Kiri

RAHVASTIKUPOLIITIKA PÕHIALUSED 2021-2050 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Rahvastikupoliitika põhimõtted .......................................................................................................... 4 2. Sündimus ............................................................................................................................................. 5 3. Tervis ja ühiskonna vananemisega kohanemine ................................................................................. 6 4. Ränne ja lõimumine............................................................................................................................. 8 5. Rahvastikupoliitika rakendamine, seire ja aruandlus ........................................................................ 10 Lisa. Rahvastikuarenguline taust ja prognoos aastani 2050 ................................................................. 11 Rahvastikumuutuse prognoos aastani 2050 ......................................................................................... 11 Sissejuhatus Eestis on leidnud aset olulised demograafilised muutused, mille jätkumine tooks kaasa rahvaarvu, esmajoones tööealise elanikkonna järjepideva kahanemise. Kui praegused demograafilised suundumused peaksid kinnistuma ja võimenduma mitme põlvkonna jooksul ning kui ühiskond ei aktsepteeri suuremahulist sisserännet, on Eestil oht sattuda demograafilisse kahanemisspiraali, mille peatamine ja tagasipööramine on keeruline. Sellist arenguvarianti on põhjust nimetada rahvastikukriisiks. Rahvastikupoliitika põhialuste dokumendis määratletakse Eesti rahvastikupoliitika üldine eesmärk ja põhimõtted ning sõnastatakse alaeesmärgid ja tegevussuunad peamistes rahvastiku arenguga seotud valdkondades kuni 2050. aastani. Eesti rahvastikupoliitika tugineb põhiseadusele, mille järgi loodi riik eesmärgiga tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti rahvastikupoliitika eesmärk on rahvastiku kestlikkuse ja sidususe kindlustamine, et hoolitseda rahvusriigi püsimise ja arengu eest. Rahvastikupoliitika eesmärk on saavutatav rahvastikutaastet tagava sündimuse, juhitud sisserände, väikese väljarände, tagasirände, sisse- ja tagasirändajate eduka kohanemise ja lõimumise ning samuti rahva tervise paranemise abil. Eesmärgini jõudmist toetab Eesti inimeste elukvaliteedi ja majanduse jätkuv areng. Eesti rahvastikupoliitika eesmärki ja selle saavutamise viise konkretiseerivad käesoleva dokumendi järgmistes jaotistes sõnastatud alaeesmärgid ja tegevussuunad. Rahvastikupoliitika suundadest tuleb kõige olulisemaks pidada peredele kindlustunde loomist, et sünniksid lapsed ning neil oleks võimalik üles kasvada ja oma andeid arendada turvalises ja toetavas keskkonnas. Rahvastiku arengu inertsi tõttu ei ole realistlik oodata rahvaarvu kasvu paaril lähemal aastakümnel loomuliku iibe kaudu, kuid poliitikameetmete abil on võimalik negatiivset loomulikku iivet leevendada ja luua eeldused rahvaarvu stabiliseerumiseks või mõõdukaks suurenemiseks tulevikus. 1. Rahvastikupoliitika põhimõtted Järjepidevus ja ajakohastamine Rahvastikuprotsessidele on omane aeglane, põlvkondade vaheldumisega mõõdetav samm. Rahvastikupoliitika jaoks tähendab see vajadust seada eesmärke ja rakendada nende saavutamiseks vahendeid pikema, valimistsükli kestust mitmekordselt ületava aja vältel. Eesmärkide püsivus ei tähenda ühesugust poliitikat, vaid eeldab rakendatavate meetmete järjepidevuse kõrval ka meetmete pidevat ajakohastamist ja täiustamist. Erakondadeülesus Rahvastikupoliitika järjepidevus eeldab erakondadeülest eesmärgipüstitust ning poliitilist kokkulepet panustatavate ressursside ulatuse kohta. See ei tähenda debati vaigistamist, vaid suunitlust parimate teaduspõhiste rahvastikupoliitiliste lahenduste leidmisele ning tehtud otsuste järjekindlat elluviimist. Olulisematele rahvastikupoliitilistele otsustele tuleb tagada pikaajaline autoriteet ja sõltumatus poliitilisest konjunktuurist. Valikuvabadus, võrdõiguslikkus ja võimestamine Rahvastikupoliitika tugineb inimeste võrdõiguslikkusele ja perekonna puutumatusele ning selliste valikute toetamisele, mis aitavad kaasa püstitatud rahvastikupoliitiliste sihtide saavutamisele. Riigi kujundatavas rahvastikupoliitikas tunnustatakse üksikisiku õigust valida peresuhe, laste arv ja nende sünniaeg ilma riigipoolse surveta. Lõimitus erinevate valdkondlike poliitikatega Otseselt rahvastikuprotsessidele suunatud poliitika kõrval avaldab rahvastikutaastele mõju laiem ja mitmekesisem tegurite kogum. See hõlmab haridust, tööturgu, eluaset, pensionisüsteemi ja muid valdkondi, samuti ühiskonnas valitsevaid väärtusi. Rahvastikupoliitika kujundamisel võetakse arvesse valdkondade koostoimet ja püüeldakse selle poole, et võimalikult paljud valdkondlikud poliitikad toetaksid rahvastikupoliitika eesmärkide saavutamist. Kokkuhoidmine Eesti keele, kultuuri ja rahvuse püsimise ning tuleviku jõukuse aluseks on ühiskonna solidaarsus. Rahvastikupoliitika tarbeks eraldatud vahendeid käsitatakse sotsiaalse investeeringuna. Ühiskonnas püüeldakse tasakaalu poole nõnda, et laste kasvatamisega seotud kulude katmine ei jääks üksnes nende vanemate kanda ning toimetulekupiirangutest tulenevad kulud üksnes lähedaste kanda. Elukaarepõhisus Rahvastikupoliitika lähtub arusaamast, et inimese elu, sünnist surmani, moodustab seostatud terviku, kus varasematel etappidel saadud mõjustused ja tehtud valikud vormivad võimalusi hilisematel etappidel. Sellest tulenevalt on ennetus ja varane sekkumine üldjuhul tõhusam kui tagajärgede leevendamine. Elukaarepõhine vaade väärtustab iga eluetappi ning aitab hoiduda põlvkondade üksteisele vastandamisest. Teaduspõhisus Rahvastikuprotsesside ja neid kujundavate tegurite vahelised seosed on keerukad ning poliitikameetmete mõju võib ajas, ühiskondades ja rahvastikurühmades tugevalt varieeruda. Seetõttu on rahvastikupoliitika teaduspõhine ning toetub alus- ja rakendusuuringutele. Suuri muudatusi ei võeta rahvastikupoliitikas ette ilma põhjaliku analüüsita. 2. Sündimus Eesti rahvastikupoliitika täiustamise põhisuund aluste kehtivusperioodil seisneb sündimuse kasvu eelduste loomises, aidates kavakindlalt järele süsteemi nõrgemaid osi ja lisades tervikusse puuduvaid elemente. Eesmärk on vähendada soovitud ja tegeliku laste arvu vahet ning jõuda olukorrani, kus laste põlvkonnad ei ole väiksemad kui nende vanemate põlvkonnad ehk sündimus on rahvastikutaasteks vajalikul tasemel. Laste sünni kõrval tähtsustakse laste kasvatamist ja arengut soodustavat keskkonda. Laste olemasolu ei tohi halvendada perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada majanduslikke raskusi. Nii suurendatakse lapsevanemate kindlustunnet ja toetatakse seda, et perede soovid laste arvu osas võiksid täielikumalt teostuda. Soovitud ja tegeliku laste arvu vahelist erinevust põhjustavate tegurite kogum on mitmekesine ning lõhe vähendamisele suunatud meetmete valik peab sellele vastama. Poliitikameetmete kavandamisel arvestatakse perede vajaduste ja eelistuste mitmekesisust ning muutumist laste kasvatamise perioodi jooksul, samuti kooskõla laste huvidega. Eraldi tähelepanu pööratakse rahvastikurühmadele, kellel soovitud ja tegeliku laste arvu lahknevus on keskmisest suurem või kes on sattunud laste kasvatamisel raskustesse. Samuti väärtustatakse ja toetatakse lasterikkaid peresid. Tegevussuunad Perede heaolu tagamine Heaolu toetamine aitab peredel tagada lastele parema kasvukeskkonna, sealhulgas kanda laste sünni ja kasvatamisega seotud kulusid. Regulaarselt analüüsitakse lastega perede heaolu ja turvatunnet toetavate meetmete mõju ning edasise täiustamise võimalusi. Perede heaolu edendamisel püüeldakse tasakaalu poole kõigile lastega peredele suunatud universaalsete meetmete ning täiendavat abi vajavate perede (vähekindlustatud pered, puudega last kasvatavad pered, üksikvanemaga pered) toetamise vahel. Universaalsete toetuste ja teenustega kaetakse osa lastega seotud kuludest solidaarselt, et vähendada laste arvust tulenevat leibkondade elatustaseme erinevust. Vajaduspõhiste meetmete arendamisel on sihiks lastega perede vaesuse senisest tõhusam leevendamine, pöörates erilist tähelepanu absoluutses vaesuses perede lastele. Tagatakse peretoetuste reaalväärtuse regulaarne ajakohastamine elukalliduse muutumisel ning välditakse vajaduspõhiste toetuste negatiivset mõju töötamise stiimulitele, halduskoormuse liigset suurendamist, toetussüsteemi killustamist ja toetuste sildistavat iseloomu. Töö- ja pereelu tasakaal Töö- ja pereelu tasakaalu toetamine ühiskonnas aitab vanematel töötamist ja laste eest hoolitsemist ühitada ning vähendada olukordi, kus ollakse sundvaliku ees ühe või teise kasuks. Oluline on vanemapuhkuste ja -hüvitiste paindlikkus, et vanemad saaksid teha oma eelistustele vastavaid otsuseid. Valikuvõimaluste mitmekesistamisel arvestatakse nii vanematega, kes soovivad tööle naasta kohe pärast tasustatud vanemapuhkuse lõppu, kui ka nendega, kes tahaksid olla lapsega või lastega kodus pikemalt või töötada osakoormusega. Arendatakse teenuseid, sealhulgas tööturu- ja lastehoiuteenuseid, et vanemate tööellu naasmine sujuks suuremate tõrgeteta. Samuti täiendatakse meetmeid inimestele, kelle töövõimalused on erivajadusega lapse või vanema hooldamise tõttu piiratud. Töö- ja pereelu tasakaalu huvides soodustatakse paindlike töövormide kasutuselevõttu ning edendatakse peresõbralikku töökorraldust ja organisatsioonikultuuri. Pensionide arvestamiselt hinnatakse väärilisemalt laste kasvatamisele pühendatud aega. Mõlema vanema osalemine laste kasvatamises Aktiivne pereelus osalemine loob tugevama lapse ja vanema vahelise sideme ning parandab peresuhteid, seetõttu edendatakse poliitikameetmete toel mõlema vanema aktiivset panust lapse kasvatamisse. Leevendatakse asjaolusid, mis takistavad isade suuremat osalemist laste kasvatamisel, sealhulgas ühiskondlikke hoiakuid. Isade aktiivsemat pereellu panustamist soodustatakse muu hulgas soolise palgalõhe vähendamisele suunatud tegevustega, mis edu korral võimaldavad jaotada töökoormust mõlema vanema vahel ühtlasemalt ilma pere ainelist heaolu kahjustamata. Samas tuleb peredele võimaldada tegutsemisvabadus juhuks, kui soovitakse, et üks vanem pühenduks laste kasvatamisele rohkem. Arendatakse edasi meetmeid lahus elavate vanemate osaluse suurendamiseks laste kasvatamisel ja ainelisel toetamisel. Noorte iseseisvumine Sündimust toetava poliitika arendamisel pööratakse tähelepanu sellele, et noorte iseseisvumine kulgeks sujuvalt ega lükkuks liiga hilisesse vanusesse. Mida hilisem on esimese lapse sünd, seda väiksem on bioloogilistest piirangutest tulenev ajaline aken järgmiste laste sünniks. Eesmärgiks on eluasemepoliitika abil vältida olukordi, kui sobiva eluaseme kättesaamatus on takistuseks noorte iseseisvumisel ja laste saamisel. Toetatakse õpiraskustega ja erivajadustega lapsi ja noori, et vältida nende haridustee katkemist enne võimetele vastava hariduse omandamist. Täiustatakse tööturupoliitika meetmeid, mis hõlbustavad noorte tööturule sisenemist ja karjääri planeerimist ning vähendavad noorte haavatavust tööelus. 3. Tervis ja ühiskonna vananemisega kohanemine Alates 1990. aastate keskpaigast on keskmine oodatav eluiga Eestis jõudsalt tõusnud. Märgatavalt aeglasem on olnud tervena elatud aastate arvu suurenemine. Seega on Eesti inimeste eluiga kasvanud peamiselt terviseprobleemidega elatud aastate arvelt. Eesti rahvastikupoliitika eesmärk tervise valdkonnas on tervena elatud aastate arvu suurendamine ning tervisepiirangutega elatud aastate arvu vähendamine. Selleks arendatakse meetmeid, mis toetavad võimalikult tervena ja aktiivsena püsimist igas eas. Tervis mõjutab märkimisväärselt inimeste võimet igapäevaelus toime tulla, sotsiaalset ja majanduslikku panust, osalemist ühiskonnaelus ning elukvaliteeti. Igaühel, sõltumata vanusest ja sotsiaalsest taustast, peab olema võimalus teha tervist edendavaid eluvalikuid, kasutada haiguse korral kättesaadavat ja kvaliteetset tervishoiuteenust ning elada tervist toetavas keskkonnas. Samas tähendab see ka inimeste ja kogukondade vastutust oma tervisekäitumise ja elukeskkonna kujundamisel. Meetmete arendamisel pööratakse eraldi tähelepanu neile rahvastikurühmadele, kelle terviseriskid on keskmisest suuremad. Rahvastiku vananemine on ühiskonnale lähikümnenditel tõsiseid väljakutseid esitav protsess. Rahvastikuprognooside kohaselt tõuseb mediaanvanus Eestis kuni 2050. aastateni, kuid seejärel kiire kasv lakkab. Edukas kohanemine vananemisega nõuab mitmekülgseid ettevaatavaid tegevusi nii riigilt kui ka inimestelt endilt, et täisväärtuslik elu ühiskonna, kogukonna ja perekonna liikmena oleks võimalik igas vanuses. Vananemispoliitika eesmärk on toetada aktiivsena ja väärikana vananemist kui inimese elukäigu ja ühiskonna arengu loomulikku osa. Vananemispoliitika lähtekohaks on arusaam, mille kohaselt aktiivsust ja heaolu vanemas eas vormivad ühelt poolt eelmiste eluetappide mõju ning teisalt vananemisega kaasnevad muutused ja keskkond. Tegevussuunad Tervisliku eluviisi edendamine Tervisliku eluviisi edendamisel keskendutakse tasakaalustamata toitumise vähendamisele ja kehalise aktiivsuse suurendamisele. Tasakaalustamata toitumine ja vähene kehaline aktiivsus on olulised riskitegurid paljude krooniliste haiguste tekkel. Toitumisharjumuste parandamiseks ja kehalise aktiivsuse suurendamiseks tegeldakse terviseteadlikkuse tõstmise, tervist toetavate ühiskondlike normide ja väärtushinnangute kujundamise ning tervislikke valikuid soodustava keskkonna arendamisega. Parandatakse tervisliku toidu kättesaadavust ning arendatakse jalgsikäimise ja jalgrattasõidu võimalusi. Erilist tähelepanu pööratakse laste ja noorte tervisekäitumise parandamisele, sest lapse- ja noorukieas pannakse alus terviseteadlikkusele kogu eluks. Tervise säilitamisele suunatud meetmete arendamisel peetakse silmas vajadust vähendada krooniliste haiguste, tegevuspiirangute ja vaimse tervise probleemide levimust vanemaealiste hulgas, mis on oluline risk tööealise elanikkonna vähenemisele hoolduskoormuse kasvu tõttu. Riskikäitumise vähendamine Ehkki vigastuste ja vigastussurmade koguarv on Eestis järjekindlalt vähenenud, on see endiselt kõrgem kui Lääne-Euroopas. Seetõttu on riskikäitumisest põhjustatud tervisekao ja enneaegse suremuse vähendamine tervisepoliitika vaieldamatu prioriteet. Riskikäitumise vähendamiseks edendatakse vastutustundlikku liiklus- ja seksuaalkäitumist, parandatakse liiklus-, töö- ja tuleohutust ning panustatakse üldise ujumisoskuse saavutamisse. Rakendatakse lisameetmeid alkoholi, narkootikumide ja tubaka atraktiivsuse ning kättesaadavuse piiramiseks. Laiendatakse erinevate sõltuvuste (alkoholism, narkomaania, hasartmängusõltuvus) all kannatajate nõustamis-, ravi- ja rehabilitatsioonivõimalusi, samuti arendatakse sõltlaste lähedastele mõeldud tugiteenuseid ning kahjude vähendamise teenuseid. Riskikäitumise vähendamisele suunatud meetmete puhul pööratakse erilist tähelepanu lastele ja noortele. Tervishoiusüsteemi arendamine Tervishoiusüsteemi arendamisel püüeldakse teenuste parema kvaliteedi, kättesaadavuse ja patsiendikesksuse poole, võttes arvesse, et eakate osatähtsuse tõus elanikkonnas ja sellega kaasnev krooniliste haiguste kasv suurendab vajadust meditsiiniteenuste järele ning uudse, kuid kalli meditsiinitehnoloogia rakendamine tingib teenuste kulukuse. Teenuste kättesaadavuse parandamiseks ja ravijärjekordade lühendamiseks tagatakse tervishoiu kestlik rahastamine ja leitakse viise, kuidas vähendada ravikindlustuseta isikute arvu. Akuutravi arendamise kõrval pööratakse kõrgendatud tähelepanu ennetusele (sõeluuringud, vaktsineerimine), järel- ja hooldusravile ning arstiabi esmatasandi tugevdamisele. Täiustatakse meetmeid vaimse tervise probleemide ennetamiseks, raviks ja rehabilitatsiooniks. Süsteemi arendamisel jälgitakse, et patsientide omaosaluse määr ei kujuneks takistuseks tervishoiuteenuste, sealhulgas hambaravi, ja hooldusteenuste kasutamisel ning ravimite eest tasumisel. Töötatakse välja lahendused tervise ja sotsiaalhoolekande valdkondadevaheliseks infovahetuseks ning inimesekeskseks teenuste integreerimiseks. Eakate aktiivsus Vananemisega kohanemiseks edendatakse aktiivsuse säilitamist kõrge eani. Võimetekohane ja mõtestatud aktiivsus palgatöö, ettevõtluse või muus vormis aitab alal hoida sotsiaalseid sidemeid, füüsilist ja vaimset tervist ning käia kaasas ühiskonna muutumisega. Vanemaealiste tööhõive toetamiseks tegeldakse töökohtade ja -vormide ning töökeskkonna kohandamisega, et tööd oleks võimalik jätkata ka kahaneva töövõime korral. Soositakse vanemaealiste tööturul osalemist ja toetatakse nende tegevusalade arendamist, kus töötamine on vanemaealistele sobiv. Vähendamaks enneaegset tööst loobumist, tagatakse täienduskoolituse ja ümberõppe kättesaadavus ning panustatakse ka tööelust kõrvale jäänud vanemaealiste üldoskuste, sealhulgas digioskused, arendamisse. Samuti toetatakse senisest suuremal määral vanemaealiste võimete rakendamist kogukondlikus ja vabatahtlikus tegevuses, mille eelduseks on avaliku ruumi, ka inforuumi, ligipääsetavus puudega ja vähenenud võimega inimestele. Senisest rohkem väärtustatakse põlvkondadevahelist koostööd ja vanavanemate rolli, rakendatakse meetmeid põhjendamatute vanuseliste stereotüüpide leviku ja vanuselise diskrimineerimise vähendamiseks. Eakate toimetulek Pensionisüsteemi adekvaatsuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks rakendatakse riiklikus pensionikindlustuses demograafilisi kohandumismehhanisme ning otsitakse viise pensionisüsteemi täiustamiseks. Nende meetmete abil hoitakse riikliku pensioni teoreetiline asendusmäär praeguse taseme läheduses. Parema ainelise toimetuleku saavutamiseks vanemas eas teadvustatakse vanaduspõlveks valmistumise ja erinevates vormides säästmise vajadust. Kuna väiksema sissetulekuga inimesed ei suuda märkimisväärseid sääste koguda, otsitakse lisavõimalusi vaesusriskis olevate vanemaealiste toetamiseks. Vanemaealiste toimetuleku parandamiseks vähendatakse enneaegset töötamise lõpetamist, nii et tegelik töötamise lõpetamise vanus suureneks sünkroonselt pensioniea tõusuga. Seoses rahvastiku vananemisega on akuutsemaks muutunud eakate hooldus. Hooldusvajaduse katmata osa vähendamiseks panustatakse senisest märgatavalt rohkem hooldussüsteemi arendamisse, teenuste piirkondlikku kättesaadavusse ning omastehooldajate toetamisse, mis on Eestis enamiku arenenud riikidega võrreldes praegu tagasihoidlik. Hooldusvajaduse kasvu pidurdamiseks kavandatatakse tervisepoliitika meetmeid, mis aitavad ennetada terviseprobleemide muutumist püsivateks ja tõsisteks tegevuspiiranguteks. 4. Ränne ja lõimumine Eesti kuulub rändest tugevasti mõjutatud riikide hulka. Euroopa Liidus paistab Eesti silma sisserände tulemusena kujunenud välispäritolu rahvastiku kõrge osatähtsusega, olles selle poolest liikmesriikide hulgas teisel kohal. Eesti rahvastikupoliitika rände ja lõimumise valdkonnas peab kaasa aitama eesti rahvuse, keele ja kultuuri ning Eesti majanduse arengule. Eesti rändepoliitika eesmärk on rände juhtimine nii, et eestlaste osatähtsus pereloomeealises rahvastikus ei lange. Selle saavutamiseks vähendatakse majanduslikest põhjustest tingitud väljarännet, soodustatakse tagasirännet ja toetatakse tagasirännanute kohanemist Eestis. Sisserändes eelistatakse kõrgelt kvalifitseeritud oskustöötajaid ja varasemast rohkem panustatakse välispäritolu rahvastiku lõimimisse. Tegevussuunad Väljarände vähendamine Väljarände vähendamiseks viiakse erinevate poliitikate toel Eesti palgataset ja heaolu lähemale rände peamiste sihtmaade omale ning vähendatakse rahvastikurühmade ja maakondade vahelist majanduslikku ebavõrdsust Eestis. Majandus-, maksu- ja regionaalpoliitika abil toetatakse ettevõtluse arengut, tootlikkuse suurenemist, madalapalgalise töö osatähtsuse kahanemist ja nüüdisaegsete töökohtade teket kõikides Eesti maakondades. Pööratakse rohkem tähelepanu töötingimuste, -korralduse ja -keskkonna parandamisele, millega kaasneb töötajate rahulolu suurenemine. Väliskogukondadega sideme hoidmine ja tagasirände soodustamine Välismaal kujunenud eesti kogukondade tihedamaks Eestiga sidumiseks ja tagasirände soodustamiseks arendatakse eestikeelne ja Eestiga seoseid toetav teabe- ja suhtlusväli senisest mitmekesisemaks ning sisustatakse see rohkemate praktiliste tegevustega. Keskse tähtsusega on välismaal tegutsevate eesti koolide toetamine, õpilasvahetuse ja suvelaagrite korraldamine ning õppevahendite arendamine väljaspool Eestit kasvavate eesti laste emakeeleoskuse säilitamiseks ja eesti kultuurist osasaamiseks. Kõige rohkem soodustavad tagasirännet Eesti elatustaseme tõstmisele suunatud tegevused. Otsestest tegevustest on oluline tagasipöördujate aitamine, vajadusel ka individuaalne abi töö- ja elukoha leidmisel ning Eesti eluga kohanemisel. Tagasituleku hõlbustamiseks töötatakse välja lahendused lastega peredele, arvestatakse laste varasemat õpikogemust, tagatakse nende abistamine Eesti õppekorraldusega harjumisel, keeletugi koolis, noorsootöösse kaasamine ja muu toimetulekuks vajalik. Luuakse ja tehakse tagasipöördujatele kättesaadavaks piisavad ning ajakohased teabematerjalid. Kõrgelt kvalifitseeritud ja lõimumisvalmis sisserändajate eelistamine Sisserände reguleerimisel arvestatakse tööturu lühi- ja pikaajalist arengut, Eesti suutlikkust sisserännanuid lõimida, sisserändajate lõimumisvõimekust ning julgeolekukaalutlusi. Eesti ei eesmärgista asendusrännet, mis eeldaks rahvastikumuutusest johtuva töötajate arvu vähenemise kompenseerimist samas mahus välistööjõu värbamise abil. Rändepoliitika võimaldab kõrgelt kvalifitseeritud töötajate sisserännet ühiskonna vajadustele vastaval määral. Kokkulepitud tasemest (nt pooleteisekordsest riigi keskmisest) madalama palgaga töötajatele kehtestatakse täiendavaid kriteeriume, näiteks lõimumisvõimekuse ja -valmiduse kohta. See aitab tugevdada eesti keele positsiooni ühiskonnas. Arvestades noorte kõrgharidusega sisserändajate keskmisest suuremat lõimumisvõimekust, panustatakse Eestile vajaliku kvalifitseeritud välistööjõu värbamisel senisest rohkem Eestis hariduse omandanutele, täiustades selleks välisõppurite eesti keeles õppimist ja teisi lõimumist toetavaid tugiteenuseid. Arendatakse edasi Eesti kui uuendusliku ja kõrgesti kvalifitseeritud oskustöötajatele atraktiivse riigi mainet. Jätkatakse illegaalse sisserände tõkestamise meetmete rakendamist. Ühiskonna sidususe suurendamine Ühiskonna sidususe tagamiseks aidatakse senisest rohkem kaasa sisserännanute ja nende Eestis sündinud järeltulijate lõimimisele, kaasates sellesse tegevusse rohkem osapooli – ettevõtjad, haridus- ja sotsiaalasutused ning kohalikud omavalitsused. Keelepõhiste paralleelühiskondade kaotamiseks reformitakse eesti ja vene õppekeele alusel segregeeritud haridussüsteem ühtseks Eesti kooliks, mis arvestab õpilaste keelelist ja kultuurilist mitmekesisust, kuna haridusvaldkonna segregatsioon kandub edasi ka tööturu- ja elukohapõhiseks. Viimastel aastatel kasvanud sisseränne esmajoones slaavi riikidest ähvardab segregatsiooniprobleemi suurendada. Selle ärahoidmiseks on vaja parandada koolide valmisolekut tööks erineva taustaga sisserändajate lastega. Täiskasvanud sisserändajate paremaks lõimimiseks on vaja täiustada keeleõppe- ja kohanemisprogramme ning parandada nende kättesaadavust. Seatakse eesmärgiks, et enamik sisserändajatest osaleb programmides ja omandab selle kaudu eesti keele vähemalt suhtluseks vajalikul tasemel. Tihendatakse koostööd välisõppureid vastuvõtvate õppeasutuste, välistöötajaid värbavate tööandjate, kohalike omavalitsuste ning lõimumisprogramme koordineerivate ja korraldavate asutuste vahel. Kodakondsuspoliitika abil toetatakse teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta püsielanike laste Eesti kodanikeks saamist ja nende Eesti-identiteedi tugevnemist. 5. Rahvastikupoliitika rakendamine, seire ja aruandlus Vabariigi Valitsus korraldab ja koordineerib rahvastikupoliitika elluviimist ja seiret. Vajalike tegevuskavade koostamine, seire ja mõjuanalüüside tegemise korraldamine ning tegevuste igapäevane koordineerimine on Vabariigi Valitsuse koosseisus rahvastikuministri ülesanne. Kui rahvastikuministri positsiooni valitsuskabinetis ei ole, siis luuakse nimetatud ülesannete täitmiseks peaministri rahvastikubüroo. Arvestades rahvastikupoliitika iseloomu, kaasatakse selle rakendamisse ja seiresse laialdaselt akadeemilist kompetentsi. Rahvastikupoliitika teaduspõhisuse tagamiseks käivitatakse rahvastikupoliitika arendamist ja teostamist toetav alus- ja rakendusuuringute programm. Rahvastikupoliitika arendamiseks ja tulemuste seireks tuleb täiendada Eesti rahvastikustatistika arvepidamist ning osaleda aktiivsemalt rahvusvahelistes rahvastiku-uuringutes. Rahvastikupoliitika rakendamise aruandlus toimub Riigikogus iga kahe aasta järel olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluna. Lisa. Rahvastikuarenguline taust ja prognoos aastani 2050 Rahvastikumuutuse prognoos aastani 2050 Kultuuriministeerium Riigikogu fraktsioonid .08.2020 nr 2-7/20-140/7 Rahvastikupoliitika põhialustest Austatud kultuuriminister ja fraktsiooni esimees Tuletame meelde, et Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon ootab rahvastikupoliitika põhialuste kohta tehtavaid muudatusettepanekuid 17. septembriks. Aga rõhutame, et hindame, kui muudatusettepanekud laekuksid enne seda tärminit. Põhialuste praegune tööversioon on lisatud manusena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Valge Esimees Lisa: 11 lehel Mark Gortfelder 631 6926 [email protected]