PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
Kooskõlastuste koondtabel
Kooskõlastaja Märkus Kuupäev
AS Haljala Soojus Kooskõlastatud. 07.08.2020
Aivar Maurer
[email protected] Märkused: Lille tänaval olev veetrass on
56637713 orienteeruva asukohaga.
Elektrilevi OÜ Kooskõlastatud tingimustega. 22.07.2020
Marge Kasenurm
[email protected] Kooskõlastuse nr: 6948281938
V t Lisa 2: Kooskõlastused
Muinsuskaitseamet Kooskõlastatud. 17.08.2020
Mirjam Abel
Muinsuskaitseameti Lääne‐Virumaa nõunik
[email protected]
Kooskõlastuste koopiad leitavad projekti lisades Kuupäev: 28.08.2020
ANDREAS KÄRP FIE
ANDREAS KÄRP FIE
NIGULA 20‐3 | TARTU | 50107
REG. NR : 14399827
PASSIIVSE
ELEKTROONILISE
SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
KÄSMU KÜLA, HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
STAADIUM: TÖÖPROJEKT
PROJEKT: S200601
KAEVETÖÖDE ALA: KÄSMU KÜLA KESK‐ NING IDAOSA, HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA.
PROJEKTIJUHT: V.PIPENBERG
PROJEKTEERIS: A.KÄRP
KONTROLLIS: A.LUUS (EL‐083‐19)
Tööde alasse jäävad järgnevate mälestiste kaitsevööndid:
Reg nr 16072 Käsmu Dellingauseni matusekabel
Reg nr 16071 Käsmu kabeliaia piirdemüür
Reg nr 16069 Käsmu kabel
Reg nr 16068 Käsmu piirivalvekordoni hoone
Reg nr 16067 Käsmu tuletorn
Reg nr 5813 Käsmu merekooli hoone
Reg nr 5812 Käsmu kalmistu
TARTU 2020
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
SISUKORD
SISUKORD ............................................................................................................................................. 2
SELETUSKIRI ......................................................................................................................................... 3
1. ÜLDIST .......................................................................................................................................... 3
1.1. PROJEKTEERITAV ALA......................................................................................................... 4
2. MUINSUSKAITSELISED NÕUDED................................................................................................... 5
2.1. MÄLESTISED ....................................................................................................................... 6
3. KAEVETÖÖD ................................................................................................................................. 8
3.1. KAABLIKAEVUD .................................................................................................................. 8
3.1.1. KAABLIKAEV KKS1 ........................................................................................................... 8
3.1.2. KAABLIKAEVU PAIGALDUS .............................................................................................. 9
3.1.3. LÄBISTUSHÜLSID .......................................................................................................... 11
3.1.4. KAEVULUUGID .............................................................................................................. 11
3.1.5. KAEVUDE PAIGALDUS ................................................................................................... 11
3.1.6. REMONTKAEV 800MM SOONEGA ................................................................................ 12
3.1.7. REMONTKAEVUDE PAIGALDUS .................................................................................... 12
3.1.8. SIDEKAPP EXC0058 ....................................................................................................... 14
3.1.9. SIDEKAPPIDE PAIGALDUS ............................................................................................. 14
4. MULTITORUD ............................................................................................................................. 15
4.1. MULTITORUDE SIDUMINE................................................................................................ 16
4.2. MULTITORUDE PAIGALDUS .............................................................................................. 16
4.3. LUBATUD KÕRVALEKALDED PROJEKTEERITUD TRASSIDEST ............................................. 17
4.4. TAASTAMISTÖÖD ............................................................................................................. 17
4.5. EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE, JÄRELEVALVE JA LÄBIVIIMINE ............................. 17
4.6. TÖÖOHUTUS .................................................................................................................... 18
4.7. JÄÄTMEKÄITLUS ............................................................................................................... 18
5. OPTILINE MAGISTRAALKAABELDUS ........................................................................................... 19
5.1. MIKROTORUD .................................................................................................................. 19
5.2. VALGUSKAABLID .............................................................................................................. 20
5.4. FIIBER‐OPTILISE KAABELDUSE MARKEERIMINE ................................................................ 20
5.5. FIIBER‐OPTILISE KAABELDUSE TESTIMINE ........................................................................ 20
ANDREAS KÄRP FIE 2
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
SELETUSKIRI
1. ÜLDIST
Käesolev tööprojekt on koostatud Networks OÜ tellimusel ning sellega on antud lahendus passiivse
elektroonilise side magistraalvõrgu rajamisele Käsmu külas, Haljala vallas, Lääne‐Virumaa.
Projekt on teostatud GemGeo OÜ poolt koostatud geodeetilisele alusplaanile (töö nr 12532), Tellijalt
saadud alusmaterjalidele ja lähteülesandele ning ELA SA tehnilistele tingimustele nr TT1077LV.
Antud projektiga pole lahendatud hoonete sisene sidevõrgu paigaldus ega projekteeritava
magistraalvõrgu fiiberoptiliste sidekaablite täpne paiknemine v a ELA SA tehnilistes tingimustest ette
antud mahus.
Projekteerimistöös lähtuti Tellija soovidest, kehtivast seadusandlusest, projekteerimisnormidest,
asjakohastest juhend‐ ja teabematerjalidest ning headest projekteerimistavadest, millest tuleb kinni
pidada ka väljaehitusel ning hilisemal käidul :
• “Ehitusseadustik"
• “Seadme ohutuse seadus"
• Tee projekteerimise normid ja nõuded (RTL 199,155,2173)
• Elektroonilise side seadus (ESS)
• EVS 843:2016 – Linnatänavad.
• Teised Eesti Vabariigi seadused, normid ja õigusaktid.
Juhul kui projektis ilmneb ebaselgeid aspekte või vastuolusid erinevate osade vahel, mida ei saa
lahendada ehituse käigus, üldisi norme ja montaažitraditsioone järgides, tuleb Töövõtjal sellest
viivitamatult Projekteerijat informeerida ning paluda täiendavaid selgitusi.
Juhul kui projektis lahendatud paigaldistes tuleb teha hilisemaid muudatusi (näit: ehituse käigus
muutunud asjaoludest tingitult, jms.), vastutab Projekteerija vaid temaga kirjalikult kooskõlastatud
muudatuste eest.
Töövõtja vastutab, et antud paigaldised ehitatakse välja vastavalt käesolevale projektile, lähtudes
normdokumentidest ning paigaldatavate detailide installatsioonijuhenditest.
Projektis toodud konkreetset tüüpi seadmeid ja materjale võib asendada eranditult ainult Tellija
kirjalikul nõusolekul. Töövõtjal on õigus teha ettepanekuid seadmete ja materjalide asendamiseks,
kui seeläbi muutub töö tõhusamaks või paremaks. Kui asenduste tulemus tingib tööprojekti
muudatuste sisseviimist, siis kannab sellega seonduvad kulud Töövõtja.
ANDREAS KÄRP FIE 3
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
Mittestandardseid ja normdokumentidele mittevastavaid paigalduskomponente,
installatsioonimaterjale jt. seadmeid ei ole lubatud käesolevas paigaldises paigaldada ega kasutada!
Kolm päeva enne ehitustööde algust on ehitajal kohustus ühendust võtta kinnistute valdajatega,
Tellija projektijuhtiga, kohaliku omavalitsusega ja tehnovõrkude valdajatega ning arvestama
ehitustöödel nende tingimuste, nõudmiste ja kooskõlastuste tingimustega.
Ehitustööd teostada vastavalt Tellija ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale. Meetmed ohutuks
tööks kaitsetsoonides määrata kindlaks tööjuhatuse koosolekul enne tööde alustamist. Pidada kinni
töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest ning headest tavadest.
1.1. PROJEKTEERITAV ALA
Projekteeritavad alad asuvad Haljala valla koosseisu kuuluva Käsmu küla Nooruse, Neeme, Laane ,
Lille, Kajaka, Merekooli ning Majaka tänavatel
Punase joonega on esile toodud projekteeritavad alad.
.
PROJEKTEERITAVA SIDETRASSI ALA
ANDREAS KÄRP FIE 4
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
2. MUINSUSKAITSELISED NÕUDED
KINNISMÄLESTISE KAITSEVÖÖND
Kinnismälestise kaitsevöönd
Kinnismälestiste piirid ja osade kinnismälestiste kaitsevööndid on nähtavad Maa‐ameti
kultuurimälestiste kitsenduste kaardikihil (kui kaitsevööndit kaardil ei ole, siis arvestada
kaitsevööndiks 50 meetrit kinnismälestise väliskontuurist, muinsuskaiseseaduse § 95) ja
pärandkultuuri objektid pärandkultuuri kaardikihil.
Mälestiste kaitsevööndis töötamisel lähtuda muinsuskaitseseadusest, s.h. § 58 tulenevatest nõuetest.
Kogu ehitus‐ ja mullatööde alal arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh.
inimluude) ilmsikstuleku võimalusega.
Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku
võimalusega, seda nii kinnismälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool kinnismälestise ja selle
kaitsevööndi ala. Kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või
ANDREAS KÄRP FIE 5
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
muude mulla‐ ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle
põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama,
säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit
(muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 1, § 60).
Igaüks peab hoiduma tegevusest, mis võib kultuurimälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada.
Kultuurimälestist ei tohi hävitada ega rikkuda (MuKS § 33 lg 1).
2.1. MÄLESTISED
Käesoleva projekti tööde mahud jäävad järgnevate Käsmu küla mälestiste kaitsevööndisse:
Reg. nr Nimi Tüüp Omavalitsus Aadress Liik
Käsmu Lääne‐Viru
Dellingshau maakond,
16072 seni K Haljala vald Haljala vald, ehitismälestis
matusekabe Käsmu küla,
l Lille tn 6
Lääne‐Viru
Käsmu maakond,
16071 kabeliaia K Haljala vald Haljala vald, ehitismälesti s
piirdemüür Käsmu küla,
Laane tee 4
Lääne‐Viru
maakond,
Käsmu
16069 K Haljala vald Haljala vald, ehitismälesti s
kabel
Käsmu küla,
Laane tee 4
Lääne‐Viru
maakond,
Käsmu
Haljala vald,
16068 piirivalvekordoni K Haljala vald ehitismälesti s
Käsmu küla,
hoone
Merekooli tn
1
Lääne‐Viru
maakond,
Haljala vald,
16067 Käsmu tuletorn K Haljala vald ehitismälesti s
Käsmu küla,
Merekooli tn
1
ANDREAS KÄRP FIE 6
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
Lääne‐Viru
maakond,
Käsmu
Haljala vald, ajaloomälest
5813 merekooli K Haljala vald
Käsmu küla, is
hoone
Neeme tee
48
Lääne‐Viru
maakond,
Haljala vald,
Käsmu küla,
Neeme tee
23a,
LääneViru
maakond, ajaloomälest
Haljala vald,
5812 Käsmu kalmistu K Haljala vald is,
Käsmu küla,
ehitismälesti s
Laane tee 3,
Lääne‐Viru
maakond,
Haljala vald,
Käsmu küla,
Lille tn 4,
Lääne‐Viru
maakond, (6)
ANDREAS KÄRP FIE 7
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
3. KAEVETÖÖD
Maa‐aluste ja maapealsete kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööde teostamisel juhinduda
Majandus‐ ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2006. a määrusest nr 99 „Liinirajatise
kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord“.
17177 Haljala‐Käsmu maantee teemaal sooritatud kaevetöödel asulat läbivat asfaltkatet mitte
kahjustada kaevetööde ning rasketehnikaga manööverdamisel. Kindlasti taastada varasem kord ning
kaevetööd ja katete taastamine planeerida nii, et oleks võimaldatud sissesõit kruntidele, mille
sissesõiduteid läbib projekteeritud trass. Arvestada ka asendiplaanil oleva katendi taastamise ning
kaeviku joonise märkmetel toodud kõrgusnõudega lähemal 1,0 m maantee asfaltkehale.
Teemaal kaevetööde sooritamisel juhinduda asendiplaanil (joonis 1) ning seletuskirjas toodud
punktidest ning Maanteeameti dokumendist „MA2018‐015 Nõuded tehnovõrkude ja ‐rajatiste
teemaale kavandamisel“
3.1. KAABLIKAEVUD
3.1.1. KAABLIKAEV KKS1
Sidevõrgu kaevudena on projekteeritud firma
Vesimentor OÜ poolt valmistatavad plastikust
(polüetüleenist), A‐klassi kaablikaevud KKS1.
Erinevalt betoonkaevudest ei vaja plastikkaev
(kaal 40kg + lisatarvikud) paigaldamisel
rasketehnikat ning säästab seeläbi ajaloolist küla.
Lisaks lihtsale ja kiirele paigaldusele on antud
toode komplektne, pinnase‐ ja veekindel, ei karda
päikest, vihma ega külma ning on hooldusvaba.
Kaablikaev KKS1 vastab klassile D400 ning
kannatab koormust kuni 40t.
Plastikkaevu tehniline joonis koos sertifikaadiga
on lisatud projekti lisadesse.
ANDREAS KÄRP FIE 8
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
3.1.2. KAABLIKAEVU PAIGALDUS
KKS1 plastikust kaablikaevu paigaldamisel peab kaevise kaugus olema igast küljest 0,5m suurem
kaevu mõõtmetest ning põhi täidetud 100 mm paksuse tihendatud liivaga.
Kaev tuleb tõsta kaevise tihendatud põhjale ja jälgida, et kaev oleks kuival tasasel pinnasel ning
asetseks horisontaalselt.
Peale kaablikaevu paigaldamist tuleb kaevu ümbrus tihendada maksimaalselt 300 mm paksuste
kihtidena. Kindlasti tuleb jälgida, et tihendamine toimuks vaid vibroplaadiga, mitte rasketehnikaga.
Tihendamisel jälgida, et pinnas ei sisaldaks teravaid osakesi (kive), mis on suuremad kui 30 mm.
Nõutav on ümbritseda kogu kaevu keha pehme pinnasega (liiv), kuni malmluugini, et ära hoida
hilisemaid probleeme kaevu deformeerumisel. Minimaalne kaevu keha ümbritsev liivakihi paksus
tohib olla 100 mm (kui kaev on poolenisti kaetud pinnasega, siis tekib oht, et rasketehnika lähedalt
möödumisel võib kaevu sein deformeeruda).
Kaev ei vaja lisa ankurdust, kuna kaevu põhjaplaat on kaevust piisavalt laiem ja takistab kaevu pinnale
kerkimist.
Kaablikaev ise on hermeetiline, aga kaablitorudest immitseva vee äravooluks tuleks kaevu põhja teha
neli ø10mm läbimõõduga auku.
ANDREAS KÄRP FIE 9
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
1.
Teekate 50mm
2. Teekatte alus 60mm
3. Kahekihiline killustikkate
4. Liivalus 300mm
5. Olemasolev aluspinnas
ANDREAS KÄRP FIE 10
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
3.1.3. LÄBISTUSHÜLSID
Hülss kaitseb toru pinda koormusest tingitud lõikejõudude eest läbistuskohal.
Kaablikaitsetorude liitmiseks kaevuga tuleb freesida kaevu seina vastava mõõduga ava (näiteks
100mm läbistushülsi paigaldamiseks on vajalik kasutada 108mm freesi) ning paigaldada
läbistustihend. Seejärel määrida tihend kokku libestiga ning lükata toru ots läbi tihendi kaevu selliselt,
et toru ots jääks kaevu minimaalselt 50 mm.
Iga kaablikaevu komplekti kuulub vaikimisi 2 läbistushülssi.
3.1.4. KAEVULUUGID
Kaevuluukidena tuleb kasutada firma Vesimentor OÜ
poolt valmistatud malmvalust (GGG‐50)
sidekaevu luuke.
Malmluugi läbimõõt on 630 mm ning kaal 88 kg
(koormusklass D400).
Teleskoopne malmluuk läbimõõduga 630 mm on
suletav kahe kinnituspoldiga ja on varustatud
signalisatsioonianduri kohaga. Kui kasutatakse
signalisatsiooni, siis on täiendavalt
vajalik teleskoobi kaevusisendus poole peale lisada
klotsid, mis kinnitatakse poltidega teleskoobi külge.
Teleskoopse malmluugi paigaldamiseks tuleb kaevu küljes olev tihend libestiga kokku määrida ja
suruda teleskoop läbi kaevus oleva ava vajaliku kõrguseni. Kindlasti tuleb jälgida, et teleskoobitoru
läbiks tihendit min. 5 cm ja mitte rohkem kui 15 cm. Soovitatav on tõsta objekti teostamise ajal
teleskoobid maksimaalsele kõrgusele ja täita kogu kaevu pealne pinnasega, et vältida kaevu
deformeerumist. Peale tööde lõppu peavad kaevuluugid asetsema tee/haljasalaga samas tasapinnas.
Plastikust sidekaevud on tänu valmistamismaterjalide headele omadustele hooldusvabad.
Kaevuluugi tehniline joonis on lisatud projekti lisadesse.
3.1.5. KAEVUDE PAIGALDUS
Kaevud paigaldada vastavalt asendiplaanilisele joonisele nr 1.
Projekteeritavate kaevude paigaldamisel arvestada, ol.o pinnase eripärade ning
kommunikatsioonidega. Kaevude asukohtade võimalikud muutused tuleb eelnevalt kooskõlastada
ANDREAS KÄRP FIE 11
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
maaomanike ning huvitatud osapooltega. Juhul, kui klendilepingute eripärast selgub, et kaablikaev
ei ostutu vajalikuks, võib selle asendada sidemuhviga
3.1.6. REMONTKAEV 800MM SOONEGA
ELA SA sidetrassile paigaldatavad remontkaevud
on Vesimentor OÜ poolt valmistatud plastikust
täielikult maetavad kaevud, mis on hooldusvabad
ning ei ole päikese‐ ega külmakartlikud.
Remontkaevu paigaldus on ette nähtud
positsioonidele, kus on väljavõte ELA SA trassist (v
t asendiplaan joonis 1). Remontkaevu funktsioon
on pakkuda ligipääsu optilise trassi
ühenduskohtadele, selle eelis muhvi ees on
suurem eraldus pinnasest ning mugavam töö käik.
Kaev paigaldatakse täielikult maasse olemasoleva
ELA SA trassi peale vahekaablite ühenduste
tarbeks.
3.1.7. REMONTKAEVUDE PAIGALDUS
Remontkaevud paigaldada vastavalt asendiplaanile joonis nr 1.
Projekteeritav kaev 118YK03 ning 118YK04 tuleb paigaldada olemasoleva Novosplit Detect 4*14x2
multitoruga ELA SA sidetrassi peale selliselt, et olemasolev kaabel läbiks kaevu.
Kaevise laius peab olema kaevu igast küljest min. 200 mm laiem. Kaevise põhi tuleb täita 100 mm
paksuse tihendatud liivaga.
Kaev tuleb tõsta kaevise tihendatud põhja ja jälgida, et kaev oleks kuival tasasel pinnasel ja asetseks
horisontaalselt. Kaablikaitsetorude liitmiseks kaevuga tuleb freesida kaevu seina vastava mõõduga
ava ning paigaldada läbistustihend. Seejärel määri tihend libestiga kokku ja lükka toru ots läbi tihendi
kaevu min. 50 mm. Peale kaablikaevu paigaldamist tihendage kaevu ümbrus max 300 mm paksuste
kihtidena. Jälgige, et pinnas ei sisaldaks teravaid osakesi (kive), mis on suuremad kui 30 mm. Nõutav
on ümbritseda kogu kaevu keha pehme pinnasega (liiv) ja täita kuni olemasoleva pinnaseni.
Minimaalne liivakihi paksus, mis ümbritseb kaevu keha on 100 mm. Kindlasti tuleb jälgida, et
tihendamine toimuks vibroplaadiga, mitte rasketehnikaga.
ANDREAS KÄRP FIE 12
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
h’ – Olemasoleva sidetrassi paigaldussügavus, min. 700 mm, teemaal 1000 mm, teekatte piirile
lähemal kui 1 m 1500 mm
1 – Muruseemnetega kasvumuld 100 mm
2 – Kohalik pinnas, kivivaba
3 – Liivalus, tihendada iga 300 mm järel
4 – Tihendatud liiv 100 mm
5 – Kohalik pinnas, kivivaba
ANDREAS KÄRP FIE 13
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
3.1.8. SIDEKAPP EXC0058
Harju Elekter OÜ poolt toodetud optiline
sidekapp EXC0058 Kapp koosneb
ventileeritavast korpusest, kasutatakse koos
sokliga. Sokkel paigaldatakse pinnasesse.
Korpus on valmistatud tsingitud terasest,
värvus tumehall (RAL 70437). Kapp on ette
nähtud splitterite majutamiseks, mis
ehitatakse välja vastavalt hilisemalt
sõlmitavate kliendilepingute spetsiifikale.
Kapi maapealse osa mõõtmed on 580 mm
(ilma vent luugita 511 mm), sügavus 434,6
mm (ilma katuseääreta 384 mm) ning soklita
kõrgus 1297,1 mm (ilma katuseääreta 1234
mm).
3.1.9. SIDEKAPPIDE PAIGALDUS
Sidekapid paigaldatakse soklile, mis paigaldatakse parima praktika järgi liiv‐
või betoonaalusele ning täidetakse vajadusel killustikuga.
Kaablid sisenevad kappi läbi põhjas olevate läbiviikude. Kaablite suundumine
pinnasest soklisse on võimalik eest, tagant, külgedelt. Kaablid saab kinnitada
sokli sees, tagaosas, kaabliklambritega. Kaablid kinnitatakse kapis
kaabliklambritega, kinnituskohad asuvad läbiviikudest kõrgemal. Nende
kohal on kammid multitorude kinnituseks. Rööpad 19” 4U asuvad ülalosas,
paneelid paigaldatakse vertikaalselt.
Sisenevate kaablite varu paigutatakse kaabli tugedele. Sealt edasi
suunatakse kaabel kaablikanali kaudu üles, fiiberoptika paneeli.
Kaablite ja multitorude kinnituskohad paiknevad läbiviikude juures.
Kinnituskohtadest ülalpool on kruviklemmid kaablite sisemiste tugevduste
kinnitamiseks.
ANDREAS KÄRP FIE 14
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
4. MULTITORUD
Käesolevas projektis tuleb kasutada nelja (4) mikrotoru ja
tuvastustraadiga (Cu), pinnasesse paigaldamiseks sobivaid
DB‐markeeringuga (ingl. k. direct buried e. DB) 4*14/10
multitorusid (14 viitab multitoru sees olevate
mikrotorude välisdiameetrile; 10 viitab mikrotoru
sisediameetrile paksusele).
Tuvastustraat (0,5mm² ristlõikega isoleeritud vasktraat)
peab võimaldama paigaldatud sidetrassi vajadusel hiljem
pinnasest ülesse leida. NB! Enne paigaldamist tuleb tööde
teostajal kontrollida tuvastustraadi signaali levimist.
Multitorusid ei tohi paigaldada madalamatel
temperatuuridel kui ‐10°C, mil toru muutub jäigaks ja
suureneb tundlikkus löögile.
Multitoru mikrotorude läbimõõt valida sõltuvalt kasutatavast valguskaablist, arvestades, et kaabli
läbimõõt ei ületaks ˂ 2/3 mikrotoru sisemisest läbimõõdust.
Multitorud tuleb alati paigaldada ühes suunas, et hilisemal ühendamisel liitmikega satuksid kokku
sama värvi toruotsad. Painutusraadiused tuleb teha nii suured kui võimalik. Soovitavalt vähemalt 1,5
m, et tagada parimad kaablite paigalduspikkused.
Multi‐ ja mikrotorude, nii üksikute kui kimbus olevate, lõikamiseks õigetesse pikkustesse tuleb
kasutada sobivat torulõikurit, mis ei mulju toru ja võimaldab
lõigata seda 90° nurga all, jättes puhta lõikepinna. Vajadusel
tuleb puhastada toru lõikepinna siseserv, aga mitte seda
faasida. NB! Mikrotorusid ei tohi lõigata saega ega
lõiketangidega, mis toru muljuvad.
Kõik liitmikuühendused tuleb lükata korralikult toru otsa nii, et
toru läbiks liitmiku tihendit kahjustamata. Selle eelduseks on
korralikult, 90° nurga all lõigatud toru. Kaevudes ja kappides
tuleb kaablite väljumised mikrotorust lõpetada Gas Block
liitmikuga.
Mikrotorude otsad on tehases suletud otsakorkide või kuumkahanevate liitmikega, et vältida
mustuse (pinnas, putukad jmt.) sattumist torudesse. Toruotsad tuleb korralikult otsakorkidega
sulgeda nii paigaldustööde ajal kui ka vaheladustamisel. Vältida tuleb igasuguse mustuse sattumist
torustikku. Lahtiste otstega torud või halvasti suletud toruotsad tekitavad probleeme hilisemal
kasutamisel kui sinna on sattunud mustus.
ANDREAS KÄRP FIE 15
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
4.1. MULTITORUDE SIDUMINE
Multitorud MultiHöhle 041410‐020‐MHC (4x10/14mm+Cu DB) moodustavad 3 trassi, mille vältel
jääb kaevude ja kappide vahelisel alal seotuks 1. (sinine) multitoru. Kaevudest ning muhvidest
tehtavateks väljavõteteks saab kasutada teisi torusid. Torude täpne sidumine lahendatakse
klienditellimuste kohaselt.
Kliendiühendused teostada magristraaltrassist multitoru asemel ühese toruga SingleHöhle 011410‐
020‐SHC (10/14mm+Cu DB), mille ühendamiseks tehakse asendiplaani joonis 1 peal näidatud
asukohal lõige reservis olevasse mikrotorusse ning märgitakse sidekaevus mis värvusega toru mis
aadressile viib.
4.2. MULTITORUDE PAIGALDUS
Kõik projekteeritavad multitorud paigaldada võimaluse korral avatud kaevikus, v a ristumised Käsmu
küla läbiva kõrvalmaanteega 17177 Haljala‐Käsmu. Paigaldatavate trasside pikkused, kaevude
asukohad ning puuritavate lõikude pikkused on esitatud asendiplaanilisel joonisel.
Kaevetööde käigus tagada kõikide olemasolevate tehnovõrkude korrasolek ja kaitse.
Multitorud paigaldada minimaalselt 1,0 m sügavusele, teede alt läbiminekul 1,0…1,1 m teekatte
pinnast. Maantee alt läbindamisel hoida minimaalset vahet 1,5 m teekatte pinnaga ning maantee
asfaltkattele lähemal kui 1,0 m kulgeda min 1,2 m sügavusel.
Täpne multitoru paigaldussügavus täpsustada kohapeal, ehituse käigus, tehes eelnevalt kindlaks
olemasolevate kommunikatsioonide asukoha ja suuna. Kaevetööde alustamisel kutsuda kohale
ristuvate kommunikatsioonide valdajad ning arvestada nende tingimuste ja nõudmistega. Kui
kaevetööde käigus avastatakse tundmatuid torustikke, kaableid või muid kommunikatsioone, mida
skeemil näidatud pole, tuleb töö katkestada, selgitades välja, millise kommunikatsiooniga võib
tegemist olla ning teavitada sellest vastava kommunikatsioonide valdajat juhtnööride saamiseks.
Lõikumisel kommunikatsioonitrassidega otsustatakse alt‐ või ülevalt läbimineku kasuks koostöös
trassivaldajaga. Vajadusel kaevata lõikumiskohad kommunikatsioonitrassidega eelnevalt käsitsi eriti
ettevaatlikult lahti ning seejärel paigaldada trass läbi lahti kaevatud koha. Järgida nõutavat vähimat
horisontaalset ja vertikaalset vahekaugust teiste kommunikatsioonidega (vt. tabel 1).
Nimetus Paralleelsel Ristumisel [m]
kulgemisel [m]
Vee‐ ja kanalisatsioonitoru ≥ 0,50 ≥ 0,30
Sidekaabel ‐ ≥ 0,05
Gaasitoru, üle 16 bar ≥ 3,0 ≥ 0,50
ANDREAS KÄRP FIE 16
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
Gaasitoru, kuni 5bar ≥ 0,5 ≥ 0,30
Kaugküttetorustik / kanali pealispind ≥ 0,30 ≥ 0,20
Elektrikaabel ≥ 0,25...0,50 ≥ 0,30
Tabel 1. Kaablikanalisatsiooni horisontaalsed ja vertikaalset vahekaugused teiste
kommunikatsioonidega ristumisel.
Projekteeritud multitorudel puudub eraldi vajadus kaablikaitsetoru järgi(va kinnised läbindamised
maantee alt), kuna torude endi funktsioon sarnaneb kaablikaitsetorudele ning mõõdetud jäikus
ületab asulasse sissesõiduteede ning parkimisalade alla nõutava kaablikaitsetoru rõngasjäikust 750
N.
Liinirajatiste kaitsevööndis töötades tuleb arvestada, et varasematel perioodidel rajatud
tehnovõrkude puhul ei ole märkelinti alati paigaldatud ning trasside paiknemissügavus võib olla
erinev hetkel kehtivatest nõuetest.
4.3. LUBATUD KÕRVALEKALDED PROJEKTEERITUD TRASSIDEST
Enne puurimis‐ ja kaevetööde algust tuleb projekteeritud trassid maha märkida täpses vastavuses
projektile. Ehitustööde käigus ilmnevate ettenägematute asjaolude puhul on lubatud projekteeritud
trassist kõrvale kalduda üldreeglina piirides ±0,5m, tingimusel, et kaugus katastriüksuste piiridest
jääb vähemalt 0,5m. Ühelgi juhul ei tohi kõrvalekalle ulatuda kõrvaloleva maaüksuse piiridesse.
Maanteeametile kuuluval teemaal ei ole kõrvalekalle projekteeritud trassist lubatud.
4.4. TAASTAMISTÖÖD
Kaablitrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende
endisele kujule, v a Lille tänav, mille taastamine on täide ning tihendamine olemasoleva pinnasega,
lisades materjali sinna kuhu vaja. Lille tn taastamine on ette nähtud Kraanike OÜ Lille tn veetorustiku
rekonstrueerimisprojekti töö nr 200801 raames
Kaablikaevise täitmisel tihendada pinnast.
Kaevetöödel ülejääv täitematerjal ja jäätmed tuleb ehitusplatsilt ära vedada ja paigaldada selleks
ettenähtud kohta.
4.5. EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE, JÄRELEVALVE JA LÄBIVIIMINE
Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda EV Ehitusseadustikust (vastu võetud 01.10.2019. a RT I,
19.03.2019, 99), Elektroonilise side seadusest (vastu võetud 8.12.2004. a (RT I 2004, 87, 593),
ANDREAS KÄRP FIE 17
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord (Majandus‐ ja kommunikatsiooniministri
11. detsembri 2006. a määrus nr 99) ja kohalikest kehtestatud lisanõuetest (nt. Alutaguse valla
ehitusmäärus, Alutaguse valla heakorraeeskiri, kaevetööde eeskiri jms.).
Kõik tööde teostamise käigus tekkivad projektlahenduste muudatused tuleb kooskõlastada tehnilise
järelevalve ja omanikujärelevalve esindajaga ning projektijuhiga.
Ehitustööde alustamist, kontrolli tulemusi, kaetud tööde ülevaatusi ja teisi põhimõttelisi küsimusi
käsitlevad otsused peavad olema protokollitud. Protokollid säilitatakse tellija juures.
Säilitada tuleb ka kasutatud materjalide ja toodete sertifikaadid.
Erilist tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:
•
Ohtliku tsooni piirid peavad olema tähistatud piirete, ohutusmärkide ja hoiatavate
plakatitega;
•
Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetest;
•
Kõrvaliste isikute juurdepääs ehitusplatsile ja töötsoonidesse peab olema tõkestatud Ohutuse
eest ehitusplatsil vastutab töövõtja.
4.6. TÖÖOHUTUS
Töövõtjal peab enne ehituse alustamist olema tööohutuse plaan, mis peab sisaldama abinõusid, mida
konkreetsel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, võttes arvesse ka platsil või
selle läheduses toimuvat tegevust ja liikluskorraldust.
Ehitusplatsil paiknevad ehituste alad ja kommunikatsioonide kaevikud piirata tähiste ja
hoiatusmärkidega.
Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt
vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid
teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.
Töövõtja peab oma igasuguse tegevuse ehitusplatsil kooskõlastama Tellija esindajaga ja taotlema
kohalikust omavalitsusest kaeveloa ning ehituse alustamise loa.
4.7. JÄÄTMEKÄITLUS
Ehitusel tekkivate jäätmete käitlemisel juhinduda Haljala valla jäätmekäitluse eeskirja nõuetest ning
konkreetse ehitusettevõtja jäätmekäitluse kavast.
ANDREAS KÄRP FIE 18
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
5. OPTILINE MAGISTRAALKAABELDUS
Andmesidekaabeldusel tuleb aluseks võta standard EN50173‐1 ja paigaldus teostada vastavalt
standarditele EVS‐EN 50174‐1:2009/A2:2014 ja EVS‐EN 50174‐2:2009/A2:2014.
Optilise magistraalkaabelduse keskmeks saab olema ELA SA sidekaev 118YK27(JM 118M15), millest
tehakse väljavõtted ning ühendused vastavalt sideoperaatori KLT tellimuse spetsiifikale (kooskõlas
ELA SA tehniliste tingimustega nr TT1077LV, v t kooskõlastused). Edasine multitorudesse puhutav
optiline magistraalkaabeldus teostada vastavalt sideoperaatori KLT tellimusele ning
kliendilepingutele.
Katkestada paigaldatud sidekaevudes (118YK03 ning 118YK04) ELA SA 4‐avalise
multitoru 2.mikrotoru (oranž). Puhuda 2x12 FZOMU‐SD optilised sidekaablid sidekaevude 118K27 ja
118YK03 ning 118K27 ja 118YK04 vahelise 4‐avalise multitoru 2.mikrotorusse (oranž). Lõikude
tähised vastavalt 118L08YH01 ja 118L08YH02. Sidekaevu 118K27 jätta kummalegi kaablile varu 15m
ja kaevudesse 118YK03 ja 118YK04 jätta kaablivaru 30m.
Optilise magistraalkaabelduse keskmeks saab olema kooli Serveriruumi seadmekapp KLM.
Magistraalvõrk on projekteeritud tähttopoloogiliselt ‐
Projekteeritavad valguskaablite ühendused
Kiudude Orient.
ID Tüüp Kust Kuhu
arv pikkus
118L08YH01 FZOMU‐SD 2x12 118YK27 118YK03 ~152 m.
118L08YH01H FZOMU‐SD 2x12 118YK27 118YK04 ~102 m.
Tabel 2. Projekteeritavad valguskaablid. Kaablite pikkused antud trassi pikkustena, kaabli pikkuse
jaoks v t spetsifikatsioon.
5.1. MIKROTORUD
Kaablita toruotsad kaevudes ja kappides tuleb hoida otsakorkidega sulgetuna. Enne
kaabli paigaldamist kontrollida torustiku puhtust.
ANDREAS KÄRP FIE 19
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
5.2. VALGUSKAABLID
Valguskaablitena on projekteeritud 2x12‐kiulised FZOMU‐SD‐tüüpi single mode (SM) kaablid, mis
sobivad paigaldamiseks puhutavatesse mikrotorudesse.
SM valguskaablid peavad tagavama kuni 10 Gbit/s ühenduse (1310 nm and 1550 nm lainepikkustel)
seadmekappide (ja/või seadmete) vahel.
Kaabli montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiuseid ja tõmbejõudusid.
tüüpi keevismeetodil magistraalkaabliga.
5.4. FIIBER‐OPTILISE KAABELDUSE MARKEERIMINE
Kaabeldus tuleb markeerida kappide poolt üheselt arusaadavalt. Markeering peab olema selge ja
kulumiskindel, vastavalt projektijärgsetele tunnustele.
Lisaks tuleb igale optilistele kaablile lisada märkelipikud kaabli markeeringuga :
10…20cm kaugusele kaabli paneelikinnitusest
kõigis kaablikaevudes.
Iga paneeli port peab olema tähistatud antud valguskaablikiu vastaspoole unikaalse markeeringuga.
Näiteks 1‐2‐3, milles 1 tähistab seadmekapi numbrit, 2 tähistab antud seadmekapis asuva paneeli
numbrit ning 3 tähistab antud seadmekapis asuva paneeli pordi numbrit. Seadmekapi poolt peavad
olema markeeritud eraldi nii seadmekapid kui ka paneelid. Paneeli pordid on traditsiooniliselt
tähistatud juba tehases, paneelitootja poolt.
5.5. FIIBER‐OPTILISE KAABELDUSE TESTIMINE
Peale kaabelduse installatsiooni tuleb valguskaablid testida kooskõlas standardi EVS‐EN
50346:2003/A2:2009 nõuetega.
Teostusdokumentatsiooniga koos tuleb esitada Tellijale testitulemuste protokoll, mis peab sisaldama
iga kaablikiu testitulemust nõutud parameetrite juures.
ANDREAS KÄRP FIE 20
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
ANDREAS KÄRP FIE 21
ANDREAS KÄRP FIE
NIGULA 20‐3 | TARTU | 50107
REG. NR : 14399827
PASSIIVSE
ELEKTROONILISE
SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
KÄSMU KÜLA, HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
STAADIUM: TÖÖPROJEKT
PROJEKT: S200601
KAEVETÖÖDE ALA: KÄSMU KÜLA KESK‐ NING IDAOSA, HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA.
PROJEKTIJUHT: V.PIPENBERG
PROJEKTEERIS: A.KÄRP
KONTROLLIS: A.LUUS (EL‐083‐19)
Tööde alasse jäävad järgnevate mälestiste kaitsevööndid:
Reg nr 16072 Käsmu Dellingauseni matusekabel
Reg nr 16071 Käsmu kabeliaia piirdemüür
Reg nr 16069 Käsmu kabel
Reg nr 16068 Käsmu piirivalvekordoni hoone
Reg nr 16067 Käsmu tuletorn
Reg nr 5813 Käsmu merekooli hoone
Reg nr 5812 Käsmu kalmistu
TARTU 2020
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
SISUKORD
1. ÜLDIST ..................................................................................................................................................................... 3
1.1. PROJEKTEERITAV ALA .......................................................................................................................................... 4
2. MUINSUSKAITSELISED NÕUDED ............................................................................................................................. 5
2.1. MÄLESTISED ........................................................................................................................................................ 6
3. KAEVETÖÖD ............................................................................................................................................................ 8
3.1. KAABLIKAEVUD.................................................................................................................................................... 8
3.1.1. KAABLIKAEV KKS1 ....................................................................................................................................... 8
3.1.2. KAABLIKAEVU PAIGALDUS .......................................................................................................................... 9
3.1.3. LÄBISTUSHÜLSID ....................................................................................................................................... 11
3.1.4. KAEVULUUGID .......................................................................................................................................... 11
3.1.5. KAEVUDE PAIGALDUS ............................................................................................................................... 11
3.1.6. REMONTKAEV 800MM SOONEGA ............................................................................................................ 12
3.1.7. REMONTKAEVUDE PAIGALDUS ................................................................................................................ 12
3.1.8. SIDEKAPP EXC0058 ................................................................................................................................... 13
3.1.9. SIDEKAPPIDE PAIGALDUS ......................................................................................................................... 13
4. MULTITORUD ............................................................................................................................................................ 14
4.1. MULTITORUDE SIDUMINE ................................................................................................................................. 15
4.2. MULTITORUDE PAIGALDUS ............................................................................................................................... 15
4.3. LUBATUD KÕRVALEKALDED PROJEKTEERITUD TRASSIDEST ............................................................................. 16
4.4. TAASTAMISTÖÖD .............................................................................................................................................. 16
4.5. EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE, JÄRELEVALVE JA LÄBIVIIMINE .............................................................. 16
4.6. TÖÖOHUTUS ..................................................................................................................................................... 17
4.7. JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................................................................................................ 17
5. OPTILINE MAGISTRAALKAABELDUS ......................................................................................................................... 18
5.1. MIKROTORUD .................................................................................................................................................... 18
5.2. VALGUSKAABLID................................................................................................................................................ 19
5.4. FIIBER‐OPTILISE KAABELDUSE MARKEERIMINE................................................................................................. 19
5.5. FIIBER‐OPTILISE KAABELDUSE TESTIMINE ......................................................................................................... 19
ANDREAS KÄRP FIE 2
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
SELETUSKIRI
1. ÜLDIST
Käesolev tööprojekt on koostatud Networks OÜ tellimusel ning sellega on antud lahendus passiivse
elektroonilise side magistraalvõrgu rajamisele Käsmu külas, Haljala vallas, Lääne‐Virumaa.
Projekt on teostatud GemGeo OÜ poolt koostatud geodeetilisele alusplaanile (töö nr 12532), Tellijalt
saadud alusmaterjalidele ja lähteülesandele ning ELA SA tehnilistele tingimustele nr TT1077LV.
Antud projektiga pole lahendatud hoonete sisene sidevõrgu paigaldus ega projekteeritava
magistraalvõrgu fiiberoptiliste sidekaablite täpne paiknemine v a ELA SA tehnilistes tingimustest ette
antud mahus.
Projekteerimistöös lähtuti Tellija soovidest, kehtivast seadusandlusest, projekteerimisnormidest,
asjakohastest juhend‐ ja teabematerjalidest ning headest projekteerimistavadest, millest tuleb kinni
pidada ka väljaehitusel ning hilisemal käidul :
• “Ehitusseadustik"
• “Seadme ohutuse seadus"
• Tee projekteerimise normid ja nõuded (RTL 199,155,2173)
• Elektroonilise side seadus (ESS)
• EVS 843:2016 – Linnatänavad.
• Teised Eesti Vabariigi seadused, normid ja õigusaktid.
Juhul kui projektis ilmneb ebaselgeid aspekte või vastuolusid erinevate osade vahel, mida ei saa
lahendada ehituse käigus, üldisi norme ja montaažitraditsioone järgides, tuleb Töövõtjal sellest
viivitamatult Projekteerijat informeerida ning paluda täiendavaid selgitusi.
Juhul kui projektis lahendatud paigaldistes tuleb teha hilisemaid muudatusi (näit: ehituse käigus
muutunud asjaoludest tingitult, jms.), vastutab Projekteerija vaid temaga kirjalikult kooskõlastatud
muudatuste eest.
Töövõtja vastutab, et antud paigaldised ehitatakse välja vastavalt käesolevale projektile, lähtudes
normdokumentidest ning paigaldatavate detailide installatsioonijuhenditest.
Projektis toodud konkreetset tüüpi seadmeid ja materjale võib asendada eranditult ainult Tellija
kirjalikul nõusolekul. Töövõtjal on õigus teha ettepanekuid seadmete ja materjalide asendamiseks,
kui seeläbi muutub töö tõhusamaks või paremaks. Kui asenduste tulemus tingib tööprojekti
muudatuste sisseviimist, siis kannab sellega seonduvad kulud Töövõtja.
Mittestandardseid ja normdokumentidele mittevastavaid paigalduskomponente,
installatsioonimaterjale jt. seadmeid ei ole lubatud käesolevas paigaldises paigaldada ega kasutada!
ANDREAS KÄRP FIE 3
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
Kolm päeva enne ehitustööde algust on ehitajal kohustus ühendust võtta kinnistute valdajatega,
Tellija projektijuhtiga, kohaliku omavalitsusega ja tehnovõrkude valdajatega ning arvestama
ehitustöödel nende tingimuste, nõudmiste ja kooskõlastuste tingimustega.
Ehitustööd teostada vastavalt Tellija ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale. Meetmed ohutuks
tööks kaitsetsoonides määrata kindlaks tööjuhatuse koosolekul enne tööde alustamist. Pidada kinni
töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest ning headest tavadest.
1.1. PROJEKTEERITAV ALA
Projekteeritavad alad asuvad Haljala valla koosseisu kuuluva Käsmu küla Nooruse, Neeme, Laane ,
Lille, Kajaka, Merekooli ning Majaka tänavatel
Punase joonega on esile toodud projekteeritavad alad.
.
PROJEKTEERITAVA SIDETRASSI ALA
ANDREAS KÄRP FIE 4
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
2. MUINSUSKAITSELISED NÕUDED
KINNISMÄLESTISE KAITSEVÖÖND
Kinnismälestise kaitsevöönd
Kinnismälestiste piirid ja osade kinnismälestiste kaitsevööndid on nähtavad Maa‐ameti
kultuurimälestiste kitsenduste kaardikihil (kui kaitsevööndit kaardil ei ole, siis arvestada
kaitsevööndiks 50 meetrit kinnismälestise väliskontuurist, muinsuskaiseseaduse § 95) ja
pärandkultuuri objektid pärandkultuuri kaardikihil.
Mälestiste kaitsevööndis töötamisel lähtuda muinsuskaitseseadusest, s.h. § 58 tulenevatest nõuetest.
Kogu ehitus‐ ja mullatööde alal arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh.
inimluude) ilmsikstuleku võimalusega.
Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku
võimalusega, seda nii kinnismälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool kinnismälestise ja selle
kaitsevööndi ala. Kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või
ANDREAS KÄRP FIE 5
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
muude mulla‐ ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle
põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama,
säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit
(muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 1, § 60).
Igaüks peab hoiduma tegevusest, mis võib kultuurimälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada.
Kultuurimälestist ei tohi hävitada ega rikkuda (MuKS § 33 lg 1).
2.1. MÄLESTISED
Käesoleva projekti tööde mahud jäävad järgnevate Käsmu küla mälestiste kaitsevööndisse:
Reg. nr Nimi Tüüp Omavalitsus Aadress Liik
Käsmu Lääne‐Viru
Dellingshau maakond,
16072 seni K Haljala vald Haljala vald, ehitismälestis
matusekabe Käsmu küla,
l Lille tn 6
Lääne‐Viru
Käsmu maakond,
16071 kabeliaia K Haljala vald Haljala vald, ehitismälesti s
piirdemüür Käsmu küla,
Laane tee 4
Lääne‐Viru
maakond,
Käsmu
16069 K Haljala vald Haljala vald, ehitismälesti s
kabel
Käsmu küla,
Laane tee 4
Lääne‐Viru
maakond,
Käsmu
Haljala vald,
16068 piirivalvekordoni K Haljala vald ehitismälesti s
Käsmu küla,
hoone
Merekooli tn
1
Lääne‐Viru
maakond,
Haljala vald,
16067 Käsmu tuletorn K Haljala vald ehitismälesti s
Käsmu küla,
Merekooli tn
1
ANDREAS KÄRP FIE 6
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
Lääne‐Viru
maakond,
Käsmu
Haljala vald, ajaloomälest
5813 merekooli K Haljala vald
Käsmu küla, is
hoone
Neeme tee
48
Lääne‐Viru
maakond,
Haljala vald,
Käsmu küla,
Neeme tee
23a,
LääneViru
maakond, ajaloomälest
Haljala vald,
5812 Käsmu kalmistu K Haljala vald is,
Käsmu küla,
ehitismälesti s
Laane tee 3,
Lääne‐Viru
maakond,
Haljala vald,
Käsmu küla,
Lille tn 4,
Lääne‐Viru
maakond, (6)
ANDREAS KÄRP FIE 7
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
3. KAEVETÖÖD
Maa‐aluste ja maapealsete kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööde teostamisel juhinduda
Majandus‐ ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2006. a määrusest nr 99 „Liinirajatise
kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord“.
17177 Haljala‐Käsmu maantee teemaal sooritatud kaevetöödel asulat läbivat asfaltkatet mitte
kahjustada kaevetööde ning rasketehnikaga manööverdamisel. Kindlasti taastada varasem kord ning
kaevetööd ja katete taastamine planeerida nii, et oleks võimaldatud sissesõit kruntidele, mille
sissesõiduteid läbib projekteeritud trass. Arvestada ka asendiplaanil oleva katendi taastamise ning
kaeviku joonise märkmetel toodud kõrgusnõudega lähemal 1,0 m maantee asfaltkehale.
Teemaal kaevetööde sooritamisel juhinduda asendiplaanil (joonis 1) ning seletuskirjas toodud
punktidest ning Maanteeameti dokumendist „MA2018‐015 Nõuded tehnovõrkude ja ‐rajatiste
teemaale kavandamisel“
3.1. KAABLIKAEVUD
3.1.1. KAABLIKAEV KKS1
Sidevõrgu kaevudena on projekteeritud firma
Vesimentor OÜ poolt valmistatavad plastikust
(polüetüleenist), A‐klassi kaablikaevud KKS1.
Erinevalt betoonkaevudest ei vaja plastikkaev
(kaal 40kg + lisatarvikud) paigaldamisel
rasketehnikat ning säästab seeläbi ajaloolist küla.
Lisaks lihtsale ja kiirele paigaldusele on antud
toode komplektne, pinnase‐ ja veekindel, ei karda
päikest, vihma ega külma ning on hooldusvaba.
Kaablikaev KKS1 vastab klassile D400 ning
kannatab koormust kuni 40t.
Plastikkaevu tehniline joonis koos sertifikaadiga
on lisatud projekti lisadesse.
ANDREAS KÄRP FIE 8
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
3.1.2. KAABLIKAEVU PAIGALDUS
KKS1 plastikust kaablikaevu paigaldamisel peab kaevise kaugus olema igast küljest 0,5m suurem
kaevu mõõtmetest ning põhi täidetud 100 mm paksuse tihendatud liivaga.
Kaev tuleb tõsta kaevise tihendatud põhjale ja jälgida, et kaev oleks kuival tasasel pinnasel ning
asetseks horisontaalselt.
Peale kaablikaevu paigaldamist tuleb kaevu ümbrus tihendada maksimaalselt 300 mm paksuste
kihtidena. Kindlasti tuleb jälgida, et tihendamine toimuks vaid vibroplaadiga, mitte rasketehnikaga.
Tihendamisel jälgida, et pinnas ei sisaldaks teravaid osakesi (kive), mis on suuremad kui 30 mm.
Nõutav on ümbritseda kogu kaevu keha pehme pinnasega (liiv), kuni malmluugini, et ära hoida
hilisemaid probleeme kaevu deformeerumisel. Minimaalne kaevu keha ümbritsev liivakihi paksus
tohib olla 100 mm (kui kaev on poolenisti kaetud pinnasega, siis tekib oht, et rasketehnika lähedalt
möödumisel võib kaevu sein deformeeruda).
Kaev ei vaja lisa ankurdust, kuna kaevu põhjaplaat on kaevust piisavalt laiem ja takistab kaevu pinnale
kerkimist.
Kaablikaev ise on hermeetiline, aga kaablitorudest immitseva vee äravooluks tuleks kaevu põhja teha
neli ø10mm läbimõõduga auku.
ANDREAS KÄRP FIE 9
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
1.
Teekate 50mm
2. Teekatte alus 60mm
3. Kahekihiline killustikkate
4. Liivalus 300mm
5. Olemasolev aluspinnas
ANDREAS KÄRP FIE 10
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
3.1.3. LÄBISTUSHÜLSID
Hülss kaitseb toru pinda koormusest tingitud lõikejõudude eest läbistuskohal.
Kaablikaitsetorude liitmiseks kaevuga tuleb freesida kaevu seina vastava mõõduga ava (näiteks
100mm läbistushülsi paigaldamiseks on vajalik kasutada 108mm freesi) ning paigaldada
läbistustihend. Seejärel määrida tihend kokku libestiga ning lükata toru ots läbi tihendi kaevu selliselt,
et toru ots jääks kaevu minimaalselt 50 mm.
Iga kaablikaevu komplekti kuulub vaikimisi 2 läbistushülssi.
3.1.4. KAEVULUUGID
Kaevuluukidena tuleb kasutada firma Vesimentor OÜ
poolt valmistatud malmvalust (GGG‐50)
sidekaevu luuke.
Malmluugi läbimõõt on 630 mm ning kaal 88 kg
(koormusklass D400).
Teleskoopne malmluuk läbimõõduga 630 mm on
suletav kahe kinnituspoldiga ja on varustatud
signalisatsioonianduri kohaga. Kui kasutatakse
signalisatsiooni, siis on täiendavalt
vajalik teleskoobi kaevusisendus poole peale lisada
klotsid, mis kinnitatakse poltidega teleskoobi külge.
Teleskoopse malmluugi paigaldamiseks tuleb kaevu küljes olev tihend libestiga kokku määrida ja
suruda teleskoop läbi kaevus oleva ava vajaliku kõrguseni. Kindlasti tuleb jälgida, et teleskoobitoru
läbiks tihendit min. 5 cm ja mitte rohkem kui 15 cm. Soovitatav on tõsta objekti teostamise ajal
teleskoobid maksimaalsele kõrgusele ja täita kogu kaevu pealne pinnasega, et vältida kaevu
deformeerumist. Peale tööde lõppu peavad kaevuluugid asetsema tee/haljasalaga samas tasapinnas.
Plastikust sidekaevud on tänu valmistamismaterjalide headele omadustele hooldusvabad.
Kaevuluugi tehniline joonis on lisatud projekti lisadesse.
3.1.5. KAEVUDE PAIGALDUS
Kaevud paigaldada vastavalt asendiplaanilisele joonisele nr 1.
Projekteeritavate kaevude paigaldamisel arvestada, ol.o pinnase eripärade ning
kommunikatsioonidega. Kaevude asukohtade võimalikud muutused tuleb eelnevalt kooskõlastada
ANDREAS KÄRP FIE 11
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
maaomanike ning huvitatud osapooltega. Juhul, kui klendilepingute eripärast selgub, et kaablikaev
ei ostutu vajalikuks, võib selle asendada sidemuhviga
3.1.6. REMONTKAEV 800MM SOONEGA
ELA SA sidetrassile paigaldatavad remontkaevud
on Vesimentor OÜ poolt valmistatud plastikust
täielikult maetavad kaevud, mis on hooldusvabad
ning ei ole päikese‐ ega külmakartlikud.
Remontkaevu paigaldus on ette nähtud
positsioonidele, kus on väljavõte ELA SA trassist (v
t asendiplaan joonis 1). Remontkaevu funktsioon
on pakkuda ligipääsu optilise trassi
ühenduskohtadele, selle eelis lihtsalt muhvi ees
on suurem eraldus pinnasest ning mugavam töö
käik. Kaev paigaldatakse täielikult maasse
olemasoleva ELA SA trassi peale vahekaablite
ühenduste tarveks.
3.1.7. REMONTKAEVUDE PAIGALDUS
Remontkaevud paigaldada vastavalt asendiplaanile joonis nr 1.
Projekteeritav kaev 118YK03 ning 118YK04 tuleb paigaldada olemasoleva Novosplit Detect 4*14x2
multitoruga ELA SA sidetrassi peale selliselt, et olemasolev kaabel läbiks kaevu.
Kaevise laius peab olema kaevu igast küljest min. 200 mm laiem. Kaevise põhi tuleb täita 100 mm
paksuse tihendatud liivaga.
Kaev tuleb tõsta kaevise tihendatud põhja ja jälgida, et kaev oleks kuival tasasel pinnasel ja asetseks
horisontaalselt. Kaablikaitsetorude liitmiseks kaevuga tuleb freesida kaevu seina vastava mõõduga
ava ning paigaldada läbistustihend. Seejärel määri tihend libestiga kokku ja lükka toru ots läbi tihendi
kaevu min. 50 mm. Peale kaablikaevu paigaldamist tihendage kaevu ümbrus max 300 mm paksuste
kihtidena. Jälgige, et pinnas ei sisaldaks teravaid osakesi (kive), mis on suuremad kui 30 mm. Nõutav
on ümbritseda kogu kaevu keha pehme pinnasega (liiv) ja täita kuni olemasoleva pinnaseni.
Minimaalne liivakihi paksus, mis ümbritseb kaevu keha on 100 mm. Kindlasti tuleb jälgida, et
tihendamine toimuks vibroplaadiga, mitte rasketehnikaga.
ANDREAS KÄRP FIE 12
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
3.1.8. SIDEKAPP EXC0058
Harju Elekter OÜ poolt toodetud optiline
sidekapp EXC0058 Kapp koosneb
ventileeritavast korpusest, kasutatakse koos
sokliga. Sokkel paigaldatakse pinnasesse.
Korpus on valmistatud tsingitud terasest,
värvus tumehall (RAL 70437). Kapp on ette
nähtud splitterite majutamiseks, mis
ehitatakse välja vastavalt hilisemalt
sõlmitavate kliendilepingute spetsiifikale.
Kapi maapealse osa mõõtmed on 580 mm
(ilma vent luugita 511 mm), sügavus 434,6
mm (ilma katuseääreta 384 mm) ning soklita
kõrgus 1297,1 mm (ilma katuseääreta 1234
mm).
3.1.9. SIDEKAPPIDE PAIGALDUS
Sidekapid paigaldatakse soklile, mis paigaldatakse parima praktika järgi liiv‐
või betoonaalusele ning täidetakse vajadusel killustikuga.
Kaablid sisenevad kappi läbi põhjas olevate läbiviikude. Kaablite suundumine
pinnasest soklisse on võimalik eest, tagant, külgedelt. Kaablid saab kinnitada
sokli sees, tagaosas, kaabliklambritega. Kaablid kinnitatakse kapis
kaabliklambritega, kinnituskohad asuvad läbiviikudest kõrgemal. Nende
kohal on kammid multitorude kinnituseks. Rööpad 19” 4U asuvad ülalosas,
paneelid paigaldatakse vertikaalselt.
Sisenevate kaablite varu paigutatakse kaabli tugedele. Sealt edasi
suunatakse kaabel kaablikanali kaudu üles, fiiberoptika paneeli.
Kaablite ja multitorude kinnituskohad paiknevad läbiviikude juures.
Kinnituskohtadest ülalpool on kruviklemmid kaablite sisemiste tugevduste
kinnitamiseks.
ANDREAS KÄRP FIE 13
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
4. MULTITORUD
Käesolevas projektis tuleb kasutada nelja (4) mikrotoru ja
tuvastustraadiga (Cu), pinnasesse paigaldamiseks sobivaid
DB‐markeeringuga (ingl. k. direct buried e. DB) 4*14/10
multitorusid (14 viitab multitoru sees olevate
mikrotorude välisdiameetrile; 10 viitab mikrotoru
sisediameetrile paksusele).
Tuvastustraat (0,5mm² ristlõikega isoleeritud vasktraat)
peab võimaldama paigaldatud sidetrassi vajadusel hiljem
pinnasest ülesse leida. NB! Enne paigaldamist tuleb tööde
teostajal kontrollida tuvastustraadi signaali levimist.
Multitorusid ei tohi paigaldada madalamatel
temperatuuridel kui ‐10°C, mil toru muutub jäigaks ja
suureneb tundlikkus löögile.
Multitoru mikrotorude läbimõõt valida sõltuvalt kasutatavast valguskaablist, arvestades, et kaabli
läbimõõt ei ületaks ˂ 2/3 mikrotoru sisemisest läbimõõdust.
Multitorud tuleb alati paigaldada ühes suunas, et hilisemal ühendamisel liitmikega satuksid kokku
sama värvi toruotsad. Painutusraadiused tuleb teha nii suured kui võimalik. Soovitavalt vähemalt 1,5
m, et tagada parimad kaablite paigalduspikkused.
Multi‐ ja mikrotorude, nii üksikute kui kimbus olevate, lõikamiseks õigetesse pikkustesse tuleb
kasutada sobivat torulõikurit, mis ei mulju toru ja võimaldab
lõigata seda 90° nurga all, jättes puhta lõikepinna. Vajadusel
tuleb puhastada toru lõikepinna siseserv, aga mitte seda
faasida. NB! Mikrotorusid ei tohi lõigata saega ega
lõiketangidega, mis toru muljuvad.
Kõik liitmikuühendused tuleb lükata korralikult toru otsa nii, et
toru läbiks liitmiku tihendit kahjustamata. Selle eelduseks on
korralikult, 90° nurga all lõigatud toru. Kaevudes ja kappides
tuleb kaablite väljumised mikrotorust lõpetada Gas Block
liitmikuga.
Mikrotorude otsad on tehases suletud otsakorkide või kuumkahanevate liitmikega, et vältida
mustuse (pinnas, putukad jmt.) sattumist torudesse. Toruotsad tuleb korralikult otsakorkidega
sulgeda nii paigaldustööde ajal kui ka vaheladustamisel. Vältida tuleb igasuguse mustuse sattumist
torustikku. Lahtiste otstega torud või halvasti suletud toruotsad tekitavad probleeme hilisemal
kasutamisel kui sinna on sattunud mustus.
ANDREAS KÄRP FIE 14
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
4.1. MULTITORUDE SIDUMINE
Multitorud MultiHöhle 041410‐020‐MHC (4x10/14mm+Cu DB) moodustavad 3 trassi, mille vältel
jääb kaevude ja kappide vahelisel alal seotuks 1. (sinine) multitoru. Kaevudest ning muhvidest
tehtavateks väljavõteteks saab kasutada teisi torusid. Torude täpne sidumine lahendatakse
klienditellimuste kohaselt.
Kliendiühendused teostada magristraaltrassist multitoru asemel ühese toruga SingleHöhle 011410‐
020‐SHC (10/14mm+Cu DB), mille ühendamiseks tehakse asendiplaani joonis 1 peal näidatud
asukohal lõige reservis olevasse mikrotorusse ning märgitakse sidekaevus mis värvusega toru mis
aadressile viib.
4.2. MULTITORUDE PAIGALDUS
Kõik projekteeritavad multitorud paigaldada võimaluse korral avatud kaevikus, v a ristumised Käsmu
küla läbiva kõrvalmaanteega 17177 Haljala‐Käsmu. Paigaldatavate trasside pikkused, kaevude
asukohad ning puuritavate lõikude pikkused on esitatud asendiplaanilisel joonisel.
Kaevetööde käigus tagada kõikide olemasolevate tehnovõrkude korrasolek ja kaitse.
Multitorud paigaldada minimaalselt 1,0 m sügavusele, teede alt läbiminekul 1,0…1,1 m teekatte
pinnast. Maantee alt läbindamisel hoida minimaalset vahet 1,5 m teekatte pinnaga ning maantee
asfaltkattele lähemal kui 1,0 m kulgeda min 1,2 m sügavusel.
Täpne multitoru paigaldussügavus täpsustada kohapeal, ehituse käigus, tehes eelnevalt kindlaks
olemasolevate kommunikatsioonide asukoha ja suuna. Kaevetööde alustamisel kutsuda kohale
ristuvate kommunikatsioonide valdajad ning arvestada nende tingimuste ja nõudmistega. Kui
kaevetööde käigus avastatakse tundmatuid torustikke, kaableid või muid kommunikatsioone, mida
skeemil näidatud pole, tuleb töö katkestada, selgitades välja, millise kommunikatsiooniga võib
tegemist olla ning teavitada sellest vastava kommunikatsioonide valdajat juhtnööride saamiseks.
Lõikumisel kommunikatsioonitrassidega otsustatakse alt‐ või ülevalt läbimineku kasuks koostöös
trassivaldajaga. Vajadusel kaevata lõikumiskohad kommunikatsioonitrassidega eelnevalt käsitsi eriti
ettevaatlikult lahti ning seejärel paigaldada trass läbi lahti kaevatud koha. Järgida nõutavat vähimat
horisontaalset ja vertikaalset vahekaugust teiste kommunikatsioonidega (vt. tabel 1).
Nimetus Paralleelsel Ristumisel [m]
kulgemisel [m]
Vee‐ ja kanalisatsioonitoru ≥ 0,50 ≥ 0,30
Sidekaabel ‐ ≥ 0,05
Gaasitoru, üle 16 bar ≥ 3,0 ≥ 0,50
ANDREAS KÄRP FIE 15
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
Gaasitoru, kuni 5bar ≥ 0,5 ≥ 0,30
Kaugküttetorustik / kanali pealispind ≥ 0,30 ≥ 0,20
Elektrikaabel ≥ 0,25...0,50 ≥ 0,30
Tabel 1. Kaablikanalisatsiooni horisontaalsed ja vertikaalset vahekaugused teiste
kommunikatsioonidega ristumisel.
Projekteeritud multitorudel puudub eraldi vajadus kaablikaitsetoru järgi(va kinnised läbindamised
maantee alt), kuna torude endi funktsioon sarnaneb kaablikaitsetorudele ning mõõdetud jäikus
ületab asulasse sissesõiduteede ning parkimisalade alla nõutava kaablikaitsetoru rõngasjäikust 750
N.
Liinirajatiste kaitsevööndis töötades tuleb arvestada, et varasematel perioodidel rajatud
tehnovõrkude puhul ei ole märkelinti alati paigaldatud ning trasside paiknemissügavus võib olla
erinev hetkel kehtivatest nõuetest.
4.3. LUBATUD KÕRVALEKALDED PROJEKTEERITUD TRASSIDEST
Enne puurimis‐ ja kaevetööde algust tuleb projekteeritud trassid maha märkida täpses vastavuses
projektile. Ehitustööde käigus ilmnevate ettenägematute asjaolude puhul on lubatud projekteeritud
trassist kõrvale kalduda üldreeglina piirides ±0,5m, tingimusel, et kaugus katastriüksuste piiridest
jääb vähemalt 0,5m. Ühelgi juhul ei tohi kõrvalekalle ulatuda kõrvaloleva maaüksuse piiridesse.
Maanteeametile kuuluval teemaal ei ole kõrvalekalle projekteeritud trassist lubatud.
4.4. TAASTAMISTÖÖD
Kaablitrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende
endisele kujule, v a Lille tänav, mille taastamine on täide ning tihendamine olemasoleva pinnasega,
lisades materjali sinna kuhu vaja. Lille tn taastamine on ette nähtud Kraanike OÜ Lille tn veetorustiku
rekonstrueerimisprojekti töö nr 200801 raames
Kaablikaevise täitmisel tihendada pinnast.
Kaevetöödel ülejääv täitematerjal ja jäätmed tuleb ehitusplatsilt ära vedada ja paigaldada selleks
ettenähtud kohta.
4.5. EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE, JÄRELEVALVE JA LÄBIVIIMINE
Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda EV Ehitusseadustikust (vastu võetud 01.10.2019. a RT I,
19.03.2019, 99), Elektroonilise side seadusest (vastu võetud 8.12.2004. a (RT I 2004, 87, 593),
ANDREAS KÄRP FIE 16
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord (Majandus‐ ja kommunikatsiooniministri
11. detsembri 2006. a määrus nr 99) ja kohalikest kehtestatud lisanõuetest (nt. Alutaguse valla
ehitusmäärus, Alutaguse valla heakorraeeskiri, kaevetööde eeskiri jms.).
Kõik tööde teostamise käigus tekkivad projektlahenduste muudatused tuleb kooskõlastada tehnilise
järelevalve ja omanikujärelevalve esindajaga ning projektijuhiga.
Ehitustööde alustamist, kontrolli tulemusi, kaetud tööde ülevaatusi ja teisi põhimõttelisi küsimusi
käsitlevad otsused peavad olema protokollitud. Protokollid säilitatakse tellija juures.
Säilitada tuleb ka kasutatud materjalide ja toodete sertifikaadid.
Erilist tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:
•
Ohtliku tsooni piirid peavad olema tähistatud piirete, ohutusmärkide ja hoiatavate
plakatitega;
•
Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetest;
•
Kõrvaliste isikute juurdepääs ehitusplatsile ja töötsoonidesse peab olema tõkestatud Ohutuse
eest ehitusplatsil vastutab töövõtja.
4.6. TÖÖOHUTUS
Töövõtjal peab enne ehituse alustamist olema tööohutuse plaan, mis peab sisaldama abinõusid, mida
konkreetsel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, võttes arvesse ka platsil või
selle läheduses toimuvat tegevust ja liikluskorraldust.
Ehitusplatsil paiknevad ehituste alad ja kommunikatsioonide kaevikud piirata tähiste ja
hoiatusmärkidega.
Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt
vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid
teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.
Töövõtja peab oma igasuguse tegevuse ehitusplatsil kooskõlastama Tellija esindajaga ja taotlema
kohalikust omavalitsusest kaeveloa ning ehituse alustamise loa.
4.7. JÄÄTMEKÄITLUS
Ehitusel tekkivate jäätmete käitlemisel juhinduda Haljala valla jäätmekäitluse eeskirja nõuetest ning
konkreetse ehitusettevõtja jäätmekäitluse kavast.
ANDREAS KÄRP FIE 17
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
5. OPTILINE MAGISTRAALKAABELDUS
Andmesidekaabeldusel tuleb aluseks võta standard EN50173‐1 ja paigaldus teostada vastavalt
standarditele EVS‐EN 50174‐1:2009/A2:2014 ja EVS‐EN 50174‐2:2009/A2:2014.
Optilise magistraalkaabelduse keskmeks saab olema ELA SA sidekaev 118YK27(JM 118M15), millest
tehakse väljavõtted ning ühendused vastavalt sideoperaatori KLT tellimuse spetsiifikale (kooskõlas
ELA SA tehniliste tingimustega nr TT1077LV, v t kooskõlastused). Edasine multitorudesse puhutav
optiline magistraalkaabeldus teostada vastavalt sideoperaatori KLT tellimusele ning
kliendilepingutele.
Katkestada paigaldatud sidekaevudes (118YK03 ning 118YK04) ELA SA 4‐avalise
multitoru 2.mikrotoru (oranž). Puhuda 2x12 FZOMU‐SD optilised sidekaablid sidekaevude 118K27 ja
118YK03 ning 118K27 ja 118YK04 vahelise 4‐avalise multitoru 2.mikrotorusse (oranž). Lõikude
tähised vastavalt 118L08YH01 ja 118L08YH02. Sidekaevu 118K27 jätta kummalegi kaablile varu 15m
ja kaevudesse 118YK03 ja 118YK04 jätta kaablivaru 30m.
Optilise magistraalkaabelduse keskmeks saab olema kooli Serveriruumi seadmekapp KLM.
Magistraalvõrk on projekteeritud tähttopoloogiliselt ‐
Projekteeritavad valguskaablite ühendused
Kiudude Orient.
ID Tüüp Kust Kuhu
arv pikkus
118L08YH01 FZOMU‐SD 2x12 118YK27 118YK03 ~152 m.
118L08YH01H FZOMU‐SD 2x12 118YK27 118YK04 ~102 m.
Tabel 2. Projekteeritavad valguskaablid. Kaablite pikkused antud trassi pikkustena, kaabli pikkuse
jaoks v t spetsifikatsioon.
5.1. MIKROTORUD
Kaablita toruotsad kaevudes ja kappides tuleb hoida otsakorkidega sulgetuna. Enne
kaabli paigaldamist kontrollida torustiku puhtust.
ANDREAS KÄRP FIE 18
PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE
AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA
VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 04.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT :
V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP
5.2. VALGUSKAABLID
Valguskaablitena on projekteeritud 2x12‐kiulised FZOMU‐SD‐tüüpi single mode (SM) kaablid, mis
sobivad paigaldamiseks puhutavatesse mikrotorudesse.
SM valguskaablid peavad tagavama kuni 10 Gbit/s ühenduse (1310 nm and 1550 nm lainepikkustel)
seadmekappide (ja/või seadmete) vahel.
Kaabli montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiuseid ja tõmbejõudusid.
tüüpi keevismeetodil magistraalkaabliga.
5.4. FIIBER‐OPTILISE KAABELDUSE MARKEERIMINE
Kaabeldus tuleb markeerida kappide poolt üheselt arusaadavalt. Markeering peab olema selge ja
kulumiskindel, vastavalt projektijärgsetele tunnustele.
Lisaks tuleb igale optilistele kaablile lisada märkelipikud kaabli markeeringuga :
10…20cm kaugusele kaabli paneelikinnitusest
kõigis kaablikaevudes.
Iga paneeli port peab olema tähistatud antud valguskaablikiu vastaspoole unikaalse markeeringuga.
Näiteks 1‐2‐3, milles 1 tähistab seadmekapi numbrit, 2 tähistab antud seadmekapis asuva paneeli
numbrit ning 3 tähistab antud seadmekapis asuva paneeli pordi numbrit. Seadmekapi poolt peavad
olema markeeritud eraldi nii seadmekapid kui ka paneelid. Paneeli pordid on traditsiooniliselt
tähistatud juba tehases, paneelitootja poolt.
5.5. FIIBER‐OPTILISE KAABELDUSE TESTIMINE
Peale kaabelduse installatsiooni tuleb valguskaablid testida kooskõlas standardi EVS‐EN
50346:2003/A2:2009 nõuetega.
Teostusdokumentatsiooniga koos tuleb esitada Tellijale testitulemuste protokoll, mis peab sisaldama
iga kaablikiu testitulemust nõutud parameetrite juures.
ANDREAS KÄRP FIE 19
Kruusakatte taastamise ristlõige M 1:50 Freespurukatte taastamise ristlõige M 1:50
9m
8m
7m
1
6m
Murukatte taastamise ristlõige M 1:50
5m
≥
9m
8m
7m
1
6m
Käsmu tuletorn
reg nr 16067
5m
Käsmu piirivalvekordoni hoone
reg nr 16068
Käsmu merekooli hoone
reg nr 5813
6
8
8
6
6
Käsmu Dellingshauseni
matusekabel
reg nr 16072
6
6
Käsmu kabeliaia piirdemüür
reg nr 16071
Käsmu kalmistu
reg nr 5182
Käsmu kabel
reg nr 16069
Katete taastamise tingmärgid ning mahud
Tingmärgid
Märkused
Kruusakatte taastamise ristlõige M 1:50 Freespurukatte taastamise ristlõige M 1:50 Murukatte taastamise ristlõige M 1:50
9m
8m ≥
7m
2,3 1
6m
5m
Käsmu tuletorn
reg nr 16067
Käsmu piirivalvekordoni hoone
reg nr 16068
Käsmu merekooli hoone
reg nr 5813
6
8
8
6
6
Käsmu Dellingshauseni
matusekabel
reg nr 16072
6
6
Käsmu kabeliaia piirdemüür
reg nr 16071
Käsmu kalmistu
reg nr 5182
Käsmu kabel
reg nr 16069
Katete taastamise tingmärgid ning mahud
Tingmärgid
Märkused