Kiri

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, 10142 Tallinn E-post: [email protected] Koopia: Keskkonnaministeerium Keskkonnainspektsioon Muinsuskaitseamet Kultuuriministeerium 26.08.2020 Linnamäe HEJ paisu tehniline seisukord on ohuks inimestele ja looduskeskkonnale Linnamäe hüdroelektrijaam asub Harjumaal Jõelähtme vallas Jõesuu külas Jägala jõe (avalik veekogu VEE1083500) alamjooksul (1,3 km suudmest) oleval Tammi maaüksusel (katastri nr 24505:002:0030). Tammi kinnistu ja Linnamäe pais kuuluvad Jõelähtme vallale. Linnamäe hüdroelektrijaam ehitati 1922...1924. aastal. 1941. aastal õhkisid taganevad Nõukogude väed hüdroelektrijaama. Eesti Energia AS taastas Linnamäe hüdroelektrijaama 2002. aastal. Inseneribüroo Nugin info põhjal hüdroelektrijaama taastamisele 2002. aastal sisulisi uuringuid olemasoleva rajatise tegeliku tehnilise seisundi määramiseks ei eelnenud ja hüdroelektrijaama taastamise projekt koostati lähtudes üldistest hinnangutest. IB Nugin eksperthinnang manusena lisatud (Lisa 1). 2011. aastal viidi läbi seoses Linnamäe kalapääsu projekteerimisega hüdrosõlme tehnilise olukorra põhjalikumad uuringud. Uuringute eesmärgiks oli saada tõene pilt rajatise parameetritest, konstruktsioonist ja seisukorrast; hüdrosõlme olemasoleva seisundi ekspluatatsioonikindluse hindamine pikemas perspektiivis (50-100 aastat). 2011. aastal läbiviidud uuringud: · Hüdrosõlme ehitusgeodeetiline detailmõõdistamine ja hüdrosõlme olemasoleva olukorra pildistamine · Ehitus- ja hüdrogeoloogiline uuring („UNICONE“ SIA, Läti) · Hüdrosõlme konstruktsioonide betooniproovide võtmine ja nende laboratoorne analüüs rajatise tehnilise seisundi hindamiseks („UNICONE SIA, Läti, Riia Tehnikaülikooli ehitusmaterjalide laboratoorium) Uurimuse tulemusena leiti (NB! Juba ca 10 aastat tagasi), et rajatise pikaajalise ekspluatatsioonikindluse tagamiseks on hüdrosõlme mõnede konstruktsiooniosade uuendamine või täiendamine möödapääsmatult vajalik. Nende abinõude mitterakendamise korral võib hüdrosõlme betoonkeha käitumine olla ettearvamatu (Lisa 1). Kriitilised leiud mis muudavad paisu edasise ekspluateerimise ohtlikuks:  1. Rajatise betoonkonstruktsioonide seisukorra hindamiseks puuriti uurimistööde käigus 9 vertikaalset ja 11 horisontaalset/kaldset puurauku ja võeti ca 60 betooniproovi erinevatest konstruktsioonielementidest. Rajatise konstruktsioonidest võetud betooniproovid ja nende laboratoorne analüüs näitas, et rajatises olev betoon on piirkonniti väga erinevate tugevusnäitajatega ning külmakindlusega. 2. Betooniproovide võtmisel ülevoolupaisu, kalapääsu ja vasaku kalda umbpaisu betoonkehast ei satutud kordagi terasarmatuurile. Sellest võib järeldada, et armatuur nendes konstruktsioonides puudub või on väga hõre. 3. Rajatise pikaajalisest ekspluatatsiooniperspektiivist lähtudes on probleemiks vee tungimine läbi parempoolse umbpaisu ülaveepoolse betoonseina ja selle püsima jäämine paisu kehas. 4. Ülevoolupaisu ja parema kalda umbpaisu seisukorda halvendab ka paisusiseste drenaazisüsteemide puudumine või mittetöötamine. 5. Vasaku kalda tugiseinte seisukorda võib pikemas perspektiivis hakata ohustama nende taga (alumise bjefi pool) olevate drenaazisüsteemide puudulik toimimine. Paisul on silmnähtavad lagunemistunnused. 2012 hindade järgi oli paisu ekspluatatsiooni kindluse tagamiseks vajalike ja möödapääsmatute tööde maksumus: 1. Ülevoolupaisu alumise nõlva ebarahuldavas seisundis betoonosa asendamine uuega. Eemaldatav ja asendatav betooni maht ca 890 m3. Tööde maksumus ca 0,5 milj EUR 2. Parema kalda umbpaisu ülemise bjefi poolse betoonseina veepidavuse suurendamine. Tööde maksumus 0,2 milj EUR 3. Drenaazisüsteemide korrastamine. Tööde maksumus ca 0,15 milj EUR Kokku investeeringute maht hüdrosõlme üldise tehnilise seisundi ja ekspluatatsioonikindluse parendamiseks on ca 0,85 milj EUR. Lisaks on tuvastatud kohalike elanikke häiriv müra, mis tuleneb ülevoolava joa laperdamist paisu allavoolunõlval, mille vältimise tööde maksumus on hinnatud 2011. a hindade järgi oli ca 0,33 milj EUR. Eesti Energia ilmselt ei soovinud selliseid investeeringuid teha ja müüs Linnamäe HEJ hoonestusõiguse Wooluvabrik OÜ-le. Tänaseni ei ole ohutuse tagamiseks vajalikke töid teostatud. Põhjuseid võib vaid oletada. Osalt saab põhjus olla selles, et vajamineva investeeringu maht on praeguse hoonestusõiguse omaniku Wooluvabrik OÜ jaoks liiga suur. Äriettevõtte aasta kasum on u 50 000 EUR. Selleks, et kasumist koguda vajaminev minimaalne summa kulub 17 aastat. Tänaseks ei ole vajaminevat summat kokku saadud, kulub veel 14 aastat. Wooluvabrik OÜ-l puudub ka nõutav veerikasutusluba vee paisutamiseks ja hüdroenergia tootmiseks. Teisalt on Muinsuskaitseamet korduvalt kinnitanud, et 2016 aastal muinsuskaitse alla võetud paisu muuta ei tohi. Palun Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil suunata Linnamäe paisu eest vastutavaid institutsioone viivitamatult kõrvaldama oht inimestele ja looduskeskkonnale ning teostama järelevalvet teiste ehitise ohutustega seotud toimingute osas. Vastavalt Ehituseaduse § 3 lõikele 4 ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Seniks kuni pole tehtud kiireloomulisi ja vajalikke avariiohtu vältivaid töid on inimeste ohutuse ja keskkonnakahju ärahoidmiseks vajalik teha ettekirjutus paisutus likvideerimiseks, sest veetaseme üleval hoidmine on peamine risk õnnetuste realiseerumisel. Paisutuse likvideerimine läbi põhjalasu ei ole kuigi keerukas ning seda on teostatud ka varem ning on suhteliselt väike ohverdus võrreldes potentsiaalse kahjuga kui õnnetus peaks aset leidma. Paisutus tuleks ohu kõrvaldamiseni kindlasti likvideerida, sest paisjärv on suur ning õnnetuste tagajärjed võivad olla väga rasked võttes arvesse, et Jägala jõe näol allpool Linnamäe paisu on tegemist suvisel ajal intensiivselt kasutuses oleva ujumispaigaga (Jõesuu küla ja Manniva küla piirkond). Samuti ujutakse paisjärvel. Muudel aegadel toimub vahetult Linnamäe paisust allavoolu intensiivne harrastuspüük (sügisene lõhepüük) ning kutseline jõesilmupüük (toimub reaalselt jões viibides). Seega on allpool Linnamäe paisu pea pidevalt inimesi kas jõel või jõekaldal. Arvestades paisu kõrgust ning mahtu võib selle purunemisel veetulv olla märkimisväärne ning selgelt inimeludele ohtlik. Täispaisutusel on veehulga maht 1,2 milj m3. Ehituseaduse § 3 lõikes 2 on samuti sätestatud, et „ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise, selle osa või naabruses olevate teiste ehitiste varisemist ning ehitisele, selle aluspinnale või naabruses olevatele teistele ehitistele või nende aluspinnale vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osade, sisseseade ega paigaldatud seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, kusjuures erakorralise sündmuse tõttu tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured.“ Paisu omanik peab ka Veeseaduse kohaselt tagama õnnetuste ärahoidmise ja objekti vastavalt hooldama. Paraku selgub ekspertiisist, et pais vajab koheselt vajalikke töid mida pole aga siiani tehtud, mistõttu on omanik hoolsuskohustuse täitmata jätnud pannes sellega ohtu nii inimeste elu ja tervise kui ka keskkonna (suur setete allakande võimalus paisu purunemisel). Avariiohu likvideerimiseni peab ehitise omanik takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid (Ehitusseadus § 29 lõige 1 punkt 4). Lagunemistunnused on paisul juba silmaga nähtavad. Samuti on täitma veeseadusest tulenevad vastavad nõuded. Veeseaduse § 174 lõikele 5 vastavalt on paisu omaniku või valdaja kohustus tagada paisu tehniline korrashoid ja kohustus avarii oht kõrvaldada. Samuti ei ole tehtud Veeseaduses § 174 lõikes 5 punktile vastavat teavitust, mis kohustab omanikku teavitama paisu avariist või avariiohust viivitamata Keskkonnainspektsiooni ja Häirekeskust. See on veeseaduse rikkumine kuna ekspertiisi alusel saab järeldada, et tegemist avariiohuga. Lugupidamisega, Liivia Mahlapuu Jägala Kalateed MTÜ [email protected] mob:50 31675 Lisa 1 - Linnamäe kokkuvõte 29.02.2012.