Kiri

~ Eesti Töötukassa NÕUKOGU OTSUS Tallinn 17. juuni 2020 nr 14 2021. -2024. aasta töötuskindlustusmakse määrade ja 2021. aasta tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele Võttes aluseks töötuskindlustuse seaduse§ 28 lõike 2 punktid 2 ja 21, § 381 lõiked 1-2 ning§ 41 lõiked 1-3 ning Töötuskindlustusvahendite kiirhinnang aastateks 2020-2024 (lisatud otsusele) l. Teha sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada 2021.-2024. aasta töötuskindlustusmakse määrad: l. l kindlustatu töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse -s 40 nimetatud summadelt: 2021 2022 2023 2024 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1.2 tööandja töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse §- s 40 nimetatud summadelt: 2021 2022 2023 2024 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 2. Teha sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite 2021. aasta määrad: 2.1. 30% töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest; 2.2. 30% koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest. 3. Eesti Töötukassa juhatusel edastada nõukogu ettepanek koos selle aluseks oleva arvestus a otsiaalministrile hiljemalt 20. augustiks 2020. i ) Peep PeterJ n ,l,,j?/ nõukogu esimeer l  Lisa Eesti Töötukassa nõukogu 17. juuni 2020 otsusega nr 14 ~ Eesti Töötukassa .. .. TOOTUSKINDLUSTUSMAKSE MAARADE ARVESTUS AASTATEKS 2021-2024 August 2020 ■ 2 Kokkuvõte Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2021-2024 annab hinnangu töötus- kindlustuse tuludele ja kuludele kehtiva töötuskindlustusmakse määra korral järgmiseks neljaks aastaks ning hindab tööturuteenuste- ja toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite vajadust. Kui tavapäraselt on töötukassa töötuskindlustusmakse määrade arvestuse koostamisel lähtunud rahandusministeeriumi kevadisest majandusprognoosist ning koostanud töötuskindlustuse tulude ja kulude prognooside kohta põhjaliku analüüsiraporti, siis tulenevalt koroonaviiruse levikust tingitud muutlikust majandusolukorrast on käesoleval aastal võetud maksemäärade arvestuse koostamisel aluseks rahandusministeeriumi värskeim, augusti alguses valminud 2020. aasta esialgne suvine majandusprognoos ning piiratud ajaraami tõttu on koostatud peamiseid tulemusi kirjeldav lühiraport.1 Rahandusministeeriumi 2020. aasta esialgse suvise majandusprognoosi järgi on käesoleval aastal Eestis oodata majanduslangust 7% ning töötuse määra kasvu 8,4%-le. Järgmisel aastal oodatakse majanduse taastumist: 2021. aastaks prognoosib rahandusministeerium majanduskasvu 5%, samas töötuse määr järgmisel aastal veel kasvab (9,3%). Töötuskindlustusmakse määrade arvestuses on toodud välja, milliseks kujunevad töötus- kindlustuse tulud ja kulud töötuskindlustuse sihtfondide lõikes ning kui suur osa sihtfondidesse laekuvatest töötuskindlustusmaksetest tuleb kanda tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, et see võimaldaks katta aktiivsete tööturumeetmetega seotud kulud. Ülevaade sihtfondidest ja sihtkapitalist rahastatavatest kuludest on toodud järgmisel joonisel (vt Joonis 1). Arvestuse koostamisel kasutatud metoodika kirjeldus on toodud lisas 1. Koondamise Ja tööandja lõõtusldndlustushüvltiste lõõturuteenuste Ja toetuste maksejõuetuse puhul sihtfond sihtkapital makstavate hüvitiste sihtfond (l SF) (SK) (11 SF) • Töötuskindlustushüvitis • Tööturuteenused • Koondamishüvitis ja sellelt • Töötukassa tegevuskulud {65% • Tööturutoetused (v.a. arvestatud sotsiaalmaks {33%) tegevuskuludest) töötutoetus) • Maksejõuetushüvitis ja sellelt • Sihtkapitali osaline • Tööhõivet soodustavast EL arvestatud sotsiaalmaks (33%) finantseerimine (kuni 30% l SF toetusest kaasrahastatavate • Töötuskindlustushüvitistelt vahenditest) teenuste osutamine ja toetuste arvestatud sotsiaalmaks {13%) • Eraldised reservkapitali maksmine • Töötukassa tegevuskulud {35% tegevuskui udest) • Sihtkapitali osaline finantseerimine (kuni 30% 11 SF vahenditest) • Eraldised reservkapitali Joonis l. Töötuskindlustusvahendite kasutamine Allikas: töötukassa Seoses koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud eriolukorra ja sellest tingitud majandusolukorra halvenemisega kasvavad töötuskindlustuse kogukulud 2020. aastal märkimisväärselt. Hüvitiste kulude kasv tuleneb peamiselt hüvitise saajate arvu hüppelisest kasvust, aktiivsete meetmete kulu tõstab märkimisväärselt ajutise kriisimeetmena rahastatava töötasu hüvitise ja jätkuhüvitise maksmine. Töötukassa varad vähenevad 2020. aastal 380,3 miljoni euro võrra. Oodatav netovara väärtus 2020. aasta lõpuks on 457,8 miljonit eurot. Järgnevateks aastateks oodatakse majanduse taastumist, kuid hüvitiste ja aktiivsete meetmete kulud jäävad võrreldes eelnevate aastatega siiski veel suhteliselt kõrgeks. Oodatav netovara väärtus 2021. aasta lõpuks on 407,1 miljonit eurot ning 2024. aasta lõpuks 286,0 miljonit eurot. 1 Töötukassa analüüsis töötuskindlustusvahendite jätkusuutlikkust ka käesoleva aasta aprillis, tuginedes rahandusministeeriumi 2020. aasta kevadisele majandusprognoosile, mis hõlmas aastaid 2020-2021. 3  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2021-2024 1. Eesti majanduse makroprognoos Käesoleva aasta majandusolukorda kogu maailmas mõjutab tugevalt koroonaviiruse levik ning selle tõttu kehtestatud piirangud. Seilest tingituna prognoosivad erinevad institutsioonid käesolevaks aastaks majanduslangust ka Eestis. Järgnevas tabelis (vt tabel 1) on toodud erinevate institutsioonide hiljutised majandusprognoosid, mis on arvestanud koroonaviiruse mõjudega Eesti majandusele ja tööturule, hõlmates majandus-, hõive- ja palgakasvu ning töötuse määra näitajaid. Tabel l. Erinevate institutsioonide makroprognooside põhinäitajad NÄITAJA, AWKAS 2019 2020pr 2021pr 2022pr 2023pr Z024pr Pro&noosl avaldamise ae, SKP reaalkasv(") Rahandusministeeriumi 2020.a. (esialgne) suvine prognoos 4,3 -7,0 5,0 3,2 2,3 2,3 august 2020 Rahandusministeeriumi 2020.a. kevadine prognoos 4,3 -8,0 8,0 - - - aprill 2020 Rahandusministeeriumi 2019.a. suvine põhiprognoos 3,3 2,2 2,6 2,5 2,3 - sept. 2019 Eesti Panga prognoos 4,3 -10,0 8,5 2,3 - - juuni 2020 Swedbank 4,3 -7,0 5,0 - - - mai 2020 Harmoniseeritud t66tuse miir (") Rahandusministeeriumi 2020.a. (esialgne) suvine prognoos 4,4 8,4 9,3 8,2 7,5 6,8 august 2020 Rahandusministeeriumi 2020.a. kevadine prognoos 4,4 12,5 9,5 - - - aprill 2020 Rahandusministeeriumi 2019.a. suvine põhiprognoos 5,0 5,2 5,4 5,5 5,6 - sept. 2019 Eesti Panga prognoos 4,4 9,5 8,8 7,3 - - juuni 2020 Swedbank 4,4 9,5 7,7 - - - mai 2020 Halvatute arvu kasv (%) Rahandusministeeriumi 2020.a. (esialgne) suvine prognoos 1,0 -3,1 -0,2 1,2 0,8 0,7 august 2020 Rahandusministeeriumi 2020.a. kevadine prognoos 1,0 -8,2 2,8 - - - aprill 2020 Rahandusministeeriumi 2019.a. suvine põhiprognoos 1,0 0,1 0,0 -0,1 -0,2 - sept. 2019 Eesti Panga prognoos, juuni 2020 1,0 -4,4 0,7 1,4 - - juuni 2020 Swedbank 1,0 -5,9 2,5 - - - mai 2020 Keslanlse brutooalu reaalkasv "" Rahandusministeeriumi 2020.a. (esialgne) suvine prognoos 5,1 1,6 -1,5 1,5 1,6 2,0 august 2020 Rahandusministeeriumi 2020.a. kevadine prognoos 5,1 0,0 2,9 - - - aprill 2020 Rahandusministeeriumi 2019.a. suvine põhiprognoos 4,9 3,5 3,0 2,9 2,8 - sept. 2019 Eesti Panga prognoos, juuni 2020 5,1 0,1 0,1 3,8 - - juuni 2020 Swedbank 5,1 0,1 0,8 - - - mai 2020 Keskmise bnltopalla nomlnaalkasv (") Rahandusministeeriumi 2020.a. (esialgne) suvine prognoos 7,4 1,4 0,0 3,7 3,7 3,9 august 2020 Rahandusministeeriumi 2020.a. kevadine prognoos 7,4 0,6 5,0 - - - aprill 2020 Rahandusministeeriumi 2019.a. suvine põhiprognoos 7,2 5,7 5,1 5,0 4,9 - sept. 2019 Eesti Panga prognoos, juuni 2020 7,4 -1,0 0,1 5,9 - - juuni 2020 Swedbank 7,4 0,5 2,1 - - - mai 2020 Allikad: l) Rahandusministeerium: Rahandusministeeriumi (esialgne) suvine majandusprognoos 2020 (edastatud töötukassale 04.08.20); Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2020 (vt 2020. aasta lisaeelarve eelnõu seletuskiri). Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2019. https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja- majandus/majandusprognoosid. 2) Swedbanki majandusprognoos. Mai 2020. https://www.swedbank-research.com/estonian/eestimajandus/2020/q2/index.csp 3) Eesti Pank. Rahapoliitika ja Majandus 2/2020. https://www.eestipank.ee/sites/eestipank.ee/files/publication/et/RPU/2020/rpm 2 2020 est.pdf Rahandusministeeriumi värskeima majandusprognoosi järgi on käesoleval aastal Eestis oodata majanduslangust 7,0% ning töötuse määra kasvu 8,4%-le. Järgnevaks aastaks oodatakse majanduse taastumist: rahandusministeerium prognoosib 2021. aastaks majanduskasvu 5,0%, töötuse määr järgmisel aastal siiski veel kasvab (9,3%). Ülejäänud prognoosiperioodil jääb 4  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2021-20 24 majanduskasv vahemikku 2,3-3,2% ning töötuse määr järk-järgult väheneb, jõudes 2024. aastaks 6,8%-ni. Registreeritud töötute arvu prognoosimiseks kasutab töötukassa prognoosimudelit, kus registreeritud töötute arv sõltub tööturunäitajatest, mida prognoosib rahandusministeerium oma makroprognoosides. Lisaks võtab töötukassa prognoos arvesse muutusi inimeste käitumises töötuna registreerimisel ning seadusandluses. Näiteks on viimastel aastatel suurenenud registreeritud töötute arv töövõimereformi mõjul, miilega kaasnes vähenenud töövõimega isikute tööotsingute toetamise teenusepaketi suurenemine ning töövõimetoetuse saamiseks osalise töövõimega isikute kohutus otsida tööd juhul kui ta ei tööta või ei täida hõivega võrdsustatud tingimusi nagu nt lapse kasvatamine. Täiendavalt on registreeritud töötute arvu suurendanud ka äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmete lisandumine töötuskindlustushüvitise saajate hulka alates maist 2017. Tuginedes rahandusministeeriumi majandusprognoosile on 2020. ja 2021. aastal sarnaselt töötute arvu suurenemisele oodata registreeritud töötute arvu märkimisväärset suurenemist. Kui 2019. aastal oli registreeritud töötuid keskmiselt päevas arvel ea 32 100, siis 2020. aastal on prognoosi kohaselt töötuna arvel keskmiselt ea 52 800 töötut päevas. Peamiselt suureneb registreeritud töötute arv just nende töötute osas, kellel töövõime ei ole vähenenud, kuid kasvab ka vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv. Kooskõlas rahandusministeeriumi prognoosiga 2021. aastal registreeritud töötute arv veel suureneb (keskmiselt on arvel ea 57 400 registreeritud töötut), kuid seejärel hakkab vähenema ning jõuab 2024. aastaks ea 45 000 registreeritud töötuni (vt joonis 2). 120 000 100 000 80000 60000 40000 20000 0 2006 2007 2008 2009 201020112012 2013 20142015 20162017 2018 2019 20202021202220232024 - Registreeritud töötud, kelle töövõime on vähenenud - Registreeritud töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud -Registeeritud töötute arv kokku -Töötute arv Joonis 2. Töötute ja registreeritud töötute arv ja prognoosid Allikas: töötukassa; statistikaamet; rahandusministeerium 5  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2021-20 24 2. Töötuskindlustuse tulud ja kulud Töötuskindlustusmakse määr ja laekumised Töötuskindlustusmakse määr on alates 2015. aastast olnud 2,4% (kindlustatutel 1,6% ja tööandjatel 0,8%) ning töötuskindlustusmakse laekumised on koos üldise hõive- ja palgakasvuga aasta-aastalt suurenenud (vt Joonis 3).2 5,0% 260 240 4,5% ... - - 220 4,0% '-- - 200 .li; .i 3,5% 3,0% 2,5% ' ... "' - -- ~- - - - "' .. l [l 180 160 140 E_ ~ "'e -0 -"' i 2,0% - ~ f 120 -~"' 100 ll :, "' _J 1,5% t 80 ' 60 n nnnnn 1,0% j ~. - ' 40 0,5% . 20 0,0% 0 N ~ ~ ~ ~ ~ ~ m O M N ~ ~ ~ ~ ~ ~ m O M N ~ ~ 8 N N 8 N 8 N8 N 8 8N N 8 N 8 aN Na Na Na Na Na Na Na Na Na N8 N8 N8 N8 N8 -Töötuskindlustusmakse laekumised (mln eur) -Töötuskindlustusmakse määr Joonis 3. Töötuskindlustusmakse määr ning töötuskindlustusmakse laekumised ja selle prognoos kehtiva maksemäära korral Märkus: 2009. aasta kohta on joonisel kajastatud kõrgeim aasta jooksul kehtinud maksemäär. Allikas: töötukassa; rahandusministeerium. Rahandusministeeriumi 2020. aasta esialgse suvise majandusprognoosi kohaselt laekub kehtiva maksemäära juures töötuskindlustusmakseid 2020. aastal 211,4 miljonit eurot ja 2021. aastal 209,7 miljonit eurot (tekkepõhine arvestus). Järgnevatel aastatel töötuskindlustusmakse laekumine järk-järgult kasvab, jõudes 2024. aastaks 241,1 miljoni euroni aastas. Hüvitised • Töötuskindlustushüvitis. Arvestades registreeritud töötute arvu märkimisväärset suurenemist 2020. aastal, prognoosib töötukassa käesolevaks aastaks töötuskindlustushüvitise määramiste arvu olulist kasvu. Ka 2021. aastal jääb töötute arv kõrgele tasemele, kuid tõenäoliselt lisandub suurem osa töötuid just 2020. aastal ning 2021. aastal uute töötute arv ja seeläbi ka töötuskindlustushüvitise määramiste arv langeb. Töötukassa prognoosib, et 2020. aastal hakkab töötuskindlustushüvitist saama 47 287 inimest ning 2021. aastal 29 058 inimest. Hüvitise maksmise kestus pikeneb oluliselt 2020. aastal määratud hüvitiste puhul, kuid kuna 2021. aastal oodatakse majanduse taastumist, siis 2021. aastal hakkab keskmine kestus juba taas lühenema. Prognoosis on arvestatud, et 1.08.2020 kehtima hakanud seadusemuudatuse kohaselt tõuseb töötuskindlustushüvitise asendusmäär esimesel sajal päeval senise 50% asemel 60%-ni. Lisaks on arvestatud muudatustega, mis võimaldavad ajutist töötamist ning muudavad hüvitise korduvtaotlemiste tingimusi, kuid nende mõju hindab töötukassa 2 Töötuskindlustuse seaduse kohaselt on kindlustatute töötuskindlustusmakse määr vahemikus 0,5 kuni 2,8 protsenti ning tööandjate töötuskindlustusmakse määr vahemikus 0,25 kuni 1,4 protsenti. 6  Tö ötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2021-2024 väheseks3• 2020. aasta töötuskindlustushüvitise kuluks prognoosib töötukassa 167,8 miljonit eurot ning 2021. aasta kuluks 94,9 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on töötuskindlustushüvitise kulu suurusjärgus 85 miljoniteurotaastas. • Koondamishüvitis. Halvenenud majandusolukorra tõttu on koondamishüvitise määramiste arv 2020. aastal suurenenud. 2021. aastal määramiste arv väheneb, kuid püsib siiski kõrgel tasemel. Töötukassa prognoosib, et koondamishüvitis määratakse 2020. aastal 13 477 ja 2021. aastal 8 717 inimesele. 2020. aastal on koondamishüvitise kulu ligikaudu 28,9 miljonit ning 2021. aastal 19,3 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on koondamishüvitise kulu suurusjärgus 18 miljoniteurotaastas. • Maksejõuetushüvitis. Maksejõuetushüvitise saajate arv on 2020. aastal seoses majandus- langusega kasvanud. Kuigi 2021. aastal on oodata majanduse taastumist, prognoosime maksejõuetushüvitise saajate arvu kasvu ka 2021. aastal, sest hüvitise saajate arv reageerib makromajanduslikele muutustele mõningase viitajaga. Prognoosime, et maksejõuetushüvitis määratakse 2020. aastal 2 189 inimesele ning 2021. aastal 2 517 inimesele. Maksejõuetus- hüvitise kulu on 2020. aastal 7,9 ja 2021. aastal 9,3 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb maksejõuetushüvitise aastane kulu vahemikku 4,7-6,5 miljonit eurot. • Hüvitiste kulu koos sotsiaalmaksuga 2020. aastal on 238,6 mln eurot ja 2021. aastal 145,3 miljonit eurot. Aktiivsed tööturumeetmed • Tööhõiveprogrammi (THP) teenused. Registreeritud töötute arvu märkimisväärse kasvu tõttu suureneb märgatavalt ka vajadus aktiivsete tööturumeetmete järele ning võib muutuda ka osutatavate teenuste struktuur. Teenustel osalejate arvu prognoosimisel on lähtutud senisest teenuste struktuurist ning arvestatud sihtrühma ja majandusolude võimalike muutusega. Kriisist tulenevalt lisandus 2020. aastal THP teenuste hulka ajutise meetmena ka töötasu hüvitis ja jätkuhüvitis. 2020. aasta THP teenuste eelarve puhul on arvestatud töötasu hüvitise tegelike kuludega, s.o 256,5 miljonit eurot,4 ning Vabariigi valitsuse määruses „Tööhõiveprogramm 2017-2020" kehtestatud töötute ja tööotsijate teenuste ning töötust ennetavate meetmete eelarvega, s.o 45,4 miljonit eurot5 (sh 18 000 eurot riigieelarvest). Seejuures on arvestatud, et osaliselt läheb ennetavate meetmete finantseerimine tööhõiveprogrammist üle programmi „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks" - uuest allikast rahastatakse alates 01.08.2020 tasemeõppele ja 01.09.2020 koolitusele sisenejate kulu. 2021-2022. aasta THP kulude puhul on lähtutud maksimaalsest võimalikust ülekantavate vahendite määrast, mis peaks võimaldama katta THP 2021+ kavandatud muudatuste ning võimalike tööturuolukorrast tulenevate täiendavate vajaduste kulu. 2021. aasta prognoositav kulu THP teenustele (sh töötust ennetavad meetmed) on 59,4 miljonit. Arvestuses on eeldatud, et riigieelarvest rahastatakse THP teenuseid igal aastal samas mahus nagu 2020. aastal (18 000 eurot) ning ülejäänud kulu kantakse töötuskindlustusvahenditest. 3 Ajutise töötamise võimaldamine registreeritud töötamiste ajal vähendab nende korduvtaotlemiste arvu, kus aeg hüvitise perioodi katkestamisest korduvtaotlemiseni on väga lühike. Korduvtaotlemise perioodi arvestuse muutmine suurendab omakorda korduvtaotlemiste arvu nende inimeste arvelt, kes on 12 kuu jooksul pärast hüvitise perioodi katkestamist registreerinud ennast uuesti töötuks, kuid kellel esmataotlemisest on olnud möödas rohkem kui 12 kuud. Mõlema muudatuse mõju hindab töötukassa eelnevate perioodide andmete põhjal väheseks. Kokkuvõttes hindab töötukassa, et muudatuste mõjul suureneb töötuskindlustushüvitise määramiste arv aastatel 2021 kuni 2024 ligikaudu 200 võrra. 4 Seisuga 11.08.2020; ei ole lõplik kulu, võib muutuda vähesel määral. 5 Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määrus nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017-2020", muudetud 28.05.2020 7  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2021-2024 • Programmi „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine" (TAT-1) puhul on arvestatud, et 2021. aastal osutatakse vastavaid teenuseid osaliselt ning 2022-2024. aastal täies ulatuses töötuskindlustusvahenditest (tegevuskuludest). • Programmi „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks" (TAT-2) puhul on eeldatud, et teenuste osutamiseks saadakse täiendavaid ESF vahendeid, mille arvelt saab katta kulud kuni 2022. aasta lõpuni (85% ulatuses ESF vahendid, 15% kaasfinantseering riigieelarvest). Seejärel finantseeritakse programmi kulusid töötuskindlustusvahenditest. • Programmi „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale" (TAT-3) on arvestatud, et kulusid finantseeritakse 85% ulatuses ESF vahenditest ja 15% ulatuses töötuskindlustus- vahenditest kuni 2023. aasta esimese kolmandikuni. 2020-2022. aasta kulude puhul on aluseks võetud kinnitatud eelarve. Pärast ESF vahendite lõppemist finantseeritakse programmi kulusid töötuskindlustusvahenditest. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr Sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks on 2020. aastal kuni 29. märtsini 17,6% ja alates 30. märtsist 30%. Lisandunud ajutise kriisimeetme (töötasu hüvitis ja jätkuhüvitis) tõttu ei piisa käesoleval aastal aktiivsete meetmete kulude katmiseks jooksva aasta töötuskindlustusmakse laekumistest sihtkapitali kantavatest vahenditest (56,9 miljonit eurot) ning vahendeid jääb puudu ka siis, kui kasutada ära varasematel aastatel sihtkapitali kogunenud vahendid {102,9 miljonit eurot). Aktiivsete meetmete kulude katmiseks kanti kindlustatute ja tööandjate sihtfondidest sihtkapitali täiendavalt 193 mln eurot (so 30% sihtfondidesse eelnevatel aastatel kogunenud vahenditest). 2021. ja 2022. aasta puhul on arvestatud, et aktiivsete meetmete osutamiseks on vaja tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kanda 30% laekuvatest töötuskindlustusmaksetest. 2023. ja 2024. aastal on seoses ESF vahendite lõppemisega ning TAT-2 ja TAT-3 teenuste edasise rahastarnisega töötuskindlustusvahenditest sihtkapitalist rahastatavate teenuste kulud suuremad kui maksimaalne võimalik ülekantavate vahendite maht ning kulude katmiseks tuleb leida alternatiivseid katteallikaid. Tegevuskulud Tegevuskulud on käesolevas arvestuses prognoositud üldistatult. Suurenenud klientide arvu tõttu on arvestatud täiendava personalivajaduse kuluga. 2021. aastal on tegevuskulude hulka arvestatud täiendavalt karjäärinõustamise kulud, mida 2020. aastani osutatakse täies ulatuses ja 2021. aastal osaliselt ESF programmi „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine" (TAT-1) alusel. 2020. aastal on tegevuskulud 47,9 miljonit eurot ning 2021. aastal 52,1 miljonit eurot. Varade maht Arvestades kõigi töötuskindlustusvahendeid puudutavate tulude ja kuludega vähenevad töötukassa varad 2020. aastal 380,3 miljoni euro võrra (kogutulem). Oodatav netovara väärtus 2020. aasta lõpuks on 457,8 miljonit eurot. 2021. aastal vähenevad töötukassa varad 50,7 miljoni euro võrra ning oodatav netovara väärtus 2021. aasta lõpuks on 407,1 miljonit eurot. 2024. aasta lõpuks on töötukassa netovara 286 miljonit eurot. 8  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2021-20 24 Tabel 2. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2020-2024 maksemääraga 2,4% Jrk Aasta 2020 2021 2022 2023 2024 l SKP reaalkasv -7,0% 5,0% 3,2% 2,3% 2,3% 2 Keskmise palga kasv 1,4% 0,0% 3,7% 3,7% 3,9% 3 Töötuse määr (15-74a) 8,4% 9,3% 8,2% 7,5% 6,8% 4 Töötute arv (ILO töötute arv) 59 953 66187 58 596 53 346 48 716 5 Hõive kasv -3,1% -0,2% 1,2% 0,8% 0,7% Reg. töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud (päevas keskmiselt 6 arvel) 40 597 44 183 39171 35 626 32 494 7 Reg. töötud, kelle töövõime on vähenenud (päevas keskmiselt arvel) 12 223 13 239 12 974 12 715 12 461 8 Reg. töötud kokku (päevas keskmiselt arvel) 52 821 57 422 52145 48341 44 954 Kulud 9 Töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 167 816 470 94 921 231 85 492 833 85 175 876 84 876 744 10 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 28 871 947 19 328 995 17 562 419 17 744 393 18 183 140 11 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 7 945 227 9 272 001 6 531438 4 736 677 4 916 973 12 Sotsiaalmaks hüvitistelt 33 965 809 21778089 19 065 041 18 491617 18 657 014 13 Majandus-, personali- ja IT kulud 47860915 52149 909 54 268187 56 013 341 57 844 634 sh karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamise kulud TK 14 vahenditest 1147 718 2 938 978 3 087 637 3 013 096 15 Kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest 305 203 421 62 896 090 65 985 513 95 345 090 101624023 16 ... sh kriisimeede (töötasu hüvitis) TK vahenditest 256 537 770 ... sh tööhõiveprogrammi teenused: kulu töötute ja tööotsijate 17 tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest 38 075 956 59 631 664 54 201484 55 181548 51539 315 18 ... sh tööhõiveprogrammi teenused: kulu ennetavatele meetmetele 7 305 512 4 179 197 2 713 646 2 254 900 2 090 327 ... sh TVR sihtrühm (TAT-3): kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK 19 sihtkapitali vahenditest (15% kaasfinantseeringut) 3 284 183 3 535 345 3 640 203 1269 880 ... sh TVR sihtrühma (TAT-3) teenuste täiendav kulu TK vahenditest 20 aastatel 2023-2024 (ESF rahastuse lõppemisel) - - - 16 448 489 25 555 487 ... sh tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives 21 osalemiseks (TAT-2) kulu TK vahenditest aastatel 2023-2024 (ESF rahastuse lõppemisel) - - - 21170 336 22 438 894 22 l SIHTFONDI KOGUKULU 198 926 065 128 818 671 120 767 154 121 584 548 122 475 756 23 11 SIHTFONDI KOGUKULU 87 534 303 68 631 553 62 152 764 60 577 357 62 002 748 24 SIHTKAPITALI KOGUKULU 305 203 421 62 896 090 65 985 513 95 345 090 101624 023 25 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU (l SF, 11 SF, SKja reserv) S91663 789 260 346 31S 248 90S 431 277 506 99S 286102 527 Tulud 26 Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 137 402 217 136 274 862 142 968 611 149 733 020 156 715 214 27 Tööandjate töötuskindlustusmaksed 73 985 809 73 378 772 76 983 098 80 625 472 84 385 115 28 Kindlustatute maksemäär,% 1,60 1,60 1,60 1,60 1,60 29 Tööandjate maksemäär, % 0,80 0,80 0,80 0,80 0,80 30 Ülekantavad vahendid tööturuteenuste ja -toetuste SK-i 56 863 379 62 896 090 65 985 513 69107 548 72 330 099 31 sh kindlustatute makse laekumisest 36 961196 40 882 459 42 890 583 44 919 906 47 014 564 32 sh tööandjate makse laekumisest 19 902 183 22 013 632 23 094 930 24187 642 25 315 534 33 Ülekantavate vahendite määr kindlustatutelt 17,6%/ 30% 30,0% 30,0% 30,0% 30,0% 34 Ülekantavate vahendite määr tööandjatelt 17,6%/30% 30,0% 30,0% 30,0% 30,0% 35 Investeerimistulu 0 0 0 0 0 36 l SIHTFONDI KOGUTULU 100 441021 95 392 404 100 078 028 104 813114 109 700 649 37 11 SIHTFONDI KOGUTULU 54 083 627 51365140 53 888169 56 437 831 59 069 580 38 SIHTKAPITALI KOGUTULU 56 863 379 62 896 090 65 985 513 69107 548 72 330 099 39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU (l SF, 11 SF, SKja reserv) 211388 027 209 653 634 219 951 710 230 358 492 241100 329 Jooksvate tulude ja kulude vahe 40 l sihtfondi tulem -98 485 044 -33 426 268 -20 689127 -16 771434 -12 775106 41 11 sihtfondi tulem -33 450 677 -17 266 413 -8 264 595 -4139 526 -2 933 168 42 Sihtkapitali tulem -248 340 042 0 0 -26 237 542 -29 293 924 43 Reservi tulem 0 0 0 0 0 44 Aasta kogutulem (l, 11 SF ja reserv) -380 275 762 -50 692 681 -28 953 722 -47148 502 -4S 002199 Varademaht 45 NETOVARA {l SF, 11 SF, SKja reserv) 457 791970 407 099 289 378145 568 330 997 065 285 994 866 46 Reserv 91987 905 91987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 47 Vabad vahendid l SF-s 202 564 712 169138 444 148 449 318 131677 883 118 902 777 48 Vabad vahendid II SF-s 115 724 676 98 458 264 90 193 669 86 054143 83 120 975 49 Sihtkapital 47 514 676 47 514 676 47 514 676 21277134 -8 016 790 Märkused: Netovaras sisalduvad l sihtfondi, 11 sihtfondi, sihtkapitali ja kohustusliku reservi vahendid. l SF-töötuskindlustushüvitiste sihtfond, 11 SF-koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK - tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital, TK -töötuskindlustus, TVR - töövõimereform. Real „Tööhõiveprogrammi teenused: kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest" kajastuvad teenuste kulu töötutele ja tööotsijatele (v.a TVR sihtrühm), kulu TVR sihtrühma karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa sõidu- ja majutuskuludele. 2020. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Ülekantavate vahendite määr 2021. aastal on ümardatud kümnendiku protsendipunktini. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 9  Lisa 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoosimisel kasutatud alusandmed ja metoodika Alusandmed Metoodika Registreeritud töötute arvu • Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute andmed Aluseks prognoosimudel, mis lähtub rahandusministeeriumi • Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötute arvu kohta makroprognoosides esitatud tööturunäitajatest. Lisaks arvestatakse muutusi inimeste käitumises töötuna registreerimisel ning seadusandluses. Töötuskindlustusmakse laekumine Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötuskindlustusmakse laekumise (tekkepõhine) kohta. Töötuskindlustushüvitis • Töötuskindlustuse andmekogu andmed kindlustatute ja töötuskindlustushüvitise Hindamaks töötuskindlustushüvitise määramisega ülesvõetavaid saajate kohta. • Statistikaameti andmed töötute arvu ja Eesti keskmise palga kohta. . kohustusi, on vaja leida ja omavahel siduda järgmised andmed: töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv, s.h. 360, 270 ja • Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötute arvu ja keskmise palga kohta. . 180 päevaks määratud hüvitiste arv; 360, 270 ja 180 päevaks määratud töötuskindlustushüvitiste keskmine päevamäära suurus esimesel 100 päeval ja alates 101. . päevast; 360, 270 ja 180 päevaks määratud töötuskindlustushüvitiste maksmise keskmine kestus päevades. Koondamishüvitis • Töötuskindlustuse andmekogu andmed kindlustushüvitise saajate kohta Hindamaks koondamishüvitisega ülesvõetavaid kohustusi, on vaja leida ja koondamise korral. • Töötuskindlustuse andmekogu andmed töötuskindlustushüvitise saajate kohta. . omavahel siduda järgmised andmed: isikute arv, kellele määratakse kindlustushüvitis koondamise • Statistikaameti andmed Eesti keskmise palga kohta. • Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed keskmise palga kohta. . korral; hüvitise keskmine suurus. Maksejõuetushüvitis • Töötuskindlustuse andmekogu andmed maksejõuetushüvitise saajate ja hüvitise Hindamaks maksejõuetushüvitise kulu on vaja leida ja omavahel siduda suuruse kohta. järgmised andmed: • Statistikaameti andmed Eesti keskmise palga ja majanduskasvu kohta. • isikute arv, kellele määratakse maksejõuetushüvitis; • Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed Eesti keskmise palga ja • hüvitise keskmine suurus. majanduskasvu kohta. Aktiivsed tööturumeetmed ja • Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise Leidmaks igaks aastaks sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, on vaja sihtkapitali ülekantavate vahendite määr registri andmed teenuste saajate ja teenuste osutamise kulude kohta. • Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötute arvu, palgakasvu ja . hinnata: tööturumeetmetel osalemise vajadust võttes aluseks töötute inflatsiooni kohta. • 17.11.2016 Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määrus „Tööhõiveprogramm . arvu prognoosi; miiline on teenuste struktuur ja selle võimalik muutus 2017-2020". arvestades sihtrühmade ja majandusolude muutust; • Tervise- ja tööministri 25.11.2014 käskkirjaga nr 2010 kinnitatud toetuse andmise • miiline on tööturumeetmete kulu võttes aluseks eelneva aasta 10  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2021-2024 tingimused „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine". tegeliku kulu ning korrigeerides seda oodatava hinna- ja • Tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222 kinnitatud toetuse andmise palgakasvuga; tingimused „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives ■ kui suure osa töötuskindlustusmakse laekumisest peab üle osalemiseks". kandma tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, et katta • Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 teenuste osutamiseks vajalik vahendite maht; arvestades, et kinnitatud toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine ülekantavate vahendite määr saab olla kuni 30%. töövõimereformi sihtrühmale". Tegevuskulud • Töötukassa jooksva aasta eelarve ja teadaolevad täiendavad kulud järgmistel aastatel. • Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed palgakasvu ja inflatsiooni kohta.  EELNÕU 19.08.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2021–2024 Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 41 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2021–2024. § 2. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr aastatel 2021–2024 on 1,6% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. § 3. Tööandja töötuskindlustusmakse määr Tööandja töötuskindlustusmakse määr aastatel 2021–2024 on 0,8% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a. Jüri Ratas Peaminister Tanel Kiik Sotsiaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Ministeeriumid Meie 25.08.2020 nr 1.2-2/98-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2021–2024” eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada kiireloomulisena 28. augustiks 2020. Vabariigi Valitsus peab töötuskindlustusmakse määrad kehtestama hiljemalt 1. oktoobriks 2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1) Eelnõu 2) Seletuskiri 3) Eesti Töötukassa nõukogu otsus Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Tööandjate Keskliit Kadi Kanarbik 6269 235 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Vabariigi Valitsuse määruse „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2021–2024” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TKindlS) § 41 lõike 3 alusel esitab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nõukogu valdkonna eest vastutava ministri (sotsiaalminister) kaudu Vabariigi Valitsusele järgmise nelja aasta töötuskindlustusmakse määrade kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks. Töötukassa nõukogu otsustas 17. juunil 2020 teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada aastateks 2021–2024 kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,8% (kokku 2,4%). TKindlS § 41 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. oktoobriks. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistas ette ja seletuskirja koostas Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna tööturupoliitika juht Kadi Kanarbik (tel 626 9235; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel 626 9328; [email protected]). Seletuskirja mõjude osa on koostanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Heleene Suija (tel: 626 9276; [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõuga on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2021. aastal“ eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse eesmärk Eelnõu eesmärk on töötukassale ülesannete täitmiseks vajalike töötuskindlustusvahendite tagamine aastateks 2021-2024. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala – kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrade kehtestamine aastateks 2021–2024. Paragrahvid 2 ja 3 sätestavad kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2021–2024. Töötukassa nõukogu tegi 17.juunil 2020 Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks aastaks praegusele tasemele – kindlustatu maksemäär 1,6% ja tööandja maksemäär 0,8%. Töötukassa lähtus töötuskindlustusmakse määra prognoosimisel rahandusministeeriumi 2020. aasta esialgsest suvisest majandusprognoosist. Rahandusministeeriumi 2020. aasta esialgse suvise majandusprognoosi kohaselt on 2020. aastal Eestis oodata majanduslangust 7% ning töötuse määra kasvu 8,4%-le. 2021. aastaks prognoosib rahandusministeerium majanduskasvu 5%, samas kasvab jätkuvalt veel töötuse määr (9,3%). Ülejäänud prognoosiperioodil jääb majanduskasv vahemikku 2,3 - 3,2% ning töötuse määr järk-järgult väheneb, jõudes 2024. aastaks 6,8%-ni. 2020. ja 2021. aastal on oodata registreeritud töötute arvu suurenemist (2020. a ca 52 800 registreeritud töötut, 2021. a keskmiselt 57 400 registreeritud töötut). Seejärel hakkab registreeritud töötute arv vähenema ja jõuab 2024. aastaks ca 45 000 registreeritud töötuni. Kui maksemäär on 2,4%, laekub rahandusministeeriumi esialgse suvise majandusprognoosi kohaselt töötuskindlustusmakseid 2021. aastal 209,7 miljonit eurot. Hüvitiste kulu koos sotsiaalmaksuga on 2021. aastal 145,3 miljonit eurot. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus maksemääraga 2,4% aastateks 2020–2024 on esitatud tabelis 2. Töötuskindlustushüvitis Arvestades tekkinud majandusolukorda ja registreeritud töötute arvu märkimisväärset suurenemist 2020. aastal, prognoosib töötukassa töötuskindlustushüvitiste määramiste olulist kasvu. 2021. aastal töötuskindlustushüvitiste määramiste arv väheneb. 2020. aastal hakkab töötuskindlustushüvitist saama 47 287 inimest ning 2021. aastal 29 058 inimest. 2020. aasta töötuskindlustushüvitise kuluks prognoosib töötukassa 167,8 miljonit eurot, 2021. aastal 94,9 miljonit eurot ning ülejäänud prognoosiperioodil ca 85 miljonit aastas. Kindlustushüvitis koondamise korral (koondamishüvitis) Koondamishüvitiste määramiste arv on 2020. aastal samuti suurenenud. Töötukassa prognoosib, et koondamishüvitis määratakse 2020. aastal 13 477 inimesele. 2021. aastal koondamishüvitiste määramiste arv väheneb ja prognoosi kohaselt määratakse hüvitis 8717 inimesele. Koondamise korral makstava hüvitise kulu on 2020. aastal 28,9 miljonit eurot ning 2021. aastal 19,3 miljonit eurot ning ülejäänud prognoosiperioodil ca 18 miljonit aastas. Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral (maksejõuetushüvitis) Tekkinud majandusolukorra tõttu on ka 2020. aastal maksejõuetushüvitise saajate arv kasvanud. 2021. aastal on oodata majanduse taastumist, kuid maksejõuetushüvitise saajate arv jääb jätkuvalt kõrgeks, sest hüvitise saajate arv reageerib makromajanduslikele muutustele mõningase viitajaga. Töötukassa prognoosi kohaselt määratakse maksejõuetushüvitis 2020. aastal 2189 inimesele ning 2021. aastal 2517 inimesele. Maksejõuetushüvitise kulu on 2020. aastal 7,9 ja 2021. aastal 9,3 miljonit eurot ning ülejäänud prognoosiperioodil ca 4,7-6,5 miljonit eurot. Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmiseks töötukassa vahenditest kulub prognoosi järgi 2021. aastal ca 62,9 miljonit eurot (vt tabel 2). Aktiivsete meetmete osutamiseks on 2021. ja 2022. aastal vaja tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali kanda 30% laekuvatest töötuskindlustusmaksetest. 2020. aasta tegevuskulud on 47,9 miljonit eurot ning 2021. aastal 52,1 miljonit eurot. Arvestades kõigi töötuskindlustusvahendeid puudutavate tulude ja kuludega vähenevad töötukassa varad 2020. aastal 380,3 miljoni euro võrra (kogutulem). Oodatav netovara väärtus 2020. aasta lõpuks on 457,8 miljonit eurot. 2021. aastal vähenevad töötukassa varad 50,7 miljoni euro võrra ning oodatav netovara väärtus 2021. aasta lõpuks on 407,1 miljonit eurot. 2024. aasta lõpuks on töötukassa netovara 286 miljonit eurot. Paragrahv 4 sätestab määruse jõustumise 1. jaanuaril 2021. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Käesoleval määrusel on oluline mõju majandusele; riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Määrusel puuduvad mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele Sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus) kasutavad isikud Mõju ulatus Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju tööturuteenuseid kasutavatele isikutele, sest töötuskindlustusmaksest laekunud vahenditest kantakse vahendeid (2021. aastal 30%) üle ka sihtkapitali, millest rahastatakse tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus). See avaldab positiivset mõju majandusele: paranevad inimeste teadmised ja oskused, misläbi väheneb tööjõupuudus, suureneb tööhõive, kasvavad isikute sissetulekud ning suureneb tarbimine. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuid kuna maksemäärad jäävad samaks, võib mõju ulatust pidada väikeseks. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Töötukassa prognoosi kohaselt osaleb 2021. aastal aktiivsetes meetmetes 36% kuu jooksul registreeritud töötutest (u 18 tuhat osalemist kuus), mistõttu võib sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Kuna maksemäärad jäävad samaks, ei toimu sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga muutusi ning mõju sagedus on väike. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavate mõjude risk ilmneb vajaduses leida tulevikus töötukassa kulude katmiseks alternatiivseid katteallikaid, kui töötuskindlustusmakse määrad jäävad samaks, kuid tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali maksimaalne võimalik ülekantavate vahendite maht seda teha ei võimalda. Kui alternatiivseid katteallikaid leida ei õnnestu, on võimalik, et töötukassa peab üle vaatama enda pakutavaid tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus), mis võib mõjutada sihtrühma võimalusi enda teadmisi ja oskusi parandada, mis mõjutab nende võimalusi tööturule liikuda, mis omakorda ei loo soodsat pinnast tööhõive suurenemiseks, isikute sissetulekute kasvuks ning tarbimise suurenemiseks. Kuna aga tegemist on oluliste teenuste ja toetustega, võib eeldada, et töötukassa leiab nende osutamiseks alternatiivseid katteallikaid ning seega võib ebasoovitavate mõjude esinemise riski hinnata väikseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus, sihtrühma sagedus ning ebasoovitavate mõjude esinemise risk on väike. Sihtrühma suurus on keskmine. Seega ei ole tegemist olulise mõjuga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: avalik sektor Mõju ulatus Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju töötukassale, sest töötuskindlustusmaksetest laekunud vahenditest rahastatakse töötukassa pakutavaid tööturuteenuseid, toetusi ja hüvitisi ning töötukassa enda tegevuskulusid. Määruse jõustumisel on mõju avaliku sektori tuludele ja kuludele. Määrusega tagatakse töötukassale 2021. aastaks ja järgmiseks kolmeks aastaks avalike ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Laekunud töötuskindlustusmaksed kantakse kahte sihtfondi: 1) töötuskindlustushüvitiste sihtfond (edaspidi kindlustatute sihtfond või I sihtfond); 2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond (edaspidi tööandjate sihtfond või II sihtfond). 2021. ja 2022. aasta puhul on arvestatud, et aktiivsete meetmete osutamiseks on vaja tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kanda 30% laekuvatest töötuskindlustusmaksetest. 2023. ja 2024. aastal on seoses ESF vahendite lõppemisega ning TAT-2 ja TAT-3 teenuste edasise rahastamisega töötuskindlustusvahenditest sihtkapitalist rahastatavate teenuste kulud suuremad kui maksimaalne võimalik ülekantavate vahendite maht ning kulude katmiseks tuleb leida alternatiivseid katteallikaid. Töötukassa prognoosi kohaselt jääb töötute arv 2021. aastal kõrgele tasemele. Koondamishüvitiste määramiste arv 2021. aastal prognoosi kohaselt väheneb, kuid püsib siiski kõrgel tasemel. Kuigi 2021. aastal on oodata majanduse taastumist, prognoosib töötukassa maksejõuetushüvitise saajate arvu kasvu ka 2021. aastal, sest hüvitise saajate arv reageerib makromajanduslikele muutustele mõningase viitajaga. Seega, kuigi keskmise palga tõusu 2021. aastaks ei prognoosita, avaliku sektori kulud siiski suurenevad. Kuigi maksemäärade kehtestamine on avaliku sektori jaoks oluline ja võimaldab täita avalikke ülesandeid, ei toimu avaliku sektori tegevuses võrreldes varasemaga muutusi ning puudub vajadus kohanemisele suunatud tegevusteks, mistõttu võib mõju ulatust pidada väikeseks. Mõju sihtrühm ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on eeskätt töötukassa, kelle tegevust rahastatakse töötuskindlustusmaksetest, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Kaudselt on mõjutatud ka kohalikud omavalitsused ja riik tervikuna, eeldusel, et tööturuteenuseid ja - toetusi saavate inimeste sissetulekud ja heaolu paraneb ning väheneb heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Mõju sagedus on väike, sest töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse kord aastas. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavate mõjude risk ilmneb vajaduses leida tulevikus töötukassa kulude katmiseks alternatiivseid katteallikaid, kui töötuskindlustusmakse määrad jäävad samaks, kuid tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali maksimaalne võimalik ülekantavate vahendite maht seda teha ei võimalda. Kui alternatiivseid katteallikaid leida ei õnnestu, on võimalik, et töötukassa peab üle vaatama enda pakutavaid tööturuteenuseid, toetused ja hüvitised ning tegevuskulud, mis võib mõjutada töötukassa edasist tegevust ning võimekust täita avalikke ülesandeid. Kuna kaasnevad mõjud on pigem negatiivse iseloomuga, võib ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski pidada keskmiseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus, sihtrühma suurus ja sagedus on väike ning ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk keskmine, mistõttu tegemist ei ole olulise mõjuga. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm: Töötuskindlustus,-koondamis,-ja maksejõuetushüvitist saavad isikud Mõju ulatus Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju töö kaotanud ja tööd otsivatele inimestele, kes kasutavad töötukassa poolt pakutavaid hüvitisi. Laekunud töötuskindlustusmaksetest makstakse töötuskindlustushüvitist, millega tagatakse kindlustuskaitse tööotsingute ajaks. Tööandja maksejõuetuse riski realiseerumisel hüvitatakse töötajale osaliselt saamata jäänud töötasu ning puhkusetasu ning samuti makstakse hüvitist koondamise korral. Töötuskindlustusmaksest laekunud vahenditest rahastatakse ka hüvitise saajate eest sotsiaalmaksu maksmist. Maksemäärade kehtestamine mõjutab sihtrühma positiivselt, kuid kuna sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga muutusi ei toimu ning puudub vajadus kohanemisele suunatud tegevusteks, võib mõju ulatust pidada väikeseks. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Töötukassa prognoosi kohaselt on 2021. aastal töötuskindlustushüvitise saajaid 29 058, koondamishüvitise saajaid 8 717 ning maksejõuetushüvitise saajaid 2 517 ehk vastavalt 51%, 15% ja 4% Rahandusministeeriumi 2021.a prognoositud töötutest (57 400), millest tulenevalt on sihtrühma suurus keskmine. Kuna maksemäärad jäävad samaks, ei toimu sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga muutusi ning mõju sagedus on väike. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavate mõjude risk ilmneb vajaduses leida tulevikus töötukassa kulude katmiseks alternatiivseid katteallikaid, kui töötuskindlustusmakse määrad jäävad samaks, kuid tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali maksimaalne võimalik ülekantavate vahendite maht seda teha ei võimalda. Kui alternatiivseid katteallikaid leida ei õnnestu, on võimalik, et töötukassa peab üle vaatama enda pakutavaid toetused ja hüvitised, mis võib mõjutada sihtrühma majanduslikku toimetulekut. Kuna aga tegemist on oluliste hüvitistega, võib eeldada, et töötukassa leiab nende maksmiseks alternatiivseid katteallikaid ning seega võib ebasoovitavate mõjude esinemise riski hinnata väikseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus, sihtrühma sagedus ning ebasoovitavate mõjude esinemise risk on väike. Sihtrühma suurus on keskmine. Seega ei ole tegemist olulise mõjuga. Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus) kasutavad isikud Mõju ulatus Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju tööturuteenuseid kasutavatele isikutele, sest töötuskindlustusmaksest laekunud vahenditest kantakse vahendeid (2021. aastal 30%) üle ka sihtkapitali, millest rahastatakse tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus). Tööturuteenuste osutamisel on positiivsed sotsiaalsed mõjud: paranevad tööturuteenustel osalevate isikute teadmised-ja oskused, mis võimaldab neil liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist; tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega suurenevad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu, ühtlasi väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuid kuna sihtrühma tasandil muutusi ei toimu, võib mõju ulatust pidada väikeseks. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Töötukassa prognoosi kohaselt osaleb 2021. aastal aktiivsetes meetmetes 36% kuu jooksul registreeritud töötutest (u 18 tuhat osalemist kuus), mistõttu võib sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Kuna maksemäärad jäävad samaks, ei toimu sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga muutusi ning mõju sagedus on väike. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavate mõjude risk ilmneb vajaduses leida tulevikus töötukassa kulude katmiseks alternatiivseid katteallikaid, kui töötuskindlustusmakse määrad jäävad samaks, kuid tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali maksimaalne võimalik ülekantavate vahendite maht seda teha ei võimalda. Kui alternatiivseid katteallikaid leida ei õnnestu, on võimalik, et töötukassa peab üle vaatama enda pakutavaid tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus), mis võib mõjutada sihtrühma võimalusi enda teadmisi ja oskusi parandada ning selle abil kas ennetada töötuks jäämist või liikuda tööturule. Kuna aga tegemist on oluliste teenuste ja toetustega, võib eeldada, et töötukassa leiab nende osutamiseks alternatiivseid katteallikaid ning seega võib ebasoovitavate mõjude esinemise riski hinnata väikseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus, sihtrühma sagedus ning ebasoovitavate mõjude esinemise risk on väike. Sihtrühma suurus on keskmine. Seega ei ole tegemist olulise mõjuga. 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kui maksemäär on 2,4%, laekub 2021. aastal töötuskindlustusmakseid ligi 209 miljonit ja töötuskindlustuse kulu on 260,3 miljonit eurot (vt tabel 1). 2020–2024. aasta töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos on tabelis 2. Tabel 1. Töötuskindlustuse 2021. aasta tulude ja kulude prognoos maksemääraga 2,4%, eurodes 2021 KOKKU I sihtfond II sihtfond Sihtkapital Reservkapital Tulud 209 653 634 95 392 404 51 365 140 62 896 090 0 Töötuskindlustusmaksete 209 653 634 95 392 404 51 365 140 62 896 090 laekumine Investeerimistulu 0 0 0 0 0 Kulud 260 346 315 128 818 671 68 631 553 62 896 090 0 Töötuskindlustushüvitis 94 921 231 94 921 231 Koondamishüvitis 19 328 995 19 328 995 Maksejõuetuse hüvitis 9 272 001 9 272 001 Hüvitistelt tasutav sotsiaalmaks 21 778 089 21 778 089 Tööturuteenused ja -toetused 62 896 090 62 896 090 Töötukassa tegevuskulu 52 149 909 33 897 441 18 252 468 Varade netomuutus -50 692 681 -33 426 268 -17 266 413 0 0 Netovara väärtus 31.12.2020 457 791 970 202 564 712 115 724 676 47 514 676 91 987 905 Reservi suurendamine 0 0 0 0 0 Netovara väärtus 31.12.2021 407 099 289 169 138 444 98 458 264 47 514 676 91 987 905 Allikas: töötukassa Märkused: Tabel kajastab ainult töötuskindlustusvahendeid (ei sisalda riigieelarvelist osa aktiivsete meetmete rahastamises, kulu töötutoetusele, kulu erijuhtudel makstavale sotsiaalmaksule, kulu töövõimetustoetusele, ESF vahenditest rahastatavate täiendavate meetmete kulusid). Tabel 2. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos aastateks 2020–2024 maksemääraga 2,4%. Pikaajaline prognoos rahandusministeeriumi 2020.a. esialgse suvise majandusprognoosi tingimustes (EUR) Aasta 2020 2021 2022 2023 2024 Makromajandusnäitajad SKP reaalkasv -7,0% 5,0% 3,2% 2,3% 2,3% Keskmise palga kasv 1,4% 0,0% 3,7% 3,7% 3,9% Töötuse määr (15-74a) 8,4% 9,3% 8,2% 7,5% 6,8% Töötute arv (ILO töötute arv) 59 953 66 187 58 596 53 346 48 716 Hõive kasv -3,1% -0,2% 1,2% 0,8% 0,7% Reg. töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 40 597 44 183 39 171 35 626 32 494 (päevas keskmiselt arvel) Reg. töötud, kelle töövõime on vähenenud 12 223 13 239 12 974 12 715 12 461 (päevas keskmiselt arvel) Reg. töötud kokku (päevas keskmiselt arvel) 52 821 57 422 52 145 48 341 44 954 Kulud Töötuskindlustushüvitise kulu 167 816 470 94 921 231 85 492 833 85 175 876 84 876 744 Koondamishüvitise kulu 28 871 947 19 328 995 17 562 419 17 744 393 18 183 140 Maksejõuetushüvitise kulu 7 945 227 9 272 001 6 531 438 4 736 677 4 916 973 Sotsiaalmaks hüvitistelt 33 965 809 21 778 089 19 065 041 18 491 617 18 657 014 Majandus-, personali- ja IT kulud 47 860 915 52 149 909 54 268 187 56 013 341 57 844 634 sh karjäärinõustamise kättesaadavuse 1 147 718 2 938 978 3 013 096 3 087 637 suurendamise kulud TK vahenditest Kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK 305 203 421 62 896 090 65 985 513 95 345 090 101 624 023 vahenditest ... sh kriisimeede (töötasu hüvitis) TK 256 537 770 vahenditest ... sh tööhõiveprogrammi teenused: kulu töötute ja tööotsijate tööturuteenustele ja - 38 075 956 55 181 548 59 631 664 54 201 484 51 539 315 toetustele TK vahenditest ... sh tööhõiveprogrammi teenused: kulu 7 305 512 4 179 197 2 713 646 2 254 900 2 090 327 ennetavatele meetmetele ... sh TVR sihtrühm (TAT-3): kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK sihtkapitali 3 284 183 3 535 345 3 640 203 1 269 880 vahenditest (15% kaasfinantseeringut) ... sh TVR sihtrühma (TAT-3) teenuste täiendav kulu TK vahenditest aastatel 2023- - - - 16 448 489 25 555 487 2024 (ESF rahastuse lõppemisel) ... sh tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (TAT- - - - 21 170 336 22 438 894 2) kulu TK vahenditest aastatel 2023-2024 (ESF rahastuse lõppemisel) l SIHTFONDI KOGUKULU 198 926 065 128 818 671 120 767 154 121 584 548 122 475 756 11 SIHTFONDI KOGUKULU 87 534 303 68 631 553 62 152 764 60 577 357 62 002 748 SIHTKAPITALI KOGUKULU 305 203 421 62 896 090 65 985 513 95 345 090 101 624 023 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU (l SF, 591 663 789 260 346 315 248 905 431 277 506 995 286 102 527 11 SF, SK ja reserv) Tulud Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 137 402 217 136 274 862 142 968 611 149 733 020 156 715 214 Tööandjate töötuskindlustusmaksed 73 985 809 73 378 772 73 983 098 80 625 472 84 385 115 Kindlustatute maksemäär, % 1,60 1,60 1,60 1,60 1,60 Tööandjate maksemäär, % 0,80 0,80 0,80 0,80 0,80 Ülekantavad vahendid tööturuteenuste ja – 56 863 379 62 896 090 65 985 513 69 107 548 72 330 099 toetuste SK-i sh kindlustatute makse laekumisest 36 961 196 40 882 459 42 890 583 44 919 906 47 014 564 sh tööandjate makse laekumisest 19 902 183 22 013 632 23 094 930 24 187 642 25 315 534 Ülekantavate vahendite määr kindlustatutelt 17,6%/30% 30,0% 30,0% 30,0% 30,0% Ülekantavate vahendite määr tööandjatelt 17,6%/30% 30,0% 30,0% 30,0% 30,0% Investeerimistulu 0 0 0 0 0 I SIHTFONDI KOGUTULU 100 441 021 95 392 404 100 078 028 104 813 114 109 700 649 II SIHTFONDI KOGUTULU 54 083 627 51 365 140 53 888 169 56 437 831 59 069 580 SIHTKAPITALI KOGUTULU 56 863 379 62 896 090 65 985 513 69 107 548 72 330 099 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 211 388 027 209 653 634 219 951 710 230 358 492 241 100 329 (I SF, II SF, SK ja reserv) Jooksvate tulude ja kulude vahe I sihtfondi tulem -98 485 044 -33 426 268 -20 689 127 -16 771 434 -12 775 106 II sihtfondi tulem -33 450 677 -17 266 413 -8 264 595 -4139 526 -2 933 168 Sihtkapitali tulem -248 340 042 0 0 -26 237 542 -29 293 924 Reservi tulem 0 0 0 0 0 Aasta kogutulem (I, II SF ja reserv) -380 275 762 -50 692 681 -28 953 722 -47 148 502 -45 002 199 Varade maht NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 457 791 970 407 099 289 378 145 568 330 997 065 285 994 866 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Vabad vahendid I SF-s 202 564 712 169 138 444 148 449 318 131 677 883 118 902 777 Vabad vahendid II SF-s 115 724 676 98 458 264 90 193 669 86 054 143 83 120 975 Sihtkapital 47 514 676 47 514 676 47 514 676 21 277 134 -8 016 790 Allikas: töötukassa Märkused: Netovaras sisalduvad l sihtfondi, 11 sihtfondi, sihtkapitali ja kohustusliku reservi vahendid. l SF- töötuskindlustushüvitiste sihtfond, 11 SF-koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK - tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital, TK -töötuskindlustus, TVR - töövõimereform. Real „Tööhõiveprogrammi teenused: kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest" kajastuvad teenuste kulu töötutele ja tööotsijatele (v.a TVR sihtrühm), kulu TVR sihtrühma karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa sõidu- ja majutuskuludele. 2020. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Ülekantavate vahendite määr 2021. aastal on ümardatud kümnendiku protsendipunktini. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. Töötukassa netovara koosneb I ja II sihtfondi, sihtkapitali ja kohustusliku reservi vahenditest. Kohustuslik reserv ja sihtfondides olevad vabad vahendid aitavad tagada töötuskindlustusvahendite piisavuse ja jätkusuutlikkuse. Arvestada tuleb sellega, et II sihtfondi vahenditest võib katta I sihtfondi puudujäägi, vastupidi aga mitte. Sihtkapitali vabade vahenditega sihtfondide puudujääke katta ei saa. Arvestades kõigi töötuskindlustusvahendeid puudutavate tulude ja kuludega vähenevad töötukassa varad 2020. aastal 380,3 miljoni euro võrra (kogutulem). Oodatav netovara väärtus 2020. aasta lõpuks on 457,8 miljonit eurot. 2021. aastal vähenevad töötukassa varad 50,7 miljoni euro võrra ning oodatav netovara väärtus 2021. aasta lõpuks on 407,1 miljonit eurot. 2024. aasta lõpuks on töötukassa netovara 286 miljonit eurot. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Määruse eelnõu on koostatud vastavalt Eesti Töötukassa nõukogu 17.06.2020 otsusele (lisatud eelnõule). Töötukassa nõukogu on kuueliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks sotsiaalministrile ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmele (Rahandusministeeriumi esindaja) järgmiste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide esindajad: 1) Eesti Ametiühingute Keskliit (1 nõukogu liige); 2) Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO (1 nõukogu liige); 3) Eesti Tööandjate Keskliit (2 nõukogu liiget). EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/20-1010 - Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2021–2024 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.08.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/812520d5-125c-46d2-b69f-8ecbe9a4505a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/812520d5-125c-46d2-b69f-8ecbe9a4505a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main