Kiri

Rahandusministeerium 27.08.2020 nr 1-4/20/3733 Keskkonnaministri 22.02.2018. a määruse nr 8 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 22.02.2018. a määruse nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Määruse lisa „Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhend“ Sama: Siseministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Marika Lillemets, 626 2867 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr Keskkonnaministri 22.02.2018. a määruse nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Keskkonnaministri 22.02.2018. a määruses nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmine tehakse järgmised muudatused: 1) läbivalt asendatakse lauseosa „energia- ja ressursitõhusus“ sõnaga „ressursitõhusus“; 2) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“; 3) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 8–11 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 3 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 3 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 5 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 5 lõikes 4 asendatakse lauseosa „punktides 2–3 ja lõikes 2 nimetatud tegevusteks“ lauseosaga „ punktides 2–3 nimetatud tegevuseks“; 9) paragrahvi 5 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevust toetatakse järgmiste jäätmeliikide korral: 1) 19 08 05 olmereovee puhastussetted; 2) 20 01 08 biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 3) 20 02 01 biolagunevad jäätmed.“; 10) paragrahvi 5 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 5 lõike 7 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) lõikes 1 nimetatud tegevusteks, kui toetust antakse grupierandi määruse artikli 47 alusel ja tegemist on ettevõtja oma jäätmetega;“; 12) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Liigiti kogutud biolagunevate jäätmete, mis on tähistatud koodidega 19 08 05, 20 01 08 ja 20 02 01, käitluskeskuse rajamiseks jäätmete ringlusevõtuks antakse toetust, kui käitluskeskus rajatakse kas Saare, Hiiu, Lääne, Pärnu, Viljandi, Rapla, Jõgeva, Valga, Põlva, Võru või Ida-Viru maakonda.“; 13) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui käesolevas määruses nimetatud tegevuseks antav toetus on riigiabi, tuleb selle andmisel kohaldada konkurentsiseaduse § 342 tingimusi ning üldise grupierandi määruse asjakohaseid sätteid, mis on seotud kas: 1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabi andmisega üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel; 2) investeeringuteks ette nähtud jäätmete ringlussevõtuks ja korduskasutuseks antav abi artikli 47 alusel.“; 14) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3–4 järgmises sõnastuses: „(3) Üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 3 punktides a)–e) ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a)–e) nimetatud majandussektori ettevõtjatele abi ei anta. (4) Käesolevat määrust kohaldatakse raskustes olevale ettevõtjale vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punktile c.“; 15) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 1 asendatakse lauseosa „lõigetes 1 ja 2“ lauseosaga „lõikes 1“; 16) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud Vabariigi Valitsuse 19.09.2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ nõuete täitmiseks.“; 17) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Abikõlblikud on riigiabi andmisel üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel täiendavad investeeringukulud, mis on vajalikud jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamise, ringlussevõtu või korduskasutuseks ettevalmistamise tõhustamiseks võrreldes tavapärase sama suutlikkusega investeeringuga, mis oleks toimunud ilma abita.“; 18) paragrahvi 8 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 8 lõike 6 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 8 lõike 6 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) riigiabi korral üldise grupierandi määruse artikli 47 järgi uudse tehnoloogia koosseisu mittekuuluva tehnilise seadme või vahendi kulud.“; 21) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõike 4 punktis a) ning lõigetes 7 ja 8 esitatud tingimuste kohaselt.“; 22) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse minimaalne suurus on 200 001 eurot ja maksimaalne suurus on 1,5 miljonit eurot taotleja kohta.“; 23) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse lauseosa „§ 6 lõikes 1 nimetatud riigiabi“ lauseosaga „§ 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud riigiabi“; 24) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kui toetus on § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud regionaalabi, on toetuse maksimaalne määr suurettevõtjale 25%, keskmise suurusega ettevõtjale 35% ja väikeettevõtjale 45% abikõlblikest kuludest.“; 26) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuseks, mis määratletakse vooru korraldamise käskkirjas.“; 27) paragrahvi 11 lõiked 2, 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks; 28) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvi 12 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 18 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud toetuse taotlusi, mille üldine valikukriteerium on loetud täidetuks, hinnatakse lõikes 6 sätestatud valikukriteeriumide alusel. (4) Lõikes 3 nimetatud taotluste kohta koostatakse hindamistulemuste põhjal koondpingerida. Taotlusi rahuldatakse eelarve piires, alustades suurima punktisumma saanud taotlusest.“; 31) paragrahvi 18 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 18 lõike 6 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „suurusele“ lauseosaga „ja riigiabi liigile“; 33) paragrahvi 18 lõike 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) projekti panus jäätmealaste eesmärkide saavutamisse: a – 1 punkt, kui biolagunevaid jäätmeid (koodid 20 01 08 ja 20 02 01) on jäätmete kogumassist 50% ja rohkem; b – 0,5 punkti, kui biolagunevaid jäätmeid (koodid 20 01 08 ja 20 02 01) on jäätmete kogumassist alla 50%; c – 0 punkti, kui biolagunevaid jäätmeid (koodid 20 01 08 ja 20 02 01) ei ole üldse“; 34) paragrahvi 18 lõike 6 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 35) paragrahvi 18 lõike 6 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) hindepunktid on võrdsed lõike 6 punktidest 1-2 ja 3 saadud punktide summaga.“; 36) paragrahvi 18 lõiget 6 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) võrdsete hindepunktidega taotluste korral paigutatakse punkti 3 alusel rohkem punkte saanud taotlus paremusjärjestuses ettepoole.“; 37) paragrahvi 22 lõikes 4 asendatakse lauseosa „5000 eurot“ lauseosaga „20 000 eurot“; 38) paragrahvi 22 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 39) paragrahvi 24 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 25 lõike 3 punktis 1 asendatakse lauseosa „5000 eurot või suurem“ lauseosaga „20 000 eurot või suurem“; 41) lisa 1 „Jäätmeliikide nimekiri meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ elluviimiseks“ tunnistatakse kehtetuks. 42) lisa 2 „Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhend“ asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisa). (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk (allkirjastatud digitaalselt) Minister Meelis Münt kantsler  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 22.02.2018 määruse nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus„ tegevuse „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega (edaspidi eelnõu) muudetakse keskkonnaministri 22.02.2018 määrust nr 8 (edaspidi kehtiv määrus), täpsustades toetuse andmise tingimusi meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ korral. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg ([email protected], 626 0752), keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Marika Lillemets ([email protected], 626 2867) ning eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel ([email protected], 626 0709). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected], 626 2948). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Hannes Aarma ([email protected], 626 0732). Keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected]). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 40 punktist. Punktiga 1 asendatakse kehtivas määruses läbivalt lauseosa „energia- ja ressursitõhusus“ sõnaga „ressursitõhusus. Sõna „ressurss“ on laiema tähendusega ja hõlmab ka energiat, energia on vaid üks osa ressursist. Punktiga 2 muudetakse määruse pealkirja, kuna tegevuste hulgast jäetakse välja jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine. Sellele tegevusele ei anta enam toetust ja selle tegevuse esinemine pealkirjas oleks taotleja eksitamine. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 2 lõike 2 punktid 8–11, kuna edaspidi ei toetata jäätmejaamade rajamist ega ka korduskasutuseks ettevalmistamist. Esimeseks tegevuseks saavad kohaliku omavalitsused toetust taotleda teise määruse (keskkonnaministri 22.06.2020 määruse nr 36 „Jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes omavalitsustes antava toetuse andmise tingimused ja kord“) alusel. Korduskasutuseks ettevalmistamise tegevus jäetakse samuti välja, kuna see tegevus võeti välja Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirjast. Põhjuseks asjaolu, et eelarvevahendeid vähendati ning tegevuse vastu puudus suurem huvi. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 3 lõike 3 punkt 2. Põhjuseks punktis 3 nimetatud asjaolu, et korduskasutuseks ettevalmistamise tegevus jäetakse toetatavate tegevuste loetelust välja. Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks § 3 lõike 4 punkt 2. Põhjuseks punktis 3 nimetatud asjaolu, et korduskasutuseks ettevalmistamise tegevus jäetakse toetatavate tegevuste loetelust välja. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 5 lõike 1 punkt 1. Jäätmejaamade ja -majade rajamist, laiendamist ja inventari soetamist toetatakse teisest meetmest, mistõttu on see tegevus kõnealusest meetmest eemaldatud, vältimaks samade tegevuste samal ajal mitmest kohast rahastamist. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 5 lõiked 2 ja 3. Põhjuseks asjaolu, et nimetatud tegevusi eelnõukohase määruse alusel enam ei toetata. Punktiga 8 muudetakse § 5 lõiget 4, kuna viide sama paragrahvi lõikele 2 ei ole enam asjakohane (vt punkti 7 selgitust). Punktiga 9 muudetakse § 5 lõiget 5. Muudatus on vajalik selleks, et luua Eestis piisavalt võimet võtta ringlusse biolagunevaid jäätmeid. Nimetatud muudatusega antakse võimalus toetust taotleda vaid kolmele jäätmeliigile: koodiga 19 08 05 olmereovee puhastussetted, 20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ja 20 02 01 – biolagunevad jäätmed. Võttes arvesse, et alates 2023. aasta lõpust peavad kohalikud omavalitsused tagama biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise, on oluline tagada selleks ajaks ka biojäätmete ringlussevõtu suutlikkus. Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks § 5 lõige 6. Selles sätestatud tingimus on liiga piirav ning samas pole see biolagunevate jäätmete puhul asjakohane, kuna biolagunevaid jäätmeid pole majanduslikult mõistlik kaugemalt kui ca 100 km käitlusse vedada. Punktiga 11 muudetakse § 5 lõike 7 punkti 4, täpsustades, et selles sätestatud nõue käib just üldise grupierandi määruse artikli 47 kohta. Muudatus on vajalik, kuna kehtivas määruses on sätestatud võimalus taotleda riigiabi ka grupierandi määruse artikli 14 alusel. Punktiga 12 täiendatakse § 5 lõikega 8. Täpsustusega on välja toodud need maakonnad, kuhu võib taotleja rajada kehtivas määruses nimetatud biolagunevate jäätmete ringlussevõtuks käitluskeskuse. Nendes piirkondades on seni puudu võime liigiti kogutud biojäätmeid ringlusse suunata, mis on takistuseks biojäätmete liigiti kogumise laialdaseks levikuks. Eespool nimetamata maakondades on hetkel juba olemas biolagunevate jäätmete käitlemiseks sellised käitluskeskused, kus toodetakse sertifitseeritud komposti või kääritusjääki, mis vastab toote nõuetele, või on täiendavad käitlusvõimsused rajamisel (Harjumaale). Sertifitseeritud toodete nimistu on leitav EJKL Kompetentsikeskuse kodulehelt. Käesolevas voorus on seega keskendutud eelkõige piirkondadele, kus on eeldatavalt suurim potentsiaal käitlusvõimsuste tõstmiseks. Edaspidi plaanime jätkata jäätmete ringlussevõtu toetamisega laiemalt. Punktiga 13 muudetakse § 6 lõiget 1. Muudatusega antakse täiendav võimalus riigiabi taotleda ka üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel ehk siis taotleda regionaalabi. Selle võimalusega laiendatakse taotlejate valikuid ja antakse võimalus taotleda toetust ka nende tehnoloogiate soetamiseks, mis pole Eesti mõistes uuenduslikud. Samuti on selle artikli alusel võimalik käitlusse suunata ka enda poolt tekitatud jäätmeid. Punktiga 14 täiendatakse § 6 täiendatakse lõiketega 3 ja 4. Esimene täiendus on seotud võimalusega taotleda riigiabi ka üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel. Selles sätestatakse piirangud selle kohta, millised ettevõtted siiski toetust taotleda ei saa. Teine täiendus täpsustab, et kuigi üldise grupierandi määruse alusel raskustes olev ettevõtja toetust taotleda ei saa, saab seda teha üldise grupierandi määruse artikkel 1 lõige 4 punkti c kohaselt erandina ajavahemikul 1.01.2020 kuni 30.06.2021 raskustesse sattunud ettevõtja. Punktiga 15 muudetakse § 8 lõike 2 punkti 1. Muudatus on seotud §-s 5 tehtud muudatustega, kus osad toetatavad tegevused tunnistati kehtetuks. Punktiga 16 täiendatakse § 8 lõiget 2 punktiga 4. Võrreldes varasemaga on täpsustatud, et abikõlblikud on ka teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud toetusest teavitamise nõuete täitmiseks. Punktiga 17 muudetakse § 8 lõiget 3. Lisatakse täpsustus, et nõue kohaldub vaid sel juhul, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel. Punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõige 4. Seotud eespool tehtud muudatustega, s.t muudatustega, millega enam ei toetata jäätmejaamade ja -majade rajamise, laiendamise ja inventari soetamisega seotud tegevusi. Punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõike 6 punkt 5. Seotud eespool tehtud muudatustega, st muudatustega, millega enam ei toetata tunnistati kehtetuks jäätmejaamade ja -majade rajamise, laiendamise ja inventari soetamisega seotud tegevusi. Punktiga 20 muudetakse § 8 lõike 6 punkti 6. Lisatud on täpsustus, et nõue kohaldub vaid sel juhul, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel. Punktiga 21 täiendatakse § 8 täiendatakse lõikega 7. Kehtestatakse, millistele tingimustele peavad vastama abikõlblikud kulud, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel. Punktiga 22 muudetakse § 9 lõiget 1. Vähendatakse toetuse maksimaalset suurust taotleja kohta, kuna rahalised vahendid on piiratud. Samuti seatakse minimaalse toetuse suurus vältimaks samade tegevuste samal ajal mitmest kohast rahastamist punktis 3 viidatud määrusest. Punktiga 23 muudetakse § 9 lõiget 3. Muudatus on vajalik selleks, et täpsustada, millist riigiabi liiki silmas on peetud, kuna eespool sätestatud muudatustega on lisaks üldise grupierandi määruse artiklile 47 lisatud juurde võimalus taotleda toetust ka artikli 14 alusel. Punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 4. Muudatus tuleneb asjaolust, et muudetud on Ühissätete määruse artikli 61 lõiget 8 ning enam ei pea suurettevõtjate projektide puhul, mille AK kulud on vähemalt 1 miljon eurot, lähtuma toetuse osakaalu määramisel investeeringu tasuvusanalüüsi tulemustest. Seega kaotatakse vastav nõue ka Keskkonnaministri määrusest. Punktiga 25 täiendatakse § 9 lõikega 6. Kuna toetust on võimalik anda edaspidi ka regionaalabina, siis selles punktis on täpsustatud selle abiliigi suurus vastavalt ettevõtte suurusele. Punktiga 26 täiendatakse § 10 lõikega 3. Selles lõikes täpsustatakse, et vooru korraldamise käskkirjaga võib määrata, kas toetust saab taotleda kõigi määruses nimetatud tegevuste jaoks või ainult mõne üksiku tegevuse jaoks. Punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks § 11 lõiked 2, 11 ja 12. Need lõiked ei ole enam asjakohased, kuna toetatavate tegevuste hulgast on välja jäetud korduskasutuseks ettevalmistamine ning jäätmejaamade ja -majade rajamise, laiendamise ja inventari soetamisega seotud tegevused (vt selgitus punktis 3). Punktiga 28 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõike 2 punkt 6. Selles punktis sätestatud nõue ei ole enam asjakohane (vt selgitus punktis 24). Punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõiked 3 ja 4. Muudatus on seotud eelmiste muudatustega (vt selgitus punktides 3 ja 6). Punktiga 30 muudetakse § 18 lõiked 3 ja 4. Muudatuse järgi hinnatakse taotlusi edaspidi ühes grupis. Enam ei ole mõistlik taotlusi eraldi gruppides hinnata, kuna toetatavaid tegevusi on vähendatud. (vt selgitus punktides 3 ja 6). Punktiga 31 tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 5. Kuna vastavalt punktile 6 ei toetata enam jäätmejaamade ja -majade rajamist, laiendamist ja inventari soetamist, siis pole see valikukriteerium enam asjakohane. Punktiga 32 muudetakse § 18 lõike 6 punkti 1. Kohustuslikku minimaalset omafinantseeringu osakaalu arvestatakse edaspidi lisaks taotleja suurusele ka riigiabi liigi põhjal. Muudatuse tingis uue riigiabi liigi lisamine, mistõttu võib minimaalne omafinantseeringu määr erineda. Punktiga 33 muudetakse § 18 lõike 6 punkti 3. Kuluefektiivsuse asemel on vaid kolme lubatud jäätmeliigi puhul mõistlik ja eesmärgipärane kasutada teistsugust valikukriteeriumi, kus arvestatakse lisanduva käitlusvõimsuse asemel panust riigi jäätmealaste eesmärkide saavutamisse. Võttes arvesse, et korraldatud jäätmeveoga kogutakse kokku just jäätmeid koodidega 20 01 08 ja 20 02 01 ning nende käitlusvõimaluste arendamine on riigi jaoks väga oluline, on neid seetõttu ka eelistatud hindepunktide väärtuste määramisel. Punktiga 34 tunnistatakse kehtetuks § 18 lõike 6 punkt 4. Säte ei ole enam asjakohane, kuna kuluefektiivsuse kriteeriumit edaspidi ei kasutata (vt selgitus punktis 33). Punktiga 35 muudetakse § 18 lõike 6 punkti 5. Viited hindepunktide summeerimisel on muutunud seoses punkti 34 muudatusega. Punkti 36 kohaselt täiendatakse § 18 lõiget 6 punktiga 6. Lisatavas sättes antakse juhised selleks puhuks, kui mõni projekt saab võrdse arvu punkte. Punktiga 37 muudetakse § 22 lõiget 4. Muudatus on kooskõlas 18. juulil 2020 jõustunud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse muudatusega seoses väiksemasummaliste ostude piirmäära tõusuga 5 000 eurolt 20 000 eurole, millest alates peab erasektori toetuse saaja järgima riigihangete üldpõhimõtteid ning kontrollitakse nende täitmist. Punktiga 38 tunnistatakse kehtetuks § 22 lõige 8. Kuna vastavalt punktile 6 ei toetata enam jäätmejaamade ja -majade rajamist, laiendamist ja inventari soetamist, siis pole see toetuse saaja kohustus enam asjakohane. Punktiga 39 tunnistatakse kehtetuks § 24 lõige 6. Kuna vastavalt punktile 6 ei toetata enam jäätmejaamade ja -majade rajamist, laiendamist ja inventari soetamist, siis pole see aruande esitamisega seotud nõue enam asjakohane. Punktiga 40 muudetakse § 5 lõiget 4. Muudatus kooskõlas perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadusega, täpsem selgitus toodud punktis 37. Punktiga 41 tunnistatakse lisa 1 „Jäätmeliikide nimekiri meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ elluviimiseks tunnistatakse kehtetuks. Lisa tunnistatakse kehtetuks, kuna toetust antakse vaid kolmele määruses nimetatud jäätmeliigile, mis on seatud punktis 9. Punktiga 42 asendatakse lisa 2 „Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhend“ uue lisaga „Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhend“, kus on võetud arvesse käesoleva määruse eelnõuga tehtavaid muudatusi. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega. Eelnõu koostamise aluseks on järgmised EL-i määrused:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.  Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2020/972, 2. juuli 2020, millega muudetakse määrust (EL) nr 1407/2013 seoses selle kohaldamisaja pikendamisega ning määrust (EL) nr 651/2014 seoses selle kohaldamisaja pikendamisega ja asjakohaste kohandustega.  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 4. Määruse jõustumine ja mõju Eelnõu jõustub üldises korras. ELi 2014–2020 vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti jäätmekäitluse parandamiseks. Toetus on tõuge ettevõtetele jäätmekäitlusesse investeerimise soodustamiseks, mida rahastatakse ELi 2014–2020 vahenditest ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. Ettevõtted, mis jäävad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite piiratuse tõttu toetusest ilma, saavad raha edaspidi taotleda SA KIK keskkonnaprogrammist. Määrusega reguleeritava meetme tegevused aitavad saavutada meetme tegevuste väljundnäitajaid ja toetuse andmise eesmärki ning aitavad kaasa Euroopa Liidu poolt seatud olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise sihtarvude täitmisele. Määrusel on positiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale. Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, regionaalarengule. Meetme tegevusega panustatakse Euroopa Komisjoni juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa“, EL-i tööstusheite, energiasäästu ja jäätmete direktiivide eesmärkide saavutamisse jäätmete ringlussevõtu edendamisega. Nii Euroopa 2020 kui ka Eesti 2020 strateegia eesmärk on jätkusuutliku ja süsinikuvähese majanduskasvu tagamine. Selle tagamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast ressursikasutusest. Samuti panustab see EL-i roheleppe algatusse. Määruse rakendamisel suureneb õigusselgus toetuse taotlemisel. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja läbivate teemade eest vastutavatele ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile.  Lisa Keskkonnaministri 22.02.2018 määrusele nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuste “Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” jaoks avatud taotlemise korral“ Keskkonnaministri xx.xx.2020 määruse nr xx sõnastuses Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhend Sissejuhatus juhendi kasutajale Äriplaan ja finantsanalüüs peavad sisaldama kõikide taotluses kavandatud tegevustega seonduvaid selle juhendi peatükke ja alapeatükke ning kirjeldama tegevusi vähemalt juhendis nõutud mahus. Juhendi järgimine on taotlejatele kohustuslik. Juhendis küsitud teabe esitamise korral loetakse esitatuks määruse „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ (edaspidi TAT) § 12 lõike 2 punktis 5 nimetatud dokumendid. Nimetatud dokumendid peavad tõendama, et taotluses kirjeldatud projekt on taotluses märgitud tingimustel elluviidav (taotlus vastab TAT-i § 12 lõike 1 punkti 9 nõudele). 1. Äriplaan Projekti täpne nimetus ja ettevalmistuse seis. Esitada projekti üldine kirjeldus, sh selle jäätmeliigi olukord jäätmeturul ja kavandatav lahendus ning märkida kavandatava projekti asukoht. Kirjeldada, kuidas projekt panustab TAT-i eesmärgi ja riigi jäätmekava 2014–2020 strateegilise eesmärgi II tulemusnäitajate saavutamisse. Projekti eesmärgid peavad olema kooskõlas TAT-i §-s 3 sätestatud eesmärkidega ja esitatud äriplaani koosseisus. Projekti kirjelduses tuleb esitada projekti elluviimiseks vajalikud eeltingimused, samuti olemasolevad riskid ja hinnangud nende mõju kohta. 1.1. Jäätmemajanduse olukord ja nõudlusanalüüs projektiga seotud jäätmeliikide kohta Põhjendada projekti vajalikkust. Esitada jäätmemajanduse olukorra analüüs projektiga seotud jäätmeliikide kohta, sh:  kuidas aitab projekt olemasolevat jäätmekäitluse olukorda parandada;  kuidas on sisendjäätmevood tagatud;  kas nõudlus projekti väljundi järele on olemas või kuidas on kavas seda tekitada. Sisendjäätmete kohta esitada:  ülevaade projektis käideldavate jäätmete tekkest Eestis jäätmeliikide lõikes ja selle dünaamika viis aastat enne taotluse esitamist ja prognoos viie aasta kohta pärast projekti lõppu;  ülevaade projektiga seotud jäätmete ringlusse võtmise olukorrast (maht, kvaliteet jms) Eestis projekti eel; 1  ülevaade, kust saab taotleja projektiga seotud jäätmed, sh lisanduvad jäätmekogused (lisada eelkokkulepped jäätmete üleandjatega, v.a juhul, kui käideldavate jäätmekoguste saamine on tõendatud Keskkonnaameti kinnitatud jäätmearuandega). Projekti väljundi kohta esitada:  ülevaade, mis tõendab/põhjendab nõudlust projektiga seotud jäätmekäitlustulemi ja mahtude järele vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti elluviimist;  tõendid (sh eelkokkulepped) nõudluse kohta projekti jäätmekäitlustulemi järele planeeritud mahus;  ülevaade turukonkurentsist projektiga seotud jäätmekäitlustulemist. Kui turul on sarnase teenuse korral konkurents, siis välja tuua enda konkurentsieelised;  primaarse ja sekundaarse tooraine hinna turuülevaade projektiga seotud jäätmeliikide kohta, st ringlusse võetud toorme saadavus turul ja selle hind ning võrdlus algse toorainega. 1.2. Jäätmekäitlusteenuse pakkuja / toetuse taotleja iseloomustus ja infrastruktuuri kuuluvus Peatükis esitada:  projektiga seotud jäätmekäitlusteenuse osutamise asukoht (piirkond). Esitada taotlusega seotud rajatiste asukoha plaan (nt Maa-ameti kaardi väljavõte). Plaanile tuleb märkida projektiga seotud rajatised;  ülevaade projektiga seotud rajatistest (sh seadmetest), nende omandikuuluvusest ning rajatiste aluse maa omandikuuluvusest;  märkida jäätmekäitluse osutamise õiguslikud alused (rendileping vms);  ülevaade ettevõtte organisatsioonilisest ülesehitusest. 1.3. Planeerimisdokumendid ja õiguslik alus Peatükis anda ülevaade projekti kavandamisel arvesse võetud õigusaktide nõuetest ning projekti seotusest asjakohaste planeerimisdokumentide, arengukavade ja nende juurde kuuluvate finantseerimiskavadega. Sealhulgas tuleb käsitleda projekti seotust olemasolevate planeeringutega (kirjeldada, kas kavandatav tegevus vastab kehtivale detailplaneeringule või tegevuse elluviimiseks võib olla vaja koostada detailplaneering, millised on seosed olemasolevate kõrgemalseisvate planeeringutega ja kas neid on vaja muuta). 1.4. Tehniline lahendus 1.4.1. Tehnilise lahenduse kirjeldus Esitada valitud investeeringu kirjeldus, sh rajatava infrastruktuuri või valitud tehnoloogia iseloomustus ja füüsilised näitajad ning põhjendus valitud tehnilise lahenduse ja käitlusmahtude kohta. Taotlusele tuleb lisada võrreldavad hinnapakkumised, mis selgitavad ja tõendavad projekti eelarve kujunemist. Hinnapakkumised tuleb võtta projektis hangitavale tehnoloogiale (sh infrastruktuurile) ja võrreldavale tehnika hetke taseme tehnoloogiale uuena (vt p 1.4.3). Juhul, kui võrreldavaid hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada, tuleb nende puudumist detailselt põhjendada. 1.4.2. Hetke taset ületav uuenduslik tehnoloogia Uuendusliku tehnoloogia kirjeldus esitatakse juhul, kui abi taotletakse riigiabina üldise grupierandi määruse (GBER) artikli 47 alusel ning on täidetud GBER 1. peatüki tingimused. GBER-i artikli 47 erisätete täitmiseks peab jäätmete ringlussevõtu edendamiseks tehtav investeering muuhulgas olema enamat kui see, mida võiks nimetada tehnika hetke tasemeks ehk majanduslikult tasuvaks tavapäraseks praktikaks/protsessiks. Seega peab selliste kavandatavate investeeringute puhul olema tegu nimetatud tegevusvaldkonnas 2 (jäätmete ringlussevõtt) innovaatiliste tehnoloogiliste lahendustega, mis võrreldes tehnika tavatasemega on uus ja siiani rakendamata ning mille puhul võib eeldada tehnoloogilise või tööstusliku läbikukkumise riski. Hetke taset ületava tehnikana võiks vaadelda ka turul kasutatavate tavapraktikate/tehnoloogiate innovaatilisi lahendusi, mida on võrreldes hetke tasemega oluliselt täiustatud. Tavapraktikat vaadeldakse kui protsessi, mida jäätmete ringlussevõtul tavaliselt kasutatakse ning mis on majanduslikult tulus (s.t kasumlik ja toimib ilma välise majandusliku abita). Üldjuhul võib eeldada, et kui mingi käitlustehnoloogia on majanduslikult tulus, siis eelduslikult ongi tegu üldkasutatava ehk tavapraktikaga. Jäätmekäitlussektor võib kasutada väga erineval tasemel majanduslikult tulusaid tavapraktikaid ja -protsesse mingi jäätmeliigi käitlemisel (ringlussevõtul). Kui jäätmekäitlussektoris kasutatakse konkreetses valdkonnas erinevaid sama suutlikkusega ringlussevõtu tavapraktikaid/protsesse, siis tuleb kavandatavat tehnikat võrrelda neist kõige kõrgemal tasemel oleva tehnikaga. Eesti jäätmesektori tehnika praeguse taseme ja kavandatava investeeringu uuenduslikkuse määratlemisel tuleb lähtuda eelkõige Eesti kontekstist, välja arvatud juhtudel, kui see pole asjakohane (näiteks üle-euroopalist turgu omava jäätmeliigi puhul, kus kavandatava investeeringuga samal tasemel olev tehnoloogiline käitlusvõime on piisav, s.t investeeringu toetamine selles valdkonnas võiks põhjustada olulisi turumoonutusi. Sellist olukorda võiks täheldada näiteks vanapaberi ja kartongi ringlusse võtmisel). Kavandatav tehnoloogia peab paremini kaasa aitama ettenähtud jäätmeliikide ringlussevõtule võrreldes siiani kasutatud tehnoloogiaga. Ettevõttes juba olemasoleva tehnoloogia/seadmete optimeerimise või laiendamise kulud ei ole abikõlblikud. Seega ei toetata investeeringuid (või neid osasid investeeringust), mis piirduvad juba olemasolevate tehnoloogiate ja seadmete efektiivsemaks muutmisega (nt võimsuse suurendamisega). Eeltoodust tulenevalt peab taotleja käesolevas punktis esitama:  Andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas kavandatav investeering on tehnoloogia arendamine grupierandi määruse artikli 47 punkti 6 tähenduses – see tähendab, et kavandatav tehnoloogia on uuenduslik võrreldes vastava tehnika hetke tasemega ehk majanduslikult tasuva ja tavapärases praktikas kasutatavaga. Selleks peab taotleja andma ülevaate ringlusse suunatava jäätmeliigi käitlustehnoloogia arengust ja tavapraktikas kasutatavatest lahendustest Eestis (vajadusel ka teistel Eestiga võrreldavate jäätmekäitluse lähiturgudel, nt Läti, Leedu). Välja tuleb tuua kavandatava tehnoloogia uudsuse aspektid (olemasolevate tehnoloogiate puhul olulise täiustamise aspektid) ning esitada teave, kuidas saavutatakse ning kui suur on projekti rakendamisel saadav keskkonnakasu (ringlussevõtu mõistes – minimaalselt teave ringlusse suunatava jäätmekoguse kohta) võrreldes siiani Eestis kasutatavatega. Võrdlemisel tuleb aluseks võtta tehniliselt ja keskkonnatulemuslikkuselt kõige kõrgemal tasemel olevat tavapraktikat, sealjuures eraldi tuleb välja tuua see, kas kavandatud tehnoloogiat on Eestis juba rakendatud (esitada konkreetsed viited).  Taotleja peab esitama põhjendused, miks kavandatud investeeringu tegemine pole hetkeolukorras siinseid tingimusi arvesse võttes atraktiivne (s.t miks ilma toetuseta kavandatavat investeeringuprojekti ellu ei viidaks).  Taotleja peab esitama teabe, mis tõendab, et kavandatav uudne tehnoloogia vastab Euroopa tehnilistele normidele ja standarditele. 1.4.3. Kavandatava tehnoloogia võrdlus majanduslikult tulusa tavapraktika tehnoloogiaga, et selgitada välja abikõlblikud kulud Esitatakse juhul, kui abi taotletakse riigiabina GBER-i määruse artikli 47 alusel. 3 Tulenevalt grupierandi määruse artiklist 47 on abikõlblikud vaid täiendavad investeeringukulud, mis on vajalikud ringlussevõtu tõhustamiseks tehtavate investeeringute realiseerimiseks võrreldes tavapärase sama suutlikkusega ringlussevõtu protsessiga, mis oleks toimunud ilma abita. Abikõlblike kulude tuvastamiseks ja grupierandi määruse artiklile 47 vastavuse tõendamiseks tuleb äriplaanis lisaks kavandatavale tehnoloogiale anda ülevaade ringlusse suunatava(te) jäätmeliigi(-liikide) käitlustehnoloogia tavapraktikas kasutatavatest lahendustest Eestis (vajadusel ka teistel Eestiga võrreldavate jäätmekäitluse lähiturgudel, nt Läti, Leedu). Samuti tuleb esitada võrreldavad hinnapakkumised selle tehnoloogia kohta, millega taotluses olevaid jäätmeliike Eestis hetkel tavaliselt käideldakse ja mida saab lugeda tehnika hetke tasemeks ehk majanduslikult tasuvaks tavapäraseks praktikaks/protsessiks (vt selgitus juhendi p-s 1.4.2). Võrreldavad hinnapakkumised tuleb esitada vastavate omadustega uute seadmete kohta. Võrdlusbaasiks ei ole korrektne esitada kasutatud seadme turuhinda/jääkväärtust, kuna kasutatud seadmete ostmist ei toetata. Seepärast peab hinnavõrdluseks olema uus seade. 1.4.4 Regionaalabi erisused Taotleja esitab andmed ja kinnitused GBER 1. peatüki tingimuste täidetuse korral ka GBER artikli 14 tingimuste täidetuse kohta juhul, kui abi taotletakse riigiabina GBER-i artikli 14 alusel. Alginvesteeringu olemasolu GBER-i vastavuse selgituses seoses GBER-i artikli 14 alusel antava regionaalabiga tuleb taotlejal eelkõige veenduda ja kinnitada projekti vastavust artikli 14 kõikidele asjakohastele lõigetele ning ühele neljast alginvesteeringu kategooriast, mis on sätestatud GBER-i artikli 2 punkti 49 alapunktis a (investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega, olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega). Alginvesteeringu selgituses tuleb seostada kõiki tegevused ja kulud asjakohase alginvesteeringu kategooriaga (nt seoses tootmisvõimsuse suurendamisega tuleb välja tuua konkreetsed numbrilised näitajad, mille võrra tootmisvõimsus tänu investeeringule suureneb) ning seda selgelt, loogiliselt ja arusaadavuseks vajaliku põhjalikkusega selgitada. 1.5. Projekti organisatsiooniline ülesehitus Peatükis tuleb kirjeldada projekti elluviimise õiguslikke eeldusi ja korraldust (institutsioonilist poolt), sealhulgas taotleja (varade omaniku) võimet projekti ellu viia, sh projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajaliku kvalifikatsiooni ja kogemusega töötaja(te) olemasolu. Projekti elluviimise kava, sh hankeplaan, tuleb koostada finantseerimiskavast lähtuvalt. Selles tuleb ära näidata kavandatavate tegevuste ajaline järjestus ja nende jaoks planeeritud finantsmahud aastate lõikes. Kirjeldama peab projekti elluviimise skeemi, hangete sisu ja arvu ning hangete ajakava. 2. Finantsanalüüs 2.1. Finantsanalüüsi põhimõtted Ülevaade finantsanalüüsist (FA) esitatakse Exceli dokumendina, kus kõik arvutusvalemid ja viited on kontrollimiseks avatud ning sisestamisõigus dokumenti on tagatud. Kaitsesõnadega või ilma arvutusvalemite ja viideteta Exceli dokumenti hindamiseks ei aktsepteerita. 4 Exceli mudelis kasutatud sisend- ja tulemandmete argumenteeritud majanduslikud põhjendused esitatakse käesoleva peatüki alampunktides. Need peavad aitama luua arusaama kavandatud projektist ja taotleja majanduslikust seisust. Keskkonnainvesteeringute Keskusel (KIK) on õigus küsida taotlejalt kõiki taotlust toetavaid dokumente, arvutusi ja selgitusi, et veenduda esitatud FA adekvaatsuses ja selle kooskõlas projekti eesmärkidega. FA arvestusperiood hõlmab projektile eelnenud kolme majandusaastat, projekti elluviimise perioodi ja elluviimise perioodile järgnevat viieaastast perioodi. FA koostatakse jooksevhindades. FA aluseks võetakse Rahandusministeeriumi koostatud makromajanduslikud sisendandmed (nt tarbijahinnaindeks), mis on avaldatud struktuurifondide veebilehel http://www2.struktuurifondid.ee/et/makro_naitajad või rahandusministeeriumi veebilehel kõige hilisemas versioonis. FA koostamisel on lubatud aluseks võtta ka teisi avalikustatud majandusnäitajaid, tingimusel, et esitatakse kasutamise vajalikkuse selged põhjendused ja kasutatud näitajate avaliku asukoha viited. FA tulemus koosneb analüüsitabelitest (taotleja enda vormil), mis esitatakse Exceli mudelis. Tabel 1 – Projekti finantseerimiskava Tabel 2 – Projekti tegevustulud ja -kulud (null-, täis- ja juurdekasvuline stsenaarium) Tabel 3 – Projekti rahavood (jätkusuutlikkuse hindamiseks, juurdekasvuline stsenaarium) Tabel 4 – Taotleja kogu majandustegevuse rahavood projekti arvestusperioodil (jätkusuutlikkuse hindamiseks) Kindlasti tuleb:  kirjeldada stsenaariumid – millised tulud/kulud on analüüsi tegemisel arvesse võetud, kas ja kuidas on projektiga seotud tulud/kulud eraldatud muust majandustegevusest;  esitada tulu/kulu kalkulatsioonide majanduslikud põhjendused ja selgitused tulu/kulu liikide kaupa, sh tulu/kulu prognoosimisel kasutatud eeldused;  esitada põhjendused ja selgitused prognoosis kajastatud projekti elluviimisega seotud tulude/kulude muutuste kohta (projekti juurdekasvulised tulud ja kulud). Analüüsitabelites esitatavad stsenaariumid  Nullstsenaariumis kajastatakse taotleja kogu majandustegevuse tulude ja kulude prognoosi ilma projektita (s.t tulude ja kulude prognoos juhul, kui projekti ei viida ellu).  Täisstsenaariumis kajastatakse nullstsenaariumi aluseks võetud tegevuste tulude ja kulude prognoosi koos investeeringuprojektiga (s.t tulude ja kulude prognoos juhul, kui projekt viiakse ellu).  Juurdekasvulises stsenaariumis kajastatakse täisstsenaariumi ja nullstsenaariumi erinevust (incremental method). Kui nullstsenaariumi põhjendatult ei koostata, siis juurdekasvuline stsenaarium võrdub täisstsenaariumiga. 5 2.2. Finantsanalüüsi koostamine 2.2.1. Projekti finantseerimiskava (Tabel 1) Projekti finantseerimiskavast peab selguma projekti eelarve, ajakava, finantseerimisallikad, sh omafinantseering. Projekti eelarves näidatakse ainult selle projektiga seotud investeeringukulud kavandatud tegevuste lõikes. Projekti ajakavas näidatakse investeeringukulud nende aastate lõikes, mil need reaalselt tekivad. Investeeringute abikõlblikkus peab olema kooskõlas TAT-i §-ga 8. Kõik investeeringukulud tuleb esitada ilma käibemaksuta, välja arvatud juhul, kui käibemaks ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav. Kui projekti käigus planeeritakse tegevusi, mille kulu ei ole TAT-i mõttes abikõlblik, kuid mille elluviimine projekti tegevuste raames on majanduslikult põhjendatud, eristatakse algse investeeringu kulust abikõlblik ja abikõlbmatu osa ning põhjendatakse seda. Finantseerimisallikatena näidatakse kogu projekti finantseerimise vahendeid. Taotleja omavahendid – vaba käibekapital. Struktuurifondide toetus – taotluses kajastatud struktuuritoetuse suurus. Laenud – projekti finantseerimiseks võetavad laenud kasutusse võtmise aastal (mitte laenu tagasimaksed). Selgitusena esitatakse eeldatavate laenutingimuste informatsioon. Projekti omafinantseeringuna mõistetakse rahalise katte tagamist kõigi nende kulude jaoks, mida projekti toetusega ei rahastata, sh nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud kulud ja lisanduv käibemaks. Toetuse saaja kohustus on tagada rahaline kate kõigi projekti kulude jaoks, välja arvatud projekti toetusega kaetavad kulud, kusjuures omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide ning kohaliku omavalitsuse üksuse antud abi. Omafinantseeringu olemasolu tõendamine  Omavahendite olemasolu tõendatakse viimase kinnitatud majandusaasta aruande ja taotleja kinnituskirjaga.  Omafinantseeringuks planeeritava laenu võimet (laenu põhiosa ja intresside tagasimakse võimet) analüüsitakse projekti- ja ettevõtte kogu majandustegevuse jätkusuutlikkuse analüüsi käigus.  Kolmandate osaliste rahastamise korral esitatakse rahastajate kinnituskirjad. Krediidiasutuse rahastamise korral on kohustus esitada krediidikomitee siduv otsus projekti rahastamiseks ja selles peab kajastuma laenu sihtotstarve, summa, väljamaksete periood, põhiosa maksegraafik, tagastamise tähtaeg, laenuintress ja muu asjakohane info. 6 Omafinantseeringu katteks planeeritava laenu tingimused (laenu periood, laenu põhisumma tagasimaksete struktuur, maksepuhkus ja marginaal) peavad olema realistlikud, s.t vastama turutingimustele. 2.2.2. Tegevustulud ja -kulud (Tabel 2) Tegevustulu ja -kulu prognoosimisel võetakse arvesse investeeringu mõju toetuse taotlejale, s.t tegevustulu ja tegevuskulu prognoosid koostatakse eraldi nii nullstsenaariumi kui ka täisstsenaariumi korral. Projekti rahalist mõju taotleja majandustegevusele näitab juurdekasvuline stsenaarium. Projektiga seotud tulude ja kulude suurenemise või vähenemise (juurdekasvuliste tulude/kulude) kohta tuleb lisada selgitus. Tegevustulud ja -kulud esitatakse ilma käibemaksuta ning prognoosimisel arvestatakse taotleja rahaliste tulude ja kuludega. Käibekapitali muutust tegevustulu ja tegevuskulu prognoosidele ei lisata. Tegevustulud tuleb näidata tululiikide kaupa ja selgitada tulude prognoosimise eeldused. Tegevustulude prognoos peab põhinema realistlikul nõudlusanalüüsil. Tegevuskulud arvestatakse järgmiste kululiikide kaupa:  muutuvkulud. Käideldavatest mahtudest sõltuvad: energiakulu, keskkonnatasud, transpordikulud; ja varade mahust sõltuvad: seadmete hoolduse teenus ja materjalid;  püsikulud. Tööjõukulud, administratiivkulud, sisse ostetavad teenused, töövahendite kulud, muud tegevuskulud. Iga muutus tuleb siduda majanduslikult põhjendatud tegevusnäitajatega (tarbimise maht, varade maht). Ülejäänud kulud (kulum, finantseerimiskulud, maksud jne) ei kuulu tegevuskulude kalkulatsiooni hulka. 2.2.3. Projekti rahavood (Tabel 3) Projekti finantsiline jätkusuutlikkus loetakse tõendatuks, kui projekti juurdekasvuline kumulatiivne rahavoog on igal aastal vähemalt 0 või positiivne. Selleks võrreldakse investeeringu arvestusperioodil sissetulevaid rahavoogusid väljaminevate rahavoogudega. Sissetulevate rahavoogude hulka kuuluvad:  projekti toetus;  omavahendid;  võetav laen;  tegevustulu. Väljaminevate rahavoogude hulka kuuluvad:  investeeringukulud; 7  tagasimakstav laen koos intressidega;  tegevuskulu. Intressid ja laenu põhiosa tagasimaksed tuleb kajastada juhul, kui projekti finantseerimiseks kasutatakse laenu. Kui jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja kasutada käibekrediiti rahavoona, siis peab selle tagastamise koos intressidega kalkuleerima väljamineva rahavoona. 2.2.4. Taotleja kogu majandustegevuse rahavood projekti arvestusperioodil (Tabel 4) Taotleja tegevus loetakse tõendatuna jätkusuutlikuks, kui ettevõtte terviku kumulatiivsed rahavood on igal aastal vähemalt 0 või positiivsed. Selleks võrreldakse arvestusperioodil sissetulevaid rahavoogusid väljaminevate rahavoogudega. Taotleja kogu majandustegevuse jätkusuutlikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõik taotleja tegevusega seotud rahalised tulud ja kulud ning arvestada ka projekti mõjudega, s.t lisatakse projektiga seotud uued tegevuskulud ja -tulud ning projekti mõju jätkuvatele tegevustele (kuludele-tuludele). Arvesse tuleb võtta nii projektiga seotud investeeringud kui ka muud projekti arvestuseperioodil kavandatavad investeeringud. Taotleja kogu majandustegevuse rahavoogude prognoosi lisatakse taotluse esitamise aastale eelnenud kolme majandusaasta rahalised tulud-kulud, mis peavad vastama majandusaasta aruannetele. Intressid ja laenu põhiosa tagasimaksed tuleb kajastada juhul, kui projekti finantseerimiseks kasutatakse laenu, ning juhul, kui varem on võetud laene. Kirjeldada võetud kohustuste tingimused (intress, tagastamise tähtaeg, tagasimaksegraafik). Kui jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja kasutada käibekrediiti rahavoona, siis peab selle tagastamise koos intressidega kalkuleerima väljamineva rahavoona. 3. Projekti toetuse osakaalu leidmine Projektile antav toetus on riigiabi ning seega on taotlejal toetuse summa ja projekti omafinantseeringu arvutamisel vaja arvesse võtta ka TAT-i §-st 9 ja riigiabi reeglistikust tulenevaid piiranguid. Tabel nr 1. Toetuse osakaalu lihtsustatud tabel Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest riigiabi liigi järgi Riigiabi, artikkel 14 Riigiabi, artikkel 47 (kogu projekti kulu (osa projektist abikõlblik) abikõlblik) Väikeettevõtja 25% 50% Keskmise suurusega ettevõtja 35% 60% Suurettevõtja, sh KOV 45% 70% Euroopa Komisjoni määruse nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (nn grupierandi määrus) määruse lisa I artikkel 2 defineerib eelnimetatud ettevõtted järgmiselt: 8  väikeettevõtjateks loetakse need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot;  keskmise suurusega ettevõtjaks loetakse ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot;  suurettevõtjaks loetakse ettevõtjad, millel on rohkem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ületab 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot. Täpsustav ning täiendav juhend ettevõtte määratluse kohta on kättesaadav https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/lisa_5_vke_juhend_ e.k.pdf?download=1. 9 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-1036 - Keskkonnaministri 22.02.2018. a määruse nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.09.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/388af28e-c90a-4101-a947-f8cf020f3a71 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/388af28e-c90a-4101-a947-f8cf020f3a71?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main