valikkursusena, kuid sedagi filmitööstuse mitmekülgsest loomingust ja Eesti pakuvad täna vaid vähesed koolid. Üheks põhju- rikkalikust filmipärandist on üldiselt madal. Fil- seks on muuhulgas õpetajate vähesed teadmised mialase teadlikkuse ja audiovisuaalse kirjaoskuse filmivaldkonnast – kõrgemat filmiharidust antakse arendamise eest ei vastuta justkui keegi, teiste Eestis Balti Filmi- ja Meediakoolis ning Eesti turuosaliste tegevus on pigem killustunud ning Kunstiakadeemias, kuid pedagoogika erialade puudub filmihariduslike tegevuste raskuskese ja õppekavades vastav suunitlus puudub. Lisaks on koordinatsioon. üldhariduses ja mitteformaalses õppes üha rohkem vaja uusi kaasaegseid digitaalseid ja interaktiivseid Eesti filmivaldkonna visioonidokumendis on Eesti õppematerjale, mis arvestaksid audiovisuaalsete filminduse ühe nõrga lülina välja toodud Eesti fil- meediumite kasvava osatähtsusega igapäevaelus.1 mide vähene levik. Kuigi Eesti mängufilmide vastu on publiku huvi aastatega kasvanud, külastab Filmihariduse vähene kättesaadavus toob kaasa kinohuvilistest vaid väga väike osa lühi-, anima- madalama huvi väärtfilmide ning filmiklassika ja dokumentaalfilmide seansse. Paljudel Eesti fil- vastu, mis peegeldub ka tänastes kinokülastustes. mitegijatel on seetõttu keeruline leida kontakti Inimestel puuduvad algteadmised kinematograa- publikuga. Seega on üheks olulisemaks Eesti fil- fiast, mille tulemusena on linastuvaid väärtfilme mivaldkonna arendamise alustalaks keskuse loo- keeruline mõtestada ning mõista. mine, kus publikuni saaksid jõuda ka need filmid, mis tavakinode kavades hetkel konkurentsist välja FILMIDE KÄTTESAADAVUS jäävad. Eesti filmide kättesaadavus kogu selle mitmeke- sisuses on täna raskendatud. Kommertskinodes Käesoleva kontseptsiooni keskmes on luua Eestis näidatakse peamiselt filme, mille vaatajaskond on täiesti unikaalne, kuid rahvusvaheliste näidete piisavalt suur, et teenida tegevuskulude katmiseks varal end tõestanud filmihariduskeskus, mis kom- vajalik tulubaas. See teeb aga linastusajale kon- petentsikeskusena toetab nii koole õppekavade kureerimise Eesti filmide jaoks keerukaks, eriti elluviimisel, filmivaldkonnas tegutsevaid part- tavapärasest mängufilmist erineva žanriga või nerorganisatsioone filmialase teadlikkuse tõst- väikese kõlapinnaga filmide puhul. Väiksematesse misel kui ka filmitegijad nende professionaalsel maakohtadesse jõuavad üldjuhul filmid, mida arendamisel ja võimaluste loomisel oma loomingu filmilevitaja pakub ning mis on samuti eelkõige 1 Kinobuss.ee, Meist, võetud 06.04.2020. EESTI FILMIKESKUSE ÜLEVAADE 4 Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 kommertstoodang. Samas luuakse täna Eestis puudub informatsioon ja ka kinokavades on selline hulgaliselt teoseid erinevates filmiliikides, millele formaat harva esindatud. Probleemi lahendami- üldjuhul ligipääs on väga piiratud. Dokumentaal-, seks on vaja teha suuremat avalikku teavitustööd, anima-, lühi-, eksperimentaal- ja tudengifilme näi- et vaatajad harjuksid mõttega, et filmidel võib olla datakse enamasti vaid filmifestivalidel ning muul erinevaid formaate ja žanre.5 ajal ei ole neid praktiliselt võimalik vaadata. Eestil on ka rikkalik ja mitmekesine filmipärand, mille EESTI FILMIKESKUS digitaliseerimisega on küll tegeletud, kuid mille Eelnevatest murekohtadest tulenevalt on Eesti kättesaadavus on vähene. Huvi Eesti filmide järgi Kinoliit koos Eesti Filmi Instituudiga algatanud on aga viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, selle Eesti Filmikeskuse loomise. Filmikeskus planeeri- tõestuseks võib välja tuua nii EV100 filmiprog- takse luua täna Kinoliidu omandis olevasse aja- rammi suure edukuse2 kui ka fakti, et 2019. aastal loolisesse Kinomajja Tallinna vanalinnas (Uus kasvas Eesti filmide külastuste arv ja kassatulu võr- tänav 3). reldes 2018. aastaga vastavalt 30,4% ja 47,3%.3 Kokku moodustas Eesti filmide kassatulu 2019. Keskus annab Eesti filmitegijatele paremad või- aastal 4,86 miljonit eurot ja Eesti filme käis kinos malused oma loomingu laialdasemaks tutvustami- vaatamas 847 960 külastajat. seks ning loob vaatajatele ligipääsu filmidele, mis muidu Eestis kinoekraanidele ei jõuaks. Keskuse LÜHIFILMID JA ANIMAFILMID loomise vajadus on tulenenud eelkõige valdkonna Lisaks täispikkadele mängufilmidele ja dokfilmi- tänasest olukorrast, kus filmikirjaoskuse arenda- dele toodetakse Eestis igal aastal ka lühifilme ja mine ja filmialase teadlikkuse tõstmine ühiskon- animafilme, millele on kodumaiste kinode hulgast nas on keeruline. Ühelt poolt on selle põhjuseks raske levitajat leida. Lühifilmide puhul kerkib esile killustatus erinevate osapoolte vahel, teisalt puu- küsimus, kuidas neid näidata – kas seda tuleks duvad piisavad vahendid väärtfilmide populari- teha enne täispika filmi algust või näidata lühi- seerimiseks ning koordineeritud ja fokusseeritud filme televisioonis. Enamjaolt jõuavad lühifilmid töö filmihariduse parendamise suunal. Eesti Fil- publikuni kassettidena. Ühest küljest on Eesti tun- mikeskuse kontseptsioon on loodud eelnimetatud tud maailmas just tänu lühi- ja animafilmidele, mis kitsaskohtadest tulenevalt ja on suunatud nende on võitnud rahvusvahelistelt festivalidelt mitmeid lahendamisele. Seejuures on kontseptsiooni foo- auhindu.4 Teisest küljest ei tea Eesti kinopublik kus suunatud ka Tallinnast väljapoole ning eristub lühifilmi formaadist väga palju, sest nende kohta oma Eesti-ülese vaate poolest. Loodava keskuse eesmärk on eesti filmikultuuri kestlikkuse tagamine läbi filmikirjaoskuse arendamise, haridusprogrammide elluviimise, filmipärandi tutvustamise ja väärtfilmide vahendamise. Eesti filmikeskusest saab eestis unikaalne organisatsioon, mis toetab ja arendab filmiharidust, tõstab filmipubliku teadmust filmikunstist, loob aluse filmide mõistmiseks ning mõtestamiseks ning toetab filmitegijate professionaalset arengut ja kontakti publikuga. 2 Eesti Filmi Instituut, EV100 filmiprogrammi kokkuvõte, võetud 06.04.2020. 3 Eesti Filmi Instituut, Uudised, võetud 02.04.2020. 4 Sirp.ee, Suurus on vaatenurga küsimus, võetud 06.04.2020. 5 Filmikunst.ee, “Värske veri: oma ja võõras” – kuus väljalõiget meid ümbritsevast elust ja mõtteid lühifilmi paigutumisest Eesti kinolevisse, võetud 06.04.2020. EESTI FILMIKESKUSE ÜLEVAADE Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 5 1.2 EESTI FILMIKESKUSE STRUKTUUR Eesti Filmikeskuse struktuuri välja töötamisel olid rammide elluviimise ka maakondade tasemel aluseks erinevad alternatiivid, mille hulgast valiti ning haridusasutustes. Haridusprogrammi pro- välja sobivaim mudel. Valitud struktuuri peamis- jektijuhi ülesanneteks on haridusprogrammide teks tugevusteks on: ülesehituse ja sisu väljatöötamine, partnerite kaasamine, kes on vajalikud planeeritud töötu- ■ Fokusseeritus keskuse põhiväärtustele ning bade ja koolituste läbiviimisel ning pakkumisel. strateegilistele eesmärkidele. Struktuuri on kaasatud eelkõige need ametikohad, mis on ■ Filmiprogrammi projektijuhtide ülesandeks suunatud keskuse missiooni täitmisele ning on filmiprogrammide koostamine ja koos- strateegiliste eesmärkide saavutamisele. tööpartneritega koostöö koordineerimine. Filmiprogrammi projektijuhid vastutavad ■ Optimaalne tegevusmudel. Keskuse struktuur kinokava eest, tegelevad selle pideva täiusta- on koostatud selliselt, et puuduks erinevate mise ning mitmekesistamisega. Muuhulgas on ülesannete dubleerimine erinevatel tasanditel. filmiprogrammi projektijuhtide ülesanneteks Lisaks on arvestatud koostöövõimalustega vald- uute filmide programmi toomine, filmitegijate konnas. Seejuures on koostöö koordineerimise kaasamine, ürituste korraldamine, uute koos- põhivastutus keskusel, samas kui selle tulemu- tööpartnerite leidmine ning maakonnakinodele sena tekkivate sisutegevuste teostamiseks on filmiprogrammide koostamine. võimalik kaasata teiste organisatsioonide eks- perte. ■ Koordinaator on projektijuhtidele abistavas rollis ning tegeleb keskuses ürituste tehnilise Eesti Filmikeskust juhib tegevjuht, kelle peami- korraldamisega ja vabatahtlike abistajate koor- seks ülesandeks on keskuse töö käivitamine ja dineerimisega. Muuhulgas on koordinaatori igapäevane juhtimine, strateegiline planeerimine, vastutada müügitegevused, sh näiteks grupipi- personalijuhtimine, projektide algatamises osale- letite müük. mine ning partneritega koostöös ühise strateegia koostamine. Lisaks tegeleb tegevjuht keskuse iga- ■ Kommunikatsioonispetsialist-turundus- päevase juhtimise, halduse, teenuslepingute hal- juhi igapäevasteks töödeks on keskuse kom- damise ning keskuse finantsplaneerimisega. munikatsioonistrateegia väljatöötamine ja rakendamine. Lisaks tegeleb kommunikat- Tegevjuhi alluvuses töötavad keskuses haridus- sioonispetsialist turunduskava väljatöötamise, programmi projektijuht, kaks filmiprogrammi ajakohastamise ja rakendamisega ning part- projektijuhti, koordinaator ja kommunikatsiooni nerlussuhete arendamise ja koostöövõrgustiku spetsialist: laiendamisega. ■ Haridusprogrammi projektijuhi ülesandeks ■ Projektsionist vastutab kinoseansside heli- ja on haridusprogrammide väljatöötamine ja pildikvaliteedi eest ning hoolitseb projektorite elluviimine. Projektijuht teeb tihedat koostööd ja nendega seotud tehnika korrasolu eest. oluliste koostööpartneritega, sh tagab prog- ,-.-/0123 4567819:6;.65<<7* B7A<7:6;.65<<7* >;<<1?7=5397;;?7@ >;;687?553;6 E6;0-=397;?793 :6;0-=370123 :6;0-=370123*C!D 9:-3975A793@3161?8190123 Joonis 1. Eesti filmikeskuse struktuur. EESTI FILMIKESKUSE ÜLEVAADE 6 Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 2 VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID MISSIOON EESMÄRGID Eesti Filmikeskuse missiooniks on kasvatada ühis- Keskuse strateegiline eesmärk on filmikultuuri konnas filmialast kirjaoskust ja toetada Eesti filmi- kestlikkuse tagamine läbi filmipärandi tutvusta- tegijate professionaalset arengut. mise, väärtfilmide vahendamise, filmikirjaoskuse arendamise ja haridusprogrammide elluviimise. VISIOON Filmikeskuse visioon on saada Eesti rikkaliku Strateegilise eesmärgi täitmiseks vajalikud otsesed filmipärandi ja tänapäevase mitmekülgse filmi- eesmärgid, nende saavutamisega seotud mõõdi- loomingu tutvustamise ning filmihariduslike tege- kud ning kriitilised edutegurid on esitatud järg- vuste keskpunktiks Eestis. nevas tabelis. EESMÄRK MÕÕDIK (2025) KRIITILISED EDUTEGURID KASUSAAJA VAADE ■ 8750 last on osalenud ■ Huvihariduse programmi loomine; huviringides. ■ huviringide korraldamine; ■ partnerluse loomine nii teiste valdkonna organisatsioonide kui ■ ka maakonnakeskustega Lastel on laialdane huvi ■ huviringide viimine lasteni kõigis maakon- 1 filmivaldkonna vastu dades. ■ 50% koolides on filmindus ■ Õpetajate valdkondliku kompetentsi/tead- õppeainete hulgas (vabaa- miste suurendamise toetamine, inena või kohustuslikuna). ■ täiendkoolitused õpetajatele ■ koostöö riigiga (sh Haridus- ja teadusmi- nisteeriumiga)- Eesti rikkalik filmipärand ■ 300 linastust aastas; ■ Kommunikatsioonitegevused ja turundus 2 on viidud vaatajateni ■ 19 000 külastajat. ürituste viimiseks laiema publikuni; ■ 133 välismaise väärtfilmi ■ inimestele mitmekülgse ja huvitava külas- Inimeste filmialane linastust aastas; tuskogemuse pakkumine; teadlikkus on kasvanud koostöö teiste teenuste pakkujatega; ■ 12 täiskasvanute ■ (mõõdikud: välismaiste 3 hobigruppi / arutelugruppi ■ täisteenuse kontseptsiooni arendamine. väärtfilmide linastumine, aastas; hobitegevus, arutelugrupid ■ 1068 hobitegevustes jms) osalejat. Eesti filmitegijatel on ■ Asjast huvitatute filmitegi- ■ Kokkulepped filmitegijatega; 4 võimalused oma loomingu jate looming on linastunud; ■ arutelugruppide korraldamine. igakülgseks tutvustamiseks ■ kaetud on kõik filmiliigid. SISEMISTE PROTSESSIDE VAADE ■ 36 koostööpartnerit on ■ Tegevuskava loomine; kaasatud ■ riiklikul tasandil koostöö teiste valdkondlike ■ 5 haridusprogrammi on organisatsioonidega; loodud; ■ koostöö koolide, lasteasutuste ja maakon- Keskus on filmikultuuria- ■ filmiprogrammid on loo- nakeskustega; 1 lase teadlikkuse ja filmikir- dud. ■ haridusprogrammide kontseptsiooni kujun- jaoskuse eestvedaja damine, et viia filmikunst viia vaatajani ning aidata seda mõtestada; ■ filmiprogrammide loomine vastavalt sihtgrupi vajadustele. Filmitegijatega toimib ■ Filmitegijad on program- ■ Filmitegijatega kokkulepe saavutamine laiapõhjaline koostöö nii midesse kaasatud. ning programmi kujundamisse kaasamine. 2 filmide linastumiseks kui kohtumisteks VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 7  EESMÄRK MÕÕDIK (2025) KRIITILISED EDUTEGURID ARENGU VAADE Töötajad on koolitatud ja on ■ Koolitused/konverent- ■ Koostöö teiste valdkonna asutustega pidevalt kursis Eesti ja rah- sid/ seminarid/töötoad/ töötajatele arenguvõimaluste 1 vusvahelise filmitööstuse festivalid/filmiturud, kus pakkumisel; arengutega töötajad osalevad. ■ koolituskava loomine. ■ Tegevjuht; ■ Sobivate inimeste värbamine; ■ filmiprogrammi projekti- ■ Võrgustiku kaasamine nende rollide täit- juht; miseks, mis ei ole struktuuri osad, kuid ■ haridusprogrammi projek- on vajalikud eesmärkide täitmiseks. 2 Olulisimad rollid on täidetud tijuht; ■ kommunikatsioonispetsia- list-turundusjuht; ■ koordinaator; ■ projektsionist. Olemas on eesmärkide ellu- ■ Kinosaalide sisustus; ■ Tehnika ja sisustuse soetamine ning 3 viimiseks vajalikud tehno- ■ kinotehnika. uuendamine. loogilised võimalused. FINANTSIDE VAADE ■ Omatulud kasvavad kesk- ■ Tegevuste kontseptsiooni läbimõtesta- Omatulud katavad peami- miselt 6% aastas. mine ning järjepidev uuendamine. 1 sed tegevuskulud Arendustegevuste elluviimi- ■ Osalemine projektides ■ Projektitaotluste koostamine; 2 seks osaletakse erinevates ■ pidev ülevaade erinevatest võimalustest. projektides VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID 8 Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 3 ÄRIMUDEL 3.1 VÄÄRTUSPAKKUMINE Eesti Filmikeskus põhiline sihtgruppidele tutvustada filmikultuuri juba lasteaia- ja koo- suunatud väärtuspakkumine seisneb järg- liealistele lastele. nevates punktides: ■ FILMITEGIJATE JA VAATAJATE KOKKU VII- ■ FILMIALASE HUVIHARIDUSE PAKKUMINE. MINE. Keskus võimaldab Eesti filmitegijatel Keskus pakub tegevusi, mille eesmärgiks on tutvustada oma teoseid vaatajatele, saada neilt sihtgruppidele filmihariduse tutvustamine läbi otsest tagasisidet ning Eesti publikul tutvuda ka erinevate tegevuste nagu filmitöötoad, koolitu- selle osaga Eesti filmiloomingust, mis tavaliselt sed, õppematerjalide jagamine. Valdkondliku kinoekraanidele ei jõua (sh lühifilmid, tudengi- huvihariduse pakkumine tõstab huvi filmikul- filmid, dokfilmid jt). tuuri ja väärtfilmide vastu ning loob aluse Eesti filmitegijate järelkasvule. ■ VÄÄRTFILMIDE VIIMINE VAATAJATENI näi- dates filme, mida massilevi kinod ei pruugi saa- ■ TUGI FILMI- JA HARIDUSPROGRAMMIDE davat piletitulu arvesse võttes oma programmis LÄBIVIIMISEL JA KOKKUPANEKUL. Keskus näidata, samuti Eesti filmipärandit. aitab maakonnakinosid, koole ja teisi organisat- sioone, koostades Eesti filmidele pühendatud ■ KULTUURNE VABA AJA VEETMISE PAIK, kus haridus- või filmiprogramme ning viies need saavad kohtuda filmisõbrad ja filmiprofessio- sihtgruppideni. naalid. Külastajad saavad oma vaba aega veeta kohvikus, kus on loodud eraldi filmikirjanduse ■ KOOLITUSTE PAKKUMINE haridustöötajatele lehitsemise võimalus. Keskuses viiakse regulaar- ja maakonnakinode töötajatele andes neile või- selt läbi erinevaid üritusi, mille üheks eesmär- maluse oma teadmisi ja oskusi kasvatada ning giks on ka valdkondlike inimeste kokku viimine. Tabel 1. Eesti FILMIKESKUSE ärimudel. VÕTMEPARTNERID VÕTMETEGEVUSED VÄÄRTUSPAKKUMINE KLIENDISUHTED SIHTGRUPID ■ Eesti Filmi Instituut ■ Koostöövõrgustiku ■ Filmitegijate ja vaa- ■ Sihtgrupile ■ Lasteaiaealised ■ Teised valdkonna loomine tajate kokku viimine kohandatud lapsed ja kooli­ organisatsioonid ■ Filmiprogrammide ■ Väärtfilmide viimine lähenemine ealised noored ■ Ministeeriumid loomine ja levita- vaatajateni ■ Kaasloome ■ Lasteaiakasvata- ■ Saatkonnad mine ■ Filmihariduse pak- jad, õpetajad ■ Ühingud ■ Haridusprogram- kumine ■ Laiem üldsus ■ Tallinna linn mide loomine ■ Tugi filmi- ja hari- ■ Teised valdkonna ■ Maakonnakinod ■ Programmide levi- dusprogrammide organisatsioonid tamine läbiviimisel ja kok- ■ Maakonnakinod VÕTMERESSURSID kupanekul JAOTUSKANALID ■ Filmitegijad ■ Kompetentsed ■ Koolitused ■ Otsesuhtlus töötajad ■ Kultuurne vaba aja erinevate grup- ■ Vajalik infrast- veetmise paik pidega ruktuur (ruumid, ■ Koostöövõimaluste ■ Partnerite tehnika) loomine teiste orga- kanalid ■ Tugev valdkonna nisatsioonidega ■ Meedia võrgustik ■ Lühifilmiprogramm KULUD TULUD ■ Halduskulud, sh filmide õiguste soetamise kulud ■ Haridusprogrammi osalustasu ■ Tehnika hooldus ■ Maakonnakinodele programmi koostamine ■ Personalikulud ■ Renditulud ■ Turunduskulud ■ Piletite müük ■ Riiklik sihtfinantseering, sh levitoetused, EL fondid ÄRIMUDEL Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 9 ■ KOOSTÖÖVÕIMALUSTE LOOMINE TEISTE ■ MITMEKÜLGSED FILMIPROGRAMMID. Kes- ORGANISATSIOONIDEGA. Keskusega luuakse kuse filmiprogrammide loomisega tegelev alus tihedaks koostööks valdkondlike organi- meeskond võimaldab oma külastajateni tuua satsioonide, sh Eesti Filmiarhiiv, Eesti Filmi- mitmekesise ning laialdase filmiprogrammi, muuseum, Lühifilmi Keskus, Eesti Animatsiooni lisades kavasse ka need filmid, mis laialdase- Liit, Eesti Dokumentalistide Gild, Eesti Filmi- malt ei linastu. Keskus koondab oma programmi tööstuse Klaster, Eesti Stsenaristide Gild, Eesti näiteks dokumentalistikat, animatsiooni, lühi- Režissööride Gild vahel. filme, tudengifilme jms. 3.2 SIHTGRUPID Eesti Filmikeskuse peamised sihtgrupid on: ■ LAIEM ÜLDSUS, kelleni viiakse mitmekesine ning tavapärasest erinev filmiprogramm ning ■ LAPSED JA NOORED, kellele suunatud tegevu- antakse võimalus filmindusega lähemalt tutvuda. sed ning haridusprogramm aitavad kasvatada nende huvi Eesti filmide vastu. Tegemist on ühe ■ TEISED VALDKONNA ORGANISATSIOONID, olulisima sihtgrupiga, kelleni keskus oma ees- mis kaasatakse oma tegevustesse koostöö ning märkide saavutamiseks jõuda soovib. ühiste algatuste kaudu. Keskus pakub vald- kondlikele organisatsioonidele täna puuduva ■ ÕPETAJAD, kellele keskus pakub täiendkoo- alusraamistiku järjepideva koostöö tekkeks. litusi. Keskuse eesmärk viia filmikultuur ja filmiharidus uute põlvkondadeni realiseerub ■ MAAKONNAKINOD, kellele keskus pakub täis- läbi haridusasutuste, kes on esmaseks vald- paketti: filmi- ja haridusprogrammide koosta- konna tutvustajaks. Selleks suunab keskus mist ja finantsvahendite taotlemist. oma tegevuse ka õpetajateni, et pakkuda neile kvaliteetset sisendit ning teadmist filmikultuuri ■ FILMITEGIJAD. Keskus loob filmitegijatele oma tutvustamiseks õppetöö käigus. loomingu tutvustamiseks vajaliku keskkonna. 3.3 KLIENDISUHTED Kliendisuhetele tähelepanu pööramine on Seega on kliendisuhted pigem personaalsed. oluline selleks, et sihtgrupid, kellega on Nende kaudu pakutakse oma sihtgruppidele kontakt saadud, ka edaspidi keskuse töös just neile olulist väärtust. osalema jääksid ning keskuse tegevustest kasu saaksid. ■ KAASLOOME, mis on üha enam levivaks viisiks kliendisuhete hoidmisel. Keskus kaasab oma ■ SIHTGRUPILE KOHANDATUD LÄHENEMINE. sihtgruppe teenuste ja programmide kujun- Keskuse sihtgrupid on väga erinevad, mistõttu damisel, luues selle kaudu sihtgrupile olulisi on suhete hoidmiseks vajalik kasutada just programme. vastavale sihtgrupile kohandatud lähenemist. 3.4 JAOTUSKANALID Eesti Filmikeskus planeerib oma sihtgrup- mine on tulemuslik sihtgruppide puhul, mis pideni jõuda eelkõige alljärgnevate kana- on väiksemad ning kellele väärtuse pakkumine lite kaudu: eeldab sisulisemat koostööd. ■ OMA SIHTGRUPPIDENI JÕUDMISEKS KASU- ■ PARTNERITE KANALID, mille kaudu jõutakse TAB KESKUS OTSESUHTLUST. Eelkõige on laiemate sihtgruppideni. Nendeks kanaliteks on otsesuhtlus suunatud filmitegijatele, teistele näiteks valdkondlike partnerite infokirjad, millega organisatsioonidele, sh maakonnakeskustele jõutakse filmisõpradeni või haridusasutused, mille ning haridusasutustele. Otsesuhtluse kasuta- kaudu on parem saada kontakti laste ja noortega. ÄRIMUDEL 10 Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 ■ MEEDIA. Sihtgruppideni jõudmiseks kasu- meedia, kus tutvustatakse oma tegevusi ning tatakse ka meediat, sh ajakirjandus, sotsiaal- programme. 3.5 FINANTSID Eesti Filmikeskuse tulude ja kulude täp- ■ RIIKLIK SIHTFINANTSEERING, sh levitoetused, sem struktuur on välja toodud keskuse EL fondid, kohalike omavalitsuste toetused jm. eelarves. Keskuse tulud koosnevad: Eesti Filmikeskuse kulud koosnevad: ■ TULUD HARIDUSPROGRAMMIST, mille põhi- baas koosneb Kultuurkapitali, Kohaliku oma- ■ HALDUSKULUD, sh filmide õiguste soetamise valitsuse ja EFI rahastusest ning külastajatelt kulud. saadud piletitulust. ■ TEHNIKA HOOLDUSE KULUD; ■ RENDITULUD; ■ PERSONALIKULUD; ■ PILETITE MÜÜK; ■ TURUNDUSKULUD. 3.6 VÕTMEPARTNERID Partnerid omavad Eesti Filmikeskuse tegevuses Eesti Filmitootjate Liit, Eesti Kinoliit ja muud olulist rolli. Tänast Eesti filmikultuuri maastikku ühingud. Valdkondlike organisatsioonide ja iseloomustab killustatus ning ühtse strateegia ühingute kaasamisel tagatakse ühelt poolt oma puudumine, mis aitaks valdkonda edasi arendada. tegevuse eesmärgipärasus ning sisukus, teisalt Sellest tulenevalt näeb Eesti Filmikeskus oma ees- pannakse alus erinevate osapoolte organisee- märkide saavutamisel vajadust arendada senisest ritud koostööks ning kaasamiseks. Kõigi eelni- suuremat koostööd valdkonna erinevate organi- metatud organisatsioonide kaasamisega tagab satsioonide vahel. Võtmepartneritega teostatava Eesti Filmikeskus oma programmide sisukuse koostöö olulisimad suunad on haridusvaldkonna ning võimaluse valdkonna võtmepartneritel arendamine ning filmitegijate kohtumine publi- selle arengus kaasa rääkida. kuga. ■ MINISTEERIUMID. Keskuse partneriks on Eesti Filmikeskuse võtmepartnerid on: Haridusministeerium, Kultuuriministeerium ja Välisministeerium, kellega tehakse koostööd ■ EESTI FILMI INSTITUUT, mis on keskuse ministeeriumi valdkondades. Eesti Filmikeskus peamine koostööpartner, kellega on ühiseks näeb ministeeriumidega koostööl olulist rolli eesmärgiks väärtfilmide populaarsuse ning oma strateegiliste eesmärkide saavutamisel. filmialase kirjaoskuse kasvatamine. Oma aren- Oma ambitsiooni - olla Eestis esimene keskus, gukavas aastateks 2020-2024 on Eesti Filmi mis on otseselt suunatud filmihariduse laiemale Instituut just filmikirjaoskuse ning Eesti väärt- levikule läbi organiseeritud koostöö teiste part- filmide levitamise ühe strateegilise eesmärgina neritega on olulise tähtsusega ka riiklike orga- välja toonud. nisatsioonide tugi. ■ TEISED VALDKONNA ORGANISATSIOONID ■ MAAKONNAKINOD, millega koostöös paku- JA ÜHINGUD, nagu näiteks Eesti Filmiarhiiv, takse erinevaid filmi- ja haridusprogramme. Eesti Filmimuusem, Pimedate Ööde Filmifesti- Maakonnakinode kaasamine on oluline oma val, Kino Artis, Kino Sõprus, Tartu Elektriteater, üle - eestilise haarde saavutamiseks ning taga- DocPoint Tallinn, Lühifilmi Keskus, Eesti Filmi miseks, et filmiharidus jõuaks ka suurematest Andmebaas, Eesti Dokumentalistide Gild, Eesti keskustest väljapoole. Stsenaristide Gild, Eesti Režissööride Gild, Eesti Animatsiooni Liit, Eesti Filmitööstuse Klaster, ■ EESTI VABARIIGI SAATKONNAD, mis Eesti Eesti Rahvuslik Filmiprodutsentide Ühing, filme levitavad koostöös Välisministeeriumiga. ÄRIMUDEL Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 11 ■ TALLINNA LINN, mis rahastab keskust ja kel- võrgustiku Kullo ja Kanutiaia Huvikooli kaa- lega koostöös pakutakse peamiselt haridus- samisel. Lisaks nähakse pikas perspektiivis programme lastele ja noortele. Koostöökohad koostöövõimalust Teatriliiduga, mis tegutseb Tallinna linnaga hõlmavad haridust (Haridu- Tallinna linnale kuuluvas hoones ning asub sameti kaasamine koolidele suunatud tegevus- tulevase Eesti Filmikeskusega samas komp- tesse), huvihariduse pakkumist noortemajade leksis. 3.7 VÕTMETEGEVUSED Eesti Filmikeskuse eesmärkide saavutami- vuste dubleerimise. Siia alla kuuluvad ka filmi- seks on võtmetegevused: tegijad kui koostööpartnerid. ■ KOOSTÖÖVÕRGUSTIKU LOOMINE eri vald- ■ HARIDUSPROGRAMMIDE LOOMINE, sh ka kondlike osapoolte vahel. Selleks, et Eesti huvialaringid ja koolitused nii lastele, noortele filmikultuuri maastikku arendada ning popula- kui ka lasteaiakasvatajatele ja õpetajatele. riseerida on erinevate valdkonna organisatsioo- nide vahel toimiva koostöövõrgustiku loomine ■ PROGRAMMIDE LEVITAMINE keskuse pea- kriitilise tähtsusega. Koostöövõrgustiku kaudu miste sihtgruppide seas. on võimalik luua sobivaimad filmi- ning hari- dusprogrammid, kasutades organisatsioonide ■ FILMIPROGRAMMIDE LOOMINE nii laiemale kompetentse ning hoides samal ajal ära tege- üldsusele kui ka kitsamatele sihtgruppidele. 3.8 VÕTMERESSURSID ■ KOMPETENTSED TÖÖTAJAD, kes suudavad vad nii ruumid kui ka vajalik tehnika. vajalikke tegevusi ellu viia. ■ TUGEV VALDKONDLIK VÕRGUSTIK. ■ VAJALIK INFRASTRUKTUUR, mille alla kuulu- ÄRIMUDEL 12 Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 4 TURU- JA KONKURENTSIANALÜÜS 4.1 KOHALIK TURG Statistikaameti ja Eesti Filmi Instituudi andmete põhjal on Eesti kinokülastajate arv alates 2006. +" F5535058 B7A<78 aastast pidevalt tõusnud. Võrreldes 2005. aastaga !+ on kinokülastajate arv tõusnud 226%, viimase viie aastaga on kasv olnud 19%, ulatudes 2019. aastal #& 3,685 miljoni külastajani (vt Joonis 2).6,7 ) " !""( !"") !""$ !"#" !"## !"#! !"#+ !"#% !"#& !"#' !"#( !"#) !"#$ !"# Joonis 3. Eesti filmid turuosa muutus, %. +*&## +*'+# +*')& 28 ning 314 ja 30. Eesti filmi vaatajate osakaal kõigist kinokülastustest kasvas samal perioodil +*"$+ +*!$# !*'"" 8%-lt 23 %-ni. !"#% !"#& !"#' !"#( !"#) !"#$ Eesti Filmi Instituudi andmetel kasvas 2019. aastal Eesti filmide populaarsus kohaliku pub- Joonis 2. Eesti kinokülastajate arv 2014–2019, tuhat. Allikas: Statistikaamet, Eesti Filmi Instituut liku hulgas oluliselt. Eesti filmide kinokülastuste arv kasvas 847 960 ostetud piletini ja kassatulu Koos kinokülastajate arvu tõusuga on kasvanud 4,86 miljoni euroni. Võrreldes 2018. aastaga toi- ka keskmine kinopileti hind ja kinodes näidatud mus 30,4%-line kasv külastustes (650 tuhat külas- filmide arv. 2019. aastal näidati Eesti kinodes tust) ja 47,3%-line kasv kassatulus (3,3 miljonit kokku 427 filmi ja kinopileti keskmine hind oli eurot). 2019. aastal oli kodumaiste filmide turuosa 5,91 eurot. Võrdluseks oli 2018. aastal keskmine kogu vaatajaskonnast 23% ja kassatulust 22,3%, pileti hind 5,7 eurot. Eesti Filmi Instituudi andme- mis on madalam kui näiteks Skandinaavias ja Poo- tel moodustas 2019. aastal kogu kassatulu kokku las, kus kodumaise filmi turuosa moodustab vee- 21,8 miljonit eurot, kasvades eelmise aastaga võr- rand kogu kinokülastajate arvust.9 reldes 5,8%. Eesti Filmi Instituudi andmetel oli 2019. aastal EESTI FILMID kinolevi esikümnes kokku neli kodumaist teost ja Viimase 12 aasta jooksul on Eesti filmi turuosa esikoha saavutas EV100 suurfilm „Tõde ja õigus“, pidevalt muutunud (vt Joonis 3).8 mis kogus kinodes kokku 267 588 vaatajat. Selle näitajaga on film ka taasiseseisvunud Eesti kino- Vaatajate arvu alusel on järsemat turuosa kasvu publiku ülekaaluka rekordi omanik. Võrreldes näha alates 2018. aastast, mida võib seostada 2018. aastaga on kodumaiste filmide osa esiküm- EV100 programmi avaldamise ning selle tulemu- nes ühe filmi võrra kasvanud ja kui arvestada Eesti sena ka suurema hulga filmide esilinastumisega. animafilmi „Lotte ja kadunud lohed“, siis oli 2019. Kui 2017. aastal esilinastus kokku 279 filmi, mil- aastal esimese 11 vaadatuima filmi seas viis kodu- lest 21 olid Eesti filmid, siis 2018. ja 2019. aastal maist filmi. olid esilinastunud filmide arvud vastavalt 308 ja 6 Statistikaamet, KU07:Kinolevi, võetud 29.03.2020. 7 Eesti Filmi Instituut, Uudised, võetud 02.04.2020. 8 Eesti Filmi Instituut, Kinolevi statistika 9 Eesti Filmi Instituut, Uudised, võetud 02.04.2020. TURU- JA KONKURENTSIANALÜÜS Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 13 4.2 GLOBAALNE JA EUROOPA TURG Rahvusvahelise kinoliidu UNIC 2019. aasta raporti alusel moodustas kinode globaalne kassatulu kokku 37,8 miljardit eurot (41,4 miljardit dolla- rit). Kassatulust 22% moodustas Euroopa turg (vt Joonis 4 ). Euroopa Liidu riikide kinodes oli 2018. &#L aastal 950 miljonit külastust, mis tõi kokku 8,1 !(L miljardit eurot kassatulu.10 !!L Olulisima osa kinode kassatulust moodustasid G11*<557A< HIJ K16;;:5 kommertskinodes näidatavad laia levikuga filmid Joonis 4. Globaalse kassatulu jagunemine, 2018. ning väärtfilmide maht oli pigem väike. Filmikul- Allikas: UNIC tuuri ja -hariduse edendamiseks, kohaliku filmi- mingu viimine publikuni ning kommertskinode pärandi ning väärtfilmide levitamiseks tegutsevad filmikavadele alternatiivide pakkumine. Erinevate paljudes riikides kommertskinode kõrval kinotee- riikide keskuste kirjeldus on esitatud alljärgnevas gid/keskused, mille eesmärgiks on kohaliku loo- alapeatükis. 4.3 VÄLISRIIKIDE KOGEMUS Eesti Filmikeskus lähtub oma väärtuspakkumise lähenemise. Alljärgnevalt on välja toodud need loomisel teiste riikide sarnaste organisatsioonide välisriikide kogemused ning lähenemismetoodi- kogemusest. Heaks eeskujuks on erinevate riikide kad, millest on Eesti Filmikeskuse kontseptsiooni filmikeskused, mis on välja töötanud valdkonnas loomisel eeskuju võetud ning Eesti tingimustele toimivad ning seda arendavad programmid ning vastavaks kohandatud. 4.3.1 KINODVOR LJUBLJANAS Sloveenias Ljubljana keskuses asuv Kinodvor on ■ „Esmased külastajad“ on 2-3-aastastele lastele kahe saaliga (197-kohaline ja 21-kohaline saal) mõeldud programm, mis pakub linastusi sügi- kino, kus pakutakse külastajatele mitmekesist sest kevadeni iga laupäeva hommikul kell 10. linastuste ja sündmuste programmi. Kinodvori jaoks on kinokogemus filmi keskseks ning nad ■ Lapsed, kes käivad esimest korda koos vane- pühenduvad selle pärandi ja arengu hoidmisele. matega kinos, saavad nautida hoolikalt valitud, Kinodvor on avalik instituut, mille asutasid Ljub- umbes 45-minutise kestvusega filme vaikse heli ljana linn, Sloveenia Kultuuriministeerium ja ja hubase atmosfääriga. Sloveenia Kinoteek. Kinodvor pakub noorele vaa- tajaskonnale filme programmides „Kinobalon“, ■ Lastega peredele on pühapäeva hommikuti eri- „Kinobalon“ koolidele ja „Kinotrip“. Kinodvor seansid – täiskasvanud saavad kohvi ja saiake- koostab igal aastal koolidele mõeldud kataloogi sega vaadata oma filmi samal ajal kui lapsed ja noortele külastajatele koostatakse põhjalikke on Kinobaloni linastusel koos professionaalsete õppematerjale. Vanematele kinokülastajatele lapsehoidjatega. pakuvad nad laia valikut linastusi, arutelusid ja külaliste esinemisi läbi „Rendez-Vous“ programmi. ■ Kinobaloni programmi kohta on lastevane- matele ja õpetajatele koostatud õppematerja- KINOBALON lid, mis sisaldavad infot filmi ja tegijate kohta Kinobalon on Kinodvori auhinnatud haridusprog- ning mille eesmärk on panna lapsed iseseisvalt ramm lastele ja noortele, mille eesmärk on tut- mõtlema. Need materjalid on tehtud koos pro- vustada järgmise põlvkonna kinokülastajatele kino dutsentidega ja ekspertidega. Lisaks on Kino- võlusid. Kinobalon pakub mitmesuguseid filme, balonil oma raamatukollektsioon. Kollektsiooni mis on programmidena vastavas vanuses lastele: eesmärk on tuua lapsed filmi sisule lähemale, 10 International Union of Cinemas, Annual Report 2019, Key trends in European cinema, võetud 01.04.2020. TURU- JA KONKURENTSIANALÜÜS 14 Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020  sest lugedes ja mängides muutuvad filmide jooke ja snäkke ning seal on võimalik ajalehti ja tegelased laste sõpradeks. Raamatud on tasuta filmiajakirju lugeda. Kinosaale, kohvikut, galeriid ning need antakse lastele siis, kui nad filmi vaa- ja vabaõhu kino tehnikat on võimalik välja eraüri- tavad. tusteks rentida. LISAVÕIMALUSED JA MUUD TEENUSED KINODVORI TULEVIKUPLAANID Kinodvoris on kogu Ljubljana esimene raamatu- Kinodvor ja Ljubljana linn teevad koostööd põneva pood, mis on pühendatud eranditult filmidele, uue keskuse rajamiseks. Planeeritav kinokeskus sealhulgas on raamatupoes saadaval võõrkeelne hõlmab ühte suurt ja kolme väiksemat kinosaali kirjandus ja müügil on enam kui 1 000 erinevat ning moodustab kultuurikeskuse, et pakkuda kodu DVD’d. Lisaks asub Kinodvoris ka oma galerii, linna õitsvale kinokultuurile. Uue kinokeskusega kus on üleval filmikultuurile pühendatud ajutised keskendutakse noore publiku meelitamisele. näitused. Aatriumis asub kohvik, kus on lai valik 4.3.2 STOCKHOLMI KINOTEEK Stockholmi kinoteek asub Rootsi Filmiinstituudi tatakse kinoteegis jooksvad filmid filmiajaloolisse allüksusena toimiv kinoteek (Cinemateket). Kino- või sotsiaalsesse konteksti. Seega sisaldab kino- teegi eesmärgiks on tutvustada laiemale publikule teegi programm igale filmihuvilisele midagi mee- filmiajalugu läbi filmide, mida tavakinode prog- lepärast - nii neile, kes on väga palju filme näinud, rammides üldiselt ei leidu. Kinoteegis näidatakse kui ka neile, kes on just avastanud rikkaliku fil- kõike alates suurtest klassikutest kuni vähem tun- miajaloo. Kinoteegi repertuaaris on kõike alates tud filmideni. Kokku näidatakse kinoteegi kahes tummfilmidest, mida saadab elav muusika, kuni saalis (364-kohaline ja 130-kohaline saal) üle 400 filmideni, mis on nii uued, et Rootsi kinodesse pole linastuse aastas. nad veel jõudnud. Kinoteek kutsub regulaarselt filmitegijaid või FILMHUSET -eksperte programmis olevaid filme tutvustama Kinoteegi linastused toimuvad Stockholmi Filmi- ja külastajad saavad näha eelvaateid, kus Rootsi majas („Filmhuset“), kus asuvad kaks kinosaali, ja välismaa režissöörid esitlevad oma uusimaid koosolekusaalid ja Rootsi ainuke filmikirjandusele teoseid. Kinoteegis on teiste hulgas käinud oma pühendatud raamatukogu. Lisateenustena on või- filme esitlemas sellised filmikuulsused nagu David malik rentida kahte Filmimaja koosolekuruumi Fincher, Catherine Deneuve ja Michael Nyman. ning kahte kinosaali koos vajaliku tehnikaga. Filmi ja selle ajaloo paremaks mõistmiseks paigu- 4.3.3 PARIISI KINOTEEK Pariisi kinoteek (La Cinémathèque française) on seal pilte, plakateid ja muud filmiga seonduvat. filmimuuseumist ja filmikeskusest koosnev komp- Kinoteegis on veel eraldi kingipood ja restoran. leks kuulsa arhitekti Frank Gehry projekteeritud hoones. MTÜna toimivas kinoteegis on filmimuu- LISATEENUSED seum, kus asub kinoajaloo püsinäitus ja ajutised Kinoteegis korraldatakse giidiga tuure, teoreetilisi näitused, mis avaldavad austust kuulsatele filmi- ja praktilisi töötubasid ja spetsiaalseid kinolinas- tegijatele. Filmikeskuses näidatakse klassikaliste tusi lasteaialastele, kooliealistele või täiskasvanu- filmide retrospektiive ja kindlatele režissööridele tele. Samuti korraldatakse kinoteegis õpetajatele, ja näitlejatele pühendatud programme. Filmikes- haridusnõustajatele, dokumentalistidele või raa- kuses on 3 kinosaali (413-kohaline, 186- kohaline matukoguhoidjatele mõeldud koolituskursuseid, ja 93-kohaline saal). mis põhinevad muuseumi ajutistel näitustel. Neid koolituskursuseid viivad läbi teadlased, kriitikud Kinoteegis asub ka õpilastele, õpetajatele, tead- ja muud filmiprofessionaalid. lastele, kinokülastajatele ja kõigile teistele ava- tud filmide raamatukogu. Raamatukogus asuvad Kinoteegis toimuvad iganädalaselt ka spetsiaalselt eraldi alad, kus saab raamatuid ja ajakirju lugeda lastele ja erinevatele huviringidele suunatud kino- või tasuta filme vaadata. Raamatukogus on kokku seansid, millele eelneb esitlus ja järgneb arutelu, 23 500 raamatut ja 12 000 filmi, samuti leidub kus osalejad saavad nähtu üle arutada. Pariisi kino- TURU- JA KONKURENTSIANALÜÜS Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 15 teek on algatanud ka rahvusvahelise kinohariduse dio avamine. Filmistuudio on mõeldud õpilastele, programmi, mis võimaldab 6—20 aastastel noortel kes saavad iganädalaselt 300-ruutmeetrisel alal filme avastada ja filmide tegemist praktiseerida. lühifilme või animatsioone teha. Filmistuudio Programmi raames näidatakse noortele kindla koosneb kahest täielikult sisustatud filmistuu- temaatikaga filme, nad lahendavad vastavaid üles- diost koos dekoratiivsete elementide, valgustuse, andeid ja esitavad oma tulemusi kinoteegis. digitaalkaamerate ja kõige muu vajalikuga. Filmi- stuudio töötubasid juhendavad režissöörid, ope- KINOTEEGI TULEVIKUPLAANID raatorid ja animaatorid. 2020. aasta maisse on planeeritud uue filmistuu- 4.3.4 LUKSEMBURGI KINOTEEK Luksemburgi kinoteegi (Cinémathèque Luxem- rentse, debatte, noortele või vanadele pühendatud bourg) missiooniks on säilitada ja edendada programme, filmifestivale ja muid üritusi. Näda- rahvusvahelist filmipärandit. Kinoteegis korralda- lavahetustel on kinoteegis kuuest filmist koosnev takse režissööridele või näitlejatele pühendatud programm, mis tutvustab laiemale publikule kino- retrospektiive, temaatilisi linastusi, filmikonve- ajaloo kõiki erinevaid külgi. 4.3.5 HONGKONGI FILMIKULTUURI KESKUS MTÜna toimiva Hongkongi Filmikultuuri keskuse diot rentida ning nõuandeid filmide levitamiseks üldiseks eesmärgiks on edendada filmikultuuri ja kuidas filmifestivalidele kandideerida. Pikemas laiemale publikule. Selleks korraldab keskus erine- perspektiivis on keskuse eesmärk edendada koha- vaid töötubasid, seminare, linastusi, giidiga tuure likku filmikultuuri filmide levitamise ja erinevate ja võistluseid. Lisaks mitmesuguste regulaarsete tegevuste kaudu. Lisaks regulaarsetele filmi- ja ürituste korraldamisele pakub filmitegijatele tugi- kultuuriüritustele pakub keskus filmitegijatele ja ja nõustamisteenuseid, nagu võimalust filmistuu- kultuuriorganisatsioonidele ruume rendiks. 4.3.6 KOPENHAAGENI KINOTEEK Kopenhaagen kinoteek („Cinemateket“) on Taani ajakirjade väljavõtete arhiiv ning hulk erikogu- riikliku filmiinstituudi allüksus. Tegemist on väärt- sid. Raamatukogus asuv videoteek pakub tasuta filmi kinokeskusega, mis toob iga kuu ekraanidele vaatamiseks laia valikut mängu-, lühifilme, doku- rikkaliku programmi, mis koosneb enam kui 70 mentaalfilme ja telesarju. Filme eraldi välja ei lae- Taani ja rahvusvahelisest filmist. Kolmest kinosaa- nutata. Lisateenusena on võimalik broneerida aeg list koosneva kompleksi esimesel korrusel asub raamatukoguhoidjaga, kes juhendab külastajaid üks maailma laialdasemaid filmi- ja telekirjanduse vastavalt nende vajadustele. raamatukogusid, riiklike fotode ja plakatite arhiiv ning raamatukogus asub videoteek, mille kataloo- Kinoteegi arhiivis on üle kahe miljoni foto ja üle gis on enam kui 1 500 filmi. 20 000 plakati. Kollektsioon hõlmab peaaegu kõiki 20. sajandi algusest kuni tänapäevani Taani kino- LISATEENUSED des linastunud rahvuslikke või välismaiseid filme. Kinoteegis asuvad ka filmi- ja raamatupood, koh- vik ning restoran. Nädalavahetustel pakutakse Firmadele pakutakse saalide renti (3 kinosaali: kogu perele meelelahutust brunch’ide ja lastefil- 182-kohaline, 140-kohaline ja 42-kohaline saal) midega. või koosolekuruumi, kohviku või baari renti. Samuti pakub keskuses olev restoran toitlustuse Raamatukogus on mahukas raamatute ja perioo- võimalust. diliste väljaannete kogumik, suur ajalehtede ja 4.3.7 KAVI KINOTEEK HELSINGIS Soome riikliku audiovisuaalse instituudi (KAVI) diaoskusi ja lastele turvalise meediakeskkonna eesmärgiks on edendada koostöös teiste sektori arendamist. KAVI alla kuuluv kinoteek korraldab organisatsioonidega meediaharidust, laste mee- regulaarseid filmilinastusi Helsingis asuvas Regina TURU- JA KONKURENTSIANALÜÜS 16 Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 kinos (252-kohaline saal) ja Tulio kinos (57-koha- mis valgustavad žanriajalugu ja muutuvaid aegu. line saal). Arhiiviseeria hõlmab peaaegu kõike Väiksema saaliga kino Tulio (57 kohta) on võima- alates filmiajaloo varasematest näidetest kuni vii- lik ka välja rentida. Kinoteegi modernne fuajee maste tähelepanuväärsete filmideni: klassika ja sobib vastuvõttudeks ja toitlustuseks. Rohkem unustatud väärtfilmid, ulatuslikud retrospektiivid, lisateenuseid KAVI kinoteek ei paku. 4.3.8 OSLO KINOTEEK Oslos asuvat kinoteeki (Cinemateket) juhib Norra vaheaegadel ning suur rõhk on just koolide ja las- filmiinstituut ja kinoteegi üleüldine eesmärk on teaedade gruppidel. Selle jaoks näidatakse uusi ja tugevdada filmikultuuri Norras tõstes huvi filmi- vanemaid lastefilme ja klassikaid, mida tavakinos kunsti ja filmiajaloo vastu. Kinoteegis on kaks saali ei näidata. Kinoteeki külastavad ka režissöörid, kes (195-kohaline ja 68-kohaline saal). Suur osa linas- räägivad oma filmidest või filmieksperdid, kes tea- tuvatest filmidest on eksklusiivsed, mis tähendab, tud filmide kohta oma arvamusi jagavad. Kinoteegis et kinoteek näitab ainulaadseid filmikoopiaid ja korraldatakse aastaringselt animatsiooni töötuba- filme, mida mujal näha pole. Oslo kinoteek kor- sid, tummfilmide seansse ja palju muid eriüritusi. raldab igal teisel aastal 70 mm formaadis filmide Näiteks korraldatakse õpilastele tummfilmide linas- festivale ning kinoteegis näidatakse filme teiste tusi koos reaalajas improviseeritud heliefektidega. Oslos toimuvate filmifestivalide raames. Tummfilmide kohta jagatakse õpilastele ka õppe- materjale ning viiakse läbi interaktiivseid küsitlusi. LISATEENUSED Eraldi teenusena renditakse kino ruume välja filmi- Igal laupäeval ja pühapäeval näidatakse kinotee- festivalideks ning konverentsideks. gis lastele filme. Samuti korraldatakse eriseansse 4.3.9 BERNI KINOTEEK Berni kinoteek (Lichtspiel) Šveitsis on filmiarhiiv, filmitöötluseks ja kuvamiseks vajalikke spetsiaal- kus säilitatakse 25 000 filmi. Kinoteegi program- tooteid. mis näidatakse nädalavahetuseti arhiivi lühifilmi- dest koosnevat üllatusprogrammi, kus linastuvad Kinoteegis töötavad spetsialistid parandavad ja teosed pole enne seansi algust külastajatele taastavad projektoreid ja igasuguseid filmimater- teada. Kinoteegi programmi teine osa koosneb jale. Lisaks digitaliseerivad nad filme erinevatelt retrospektiividest, mida korraldatakse koostöös analoogformaatidelt. Samuti korraldatakse kino- teiste filmiarhiividega. Kinoteegis on olemas ka teegis töötubasid ja kursuseid eri teemadel (näi- baar ja filmiajaloo muuseum, kus leidub kino- teks filmiajaloo või filmiheli teemadel). tehnikat, filmivõtetel kasutatud objekte, projek- toreid, kaameraid, plakateid ja muud filmidega Berni kinoteek korraldab unikaalset sooviprog- seonduvat. rammi, kus külastajad saavad nimetada filmi, mida nad sooviksid kinoteegis näha ning kinoteek LISATEENUSED otsib soovitud filmi üles. Külastaja tasub vaid filmi Lisateenustena pakub Berni kinoteek saalide renti rentimise eest tasu ning ta võib koos 20 tuttavaga eraüritusteks kuni 60-le inimesele. Samuti on filmi tasuta vaatama tulla. Seejärel lisatakse film kinoteegis olemas pood, kus saab osta erinevaid kinoteegi programmi ja kinoteegi töötajad otsivad raamatuid, DVD’sid, projektorite lampe ja muid sellele filmile ise vaatajaid. 4.3.10 NCKF Peagi avatav Poola rahvuslik filmikultuurikeskus tivalid, kohtumised kinomaailma filmitegijatega, (NCKF) Łódźis saab olema unikaalne kultuuri ja paneeldiskussioonid ja avatud konverentsid. filmihariduse keskus Euroopas. Keskust juhivad koos Poola Kultuuri- ja Rahvuspärandi Ministee- NCKF koosneb kolmest püsinäitusest: rium ja Łódźi linn. Keskusesse planeeritakse kol- mest saalist koosnevat arthouse kino, kuhu mahub ■ „Mechanical Eye“ näitus räägib filmitegemise kokku 260 vaatajat. Kino programmis saavad ajaloost ja filmitehnikate arengust. Näitusel olema erilinastused, filmide läbivaatused, filmifes- näidatakse läbi suitsuekraanide, hologrammide TURU- JA KONKURENTSIANALÜÜS Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 17  ja videote tänapäevase digitaalse kinotehnoloo- ■ „Kino Polonia“ näitus räägib Poola filmikul- gia eelajalugu. tuuri ajaloost ning näitust illustreerivad võte- tel kasutatud originaalsed objektid, kostüümid, ■ „The Matter of Cinema“ näitus on interak- dekoratsioonielemendid, filmitehnika, plaka- tiivne filmimäng, kus külastajad saavad täita teid, ajakirjad ja muud ajakohased objektid. filmiproduktsiooni eri etappidele omaseid ülesandeid: filmimeeskonna komplekteerimine, NCKFis on eraldi näitustele pühendatud helistuu- näitlejate valimine, kaamera liikumise planeeri- dio, TV ja eriefektide stuudiod. Kompleksis on ole- mine, filmi pealkirja välja mõtlemine, filmipla- mas ka modernne raamatukogu koos multimeedia kati kavandamine või reklaami ja filmi eelarve töötoaga, kus on ligipääs Poola ja maailma kino kavandamine. digitaalsetele ressurssidele. TURU- JA KONKURENTSIANALÜÜS 18 Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 5 KONKURENTSIANALÜÜS 5.1 KONKURENDID EESTIS Loodaval Eesti Filmikeskusel kui filmiharidus- sele sarnased Kino Artis ja Kino Sõprus, mis paku- keskusel ja filmikirjaoskuse arendajal täna Eestis vad lisaks laiema levikuga filmidele ka väärtfilmide konkurents puudub. Mõningal määral panustavad vaatamise võimalust, kuid ei ole oma tegevuselt sellesse tegevusse Filmimuuseum ja Filmiarhiiv otseselt suunatud Eesti filmivaldkonna süvitsi (kuid seda peamiselt filmivaldkonna ajaloo sei- arendamisele. Teised valdkonnas tegutsevad orga- sukohalt), samuti huvihariduse pakkujad (Eestis nisatsioonid on Eesti Filmikeskuse jaoks eelkõige tegutsevatest kinodest on suurimad kinod Apollo, koostööpartnerid (vt ptk 3.6). Sellest tulenevalt on Forum Cinemas ja Cinamon, mis on oma olemu- alljärgneva konkurentsianalüüsi kontekstis antud selt kommertskinod ning seetõttu püüavad laiemat lühiülevaade just Artisest ja Sõprusest. publikut). Oma suunitluselt on Eesti Filmikesku- 5.1.1 KINO ARTIS TUTVUSTUS Koolikino programmis saavad õpetajad koos koo- Kino Artis on Solarise keskuse kolmandal korrusel ligrupiga tulla vaatama kinos linastuvaid ja varem asuv väärtfilmikino, mis kuulub Tallinfilm OÜ-le. kavas olnud filme, mis täiendaksid kooliprog- Kinos on kaks saali: 181-kohaline ja 72-kohaline rammi. Osadele filmidele on lisaks valminud ka kinosaal, kus linastuvad peamiselt Euroopa filmid, meediaõppematerjalid, mis on abiks filmide kasu- sh mängufilmid, dokumentaalid, laste- ja anima- tamisel haridusprotsessis. Grupikülastustel on õpi- filmid ning enamik kodumaistest filmidest. Lisaks laste pilet 3,2 eurot ning saatvatele õpetajatele on näidatakse kinos ka USA, Aasia ja teiste maade film tasuta. filme. Kino Artis peab oma külastajateks 35+ vanuses filmisõpru, kes on eneseteadlikud ja hin- Väärikad kinohommikud on alates 2011. aastast davad kvaliteeti. Kino Artist külastab kuus kesk- toimuv eriseansside sari, mis on mõeldud väärika- miselt 10 000 inimest. 2019. aastal külastas kino mas eas filmihuvilistele. Eriseansid toimuvad igal 111 000 inimest, mis on u 15 000 inimest vähem teisipäeval kell 11, lisaks linastuvad dokumen- kui 2018. aastal.11 2015. aastal pälvis kino Artis taalfilmid valikuliselt reedeti kell 11. Eriseansside kinoketi Europa Cinemas parima programmiga sari on suunatud eakatele, kes on veendumuses, kino tiitli. et tänapäeva kino sobib ainult noortele ja seetõttu reklaamib kino Artis ennast kui popkornivaba ERIPROGRAMMID ja meeldiva keskkonnaga kino. Väärikate kino- Kinos on dokumentaalfilmide ja väärtfilmide eri- hommikute eriseansid toimuvad ka neljapäeviti seansid. Kord kuus, pühapäeviti toimub kinos kuni venekeelsele publikule, kus on ka vahel olemas 12-aastastele ja kogu perele mõeldud kinohom- venekeelne sissejuhatus või külaline. Seanssidele mik. Lastehommikul linastub Artises uus kogu- kehtib seeniori kinopileti hind 3 eurot. Enne ja perefilm, mis on peamiselt Euroopa päritolu ja pärast seanssi pakutakse kinohommikutel kohvi positiivse sisuga. Seansi järel saavad lapsed kaasa 50 sendi eest. lüüa lõbusas või põnevas tegevuses ning neile antakse ka maiustust või suupistet. LISATEENUSED Kino Artist on võimalik rentida sünnipäevade, Daamide valik on kord kuus neljapäeviti toimuv pidude, töökollektiivi- või kliendiürituste või kinoõhtu, kus linastub uus film, mis puudutab muude era- või avalike ürituste jaoks. Kino pakub kindlasti just naispublikut. Külastajaid ootab ees rikkaliku valikut kavas olevate või eelnevalt kavas meeleolukas õhtu, mis algab tervitusjoogiga koh- olnud filmide seast, samuti saab tulla oma filmiga. vikus ning jätkub filmi sissejuhatuse, kingituste loosimise või mõne muu üllatuse ning filmi linas- Kino kohviku saab broneerida ja tellida kino koh- tusega saalis. vikust toitlustust. Privaatse kinoseansi hind kaheks 11 Kino.ee, Artise 2019. aasta vaadatuim film oli eskümne ainus Eesti film, võetud 26.03.2020. KONKURENTSIANALÜÜS Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 19 tunniks on alates 180€ (72-kohaline saal). Suure kuni 12-le, kus on olemas ekraan, projektor ja saali rent on alates 300 eurot. Lisaks on võimalik interneti ligipääs. rentida eraldi koosolekute korraldamiseks ruumi 5.1.2 KINO SÕPRUS Kino Sõprus on Tallinna vanim siiani tegutsev kooli lõpuklasside ja gümnaasiumi õpilastele ja kino. Kinos on kokku 210 mugavat teatristiilis programmi raames näidatakse rahvusvahelistel istet, kaasaegne tehnika suure ekraani ning kva- filmifestivalidel auhinnatud dokumentaalfilme. liteetse helisüsteemiga. Kino Sõpruse omanäoline Programmi koostades lähtutakse riikliku õppekava kaubamärk on seal linastuvad eriprogrammid. läbivatest teemadest ning filmidele eelneb alati Lisaks eriprogrammidele näidatakse kinos mahu- sissejuhatus ning filmiga kaasnevad õppematerja- kaid retrospektiive sellistelt filmiajaloo meistritelt lid. Eelregistreerunud gruppidele on soodushind nagu Michelangelo Antonioni, John Cassavetes, ja õpetajatele on kinokülastus tasuta. Õppeaasta Federico Fellini, Jean-Luc Godard, Aki Kaurismäki jooksul tuuakse igas kuus üks film kahel korral ja teised. Kinokavas on veel lisaks Seenioride sõb- ekraanile. raseansid ja kinos võõrustatakse hulgaliselt erine- vaid festivale (Moekunstikino, TMW, Pärdi Keskuse Dokiõhtu filmisari keskendub autoridokumentaa- Filmipäevad, DocPoint festival, PÖFF, ELFF, jne). lidele, vaatajani tuuakse uuemad ja auhinnatumad Samuti korraldatakse kinos teisi alternatiivseid dokumentaalfilmid ja unikaalsemad filmipärlid kunstiüritusi ja kontserte.12 laiast maailmast. Dokiõhtu toimub üks kord kuus. 2018. aasta oli Kino Sõprusele üliedukas, kino Filmikooli programm hõlmab endas filmiseanssi külastas kokku 63 407 kinosõpra, mis oli varasema koos loenguga, mis aitab avada filmis toimuvat. aastaga võrreldes 18% rohkem. Eriprogrammiga Linastustele eelnevad loengud aitavad nii noortel „Klassiga kinno“ külastas Sõprust 10 000 õpilast. kui vanematel filmisõpradel avada filmi tausta. Samal aastal jõudis kinokavasse üle 260 täispika filmi ja suurel hulgal lühifilme. 2018. aasta kõige LISATEENUSED edukam kino korraldatud sari oli „Linastus & koh- Kinosaali on võimalik rentida seminaride, kooli- tumine tegijatega“, mida külastas 2197 vaatajat.13 tuste, konverentside, firmapidude ja eriürituste korraldamiseks. Lisaks on kinol oma baar, mis ava- ERIPROGRAMMID takse tund enne esimese seansi algust ja suletakse „Klassiga kinno“ programm on mõeldud põhi- viimase seansi lõppedes. 12 Kino Sõprus, Sõprusest, võetud 26.03.2020. 13 Postimees Kultuur, Kino Sõprus tegi publikurekordi, võetud 26.03.2020. KONKURENTSIANALÜÜS 20 Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 6 FINANTSPLAAN 6.1 FINANTSANALÜÜSI ÜLEVAADE Projekti finantsanalüüsis on tuginetud Euroopa ■ Analüüsis võetakse arvesse ainult raha laeku- Komisjoni kulude-tulude analüüsi juhendi („Guide misi ja väljamakseid, s.t välja jäetakse kulum, to Cost-Benefit Analysis of Investment Projects”) reservid, hindadega seotud ja tehnilised ette- metodoloogiale. Käesoleva dokumendi lahuta- nägematud kulud ning muud raamatupidamis- matuks osaks on analüüsitabelid, mis on esitatud kirjed, mis ei vasta tegelikele rahavoogudele. Exceli mudelis. ■ Kõik analüüsis kajastatavad hinnad on arvesse Finantsanalüüsi läbiviimisel on lähtutud järg- võetud käibemaksuga. mistest põhimõtetest: ■ Tasuvusanalüüs viiakse läbi diskonteeritud ■ Finantsanalüüsi arvestusperiood hõlmab inves- rahavoogude meetodil (Discounted Cash Flow teeringute elluviimise perioodile järgnevat (DCF). Kavandatud investeeringute mõju perioodi (2023-2028). leidmiseks tehakse kulude-tulude analüüs inkrementaaltulu meetodil, mis tähendab, et ■ Finantsanalüüs on koostatud reaalhindades tasuvust hinnatakse investeeringutega stsenaa- ning diskonteerimisel kasutati reaalset diskon- riumi ning alternatiivse, ilma investeeringuteta tomäära. stsenaariumi erinevuste alusel. 6.2 TEGEVUSTULUD JA -KULUD Tegevustulude leidmiseks on tehtud järgnevad Filmisoovi programmi seansid toimuvad kesk- eeldused: miselt üheksa korda aastas väiksemas kinosaa- lis. ■ Kinode külastatavuse prognoosimisel on arves- tatud, et esimesel täistegevusaastal on kinosaa- ■ Maakonnakinodele filmiprogrammide loomise lide täituvus 50%. Täituvus kasvab iga-aastaselt kulud kaetakse muudest vahenditest (projekti- ulatudes 2028. aastal 80%-ni. toetused, kohalike omavalitsuste toetused jms). ■ Piletihind on leitud praegu turul oleva keskmise Kulude leidmise eeldused: hinna alusel, võttes arvesse ka sooduspileteid, grupisoodustusi, hinnaerinevusi argipäeviti ja ■ Projektori hoolduskuluks on arvestatud 600 nädalavahetuseti. eurot kuus. ■ Haridusprogrammide külastajate arvu leid- ■ Finantsanalüüsi teostamisel on arvestatud sel- miseks on tehtud eeldus, et esimestel aasta- lega, et ruumid jäävad Kinoliidu omandisse, tel külastab keskust üks grupp päevas (grupis seetõttu on Filmikeskuse rendikuluks arvesta- keskmiselt 20 last, külastused toimuvad koo- tud ruumidele proportsionaalne maht hoone lipäevadel). Edaspidi kasvab gruppide arv amortisatsioonis. Eesti Kinoliit ei plaani ruu- kaheni päevas. mide rendist teenida täiendavat tulu, ruumid antakse Eesti Filmikeskusele pikaajalisele ren- ■ Filmialaseid koolitusi haridustöötajatele korral- dile ning arvestatud rendimakse on mõeldud datakse kooliaasta jooksul kuus korra. Eeldusli- sihtotstarbeliselt ruumide korrashoiuks. Lõplik kult on ühe grupi suurus 20 õpetajat. Koolituse ruumide omandivorm otsustatakse Filmikes- korraldamise kulud kaetakse muudest vahen- kuse loomisel. ditest, et tagada filmikultuuri laiem levik ka üldhariduskoolides. ■ Kommunaalkulude aluseks on võetud täna- sed kulud. Tänaste kulude ülekandmise ■ Eriseansside käibe leidmiseks tehti eeldus, et realistlikkuse hindamiseks konsulteeriti ehitu- eriseansse toimub kord kuus suuremas saalis. sinseneridega. Kuna tegemist on vana hoone FINANTSPLAAN Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 21  rekonstrueerimisega, siis kommunaalkulud pinnale. olulisel määral ei muutu. Isegi kui soojusener- gia kulud teataval määral vähenevad, kasvab ■ Tulekustutite väljavahetamise kulu on 300 euri tehnosüsteemide hulga suurenemise tulemusel iga 3 aasta järel. elektrienergia kulu, mille tulemusena kulumaht jääb senisele tasemele. Eesti Filmikeskuse täp- ■ Turunduskulud on esimestel keskuse avamis- sed kulud on leitud ruutmeetri hinna alusel. kuudel 5000 euri ning kasvavad keskuse tege- vuse laienedes. ■ Sidekulud ning bürookulud on arvestatud töö- tajate arvu alusel, eeldades, et töötajate arvu ■ Tööjõukulude hulka on arvestatud tegevjuhi, suurenemisel kasvavad ka kulud proportsio- haridusprogrammi juhi, 2 filmiprogrammi pro- naalselt. jektijuhi (üks projektijuht alustab tööd kohe keskuse avanedes, teine projektijuht võetakse ■ Lumekoristuskulusid ja maamaksu kulu on tööle 2025. aastal 0,5 koormusega), koordi- arvestatud tänaste reaalsete kulude alusel pro- naatori, projektsionisti ning kommunikatsioo- portsionaalselt Eesti Filmikeskuse kasutatavale nispetsialisti töötasud. 6.3 FINANTSPROGNOOSID (Eurodes) Tulud 2023* 2024 2025 2026 2027 2028 Piletitulu 32 156,81 104 967,16 120 356,93 130 386,67 140 416,41 150 446,16 Haridusprogrammi tulu 3 500,00 10 500,00 24 500,00 25 725,00 27 011,25 28 361,81 Haridustöötajate koolituste tulu – – – – – – Maakonnakinode programmi tulu 2 890,08 8 670,24 8 670,24 8 670,24 8 670,24 8 670,24 Eriseansside tulu 1 780,00 5 340,00 5 874,00 5 874,00 5 874,00 5 874,00 Filmisoovi programmi tulu 780,00 2 340,00 2 574,00 2 574,00 2 574,00 2 574,00 Väärtfilmikino toetus 35 000,00 35 000,00 35 000,00 35 000,00 European Cinema toetus 18 000,00 18 000,00 20 000,00 20 000,00 Sihtfinantseering Kultuuri­ 10 000,00 10 000,00 10 000,00 10 000,00 10 000,00 10 000,00 ministeeriumilt ja Tallinna linnalt KOKKU 51 106,89 141 817,40 224 975,17 236 229,91 249 545,90 260 926,21 Renditulud 2023* 2024 2025 2026 2027 2028 Rendiruum 1 (131 m ) 2 3 998,12 11 994,36 11 994,36 11 994,36 11 994,36 11 994,36 Eesti Filmi Instituut (323 m ) 2 14 315,36 42 946,08 42 946,08 42 946,08 42 946,08 42 946,08 Rendiruum 2 (320 m2) 8 000,00 24 000,00 24 000,00 24 000,00 24 000,00 24 000,00 Rendiruum 3 (33,5 m ) 2 4 799,88 14 399,64 14 399,64 14 399,64 14 399,64 14 399,64 Kohvik 2 491,98 7 475,94 7 475,94 7 475,94 7 475,94 7 475,94 Koosolekuruum 1 (60,7 m2) 2 016,00 6 048,00 6 048,00 6 048,00 6 048,00 6 048,00 Koosolekuruum 2 (41,4 m2) 1 375,00 4 125,00 4 125,00 4 125,00 4 125,00 4 125,00 Koosolekuruum 3 (42,5 m2) 1 411,53 4 234,60 4 234,60 4 234,60 4 234,60 4 234,60 KOKKU 36 996,34 110 989,02 110 989,02 110 989,02 110 989,02 110 989,02 TULUD KOKKU 88 103,23 252 806,41 335 964,18 347 218,92 360 534,92 371 915,22 FINANTSPLAAN 22 Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 Halduskulud 2023* 2024 2025 2026 2027 2028 Filmide õiguste soetamine 8 000,00 24 000,00 25 200,00 26 460,00 27 783,00 29 172,15 Projektori hoolduskulu 1 800,00 5 400,00 10 800,00 11 880,00 11 880,00 13 068,00 Kommunaalkulud, sh: 5 650,21 16 950,62 16 950,62 16 950,62 16 950,62 16 950,62 Vesi 510,51 1 531,54 1 531,54 1 531,54 1 531,54 1 531,54 Soojus 2 388,31 7 164,93 7 164,93 7 164,93 7 164,93 7 164,93 Elekter 2 751,38 8 254,15 8 254,15 8 254,15 8 254,15 8 254,15 Sidekulud telefon ja internet 1 224,00 3 672,00 3 855,60 4 048,38 4 250,80 4 463,34 Kontoritarbed, postikulud, tellitud 1 032,00 3 096,00 3 250,80 3 413,34 3 584,01 3 763,21 transport, isikliku auto hüvitamine Remondikulud – – – 2 206,80 2 206,80 2 206,80 Koristusteenus 864,00 2 592,00 2 721,60 2 857,68 3 000,56 3 150,59 Kindlustus 520,00 1 560,00 1 638,00 1 719,90 1 805,90 1 896,19 Jäätmevedu 100,00 300,00 315,00 330,75 347,29 364,65 Tulekustutite väljavahetamine – – – 300,00 300,00 315,00 Turunduskulu 5 000,00 7 500,00 15 000,00 22 500,00 – – Õigusabi 564,00 1 692,00 1 776,60 1 865,43 1 958,70 2 056,64 Rendikulu 7 127,34 21 382,01 21 382,01 21 382,01 21 382,01 21 382,01 Maamaks 215,21 645,64 677,92 711,82 747,41 784,78 Lumekoristus 63,69 191,08 200,63 210,67 221,20 232,26 HALDUSKULUD KOKKU 31 881,54 88 144,63 102 890,23 115 914,91 122 149,68 130 874,20 Tööjõukulud 2023* 2024 2025 2026 2027 2028 Tegevjuht 16 056,00 32 112,00 33 717,60 33 717,60 35 403,48 35 403,48 Haridusprogrammi projektijuht 9 633,60 28 900,80 30 345,84 30 345,84 30 345,84 30 345,84 Filmiprogrammi projektijuht 9 633,60 28 900,80 43 351,20 43 351,20 45 518,76 45 518,76 Koordinaator 8 028,00 24 084,00 25 288,20 25 288,20 26 552,61 26 552,61 Kommunikatsioonispetsialist 9 633,60 28 900,80 30 345,84 30 345,84 31 863,13 31 863,13 Projektsionist 4 014,00 12 042,00 12 644,10 12 644,10 13 276,31 13 276,31 TÕÕJÕUKULUD KOKKU 56 998,80 154 940,40 175 692,78 175 692,78 182 960,13 182 960,13 Asendusinvesteeringud (tehnika ja 5 000,00 55 000,00 55 000,00 55 000,00 55 000,00 inventari uuendamine jms) TULUD KOKKU 88 103,23 252 806,41 335 964,18 347 218,92 360 534,92 371 915,22 KULUD KOKKU 88 880,34 248 085,03 333 583,01 346 607,69 360 109,81 368 834,32 ÄRIKASUM -777,11 4 721,38 2 381,17 611,23 425,11 3 080,90 * 2023. aastal on keskus avatud 1. septembrist, esimene täistegevusaasta on 2024 SISUKORD Eesti Filmikeskuse äriplaan 2020 23  MTÜ Eesti Kinoliit Vastame meeleldi teie lisaküsimustele. Kinoliidu juhatuse nimel tegevjuht Kadri Vaas [email protected] tel 5647 7426