Vastus

Mailis Reps Teie 09.07.2020 nr 8-1/20/2987 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 31.08.2020 nr 1-12/1443-2 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Eesti keele arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu Täname kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud „Eesti keele arengukava 2021– 2035“ eelnõu eest. Kooskõlastame arengukava eelnõu Kultuuriministeeriumi märkustega arvestamisel:  Üle tuleks vaadata arengukava juhtkomisjoni kavandatav koosseis, sest Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 2 lõike 4 kohaselt peaksid olema juhtkomisjoni kaasatud ka huvirühmade esindajad ja eksperdid.  Lisada tuleks lühiülevaade eesti keele arengukava 2011−2017 eesmärkide saavutamisest ja meetmete täitmisest.  Palume eelnõud täiendada lisades, et üldharidus- ja kutseõppeasutustes on õppekeeleks eesti keel.  Eelnõus peab rõhutama, et eesti keele roll kõrgharidus- ja teaduskeelena säilib ning selle saavutamiseks rakendatakse toetavaid riiklikke programme.  Eesti keel on eestikeelse kultuuri ja eestimaalaseks olemise üks lahutamatu osa. Seetõttu palume arvestada arengukava lõppversioonis järgnevate ettepanekutega:  lisada arengukava punkti 1.2. lause, et eestikeelne kirjandus on kõigile kättesaadav ja selle lugemist väärtustatakse;  täiendada lk-l 6 staatuse definitsiooni järgmiselt: „Eesti keele kasutamine riigivalitsemises ja asjaajamises, hariduses ja ettevõtluses, avalikus teabes, teeninduses ning muudes olulistes valdkondades kindlustab eestikeelse ühiskonna ja eestikeelse kultuuriruumi kestlikkuse“;  täiendada punkti 1.9. murdekeeltega;  lisada punkti 2.9. loetellu muuseumid ning kultuurivaldkonna programmid;  täiendada lk 11 alapeatüki „Sotsiaalne, sh demograafiline mõju“ viiendat lauset järgmise sõnastusega: „Kvaliteetsete keeleõppevõimaluste ja eestikeelse kirjanduse kättesaadavus kogu Eestis…“;  täiendada lk 12 alapeatüki „Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele“ neljandat lauset järgmise sõnastusega: „Infoallikana on olulised eestikeelne meedia, keelehooldeallikad ja eestikeelne kirjandus.“;  täiendada lk 13 alapeatüki „Mõju regionaalarengule“ eelviimast lauset järgmiselt: Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  „Keeletaristu ja keeletehnoloogiate arendamine ning eestikeelse kirjanduse kättesaadavus olenemata elukohast toetab regionaalset konkurentsivõimet…“  Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringute järgi vajaksid nn klaaslae efekti vähendamiseks ning kõrgematele tööturu positsioonidele pürgimiseks eesti keelest erineva emakeelega inimesed kõrgtaseme keeleoskuse arendamise võimalusi ning vastavaid tugistruktuure. Palume täpsustada, kas ja kuidas planeeritavad tegevused seda vajadust arvestavad.  Palume loetleda punktis 3.8. ministeeriume ja asutusi, kes pakuvad eesti keele tasuta õpet erinevatele sihtrühmadele.  Punktis 3.11. peaks sõna „vähemusrühmad“ asemel kasutama mõistet „rahvusvähemused“ ning sõna „mitte-eestlased“ asemel „teistest rahvustest isikud“. Märkused eesti keele arengukava lisade kohta  Palume kaaluda keeleteadlikkuse mõõdiku lisamist. Keeleteadlikkuse all mõistame seda, kuivõrd tajuvad või tunnetavad inimesed oma igapäevaelus kasutatavat keelt ja kas nende jaoks on oluline, mis keeles nad suhtlevad ja infot hangivad.  Arengukava lisades tuuakse kitsaskohana välja, et „muu ema- või kodukeelega elanikkonna hulgas pole eesti keele oskuse tase viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud“. Palume lisada tekstile seda väidet kinnitav viide ning varustada sarnaseid väiteid statistiliste andmetega. Nt e-õpikeskonna Keeletee kohta on kirjas, et seda kasutab rohkem kui 60 000 inimest. Samas jääb see ainsaks kohaks, kus statistikale viidatakse.  Palume keeleõppe edusammude all mainida eesti keele maju, mis loodi Integratsiooni SA juurde, ja kus pakutakse mitmekesiseid võimalusi suhelda eesti keeles ning saada paremat aimu Eesti kultuuri- ja komberuumist.  Keeleõppe edusammuna nimetatakse Eesti rahvusvähemustele loodud võimalusi õppida oma emakeelt. Kitsaskohtades väidetakse hoopis vastupidist, st rahvusvähemustele pole alati tagatud võimalust õppida koolis oma emakeelt. Palume selgitada, kumb väide on õige. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Artjom Tepljuk 628 2266 [email protected]