Integratsiooni Sihtasutuse põhikirja muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 31.08.2020 nr 124 Integratsiooni Sihtasutuse põhikirja muutmine Sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 alusel muuta Integratsiooni Sihtasutuse põhikirja järgnevalt: 1. Asendada põhikirja punktis 2.1 sõna „kolmeks“ sõnadega „kuni viieks“. 2. Asendada põhikirja punktis 5.51 sõnad „nõukogu ja juhatuse liikmeile“ sõnadega „igale nõukogu ja juhatuse liikmele“. 3. Võttes arvesse käskkirja punktides 1 ja 2 nimetatud põhikirja muudatusi kinnitada Integratsiooni Sihtasutuse põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud). 4. Sihtasutuse juhatusel esitada käesolev käskkiri ning põhikirja uues redaktsioonis terviktekst mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas  INTEGRATSIOONI SIHTASUTUSE PÕHIKIRI I Üldsätted 1.1. Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi Sihtasutus) on eraõiguslik juriidiline isik, mis on registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ja on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 1.2. Sihtasutuse nimi on eesti keeles Integratsiooni Sihtasutus. 1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. 1.4. Sihtasutuse asukoht on Narva, Eesti Vabariik. 1.5. Sihtasutus on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks järgmistel eesmärkidel: 1.5.1. Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas; 1.5.2. sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine. 1.6. Sihtasutus on asutatud tähtajatult. 1.7. Oma põhikirjalise tegevuse läbiviimiseks Sihtasutus: 1.7.1. kogub, vahendab, avaldab ja levitab integratsiooni, rände- ja varjupaigaalast teavet ning peab sellekohaseid andmebaase; 1.7.2. valmistab ette ja tellib eesmärkide täitmiseks vajalikke lähteuuringuid, korraldab nõupidamisi, konverentse, seminare ja teisi üritusi integratsiooni, rände- ja varjupaigaalase teabe vahendamiseks ja levitamiseks ning Eesti elanike huvide väljaselgitamiseks; 1.7.3. korraldab abi-, õppe- ja teabematerjalide koostamist ja kirjastamist, annab välja trükiseid, osutab tasulist ja tasuta koolitus- ja täiendõppe ning nõustamisteenust; 1.7.4. töötab välja haridus-, teadus-, arendus-, noorsoo- ning teisi integratsiooni, rände- ja varjupaigaalaseid projekte ning koordineerib ja nõustab nende elluviimist; 1.7.5. annab tagasipöördujatele tagasipöördumistoetusi ja nõustab neid tagasipöördumistoetuse taotlemisel ja teistes rändealastes küsimustes; 1.7.6. abistab ja konsulteerib haridus-, teadus-, noorsoo-, koolitus-, arendus-, ning teisi integratsiooni-, rände- ja varjupaigategevusega seotud asutusi programmidest ja projektidest osavõtu ettevalmistamisel ning projektide rakendamisel; 1.7.7. osaleb kohalikes ja rahvusvahelistes koostööprogrammides ja -projektides teiste organisatsioonidega nii kodu- kui välismaal; 1.7.8. koordineerib ja rakendab Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide poolt kinnitatud programme; 1.7.9. võib tegeleda majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud ulatuses; 1.7.10. korraldab ja viib läbi oma eesmärkide saavutamist toetavaid teisi tegevusi ning teeb tehinguid, mis on suunatud Sihtasutuse eesmärkide täitmisele kaasaaitamisele; 1.7.11. jagab sihtotstarbelisi toetusi ja määrab stipendiume. 1.8. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 1.8.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 1.8.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 1 1.8.3. kellel on ärikeeld; 1.8.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 1.8.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 1.9. Põhikirja alapunktides 1.8.1-1.8.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 1.8.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. II Juhatus 2.1. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus. Juhatus koosneb ühest liikmest. Juhatuse määrab ametisse nõukogu kuni viieks aastaks. 2.2. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. 2.3. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige või pankrotivõlgnik. 2.4. Juhatuse liikme nimetamise ja tagasikutsumise otsustab nõukogu. 2.5. (kehtetu) 2.6. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad vastavalt lepingule. 2.7. Juhatus peab järgima Sihtasutuse nõukogu otsuseid ja korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. 2.8. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei nõua nõukogu otsus. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega. 2.9. Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande. 2.10. Juhatus on nõukogu ees aruandekohustuslik ja kohustatud esitama nõukogule üks kord kolme kuu jooksul kirjaliku ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisust, samuti teatama kohe Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 2.11. Juhatuse liikmele makstava tasu, selle tingimused ja korra määrab nõukogu. 2.12. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 2.13. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. 2.14. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 2 III Nõukogu 3.1. Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet selle tegevuse üle. 3.2. Nõukogu koosseisu kuulub kuni kolmteist liiget, kelle määrab asutaja kolmeks aastaks. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutaja. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda Sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine Sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. 3.3. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest, kusjuures laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine on lubatud üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. 3.4. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, varade olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale. 3.5. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist. 3.6. Nõukogul on kõik seaduses sätestatud õigused. 3.7. Nõukogu pädevusse kuulub: 3.7.1. Sihtasutuse aastaaruande ja aastabilansi kinnitamine; 3.7.2. järgmise aasta tegevuseesmärkide, tegevusplaani ja eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta alguseks; 3.7.3. Sihtasutuse palgaliste töötajate struktuuri ja palgafondi kinnitamine; 3.7.4. Sihtasutuse vahendite kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine; 3.7.5. audiitorite arvu määramine ja audiitorite nimetamine ning tagasikutsumine; 3.7.6. nõukogu töökorra kehtestamine. 3.8. Sihtasutuse nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja aseesimehe. Sihtasutuse nõukogu esimees: 3.8.1. korraldab nõukogu tegevust; 3.8.2. informeerib asutajat Sihtasutuse tegevusest seaduses ettenähtud korras. 3.9. Nõukogu liige: 3.9.1. saab olla teovõimeline füüsiline isik ja peab vastama muudele seaduses ette nähtud nõuetele; 3.9.2. võib saada tasu vastavalt tehtud ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale; 3.9.3. vastutab oma kohustuste rikkumisega Sihtasutusele tekitatud kahju hüvitamise eest seaduses ettenähtud korras; 3.9.4. vabaneb vastutusest Sihtasutuse ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli. 3.91. Sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et nõukogu liige või temaga seotud isik (abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob nõukogu liikmega ühine majapidamine): 1 3.9 .1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 1 3.9 .2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 3 3.91.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 3.91.4. on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga; 3.91.5. omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 3.10. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu esimees või aseesimees. 3.11. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. 3.12. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. 3.13. Iga nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mida ta kinnitab oma allkirjaga. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõike 3 alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi asutatud sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud. 3.14. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. 3.15. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. 3.16. Juhul, kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks nõukogu esimehe hääl. 3.17. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed. 3.18. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Sihtasutuse vahelise lepingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus Sihtasutuse huvidega. 3.19. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 3.20. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. Riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud kohustuse mittetäitmisel võib tasu määranud isik või organ rahandusministri määrusega sätestatud korra kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. 3.21. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks on vajalik eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalikult taasesitavas 4  vormis antud nõusolek. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud. IV Sihtasutuse vara ja eelarve 4.1. Sihtasutuse vara moodustub asutaja poolt Sihtasutusele üleantud rahalistest vahenditest, muudest annetustest ja sihtotstarbelistest eraldistest, samuti Sihtasutuse majandustegevusest saadud tulust. 4.2. Vara kasutatakse Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Vara käsutajaks on nõukogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses juhatus. 4.3. Sihtasutus võib oma tulusid kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 4.4. Sihtasutusele asutamisel üleantud rahalisi vahendeid võib kasutada Sihtasutuse nimel peale Sihtasutuse registreerimist. 4.5. Sihtasutusele vara üleandmine toimub nõukogu poolt kehtestatud korras. Sihtasutus ei või vastu võtta vara, mis ei lange kokku tema eesmärkidega või on vastuolus heade tavadega. 4.6. Riigi poolt Sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut. 4.7. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse. 4.8. Sihtotstarbelisi annetusi võib kasutada ainult annetaja poolt näidatud eesmärgil. 4.9. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. 4.10. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama Sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. 4.11. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava finantsplaani, mis on aluseks Sihtasutuse eelarve koostamisel. V Raamatupidamine ja kontroll 5.1. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 5.2. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. 5.3. Juhatus esitab aruanded nõukogule kinnitamiseks hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande kinnitamist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. 5.4. Majandusaasta aruandele kirjutab alla juhatuse liige. 5.5. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust. 5.51. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, 5  kuidas nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa. 5.6. Sihtasutusel on audiitor. Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega Sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. 5.7. Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab nõukogu, kes määrab ka nende tasustamise korra. Nõukogu võib audiitori igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. 5.8. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. 5.9. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on Sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. 5.10. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Sihtasutuse asutajaõigusi teostava isikuga. 5.11. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. VI Sihtasutuse põhikirja muutmine 6.1. Põhikirja muutmise ainuõigus on asutajal seaduses sätestatud alustel ja korras. 6.2. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisel. VII Sihtasutuse lõpetamise alused ja likvideerimine 7.1. Sihtasutuse lõpetamine toimub asutaja otsuse alusel või seaduses ettenähtud juhtudel. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 7.2. Sihtasutuse likvideerijad määrab nõukogu oma otsusega. 7.3. Seadusega ettenähtud juhtudel võib rakendada Sihtasutuse sundlõpetamist. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. 7.4. Likvideerijad lõpetavad Sihtasutuse tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja võlausaldajate nõuetest allesjäänud vara antakse üle samu eesmärke taotlevale tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik- õiguslikule juriidilisele isikule. 7.5. Likvideerijad võivad teha ainult Sihtasutuse likvideerimiseks vajalikke tehinguid. 7.6. Pärast likvideerimise lõpetamist esitavad likvideerijad avalduse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamiseks. 7.7. Likvideerijad annavad dokumendid hoiule ühele likvideerijale või arhiivile. 7.8. Asutaja otsusega võib Sihtasutus, lähtudes muutunud asjaoludest ja arvesse võttes Sihtasutuse eesmärke, ühineda teise sihtasutusega või jaguneda vastavalt seaduses sätestatud korrale. 6