Kiri

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on avaldatud teade. Eelnõu toimik: HTM/20-0893 - „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ Pealkiri: Täiendatud dokument_„Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ Teade: Dokumenti on täiendatud Teade avaldati 16.07.2020 11:07 Asutus: Haridus- ja Teadusministeerium Kontaktisik: Kadi Mölder Link eelnõu toimikule https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/56b2258a-b6ce-4d91-9817-54acc42c6cd0 Link teavitamise etapile https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/56b2258a-b6ce-4d91-9817-54acc42c6cd0?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Lisa 13 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele” haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss“ elluviimiseks““ lisa 1 „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala ................................................................................................................... 3 2. Mõisted ................................................................................................................................ 3 3. Toetatavate tegevuste osalised ............................................................................................. 5 4. Toetuse andmise eesmärk .................................................................................................... 6 5. Toetatavad tegevused, nende tulemused ning toetuse valikukriteeriumid ja valiku kord ... 7 6. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad .............................................................................. 21 7. Sihtgrupp............................................................................................................................ 23 8. Partneritele toetuse andmise tingimused ........................................................................... 23 9. Nõukoda ............................................................................................................................. 23 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood ..................................................................................... 24 11. Tegevuste eelarve .............................................................................................................. 24 12. Kulude abikõlblikkus ......................................................................................................... 29 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord ............................................................................... 31 14. Elluviija ja partneri kohustused ......................................................................................... 31 15. Tegevuste elluviimise aruandlus ........................................................................................ 32 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ....................................................... 32 17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele ................................................................... 33 18. Dokumentide säilitamine ................................................................................................... 33 19. Vaiete lahendamine……………………………………………………………………….34 2 (34) 1. Reguleerimisala 1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. 1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi OP) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3. „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks. 1.3. Kui käesoleva käskkirja punktis 5 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 1.4. Kui käesoleva käskkirja punktis 5 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 1.5. Tegevuse raames teadus- ja arendusasutusele antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusasutuse projekt on seotud mittemajandustegevusega. 1.6. Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust partneritele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 1.7. Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja lisaks käesoleva käskkirja punktis 1.6. nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 2. Mõisted 2.1. ERA õppetoolid (ERA Chair) on Horisont 2020 programmist rahastatavad grandid, mille toel saab teadus- ja arendusasutusse tööle tuua rahvusvaheliselt väga kõrgel tasemel teadlase, kes suudab asutuse taset oma valdkonnas oluliselt tõsta. 2.2. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) on Euroopa Komisjoni algatusel loodud asutus, mis tegeleb maailmatasemel innovatsioonitegevuse edendamisega, koondades tipptasemel kõrgharidusasutused, uurimiskeskused ja ettevõtjad Teadmis- ja Innovatsioonikogukondadesse (KIC). 2.3. Euroopa Teadusnõukogu ehk ERC (European Research Council) toetab eesliiniteadust ning uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid uutes teadusvaldkondades. Euroopa Teadusnõukogu missiooniks on toetada tipptasemel teadust Euroopas. Selle eesmärgi täitmiseks annab Teadusnõukogu välja viit tüüpi grante, mis on avatud kõigi 3 (34)  teadusvaldkondade teadlastele ning mille ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase. 2.4. Euroopa teadusruumi algatused (European Research Area ehk ERA) on Euroopa Liidu liikmesriikide teaduskoostöö ühisalgatused, mis on ellu kutsutud selleks, et parandada teadustegevuse ja programmide kooskõla ning suunatust ühiste eesmärkide lahendamisele. Euroopa teadusruumi eesmärk on võimaldada teadlastel, teadusasutustel ja äriühingutel vabamalt liikuda, omavahel konkureerida ja teha koostööd piiriüleselt, et tugevdada EL-i liikmesriikide teadussüsteeme, suurendada nende konkurentsivõimet ja võimaldada neil teha tõhusamat koostööd peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks. 2.5. Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 21. novembril 2013 kui ka Euroopa Liidu Nõukogus 3. detsembril 2013 ja mis kestab aastatel 2014-2020. „Horisont 2020” aitab ehitada silla teaduse ja turu vahele, tugevdades samas veelgi tipptasemel teaduse tegemist, et luua suurepäraseid võimalusi uute teadmiste ja tehnoloogiliste läbimurrete baasil kõrgetasemeliste innovaatiliste teenuste ja toodete pakkumiseks. Programm pakub häid võimalusi avaliku ja erasektori rahastamisallikate ühendamiseks eesmärgiga toetada Euroopa innovaatilisi ettevõtjaid. Tegemist on peamise Innovaatilise Liidu rakendusinstrumendiga. 2.6. Horisont 2020 grandihoidja on Eesti teadus- ja arendusasutus, sh ettevõte, kes on edukalt osalenud Horisont 2020 programmis, viib ellu Horiont 2020 projekti ja keda toetatakse tegevuse 5.4. kaudu, et toetada Eesti teadusasutuste ja ettevõtete rahvusvahelisi koostöövõimalusi, sh läbi sünergia Horisont 2020 meetmetega. 2.7. Innovaatiline Liit on üks seitsmest Euroopa 2020 strateegia juhtinitsiatiividest, mille eesmärk on tagada Euroopa ülemaailmne konkurentsivõime ja mille rakendamist toetab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“. Innovaatilise liidu eesmärk on parandada Euroopa innovatsioonivõimet ning see on strateegia „Euroopa 2020” oluline osa. Juhtalgatus toetab innovatsiooni, suurendades investeeringuid teadusesse ja innovatsiooni, kaasates sidusrühmi ja lõimides innovatsiooni Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi tegevuskavadesse. 2.8. Järeldoktor peab vastama teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 51 definitsioonile, mille kohaselt on järeldoktor teadlane, kellel on doktorikraadi kaitsmisest või välisriigi samaväärse kvalifikatsiooni omandamisest möödunud mitte rohkem kui viis aastat, välja arvatud lapsehoolduspuhkusel ning kaitseväeteenistuses viibimise aeg, ning kes viib kas uurija-professori, juhtivteaduri, vanemteaduri, professori või dotsendi juhendamisel läbi alus- ja rakendusuuringuid või arendustegevust, täidab iseseisvalt uurimis- või arendustegevuse uurimisteemat või projekti või vastutab selle oluliste lõikude täitmise eest. Järeldoktor võib juhendada doktorante. 2.9. Nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on määratletud TAI strateegia ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014–2020. 2.10. Osaluskava on Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise strateegilise raamistikualusel iga-aastaselt (koos eelarve planeerimisprotsessiga) koostatav ülevaade ühisalgatustest, milles Eesti osaleb. Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise strateegilise raamistik on kinnitatud 5. veebruaril 2015. a Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 61 TAI strateegia rakendusplaani lisana. 4 (34) 2.11. Stažeerimine on ajaliselt piiratud ja kindla eesmärgiga lähetus partnerite töötajatele oskuste ja kogemuste omandamiseks, et toetada teadusprojektide edukat läbiviimist või teadustegevuste administreerimist. 2.12. Taotlus on elluviijale esitatav vormikohane avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks. 2.13. Teadus- ja arendusasutused on teadus- ja arendusasutused teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes. 2.14. Teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine. Teadus- ja arendustegevus hõlmab alus- ja rakendusuuringuid ning katse- ja arendustöid (tootearendus), mis võivad omavahel osaliselt kattuda. 2.15. Õppevisiit on lühiajaline TA valdkonnas välisriigis tegutseva organisatsiooni külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest. 3. Toetatavate tegevuste osalised 3.1. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi elluviija). 3.2. Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3.3. Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 3.4. Toetatavates tegevustes kaasab elluviija partnerid (edaspidi partnerid) tegevuste elluviimisesse ja sõlmib nendega partnerlus- ja/või toetuslepingu, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ning kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning määratakse tegevused, millesse partner kaasatakse. Partneriteks on korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused ja kõrgkoolid, kes omavad vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrusele nr 62 „Kõrgharidusstandard“ vähemalt ühes õppekavagrupis tähtajatut kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust. Teadus- ja arendusasutused, kes ei ole läbinud evalveerimist, avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused ja Eesti äriregistrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud (edaspidi ettevõtted) osalevad partneritena tegevustes 5.1 ja 5.4, kui nende taotlus otsustatakse rahastada Mobilitas Pluss järeldoktori-, tagasipöörduva teadlase toetuse või ERA-NET taotlusvoorus. Samuti võivad nad partneriteks saada, kui neil on käiamasolevaid ERA õppetoolide projekte või nad saavad EIT projekti partneriks. 3.5. Partnerite nimekiri võib aja jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning muudatus kinnitatakse rakendusasutuse poolt. Mobilitas Pluss rahastatavasse taotlusvooru taotluse esitamist loetakse partneriks saamise avalduseks. 5 (34)  Partner Partneriks olemise periood 3.5.1. Eesti Kunstiakadeemia 1.01.2015-31.12.2022 3.5.2. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1.01.2015-31.12.2022 3.5.3. Eesti Maaülikool 1.01.2015-31.12.2022 3.5.4. Tallinna Ülikool 1.01.2015-31.12.2022 3.5.5. Tallinna Tehnikaülikool 1.01.2015-31.12.2022 3.5.6. Tartu Ülikool 1.01.2015-31.12.2022 3.5.7. Eesti Biokeskus 1.01.2015-31.12.2017 3.5.8. Eesti Keele Instituut 1.01.2015-31.12.2022 3.5.9. Eesti Kirjandusmuuseum 1.01.2015-31.12.2022 3.5.10. Eesti Rahva Muuseum 1.01.2015-31.12.2022 3.5.11. Estonian Business School 1.01.2015-31.12.2022 3.5.12. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 1.01.2015-31.12.2022 3.5.13. Tartu Observatoorium 1.01.2015-31.12.2017 3.5.14. Tervise Arengu Instituut 1.01.2015-31.12.2022 3.5.15. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 1.01.2015-31.12.2022 3.5.16. Cybernetica AS 1.01.2015-31.12.2022 3.5.17. Protobios OÜ 1.01.2015-31.12.2022 3.5.18. Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS 1.01.2015-31.12.2022 3.5.19. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS 1.01.2015-31.12.2022 3.6.20. Tervisliku Piima Biotehnoloogiate 1.01.2015-31.12.2022 Arenduskeskus OÜ 3.5.21. Eesti Infotehnoloogia Kolledž 1.01.2015-31.07.2017 3.5.22. Eesti Lennuakadeemia 1.01.2015-31.12.2022 3.5.23. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 1.01.2015-31.12.2022 3.5.24. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 1.01.2015-31.12.2022 3.5.25. Sisekaitseakadeemia 1.01.2015-31.12.2022 3.5.26. Tallinna Tehnikakõrgkool 1.01.2015-31.12.2022 3.5.27. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 1.01.2015-31.12.2022 3.5.28. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1.01.2015-31.12.2022 3.5.29. Tartu Kõrgem Kunstikool 1.01.2015-31.12.2022 3.5.30. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 1.01.2015-31.12.2022 3.5.31. EELK Usuteaduse Instituut 1.01.2015-31.12.2022 3.5.32. Euroakadeemia 1.01.2015-31.12.2022 3.5.33. Cleantech ForEst MTÜ 1.01.2018-31.12.2022 3.5.34. Laiers Grupp OÜ 1.05.2018-31.12.2022 3.5.35. Triumf Research OÜ 1.11.2018-31.12.2022 3.5.36. Dermtest OÜ 1.01.2020-31.12.2022 4. Toetuse andmise eesmärk 4.1. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav” saavutamiseks. 6 (34) 4.2. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega, kus asjakohane. 4.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi “Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. Eesrindlikel Eesti ettevõtetel ning TA asutustel on rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades” saavutamiseks. 4.4. Toetuse andmise eesmärgiks on: 4.4.1. tõsta Eesti teaduse, ettevõtluse ja kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust ja atraktiivust õpi- ja teadustegevuse sihtriigina (tegevused 5.5, 5.6); 4.4.2. tugevdada Eesti teadlaste, teadust tegevate asutuste ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet (tegevused 5.1, 5.2, 5.3, 5.4, 5.7); 4.4.3. toetada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja –võrgustike koostöövõimalusi Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele, sh läbi sünergia Horisont 2020 meetmetega (tegevused 5.4, 5.5, 5.6, 5.7); 4.4.4. avardada riigi, teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide, ettevõtete, üliõpilaste ja akadeemilise personali rahvusvahelise koostöö ja enesetäiendamise võimalusi läbi sektoritevahelise ja rahvusvahelise mobiilsuse ning koostöövõimaluste parandamise (tegevused 5.1, 5.3, 5.4, 5.7). 5. Toetatavad tegevused, nende tulemused ning toetuse valikukriteeriumid ja valiku kord 5.1. Toetused Eestis teadustöö tegemiseks 5.1.1. Toetatavad tegevused Toetatakse teadlaste Eestisse tööle tulemist, sealjuures eristatakse toetusi järeldoktoritele ning toetusi Eestisse tagasipöördumiseks. Tegevuse rahastamine toimub ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2 (välja arvatud elluviija kulud), et lihtsustada väljamaksete tegemise protsessi ühtlustades struktuurivahenditest toetatavate tegevuste toetusskeeme sarnaste riigieelarvest rahastatavate tegevustega ning muuta toetusskeem atraktiivseks samalaadsete teiste rahvusvaheliste toetustega ja motiveerida teadlasi valima oma teadustöö tegemise kohaks Eestit. Elluviija tegevused on muuhulgas taotlusvoorude läbiviimine, partnerite nõustamine, teavitustöö, ürituste korraldamine, projektide täitmise jälgimine ja sisuaruandluse kontrollimine. 5.1.2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on järeldoktori ja tagasipöörduva teadlase toetustega tasakaalustada ja soodustada „ajude“ ringlust ning toetada samaaegselt teadlaskarjääris olulise etapi, järeldoktorantuuri, läbimise võimalusi. Eesti riik peab oluliseks nii välisteadlaste Eestisse tööle tulemist, kui ka välisriikidesse tööle läinud eestlaste tagasipöördumist, et aidata kaasa välisriigis omandatud teadmiste ja kogemuste rakendamisele Eestis ning laiendada teadlaste karjäärivalikuid karjääritee alguses. Lisaks väljarände tasakaalustamisele panustatakse teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamisse. 7 (34)  Tegevuse tulemusena töötab Eestis senisest enam rahvusvahelise töökogemusega teadlasi, sh välisteadlasi, suureneb Eestis töötavate välisriigis järeldoktorantuuri läbinud teadlaste arv, järeldoktorantuur ja rahvusvahelise teadustöö kogemuse olemasolu saab olema Eesti teadlaskarjääri loomulikuks osaks. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 300 järeldoktori või tagasipöördunud teadlase teadlasaasta toetamine. 5.1.3. Toetuse suurus Toetuse maht sõltub samaaegselt riigieelarvelistest vahenditest järeldoktoritele välja antavate personaalsete uurimistoetuste mahust ning on defineeritud lisas 2. Toetusele rakendub kuni 5% omafinantseeringu kohustus. 5.1.4. Partneritele esitatavad nõuded Järeldoktori toetuse partneriteks on teadus- ja arendusasutused, ettevõtted või kõrgkoolid, kes võtavad tööle välisriikidest tulnud järeldoktoreid. Järeldoktori toetused on suunatud nii Eesti kui ka välisriigi kodanikele, kes on kaitsnud doktorikraadi välisriigi ülikoolides. Järeldoktori toetuse kestus on kuni 3 aastat, kuid mitte vähem kui 1 aasta. Elluviijal on õigus taotlusvoore välja kuulutades esitatavaid nõudeid täpsustada ja täiendada. Järeldoktoriprojektil võib olla juhendaja. Juhendajal peab olema Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Eestisse tagasipöörduva teadlase toetuse puhul on partneriteks teadus- ja arendusasutused, ettevõtted ning kõrgkoolid, kes võtavad tööle välisriikides järeldoktorantuuri läbinud või võrreldaval tasemel teadustööd teinud varem Eestis tegutsenud teadlasi. Toetuse kestus on kuni 3 aastat. Elluviijal on õigus taotlusvoore välja kuulutades esitatavaid nõudeid täpsustada ja täiendada. 5.1.5. Taotlusele esitatavad nõuded Partneri poolt esitatav taotlus peab sisaldama andmeid järeldoktori/tagasipöörduva teadlase, projekti nimetuse, eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise koha, eelarve ja ajakava kohta. Partner on kohustatud: 1. tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas dokumendis sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2. esitama elluviija nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul; 3. tõendama elluviija nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 4. võimaldama kontrollida järeldoktori/tagasipöörduva teadlase ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli; 5. teavitama elluviijat viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 6. täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. Partner peab vastama Vabariigi Valitsuse 21.augusti 2014.a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. Kui partner on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe. 8 (34)  Juhul, kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, peab taotlus sisaldama üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud infot ja taotlus peab olema esitatud enne tegevustega alustamist. 5.1.6. Taotluse esitamise, taotluse ja partneri nõuetele vastavaks tunnistamise kord. Toetuse saamiseks tuleb partneril esitada elluviijale Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) kaudu taotlus. Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja taotlusvooru tähtaegadest teavitab elluviija ETIS-es ja oma veebilehel. Taotlusvooru eelarve määrab elluviija. Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotluse ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Elluviija võib taotluse menetlemise käigus nõuda partnerilt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab elluviija kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 100 tööpäeva taotlusvooru sulgemise kuupäevast, mis pikeneb lisateabe küsimiseks või puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatult pikendada ka muudel juhtudel. Partneri ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. 5.1.7. Projektide valikukriteeriumid ja –metoodika Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse elluviija poolt, kaasates sõltumatuid eksperte. Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel: 1. taotluse mõju meetme eesmärkidele; 2. taotluse teaduslik tase (sh asutuse teaduslik võimekus, meetodid, oodatavad tulemused jne); 3. taotluse põhjendatus ja kuluefektiivsus; 4. partneri suutlikkus projekti ellu viia (sh järeldoktori/tagasipöörduva teadlase teaduslik taust); 5. taotluse mõju läbivatele teemadele. Taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub valikukriteeriumide kaalutud keskmisena. Kaalud määratakse hindamisjuhendis. Taotluste hindamise tulemusena koostatakse pingerida (või valdkondlikud pingeread) ning nõuetele vastanud taotlused kuuluvad rahastamisele vastavalt pingereale (või valdkondlikele pingeridadele), taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne teadusliku taseme kriteeriumi eest, võrdse teadusliku taseme korral eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne mõju meetme eesmärkidele kriteeriumi eest. Ei rahuldata taotlusi, mille koondhinne on alla 3,5 punkti. Positiivse rahastusotsuse saanud taotluse puhul sõlmitakse kolmepoolne toetusleping elluviija, partneri ja järeldoktori/tagasipöörduva teadlase vahel. 9 (34)  Täpsema hindamisjuhendi ja taotlusvormid kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutuse ja –üksusega ning avalikustades need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Taotlusvoorude eelarved määrab elluviija. 5.1.8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Kui partner ning taotlus vastavad punktis 5.1.4. ja 5.1.5. nimetatud nõuetele ja taotlus on hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse andmise otsuse, sõlmitakse kolmepoolne toetusleping, kus märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1. partner, järeldoktor/tagasipöörduv teadlane või taotlus ei vasta punktis 5.1.4. nimetatud nõuetele; 2. partner, järeldoktor/tagasipöörduv teadlane mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3. partner ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4. hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; 5. taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6. partner ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave. Partnerile saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, posti teel või tehakse teatavaks ETIS-e vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse partnerile 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui: 1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud; 2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne; 3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega, kui on taotletud. Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et partner on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks. Kui partner ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Toetuse andmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse partneril kohest õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib partneril pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist partneri esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. 10 (34) 5.1.9. Partneri õigused ja kohustused Partneril on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustustega. Partnerile antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. Partneri kohustused määratakse kolmepoolses toetuslepingus, võttes arvesse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut. 5.1.10. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord Aruannete esitamise kord lepitakse kokku kolmepoolses toetuslepingus. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul. Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36 sätestatud koras. 5.1.11. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt kolmepoolses toetuslepingus sätestatud tingimustele. 5.2. ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine Hüvitatakse partnerite kulusid, kelle juures töötab ERC grandi taotlusega teise hindamisvooru jõudnud, kuid Euroopa Teadusnõukogu rahastusest ilma jäänud teadlasi, et neil oleks võimalus oma teadustööd Eestis jätkata ning järgmises taotlusvoorus Eesti teadus- ja arendusasutusest uus ERC grandi taotlus esitada. Hüvitatakse ERC grandiga seotud teadustöö kulusid ja uue ERC grandi taotluse ettevalmistamise kulusid, sh lähetusteks välisriikide TA asutustesse, kus on edukaid ERC grandi hoidjaid. Elluviija ülesanne on partnereid uute ERC grandi taotluste koostamisel igakülgselt abistada ning konsulteerida. Tegevuse eesmärgiks on suurendada ERC grandi hoidjate arvu Eestis, kuna ERC grandid on teadusmaailmas ühed hinnatumad ning siiani on Eesti teadlaste edukus nende taotlemisel olnud madal. Mida rohkem on Eestis rahvusvaheliste kõrgetasemeliste grantide hoidjaid, seda atraktiivsem on Eesti teadusriigina ning seda edukamad ollakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi algatustes osalemisel. Tegevuse tulemusena on Eestis rohkem ERC grandi saanud teadlasi. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 20 ERC grandi taotleja toetamine. Kulude hüvitamiseks tuleb partneriga töösuhtes oleval teadlasel osaleda ERC grandi konkursil ning saada hindamisel hindeks A või B (samas siiski Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi toetust saamata). Seejärel tuleb partneril elluviijale esitada elluviija poolt kehtestatud vormil tegevuskava. Elluviijale esitatav tegevuskava peab muuhulgas sisaldama andmeid partneri, eesmärgi, tulemuste, eelarve ja ajakava kohta. 11 (34)  Hüvitatavate kulude summa saab olema sõltuv samal ajal välja antavatest riigieelarvelistest personaalsete uurimistoetuste määradest (kuid mitte üle 100 000 euro aastas) ning kulusid hüvitatakse kuni 1,5 aasta jooksul. 5.3. Tippteadlaste toetamine 5.3.1. Toetatavad tegevused Toetatakse andekate ning rahvusvahelise, välisriigis vahetu töökogemusega tipptasemel teadlaste tööle võtmist Eestis TA asutustesse. Tippteadlane loob Eestis oma uurimisrühma, rakendab asutuses uusi pädevusi, toetab innovatsiooni ning osaleb õppetöös vähemalt läbi üliõpilaste, eelkõige doktoriõppe üliõpilaste, juhendamise ja kaasamise uurimisgrupi töösse. Elluviija tegevused on muuhulgas taotlusvoorude läbiviimine, partnerite nõustamine, teavitustöö, ürituste korraldamine, projektide täitmise jälgimine ja sisuaruandluse kontrollimine. 5.3.2. Toetuse andmise eesmärk Selleks, et Eestis sünniks uusi maailmatasemel teadusrühmi ning tagatud oleks tipptasemel teadlaste järelkasv, tuleb Eestisse tuua juba praegu sel tasemel olevaid teadlasi, kes siin uusi rühmi looksid ning noori teadlasi juhendaks. Et kõrgel tasemel teadlasel oleks huvi Eestisse tulla ja teadlase siinviibimine oleks tulemuslik, tuleb selleks luua soodsad tingimused ning garanteerida teadlasele pikemaks ajaks kindel rahastus, et konkureerida teiste samalaadsete rahvusvaheliste grantidega ning motiveerida tippteadlasi valima oma teadustöö tegemise kohaks Eestit. Oodatud on sektoritevaheline koostöö, sh koostöö erasektoriga ning see, et läbiviidav teadustöö oleks innovatsioonipotentsiaaliga (näiteks seos nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistikuga). Tegevuse tulemusena on Eesti üliõpilastel, eelkõige doktorantidel, laiemad võimalused töötada rahvusvahelises uurimisgrupis, paraneb doktoriõppe efektiivsus ning kasvab vastava valdkonna rahvusvaheline konkurentsivõime. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 30 doktorandi juhendamine tippteadlase toetust saanud teadlase poolt. 5.3.3. Toetuse suurus Toetuse summa ülempiir on 150 000 eurot aastas ning toetust eraldatakse maksimaalselt viieks aastaks. Partnerile rakendub kuni 17% omafinantseeringu kohustus. 5.3.4. Partnerile esitatavad nõuded Tegevuse raames annab elluviija toetust partneritele, kelleks võivad olla korraliselt positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused. Partneri juurde tööle võetavad teadlased peavad olema oma valdkonna eestvedajad ja uurimisgrupi juhid, kellel on hea tööalane rahvusvaheline maine, kes avaldavad kõrgel tasemel publikatsioone ja kes suunavad oma valdkonna strateegilist tulevikunägemust valitud TA asutuses ning vastavad eelistatult Euroopa teadlaskarjääri raamistikus1 kirjeldatud R4 tasemele, kuid mitte vähemale kui R3. Teadlane peab olema enne taotlusvooru väljakuulutamist töötanud väljaspool Eestit. Elluviijal on õigus taotlusvooru välja kuulutades esitatavaid nõudeid täpsustada ja täiendada. 1 Towards a European Framework for Research Careers 12 (34) 5.3.5. Taotlusele esitatavad nõuded Taotlus peab sisaldama andmeid partneri, tippteadlase, projekti nimetuse, eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise koha, eelarve ja ajakava kohta. Partner on kohustatud: 1. tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas dokumendis sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2. esitama elluviija nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul; 3. tõendama elluviija nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 4. võimaldama kontrollida tippteadlase ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli; 5. teavitama elluviijat viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 6. täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. Partner peab vastama taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. Kui partner on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe. Juhul, kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, peab taotlus sisaldama üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud infot ja taotlus peab olema esitatud enne tegevustega alustamist. 5.3.6. Taotluse esitamise ja partneri nõuetele vastavaks tunnistamise kord Toetuse saamiseks tuleb partneril esitada elluviijale ETIS-e kaudu taotlus. Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja taotlusvooru tähtaegadest teavitab elluviija ETIS-es ja oma veebilehel. Taotlusvooru eelarve määrab elluviija. Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotluse ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Elluviija võib taotluse menetlemise käigus nõuda partnerilt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab elluviija kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 100 tööpäeva taotlusvooru sulgemise kuupäevast, mis pikeneb lisateabe küsimiseks või puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatult pikendada ka muudel juhtudel. Partneri ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. 5.3.7. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse elluviija poolt, kaasates sõltumatuid eksperte. Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mida täpsustatakse elluviija poolt kinnitatavas hindamisjuhendis: 13 (34)  1. taotluse mõju meetme eesmärkidele; 2. taotluse teaduslik tase (sh asutuse teaduslik võimekus, meetodid, oodatavad tulemused jne); 3. taotluse põhjendatus ja kuluefektiivsus; 4. partneri suutlikkus projekti ellu viia (sh tippteadlase teaduslik taust); 5. taotluse mõju läbivatele teemadele. Taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub valikukriteeriumide kaalutud keskmisena. Kaalud määratakse hindamisjuhendis. Taotluste hindamise tulemusena koostatakse pingerida (või valdkondlikud pingeread) ning nõuetele vastanud taotlused kuuluvad rahastamisele vastavalt pingereale (või valdkondlikele pingeridadele), taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne teadusliku taseme kriteeriumi eest, võrdse teadusliku taseme korral eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne mõju meetme eesmärkidele kriteeriumi eest. Ei rahuldata taotlusi, mille koondhinne on alla 3,5 punkti. Positiivse rahastusotsuse saanud taotluse puhul sõlmitakse kolmepoolne toetusleping elluviija, partneri ja tippteadlase vahel. Täpsema hindamisjuhendi ja taotlusvormid kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutuse ja –üksusega ning avalikustades need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Taotlusvoorude eelarved määrab elluviija. 5.3.8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Kui partner ning taotlus vastavad punktis 5.3.4. ja 5.3.5. nimetatud nõuetele ja taotlus on hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse andmise otsuse, sõlmitakse kolmepoolne toetusleping, kus märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1. partner või taotlus ei vasta punktis 5.3.4. nimetatud nõuetele; 2. partner või tippteadlane mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3. partner ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4. hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; 5. taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6. partner ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave. Partnerile saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, posti teel või tehakse teatavaks ETIS-e vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse partnerile 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui: 14 (34)  1. toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud; 2. omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne; 3. projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega, kui on taotletud. Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et partner on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks. Kui partner ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Toetuse andmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki partneril kohest õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib partneril pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist partneri esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. 5.3.9. Partneri õigused ja kohustused Partneril on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja partneri kohustustega. Partnerile antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. Partneri kohustused määratakse kolmepoolses toetuslepingus, võttes arvesse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut. 5.3.10. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord Aruannete esitamise kord lepitakse kokku kolmepoolses toetuslepingus. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul. Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36 sätestatud korras. 5.3.11. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt kolmepoolses toetuslepingus sätestatud tingimustele. 5.4. Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalejate toetamine Punktides 5.4.1. ja 5.4.2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks hüvitatakse Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes edukalt osalevate Eesti teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ja kõrgkoolide kulusid. Mitmed Horisont 2020 meetmed eeldavad tõhusaks toimimiseks seda, et lisaks Horisont 2020 vahenditele kaasatakse 15 (34)  projektidesse ka struktuurifondide vahendeid. Tegevuse eesmärgiks on avardada Eesti teadlaste ja ettevõtjate võmalusi Horisont 2020 projektides osalemiseks ning suurendada olemasolevate projektide mõju, läbi täiendavate tegevuste toetamise. Tegevuse tulemusena saavutatakse suurem sidusus ning sünergia Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustega ja tõuseb Eesti teadlaste ja asutuste osalus nimetatud algatustes. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 30 algatuses osalemise- või projekti toetamine. 5.4.1. Partnerite toetamine algatustes osalemiseks Hüvitatakse nende partnerite kulusid, kellel on käimasolevaid Horisont 2020 ERA õppetoolide või EIT projekte. Seeläbi luuakse sünergiat struktuurifondide ning Horisont 2020 meetmete vahel. ERA õppetoolide puhul hüvitatakse teadustöö kulusid, kuna Horisont 2020 projektist nende jaoks vahendeid ette nähtud ei ole. Horisont 2020 vahenditest hüvitatakse õppetooli juhi ja tema meeskonna palgad, lähetuskulud, ürituste, sh konverentside ja seminaride korralduskulud ja kutsutud külaliste ja esinejate kulud, osalustasud, publitseerimise ja patenteerimisega seotud kulud, koolituskulud ja kommunikatsioonikulud. EIT puhul hüvitatakse KIC konsortsiumi töös osalemisega seotud kulud, mida ei hüvitata partnerile muul moel ning milleks on eelkõige lähetus – ja personalikulud. Elluviija pakub ERA õppetoolide ja EIT projektide läbiviimisel partneritele mitmekülgset abi, läbi riiklikuks Horisont 2020 kontaktpunktiks olemise. Täiendavalt hüvitatakse elluviija kulusid Science Europe võrgustikus ja ERA NET-ide juhtimises osalemisel ning algatustes osalemist soodustavate ürituste ja tegevuste korraldamisel. Kulude hüvitamiseks tuleb elluviijale esitada elluviija poolt kehtestatud vormil tegevuskava, mis peab sisaldama ka eelarvet. EIT konsortsiumi tuumikpartneritel hüvitatakse kulusid kuni 50 000 eurot aastas, maksimaalselt nelja aasta jooksul pärast tuumikpartneriks saamist. EIT konsortsiumi assotsieerunud partnerite kulusid hüvitatakse kuni 30 000 eurot aastas, maksimaalselt nelja aasta jooksul. Teist tüüpi EIT partnerite kulusid hüvitatakse kuni 30 000 eurot aastas, maksimaalselt kahe aasta jooksul. Tegevuse kulusid ei saa hüvitada pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. 5.4.2. ERA NET projektides osalemise toetamine 5.4.2.1.Toetatavad tegevused Tegevuse raames toetatakse partneri osalemist ERA NET projektides, mida ei rahastata Euroopa Komisjoni poolt ning hüvitatakse kulusid, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. Elluviija tegevused on muuhulgas ERA NET konsortsiumite töös osalemine, taotlusvoorude ettevalmistamine, partnerite nõustamine, teavitustöö, ürituste korraldamine ja projektide täitmise jälgimine. 5.4.2.2.Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on suurendada Eesti TA asutuste ja ettevõtete võimalusi ERA NET projektides osalemiseks. 5.4.2.3.Toetuse suurus Toetuse ülempiir ühe projekti kohta on 150 000 eurot. 16 (34) 5.4.2.4.Partnerile ja taotlusele esitatavad nõuded Partneriks võivad olla Eesti TA asutused, kõrgkoolid ja ettevõtted. ERA NET projektidele toetuse andmiseks on nõudeks, et ERA NET, mis projektikonkursse korraldab, oleks kinnitatud rahvusvaheliste TA partnerluste osaluskavas (kinnitatud TAI strateegia rakendusplaani lisana), kus määratakse Eesti riigile olulised algatused ning millega riik võtab kohustuse toetada hindamisel edukaks osutunud projekte. Projektikonkursil osalemise vormi kehtestab konkurssi korraldav ERA NET, milles elluviija rahastajana osaleb. Täpsed nõuded konkursil osalemise vormile tehakse teatavaks vooru väljakuulutamisel. Kui partner on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe. 5.4.2.5.Projektikonkursil osalemise taotluse esitamise ja taotluse ning patneri nõuetele vastavaks tunnistamise kord Taotluste esitamine ja taotluste menetlemine toimub vastavalt konkurssi korraldava ERA NET-i korrale, milles elluviija rahastajana osaleb. 5.4.2.6.Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika Projektide valikukriteeriumid ja –metoodika kehtestab konkurssi korraldav ERA NET. Elluviijal, kui rahastajal, on õigus osaleda valikukriteeriumite ja –metoodika loomisel. Iga projekti hindab kolm rahvusvahelist sõltumatut valdkondlikku eksperti. ERA NET-ide hindamisel kasutatakse Horisont 2020 metoodikat, mis tähendab, et taotlusi hinnatakse kolme kriteeriumi põhjal (taotluse teaduslik tase ja põhjendatus; projekti juhtimine, tegevuskava, eelarve põhjendatus ja partneri suutlikkus projekti ellu viia; projekti mõju partnerile ning ühiskonnale laiemalt). Iga kriteeriumi eest on võimalik saada kuni 5 punkti ning minimaalselt tuleb saada 3 punkti. Kolme kriteeriumi peale kokku peab saama vähemalt 10 punkti. Ekspertide hinnangute põhjal paneb ekspertide hindamispaneel paika taotluste pingerea. Taotluste rahastamine toimub vastavalt pingereale. Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Elluviija jälgib, et rahastatavad projektid vastaksid tegevuse eesmärkidele ja nõuetele. 5.4.2.7.Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Kui partner ning taotlus vastavad punktis 5.4.2.4. ja 5.4.2.5. nimetatud nõuetele ja taotlus on hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse andmise otsuse, sõlmib elluviija partneriga toetuslepingu, kus märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) partner või taotlus ei vasta punktis 5.4.2.4. nimetatud nõuetele; 2) partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) partner ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; 5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6) partner ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. 17 (34)  Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave. Partnerile saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, posti teel või tehakse teatavaks ETIS-e vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse partnerile 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui: 1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud; 2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne; 3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega, kui on taotletud. Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et partner on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks. Kui partner ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Toetuse andmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki partneril kohest õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib partneril pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist partneri esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. Kui partner on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe. 5.4.2.8.Partneri õigused ja kohustused Partneril on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustustega. Toetuse partnerile antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. Partneri kohustused määratakse toetuslepingus, võttes arvesse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut. 5.4.2.9.Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord Aruannete esitamise kord lepitakse kokku toetuslepingus. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul. Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36 sätestatud koras. 5.4.2.10. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele. 18 (34) 5.5. Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo Toetatakse tegevusi, mida viiakse ellu Brüsselis asuva Eesti teadus- ja arendustegevuse kontaktbüroo koordineerimisel, sh hüvitatakse büroo tegevuskulusid. Büroo eestvedamisel tutvustatakse Eesti teadus- ja arendustegevust, tehakse koostööd teiste EL liikmesriikide kontaktbüroodega IGLO (Informal Group of RTD Liaison Offices) koostöövõrgustiku raames, pakutakse Eesti teadlastele ja teadusadministraatoritele stažeerimisvõimalusi Brüsselis, korraldatakse üritusi ja vahetatakse infot Eesti teadus- ja arendusasutuste ja Brüsseli institutsioonide vahel, aidates seeläbi kaasa Eesti osaluse suurendamisele Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes. Kontaktbüroo ülesandeks on Brüsselis esindada kõiki Eesti ülikoole, teadus- ja arendusasutusi, ettevõtteid ning ministeeriume ning pakkuda tuge TA&I süsteemi võimekuse tõstmisel, kontaktide ja koostöövõimaluste vahendamisel ja levitamisel. Tegevuste planeerimisel arvestatakse mh ka Eesti eesistumisega aastal 2018. Tegevuse tulemusena paraneb Eesti teadlaste ja ettevõtjate võimekus Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalemiseks. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 50 inimese stažeerimine Brüsseli büroos. Tegevuse viib läbi elluviija, kaasates vajadusel partnereid. 5.6. Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ Tegevuse raames toetatakse Eesti TA turundamist ning Eesti kui atraktiivse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise koha tutvustamist. Enam tähelepanu pööratakse nutika spetsialiseerumise valdkondadele ning koostöövõimalustele ettevõtlussektoriga. Tihedat koostööd tehakse Study Estonia algatusega ning Eesti brändiga (Welcome to Estonia), et toetada vastastikku Eesti maine kujundamist ning Eesti kui teadusriigi kuvandit. Study Estonia ja Research in Estonia koostöö kasu seisneb sihtrühmade võrgustike ühendamises ja laiendamises ning ühisürituste läbiviimises. Research in Estonia ja Study Estonia koostöö sünergia soodustab kõrgkoolide teaduse rolli tugevamat esiletõusmist turundustegevustes. TA on muutumas järjest rahvusvahelisemaks ning mobiilsus on saanud teadlaskarjääri loomulikuks osaks. Iga teadusasutus sooviks teaduskoostööd teha võimalikult kõrgetasemeliste teadlastega ning tuua enda ridadesse oma valdkonnas maailma tippu kuuluvaid teadlasi. Selle saavutamiseks tuleb aga konkurentidega võrreldes silma paista. Eesti TA rahvusvahelise turunduse eesmärk on tõsta Eesti teadlaste ja teaduse nähtavust Euroopas ja mujal. Koostöö arendamiseks ja ühiskondliku toetuse hoidmiseks on oluline rahvusvahelise kogukonna teadlikkust Eestist, kui heast teadusriigist. Turundustegevused baseeruvad Eesti teaduse tugevuste ja edulugude tutvustamisel. Tegevuse tulemusena on Eesti teadlaste jaoks atraktiivne ja rahvusvaheliselt hinnatud teadustöö potentsiaaliga sihtriik ja koostööpartner. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 28 turundusürituse korraldamine. Tegevuse viib läbi elluviija, tehes koostööd partneritega, Study Estonia ja Welcome to Estonia algatustega, et tsentraalselt korraldatud teaduse turundus oleks kooskõlas partnerite ning laiemalt Eesti välisturunduse plaanide ja vajadustega ning toodaks lisandväärtust. Elluviija hüvitab vajadusel partneritele tegevuses osalemisega tekkivad kulud. Turundustegevusi viiakse ellu vastavalt iga-aastasele tegevuskavale, kus muuhulgas määratakse ka eelarve ja tegevuste jagunemine partnerite vahel. 19 (34) 5.7. Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid teadlastele Tegevuse raames hüvitatakse elluviija ja partnerite rahvusvahelistel koolitustel nii Eestis (välismaised koolitajad) kui välisriikides osalemise kulusid ning võimaldatakse õppevisiite asutustesse, mis on rahvusvahelises teaduskoostöös edukad olnud. Koolituste all mõistetakse koolitusi, mille eesmärgiks on teadlaste oskuste arendamine teadus- ja arendusprojektide kirjutamisel ja läbiviimisel. Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid on praegu paljudel juhtude teadlasele kättesaamatud, kas tulenevalt nende kõrgest hinnast või siis piiratud ligipääsust. Koolituste ja õppevisiitide peamine eesmärk on tõsta teadlaste võimekust koostada edukaid projekti- ja granditaotlusi eelkõige Horisont 2020 raames ning seeläbi suurenda Eesti osalust raamprogrammis. Tegevusega avardatakse teadlaste võimalusi end täiendada ning õppida parimatest rahvusvahelistest praktikatest. Tegevuses ei saa koolitatavana osaleda tegevustes 5.2 ja 5.3 toetust saanud teadlased, välja arvatud juhul, kui koolitus toimub Eestis. Tegevuse tulemusena paraneb Eesti teadlaste võimekus rahvusvahelistes teadusalgatustes osalemiseks. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 100 teadlase koolitamine või õppevisiidile saatmine. Tegevuse viib läbi elluviija, kaasates partnereid, sh kogub partneritelt ettepanekuid koolituste ja õppevisiitide eesmärkide ja vajaduste kohta ning koostöös partneritega selgitatakse välja koolitatavad, partnerite juures töötavad teadlased. 20 (34) 6. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Lõpptase Tegevused, 2012 2016 2018 2020 2023 mis panustavad indikaatori täitmisesse RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Tulemusnäitaja Eesti edukus ELi teadus- ja arendustegevuse 87 100 5.1, 5.2, 5.3, raamprogrammis Horisont 2020: võidetud 5.4, 5.5, 5.6, lepingute maht elaniku kohta protsendina 5.7 Euroopa keskmisest TULEMUSNÄITAJA (RAKENDUSKAVA JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Tulemusnäitaja Välismaalastest teadlaste osakaal Eesti 4,6% 5,8% 6,3% 6,8% 7,4% 5.1, 5.2, 5.3, tegevusele: Teaduse teadlaste ja inseneride koguarvust 5.4, 5.5, 5.6, ja kõrghariduse 5.7 rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine TEGEVUSTE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Näitaja nimetus Algtase Sihttase Lõpptase Tegevused, mis 2012 2018 2023 panustavad indikaatori täitmisesse Väljund- Järeldoktori- ja Eestisse tagasipöördunud teadlase toetuste alt töötatud 0 100* 300* 5.1 näitaja teadlasaastate** arv Tegevuse „ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine“ alt toetust saanud 0 12* 20* 5.2 teadlaste arv Tippteadlase toetust saanud teadlaste juhendatavate doktorantide arv 0 12* 30* 5.3 Toetatud Euroopa Teadusruumi ja Innovaatilise Liidu algatuste ning 0 20* 30* 5.4 Horisont 2020 projektide arv Brüsselis stažeerinud inimeste arv 0 25* 50* 5.5 21 (34)  Korraldatud turundusürituste*** arv 0 12* 28* 5.6 Tegevus 5.7 koolitustel ja õppevisiitidel**** osalenud Eesti teadlaste 0 40* 100* 5.7 arv * kumulatiivne indikaator ** teadlasaasta on üks aasta, mille jooksul teadlane on hõivatud tegevus 5.1 projekti täitmisega *** turundusüritus on elluviija või partnerite poolt planeeritud, suunatud ja eesmärgistatud sündmus, mis üldjuhul on oma iseloomult kas partnerite kaasamine turundustegevustesse või Eesti teaduse positiivset kuvandit edendav ettevõtmine (koolitused, infopäevad, välisajakirjanike visiidid jne) **** koolituste ja õppevisiitide all mõistetakse teadlastele korraldatud koolitusi ja õppevisiite, mille käigus paraneb nende võime kirjutada või juhtida teadusprojekte ja leida sobivaid koostööprojekte ja partnerid 22 (34) 7. Sihtgrupp 7.1. Otsene sihtgrupp on Eestis tegutsevad teadus- ja arendusasutused, kõrgkoolid, Eestis tegutsevad ettevõtted ning nende ja Eesti Vabariigi ministeeriumite juures töötavad teadlased ja teadusadministraatorid. 7.2. Kaudne sihtgrupp on Eesti kõrgkoolide üliõpilased, Eesti ühiskond ja majandus tervikuna, mis TAI strateegia rakendamise tulemusena saab teadus- ja arendustegevustest tõhusamat kasu. 8. Partneritele toetuse andmise tingimused 8.1. Tegevustele saab toetust eraldada ainult juhul, kui samasisuline tegevus ei ole saanud toetust teistest struktuurfondide meetmetest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. Horisont 2020 algatuste puhul toetatakse samasisulisi tegevusi sünergia eesmärgil, kuid mitte samu kululiike ning välistatakse topelt finantseerimine. 8.2. Juhul kui partnerile eraldatakse käesolevast tegevusest toetatud projekti täitmise ajal samasisulise projekti või projekti tegevuse elluviimiseks toetust teistest struktuurifondide meetmetest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, lõpetatakse partneritele toetuse maksmine käesolevast tegevusest, välja arvatud juhul, kui erinevatest allikatest kaetakse erinevaid kululiike. 9. Nõukoda 9.1. Nõukoda on juhtorgan, mille moodustab Haridus- ja Teadusministeerium „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“, sh Mobilitas Pluss ja Dora Pluss toetatavate tegevuste elluviimise strateegiliseks koordineerimiseks ja nõustamiseks. 9.2. Nõukoja koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. 9.3. Nõukoja ülesanne on käesoleva tegevuse raames: 9.3.1. nõustada tegevuse elluviijat ja rakendusasutust, lähtudes tegevuse ja Mobilitas Pluss eesmärkidest; 9.3.2. kooskõlastada ja teha ettepanekuid Mobilitas Pluss iga-aastaste tegevuskavade ja eelarvete kohta; 9.3.3. kooskõlastada Mobilitas Pluss vahearuanded ja lõpparuanne; 9.3.4. teha ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks. 9.4. Nõukoja koosolekuid teenindab elluviija. 23 (34) 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood 10.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 01. jaanuar 2015 – 31. august 2023. Tegevused Abikõlblikkuse periood 5.1 Toetused Eestis teadustöö tegemiseks 01.05.2015 – 31.12.2022 5.2 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine 01.05.2015 – 31.12.2022 5.3 Tippteadlaste toetamine 01.05.2015 – 31.12.2022 5.4 Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 01.01.2015 – 31.12.2022 2020 algatustes osalejate toetamine 5.5 Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo 01.09.2015 – 31.12.2022 5.6 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ 01.09.2015 – 31.12.2022 5.7 Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid teadlastele 01.09.2015 – 31.12.2022 5.8 Horisontaalsed tegevused 01.01.2015 – 31.08.2023 10.2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puhul ei tohi abikõlblikkuse periood ületada 31. detsembrit 2022. 10.3. Juhul, kui antakse riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud abikõlblikud. 11. Tegevuste eelarve Mobilitas Pluss kogumaht on 35 034 698 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 29 267 196 eurot ehk 83,54% ning riiklikust kaasfinantseeringust kuni 3 443 202 eurot ehk kuni 9,83%. Omafinantseering on vähemalt 2 324 300 eurot ehk 6,63% ning kaetakse tegevuste partnerite poolt. 11.1. Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes Nr Tegevus EL toetus Riiklik kaas- Oma- Kulud finantseering finantseering kokku 1.1. Toetused Eestis teadustöö 440 210 51 789 0 491 999 tegemiseks (elluviija kulud) 1.2. Toetused Eestis teadustöö 10 742 124 1 263 780 611 000 12 616 904 tegemiseks (partnerite kulud) 2. ERC grandi taotlemise 1 621 710 190 790 0 1 812 500 edukuse tõstmine 3.1. Tippteadlaste toetamine 277 252 32 618 0 309 870 (elluviija kulud) 3.2. Tippteadlaste toetamine 7 484 417 880 520 1 713 300 10 078 237 (partnerite kulud) 4. Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 6 065 681 713 610 0 6 779 291 2020 algatustes osalejate toetamine 5. Eesti EL algatustes osalemist 1 127 362 132 631 0 1 259 993 toetav kontaktbüroo 6. Eesti teaduse välisturundus 814 210 95 790 0 910 000 „Research in Estonia“ 24 (34) 7. Rahvusvahelised koolitused ja 134 211 15 789 0 150 000 õppevisiidid teadlastele 8. Horisontaalsed tegevused 560 019 65 885 0 625 904 KOKKU 29 267 196 3 443 202 2 324 300 35 034 698 25 (34) 11.2. Kogueelarve sh sh oma- TEGEVUSED ja Tegevuste sh elluviija TULEMUS VÄLJUND partnerite finantseeri kindlaksmääratud kulukohad eelarve eelarve eelarve ng KOKKU 13 108 903 491 999 12 616 904 611 000 Toetused Eestis teadustöö 1.1.1. 491 999 491 999 0 0 tegemiseks (elluviija kulud) sh Otsene personalikulu 340 000 340 000 0 0 Järeldoktori- Muud kulud (sh ja Eestisse sh kauba/teenuse ost, 100 999 100 999 0 0 tagasipöördu ühikuhinnad) 1.1. mise toetuste tegevuse kaudsed kulud alt töötatud sh 51 000 51 000 0 0 Välismaalast (ühtse määra alusel) est teadlaste teadlasaastate Toetused Eestis teadustöö osakaal Eesti arv 1.1.2. tegemiseks (partnerite 12 616 904 0 12 616 904 611 000 teadlaste ja kulud) inseneride Muud kulud (sh 1. koguarvust sh kauba/teenuse ost, 12 616 904 0 12 616 904 611 000 on tõusnud ühikuhinnad) punktis 6 KOKKU 1 812 500 12 500 1 800 000 0 nimetatud Tegevuse ERC grandi taotlemise mahus „ERC grandi 1.2.1. 1 812 500 12 500 1 800 000 0 edukuse tõstmine taotlemise sh Otsene personalikulu 1 180 000 10 000 1 170 000 0 1.2. edukuse Muud kulud (sh tõstmine“ alt sh 455 500 1 000 454 500 0 kauba/teenuse ost) toetust saanud teadlaste arv sh tegevuse kaudsed kulud 177 000 1 500 175 500 0 (ühtse määra alusel) Tippteadlase KOKKU 10 388 107 309 870 10 078 237 1 713 300 1.3. toetuse saanud Tippteadlaste toetamine 1.3.1. 309 870 309 870 0 0 teadlaste (elluviija kulud) 26 (34)  juhendatavate sh Otsene personalikulu 200 000 200 000 0 0 doktorantide Muud kulud (sh arv sh 79 870 79 870 0 0 kauba/teenuse ost) tegevuse kaudsed kulud sh 30 000 30 000 0 0 (ühtse määra alusel) Tippteadlaste toetamine 1.3.2. 10 078 237 0 10 078 237 1 713 300 (partnerite kulud) sh Otsene personalikulu 6 524 209 0 6 524 209 1 109 116 Muud kulud (sh sh 2 575 397 0 2 575 397 437 817 kauba/teenuse ost) tegevuse kaudsed kulud sh 978 631 0 978 631 166 367 (ühtse määra alusel) KOKKU 6 779 291 429 291 6 350 000 0 Toetatud Euroopa Teadusruumi, Euroopa Innovaatilise Liidu ja Teadusruumi 1.4.1. 6 779 291 429 291 6 350 000 0 Horisont 2020 algatustes ja osalejate toetamine 1.4. Innovaatilise sh Otsene personalikulu 4 406 539 56 539 4 350 000 0 Liidu algatuste ning sh Muud kulud (sh 1 711 771 211 771 1 500 000 0 Horisont 2020 kauba/teenuse ost) projektide arv sh tegevuse kaudsed kulud 660 981 160 981 500 000 0 (ühtse määra alusel) KOKKU 1 259 993 1 259 993 0 0 Eesti EL algatustes 1.5.1. osalemist toetav 1 259 993 1 259 993 0 0 Brüsselis kontaktbüroo 1.5. stažeerinud sh Otsene personalikulu 819 000 819 000 0 0 inimeste arv Muud kulud (sh sh 318 143 318 143 0 0 kauba/teenuse ost) tegevuse kaudsed kulud sh 122 850 122 850 0 0 (ühtse määra alusel) 1.6. KOKKU 910 000 910 000 0 0 27 (34)  Eesti teaduse välisturundus 1.6.1. 910 000 910 000 0 0 „Research in Estonia“ Korraldatud sh Otsene personalikulu 591 500 591 500 0 0 turundus- Muud kulud (sh sh 229 775 229 775 0 0 ürituste arv kauba/teenuse ost) tegevuse kaudsed kulud sh 88 725 88 725 0 0 (ühtse määra alusel) KOKKU 150 000 120 000 30 000 0 Tegevus 5.7 koolitustel ja Rahvusvahelised koolitused 1.7.1. 150 000 120 000 30 000 0 1.7. õppevisiitidel ja õppevisiidid teadlastele osalenud Eesti teadlaste arv sh Muud kulud (sh 150 000 120 000 30 000 0 kauba/teenuse ost) KOKKU 625 904 625904 0 0 1.8.1. Horisontaalsed tegevused 625 904 625 904 0 0 1.8. Otsene personalikulu sh 544 264 544 264 0 0 (projektijuht) tegevuse kaudsed kulud sh 81 640 81 640 0 0 (ühtse määra alusel) KOKKU EELARVE 35 034 698 4 159 557 30 875 141 2 324 300 28 (34) 11.3. Riigiabi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud tingimustele. Vähese tähtsusega abi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule. 11.4. Partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. 11.5. Juhul, kui partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 12.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud tegevuse abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast tegevuse abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. 12.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa punktis 4 nimetatud eesmärkide ja punktis 6 nimetatud tulemuste saavutamiseks ning punktis 5 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele, sh toetatavate tegevustega seotud ekspertide ja retsensentide tasud; 12.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 12.3.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh tegevuste elluviimiseks vajalike uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuste tellimiseks ja läbiviimiseks vajalikud kulud; 12.3.4. koolituskulud; 12.3.5. õppevisiitide kulud, reisikulud lähteriiki ja stažeerimise kulud, sh stažööride tööjõu- ja majutuskulud; 12.3.6. aparatuuri, seadmete ja instrumentide, samuti laborite sisseseade ja uuringute (sh väliuuringute) teostamiseks vajaliku vahendite ja varustuse ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise, seadistamise ning hoolduse ja remondiga seotud kulud ning aparatuuri, seadmete ja instrumentide teadustööga seotud kulud (kohaldub tegevustele 5.1, 5.2, 5.3, 5.4); 12.3.7. patentide ja muude immateriaalsete varade valideerimise ja kaitsmise kulud; 29 (34) 12.3.8. andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomisega seotud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvaraga kaasnevad kulud välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 kajastatud infotehnoloogiliste lahenduste kulud; 12.3.9. siseriiklike- ja väliskoostöötegevuste kulud, sh esinduskulud; 12.3.10. tegevuste elluviimise käigus tekkinud andmete repositooriumides hoiustamisega seotud kulud; 12.3.11. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul; 12.3.12. tegevuste elluviimiseks vajalike juriidiliste teenuste ostmise kulud; 12.3.13. info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud; 12.3.14. rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaks või osalemistasu, kui liikmelisus tuleneb tegevuse rakendamisest; 12.3.15. seadmete ja liiklusvahendi rentimise kulud, juhul kui see on vajalik uurimistöö läbiviimiseks, ning kontaktbüroo ruumide rendi kulud tegevuses 5; 12.3.16. teadustöö tegemiseks kohandatud liiklusvahendi ost või rentimine (kapitali- ka kasutusrent); 12.3.17. mööbli soetamine tegevuste elluviimiseks põhjendatud juhtudel; 12.3.18. teavitamiskulud, muuhulgas need, mis kaasnevad perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 10 nimetatud kohustuste täitmisega; 12.3.19. ühikuhinna alusel kulude hüvitamine tegevuses 5.1 vastavalt lisale 2. 12.4. Riigiabi puhul on punktides 5.1, 5.3 ja 5.4 toodud tegevuste toetamiseks vajalikud kulud abikõlblikud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikele 3, välja arvatud punktile c. 12.5. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 12.5.1. amortisatsioonikulud; 12.5.2. olemasoleva õppe- ja teadustöö infrastruktuuri ja hoonete jooksva või regulaarse käigushoidmise, korrashoiu ja remondikulud ja ehituskulud; 12.5.3. liiklusvahendite ostmine, rentimine või liising ehk kapitalirent ja kasutusrent, välja arvatud õppe- ja teadustöö läbiviimiseks spetsiaalselt kohandatud liiklusvahendi puhul; 12.5.4. kinnisasja ostmine ja uue kinnisasja ehituskulud; 12.5.5. organisatsiooni juhtimisega seotud kulud; 12.5.6. kõik elluviimisega otseselt mitte seotud kulud; 12.5.7. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 12.5.8. üliõpilastele makstavad stipendiumid või üliõpilaste õppekulude hüvitamine; 12.5.9. üliõpilase juhendamisprotsessis osalevale Eesti (kaas)juhendajale või konsultandile makstav juhendamise tasu juhul, kui üliõpilase (kaas)juhendamine või konsulteerimine toimub samas kõrgkoolis, kus üliõpilane õpib. 12.5.10. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. 12.5.11. riigiabi puhul enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud. 12.6. Punktis 12.3 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-ide 2 ja 5, käesolevas tegevuses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Puhastulu 30 (34)  arvestatakse toetatavate tegevuste lõikes lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 61 lõike 3 punktist b. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. 13.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4, standardiseeritud ühikuhinna alusel vaastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2 või ettemaksetena vastavalt ühendmääruse §-dele 18-20 rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse vormi kehtestab rakendusüksus. 13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. 13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 13.6. Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 90 kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates. 13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 13.7.1. maksetaotluse aruandes esineb puudusi; 13.7.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 13.7.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 13.7.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et elluviija ei suuda viia ettenähtud ajaks toetatavaid tegevusi ellu või saavutada kavandatud tulemust; 13.7.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 13.7.6. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14. Elluviija ja partneri kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirja lisas sätestatule perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustused. 31 (34) 14.2. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 14.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.3.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 14.3.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 14.3.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning lisama maksete prognoosi. Jooksva aasta maksete prognoos tuleb rakendusüksusele esitada hiljemalt 15. jaanuariks; 14.3.4. sõlmima partneritega partnerluslepped ja/või toetuslepingud; 14.3.5. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis: 14.3.5.1. asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 14.3.5.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest; 14.3.5.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist. 14.3.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule; 14.3.7. tagama, et partnerid kasutavad toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud toetatavates tegevustes kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks. 14.3.8. andma hinnangu, kas partnerile antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel 15. jaanuariks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 6 loetletud näitajate täitmine. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.5. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 15.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 15.7. Lõpparuanne esitatakse sarnaselt vahearuandele. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 32 (34) 16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 16.3. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 16.4. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 16.4.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed; 16.4.2. soovitakse muuta abikõlblikkuse perioodi; 16.4.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 16.4.4. soovitakse muuta partnerite nimekirja. 16.5. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse vajaduse kohta. 16.6. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 16.7. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, toetuse sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.8. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimusted rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele 17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 17.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist. 17.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- des 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine 18.1. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud 33 (34)  kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 18.2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puhul säilitatakse abi andmisega seotud dokumente 10 aastat alates käskkirja alusel viimase üksikabi andmisest. 19. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 34 (34)  Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Riigikogu võttis 3. juunil 2020. aastal vastu Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (edaspidi seadus), millega tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja haridusvaldkonna seadustesse eesmärgiga moodustada Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ühendamet) ja nimetada Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Seadusega konsolideeritakse ühendametisse järgnevate organisatsioonide ülesanded: - Eesti Noorsootöö Keskus (edaspidi ENTK), mis on HTMi hallatav riigiasutus; - Sihtasutus Archimedes (edaspidi Archimedes); - Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (edaspidi HITSA); - Sihtasutus Innove (edaspidi Innove). Lisaks viiakse ühendametisse poliitikakujundamisega mitteseotud rakendusliku iseloomuga tegevused HTMist. Seoses eeltooduga asendatakse haridus- ja teadusministri käskkirjadega kehtestatud toetuse andmise meetmetes (edaspidi ka TAT) senised Archimedese, HITSA ja Innove ülesanded Haridus- ja Noorteameti ülesannetega. Seaduse muudatused jõustuvad 1. augustil 2020. a. Seega ka toetuse andmise meetmetes tehtavad muudatused peavad hakkama kehtima seaduse muudatustega samaaegselt ehk 1. augustil 2020. Lisaks eelnevale hakkab 1. septembrist 2020. a rakendusüksus ehk Riigi Tugiteenuste Keskus lahendama rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaideid vastavalt perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 2. Seega toetuse andmise meetmeid täiendatakse vaiete lahendamise korraga, mille kohaselt lahendab rakendusüksus enda tehtud otsuse või toimingu peale esitatud vaideid. Kehtiva korra kohaselt teeb seda rakendusasutus ehk Haridus- ja Teadusministeerium. Vaidemenetlusega seonduvad muudatused hakkavad kehtima 1. septembrist 2020. a. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (e-mail: [email protected], telefon: 735 0234) ja rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (e-mail: [email protected], telefon: 735 0279). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirjaga muudetakse 18 haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud toetuse andmise meedet. Muudatused on kõikides käskkirjades ühetaolised. Eelnõuga tehtavad muudatused on kahte tüüpi: 1 1) käskkirja punktidega 1, 3-8, 10-12, 15 ja 16 asendatakse TATides seoses ühendameti loomisega senised partneri ja elluviija ülesanded, mida kehtiva korra kohaselt täidavad Innove, Archimedes, ENTK ja HITSA, Haridus- ja Noorteameti ülesannetega. Tegemist on tehnilist laadi muudatustega, mis ei too kaasa ülesannete sisus erisusi võrreldes kehtivaga. 2) käskkirja punktidega 1-18 täiendatakse TATide tingimusi vaiete lahendamise regulatsiooniga. Vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 2, kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutus, välja arvatud juhul, kui rakendusasutus on toetuse andmise tingimuste õigusaktis määranud vaide lahendajaks rakendusüksuse. Seega selleks, et rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaiet oleks pädevus lahendada rakendusüksusel endal, on vajalik vastav kord ette näha toetuse andmise tingimusi kehtestavas õigusaktis ehk antud juhul TATis. Seni sellist korda TATid ette ei näinud, seega rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaiete lahendamise pädevus on kehtiva korra kohaselt rakendusasutusel ehk Haridus- ja Teadusministeeriumil. Vastava tingimusega lisamisega TATidesse hakkab alates 1. septembrist 2020. a rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaideid lahendama rakendusüksus ise. Ehk rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamise pädevus läheb Haridus- ja Teadusministeeriumilt üle Riigi Tugiteenuste Keskusele. 3) käskkirja punktiga 5 tehtavate muudatustega kaasatakse toetatava tegevuse 6.4. elluviimisse partnerina Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), kelle valitsemisalas on noortepoliitika kavandamine ja noorsootöö korraldamine (Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 lõige 1), analüüsi kompetentsikeskusena ja noortepoliitika juhtosapoolena. HTMi ülesanne on vastavalt kinnitatud tegevuskavale tegevuste elluviimine selleks vajaliku pädevustega isikute poolt, partnerluslepingus kokkulepitud ressurssidega. Tegevuse partnerid on HTM, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja Statistikaamet. HTM korraldab tervikliku seire- ja analüüsisüsteemi raames tegevuskava alusel analüüside ja uuringute läbiviimist. Ministeerium osaleb koos teiste osapooltega noortevaldkonna arengukava ja noorte olukorra seire näitajate arendamises ja noortevaldkonna kvaliteeti ja mõjuhindamist toetavate instrumentide loomisel. Lisaks täpsustatakse käskkirja lisa 5 punkti 15.1, millega seatakse elluviijale kohustus esitada vahearuanne struktuuritoetuste registri kaudu ning kehtestatud vormil ja RÜ nõudmisel poolaastaaruanne. 4) käskkirja punktiga 6 tehtavate muudatustega on täiendatud TATi juhtimise peatükiga (peatükk 5), millega moodustatakse TAT juhtnõukogu ning tuuakse välja selle ülesanded TATi elluviimisel. 5) käskkirja punktiga 7 tehtavate muudatustega muudetakse elluviija eelarvet, seoses partnerite ja elluviija konsolideerimisega Haridus- ja Noorteametisse. Selle tulemusel kaovad toetuse andmise tingimuste käskkirjast elluviija partnerid ja ühes sellega läheb kogu eelarve elluviija eelarveks. Meetme tegevuse eelarve maht selle muudatusega ei muutu. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 2 Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Käskkirja mõjud Haridus- ja Noorteamet muutub valdkondlikuks kompetentsikeskuseks rakendusküsimustes. Kompetentsi koondamine ühte asutusse võimaldab seda igapäevases töös tõhusalt ära kasutada, andes suurema võimaluse üksteiselt õppida ja vähendades ühtlasi asutuste vaheliseks suhtluseks kuluvat aega. Vaidemenetluse üleandmine Riigi Tugiteenuste Keskusele tagab tõhusama ja efektiivsema vaiete lahendamise, kuna rakendusüksus hakkab enda otsuste ja toimingute peale esitatud vaided ka ise lahendama. 5. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Haridus- ja Noorteameti loomisega seonduvate tegevuste ja tekkivate kuludega on arvestatud seaduse menetluse juures. Haridus- ja teadusministri käskkirjade muudatused on vajalikud seaduste muudatustega kooskõla tagamiseks. Vaidemenetluse muudatustega seonduv kulusid kaasa ei too. 6. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima 1. augustist 2020. a, kui jõustuvad ühendameti loomisega seotud seaduse muudatused. Vaidemenetluse üleandmisega seonduv hakkab kehtima 1. septembrist 2020. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks SA-le Innove, SA-le Archimedes, Eesti Noorsootöö Keskusele ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusele. Kristjan Sahtel asejuhataja rahandusosakonna juhataja ülesannetes 3  Lisa 4 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015. a käskkirja nr 235 „Toetuse andmise tingimused kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks“ lisa 1 „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ toetuse andmise tingimused Toetuse andmise tingimused kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. Sisukord 1. REGULEERIMISALA ................................................................................................. 2 2. RAKENDUSASUTUS JA –ÜKSUS ............................................................................ 2 3. ELLUVIIJA JA PARTNER(ID) ................................................................................... 2 4. TEGEVUSTE ABIKÕLBLIKKUSE PERIOOD .......................................................... 2 5. TOETUSE ANDMISE EESMÄRK .............................................................................. 2 6. TOETATAVAD TEGEVUSED ................................................................................... 2 7. TULEMUS- JA VÄLJUNDNÄITAJAD ...................................................................... 6 8. TEGEVUSTE EELDATAV MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE. .......................... 8 9. TEGEVUSTE EELARVE ............................................................................................. 9 10. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................... 10 11. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD ................................................. 10 12. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ........................................................... 10 13. TEGEVUSTE ELLUVIIMISE ARUANDLUS .......................................................... 11 14. ESF-I TEGEVUSTES OSALEJATE ANDMEKORJE NÕUDED TEGEVUSTE ELLUVIIMISEL JA ARUANDLUSEL ..................................................................... 12 15. TEGEVUSTE JA NENDE ELLUVIIMISE TINGIMUSTE MUUTMINE ............... 12 16. FINANTSKORREKTSIOONI MÕJU TEGEVUSTE EELARVELE ........................ 13 17. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE………………………………………. ................ 13 18. VAIETE MENETLEMINE………………………………………………………………….13 1. Reguleerimisala Tegevust viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna 1. “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise eesmärgi 6: “Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul” meetme “Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine” tegevuse 1.6.2 „Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks“ täitmiseks. 2. Rakendusasutus ja –üksus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja» kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija ja partner(id) Käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud tegevuste elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Tegevuste 6.3 ja 6.4 elluviimisel osaleb partnerina mittetulundusühing Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras. Tegevuse 6.5 elluviimisel osaleb partnerina Haridus- ja Noorteamet. Tegevuse 6.7 elluviimisel osaleb partnerina Statistikamet. 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.05.2015 kuni 30.11.2023, välja arvatud tegevus 6.7, mille abikõlblikkuse periood on 01.01.2019 kuni 30.11.2023. Ühikuhindade alusel finantseeritavad koolitused on abikõlblikud alates ühikuhindade kehtestamisest käesoleva käskkirja lisaga 2. Täpsem tegevuste ajakava kehtestatakse punktis 6. 5. Toetuse andmise eesmärk Üldeesmärk on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed ja paindlikud ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused. 6. Toetatavad tegevused 6.1. Täiskasvanutele suunatud tasemeõppe vastavuse parandamine õppijate ja ühiskonna vajadustega Käesoleva tegevuse eesmärgiks on täiskasvanutele suunatud tasemeõppe vastavuse parandamine õppijate ja ühiskonna vajadustega. Tegevustega panustatakse õppe ligipääsu suurendamisse, õppe paindlikkuse ja kvaliteedi parandamisse sh analüüsides ja arvesse võttes nii eestisisest kui rahvusvahelist kogemust (sh rahastamiskorraldust). Viiakse ellu arendustegevusi sh konsulteeritakse osapooltega, viiakse läbi koolitusi, seminare jmt ning soodustatakse osapoolte koostööd heade praktikate kasutuse laiendamiseks. Tegevuse käigus on valminud uuringud ja/või kontseptsioon, millest lähtuvalt kavandatakse ja viiakse ellu tegevused hariduskorralduse muutmiseks, õppe paindlikkuse ja kvaliteedi arendamiseks. 2  Tegevuse sihtgrupp: mittestatsionaarset üldharidust pakkuvad õppeasutused, kutseõppeasutused, kõrgkoolid, täiskasvanuhariduse korralduse osapooled. 6.2. Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi (VÕTA) arendamine formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu omandatu tunnustamise võimaluste avardamiseks Eestis on VÕTA rakendamine käivitunud kutse- ja kõrghariduses ning tegutseb vastav võrgustik, üldhariduse tasemel VÕTA kontseptsiooni välja töötatud seni ei ole. Tegevuse raames arendatakse juba toimivat võrgustikku ja töötatakse välja VÕTA kontseptsioon mittestatsionaarsele üldharidusele, rakendatakse seda ellu. Tagamaks VÕTA sujuv rakendumine, viiakse ellu erinevaid ettevalmistavaid tegevusi sh koolitusi, töötatakse välja juhendmaterjale õppijatele, hindajatele ja juhendajatele. Tegevuste elluviimisel vahetatakse parimaid praktikaid (sh rahvusvaheliselt), viiakse ellu uuringuid ja tutvustatakse VÕTA võimalusi täiskasvanud elanikkonna hulgas. VÕTA võrgustiku efektiivseks toimimiseks kaasajastatakse infomaterjale, metoodikat ja hindamisvahendeid, võrgustiku tugevdamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks parandatakse koostöö- ja infovahetuse võimalusi, korraldatakse asjakohaseid koolitusi ja ühisseminare. Informeerimise ja kaasamise eesmärgil viiakse läbi sidusrühmade (sh hariduse ja koolituse pakkujate, tööandjate, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise protsessiga seotud institutsioonide, töötukassa) vahelisi arutelusid ning teavitustegevusi. Tegevuse tulemusena paraneb elanikkonna seas teadlikkus VÕTA võimalustest. Uuendatud ja kaasaegsete metoodikate ja materjalide rakendamisel suureneb VÕTA kasutamine. Tegevuse sihtgrupp on õppeasutused, VÕTA nõustajad ja hindajad, täiskasvanud elanikkond. 6.3. Piirkondliku koostöö arendamine keskhariduseta ja erialase hariduseta täiskasvanute tagasitoomiseks tasemeõppesse Madalama haridustasemega täiskasvanud on enesetäiendamiseks vähem motiveeritud ning nende hoiakud õppimise suhtes on sageli negatiivsed. Nende täiskasvanute õppimise juurde toomiseks on vaja töötada välja erinevaid tugitegevusi õppijate vajadustest lähtuvalt, arendada koolide võimekust ning tuua kokku erinevad osapooled, kes saavad panustada potentsiaalsete õppijate leidmisesse ja motiveerimisse. Piirkondlikud/kohalikud võrgustikud on vältimatud koostöö arendamisel eesmärkide saavutamiseks. Tegevuse raames kaardistatakse ja kaastakse täiskasvanuhariduse osapooled ja võtmeorganisatsioonid piirkonnas sh haldusreformi tulemusena tekkinud kohalikud omavalitsused ja nende piirkondlikud ühendused, analüüsitakse õppimisvajadusi ja võimalusi madalama haridustasemega täiskasvanutele. Erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate täiskasvanud õppijate leidmiseks ja toomiseks õppimise juurde viiakse ellu vajalikke tugitegevusi (arutelud, koostööseminarid, ühistegevused osapoolte koostöös, kogemuste vahetus, rahvusvaheline koostöö), teavitustegevusi õppimisvõimaluste kohta jne. Tagamaks parem kommunikatsioon ja info jõudmine sihtrühmani koostatakse ja antakse välja asjakohaseid infomaterjale, võetakse kasutusele uusi infokanaleid pidades silmas piirkonna eripära ja vajadusi. Suurendamaks valmisolekut koolitusasutuste seas tugitegevuste väljatöötamiseks, pakkumiseks ja sihtrühmaga töötamiseks korraldatakse mh seminare, koolitusi koolitajatele ja personalile täiskasvanuhariduse programmi eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks. 3  Tegevuse tulemusena on piirkondades loodud jätkusuutlikud täiskasvanuhariduse koostöövõrgustikud elukestva õppe edendamiseks ja täiskasvanute elukestvasse õppesse toomiseks. Tegevuse sihtgrupp on täiskasvanuhariduse osapooled ja potentsiaalsed täiskasvanud õppijad. 6.4. Elukestva õppe populariseerimine Tegevuse eesmärgiks on tõsta teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest. Elukestvas õppes osalemise suurendamiseks, vähe või üldse mitte osalenud inimeste õppima toomiseks kutsutakse ellu erinevaid piirkondlikke ja üleriigilisi (meedia)kampaaniaid, teavitustegevusi ja populariseerimist meediakanalites sh tele- ja raadiosaadete vahendusel tutvustamaks võimalusi täiskasvanuna õppida, innustamaks katkenud õpiteed jätkama. Täiskasvanute õpihoiakute kujundamiseks, õppimisvõimaluste tutvustamiseks ja elukestva õppe populariseerimiseks nähakse ette telesarja ettevalmistamine ja ekraniseerimine. Tõhusate teavitustegevuste elluviimiseks rakendatakse erinevaid infokanaleid, kogutakse ja tutvustatakse edulugusid, töötatakse välja ja levitatakse erinevaid teavitusvahendeid, tunnustatakse silmapaistvamaid täiskasvanuhariduse osapooli, laiendatakse ja mitmekesistatakse täiskasvanud õppija nädala tegevusi eesmärgiga jõuda rohkematesse regioonidesse ja rohkemate sihtgruppideni. Populariseerimise tegevustesse kaasatakse teiste osapoolte hulgas tööandjad ja kohalikud omavalitsused. Arendatakse koolitajate omavahelist koostööd täiskasvanu õpitee toetamiseks, koolitajate professionaalsuse tõstmiseks ja koolitajate kutse propageerimiseks. Tegevuse raames läbiviidud piirkondlike ja üleriigiliste teavitustegevuste ja kampaaniate tulemusena paraneb elanikkonna sh madalama haridustasemega täiskasvanute teadlikkus elukestva õppe võimalustest. Tegevuse sihtgrupp on täiskasvanud elanikkond, koolitajad, tööandjad ja teised täiskasvanuhariduse osapooled. 6.5. Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamine Tegevuse raames töötatakse välja ja uuendatakse juhendid, mis toetavad täienduskoolitusasutusi oma tegevuse korraldamisel (nt õppekavade arendamine, potentsiaalsete õppijate informeerimine, kvaliteedi tagamise aluste väljatöötamine jmt), et nende läbiviidav koolitus vastaks täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. Korraldatakse koolitusi ja seminare täienduskoolitusasutustele nii eesti kui vene keeles, et rakendada väljundipõhist õpet ja hindamist ning arendada kvaliteedi tagamise põhimõtteid. Koostöös partneriga Haridus- ja Noorteamet käivitatakse tegevused täiskasvanute koolituse seaduse alusel tegutsevate täienduskoolitusasutuste kvaliteedi arendamiseks. Tegevus aitab kaasa täienduskoolitusasutuste tegevuse vastavusse viimisele täiskasvanute koolituse seaduses ja täiskasvanuhariduse standardis kehtestatud nõuetele. Täienduskoolitusasutuste toetamise tulemusena paraneb täienduskoolitusasutuse läbiviidava koolituse kvaliteet. Tegevuse sihtgrupp on koolitajad, täienduskoolitusasutused. 4 6.6. Kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse pakkumine täiskasvanutele kvalifikatsiooni tõstmiseks Täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse kaudu pakutakse tööalaseid kursusi, et täiskasvanutel olenemata nende haridustasemest ja majanduslikust olukorrast oleks ligipääs nende vajadustele vastavale koolitusele. Tagamaks kvaliteetsete õppekavade alusel asjakohase ja õppija vajadusi arvestava õppe läbiviimine viiakse läbi arendusseminare, koolitusi jm toetavaid tegevusi koolitajatele, koolituse korraldajatele ja teistele osapooltele. Parendatakse täiskasvanute elukestvasse õppesse leidmiseks vajalikke tegevusi ja koolitusvajaduse väljaselgitamise võimekust lähtudes sealhulgas oskuste arendamise prognoosisüsteemi OSKA sisendist. Tegevus toetab kvaliteetse täienduskoolituse läbiviimist, kus õpet viiakse läbi väljundipõhise õppekava alusel ja koolituse lõppedes toimub väljundipõhine hindamine. Rahastatakse kontaktõpet, mis võib toimuda nii füüsilises kui ka virtuaalses õpikeskkonnas ja milles osalevad nii õppija kui täiskasvanute koolitaja, õppekavas sisalduvat iseseisvat õpet ei rahastata. Eraldi hinna ja metoodika alusel rahastatakse täielikult iseseisvalt e- õppena läbitavaid kursusi, arvestades kogu õppekavajärgset õppemahtu. Tegevuse tulemusena on täiskasvanute teadmised ja oskused paranenud, mida tõendab väljastatud kompetentsitunnistus. Tegevuse sihtgrupp on täiskasvanud õppijad ning täiskasvanute tööalase koolituse riiklikku koolitustellimust pakkuvad koolitusasutused (kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid). 6.7 Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis Tegevuse eesmärk on koostöös partnerorganisatsiooni Statistikaametiga aastatel 2018-2023 ette valmistada ja läbi viia täiskasvanute oskuste uuring PIAAC. PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) on OECD uuring, mis mõõdab ainsana terviklikult täiskasvanute funktsionaalseid oskusi. Eesti osales PIAAC esimeses tsüklis ning kümneaastase intervalliga kordusmõõtmine aitab teha järeldusi 2014-2020 ellu viidud poliitikamuudatuste kohta. Laiemalt on eesmärgiks hinnata hariduse ja elukestva õppe eri etappide ning tööalase tegevuse rolli pädevuste kujunemisel ja püsimisel ning võrrelda Eesti täiskasvanud elanikkonna pädevusi teiste riikide täiskasvanute pädevustega. PIAAC uuring on esinduslik leibkonna uuring, mille raames küsitletakse ca 7500 16-65- aastast inimest. Uuringus mõõdetakse funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ning adaptiivset probleemilahendusoskust, samuti kuulub uuringu juurde informatsiooni kogumine oskustega seotud taustatunnuste kohta. PIAAC kajastab väga kompaktselt hariduse, koolituse, tööturunäitajate ning oskuste taseme ja nende kasutamise seoseid. Tegevus toetab täiskasvanud elanikkonna pädevuste kujundamist läbi tõenduspõhiste poliitikamuudatuste kavandamise haridus- ja koolitussüsteemis. Tegevuse tulemusena on läbi viidud PIAAC uuring, valminud on andmebaas ja tulemusi kajastav riiklik raport. PIAAC uuringu riiklik raport sisaldab lühikokkuvõtet, sissejuhatust, peatükki uuringu tausta ja korralduse kohta ning peatükki tulemustest (sh oskuste võrdlus riikide vahel, hariduse ja oskuste seosed, oskuste seosed tööturu- ja sotsiaalsete näitajatega). Raporti juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet infotöötlusoskuste mõõtmise ja näidisülesannete ning taustaküsimustiku moodulite kohta. 5  Tegevuse sihtgrupp on Eesti elanikud vanuses 16-65. Tegevuste ajakava 201 201 201 201 201 202 202 202 202 Tegevus 5 6 7 8 9 0 1 2 3 6.1. Täiskasvanutele suunatud tasemeõppe vastavusse X X X X X X X X X parandamine õppijate ja ühiskonna vajadustega 6.2. VÕTA süsteemi arendamine formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu X X X X X X X X X omandatu tunnustamise võimaluste avardamiseks 6.3. Piirkondliku koostöö arendamine keskhariduseta ja erialase X X X X X X X X X hariduseta täiskasvanute tagasitoomiseks tasemeõppesse 6.4. Elukestva õppe populariseerimine X X X X X X X X X 6.5. Täiskasvanute täienduskoolituse X X X X X X X X X kvaliteedi arendamine 6.6. Kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe X X X X X X X X X pakkumine täiskasvanutele kvalifikatsiooni tõstmiseks 6.7. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC X X X X X läbiviimine Eestis 7. Tulemus- ja väljundnäitajad Sihttase Sihttase 2020 Sihttase 2023 Näitaja nimetus Algtase 2018 a a a 1. Tulemusnäitaja tegevusele: 59 000 (sh 86 500 (sh 20 86 500 (sh 20 Täiskasvanutele 15 000 Täienduskoolitusel 000 000 kvaliteetse ja 0 võtmepädevust osalenud võtmepädevus võtmepädevus asjakohase e koolitusel täiskasvanute arv1 tel osalenut) tel osalenut) täienduskoolituse osalenut) ja ümberõppe pakkumine kutse- 1 Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed eristada soolises lõikes. 6 ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks Kontseptsioon Kontseptsioon Välja on töötatud 1.1. Väljundnäit ist lähtuvad ist lähtuvad kontseptsioon ja aja Tegevusele 0 1 tegevused tegevused käivitatud sellest 6.1 kestavad kuni kestavad kuni lähtuvad tegevused aastani 2020. aastani 2023. Kuni 2018: VÕTA kontseptsioon täiskasvanutele VÕTA üldharidusõppes on kontseptsioon välja töötatud ja seda mittestatsionaar - rakendatakse, ses üldhariduses toimuvad pidevad on välja 1.2. Väljundnäit arendustegevused töötatud aja Tegevusele VÕTA võimaluste 6.2 laiendamiseks Alates 2019: VÕTA 2017.a 7,5% 8,5% 9% kasutajate osakaal kõrgharidus kõrghariduses kõrghariduses kutse- ja es 4,5% 5,5% kõrghariduse 3,5% kutsehariduse kutsehariduse õppijatest (EHIS kutseharidus s s andmetel) es Kuni 2018: Tegevusse kaasatud mittestatsionaarset üldharidust 0 14 1.3. Väljundnäit pakkuvate koolide aja Tegevusele arv 6.3. Alates 2019: piirkondlike 0 0 14 16 täiskasvanuhariduse võrgustike arv Tegevusest 1.4. Väljundnäit rahastatavate aja Tegevusele üleriigiliste 0 5 10 14 6.4. teavitusürituste ja kampaaniate arv Eesti Hariduse Infosüsteemi majandustegevusteat 1.5. Väljundnäit e esitanud või aja Tegevusele 0 500 700 700 tegevusloa saanud ja 6.5. täiskasvanute koolituse seaduse alusel tegutsevate 7  täienduskoolitusasut uste arv Täiskasvanute täienduskoolituse 1.6. Väljundnäit lõpetajad, kes aja Tegevusele lahkudes saavad 0 34 300 53500 53500 2 6.6. kvalifikatsiooni- või kompetentsitunnistu se3 1.7 PIAAC uuringu Väljundnäitaja 0 0 0 1 riiklik raport Tegevusele 6.7 8. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele. Horisontaalne Mõju teema Regionaalne Tegevused toetavad elukestvas õppes osalemist ja täiskasvanute kompetentside areng paranemist kõigis maakondades. Käskkirja raames kavandatavad tegevused hõlmavad kogu Eestit, tegevustesse on kaasatud erinevates piirkondades paiknevad koolitusasutused, rõhk on piirkondlikul tasandil tehtaval koostööl ning koolitusvajaduste, prioriteetide määramisel arvestatakse oluliselt kohaliku tasandi tööturu vajadustega. Tegevuste planeerimisel arvestatakse regionaalseid eripärasid ja koolitusi pakutakse ning teavitustegevusi korraldatakse üle Eesti. Infoühiskonna Tegevused toetavad infoühiskonna edenemist kolmes võtmes, esiteks võimaldab edendamine rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuring saada ülevaate täiskasvanute infotehnoloogiliste oskuste tasemest (sh võrdlus 10 aasta taguse mõõtmisega), teiseks täiskasvanutele suunatud tööalaste koolituste kaudu parandatakse muuhulgas infotehnoloogilisi oskusi, seega suureneb täiskasvanute hulk, kes suudavad tööalaselt edukalt kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid. Kolmandaks tegevuste elluviimise ja infovahetuse korraldamisel võimalikult palju infotehnoloogilisi lahendusi kasutades tekib laiem toetav mõju, ka koolitajate koolitamisel ja kvaliteedi parandamise tegevustel peetakse vastavaid aspekte silmas. Keskkonna- ja Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju kliimapoliitika keskkonnahoiu ja kliimapoliitika eesmärkideile. Võrdsete Tegevuste raames on oluline tähelepanu pööratud neile täiskasvanud õppijatele, kellele võimaluste täna ei ole õppimisvõimalused täiskasvanueas olnud kättesaadavad. Läbi tasuta tagamine õppimisvõimaluste loomise, tugitegevuste arendamise jõuavad õppimise juurde ka need täiskasvanud, kes erinevatel põhjustel seni on olnud elukestvast õppest eemal. Seeläbi aidatakse kaasa võrdsuse põhimõtete tagamisele täiskasvanuõppes ja luuakse eeldused madalama haridustasemega inimeste konkurentsivõime parandamiseks. Paranenud haridustase toetab edukat toimetulekut tööturul. Ühtne Tegevuste kaudu edendatakse koostööd nii kohalikes omavalitsustes erinevate osapoolte riigivalitsemine vahel kui ka erinevate kohalike omavalitsuste vahel. Täiendavalt toetavad käskkirja tegevused riigi- ja KOV tasandi koostöö tugevnemist. 2 Tuleneb Ühtekuuluvus- poliitika fondide rakenduskava 2014- 2010 tulemusindikaatorist: Täiskasvanute täienduskoolitustel osalenud, kes lahkudes saavad kvalifikatsiooni- või kompetentsitunnistuse. 3 Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed eristada soolises lõikes. 8 9. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 27 090 000 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 23 026 500 EURi (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 063 500 EURi (kuni 15% kogumaksumusest). Väljundnäitaja Tegevused Toetatavate sh partnerite Tulem tegevuste eelarve eelarve us 1.1 Välja on töötatud 6.1. Täiskasvanutele 420 000 0 Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni kontseptsioon ja käivitatud suunatud üldhariduse ja sellest lähtuvad tegevused tasemeõppe sisu, mahu ja korralduse vastavuse parandamine õppijate ja ühiskonna vajadustega 1.2 VÕTA kasutajate 6.2. Varasema õpi- ja 442 000 0 osakaal kutse- ja töökogemuse arvestamise kõrghariduse õppijatest süsteemi (VÕTA) arendamine formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu omandatu tunnustamise võimaluste avardamiseks 1.3 Piirkondlike 6.3. Piirkondliku koostöö 1 050 000 1 043 150 täiskasvanuhariduse arendamine keskhariduseta ja võrgustike arv erialase hariduseta täiskasvanute tagasitoomiseks tasemeõppesse 1.4 Tegevusest 6.4. Elukestva õppe 2 229 000 2 224 330 tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks rahastatavate üleriigiliste populariseerimine teavitusürituste ja kampaaniate arv 1.5 Eesti Hariduse 6.5. Täiskasvanute 740 000 625 000 Infosüsteemi täienduskoolituse kvaliteedi majandustegevusteate arendamine esitanud või tegevusloa saanud ja täiskasvanute koolituse seaduse alusel tegutsevate täienduskoolitusasutuste arv 1.6. Täiskasvanute 6.6 Kvaliteetse ja asjakohase 19 650 000 0 täienduskoolituse lõpetajad, täienduskoolituse pakkumine kes lahkudes saavad täiskasvanutele kvalifikatsiooni- või kvalifikatsiooni tõstmiseks kompetentsitunnistuse 1.7. PIAAC uuringu riiklik 6.7 Rahvusvahelise 1 400 000 1 400 000 raport täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis 9  Horisontaalne tegevus Personalikulu (projektijuht, 1 159 000 0 raamatupidaja jms abistav personal) KOKKU 27 090 000 10. Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 10.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas lisas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas lisas sätestatud tingimustele. 10.2. Sealhulgas on abikõlblikud kulud: 10.2.1. tegevuse elluviimisega seotud personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 toodud tingimustele; 10.2.2. tegevuses 6.6 nimetatud täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse alusel tellitavate täienduskoolituste kulud standardiseeritud ühikuhinna alusel, mis kehtestatakse lisaga 2. 10.2.3. tegevuse 6.7 kulud ühendmääruse §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse alusel kui toetuse maksmise aluseks olev punktis 6.7. sätestatud tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. 10.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblik hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 10.4. Ühikuhindades sisalduvate või kindlasummalise maksena hüvitatavate kulude hüvitamine kuludokumentide alusel. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 11.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse - § 14 lõike 1 punktile 1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1-3. 11.3. Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. 11.4. Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu esitatud maksetaotluse alusel. 11.5. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 12. Elluviija ja partneri kohustused 10 Elluviijale ja partnerile kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale ja partnerile sätestatud kohustused. 12.1. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 12.1.1. kinnitama eelnevalt RAga kooskõlastatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve käesoleva käskkirjana lisana hiljemalt eelneva kalendriaasta 20. detsembriks. Esimese eelarveaasta tegevuste detailne kirjeldus ja sellele vastav eelarve tuleb kinnitada 2 kuu jooksul pärast toetuse andmise tingimuste kinnitamist; 12.1.2. esitama punktis 12.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele; 12.1.3. rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 12.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase eelarve kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 12.1.5. esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 12.1.4 esitatud prognoosist. 12.1.6. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. 13. Tegevuste elluviimise aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil ja tähtaegadeks vahearuande hiljemalt 20. jaanuariks ja 15. augustiks. Kui viga registri töös takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks esimene tööpäev peale vea kõrvaldamist, sellisel juhul rakendusüksus teavitab elluviijat registri töö taastumisest. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 13.1.2. punktis 7 loetletud näitajate täitmine; 13.1.3. ESF andmekorje kohustuse alla kuuluvate osalejate kohta täidetud info punktis 6.6 nimetatud tegevuse lõikes (vt ptk 14.3). 13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Kui viga registri töös takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse esitamise tähtajaks esimene tööpäev peale vea kõrvaldamist, sellisel juhul rakendusüksus teavitab elluviijat registri töö taastumisest. Lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 13.2.2. punktis 7 loetletud näitajate täitmine; 13.2.3. ellu viidud tegevuste mõju läbivatele teemadele. 13.3. Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 13.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 13.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 11 14. ESF-i tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel 14.1. Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas toimingus osalejate (ESFi tegevustes osaleja) kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013 lisas 1. 14.2. Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7. 14.3. Punktides 14.1 ja 14.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 6.6 nimetatud tegevusele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid täiskasvanud õppijate kohta, kes osalevad pakutavatel kursustel. 14.4. ESFi tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele vastavalt punktile 13.1. 14.5. ESFi tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal juhinduda Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 15. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 15.1. Rakendusasutusel on õigus muuta tegevust enda algatusel või rakendusüksuse algatusel. 15.2. Juhul, kui muutmise algatab rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 15.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 15.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 9 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 15.5 Elluviija muudab punkti 12.1.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega. Juhul kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve 12  muudatusest teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 15.6 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 16. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 16.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 16.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule. 17. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 18. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 13  Lisa 8 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuste „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine““ lisa 1 Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (edaspidi PRÕM) elluviimiseks Sisukord 1. Reguleerimisala 2 2. Rakendusasutus ja –üksus 2 3. Elluviija ja partner(id) 2 4. Juhtimine 2 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood 3 6. Mõisted 4 7. Toetuse andmise eesmärk 4 8. Toetatavad tegevused 5 9. Sihtgrupid 11 10. Tulemused 11 11. Tulemus- ja väljundnäitajad 13 12. Tegevuste eelarve 16 13. Kulude abikõlblikkus 17 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 18 15. Elluviija ja partneri kohustused 19 16. Tegevuste elluviimise aruandlus 19 17. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel 20 18. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 20 19. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 21 20. Dokumentide säilitamine 21 21. Vaiete menetlemine 21 1 (21) 1. Reguleerimisala PRÕMi tegevusi viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. 2. Rakendusasutus ja -üksus Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija ja partner(id) Käesoleva käskkirja punktis 8 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi elluviija). Partnerid osalevad toetatavate tegevuste elluviimises vastavalt alljärgnevale tabelile. Partner TOETATAV T E G E V U S 1 2 3 4 5 6 7 8 Tartu Ülikool X X Tallinna Ülikool X X Tallinna Tehnikaülikool X Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor X Eesti Tööandjate Keskliit X X Kutseõppeasutused, kes omavad õppe läbiviimise X X X X 1 õigust Kõrgkoolid, kes omavad õppe läbiviimise õigust2 X X X 4. Juhtimine 4.1. PRÕMil on juhtnõukogu, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, tööandjate keskorganisatsiooni ja elluviija esindajad. Juhtnõukogu koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. 1 15.05.2018 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, H. Elleri nim Tartu Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida- Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Balletikool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Kutseharidusekeskus, Tallinna Kopli Ametikool, Tartu Kutsehariduskeskus, Väike-Maarja Õppekeskus, Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Juuksurite Erakool "Maridel", M. I. Massaažikool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool. 2 15.05.2018 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kõrgkoolid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Estonian Business School, EELK Usuteaduse Instituut, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Euroakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool. 2 (21) 4.2. Juhtnõukogu ülesandeks on: 4.2.1. kooskõlastada PRÕMi iga-aastane tegevuskava, sh koolituskava ja eelarve; 4.2.2. kooskõlastada PRÕMi iga-aastased seirearuanded; 4.2.3. kinnitada õppekavade nimekiri, mille raames saavad õppurid sõidu- ja majutustoetust; 4.2.4. kooskõlastada PRÕMi elluviimisega seotud toetatavate tegevuste 8.1, 8.2, 8.3, 8.6, 8.7 ja 8.8 raames läbiviidavate hangete plaan, mis sisaldab hankeid eeldatava maksumusega alates 15 000 eurost ilma käibemaksuta; 4.2.5. nimetada hangete plaanis olevad hanked, mille tehnilised kirjeldused tuleb kooskõlastada juhtnõukoguga ja mille hindamiskomisjoni soovib juhtnõukogu esitada eksperdid; 4.2.6. kooskõlastada punktis 4.2.5. nimetatud hangete tehnilised kirjeldused; 4.2.7. nimetada vajadusel eksperdid hangete hindamiskomisjonidesse; 4.2.8. kooskõlastada toetatavate tegevuste elluviimisega seotud korrad; 4.2.9. teha elluviijale kooskõlas PRÕMi eesmärkidega ettepanekuid tegevuskava muutmiseks. 4.3. PRÕMi elluviimisega seotud rakendamise korrad kinnitab elluviija. 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood 5.1. Toetatava tegevuse 8.1 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2018. 5.2. Toetatava tegevuse 8.2 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 30.06.2021 5.3. Toetatavate tegevuste 8.3, 8.5 ja 8.8 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2021 5.4. Toetatava tegevuse 8.4 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2019 5.5. Toetatavate tegevuse 8.6 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 30.06.2022 5.6. Toetatava tegevuse 8.7 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2020 5.7. Toetatavaid tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi vältel. Ühikuhindade alusel rahastatavad tegevused on abikõlblikud alates vastavasisulise muudatuse tegemisest konkreetse ühikuhinna osas toetuse andmise tingimustes. Koolituste ja seminaride ühikuhinnad on kehtestatud haridus- ja teadusministri 29.07.2015. a käskkirjaga nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020 meetmetele“. 5.8. Tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine“ rahastatakse kutseõppes töökohapõhises õppevormis õppijate õppekulusid standardiseeritud ühikuhindade alusel (lisa 3) alates 1. märtsist 2018. a alustatud tegevuste käigus tekkivaid kulusid. 3 (21) 6. Mõisted 6.1. Koolitus ehk täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus (täiskasvanute koolituse seadus § 1 lg 4). Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend. Koolituse õppekava ja koolitusel osalemist tõendavad dokumendid peavad vastama Täienduskoolituse standardis kehtestatud nõuetele. 6.2. Õppeasutus PRÕMi kontekstis on kutse- ja kõrghariduse tasemel õpet pakkuv haridusasutus, st kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool. 6.3. Õppur on PRÕMi kontekstis kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilane ja kutseõppe tasemeõppe õpilane. 6.4. Kutseõpingud on õpetajakoolituse koostisosa, mille eesmärgiks on kutsestandardis kirjeldatud kutsealaste teadmiste ja oskuste omandamine õppija poolt. Kutseõpingud sisaldavad vähemalt 10 töönädalat juhendatud praktikat (Vabariigi Valitsuse 22.11.2000. a määrus nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ § 8). 6.5. Töökohapõhine õpe on tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpe ettevõttes või asutuses moodustab kõrgharidustasemel üle poole õppekava mahust, kutsehariduse tasemel vähemalt 2/3 õppekava mahust. 7. Toetuse andmise eesmärk 7.1. Praktikakorralduse süsteem toimib, on heal tasemel ning praktika ja praktiline õppetöö on tavapärane osa õppetegevusest; 7.2. õppeasutused, õppurid ja tööandjad väärtustavad praktika vajadust ja toetavad õpiväljundite saavutamist praktikal; 7.3. töökohapõhise õppe süsteem on hästi toimiv ja jätkusuutlik; 7.4. tööandjaid on kaasatud nende vajadustest lähtuvate õppekavade elluviimisesse ja neil on täiendavad võimalused sobiva tööjõu koolitamiseks; 7.5. noortele ja täiskasvanutele (sh madala haridustasemega) on loodud rohkem paindlikke, valikuid võimaldavaid ja sobivaid õppevorme vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks, eesmärgiga tagada sujuvam üleminek tööellu; 7.6. põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate ning täiskasvanute (sh lapsevanemate) teadlikkus kutseõppe võimalustest sh töökohapõhisest õppest ja erialavalikutest on kasvanud. Üldhariduskoolide õpilaste ja õpetajate seas ning Eesti elanikkonnas laiemalt on kujunenud positiivne hoiak kutsehariduse suhtes; 7.7. kutse- ja kõrgharidusõppureil, sõltumata emakeelest, on võrdsed võimalused hariduse omandamiseks ja tööturul toimetulekuks. 4 (21) 8. Toetatavad tegevused 8.1. Praktika ja töökohapõhise õppe süsteemse korralduse arendamine kutse- ja kõrgkoolides Toetatakse praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendustegevusi, sh õppeasutuste praktika- ja töökohapõhise õppe koordinaatorite ning praktikajuhendajate koostööd; juhendmaterjalide, kutsehariduse praktika tulemuslikkuse kriteeriumite ja praktika hea tava väljatöötamist; vajadusel ka õigusaktide muudatusettepanekute väljatöötamist; samuti parimate praktikate levitamist, üksteiselt õppimist ja erinevate haridustasemete vahelist koostööd. Kuna töökohapõhine õpe toimib täna hästi kutsehariduses suurtes ettevõtetes, siis tegevuse raames töötatakse välja töökohapõhise õppe rakendusmudelid erineva suuruse ja valdkonna ettevõtetele ning põhimõtted töökohapõhise õppe võimaldamiseks kõrghariduses. Töötatakse välja töökohapõhise õppe kvaliteedi tagamise (sh hindamise) põhimõtted. Arendustegevustesse kaasatakse eksperte ja tööandjate esindajaid. Korraldatakse koolitusi praktika ja töökohapõhise õppe koordinaatoritele, õppeasutusepoolsetele praktikajuhendajatele ja õppetegevuse eest vastutavatele töötajatele. Koolitustel võivad osaleda ka ettevõttepoolsed praktika ja töökohapõhise õppe juhendajad. Koolituste korraldamise eesmärgiks on praktika ja töökohapõhise õppe hea tava juurutamine, õppurite toetamise ja nõustamise parendamine, praktika olulisuse ja tulemuslikkuse suurendamine õppekavades ning välisüliõpilastele praktika võimaluste loomisele kaasaaitamine. Koolituste ja seminaride korraldamise kulud hüvitatakse ühikuhinna alusel (ühe osaleja ühe akadeemilise tunni ühikuhinna alusel). Praktika ja töökohapõhise õppe didaktikaalaseid koolitusi viivad läbi Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli didaktikakeskused, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ning Tallinna Tehnikaülikooli inseneripedagoogika keskus. 8.2. Praktilise õppe tähtsustamine Tegevuse raames suurendatakse erinevate huvipoolte, eelkõige tööandjate teadlikkust praktika ja töökohapõhise õppe olemustest ja võimalustest. Sealhulgas teavitatakse tööandjaid välisüliõpilastele praktika pakkumise võimalustest ja vahendatakse välisüliõpilastele praktikakohtade pakkumist Eestis. Tunnustatakse parimaid praktika ja töökohapõhise õppe pakkujaid ning parimaid praktikante ja töökohapõhises õppevormis õppijaid. Teavitustegevuste raames tehakse koostööd erialaliitudega. Tegevus sisaldab erinevaid infoüritusi, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist, artiklite, pressiteadete kirjutamist ja avaldamist ning meediaga suhtlemist, töökohapõhise õppe ja praktikaga seotud edulugude kaardistamist ja kajastamist. Tegevust viib ellu Eesti Tööandjate Keskliit. 8.3. Praktika ja töökohapõhise õppe monitoorimine ja uuringute läbiviimine Tegevuse raames uuritakse tööandjate ootuseid ja rahulolu praktika ja töökohapõhise õppega. Töökohapõhise õppe uuringute raames analüüsitakse töökohapõhise õppe läbiviimise maksumust ettevõtetes ja õppeasutustes ning tööandjaid motiveerivaid mehhanisme töökohapõhise õppe rakendamiseks. Samuti seiratakse praktika ja töökohapõhise õppe olukorda ja arenguid. Jälgitakse töökohapõhise õppe rahvusvahelisi arengutrende ja kogemusi ning vajadusel kasutatakse (tellitakse) ekspertiise Eesti töökohapõhise õppe mudeli arendamiseks. 5 (21) 8.4. Sõidu- ja majutustoetuse võimaldamine õpilastele ja üliõpilastele Tegevuse raames piloteeritakse õppuritele praktikaga kaasnevate täiendavate kulude katmist juhtnõukogu poolt kinnitatud õppekavadel. Õppekavade valikul lähtutakse eesmärgist toetada majanduse kasvuvaldkondade arendamist ning laiendada regionaalselt õpetatavate ja riigile oluliste erialade praktikabaaside võrku. Majanduse kasvuvaldkondade ja tervishoiu valdkondade õppuritele suunatakse 75% sõidu- ja majutustoetuste eelarvest. Samuti toetatakse Ida-Virumaal asuvate õppeasutuste ja vene õppekeelega õppeasutuste õppuritele praktika võimaldamist eestikeelses töökeskkonnas. Toetatavate õppekavade nimekiri kinnitatakse iga-aastaselt juhtnõukogu poolt. Tegevuse raames toetatakse väljaspool õppuri elukoha (rahvastikuregistri järgne elukoht) või õppeasutuse (sh ühiselamu, õpilaskodu) asukoha maakonda praktikale suunduvat õppurit sõidu- ja majutustoetuse maksmisega. Tegevuse raames ei toetata praktika sooritamist Tallinna ega Tartu linnas. Sõidu- ja majutustoetust makstakse ühikuhinnana, võttes aluseks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõigetes 2 ja 5 sätestatud sõidu- ja majutustoetuse maksmise põhimõtted ja määra. Sõidu- ja majutustoetust makstakse õppurile 15-40 praktikapäeva eest õppeaastas praktika toimumise koha ja õppuri elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetust arvestatakse praktika toimumise koha ja õppuri elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise lühema kahekordse vahemaa alusel. Sõidu ja majutustoetuse väljamaksmise aluseks on õppeasutuse tõend praktika läbimise kohta. Sõidu- ja majutustoetust maksab õppurile õppeasutus, kes peab toetuselt kinni ka tulumaksu. Sõidu- ja majutustoetusi ei maksta töökohapõhise õppe vormis (toetatav tegevus 8.6) õppivatele õpilastele. 8.5. Õpetajakoolituse praktika arendamine Tegevuse eesmärgiks on teoreetiliste ning praktiliste õppeainete tihedam lõimimine õpetajakoolituses ning ülikoolide ja teiste õppeasutuste koostöö tugevdamine. Tegevuse raames toetatakse ülikoolide ja praktikaasutuste (koolieelsed lasteasutused, üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused) koostööd ja ühise praktikakogukonna arengut. Praktikakogukondadesse kaasatakse kutseõpinguid läbiviivad õppejõud ja praktikaasutuste praktikajuhendajad. Organiseeritakse praktikakogukonda arendavaid üritusi, mis toetavad vastastikust õppimist. Ülikoolide praktikaarenduse laiendatud meeskondadele luuakse võimalused üksteiselt õppimiseks, kogemuste vahetamiseks ning tutvumiseks erinevate riikide õpetajakoolituse praktikasüsteemidega. Kõiki õpiüritusi ja õppevisiite võib viia läbi nii Eestis kui ka välisriigis. Toimuvad regulaarsed praktikaasutuste- ja ülikoolimeeskondade ühisseminarid, koosolekud, õpitoad, infotunnid jms, luuakse või tellitakse praktika- ja korralduslike materjale. Toetatakse heade kogemuste jagamist, uute praktikakogukondade teket ja nende liikmete koolitamist. Koolituste ja seminaride korralduskulud hüvitatakse ühikuhinna alusel (ühe osaleja ühe akadeemilise tunni ühikuhinna alusel). Toetatakse praktikaasutusi, eesmärgiga suurendada nende vastutust üliõpilaste kutseõpingute, sh kvaliteetselt juhendatud praktika läbiviimisel. Õpetajakoolituse üliõpilasel on praktikakogukonnas kindel tugiisik kogu kutseõpingute läbimise ajaks. Tugiisik toetab üliõpilase professionaalset arengut ja aitab õppijal tunda end praktikakogukonda kuuluvana. Tegevuse raames makstakse tugisikutele tasu ülikooli ja praktikaasutusega sõlmitud lepingu alusel. 6 (21)  Õpetajakoolituse üliõpilase praktika toimub erinevates praktikaasutustes selleks, et saada mitmekesine koolikogemus. Toetatavate õppekavade nimekiri kinnitatakse iga-aastaselt juhtnõukogu poolt. Toetatakse väljaspool õpetajakoolituse üliõpilase elukoha (rahvastikuregistri järgne elukoht) või ülikooli (sh ühiselamu, õpilaskodu) asukoha maakonda praktikale suunduvat üliõpilase sõidu- ja majutustoetuse maksmisega. Tegevuse raames ei toetata praktika sooritamist Tallinna ega Tartu linnas. Sõidu- ja majutustoetust makstakse ühikuhinnana, võttes aluseks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõigetes 2 ja 5 sätestatud sõidu- ja majutustoetuse maksmise põhimõtted ja määra. Sõidu- ja majutustoetust makstakse üliõpilasele 15 - 40 praktikapäeva eest õppeaastas praktika toimumise koha ja üliõpilase elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetust arvestatakse praktika toimumise koha ja üliõpilase elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise lühema kahekordse vahemaa alusel. Sõidu ja majutustoetuse väljamaksmise aluseks on ülikooli tõend praktika läbimisekohta. Sõidu- ja majutustoetust maksab üliõpilasele ülikool, kes peab toetuselt kinni ka tulumaksu. Ülikooli poolsetele õpetajakoolituse praktika juhendajatele hüvitatakse lähetuskulud üliõpilase õpetajakoolituse kõikide praktikaliikide külastamiseks ja vaatlemiseks vastavalt kõrgkoolis kehtestatud lähetuste korrale. Õpetajakoolituse praktika tegevuste läbiviimisel lähtutakse ESF programmi Eduko raames väljatöötatud praktika korraldamise põhimõtetest, mis sisalduvad dokumendis „Õpetajakoolituse praktika arendamine ülikoolides“. 3 8.6. Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine ja praktilise õppe arendamine kutse- ja kõrgkoolides Täiendavate õppekohtade loomise eesmärk on suurendada võimalusi töökohapõhiseks õppeks ja piloteerida erinevaid töökohapõhise õppe rakendusmudeleid nii kutse-, kui ka võimalusel kõrgkoolides. Kutseõppes töökohapõhises õppes õppivatele õpilastele makstakse õppe-, sõidu- ja koolilõuna toetusi. Täiendavad töökohapõhised õppekohad lisanduvad riigieelarvest rahastatavatele koolituskohtadele. Tegevusega on kavandatud luua 4200 täiendavat õppekohta (2020. aasta eesmärk 7200 õppekohta) töökohapõhises õppes osalejatele. Oodatav tulemus on, et vähemalt 75% alustanud õppijatest (2018. a 3150 ja 2023. a. 5400 õpilast) omandab tööturu vajadustele vastava kvalifikatsiooni. Töökohapõhine õpe on tasemeõpe, mis lõppeb kutseeksamiga (töökohapõhise õppe õpilane peab saama kutse või osakutse) või koolieksamiga (kui puudub kutseeksami sooritamise võimalus). 40% koolituskohtadest on planeeritud põhihariduseta või põhiharidusega erialase kvalifikatsioonita noortele ja täiskasvanutele. Õppekohad luuakse kutseõppeasutustesse vastavalt tööandjate tegelikele vajadustele ja valmisolekule uute või olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks. Töökohapõhise õppe rakendamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri 20.12.2013. a määrusest nr 39 „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“. 3 Kättesaadav: http://eduko.archimedes.ee/files/%C3%95petajakoolituse%20praktika%20arendamine%20%C3%BClikoolides.p df 7 (21)  Kutseõppeasutustes loodavaid täiendavaid õppekohti finantseeritakse ühikuhinna või tegelike kulude põhiselt lähtudes lisa 3 „Kutseõppe töökohapõhise õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine““ toodust. Hüvitatavaks ühikuks on täiendavalt loodud ja täidetud õppekoha kulu aastas. Täiendava töökohapõhise õppekoha loomise aluseks on RKT komisjoni protokoll ja tegelikku täitmist tõendatakse koopiaga direktori käskkirjast õpilaskandidaatide kooli õpilaste nimekirja kandmiseks ja Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) tehtava väljavõttega. Need dokumendid on toetuse maksmise aluseks. Lähtuvalt kutseõppeasutuste seadusest tuleb tasemeõppe õppijate (nii riikliku kui ka PRÕMi koolitustellimuse) andmed kanda EHISesse. EHISes eristatakse riigieelarvelisi ja täiendavaid õppekohti rahastamisallika alusel. Kutseõppeasutus peab tagama ettevõtete poolsete juhendajate tasu, mis on 15-50% riikliku koolitustellimuse koolituskoha maksumusest, välja arvatud erandjuhtudel, kui ettevõte loobub tasust. Töökohapõhise õppe kutseõppe õpilastele makstakse õppe-, sõidu- ja koolilõuna toetusi samadel alustel kui riigieelarvelistel koolituskohtadel õppijatele. Õppetoetuse, st põhitoetuse maksmisel lähtutakse õppetoetuste ja õppelaenu seadusest ja antud kutseõppeasutuses kehtestatud õppetoetuste maksmise korrast (eeskirjast). Alates 01.03.2018 sisaldub sõidu- ja koolilõuna toetus lisas 3 „Kutseõppe töökohapõhise õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine““ toodud ühikuhinnas. Kutseõppeasutustel on võimalus koostöös ettevõtetega esitada kuni neli korda aastas kindlaksmääratud tähtaegadel RKT komisjonile ettepanek töökohapõhise õppe koolituskohtade loomiseks. Tegevuse raames piloteeritakse erinevaid töökohapõhise õppe rakendusmudeleid nii kutse- kui ka kõrgkoolides. Piloteeritavad rakendusmudelid (sh erineva suurusega ettevõtetele ja kõrgharidusele) ja piloteerimise põhimõtted töötatakse välja toetatava tegevuse 8.1 raames. Piloteerimises osalevad õppeasutused kinnitab programmi juhtnõukogu. Piloteerimistegevustesse kaasatakse Eesti Tööandjate Keskliit, et leida pilootprojektidesse ettevõtteid, nõustada, koolitada ja motiveerida tööandjaid pilootprojektides osalema. Pilootprojektis osalevatele ettevõtetele organiseeritakse õpiüritusi ja õppereise, mis võivad toimuda nii Eestis kui välismaal. Kõrghariduses piloteeritakse töökohapõhist õpet kõrghariduse esimesel ja teisel astmel valitud õppekavagruppides. Töökohapõhise õppe eesmärgiks on õppetöö läbiviimisesse enam kaasata tööandjaid, et õpe vastaks enam töömaailma vajadustele ning motiveerida üliõpilasi ühildama õppetööd samaaegse töötamisega õpitaval erialal. Kõrghariduses töökohapõhise õppe piloteerimise tulemusena on võimalik hinnata kehtivate õppekorralduslike regulatsioonide sobivust uudse õppevormi rakendamisel. Kõrgkoolid loovad töökohapõhise õppe õppekohad täiendavalt lisaks tavapärasele üliõpilaste vastuvõtule. Kõrgharidusõppe õppekulude hüvitamine töökohapõhises õppes toimub semestri lõppedes üliõpilase kohta kehtestatud õppekulude hüvitamise ühikuhinna alusel vastavas õppekavagrupis. Töökohapõhise õppe paremaks korraldamiseks toetatakse õppeasutuste ja tööandjate koostööd. Selleks luuakse kutseõppeasutustesse ja töökohapõhist õpet piloteerivatesse kõrgkoolidesse ettevõtetega koostöö koordinaatorite ametikohad. Koordinaatori töö hõlmab koostööd piirkonna/valdkonna ettevõtjatega uute partnerite leidmiseks, koostöövõrgustike loomist, õppekavaalases arendustöös osalemist, töökohapõhise õppe läbiviimisega seotud korralduslike küsimuste lahendamist, potentsiaalsete töökohapõhise 8 (21)  õppe õppurite (õpipoiste) väljaselgitamist ja õppesse toomist ja PRÕMi rakendamisega seotud lisaaruandlust. Alates 1. jaanuarist 2019 toetatakse tegevuse raames praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendustegevusi, sh õppeasutuste praktika- ja töökohapõhise õppe koordinaatorite ning praktikajuhendajate koostööd; juhendmaterjalide väljatöötamist; vajadusel õigusaktide muudatusettepanekute väljatöötamist; parimate praktikate levitamist, üksteiselt õppimist ja erinevate haridustasemete vahelist koostööd. Töötatakse välja töökohapõhise õppe kvaliteedi tagamise (sh hindamise) põhimõtted. Arendustegevustesse kaasatakse eksperte ja tööandjate esindajaid. 8.7. Kutsehariduse maine tõstmine Tegevuse eesmärgiks on suurendada põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate ning täiskasvanud elanikkonna (sh lapsevanemate) teadlikkust kutseõppe eelistest, võimalustest ja erialavalikutest, tutvustada vähepopulaarseid erialasid ning töökohapõhist õpet ning kujundada Eesti elanikkonnas ja eriti üldhariduskoolide õpilaste ja nende vanemate ning õpetajate seas positiivne hoiak kutsehariduse suhtes. Kutseõppe võimaluste ja erinevate erialade tutvustamisel on prioriteediks vähepopulaarsed erialad, kutsekeskharidusõpe ning töökohapõhine õpe. Potentsiaalsete õpilaste teadlikkuse suurendamiseks kutseõppe võimalustest koondatakse ja levitatakse infot kutseõppe õppimisvõimaluste kohta sihtrühmadele sobivates kanalites, sh erinevates veebikeskkondades ja sotsiaalmeedias, kavandatakse ja viiakse ellu kutseharidust populariseerivad kampaaniad ja üritused (sh üleeuroopalise kutseoskuste nädala raames), valmistatakse ette sihtrühmadele sobivas formaadis infomaterjalid ning meediakajastused. Positiivsete hoiakute kujundamiseks kajastatakse olulisi kutseharidussüsteemi uudiseid ja sündmusi ning kutseõppe õpilaste ja vilistlaste edulugusid. Teavitustegevuste kavandamisel arvestatakse erinevate kutseõppe sihtrühmadega (sh erivajadusega õpilased, vene emakeelega õpilased, täiskasvanud õppijad). Erialade ja õppimisvõimaluste tutvustamisel välditakse soolisi stereotüüpe. Toetatakse koolidevahelist parimate praktikate jagamist, tagatakse regulaarne infovahetus ning korraldatakse täienduskoolitusi. Töökohapõhise õppe laiendamiseks tehakse teavitustööd potentsiaalsete õpilaste suunal töökohapõhise õppe olemusest ja võimalustest. Teavitustöö korraldamiseks töötatakse välja kommunikatsiooniplaan, toimub selle elluviimine ja pidev uuendamine. Tegevused sisaldavad erinevaid infoüritusi, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist, artiklite, pressiteadete kirjutamist ja avaldamist ning meediaga suhtlemist, töökohapõhise õppega seotud edulugude kaardistamist ja kajastamist, kesksete teavitustegevuste koordineerimist. Uute õppijate värbamiseks tehakse koostööd Töötukassa, Rajaleidja keskuste, kutseliitude, kohalike omavalitsuste ja muude institutsioonidega sihtrühmade väljaselgitamiseks ja õppesse suunamiseks. Töö ja meisterlikkuse väärtustamiseks, kutseõppe ja edukate õpilaste esiletõstmiseks ning kutseõppes pakutavate erialade tutvustamiseks korraldatakse kutsemeistrivõistlusi. Tegevuste elluviimisel lähtutakse kutsemeistrivõistluste senise korralduse analüüsist ja kutsemeistrivõistluste süsteemi arendamise kavast. Laiendatakse võistluserialade ringi. Prioriteediks on kutsemeistrivõistluste külastatavuse suurendamine ning koostöö laiendamine tööandjatega võistluste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. 9 (21)  Kutseõppeasutuste teavitustegevuste kvaliteedi tõhustamiseks toetatakse kuni 31.12.2018 koolide kommunikatsioonistrateegiate koostamist ning kutseõppeasutuste tegevusi kutseõppe populariseerimisel ja kutseõppes õpetavate erialade tutvustamisel. Tegevuste eesmärgiks on suurendada potentsiaalsetes õpilastes (eelkõige üldhariduskoolide õpilastes) huvi kutseõppes õppimise vastu ning toetada kutsehariduse positiivse maine kujundamist Eesti ühiskonnas. 8.8. Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses Tööturu vajadustega arvestamiseks tuleb kutse- ja kõrghariduses oluliselt rohkem tähelepanu pöörata võtmepädevuste, sh keelteoskuse arendamisele. Tegevuse 8.8. alategevused toetavad kutse- ja kõrghariduse õppurite akadeemilise ja erialase eesti keele ning võõrkeelte õpet, kutsekeskharidusõppes eesti õppekeelele üleminekut, kutseõppeasutuste juhtide ja personali nõustamist mitmekeelse ja -kultuurilise õpikeskkonnaga toimetulekul. Tegevuse kutsehariduse õppurite täiendav üld- ja erialase eesti keele kui teise keele õpe raames korraldatakse kutseõppeasutuste vajaduste alusel vastavalt õppijate vajadustele täiendavat eesti keele õpet eesti keelest erineva emakeelega õppuritele, sh neile kes õpivad venekeelsetes õpperühmades. Tegevusega toetatakse kutsekeskharidusõppes eesti õppekeelele üleminekut. Vajadusi aitavad kaardistada põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele eksamite tulemused ning kutsestandardites kehtestatud keelenõuded. Keeleõpet võib korraldada praktilise töö ja praktika käigus eestikeelses keskkonnas, nt eesti õppekeelega kutseõppeasutuses, lisatundide, kursustena ning tunnivälise tegevusena (õpilasvahetused, kultuuriprogrammid, õppekäigud jne) või kombineeritud õppena. Eelistatud on mitteformaalne keeleõpe erialase keelele ja praktikakeskkonnas. Keeleõppe prioriteedid kinnitab PRÕMi juhtnõukogu elluviija ettepanekul. Tegevuse tulemusena paraneb õppurite eesti keele kui teise keele oskus ning nõustatud koolides on tagatud muukeelsete õpilaste (k.a. uusimmigrandid) parem toimetulek (õpetajate ja õpilaste rahulolu on suurenenud ja õpitulemused paranenud). Lisaks luuakse kutseõppeasutuste projektimeeskondadele võimalused üksteiselt õppimiseks ja kogemuste vahetamiseks ning tutvumiseks keeleõpetamise kogemustega mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas välisriikide näitel. Õpiürituste eesmärgiks on tagada kutseõppeasutuste keeleõppe jätkusuutlikkus ja parandada võimekust eestikeelsele õppele üleminekuks. Kõiki õpiüritusi ja õppevisiite võib viia läbi nii Eestis kui ka välisriigis. Tegevuse kõrgharidustaseme õppurite erialase eesti keele kui teise keele õppe raames korraldatakse eesti keelest erineva emakeelega õppuritele kõrgkooliõpingute ajal erialase eesti keele täiendavat keeleõpet. Erialase eesti keele õpe loob üliõpilastele paremad võimalused praktika sooritamiseks ja tööturule sisenemiseks. Erialase eesti keele õpet korraldatakse kõrgharidustaseme õppuritele sõltumata üliõpilase varem saavutatud keeletasemest. Keeleõpet korraldavad kõrgkoolid, vastavalt üliõpilaste vajadusele. Keeleõpe võib toimuda kursusena, või kombineeritud õppena (õpilasvahetused, kultuuriprogrammid, õppekäigud jne) või talve-/suveülikoolina. Keeleõppe prioriteedid kinnitab PRÕMi juhtnõukogu elluviija ettepanekul. Tegevuse tulemusena paraneb üliõpilaste erialase eesti keele kui teise keele oskus. Alategevuse kutse- ja kõrghariduse õppurite täiendav erialaste võõrkeelte õpe raames korraldatakse kutse- ja kõrgkoolide ettepanekute alusel täiendavat erialase võõrkeele õpet, mis parandab lõpetajate konkurentsivõimet nii siseriiklikul kui ka välismaisel tööturul ning toetab muuhulgas hariduse rahvusvahelistumist ja õppurite mobiilsust. Keeleõppe prioriteedid kinnitab PRÕM juhtnõukogu elluviija ettepanekul. 10 (21)  Keeleõpe võib toimuda kursusena, projektina või talve-/suveülikoolina. Kursuste osaks võib olla erialakeele materjalide (eelistatult e-materjalide) väljatöötamine (nt sõnastikud vms). Kutse-ja kõrgkoolid peavad oma keeleõppe ettepanekus esitama Euroopa keelemapi eeskujul koostatud erialase võõrkeele enesehindamise lehed, mida kasutakse hindamisvahendina. Oodatud on mitteformaalne keeleõpe erialases keele- ja praktikakeskkonnas. Õppe alguses ja lõpus on õppeasutustel kohustus hinnata õppurite võõrkeele oskust. Õppeasutusel on tegevuskavade alusel võimalus teha tegevusi täiendavaks võõrkeeleõppeks. Tegevuse tulemusena paraneb õppurite erialas(t) võõrkeel(t)e oskus. 9. Sihtgrupid Toetatavad tegevused (p 8) 1 2 3 4 5 6 7 8 9.1 Kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilased ja x x x x x kutseõppeasutuste tasemeõppe õpilased 9.2 Kutse- ja kõrghariduse tasemel õpet pakkuvad x x x x x x õppeasutused 9.3 Kutseõppeasutuste õpetajad, kõrgkoolide õppejõud ja x x x x teised õppetööd läbiviivad või toetavad spetsialistid 9.4 Praktika ja töökohapõhise õppega seotud tööandjad ja x x x x x nende töötajad, kes juhendavad praktikante ja töökohapõhise õppe õpilasi. 9.5 Üldhariduskoolide (sh riigigümnaasiumide) õpilased ja x õpetajad 9.6 Praktika ja töökohapõhise õppe arendamise ja x x x rakendamisega seotud organisatsioonid ja nende spetsialistid. 10. Tulemused 10.1. Praktikakorraldus õppeasutustes on ühtlustatud, läbipaistev ja vastab praktikakorralduse osapoolte vajadustele; 10.2. Õppur on õpingute lõpuks saanud praktilise õppetöö ja praktika kogemuse töökeskkonnas; 10.3. Töökohapõhise õppe korraldus on ühtlustatud ja läbipaistev ning vastab osapoolte vajadustele; 10.4. Töökohapõhise õppe rakendusmudelid on erinevate valdkondade ja suurusega ettevõtetele välja töötatud ja piloteeritud; 10.5. Töökohapõhise õppe läbiviimisse kaasatud tööandjate arv on suurenenud; 10.6. Vähenenud on madala haridustasemega mitteõppivate (18-24 aastaste) ja eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaal; 10.7. Töökohapõhises õppes õppijate arv on tõusnud ja seeläbi on õppijad omandanud tööturu vajadustele vastava kvalifikatsiooni; 10.8. Kutsehariduse maine on paranenud; 11 (21) 10.9. Üldhariduskoolide õpilaste teadlikkus kutseõppe võimalustest on kasvanud ning põhikooli lõpetanute hulgas on tõusnud kutseõppeasutusse astujate osakaal; 10.10. Kutseõppe võimalusi (sh töökohapõhist õpet) puudutav info on ajakohane ja kättesaadav; 10.11. Kutseõppeasutuste teavitustegevused on süsteemsed ja eesmärgistatud; 10.12. Kutseõppurite eesti keele kui teise keele oskus on paranenud ning nõustatud koolides on tagatud muukeelsete õpilaste (k.a. uusimmigrandid) parem toimetulek (õpetajate ja õpilaste rahulolu on suurenenud ja õpitulemused paranenud); 10.13. Üliõpilaste erialase eesti keele kui teise keele oskus on paranenud; 10.14. Õppurite erialas(t)e võõrkeel(t)e oskus on paranenud. 12 (21) 11. Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2014 a 2016 a 2018 a 2020 2022 RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Tulemusnäitaja Õpipoisiõppes 50% 5 70% 75% 75% Andmeid kogutakse kumulatiivselt kaks kord osalenutest edukalt (2013) aastas. 2023 a sihttase 75%. Allikas EHIS lõpetanute määr4 Tegevuse TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) 6 Tulemusnäitaja Praktikajuhendamise 08 1100 3900 X9 X Ühtlasi rakenduskava väljundnäitaja. Andmeid koolitustel osalenud kogutakse kumulatiivselt kaks kord aastas. juhendajate arv7 Tulemusnäitaja Õpipoisiõppes osalenute 010 1667 4200 7200 7200 Ühtlasi rakenduskava väljundnäitaja. Andmeid arv kogutakse kumulatiivselt kaks kord aastas. Allikas EHIS. Tulemusnäitaja Keeleõppe tegevustes 0 800 1800 3000 3000 Ühtlasi rakenduskava väljundnäitaja. Andmeid osalenute arv kogutakse kumulatiivselt kaks kord aastas. 4 Edukas osaleja on täitund õppekava lõpetamise nõuded. 5 EHISe andmetel 2013. a seisuga on õpingud lõpetanud 50% töökohapõhise õppesse sisseastunutest. 6 Tulemusnäitajasse panustavad PRÕM ja avatud taotlusvoor. 7 Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed eristada soolises lõikes 8 Tulemusnäitaja on PRÕMi kontekstis. 9 Tähistus“X“-tegevus on antud aastaks lõppenud. 10 Tulemusnäitaja on PRÕMi kontekstis. 13 (21)  Toetatavate tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD 1. Väljundnäitaja Tegevuses osalevate 0 60% 80% X X Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord Praktika ja õppeasutuste osakaal aastas aastaaruannetega. töökohapõhise kõigist kutse- ja õppe süsteemse kõrgkoolidest (%) korralduse arendamine kutse- ja kõrgkoolides 2. Väljundnäitaja Parimaks praktika- ja 0 4 9 15 18 Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord Praktilise õppe töökohapõhise õppe aastas aastaaruannetega. tähtsustamine pakkujaks nimetatud ettevõtete arv 3. Väljundnäitaja Valminud uuringute arv 0 2 4 5 5 Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord Praktika ja aastas aastaaruannetega. töökohapõhise õppe monitoorimine ja uuringute läbiviimine 4. Väljundnäitaja Sõidu ja majutustoetust n/a 1200 2900 2900 X Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord Sõidu ja saanud õppurite arv sh (900) (2175) (2175) aastas aastaaruannetega. majutustoetuste majanduse võimaldamine kasvuvaldkondade ja õpilastele ja tervishoiu valdkonna üliõpilastele õppurite arv 5. Väljundnäitaja Ülikoolide ja 0 3% 10% 12% X Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord Õpetajakoolituse õppeasutuste vahel aastas aastaaruannetega. praktika sõlmitud uute arendamine õpetajakoolituse praktika lepingute osakaal kõikidest õpetajakoolituse praktikalepingutest (%) 14 (21)  6. Väljundnäitaja Töökohapõhises n/a 150 250 350 350 Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord Täiendavate õppes osalevate ettevõtete aastas aastaaruannetega. töökohapõhise arv (ettevõtted, kes on õppe õppekohtade programmi kestel loomine töökohapõhist õpet kutsehariduses pakkunud) 7. Väljundnäitaja Kutsemeistrivõistluste 31 32 33 35 X Andmeid kogutakse kord aastas aasta- Kutsehariduse erialade arv aruannetega. maine tõstmine 8.1 Väljundnäitaja Õppurite arv, kes 0 480 960 1500 1500 Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord Täiendav eesti osalevad täiendavas eesti aastas aastaaruannetega. keele kui teise keele õppes keele õpe kutse- ja kõrghariduses 8.2 Väljundnäitaja Õppurite arv, kes 0 600 1200 1500 1500 Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord Täiendav osalevad täiendavas aastas aastaaruannetega. võõrkeeleõpe võõrkeele õppes. kutse- ja kõrghariduses 15 (21) 12. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 31 605 974 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 26 865 078 EURi (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 740 896 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). V Väljund Teg Toetatavate Sh elluviija Sh partnerite äl evu tegevuste eelarve eelarve ju se eelarve Tulemus Tegevused n nr di nr 1 Toetatavas tegevuses Praktika ja töökohapõhise õppe 414 035 199 035 215 000 osalevate õppeasutuste süsteemse korralduse 8.1 osakaal kõigist kutse- ja arendamine kutse- ja kõrgkoolidest (%) kõrgkoolides sh otsene personalikulu 129 000 129 000 0 sh muud kulud 285 035 70 035 215 000 2 Parimaks praktika- ja 392 850 0 392 850 töökohapõhise õppe pakkujaks 8.2 Praktilise õppe tähtsustamine nimetatud ettevõtete arv 281 200 0 281 200 sh otsene personalikulu sh muud kulud 111 650 0 111 650 3 Valminud uuringute arv Praktika ja töökohapõhise õppe 159 850 159 850 0 Praktikajuhendamise koolitustel osalenud juhendajate arv 8.3 monitoorimine ja uuringute läbiviimine sh otsene personalikulu 1 000 1 000 0 sh muud kulud 158 850 158 850 0 4 Toetatud õppurite arv Sõidu ja majutustoetuste 1 446 550 65 900 1 380 650 8.4 võimaldamine õpilastele ja üliõpilastele 65 900 65 900 0 Sh otsene personalikulu Sh muud kulud 1 380 650 0 1 380 650 5 Ülikoolide ja õppeasutuste 1 390 000 208 000 1 182 000 Õpetajakoolituse praktika vahel sõlmitud uute 8.5 arendamine õpetajakoolituse praktika lepingute osakaal kõikidest 264 900 5 8000 206 900 lepingutest (%) Sh otsene personalikulu sh muud kulud 1 125 100 150 000 975 100 6 Töökohapõhises 22 717 250 292 900 22 424 350 õppes osalevate ettevõtete arv Täiendavate töökohapõhise õppe 8.6 (ettevõtted, kes on programmi õppekohtade loomine Õpipoisiõppes osalenutest edukalt kestel töökohapõhist õpet pakkunud) 2 344 500 242900 2101600 Sh otsene personalikulu Õpipoisiõppes osalenute arv; 20 372 750 50 000 20 322 750 Sh muud kulud 7 Kutsemeistrivõistluste 2 883 110 2 523 610 359 500 erialade arv. 8.7 Kutsehariduse maine tõstmine 861 100 791 100 70 000 Sh otsene personalikulu 2 022 010 1 732 510 289 500 Sh muud kulud 8 Õppurite arv, kes osalevad 1 253 317 216 517 1 036 800 Täiendav keeleõpe kutse- ja osalenute arv täiendavas eesti keele õppes ; 8.8 kõrghariduses Tegevustes Õppurite arv, kes osalevad täiendavas võõrkeele õppes. Sh otsene personalikulu 636 517 141 517 495 000 Sh muud kulud 616 800 75 000 541 800 Horisontaalne tegevus otsene personalikulu 227 300 227 300 0 (projektijuht) Kaudsed kulud kõigilt otsestelt 721 712 248 507 473 205 personalikuludelt kokku (15% ühtse määra alusel) KOKKU 31 605 974 4 141 619 27 464 355 16 (21) 13. Kulude abikõlblikkus 13.1. Abikõlblikeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § -s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 13.2. Abikõlblikud on järgmised punkti 8 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 13.2.1. tegevuse elluviimisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 13.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 13.2.3. toetatavate tegevuste 8.1, 8.2 ja 8.7 raames üritustel osalemise kulud. Konverentsidel ja messidel osalemiseks vajalikud kulud on abikõlblikud, kui tutvustatakse kutseõppe või töökohapõhise õppe võimalusi. Toetatava tegevuse 8.7 raames on abikõlblikud välislähetuskulud, mis on seotud rahvusvahelisel kutsemeistrivõistlusel osaleva Eesti võistkonna tulemuste kajastamisega meedias; 13.2.4. toetatava tegevuse 8.8 raames läbiviidava keeleõppe ettevalmistuse ja läbiviimisega seotud kulud; 13.2.5. toetatavates tegevustes 8.1 ja 8.5 nimetatud koolituskulud ühikuhinna alusel vastavalt haridus- ja teadusministri 29.07.2015 käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020 meetmetele“; 13.2.6. toetatavates tegevustes 8.1 ja 8.5 seminaride kulud ühikuhinna alusel vastavalt haridus- ja teadusministri 29.07.2015 käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020 meetmetele“; 13.2.7. toetatavates tegevustes 8.4 ja 8.5 nimetatud õppurite sõidu- ja majutustoetused ühikuhinna alusel vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-le 37. Majutus- ja sõidutoetus on abikõlblik, õppur õpib juhtnõukogu poolt kinnitatud õppekaval ja suundub praktikale väljapoole oma elukoha või kooli asukoha maakonda. Samuti peab praktika toimuma väljapool Tallinna ja Tartu linna; 13.2.8. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe kulud, mida alates 1. märtsist 2018 hüvitatakse vastavalt Lisas 3 kehtestatud ühikuhindadele ja kõrgharidusõppe õppekulud ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2. Kuni 28. veebruarini 2018 kehtib käesoleva käskkirja 09. augustil 2017 kehtestatud sõnastus; 13.2.9. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe läbiviimisega seotud õpetajate ja praktikajuhendajate tööjõukulud ja õppevahendite kulud vastavalt lisa 3 kohaselt tegelike kulude alusel; 13.2.10. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste õppetoetused ühikuhinna alusel vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 12 lg- le 1; 17 (21) 13.2.11. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste koolilõuna toetuse kulud ühikuhinna alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.08.2013. a määruse nr 124 „Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise kord kutseõppeasutuses” §-le 1. Kehtib kuni 28.02.2018. 13.2.12. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste ühistranspordiseaduse alusel kehtestatud sõidutoetused kuludokumentide alusel. Kehtib kuni 28.02.2018. 13.2.13. toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud kulud kuludokumentide alusel. 13.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 13.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 13.3.2. päevaraha ja isikliku mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 13.3.3. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel; 13.3.4. sõidu- ja majutustoetus toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud töökohapõhise õppe õpilaste ühistranspordiseaduse alusel kehtestatud sõidutoetuse saajale; 13.3.5. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kõrgharidusõppe töökohapõhise õppe üliõpilaste õppetoetused õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel. 13.4. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 – 30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18. 14.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktidele 1 ja 3. 14.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis ning mitte sagedamini kui kord kuus struktuuritoetuse registri kaudu. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 14.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 18 (21) 14.6. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 14.7. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 14.8. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14.9. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 15. Elluviija ja partneri kohustused 15.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused. 15.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 15.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt lepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 15.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 15.2.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning maksete prognoosi; 15.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 16 sätestatule; 15.2.5. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused; 15.2.6. esitama iga aasta 1. märtsiks juhtnõukogule punktis 4.2.4 nimetatud hankeplaani. 15.3. Partner peab täitma perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 16. Tegevuste elluviimise aruandlus 16.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks vahearuandeid struktuuritoetuse registri kaudu. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 16.1.1. punktis 11 loetletud näitajate täitmine; 16.1.2. ellu viidud tegevuste tegelik mõju läbivatele teemadele; 16.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 16.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 19 (21) 16.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16.5. Lisaks punktis 16.1 nimetatud aruandlusele esitab elluviija rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused, kord ja tähtajad lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises lepingus. 16.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 17. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel 17.1. Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas tegevuses osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013 lisas 1. 17.2. Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7. 17.3. Punktides 17.1 ja 17.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 8.6 ja 8.8 nimetatud tegevusele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid töökohapõhises õppes osalevate ja keelekoolitusel osalenud isikute kohta. 17.4. ESF tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele vastavalt rakendusüksuse esitatud vormile ja tähtaegadele. 17.5. ESF tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 18. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 18.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 18.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 18.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, ning edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse §-s 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 20 (21) 18.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 12 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 18.5. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 15.2.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele. 18.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 19. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 19.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 19.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule. 20. Dokumentide säilitamine Dokumente säilitatakse vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lg 2. 21. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 21 (21)  Lisa 10 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine seoses rakendusüksuse ülesannete üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ haridus- ja teadusministri 30. septembri 2015. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks“ lisa 1 Meetme tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ toetuse andmise tingimused Sisukord 1 Reguleerimisala 2 2 Rakendusasutus ja -üksus 2 3 Elluviija ja partnerid 2 4 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood 2 5 Mõisted 3 6 Toetuse andmise eesmärk 4 7 Toetatavad tegevused 4 8 Tulemus- ja väljundnäitajad 8 9 Meetme tegevuse eeldatav mõju läbivatele teemadele 9 10 Toetatavate tegevuste eelarve 10 11 Kulude abikõlblikkus 11 12 Toetuse maksmise tingimused ja kord 11 13 Elluviija ja partneri kohustused 12 14 Toetatavate tegevuste elluviimise aruandlus 13 15 ESF toetatavates tegevuses osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandluses 13 16 Meetme tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine 13 17 Finantskorrektsiooni mõju toetatavate tegevuste eelarvele 14 18 Dokumentide säilitamine 14 19 Vaiete menetlemine 14 1 1 Reguleerimisala Meetme tegevust „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ (edaspidi EETA – Ettevõtlikkusele ja Ettevõtlusõppele Tõuke Andmine) elluviimiseks viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ EL vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust“ tulemuste saavutamiseks, meetme “Õppe seostamine tööturu vajadustega” täitmiseks. Meetme tegevusega toetatakse Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2014. a korralduse nr 59 „„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ heakskiitmine“ (edaspidi EÕS) 1. eesmärgi „Muutunud õpikäsitus“ meetmete 1.1. „Õppe sisu ja mahu vastavusse viimine õppekavades seatud eesmärkide ja õpitulemustega (sh võtmepädevustega)“ ja 1.4. „Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine“ eesmärkide täitmist. Samuti panustatakse EÕS-i 3. eesmärgi „Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus“ meetme 3.2. „Põhi- ja keskhariduse järgse õppe korraldamine lähtuvalt töömaailma vajadustest“ tegevuste elluviimisse. Meetme tegevus panustab ka EÕS-i üldharidus-, kutseharidus-, kõrgharidus-, õpetajate ja koolijuhtide koolituse ja digipöörde programmi. Meetme tegevuse lähtealus on samuti Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ning „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“. 2 Rakendusasutus ja -üksus Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeeriumi rahandusosakond (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3 Elluviija ja partnerid Käskkirja punktis 7 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakond. Elluviija ja rakendusasutuse tegevused on lahutatud ministeeriumi struktuuriüksuste tasandil. Toetatavate tegevuste elluviimisse kaasatakse juhtpartneritena Tartu Ülikool ja Haridus- ja Noorteamet. Toetatavate tegevuste 7.1 ja 7.6 elluviimisse kaasatakse tegevuskava alusel partnerid: kõrgkoolid (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor), Haridus- ja Noorteamet, Ida-Viru Ettevõtluskeskus (edaspidi IVEK), kes esindab Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikku ja Sihtasustus Junior Achievement Eesti (edaspidi JA). Toetatavate tegevuste 7.2., 7.4. ja 7.5. elluviimisse kaasatakse tegevuskava alusel partnerid: kõrgkoolid, Haridus- ja Noorteamet, vajadusel kaasatakse tegevuse 7.2. elluviimisse IVEK ja JA. Toetatava tegevuse 7.3 elluviimisse kaasatakse tegevuskava alusel partnerid: Haridus- ja Noorteamet, IVEK, JA. Partnerite tegevusi rahastatakse tegevuskava alusel, mille kiidab heaks juhtkomitee ja kinnitab elluviija. Juhtkomitee ülesanded ja vastutus kehtestatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. Iga partneri tegevuskava kinnitatakse partnerluslepingu lisana. 4 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood 2 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 1.01.2015 kuni 31.12.2020. Kõiki toetatavaid tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi vältel. Ühikuhindade alusel rahastatavad tegevused on abikõlblikud alates ühikuhindade kehtestamisest. Koolituste ühikuhinnad on kehtestatud haridus- ja teadusministri 29.07.2015. a käskkirjaga nr 1.1-2/15/312. 5 Mõisted eelinkubatsioon on ettevõtlusest huvitatud õppijate tegevuspõhine ettevõtluspädevuste arendamise protsess meeskonnatöö vormis, mis toetab õppurite meeskondade äriideede ja toodete/teenuste arendamist tasemeni, kus tiim on valmis jätkama teistes arenguprogrammides, inkubatsioonis või asutama ettevõtte. ; ettevõtlus on dünaamiline sotsiaalne protsess, kus inimesed üksi või üheskoos määratlevad uuendusvõimalused ja tegutsevad sihipäraselt nende elluviimiseks, luues teistele sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke vm väärtusi; ettevõtlikkus on isiksuseomadustele tuginev hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus, tahtekindlus ja võime mõtteid ja ideid teostada ning mis on vajalik muutustele paindlikult reageerimiseks ja toimetulekuks määramatusega; ettevõtlusõpe on ettevõtluspädevuse arengut toetav õpe, mis toetab teadmiste, oskuste ja hoiakute arengut, mida inimene vajab uute ideede loomisel ja elluviimisel oma isiklikus ja tööelus või kogukonnas ja mis käsitleb kompleksselt ettevõtte loomise ja selle arendamise protsessi. Ettevõtlusõpe kui eriala (nt õppekava, ettevõtluse ained või moodulid) käsitleb kompleksselt ettevõtte loomise või selle arendamise protsessi, andes õppijatele arusaamise ettevõtjast, ettevõtlikkusest ning ettevõttest ja selle toimimisest ettevõtluskeskkonnas Ettevõtlusõpe kui ettevõtlikkust arendav meetod tähendab ettevõtlikkust toetavate pädevuste lõimimist üld- ja erialaainetesse.; ettevõtluspädevus on teadmiste, oskuste ja hoiakute terviklik kogum, mis on vajalik väärtust loovate ideede elluviimisel, õppija ettevõtlikkuse arenguks ning jätkusuutlikuks toimetulekuks töös (sh ettevõtja või palgatöötajana) ja igapäevaelus.; juhtpartner on partner, kes koordineerib koostööd teiste partneritega aastase tegevuskava ja eelarve projekti koostamisel ja selle elluviimisel ning hindab koostöös elluviijaga selle vastavust seirekomisjoni kinnitatud üldistele valikukriteeriumidele; mentor e ettevõtlusmentor on juhtimis-, ettevõtja- või valdkonnakogemusega ekspert, kes vabatahtlikult, strateegilise partnerina juhendab ja annab nõu, suunates ettevõtja või meeskonna arengut metoodika on süstematiseeritud kombinatsioon õppemeetoditest ettevõtlikkuspädevuse kujundamiseks ja ettevõtlusõppe läbiviimiseks ning tulemuslikumaks muutmiseks; moodul ettevõtlusõppes on õppekava eesmärgipärane terviklik sisuühik, sh aine või ainete kogum, mis määratleb õpiväljundite kaudu ettevõtluspädevuse.; meeskond ehk tiim on ühiselt sama äri- või projektiidee arendamisega tegelev töörühm, kellest vähemalt pooled on õppijad ja kuhu võivad kuuluda ka mentorid jt spetsialistid; täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus täiskasvanute koolituse seaduse mõistes. Täienduskoolitust viiakse läbi kooskõlas täienduskoolituse standardiga. Kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust, väljastatakse täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument – tunnistus. 3 õppeasutus on üldhariduskool, kutsekool, kõrgkool (sh ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid); õppevara, sh digiõppevara on õppetöö läbiviimiseks vajalikud materjalid (õpikud, töövihikud, töölehed, elektrooniline keskkond vmt) paberkandjal või digitaalsel kujul; õpet läbiviivad spetsialistid on õpetajad, õppejõud, teadlased, ettevõtjad ja teised spetsialistid, kes kavandavad, korraldavad ja/või toetavad, viivad läbi ettevõtlus- ja karjääriõpet. Õppurid ehk õppijad on üld- ja kutsehariduse tasemeõppe õpilased ja üliõpilased. 6 Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlusõpe süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides ning luua vajalik metoodika ning õppevara selleks, et kõigil õppijail on tagatud võimalus ettevõtlusõppe läbimiseks. See toetab lõpetajate ettevõtliku hoiaku kujunemist ja ettevõtlusega alustamiseks vajalike teadmiste ja oskuste kasvu ning suurendab nende konkurentsivõimet tööturul. 7 Toetatavad tegevused 7.1 Ettevõtlusõppe metoodika arendamine ja õppevara koostamine Toetatava tegevuse raames arendatakse kõikidele haridustasemetele õppijate järk-järgulist pädevuste kasvu arvestavaid ettevõtlusõppe mooduleid ning nende rakendamist toetavaid metoodilisi juhendmaterjale ja õppevara, kaasates rahvusvahelist kogemust. Ettevõtlusõppe raames pööratakse muu hulgas tähelepanu ettevõtlikkuse, juhtimise ja meeskonnatöö oskuste, finantskirjaoskuse jt ettevõtluses vajalike pädevuste arendamisele, lähtudes ettevõtlusõppe moodulite ülesehituse metoodikast. Kõikidele haridustasemetele väljatöötatud juhendmaterjalid ja õppevara on avalikult tasuta kättesaadavad (sh e-Koolikotis), vastavad haridustasemete vajadustele ning lähtuvad sihtrühmade ja haridustasemete tasakaalustatud proportsionaalsest käsitlusest. Tartu Ülikool juhtpartnerina tagab ettevõtlusõppe metoodika ja õppevara tasakaalustatud arendamise nii haridustasemete (sh eelkõike üld- ja kutsehariduse ning õpetajakoolituse) kui ka valdkondade lõikes. Toetatakse: 7.1.1 kõikidel haridustasemetel ettevõtlikkus- ja ettevõtlusõppe metoodika, ettevõtlusõppe õppeainete ja moodulite, nende ainekavades kasutamise ning arendamise vajaduste kaardistamist; 7.1.2 ettevõtlikkust kujundava metoodika arendamist õpetajakoolituses; 7.1.3 ettevõtlusõppe moodulite koostamist, arendamist, testimist ja rakendamist tasakaalustatult kõikidel haridustasemetel, sh õpetajakoolituse tasemeõppes; 7.1.4 olemasoleva ettevõtlusõppe õppevara ja selle uuendamise vajaduse kaardistamist; 7.1.5 tegevuse raames arendatavatele ettevõtlusõppe moodulitele kõiki haridustasemeid arvestava ja valdkonnaspetsiifilise õppevara soetamist, koostamist ja arendamist; 7.1.6 õppevara rakendamist ja selle kättesaadavuse parendamist kõikidel haridustasemetel, sh eelkõige üld- ja kutsehariduse tasemel ning õpetajakoolituses. Tegevuse väljundina on sihtrühmade vajadusest lähtuvalt, tasakaalustatult kõikidele haridustasemetele loodud ettevõtlusõppe moodulid ning nende rakendamist toetavad metoodilised juhendmaterjalid ja kaasaegne õppevara. Sihtrühmad: õppurid, õpet läbiviivad spetsialistid. 4 7.2 Ettevõtlusõpet läbiviivate spetsialistide täienduskoolitus Toetatava tegevuse käigus töötatakse välja vajalikud koolitusprogrammid ja juhendmaterjalid ning viiakse läbi täienduskoolitusi, et tagada kõikidel haridustasemetel õppetööd läbiviivate spetsialistide valmisolek ettevõtlusõppe läbiviimiseks ja innovaatiline hoiak ning õppetööd läbiviivate ettevõtjate pedagoogiliste oskuste arendamine. Täienduskoolituste väljatöötamisel ja läbiviimisel lähtutakse muutunud õpikäsituse põhimõtetest. Täienduskoolitustega seotud koolituste ja seminaride kulutusi rahastatakse ühe osaleja ühe akadeemilise tunni ühikuhinna alusel. Ühikuhinnas mittesisalduvad kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel. Tartu Ülikool ja Haridus- ja Noorteamet juhtpartneritena tagavad täienduskoolituse programmide tasakaalustatud proportsionaalse väljatöötamise kõikide haridustasemete ja valdkondade lõikes, arvestades sihtrühmade vajadusi. Toetatakse: 7.2.1 ettevõtlusõppe ja ettevõtluspedagoogika alaste täienduskoolituste väljatöötamist ja arendamist; 7.2.2 ettevõtlusõppe ja ettevõtluspedagoogika alaste täienduskoolituste läbiviimist. Tegevuse väljundina on õpetajad, õppejõud ja ettevõtjad omandanud pädevused ettevõtlusõppe läbiviimiseks tasakaalustatult kõikidel haridustasemetel. Sihtrühm: õpet läbiviivad spetsialistid. 7.3 Kooli ettevõtlikumaks muutmise ja praktilise ettevõtlusõppe läbiviimise toetamine Koolivälistel partneritel ja koolidevahelisel koostööl on oluline roll praktilise ettevõtlusõppe läbiviimisel ning ettevõtlikkust arendava õpikäsitluse arendamisel ja rakendamisel. Erinevad koostöövormid soodustavad üksteiselt õppimist ja rikastavad õppeprotsessi. Toetatakse mitmesuguseid tegevusi praktilise õppe ja väljaspool kooli toimuva õppe läbiviimiseks, kooli ettevõtlikumaks muutmiseks ning ettevõtjate ja teiste kooliväliste partnerite kaasamiseks ettevõtlusõppe läbiviimisesse ja arendamisse, ettevõtlusõppe alase teadmuse levitamisse, ettevõtlusõpetajate mentorvõrgustikesse jmt, sh õpilasfirmade programm, mentorlus. Haridus- ja Noorteamet juhtpartnerina koordineerib tegevuse läbiviimist. Toetatakse: 7.3.1 kooliväliste partnerite (IVEK ja JA) kaasamist õppeprotsessi läbiviimisesse, ettevõtlikkuse edendamisse ning selleks vajalike meetodite ja vahendite väljatöötamisse, et pakkuda kogemusi ja ekspertteadmisi ettevõtlusest. Partnereid rahastatakse iga-aastase tegevuskava alusel, kus lepitakse kokku tegevuste eesmärgid, väljundid ja eelarve; Tegevuse väljundina osalevad koolivälised partnerid kooli ettevõtlikumaks muutmises ja ettevõtlusõppe läbiviimises. Haridussüsteemi välised partnerid, sh ettevõtjad on kaasatud praktilise õppetöö läbiviimisse ning osalevad õppijate ettevõtlikkuse arendamises. Haridusasutuste, ettevõtjate ja ettevõtlikkuse arendamist ning ettevõtlusõpet toetavate osapoolte vahel toimub tihe ja koordineeritud koostöö. Praktilist ettevõtlusõpet rakendavate koolide arv on oluliselt kasvanud. Läbi koolide ja õpetajate süsteemse ja praktilise ettevõtlusõppe toetamise ja arendamise, on kasvanud oluliselt ühiskonna teadlikkus ettevõtlusõppe olemusest ja vajalikkusest. Riiklikud õppekavad toetavad ettevõtlusõppe moodulite rakendamist. 5 Sihtrühmad: õppeasutused. 7.4 Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe rakendamise toetamine kõrg- ja kutsekoolides Õppe atraktiivsemaks ja praktilisemaks muutmiseks toetatakse uute, sh interdistsiplinaarsete, rahvusvaheliste ja rühmatööl põhinevate õppevormide arendamist, tuuakse ettevõtjaid osalema õppetegevusse õpetajate ja mentoritena, pakutakse eelinkubatsiooni võimalusi nii ülikoolide, rakenduskõrgkoolide kui ka kutsekoolide ja gümnaasiumide õpilastele. Toetatava tegevuse raames töötatakse välja ja rakendatakse ettevõtlusõpet toetav eelinkubatsioonisüsteem ning arendatakse mentorvõrgustikke, samuti toetatakse eelinkubatsiooni läbiviimist õppurite meeskondadele (sh haridustasemete ülesed meeskonnad) äriideede arendamiseks ja elluviimiseks. Soodustatakse interdistsiplinaarsust ja nii kõrgkoolide omavahelist kui ka kõrgkoolide ja kutsekoolide ning gümnaasiumide vahelist koostööd. Kõrgkoolid kaasavad oma tegevusse praktikuid ja teevad koostööd eriala-, ameti- ja kutseliitude ning ühendustega, et tõhustada praktilise tegevuse ning teadus- ja arendustöö lõimimist. Toetatakse: 7.4.1 ettevõtlusõpet toetava eelinkubatsioonisüsteemi ja mentorvõrgustike arendamist ning rakendamist; 7.4.2 kõrgkoolide koostööd piirkonna kutseõppeasutuste, gümnaasiumide, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjatega; 7.4.3 õppurite (rahvusvaheliste) meeskondade loomist, juhendamist ja arenguprogrammide (koolitused, nõustamine) rakendamist; 7.4.4 regionaalsete, üleriigiliste võistluste süsteemi väljatöötamist ning võistlustel (sh rahvusvahelistel) osalemist ja võistluste korraldamist. Tegevuse väljundina on koolid muutunud avatumaks ja ettevõtlikumaks, koolivälised partnerid toetavad õppe läbiviimist. Ülikoolid arendavad koostöös ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemse arendamise eestvedajana uusi interdistsiplinaarseid ja rahvusvahelisi rühmatöö vorme, mis toetab haridussüsteemi rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu. Sihtrühmad: õppurid, õppetööd läbiviivad spetsialistid, õppeasutused. 7.5 Pädevuste arendamine ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe alal Pädevuste arendamiseks on vajalik teadus-, õppe- ja arendustöö (koostöös teiste haridustasemetega: metoodika arendamine, rakendusuuringud jmt) vahel sünergia loomine. Kõrgkoolide koostöövõrgustik koondab kõrgkoolide ja ettevõtlikkuse arendamisega ning ettevõtlusõppega tegelevate organisatsioonide pädevusi nende süsteemseks rakendamiseks haridussüsteemis, koordineerib vajalike pädevuste arendamist, tagades valmisoleku valdkonna haridustasemete üleseks strateegiliseks juhtimiseks ja jätkussuutlikuks arenguks. Toetatava tegevuse raames toetatakse õppeasutuste, ettevõtlikkuse arendamise ning ettevõtlusõppega tegelevate organisatsioonide pädevuste arendamist, sh kogutakse ja vahendatakse teadmisi ja kogemusi nii Eestist kui ka mujalt maailmast, kohandatakse neid kohalikele oludele ja toetatakse nende rakendamist. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemseks arendamiseks viiakse läbi analüüse ja uuringuid. Tegevuse raames korraldavad partnerid õpitubasid, suvekoole ning metoodilise pädevuse arengut toetavaid üritusi, rahvusvahelise praktika kasutamist/teabe maaletoomist jms. Osaletakse kodumaistes ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes. Toetatakse: 7.5.1 ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe alaste analüüside ja uuringute, sh meetme tegevuse mõju- uuringute läbiviimist; 7.5.2 koolide enesehindamismudelites ettevõtlikkuse osa väljatöötatamist ja rakendamist; 6 7.5.3 õppeasutuste, ettevõtlikkuse arendamise ning ettevõtlusõppega tegelevate organisatsioonide pädevuste arendamist, sh kogutakse ning vahendatakse teadmisi ja kogemusi nii Eestist kui ka mujalt maailmast, kohandatakse neid kohalikele oludele ning toetakse nende rakendamist tasakaalustatult kõikidel haridustasemetel; Tegevuse väljundina on ettevõtlikkuse kujundamiseks ja ettevõtlusõppeks vajalik pädevus kasvanud. On olemas üks ettevõtlusõppe arengu eest vastutaja, kes koos partneritega (kõrgkoolide koostöövõrgustik) kannab kogu teadmist tasakaalustatult edasi kõikidele haridustasemetele. On välja töötatud toimiv ettevõtlikkuse mõõtmise metoodika ning ettevõtlusõppe erinevate vormide tulemuslikkust tagasisidestav seiresüsteem. Sihtrühmad: õpet läbiviivad spetsialistid,, poliitika kujundajad, ettevõtlikkuse arendamisega ning ettevõtlusõppega tegelevad organisatsioonid. 7.6 Teadlikkuse tõstmine ettevõtlikkuse kujundamise ja ettevõtlusõppe arendamise vajalikkusest Et aidata kaasa ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe edendamisele õppeasutustes, on vaja nii õppetööga otseselt seotud spetsialistide teadmiste ja kogemuste vahetust kui ka koolijuhtide, kogukonna ja ühiskonna laiemat toetust. Toetatavasse tegevusse kaasatakse koolide juhtkonnad, kohalikud omavalitsused jt organisatsioonid. Toetatakse: 7.6.1 ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet propageerivate ürituste ja kampaaniate korraldamist ning muu teavitustegevuse läbiviimist; 7.6.2 haridustasemete üleste (ettevõtlusvaldkonna) kogemuste jagamise, metoodika ja parimate praktikate tutvustusürituste läbiviimist; 7.6.3 koostöös ettevõtjate esindajatega valdkonna parimate ettevõtlike koolide, õpetajate jt tunnustamise formaadi väljatöötamist ja nende tunnustamist. Tegevuse väljundina on koolijuhid, õpet läbiviivad spetsialistid, ettevõtliku hoiaku toetajad ja kujundajad koolis. Sihtrühmad: õppeasutuste juhid, kohalikud omavalitsused, õpet läbiviivad spetsialistid , õppurid, ettevõtjad, poliitika kujundajad, ettevõtlikkuse arendamisega ning ettevõtlusõppega tegelevad organisatsioonid. 7 8 Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja nimetus Sihttase 2018 Sihttase 2020 Selgitav teave RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Programmis osalenud õppeasutuste osakaal, kes on 58 90% (2023) ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud Tegevuse TULEMUSNÄITAJA (RAKENDUSKAVA JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Meetme Õppeasutuste arv, kes osalevad 360 370 Ettevõtlikkuse ja tegevuse ettevõtlusprogrammis, et võtta ettevõtlusõppe väljundnäitaja kasutusele ettevõtlusmoodul süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel Toetatavate tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Tegevuse 7.1 Tegevuse raames välja töötatud, 14 16 Moodulid on väljundnäitaja testitud ja rakendatud ettevõtlusõppe kõigile moodulite arv haridustasemetele ja võtavad arvesse valdkondlikku spetsiifikat. Tegevuse 7.2 Ettevõtlusõppe täienduskoolitusel 2000 2900 Täienduskoolitusel väljundnäitaja osalenud õpet läbiviivate spetsialistide osalevad õpet läbi- arv viivad spetsialistid. Ühe koolituse mini- maalne tundide arv on 6 tundi. Arvesta- takse osaluskordasid. Tegevuse 7.3 Koolide arv, kes osalevad nii 50 90 Üld- ja kutseharidus- väljundnäitaja haridusprogrammis “Ettevõtlik kool” koolid, kes on liitu- kui õpilasfirmade programmides ja nud algatustega viivad läbi ettevõtlusõpet. meetme tegevuse raames. Tegevuse 7.4 Kutse- ja kõrgharidustasemel 385 600 väljundnäitaja eelinkubatsiooniteenust kasutanud meeskondade arv (summaarselt) Tegevuse 7.5 Tegevusest toetust saanud uuringute 7 20 väljundnäitaja ja analüüside põhjal avaldatud teadusartiklite arv Tegevuse 7.6 Ettevõtlusõpet, ettevõtlikkust 5000 6200 väljundnäitaja propageerivatel seminaridel, inspiratsiooni- ja motivatsioonipäevadel jm üritustel osalejate arv 8 9 Meetme tegevuse eeldatav mõju läbivatele teemadele Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Toetav mõju. Meetme tegevus toetab piirkondlike erisuste tasakaalustumist ning soodustab kõikide piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Toetatavad tegevused tugevdavad ka piirkondade sisest koolide, kohalike kogukondade ja ettevõtlusorganisatsioonide koostööd piirkonna ettevõtluse ja tööhõive arendamisel. Maakondlike arenduskeskuste tegevuste kaudu on tegevused seotud maakondades elluviidavate muude arendustegevustega, mis on suunatud tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamisele. Mitu toetatavat tegevust mõjutavad lähimuse põhimõtte rakendamist ning kohaliku ja piirkondliku arendusvõimekuse tugevnemist. Infoühiskonna Toetav mõju. Loodav õppevara on innovaatiline ja nüüdisaegne ning edendamine tasuta kättesaadav ühisplatvormi(de)lt kõikidele haridustasemetele ja sihtrühmadele. IKT lahenduste kasutamine on õppetöö igapäevane osa ning vajalik vahend kaasaegses õpikeskkonnas. Keskkonna- ja Ei oma mõju kliimapoliitika Võrdsete võimaluste Toetav. Meetme tegevus on suunatud kõikidele üld-, kutse- ja tagamine kõrgkoolide õppuritele, põhikooli tasemel tõlgitakse õppevara vene keelde. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel pööratakse tähelepanu sooneutraalsele käsitlusele ning välditakse stereotüüpset lähenemist kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju. Toetatavaid tegevusi kavandatakse koostöös MKM-i, tööandjate, õppeasutustega. Meetme tegevuse juhtimisstruktuur ja ülesehitus toetab eri osapoolte omavahelist koostööd ja seab seega paremad eeldused ühtseks riigivalitsemiseks. 9  10 Toetatavate tegevuste eelarve Käskkirja tegevuste maksumus on 7 495 091 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 6 370 827 eurot (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 124 264 eurot (vähemalt 15% kogumaksumusest). Tege- Toetatavate Sh partnerite Sh elluviija Tulemus Väljundnäitaja vuse Toetatav tegevus tegevuste eelarve eelarve eelarve nr 2015‒2020 2015‒2020 2015‒2020 Tegevuse raames välja töötatud, Ettevõtlusõppe metoodika arendamine ja rakendatud. Kõigil haridustasemetel ja -liikides luua kõigile õppijaile võimalus 767400,00 767400,00 0,00 testitud ja rakendatud ettevõtlusõppe õppevara koostamine 7.1 Tulemus: Ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlusõpe on süsteemselt moodulite arv sh otsene personalikulu 718400,00 718400,00 0,00 sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 49000,00 49000,00 0,00 Ettevõtlusõppe täienduskoolitusel Ettevõtlusõpet läbiviivate spetsialistide 494850,00 494850,00 0,00 osalenud õpet läbiviivate täienduskoolitus 7.2 spetsialistide arv sh otsene personalikulu 88700,00 88700,00 0,00 sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 406150,00 406150,00 0,00 Koolide arv, kes osalevad nii Kooli ettevõtlikumaks muutmise ja praktilise 1413826,00 1413826,00 0,00 haridusprogrammis “Ettevõtlik kool” ettevõtlusõppe läbiviimise toetamine kui õpilasfirmade programmides ja 7.3 sh otsene personalikulu 934826,00 934826,00 0,00 viivad läbi ettevõtlusõpet. sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 479000,00 479000,00 0,00 Kutse- ja kõrghariduse tasemel Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe rakendamise 1864211,00 1864211,00 0,00 eelinkubatsiooniteenust kasutanud toetamine kõrgkoolides meeskondade arv (summaarselt) 7.4 sh otsene personalikulu 1330104,00 1330104,00 0,00 praktilise ettevõtlusõppe läbimiseks. sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 534107,00 534107,00 0,00 Toetust saanud uuringute ja Pädevuste arendamine ettevõtlikkuse ja 1005821,00 933430,00 72391,00 analüüside põhjal avaldatud ettevõtlusõppe alal 7.5 teadusartiklite arv sh otsene personalikulu 660691,00 643300,00 17391,00 sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 345130,00 290130,00 55000,00 Ettevõtlusõpet, ettevõtlikkust Teadlikkuse tõstmine ettevõtlikkuse kujundamise 776435,00 244490,00 531945,00 propageerivatel seminaridel, ja ettevõtlusõppe arendamise vajalikkusest 7.6 inspiratsiooni- ja motivatsiooni- sh otsene personalikulu 220935,00 220935,00 0,00 päevadel jm üritustel osalejate arv sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 555500,00 23555,00 531945,00 Projekti juhtimine (otsene personalikulu) 503913,00 0,00 503913,00 Kaudsed kulud kõigilt otsestelt personalikuludelt kokku (ühtse määra alusel) 668635,00 590440,00 78195,00 Kokku 7495091,00 6308647,00 1186444,00 10 11 Kulude abikõlblikkus 11.1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 11.2 Abikõlblikud on järgmised punkti 7 kohase toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 11.2.1 tegevuses 7.1. kirjeldatud ettevõtlusõppe metoodika arendamise ja õppevara koostamise kulud; 11.2.2 tegevuses 7.2. kirjeldatud õpet läbiviivate spetsialistide täienduskoolitustega seotud koolituste ja seminaride kulud ühikuhinna alusel, mis on kehtestatud haridus- ja teadusministri 29.07.2015. a käskkirjaga nr 1.1-2/15/312. 11.2.3 tegevuse 7.2. töögrupi juhi personalikulu ja lähetuskulu kuludokumentide alusel; 11.2.4 tegevuses 7.3. kirjeldatud kooli ettevõtlikumaks muutmise ja praktilise ettevõtlusõppe läbiviimise kulud; 11.2.5 tegevuses 7.4. kirjeldatud ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe rakendamise kulud; 11.2.6 tegevuses 7.5. kirjeldatud ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe alal pädevuste arendamise kulud; 11.2.7 tegevuses 7.6. kirjeldatud ettevõtlikkuse kujundamise ja ettevõtlusõppe arendamise vajalikkuse alase teadlikkuse tõstmise kulud; 11.2.8 tegevuste elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 11.2.9 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest, vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3–6. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud toetatavate tegevuste personalikulud; 11.3 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on meetme tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 11.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 11.3.2 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 11.3.3. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel. 12 Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11−15. 12.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ning ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu. 12.3 Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast punktis 13.2.1. nimetatud käskkirja lisa kinnitamist. 12.4 Elluviija esitab maksetaotluse tekkinud ja makstud riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 12.5 Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 11 12.6 Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest elluviijat. 12.7 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 12.8 Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 13 Elluviija ja partneri kohustused 13.1 Elluviija ja partnerid tagavad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24, 25 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise. 13.2 Lisaks punktis 13.1 sätestatule on elluviija kohustatud: 13.2.1 kinnitama järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve käesoleva käskkirja lisana hiljemalt eelneva kalendriaasta 20. detsembriks. Esimese eelarveaasta tegevuskava ja eelarve tuleb kinnitada 2 kuu jooksul pärast toetuse andmise tingimuste kinnitamist; 13.2.2 esitama punktis 13.2.1 nimetatud dokumendid pärast nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele; 13.2.3 rakendama meetme tegevust vastavalt kinnitatud aasta tegevuskavale ja eelarvele; 13.2.4 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul pärast aastaeelarve kinnitamist ning esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul punktis 13.2.1. nimetatud käskkirja lisa kinnitamisest; 13.2.5 esitama rakendusüksuse nõudmisel korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas, kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 13.2.4 esitatud prognoosist; 13.2.6 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused; 13.2.7 hindama koostöös juhtpartneritega tegevuskava ja eelarve vastavust seirekomisjoni kinnitatud üldistele valikukriteeriumidele. 13.3 Lisaks punktis 13.1 sätestatule on partner kohustatud: 13.3.1 tegevuskavas ja eelarves kinnitatud ning partnerluslepingus kokkulepitud tegevused ettenähtud aja ja ressurssidega ellu viima; 13.3.2 kooskõlastama elluviijaga tegevuskavas ja eelarves kavandatavate uuringute lähteülesanded. 13.4 Lisaks punktis 13.1 ja 13.3 sätestatule on juhtpartnerid Tartu Ülikool ja Haridus- ja Noorteamet kohustatud: 13.4.1 hindama koostöös elluviijaga tegevuskava ja eelarve projekti vastavust seirekomisjoni kinnitatud üldistele valikukriteeriumidele; 13.4.2 Tartu Ülikool koordineerib toetatavate tegevuste 7.1, 7.4, 7.5, 7.6 aastase tegevuskava ja eelarve projekti koostamist sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatavate tegevuste kuluefektiivsust, põhjendatust ja mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele; 13.4.3 Haridus- ja Noorteamet koordineerib toetatava tegevuse 7.3 aastase tegevuskava ja eelarve projekti koostamist sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatavate tegevuste kuluefektiivsust, põhjendatust ja mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele; 13.4.4 Haridus- ja Noorteamet ja Tartu Ülikool koordineerivad koostöös toetatava tegevuse 7.2. 12  aastase tegevuskava ja projekti koostamist sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatavate tegevuste kuluefektiivsust, põhjendatust ja mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele. 14 Toetatavate tegevuste elluviimise aruandlus 14.1 Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt järgneva aasta 20. jaanuariks struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: punktis 8 loetletud näitajate täitmine. 14.2 Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest struktuuritoetuste e-keskkonna kaudu. Lõpparuandes peab lisaks punktis 14.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 9). 14.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 14.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 14.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. 14.6 Lisaks punktis 14.1 nimetatud aruandlusele esitab elluviija iga aasta 20. jaanuariks rakendusüksusele teadmiseks eelmise aasta lõpu seisuga toetatavate tegevuste elluviimise tulemusaruande kogu perioodi kohta. 15 ESF toetatavates tegevuses osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandluses 15.1 Elluviija on kohustatud koguma ESF vahenditest toetatavas toimingus osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud ESF määruse (EL) 1304/2013 lisas 1. 15.2 Rakendusüksus on kohustatud koguma ESF-st rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7. 15.3 Punktides 15.1 ja 15.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 7.2 nimetatud toetatavatele tegevustele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid ettevõtlusõppe täienduskoolitusel osalevate õpet läbiviivate spetsialistide kohta. 15.4 ESF toetatavates tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks. 15.5 ESF toetatavates tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal juhinduda korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhisest perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 16 Meetme tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine 16.1 Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel või rakendusüksuse algatusel. 13 16.2 Juhul, kui muutmise algatab rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis ja edastab muutmise eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. 16.3 Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui punktis 10 toodud eelarvet toetatavate tegevuste lõikes või tegevuste siseselt muudetakse rohkem kui 15%. Juhul kui muudatus toetatavate tegevuste lõikes või tegevuste siseselt tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.4 Elluviija muudab punkti 13.2.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul, kui üks eelarverida suureneb või väheneb või eelarverea siseselt tehakse muudatus rohkem kui 15%, ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega. Juhul kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija kohustatud enne kulutuste tegemist teavitama rakendusüksust eelarve muudatusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 16.5 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 17 Finantskorrektsiooni mõju toetatavate tegevuste eelarvele 17.1 Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule. 18 Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta detsembrist, mil 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 14  Lisa 15 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ haridus- ja teadusministri 1. juuli 2019. a käskkirja nr 188 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks“ lisa 1 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. 1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.5 „IKT programm“ tegevuse 4.5.1. „IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks. 1.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide „Eesti majandusstruktuuri muutmine teadmistemahukamaks läbi nutika spetsialiseerumise” ja „IKT toetamine nutika spetsialiseerumise osana panustab Eesti majanduse ja kogu ühiskonna innovatsioonivõimekuse kasvatamisse, prioriteetsete teadussuundade IKT teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamisse ülikoolides ja IKT teadus- ja arendustegevuse sidumisse kõrghariduse kõigi astmetega“ saavutamiseks. 2. Mõisted 1) IT Akadeemia programm: Eesti riigi, ülikoolide ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori ettevõtete vaheline programm valdkonna jaoks vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning eelduste loomiseks IKT abil saavutatavaks majanduskasvuks läbi rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisel tasemel IKT hariduse pakkumise Eesti ja välistudengitele. 2) IT Akadeemia juhtkomisjon: IT Akadeemia programmi juhtiv kogu, kuhu kuuluvad Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu poolt nimetatud IKT sektori tööandjate esindajad, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, Majandus- ja 1  Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja ning nõuandvate ekspertidena on kaasatud asjakohaste Eesti ülikoolide esindajad. 3) IKT teaduse toetusmeede: IT Akadeemia programmi osa, mille raames toetatakse IKT alase teadusvõimekuse tugevdamist ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tõstmist asjakohastes Eesti ülikoolides. Käesoleva toetuse andmise tingimuste koostamise hetkel toetatakse IKT teaduse toetusmeetme raames Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli, kellele on määratud informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi kaasvastutus. 4) Prioriteetne teadussuund: IKT teaduse toetusmeetme raames välja valitud ning IT Akadeemia juhtkomisjoni poolt kinnitatud eelisarendatav teadussuund. Käesoleva IKT toetuse andmise tingimuste koostamise hetkel on prioriteetseteks teadussuundadeks tehisintellekt ja masinõppimine, andmeteadus ja suurandmed, robotite-inimeste koostöö ja asjade internet tööstuse protsessides, tarkvara usaldusväärsus, tarkade asjade internet, riistvara ja süsteemide turvalisus ning usaldatavus. 5) Teadlane: akadeemilise töötaja ametikohal töötav isik, kelle tööülesanneteks on õppetöö ja/või teadus- ja arendustegevuse läbiviimine. Käesoleva IKT toetuse andmise tingimuste raames kvalifitseeruvad teadlased, kes ei ole vähemalt ühe aasta jooksul enne toetuse raames finantseeritavale teadlase ametikohale kandideerimist töötanud samas ülikoolis teadlase ametikohal. Tegevuse arvestusse lähevad teadlased, kelle tööleping partneriga on sõlmitud mitte varem kui 01.09.2018.a. 6) Nutika spetsialiseerumise juhtkomitee: kasvuvaldkondade arendamise juhtimiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. veebruari 2014.a käskkirjaga nr 14-004 kokku kutsutud juhtkomitee, kuhu kuuluvad ministeeriumite (Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium), Riigikantselei, Rektorite Nõukogu ja ettevõtjate esindajad. 3. Toetuse andmise eesmärgid ja seos arengukavadega 3.1. Toetuse andmise eesmärgiks on kasvatada Eestis tipptasemel IKT teadus- ja arendustegevuse võimekust, rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, hoogustades erinevatel elualadel teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu ja suurendada IKT kõrgharidusõppe teaduspõhisust. Muuhulgas haakub IKT teaduse toetusmeede otseselt nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade (eelkõige IKT horisontaalselt läbi teiste sektorite) arendamisega. Käesolev struktuurivahenditest rahastatud tegevus on mõeldud järgmiste IKT teaduse toetusmeetme strateegiliste eesmärkide täitmiseks:  prioriteetsetes teadussuundades ülikoolide IKT teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine;  teadus- ja arendustegevuse sidumine õppetegevusega kõigil kõrghariduse haridusastmetel. 3.2. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav” saavutamiseks. 3.3. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega. 2 4. Rakendusasutus ja –üksus 4.1. Käesoleva toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja partnerid Tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi elluviija) ning partneriteks Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Partnerid osalevad punktis 7 toodud tegevuse 1 elluviimises. Elluviija sõlmib partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused ning elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir. 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2019 - 31.08.2023. 7. Toetatavad tegevused ja nende elluviijad 7.1. Tegevus 1: IKT teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse inimressursi arendamine IKT valdkonna koolitusmahu, ettevõtetega koostöövõimekuse ning teadustöö kvaliteedi tagamiseks on olulisim tagada valitud teadussuundades piisava hulga teadlaste olemasolu. Peamisteks tegevusteks on vastavalt IKT teaduse toetusmeetmes kokkulepitule prioriteetsetesse teadussuundadesse kõrgetasemeliste teadlaste töölevõtmine ning nende õppe- ja teadus- ja arendustöö läbiviimise toetamine. Tegevuse raames moodustatakse igas prioriteetses teadussuunas uusi uurimisrühmi, samuti täiendatakse olemasolevaid uurimisrühmi uute inimestega, seega on tegevuste raames tekkivad peamised kulud tööle võetud teadlaste, sealhulgas nooremteadurite, palgakulud. Õppijate motiveerimiseks ning teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks antakse parimate tulemustega kõrghariduse 3. astmel õppijatele võimalus osaleda uurimisrühmade töös, võttes nad uurimisrühmadesse tööle nooremteaduritena. Oodatavad tulemused: 1) tegevuse raames valitud valdkondades piisava järelkasvu kindlustamine, mis ühe tulemusena väljendub programmi raames toetatud teadlaste poolt tegevuse elluviimise perioodil juhendatud lõputööde arvus; 2) teadus- ja arendustegevuse taseme tõstmine programmi raames toetatud teadussuundades, mida iseloomustab tegevuse raames toetatud teadlaste poolt avaldatud publikatsioonide arv. Publikatsioonidena arvestatakse tegevuse elluviimise perioodil avaldatud või avaldamiseks vastu võetud artikleid ja toimetisi (proceeding paper), mida indekseeritakse ISI Web of Science andmebaasis ja/või andmebaasis Scopus, mille (kaas)autoriks on tegevuse raames värvatud teadlane/teadlased ning millel on asutusena (aadress) märgitud tegevuse partner. 7.2. Tegevus 2: IKT kõrghariduse ja TA-tegevuse seire IKT kõrghariduse ja TA-tegevuse eesmärgipärase tõhusa ja mõjusa arengu tagamiseks on oluline seirata IKT kõrghariduse ja TA-tegevuse mahtu ja kvaliteeti iseloomustavaid näitajaid ja nende arengute põhja suunata tegevusi sobivas suunas. 3 Peamiseks tegevuseks on elluviija poolt läbiviidav iga-aastane seire, st erinevate IKT kõrghariduse ja TA-tegevuse kvaliteeti ja mahtu peegeldavate näitajate kogumine ja analüüsimine ja selle põhjal poliitikasoovituste koostamine. Asjakohased näitajad ja analüüsid avalikustatakse ning nendest teavitatakse nii poliitikakujundajad, meetme juhtkomisjoni ja laiemat üldsust (sh info Haridus- ja Noorteameti kodulehel, pressiteated jms). Tegevuse elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet. Oodatavaks tulemuseks on aja- ja asjakohaste andmete kogum IKT kõrghariduse ja TA tegevuse mahu ja kvaliteedi kohta ning nende andmete kättesaadavus otsustajatele. 8. Sihtgrupp Otseseks sihtgrupiks on ülikoolide, kellele on määratud informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi kaasvastutus, IKT suuna teadlased ja üliõpilased. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on valdkonna ettevõtted ja avaliku sektori asutused, samuti avalikkus laiemas mõttes. 9. Tegevuse juhtimine 9.1. IT Akadeemia juhtkomisjon Programmi tegevuste kavandamist ja seiret nõustab IT Akadeemia juhtkomisjon, mille koosseis ja töökord on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga. IT akadeemia juhtkomisjoni ülesanded käesoleva tegevuse raames on:  Nõustada elluviijat ja rakendusasutust lähtudes tegevuse eesmärkidest;  Vahearuannetele tuginedes teha ettepanekuid toetatavate tegevuste läbiviimiseks ning partnerite tegevuskavade ja eelarvete muutmiseks;  Kooskõlastada tegevuse vahearuanded ja lõpparuanne. Juhtkomisjoni tehnilise teenindamise tagab elluviija. 9.2. Nutika spetsialiseerumise juhtkomitee Nutika spetsialiseerumise juhtkomitee on valdkondlik komisjon perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 33 kohaselt. Nutika spetsialiseerumise juhtkomitee ülesandeks on jälgida nutika spetsialiseerumise püstitatud eesmärkide täitmist ja selleks vajalikke tegevusi ning teha ministritele, innovatsioonipoliitika komisjonile ja teaduspoliitika komisjonile ettepanekuid muudatusteks strateegiate meetmetes ja tegevustes või algatada strateegiate muutmine. 4 10. Tulemus- ja väljundnäitajad Sihtväärtus 2023 Andmeallikas Aruandluse Algväärtus Tulemusnäitaja Baasaasta Mõõtühik sagedus IKT prioriteetsete teadussuundade lõputöö 0 2018 200 Partne Kord uurimisrühmadesse tegevuse rid aastas raames lisandunud teadlaste juhendamisel kaitstud lõputööde arv Sihtväärtus 2023 Andmeallikas Aruandluse Algväärtus Väljundnäitaja Baasaasta Mõõtühik sagedus IKT prioriteetsete teadussuundade teadlane 0 2018 45 Partne Kord uurimisrühmadesse tegevuse rid aastas raames lisandunud teadlaste arv IKT prioriteetsete teadussuundade publikats 0 2018 100 Partne Kord uurimisrühmadesse tegevuse ioon rid aastas raames lisandunud teadlaste avaldatud publikatsioonide arv 11. Eelarve Tegevuse kogumaksumus on 12 000 000 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfond 10 200 000 EURi (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 800 000 EURi (vähemalt 15 % kogumaksumusest). Toetuse määr on 100 %. 5  TEGEVUSED ja Tegevuste Sh elluviija Sh Tartu sh Tallinna kindlaksmääratud eelarve eelarve Ülikooli Tehnikaülikooli kulukohad kokku eelarve eelarve IKT teadus- ja 11 678 000 0 5 255 100 6 422 900 arendustegevuse ning kõrghariduse inimressursi arendamine Sh otsene personalikulu 8 341 429 0 3 753 643 4 587 786 Sh ülejäänud abikõlblikud 3 336 571 0 1 501 457 1 835 114 kulud ühtse määra alusel 40% otsestest personalikuludest IKT teadus- ja 161 000 161 000 0 0 arendustegevuse ning kõrghariduse seire Sh otsene personalikulu 115 000 115 000 0 0 Sh ülejäänud abikõlblikud 46 000 46 000 0 0 kulud ühtse määra alusel 40% otsestest personalikuludest Horisontaalsed tegevused 161 000 161 000 0 0 (projektijuhtimine) Sh otsene personalikulu 115 000 115 000 0 0 Sh ülejäänud abikõlblikud 46 000 46 000 0 0 kulud ühtse määra alusel 40% otsestest personalikuludest KOKKU 12 000 000 322 000 5 255 100 6 422 900 Sh otsene personalikulu 8 571 429 230 000 3 753 643 4 587 786 Sh ülejäänud abikõlblikud 3 428 571 92 000 1 501 457 1 835 114 kulud ühtse määra alusel 40% otsestest personalikuludest 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 6 12.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva tegevuse punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1- 4; 12.2.2. tegevuse ülejäänud abikõlblikud kulud ühtse määra alusel arvestatuna 40 % otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 10. 12.3. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 5. 13.3. Toetus makstakse elluviijale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele kord kvartalis e-toetuste keskkonna kaudu. 13.4. Rakendusüksuse põhjendatud nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele otseste personalikulude tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 13.6. Viimane maksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14. Elluviija ja partneri kohustused 14.1 Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. 14.2 Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitatakse 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 14.2.2 esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist; 14.2.3 sõlmima partneritega lepingud, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused; 14.3 Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 7 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20.jaanuariks vahearuande. Vahearuandes peab olema kajastatud punktis 10 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine; 15.2 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4 Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.5 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 10 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 16 Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1 Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2 Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 16.3 Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks elluviijale ja rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile ning Rahandusministeeriumile vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 3. 16.4 Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.5 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele, rakendusüksusele ja elluviijale. 17 Finantskorrektsioonid 17.1 Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2 Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi osapoolelt, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu mitteabikõlblikud kulud tekkisid. 17.3 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. 8 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 9  Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine““ lisa 1 Toetuse andmise tingimused „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ ellvuviimiseks Sisukord 1. Reguleerimisala ............................................................................................................... 2 2. Rakendusasutus ja -üksus ................................................................................................ 2 3. Elluviija ........................................................................................................................... 2 4. Abikõlblikkuse periood ................................................................................................... 2 5. Mõisted ............................................................................................................................ 2 6. Toetuse andmise eesmärk ................................................................................................ 2 7. Tegevuse vajalikkuse põhjendus ja tulemus .................................................................... 3 8. Toetatavad tegevused ...................................................................................................... 3 9. Sihtgrupp ......................................................................................................................... 4 10. Indikaatorid ...................................................................................................................... 4 11. Tegevuste mõju läbivatele teemadele .............................................................................. 4 12. Tegevuse eelarve ............................................................................................................. 5 13. Kulude abikõlblikkus....................................................................................................... 7 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord ............................................................................ 7 15. Elluviija kohustused ........................................................................................................ 8 16. Tegevuste elluviimise aruandlus ..................................................................................... 8 17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .................................................... 8 18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ............................................................... 9 19. Dokumentide säilitamine ................................................................................................. 9 20. Vaiete menetlemine……………………………………………………………….........9 1. Reguleerimisala Käskkirja lisaga reguleeritakse prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme “Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ (edaspidi tegevus) raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda (edaspidi TAT). 2. Rakendusasutus ja -üksus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija Tegevuse elluviija on Haridus- ja Noorteamet. 4. Abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2015–31.08.2022. Kõiki tegevusi tehakse kogu perioodi jooksul. 5. Mõisted Kutseõppe kvaliteedi hindamine on sisehindamisel põhinev kooliväliste sõltumatute hindajate poolt kooli õppekavarühmades läbiviidav välishindamine, mis toimub üks kord kuue aasta jooksul. Selle käigus hinnatakse õppekasvatustöö toimivust ja jätkusuutlikkust, muu hulgas õppekavaarenduse, õppimise ja õpetamise, eestvedamise ja juhtimise ning ressursside kasutamise toimivust ja jätkusuutlikkust; Hindamiskomisjon on vähemalt kolmeliikmeline ning see moodustatakse hindamist korraldava asutuse poolt õppekavarühmale vastava valdkonna tööandjate esindajatest ning kutseõppe ekspertidest; Sisehindamine on koolis õppekavarühmade lõikes läbiviidav enesehindamine ja sisekontroll, mille eesmärk on tagada õppijate arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng; Õppekavarühm on ISCED-F 2013 alusel õppekavade liigitamise kategooria, mis on esitatud kutseharidusstandardi lisas 2; Sisehindamise aruanne on sisehindamise tulemusena koostatud dokument õppekavarühma kohta, mis on üheks aluseks õppekavarühmas korduva ekspertiisi või kvaliteedi hindamise läbiviimisel; Õppe läbiviimise õigus on haridus- ja teadusministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline või tähtajatu õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas. Õppe läbiviimise õigus antakse uue kooli asutamisel või õppe läbiviimise õigust omavas koolis tasemeõppe avamisel uues õppekavarühmas. Haridus- ja Teadusministeerium on õppe läbiviimise õiguse andmiseks tehtava ekspertiisi läbiviimise volitanud Sihtasutuse Archimedes Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuurile. 6. Toetuse andmise eesmärk Eesmärgiks on saavutada tööturu ja kutseõppe suurem sidusus, toetades kutseõppeasutuste ja kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide (edaspidi koolid) arengut enesehindamise ja sõltumatu välishindamisega. Tegevus on suunatud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ (edaspidi EÕS) 2020 strateegilise eesmärgi 3 – elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus – saavutamisele. 2 7. Tegevuse vajalikkuse põhjendus ja tulemus Kutsehariduse üks peamisi väljakutseid on pakkuda kvaliteetset õpet kõige erinevamatele sihtrühmadele, asjakohane õpe aitab inimestel paremini kohaneda muutuvate oludega tööturul ja võimaldab asetleidvatele muudatustele paindlikult reageerida. Olulise arengusuunana on riigipõhises soovituses nr 3 1 , strateegias Euroopa 2020 ja Eesti konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ välja toodud vajadus jätkata jõupingutusi haridussüsteemi paremaks vastavusse viimiseks tööturu nõuetega ning kaasata tööturu osapooli veelgi enam sellesse protsessi. Haridussüsteemi, sh kutseõppe kvaliteedi parandamine on konkurentsivõime kavas toodud valitsuse poliitika üks põhisuundi, kutseharidus on üheks riigi majanduse arendamise vahendiks ning peab panustama ühiskonna ja majanduse innovatsiooni ja teadmistepõhise arendamise protsessi. Eesti kutseharidussüsteemis on Kutseharidussüsteemi arengukava 2007–2013 perioodil toimunud olulised reformid ja tänu Euroopa Liidu ning Eesti riigi vahenditele on tunduvalt kasvanud valdkonda tehtud investeeringute maht. Kutseharidussüsteemi arengu edasiseks kavandamiseks on tarvis saada tööandjatelt tagasisidet selle kohta, kas senised jõupingutused on toonud kaasa loodetud tulemused 2 . Kutseharidussüsteemi tulemuslikuks toimimiseks ja edasiseks arendamiseks on kutsehariduse erinevatel huvipooltel, koolidel, koolipidajatel, tööandjatel, õpilastel jt, vaja saada informatsiooni õppekasvatustöö kvaliteedi kohta, vajalik on hinnata õppe kvaliteeti koolides, koolide võimet õpet pakkuda. Kvaliteedi hindamine võimaldab koguda suure hulga kvalitatiivset infot koolide võime kohta kvaliteetset õpet pakkuda, seda infot analüüsitakse ja kasutatakse kutseõppe kvaliteedi tõstmiseks. Kutseõppeasutuse seaduse 1. jaanuaril 2019. a jõustunud muudatused ning senise akrediteerimise tulemused ja usaldusväärsuse tase võimaldas anda tähtajatu õppe läbiviimise õiguse koolide õppekavarühmadele, milles oli 2019. aasta 31. augustiks akrediteering kuueks aastaks. Õppekavarühmades, milles koolil oli 2019. aasta 31. augustiks kehtiv õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks, tehakse õppe läbiviimise õiguse ekspertiis. Kui kolmanda ekspertiisi tulemusena ei saa kool õppekavarühmas tähtajatut õppe läbiviimise õigust, lõpeb õppe läbiviimise õigus tähtaja möödumisel. Tegevuse tulemusel saavad kutsehariduse osapooled, sh koolid tagasisidet õppekasvatustöö kvaliteedi, tugevuste ja parendusvaldkondade kohta. Koolide hindamisaruanded on avalikult kättesaadavad ning aluseks analüüsile, edasistele juhtimisotsustele ja arendustele lähtuvalt EÕS eesmärkidest, riiklikest regulatsioonidest ning õppeasutuste arenguvajadustest. Luuakse võimalused õppekasvatustöö kvaliteedi tagamiseks, koolide paremaks ressursikasutuseks ja eesmärgistatud arenguks ning suureneb tööturu ja kutseõppe sidusus. 8. Toetatavad tegevused 8.1. Koolide õppekavarühmade ekspertiisi ja kvaliteedi hindamise läbiviimine. Viiakse läbi kvaliteedihindamist kõigi koolide õppekavarühmades. Hindamise tagasiside tehakse osapooltele avalikult kättesaadavaks ning selle analüüsi kasutatakse parenduste elluviimiseks ning otsustusprotsessides. 8.2. Arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine, sh teabepäevade, seminaride korraldamine ja nõustamine koolide töötajatele ning hindamispädevuse arengut toetavate õppimisvõimaluste pakkumine hindamiskomisjonide liikmetele ja hindamisprotsessi 1 http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2014/csr2014_estonia_en.pdf 2 Nestor, M., Nurmela,K. Kutseharidus ja muutuv tööturg. Praxis, 2013 3  korraldajatele. Hindamisnõuete, -kriteeriumide ja protsessi täiendamine, hindamise tulemuste andmekogumine ja esmane analüüsimine, siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö ning võrgustikes osalemine parima praktika kasutamiseks. 9. Sihtgrupp Sihtgrupiks on koolide töötajad, tööandjad, koolipidajad, ekspertiiside ja hindamiste korraldajad ja eksperdid, koolitajad ning hindamisnõukogu liikmed. 10. Väljundi- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2020 a 2022 a 1. Tulemusnäitaja Kutseõppeasutuste ja 0 Kogutakse (Rakenduskava kutseõpet andvate 212 270 kumulatiivselt. väljundnäitaja): rakenduskõrgkoolide (rakenduskava õppekavarühmade väljundindikaator ekspertiiside ja ) hindamiskordade (hindamisühikute) arv 1.1. Väljundnäitaja Kutseõppeasutuste ja 0 Kogutakse Punktis 8.1 tegevusele kutseõpet andvate 212 270 kumulatiivselt rakenduskõrgkoolide õppekavarühmade ekspertiiside ja hindamiskordade (hindamisühikute) arv 0 1.2. Väljundnäitaja Koolimeeskondade 8 12 Kogutakse Punktis 8.2 tegevusele teabepäevade ja kumulatiivselt seminaride arv Ekspertide koolituste 0 8 12 Kogutakse arv kumulatiivselt 11. Tegevuste mõju läbivatele teemadele  Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Tegevusel puudub otsene mõju regionaalarengule. Infoühiskonna edendamine Tegevusel puudub otsene mõju infoühiskonna arengule. Keskkonna- ja kliimapoliitika Tegevusel puudub otsene mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale. Võrdsete võimaluste tagamine Tegevusel on mõju võrdsete võimaluste tagamisele kuivõrd kvaliteetse kutseõppe võimalused on suunatud väga erinevatele sihtrühmadele. Ühtne riigivalitsemine Tegevusel on toetav mõju ühtsele riigivalitsemisele. Meede võiks edendada muutusi toetava arendustegevuse kavandamist ja rahastamist, võiks panustada kvaliteetselt ja hästi ette valmistatud eelnõudesse, võiks panustada sellesse, et avalike teenuste kujundamisel loodaks terviklik vaade või lähtutaks terviklikust vaatest. Enamus hinnatavatest on riigi kutseõppeasutused, tegevus on suunatud õppe kvaliteedi tagamisele ja tegevuse tulemused mõjutavad kutseõppeasutuste arengut ja hariduse juhtimist. 4 12. Tegevuse eelarve 12.1. Tegevuste kogumaksumus perioodil 2015–2022 on 2 524 500 eurot. Toetuse määr on kuni 95%, millest Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid moodustavad kuni 2 145 825 eurot ja riiklik kaasfinantseering kuni 252 450 eurot. Omafinantseering on vähemalt 5% toetatava tegevuse kogumaksumusest ehk 126 225 eurot. 5 12.2. Tegevuse eelarve 2015–2022(EUR) TULEMUS VÄLJUND TEGEVUSED ja kindlaksmääratud Projekti abikõlblike kulukohad kulude/toetatavate tegevuste eelarve kokku 1. Tegevuse tulemusel on tööturu ja Väljund 1.1 Kutseõppeasutuste ja 1.1. Õppeasutuste õppekavarühmade 1 358 550 kutseõppe sidusus suurenenud, kutseõpet pakkuvate hindamine ja kordusekspertiis hindamisprotsess on usaldusväärne. rakenduskõrgkoolide õppekavarühmade hindamiskordade (hindamisühikute) arv 1.1.1. Otsene personalikulu 1 260 550 1.1.2. Muud kulud (kauba/teenuse ost) 98 000 1.2. Arendustegevuste korraldamine 898 549 Väljund 1.2 Koolimeeskondade ja läbiviimine teabepäevade ja seminaride arv 1.2.1. Otsene personalikulu 522 125 1.2.2. Muud kulud (kauba/teenuse ost) 376 424 Horisontaalne tegevus Kaudsed kulud (15% otsestest 267 401 personalikuludest) KOKKU EELARVE 2 524 500 6 13. Kulude abikõlblikkus 13.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 13.2. Abikõlblikud on järgmised toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 13.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 13.2.2. tegevuse eesmärkidega seotud arendustegevuste kavandamise ja läbiviimisega, sh uuringute, analüüside ja küsitluste kavandamise ja tegemisega seotud kulud, mille puhul peab olema eelnev lähteülesande kooskõlastus HTMi kutsehariduse osakonnaga; 13.2.3. teavitamisega seotud kulud;konverentside, koolituste, seminaride, teabepäevade ja koosolekute korraldamis- ja osalemiskulud, sh tõlkimise, ruumide ja tehnika rendi ning osalejate toitlustuskulud; 13.2.4. trükiste tõlkimise, küljendamise, trükkimise ja avalikustamisega seotud kulud; 13.2.5. transpordi, majutuse ja lähetusega seotud kulud sh kaasatud ekspertide lähetuskulu; 13.2.6. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3 –6. 13.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 13.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost. 13.3.2. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 13.4. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15 ja §-le 18. 14.2 Elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist. 14.3 Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. Toetust võib maksta välja ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lõike 1 punktile 1. 14.4 Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 14.5 Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentidele, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.6 Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud rakendusüksuse nõudmisel esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 14.7 Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 7 14.8 Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 15. Elluviija kohustused 15.1 Elluviijale kohalduvad kõik 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seaduse) § 24 ja § 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 15.2 ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 15.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes. 16. Tegevuste elluviimise aruandlus 16.1 Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt 20. jaanuariks ning rakendusüksuse nõudmisel 15. augustiks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: punktis 10 loetletud näitajate täitmine; 16.2 Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 16.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 11). 16.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 16.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 16.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16.6 Lisaks punktis 16.1. nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruandeid, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 17.1 Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimusi enda algatusel, rakendusüksuse või tegevuse elluviija algatusel. 17.2 Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 17.3 Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja teiste ministeeriumitega vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 13 lõikele 3 ning edastab 8  arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja kooskõlas struktuuritoetuse seaduse § 33 sätestatuga valdkondlikule komisjonile. 17.4 Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes (punkt 12.1) muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 17.5 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 18.1 Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45– 47 ja ühendmääruses sätestatule. 18.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule. 19. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 20. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 9  Lisa 6 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimused meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ lisa Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames 1. Reguleerimisala Tegevust viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme "Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (edaspidi digiTAT) täitmiseks. 2. Rakendusasutus ja –üksus Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Tegevuse eesmärk Eesmärk on kaasaegse õppijast lähtuva õpikäsituse rakendumise toetamine ja õppijate digipädevuse arendamine digikultuuri integreerimise abil õppeprotsessi. Tegevusega tagatakse vajaliku uuendusliku õppevara kättesaadavus üldhariduse ja kutsehariduse õppekavaliste eesmärkide saavutamiseks. 4. Elluviija ja partnerid Tegevuse elluviija on Haridus- ja Noorteameti õppekava- ja õppevara osakond (edaspidi ka elluviija). Tegevuse partner on Tartu Ülikool. Partneri roll tegevuste elluviimisel kirjeldatakse punktis 7. 5. Juhtimine 5.1. DigiTATil on juhtnõukogu, kuhu kuuluvad rakendusasutuse, elluviija ja sotsiaalsete partnerite esindajad. Juhtnõukogu töökord ja koosseis kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. 5.2. Juhtnõukogu ülesanded on: 5.2.1. kooskõlastada digiTATi igaaastane tegevuskava ja eelarve ning seirearuanded; 5.2.2. kooskõlastada tegevuste raames läbiviidavate hangete plaan, mis sisaldab hankeid eeldatava maksumusega alates 15 000 eurost ilma käibemaksuta; 5.2.3. nimetada hangete plaanis olevad hanked, mille tehnilised kirjeldused tuleb kooskõlastada juhtnõukoguga; 5.2.4. nimetada vajadusel eksperdid hangete hindamiskomisjonidesse. 5.3. Juhtnõukogul on õigus teha elluviijale kooskõlas digiTATi eesmärkidega ettepanekuid tegevuskava muutmiseks. 5.4. Elluviija võib tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks moodustada vastavalt vajadusele ekspertidest koosnevaid valdkondlikke töörühmi. 5.5. DigiTATi elluviimisega seotud rakendamise korrad kinnitab elluviija. 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1.05.2015-31.08.2023. 7. Mõisted Digipädevus on valmisolek kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes. Digitaalne õppevara ehk e-õppevara on digitaalsel kujul (nt veebis, andmebaasides või digitaalsetel andmekandjatel) avaldatud õppematerjal, sh e-õpikud, õppeotstarbelised videod ja 1 (11) mobiilirakendused, õpimängud, e-õpetajaraamatud, e-töölehed, veebipõhised testid ja muud õppeotstarbelised digilahendused. Haridusliku erivajadusega õpilane/laps on õpilane/laps, kelle andekuse, õpiraskuste, terviseseisundi, puude, käitumis- ja tundeeluhäirete, pikemaajalise õppest eemalviibimise või kooli õppekeele ebapiisava valdamise tõttu on temale rakendatavas õppekavas püstitatud õpi- või arengutulemuste saavutamiseks vaja teha muudatusi või kohandusi õppekeskkonnas, sh õppevahendite ja alternatiivsete suhtlusvahendite osas. Riiklikud õppekavad määravad kindlaks õppe eesmärgid ja ülesanded, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, taotletavad õpiväljundid, sh õpitulemused, ainevaldkonnakavade ülesehituse, õppe mahu ja õppetegevuse korraldamise, nõuded õppekeskkonnale, sh sotsiaalsele ja vaimsele. Valdkond - üldhariduses on kokku 8 ainevaldkonda (keel ja kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kunstiained, kehaline kasvatus, tehnoloogia) ja kutsehariduse on kokku 8 õppevaldkonda (haridus, humanitaaria ja kunst, sotsiaalteadused, ärindus ja õigus, loodus- ja täppisteadused, põllumajandus, tervis ja heaolu, teenindus) Õpiobjekt on terviklik õpetusliku väärtusega õppematerjal - (nt veebileht, multimeedia-esitlus, digitaalne ülesanne või ülesannete kogu, interaktiivne harjutus), mida saab ühendada suuremateks sidusateks õppematerjalideks ning taaskasutada erinevates õppekontekstides ja - keskkondades. Õpiobjektid on varustatud standardsete metaandmetega, mis võimaldavad automatiseerida õpiobjektide otsingu, neist terviklikku õppematerjali koostada ja seda esitada. Õpikäsitus on arusaam õppimisest ja õpetamisest, mille keskmes on õppija areng ja tema omandatavad õpiväljundid. Õpikäsitlus on viisid ja meetodid, mida kasutatakse õppimise ja õpetamise korraldamiseks õppija arengu vajadusi arvestades ja tema õppe aluseks oleva õppekavaga seatud õpiväljundite saavutamiseks. 8. Toetatavad tegevused 8.1 Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine, soetamine ja juurutamise toetamine. Eesti Elukestva Õppe Strateegia 2020 kohaselt saab Eesti hariduses valdavaks muutunud õpikäsitus, mis lähtub eelkõige õppijakesksusest, võtmepädevuste olulisusest, vajadusest siduda uus teadmine õppeprotsessis olemasolevaga, lõimingust aine- ja eluvaldkondade vahel ja sellest, et rõhuasetus õppeprotsessis peaks kanduma faktiteadmistelt probleemilahendus- ja meekonnatööoskustele. Sealjuures on oluline ja asjakohane kasutada õppeprotsessis interaktiivseid õpilase arengut ja õpilase individuaalsust ja erivajaduse arvestamist toetavaid õppevaralahendusi. Digitaalne õppevara, piisaval tasemel digioskused ning erinevate digilahenduste eesmärgipärane ning tark integreerimine õppesse annavad selleks hea võimaluse. Oluline on digipädevuse kui ühe riiklikus õppekavas kehtestatud üldpädevuse arendamine. Tegevuse raames soodustatakse digikultuuri jõulisemat integreerimist õppeprotsessi digitaalse õppevara arendamise ja kättesaadavaks tegemise abil. Tegevuse käigus kaardistatakse digitaalse õppevara vajadus ja lähtuvalt sellest soetatakse, arendatakse või kohandatakse digitaalset õppevara. Digitaalse õppevara vajaduse väljaselgitamiseks, loomise või soetamise nõustamiseks ja juurutamise toetamiseks kaasatakse eksperte, kes omavad valdkondlikku teadmust, on digipädevad ning omavad kogemust õppevara loomes. Sihtgrupi (eelkõige koolid, õpetajad, õppijad) tagasiside ja õpitulemuste analüüsi ning muu informatsiooni alusel koondatakse ettepanekud õppevaravajaduse osas. 2 (11) 8.1.1 Kutsehariduse tegevussuunad: Peamised tegevused eesmärkide saavutamisel on järgmised: - simulaatorite soetamine koolidele; - e-kursuste ning muude digitaalsete õppimist toetavate digilahenduste väljatöötamine ning kasutuselevõtu toetamine; - IKT erialade ja erinevate valdkondade erialaste IKT oskuste arendamiseks vajalike õppekavade ja õppevara arendamine; - õpilaste eesti keele oskuse taseme tõstmine digitaalsete õppematerjalide loomise kaudu; - e-kutseeksamite loomine ja rakendamine erialadel, kus see on mõistlik ning võimalik. 8.1.2 Üldhariduse tegevussuunad: Üldhariduse puhul on oluline, et arendatud saaksid kõik ainevaldkonnad. Peamised tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks on järgmised: - põhikoolidele luuakse võimalus õpet läbi viia ka digitaalse õppematerjali abil; - keskhariduse e-õppe võimaluste laiendamine; - õpilaste eesti keele oskuse parendamiseks digitaalsete lahenduste loomine: - haridusliku erivajadusega õpilaste õppe ja kaasava hariduse toetamine digitaalse õppematerjali loomise abil; - toetakse ja soodustatakse IT kui tehnoloogilise kirjaoskuse õppe kättesaadavust üldhariduses; - Õppimist toetavate (sh kujundavat hindamist) e-hindamisinstrumentide loomine: - e-hindamissüsteemi (nt e-tasemetööd, e-eksamid) väljatöötamine ja rakendamine. Digitaalse õppevara arendamisel ja soetamisel selgitatakse välja ja tagataks kutsehariduse ja üldhariduse uuendusliku digitaalse õppevara lõimingu-ja ühiskasutusvõimalused. Eesmärkide saavutamiseks viiakse ellu tegevusi, mis toetaks koole nii tegevuse raames loodud kui ka muude digitaalsete õppevaralahenduste tulemuslikul ja eesmärgipärasel kasutuselevõtul, sh digioskuste arendamisel ja e-õppe pakkumisel õpilastele. Olemasoleva õppevara kaasajastamiseks, uue digitaalse õppevara soetamiseks ja kasutuselevõtu toetamiseks viiakse läbi erinevaid toetavaid tegevusi, nt õpetajate koolitus konkreetse õppevara kasutamiseks, juhendmaterjalide (sh õpilugude) väljatöötamine, pilootkoolides õppevara kasutamise juurutamine, koolide toetamine õppevahenditega, haridustehnoloogilise toe kättesaadavuse tagamine, parimate praktikate ja teadmuse jagamine muul viisil (nt töörühmad õppevara loojate ja ekspertide vahel jne). Tegevuse raames loodud digitaalsele õppevarale kohaldatakse (kui võimalik ning kohane) selle tasuta levitamist lubavat litsentsi (nt Creative Commons: http://www.creativecommons.ee). Selliselt luuakse võimalus loodud materjali taaskasutada, levitada ja ka edasi arendada. Nii saab parimat teadmust taaskasutada ning õpiobjekti aja- ja asjakohasena hoida ilma dubleerivate kulutusteta. Digitaalne õppevara tehakse õppijatele ja õpetajatele kättesaadavaks digitaalse õppevara portaalis (e-Koolikott), mis koondab ühesel märksõnastamise rakendusprofiilil loodud digitaalset õppevara (sh nii tasuta kui tasuline (nt õppekirjandus). Portaalis hõlmatud digitaalse õppematerjali üle teostatakse seiret koostöös õpetajate ja õpetajate ühendustega. Läbiva tegevusena arendatakse jätkusuutlikku õppevaraloomet toetavate ja selle kasutamist võimaldavate e-teenuseid (sh nt e-Koolikott, Moodle, eksamite infosüsteem, autentimislahendus, õpianalüütikat toetavad lahendused jne) ja tagatakse nende koosvõime. 3 (11) Tegevuse raames võidakse põhjendatud juhtudel anda edasi toetust lõppsaajale. Ennekõike õpetajate ühenduste jõustamiseks tegevuse eesmärkide saavutamisel. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale sätestatakse punktis 14. Kaasaegse ja uuendusliku õppevara vajaduste ja kasutamise mõju hindamise uuringute ja analüüside regulaarne läbiviimine tegevuse raames tagab kohaldatavate meetmete aja- ja asjakohase planeerimise. Partneri roll tegevuse elluviimisel: Partneri nimi Tegevused, millesse panustab Tartu Ülikool Programmi „Tiigrimatemaatika“ elluviija. Tegevuse raames teostatavad programmi meetmed on: matemaatikavaldkonna digitaalsete õppematerjalide väljatöötamine; antud õppematerjalide kasutamise juurutamiseks vajalik õpetajakoolitus; teemavaldkonna, oskuste ja saavutatavate õpitulemuste olulisust rõhutavad ning mõju tutvustavad teavitusüritused sihtgrupile. 8.2 Õppijate, õpetajate ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine muutunud õpikäsitusest ja digikultuuri õppeprotsessi integreerimise võimalustest ja vajadustest Tegevuse raames toetatakse uute kaasaegsete õppevaralahenduste loomist, nende kasutamise vajalikkust ja digipädevuse olulisust selgitavate tegevuste ja ürituste läbiviimist, et aidata kaasa õppeprotsessiga seotud sihtgruppide teadlikkuse ja valmisoleku tõstmisele digitaalse õppevara rakendamisel. Tegevuse tulemusena on elanikkonna teadlikkus suurenenud. 4 (11)  9. Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2016 2023 RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Tulemusnäitaja 8. klassi õpilaste 57% 70% 95%Mõõtmis- osakaal, kes õpivad metoodikana koolides, kus kohaldatakse õpetajad kasutavad põhikooli lõpuklassis IKT lahendusi (sh läbi viidavat ESF toel arendatud) digipädevuse vähemalt 25% tasemetööd, mille tundidest raames küsitakse õpilastelt ka infot IKT kasutamise kohta TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) Tulemusnäitaja Valdkondade arv, 0 3 12 Sihttase aastaks tegevusele: E- milles on välja 2023 on 12 õppevara töötatud uuenduslik valdkonda, milles on arendamine üld- õppevara välja töötatud, ja kutsehariduse kohandatud või valdkonnas. E- kättesaadavaks ja hindamisvahend kasutatavaks tehtud ite uuenduslik õppevara arendustegevus ja kasutuselevõtt. Uuenduslike õppevaralahend uste hankimine ja ühiskasutuse korraldamine. Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Väljundnäitaja Valdkondade arv, 0 3 12 Sihttase selgitatakse tegevusele 8.1. milles on välja välja otseste Kaasaegse ja töötatud uuenduslik tegevuste uuendusliku õppevara tulemustena õppevara arendamine, soetamine ning juurutamine. Uuenduslike õppevaralahend uste ühiskasutuse korraldamine Väljundnäitaja Teavitatud isikute 0 100 000 400 000 Indikaator on tegevusele 8.2. arv mõõdetav Õppijate, meediateavituste õpetajate ja sihtgrupi suuruse, 5 (11)  avalikkuse erinevate üritustel teadlikkuse osalenud isikute arvu tõstmine või muul viisil digikultuuri teavitustegevustes õppeprotsessi kaasatud isikute integreerimise hulka arvestades. võimalustest ning vajadustest 10. Tegevuste mõju läbivatele teemadele Horisontaalne Mõju teema Kliima ja Toetav mõju. Digitaalse õppevara kasutamine loob eeldused paberivabaks keskkonnahoid asjaajamiseks ning toetab säästvat tarbimist, vähendades keskkonnakoormust sh füüsilise liikumise ehk transpordi vajadust, jäätmeteket jne. Võrdsed Otsene mõju. Digitaalsed õppevaralahendused võimaldavad nüüdisaegsemalt võimalused hinnata õppevara mõju poiste ja tüdrukute arengule ning võtta kasutusele vastavaid õppematerjale ja metoodikaid, toetades poiste ja tüdrukute võrdsust õppeprotsessis ning mõjutades naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses ja teaduses ning lõpptulemusena tööturul. Digitaalsed õppevaralahendused ja nende kättesaadavus võimaldavad erineva oskustaseme ja/või erivajadustega õppijate võimeid ja vajadusi õppeprotsessis paremini arvestada ning nende arengule enam kaasa aidata, mõjutades nende võimalusi oma elukvaliteedi parandamiseks. Digitaalse õppevara loomisega toetatakse õpilaste võtme-/ üldpädevuste arendamist, millega aidatakse kaasa kõigi õpilaste toimetulekule kaasaaja ühiskonnas, vähendatakse tõrjutust. Infoühiskond Otsene mõju. Digikultuuri õppeprotsessi integreerimise eesmärk on digipädevuse arendamine ning seeläbi infoühiskonnas toimimiseks ja nutikateks lahendusteks vajalike oskuste omandamine. Digitaalsed õppevaralahendused edendavad IKT-lahenduste kasutuselevõtu eeldusi õppimises ja tööelus. Regionaalareng Toetav mõju. Digitaalse õppevara parem kättesaadavus ühtlustab haridusasutuste võimalusi õppevaravaliku mitmekesistamisel, toetades kvaliteetsete õpivõimaluste pakkumist eri piirkondades. Tervikuna tagab digipädevuse arendamine ka parema digitaalselt pakutavate teenuste kättesaadavuse, neid oskuslikumalt ja mugavamalt arvuti teel tarbida ning tekitada kaugtöö võimalusi. Riigivalitsemine Toetav mõju. Digitaalse õppevaralahenduste kasutuselevõtt kujundab valmisolekut ressursikasutuse tõhustamiseks ja haridusteenuse kasutajasõbralikumaks osutamiseks, lähtudes selle terviklikust vaatest. 6 (11) 11. Sihtgrupp Tegevuse otsesed sihtgrupid on üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilased, õpetajad ja teised õppetööd läbiviivad või seda toetavad spetsialistid, üldhariduse ja kutsehariduse tasemel õpet pakkuvad õppeasutused ning koolipidajad. Tegevuse kaudne sihtgrupp on kõik elukestvas õppes osalejad ja avalikkus tervikuna, sest paremad õpitulemused ja ootuspärane digipädevus aitab kaasa töö, tööhõive, õppimise, puhkuse, kaasatuse ja/või ühiskonnaelus osalemisega seotud eesmärkide saavutamisele tervikuna. 12. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 27 381 794 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: ESF 23 274 525 EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 107 269 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). TULEMUS VÄLJUND TEGEVUSED ja Abikõlblike sh partnerite kindlaksmääratud kulude/ kulud ja kulukohad toetatavate toetatavad tegevuste tegevused eelarve kokku 8. klassi Väljund 1: 7.1. Kaasaegse ja õpilaste Valdkondade uuendusliku 26 721 795 7 939 400 osakaal, kes arv, milles on õppevara õpivad välja töötatud arendamine, koolides, uuenduslik soetamine ning kus õpetajad õppevara juurutamine. kasutavad sh Otsene personalikulu 3 800 000 3 372 380 ESF-i toel arendatud IKT sh Muud kulud 22 921 795 4 567 020 lahendusi (kauba/teenuse ost) vähemalt Väljund 2: 7.2. Teadlikkuse 130 000 0 25% Läbiviidud tõstmine tundidest ürituste arv digikultuuri õppeprotsessi integreerimise võimalustest ja vajadustest sh Muud kulud 130 000 0 (kauba/teenuse ost) Horisontaalsed tegevused Projektijuhtimise 530 000 0 kulu KOKKU 27 381 795 Sh projekti kaudsed kulud ühtse määra alusel 644 850 7 (11) 13. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 12.1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 12.2 Sealhulgas on abikõlblikud järgmised punkti 7 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud: 12.2.1 tegevuse elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1-4 ja lõikele 4; 12.2.2 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud; 12.2.3 toetavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud muud kulud. 12.3 Lisaks ühendmääruse §-s 4 toodule on mitteabikõlblikud kulud: 12.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 12.3.2 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §- dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 14.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. 14.3. Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu. Maksetaotluse vormi kinnitab rakendusüksus. 14.4. Elluviija esitab maksetaotluse tekkinud ja makstud riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 14.5. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.6. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat 14.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14.8. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 15. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 7.1 raames 15.1. Tegevuse 7.1 alategevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine, soetamine ning juurutamine" raames nähakse ette minikonkursside läbiviimist. Järgmiselt on toodud välja minimaalsed nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse raames: 15.1.1. lõppsaajaks saavad olla õpetajate ühendused; 8 (11) 15.1.2. taotlus peab sisaldama andmeid toetuse taotleja, projekti nimetuse, projekti eesmärgi, õppevara kasutamise ulatuse (õppeaineid/valdkondi lõimivalt) projekti tulemuste ja mõju ning projekti maksumuse kohta; 15.1.3. kui taotleja on taotluses sisalduva õppevaraga seotud või sarnase õppevara soetamiseks taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe; 15.1.4. taotlusvormid, taotlusvooru tingimused ja toetuse piirmäärad kinnitab elluviija. 15 Elluviija ja partneri kohustused 15.1 Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. 15.2 Ühtlasi on elluviija kohustatud: 15.2.1 kinnitama järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve käesoleva käskkirja lisana; 15.2.2 esitama punktis 15.2.1. (aasta eelarve ja tegevuskava) nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele; 15.2.3 rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 15.2.4 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase eelarve kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 15.2.5 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 15.2.4 (väljamaksete prognoos) esitatud prognoosist; 15.2.6 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused; 15.2.7 korraldama toetuse edasiandmise lõppsaajale punktis 14 esitatud tingimustel. 15.3 Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 16 Tegevuste elluviimise aruandlus 16.1 Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja tähtaegadeks vahearuande. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: punktis 8 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine; 16.2 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 16.3 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 16.4 Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16.5 Lisaks punktis 16.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija iga aasta 20. jaanuariks rakendusüksusele teadmiseks eelmise aasta lõpu seisuga tegevuste elluviimise tulemusaruande kogu perioodi kohta. 17 Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 17.1 Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel või rakendusüksuse algatusel. 17.2 Juhul, kui muutmise algatab rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 17.3 Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 9 (11) 17.4 Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 17.5 Elluviija muudab punkti 15.2.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul, kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega. Juhul, kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 17.6 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 18 Finantskorrektsioonid 18.1 Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 18.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. 19 Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 20 Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 10 (11)  Kooskõlastamiseks: 16.07.2020 nr 8-2/20/3042-2 Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Siseministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Arvamuse avaldamiseks: SA Innove SA Archimedes Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Eesti Noorsootöö keskus Ministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 22.07.2020. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf 3. Lisa 1-18 Kadi Mölder 735 0234 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks “ lisa 1 „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala .........................................................................................................................2 2. Rakendusasutus ja rakendusüksus .............................................................................................2 3. Elluviija .....................................................................................................................................2 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood .............................................................................................2 5. Toetuse andmise eesmärk ..........................................................................................................2 6. Mõisted ......................................................................................................................................2 7. Toetatavad tegevused ................................................................................................................2 8. Sihtrühmad ................................................................................................................................4 9. Tulemus- ja väljundnäitajad ......................................................................................................4 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele .........................................................................5 11. Toetatavate tegevuste eelarve ....................................................................................................6 12. Kulude abikõlblikkus ................................................................................................................9 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord ......................................................................................9 14. Elluviija kohustused ................................................................................................................10 15. Tegevuste elluviimise aruandlus .............................................................................................10 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ............................................................10 17. Finantskorrektsiooni alused .....................................................................................................11 18. Dokumentide säilitamine .........................................................................................................11 19. Vaiete menetlemine…………………………………………………………………………………...11 1 1. Reguleerimisala „Õppenõustamisteenuste arendamise ja kättesaadavuse tagamine“ tegevusi viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna nr. 1 “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise eesmärgi nr. 1 “Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varajase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine” meetme 1.1 “Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ eesmärkide ja meetme tegevuse 1.1.1 „Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine" tulemuste saavutamiseks. 2. Rakendusasutus ja rakendusüksus Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija Punktis 7 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi elluviija). 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.04.2014 kuni 31.12.2020. Kõiki tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul. 5. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on tagada lastele ja õppijatele kvaliteetsete õppenõustamisteenuste kättesaadavus arendavas võimetekohases õppes osalemiseks. 6. Mõisted Õppenõustamisteenused on Rajaleidja keskuste tugispetsialistide (edaspidi õppenõustamisspetsialist) poolt läbiviidav eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine, mille käigus: 1) selgitatakse välja lapse käitumise ja õppimisega seotud raskused ning arenguvõimalused; 2) nõustatakse lastevanemaid ja lastega töötavaid isikuid lapse õppimise ja käitumisega seotud probleemide ennetamisel ja lahendamisel; 3) antakse koolivälise nõustamismeeskonnana haridussoovitusi lapse arengu toetamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud tugimeetmete rakendamiseks. 7. Toetatavad tegevused 7.1. Õppenõustamisteenuste osutamine, nende koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine Õppenõustamisteenust osutatakse eelkooliealistele lastele ning üldharidus- ja kutseõppeasutustes õppijatele nende arengu ja võimetekohase õppe toetamiseks. Laste ning õppijate hindamistulemuste ning uuringute alusel nõustatakse lapsevanemaid, haridusasutuste õpetajaid ja tugispetsialiste, haridusametnikke jm lastega seotud isikuid vajalike õppe- ja kasvatuskorralduslike meetmete valikul ja rakendamisel. 2 Viiakse läbi kooliväliste nõustamismeeskondade tööd laste ning õppijate arengu ja õppe toetamiseks ressursimahukate ja erinevate valdkondade koostööd vajavate meetmete soovitamisel. Tehakse koostööd teiste lastele ning noortele teenuseid pakkuvate asutustega, võimalusel osutatakse lõimitud teenuseid. Varajase haridussüsteemist lahkumise vähendamise eesmärgil teevad õppenõustamisspetsialistid vajadusel koostööd töötukassa karjäärispetsialistidega, leidmaks sobivaimad lahendused noore õpingutes osalemise toetamiseks ning edukaks tööeluks valmistava haridustee kujundamiseks. Õppenõustamisteenuseid pakutakse individuaalse või grupinõustamisena, otsese kontakti või kaugnõustamise (telefoni-, veebivestlus- või videonõustamine) teel. Nõustamiste läbiviimisel kasutatakse erinevaid meetodeid ja vahendeid, võimalusel eelistatakse alati normeeritud hindamisvahendeid ning rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid. Üldise teadlikkuse tõstmiseks ning teemade laiema käsitluse tarbeks korraldatakse teemapäevi, seminare, infoloenguid/koolitusi valdkonnaga seotud olulistel teemadel. Kvaliteetse ning kliendi vajadustest lähtuva õppenõustamisteenuse osutamiseks on vajalik tagada kliendi nõustamine vajadusel erinevate spetsialistide koostöös koos olulise sotsiaalse võrgustiku toetusega. Last terviklikult hindava ning toetava teenuse tagamiseks osutatakse õppenõustamisteenuseid igas maakonnakeskuses Rajaleidja õppenõustamisteenuste meeskonna poolt. Meeskonda kuuluvad vähemalt psühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog ja logopeed. Nende tööd toetavad sisulistes küsimustes koolivälise nõustamismeeskonna konsultandid, juristid ning valdkonna peaspetsialistid. Keerulisemate juhtumite puhul on osapooltega läbirääkimise roll Rajaleidja juhtidel. Õppenõustajatele pakuvad tugiteenuseid assistendid ning muu tugipersonal. 7.2. Õppenõustamisteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine Õppenõustamisteenuste kvaliteedi tagamiseks arendatakse, koostatakse ja soetatakse hindamis- ja metoodilisi vahendeid ja luuakse juhis- ja teabematerjale. Kaasaegsete hindamisvahendite kasutamiseks koolitatakse spetsialiste ja hangitakse vahendite kasutamiseks vajalikud litsentsid. Õppenõustamisspetsialistide professionaalse taseme suurendamiseks toetatakse kutse omandamist ja kutsetaseme tõstmist, arendatakse koolitussüsteemi, viiakse läbi baas- ja täiendkoolitusi. Korraldatakse üleriigilisi teema- ja valdkonnaseminare, kaasatakse erinevaid asutusi valdkonna arendusse. Õppenõustamisspetsialistidele korraldatakse kovisioone, supervisioone. Toetatakse piirkondlike erialaste seminaride jm valdkondlike ürituste läbiviimist ning haridusasutuste tugispetsialistide võrgustikutööd maakonnas. Kirjeldatakse ja kehtestatakse õppenõustamisteenuse ning koolivälise nõustamismeeskonna teenuse standardid. Arendatakse ja hallatakse kliendihaldussüsteemi ning viiakse läbi analüüse, küsitlusi ja uurimusi, et hinnata teenuse kasutajate teadlikkust ja rahulolu teenustega ning kogutakse sisendit õppenõustamisteenuste arendamiseks. Kaugnõustamise teenuse arendamiseks töötatakse välja vastavad metoodikad, juhised ning arendatakse välja nõustamiseks sobilik keskkond. 3  7.3. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine (Teostatud perioodil 01.04.2014 - 31.12.2018. a.) 8. Sihtrühmad - 1,5 kuni 7 aastased lapsed; - üldhariduskoolide ja kutseõppeasutustes kutsekeskharidusõppe õpilased; - lapsevanemad; - haridusasutuste juhid, õpetajad ja tugispetsialistid; - haridustugiteenuste osutamise ja arendamisega seotud isikud; - kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja juhid. 9. Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2013 a 2016 a 2018 a 2020 a RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Osakaal väikekoolidest (alla 150 õpilase), kes 78% 80% 82% 85% Andmeid kogutakse kasutavad ESF-ist toetatud piirkondlike kumulatiivselt ning aruandlus õppenõustamiskeskuste pakutavaid teenuseid esitatakse üks kord aastas. (%)1 RAKENDUSKAVA JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA Individuaalseid õppenõustamise ja 0 64 190 118 550 133 550 Rakenduskava väljundnäitajasse karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning panustas kuni 2018. a lõpuni SA noorte arv Innove. Alates 2019. aastast jaguneb näitaja kahe erineva TATi vahel: õppenõustamise teenuseid osutatakse käesoleva TATiga (vt näitaja “Õppenõustamise teenuseid saanud laste ja õppijate arv”) ning karjääriteenuseid (41 380 nõustamiskorda) osutab Eesti Töötukassa. Seetõttu on 2020. a Innove sihttase 41 380 võrra väiksem kogu rakenduskava sihttasemest. Tegevuste TULEMUSNÄITAJA (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA)2 Tulemusnäitaja Õppenõustamise 0 17 500 32 500 47 500 Alates 01.01.2019 jõustuva tegevusele: teenuseid saanud karjääriteenuste reformiga Haridustugiteenuste laste ja õppijate seoses osutab karjääriteenuseid arendamine ja arv Eesti Töötukassa ning käesoleva kättesaadavuse tagamine TAT raames jätkatakse õppenõustamisteenuste osutamisega. Väljundnäitaja Algtase Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Näitaja nimetus 3 tegevusele 2013 2016 2017 2018 2019 2020 1 õppenõustamisteenuste hulka kuuluvad eripedagoogide, psühholoogide, sotsiaalpedagoogide ja logopeedide teenused 2 Vastavalt VV korraldusega kinnitatud meetmete nimekirjale seisuga 23.08.2018 3 Alates 2019. aastast Innove enam karjääriteenuseid ei osuta ning need liiguvad Töötukassasse. Seetõttu on vastavate näitajate sihttasemed alates 2019. a eemaldatud. 4 7.1 Õppenõustamis- 1.1. Õppenõustamis- teenuste osutamine, teenuseid saanud laste ja nende õppijate arv koordineerimine 0 17 500 25 000 32 500 40 000 47 500 ning kättesaadavuse tagamine 1.2. Nõustamisteenuseid saanud lastevanemate, haridustöötajate ja 0 7 600 12 600 18 000 24 000 30 000 kõrgharidustasemel hõivatud olnud noorte arv 7.2 Õppenõustamis- 2.1 SA Innove poolt teenuste arendamine sätestatud ja kvalifikatsiooninõuetele 65% 69% 73% 75% 80% 85% kvaliteedi tagamine vastavate spetsialistide osakaal Rajaleidja keskustes 2.1.1.Täiendkoolitusel osalejate arv 0 600 800 1000 1100 1200 2.1.2. Kutsetunnistusega spetsialistide osakaal 35% 40% 45% 50% 55% 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Tegevused omavad regionaalarengut edendavat mõju. Teenust arendatakse ühtlaselt kõigis piirkondades, tagades sihtrühmale võrdsed võimalused sõltumata elukohast. Infoühiskonna edendamine Tegevused on infoühiskonda edendava mõjuga. Teenuse kvaliteedi ja teenustele parema juurdepääsu tagamiseks kõikides piirkondades arendatakse välja kliendihalduskeskkond, mis võimaldab analüüsida Rajaleidja keskuste tööd, teenuste protsesse ja nende kvaliteeti. Võetakse kasutusele uusi e-nõustamisteenuseid, samuti pakutakse sihtrühmale teavet ja infot Innove Rajaleidja keskkonnas. Keskkonna- ja kliimapoliitika Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliimapoliitika eesmärkideile. Võrdsete võimaluste tagamine Tegevused on suunatud võrdsete võimaluste edendamisele, nii poistele kui ka tüdrukutele, samuti ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele (puudega ja tervisest jm põhjustest tulenevate erivajadustega lapsed ja noored). Kuna põhikoolis, eriti 7.-9. klassis on suuremas koolist väljalangemise ohus just poisid ja äsja Eestisse teistest riikidest saabunud, vajavad nemad enim tugispetsialistide abi õpingutega toimetulekuks ja nõustamist elukestvas õppes osalemiseks. Nõustamisel võetakse arvesse puudest tulenevaid erivajadusi, samuti püütakse nõutamisteenuste abil vähendada eelarvamuslikku ja soostereotüüpset kohtlemist. Teenuse osutamisel koheldakse kõiki kliente võrdselt, sõltumata soost, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumustest. Tegevuste tulemusena peaks suurenema ebasoodsamas olukorras olevate laste ja noorte aktiivsem osalemine ühiskonnas ja järgneva taseme õppes. 5 Ühtne riigivalitsemine Tegevused omavad positiivset mõju ühtsele riigivalitsemisele ning aitavad kaasa koostööle erinevate ministeeriumide (eelkõige SOM-i ja HTM-i) vahel. Tugiteenuste arendamisel tehakse koostööd tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnaga ning teenuste osutamisel lähtutakse terviklikkuse ja optimaalsuse printsiibist. Tegevuste kaudu edendatakse koostööd nii kohalikes omavalitsustes erinevate osapoolte vahel kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi koostöö tugevnemist. Piirkondlikes keskustes kogutav statistika on aluseks valdkonna poliitika kujundamisel. 11. Toetatavate tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 30 668 201 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 26 067 971 eurot (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 600 230 eurot (vähemalt 15% kogumaksumusest). 6  Tulemusnäitaja Toetatavate tegevuste Väljundnäitaja Toetatav tegevus (rakenduskava) eelarve kokku (EUR) Osakaal väikekoolidest (alla 1.1. Õppenõustamisteenuseid Õppenõustamisteenuste 150 õpilase), kes kasutavad saanud laste ja õppijate arv osutamine, nende ESF-ist toetatud piirkondlike (2020 - 47 500) koordineerimine ning 27 824 722 õppenõustamiskeskuste kättesaadavuse tagamine pakutavaid teenuseid (2020 - 1.2. Nõustamisteenuseid saanud 85%) lastevanemate, haridustöötajate ja sh otsene personalikulu kõrgharidustasemel 19 874 802 hõivatud olnud noorte arv (2020 – 30 000) 2.1. Teenusstandardites sätestatud Õppenõustamisteenuste kvalifikatsiooninõuetele vastavate arendamine ja 2 041 187 spetsialistide osakaal Rajaleidja kvaliteedi tagamine keskustes (2020 - 85%) sh otsene personalikulu 1 457 990 3.1. Teadlikkus teenustest ning Elanikkonna teadlikkuse õppimis- ja tööturuvõimalustest tõstmine teenustest ning elanike hulgas (osakaal asjakohase tööturu- ja 388 080 vanuserühmast 15-64 a) õpivõimaluste alase (2020- 87%) informatsiooni kättesaadavuse tagamine sh otsene personalikulu 277 200 Horisontaalne tegevus, projektijuhtimine 414 212 sh otsene personalikulu 295 866 TEGEVUSTE EELARVE (KOKKU) 30 668 201 sh otsene personalikulu 21 905 858 sh projekti ülejäänud abikõlblikud kulud (ühtse määra alusel) 8 762 343 7 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § -s 2 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele. 12.2. Abikõlblikud on järgmised punkti 7 kohaste toetavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.2.1. otsesed personalikulud ühendmääruse § 9 lg 3 kohaselt alates 01.04.2014; 12.2.2. tegevuste ülejäänud kulud 40% ühtse määra alusel arvestatuna abikõlblike tegevuste otsestest personalikuludest ühendmääruse § 10 kohaselt alates 01.09.2014. 12.3. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 – 30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18. 13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1 ja § 15 lg 5 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1. 13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama korraldusasutuse vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusasutuse vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul registri kaudu. 13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5. Toetus makstakse välja või ettemakse kasutamist tõendatakse nõutud kuludokumentide alusel punktis 11.2.1 nimetatud otseste personalikulude osas ning tegevuste ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse 40% ulatuses vastavalt ühendmääruse §-le 10 maksetaotluse abikõlblikest otsestest personalikuludest. 13.6. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 13.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 13.8. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 9 13.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.10. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14. Elluviija kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja § 26 sätestatud kohustused. 14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 14.2.2. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul aastase eelarve kinnitamisest rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning maksete prognoosi; 14.2.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt 20. jaanuariks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 9 loetletud näitajate täitmine. 15.2. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 15.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 15.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.6. Lisaks punktis 15.1 nimetatud aruandlusele esitab elluviija vähemalt kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus või selle alusel sõlmitavas toetuslepingus. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, 10  lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse §-s 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.4. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 16.5. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 10 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 17. Finantskorrektsiooni alused 17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule. 17.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §- dele 48–49 ja ühendmääruse §-le 24 sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 11  Lisa 14 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ lisa 1 „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine” (RITA) toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala ................................................................................................................... 3 2. Mõisted ................................................................................................................................ 3 3. Toetatavate tegevuste rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid ..................... 5 4. Abikõlblikkuse periood ....................................................................................................... 6 5. Tegevuste eesmärgid ja seos arengukavadega .................................................................... 6 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused .......................................................................... 7 7. Sihtrühmad ...................................................................................................................... 166 8. Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad ............................................................................ 177 9. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ............................................................... 188 10. Tegevuste eelarve ........................................................................................................ 188 11. Kulude abikõlblikkus................................................................................................... 244 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord ........................................................................ 255 13. Elluviija ja partneri kohustused ................................................................................... 266 14. Käskkirja muutmise tingimused .................................................................................. 277 15. Aruandlus .................................................................................................................... 277 16. Finantskorrektsioonid .................................................................................................. 288 17. Dokumentide säilitamine ............................................................................................. 288 18. Vaiete lahendamine…………………………………………………………………...28 2 (28) 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutusele „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.1 “Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ ehk Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine (edaspidi RITA) ja tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Käskkiri on kehtestatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse“ § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel. 1.2. RITA tegevuse rakendamisel arvestatakse Riigikogu 22. jaanuari 2014. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2014. a otsusega heaks kiidetud „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““ eesmärkidega. 1.3. Kui käesoleva käskkirja punktis 7 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 1.4. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust partneritele ja lõppsaajatele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 1.5. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja lisaks käesoleva käskkirja punktis 1.4. nimetatule ka vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 2. Mõisted 2.1. teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine; 2.2. strateegiline TA on riigi valitsemisalale tarvilik sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel läbiviidav TA; 2.3. rakendusuuringud on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga rakendada saadud teadmisi kindlas valdkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul; 2.4. nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ määratud kasvuvaldkonnad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse võimalik konkurentsieelis saavutada: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Kasvuvaldkondade siseste alamvaldkondade valiku täpsemal määratlemisel võetakse arvesse majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2014 käskkirjaga nr 14- 3 (28)  0042 moodustatud nutika spetsialiseerumise juhtkomitee protokollilisi otsuseid ja soovitusi; 2.5. nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on määratletud „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014–2020; 2.6. Eesti teadustaristu teekaart on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pikaajaline (10– 20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest; 2.7. Euroopa teadusruum (ehk European Research Area – ERA) on Euroopa Liidu teaduspoliitika aluskontseptsioon; 2.8. projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 2.9. taotlus on elluviijale esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 2.10. tegevuskava on igaks kalendriaastaks toetuse saaja poolt rakendusüksusele esitatav tegevuste kava koos eelarvega; 2.11. teadusnõunik (ehk teaduskoordinaator) on ministeeriumi struktuuris avaliku teenistuse seaduse alusel töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja, kelle ülesanne on nõustada valdkondlikku ministeeriumi TA küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku TA alast koostööd, välja töötada oma valitsemisala TA uuringute kavasid, neid koostöös erinevate osapooltega ellu viia, esindada Eestit rahvusvahelistes TA koostöö algatustes ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid; 2.12. uuringute plaan on elluviija, rakendusasutuse, TAI strateegia rakendamise eest vastutavate ministeeriumide ja vajadusel muude huvipoolte koostöös ette valmistatud kavand poliitikaseire uuringute läbiviimiseks RITA tegevus 4 raames; 2.13. õppevisiit on lühiajaline TA valdkonnas välisriigis tegutseva organisatsiooni külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest; 2.14. Teadus- ja Arendusnõukogu (edaspidi TAN) on Vabariigi Valitsuse juures asuv nõuandev kogu, kes nõustab Vabariigi Valitsust TA strateegia küsimustes, rahvusvahelise TA koostöö osas TA vallas, esitab Vabariigi Valitsusele oma seisukoha ministeeriumide esitatud TA programmide kohta ning täidab muid talle seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid. TAN koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus; 2.15. Eesti Teadusinfosüsteem (edaspidi ETIS) on teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel loodud riiklik register, mille eesmärk on Eesti TA tegevusega seotud andmete ühtseks tervikuks koondamine. ETIS-e arendamisega seotud koostöö tagamiseks on haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatud ETIS-e arendamise juhtkomitee (edaspidi ETIS-e juhtkomitee); 2.16. meetme juhtkomisjon (edaspidi juhtkomisjon) on juhtorgan, mis on moodustatud haridus- ja teadusministri 21.08.2015.a määruse „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ alusel RITA tegevuse 6 ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames elluviidavate tegevuste kavandamiseks, koordineerimiseks ja hindamiseks; 4 (28) 2.17. arendusnõunik on erialaliidu poolt tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuste toetamine“ raames tööle võetud isik, kelle peamisteks tööülesanneteks on valdkonna ettevõtete TA vajaduste, võimekuse ja võimaluste kaardistamine, erialaliidu ja valdkonna ettevõtete nõustamine TA küsimustes ning erialaliidu TAI alase koostöö korraldamine ja koordineerimine. Arendusnõunike ametikoha eesmärk on erialaliitude TAI alase võimekuse ja teadlikkuse tõstmine; 2.18. erialaliit on ühe valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on registreeritud juriidilise isikuna ja millel on alalised töötajad; 2.19. kasusaaja on tegevuse 7 raames kasu saav Eestis registreeritud ettevõtja, kes osaleb elluviija või partneri korraldatud koolitustel ja seminaridel. Kasusaajaks võib olla projekti tegevuste rakendamisel osalev partner, kuid kasusaaja ei pea olema projekti partneriks. 3. Toetatavate tegevuste rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid 3.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3.2. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi elluviija). 3.3. Tegevuste 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 elluviimiseks kaasab elluviija partnerid. Elluviija sõlmib partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ning kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse. Kui antav abi on vähese tähtsusega abi, sätestatakse vastav info partnerlusleppes. 3.4. RITA partnerid tegevuste kaupa: Partneri RITA tegevused nimi tegevustes 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 tegevus 2 tegevus 3 tegevus 4 tegevus 5 tegevus 6 Tegevus 7 Teadmiste Teadus- TAI Info- Nutika Arendus- -põhise nõunike poliitika süsteemi spetsiali- nõunike poliitika- ametikoht seire de seerumise ametikohta- kujunda- ade arendus kasvuvald- de toetamine mise toetamine kondades erialaliitudes toetamine ministee- läbiviidava riumides TAI koordinee- rimine EV X X - X - - ministeeriumid ja Riigikantselei Sh Haridus- ja X X X X X - Teadusminis- teerium 5 (28)  Sh Majandus- ja X X X X X - Kommuni- katsiooni- ministeerium Tartu Ülikool - - X - - - Eesti Teaduste - - X - - - Akadeemia Tallinna - - X - - - Tehnikaülikool Tallinna Ülikool - - X - - - Erialaliidud X 4. Abikõlblikkuse periood 4.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on vahemikus 1. jaanuar 2015. a kuni 31. detsember 2022. a. Tegevused Tegevuste abikõlblikkuse periood RITA juhtimine (horisontaalsed tegevused) 01.01.2015-31.12.2022 Tegevus 1: Strateegilise TA tegevuse toetamine 01.06.2015-31.12.2022 Tegevus 2: Teadmisepõhise poliitikakujundamise 01.01.2016- 31.12.2022 toetamine Tegevus 3: Teadusnõunike ametikohtade toetamine 01.09.2015-31.12.2022 ministeeriumides Tegevus 4: TAI poliitika seire 01.11.2015-31.12.2022 Tegevus 5: Infosüsteemide arendus 01.09.2015-31.12.2022 Tegevus 6: Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 01.01.2015-31.12.2022 läbiviidava TAI koordineerimine Tegevus 7: Arendusnõunike ametikohtade toetamine 01.09.2019-31.12.2022 erialaliitudes 5. Tegevuste eesmärgid ja seos arengukavadega 5.1. RITA eesmärkideks on: - suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määramisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele; - tugevdada ministeeriumide kompetentsi ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel; - tõsta ministeeriumide, riigi ja TA asutuste vahelise koostöö efektiivsust riiklike eesmärkidega TA kavandamisel ja läbiviimisel ning tõsta Eesti TA asutuste võimekust rakendusuuringute läbiviimisel; 6 (28)  - arendada riigile olulisi teadussuundi ja toetada teadlaste järelkasvu kujunemist nendes teadussuundades, samuti suurendada soolist tasakaalu ametikohtade täitmisel ning sooliste aspektidega arvestamist teadustöödes ja uuringutes; - tõsta TA asutuste võimekust kasvuvaldkondades nii nende endi kui ettevõtjate teadlikkuse kasvatamise ja nõustamise kaudu, soodustades sel viisil TA asutuste koostööd ettevõtetega ja teadmussiiret; - koordineerida TA valdkonna nutikale spetsialiseerumisele suunatud tegevusi, suunates ja analüüsides neid ning arendades selleks tarvilikke tugitegevusi; - tõsta erialaliitude teadlikkust valdkonna teadus- ja arendustegevuse suundumustest ning võimalustest ettevõtte kasvupotentsiaali suurendamiseks soodustades erialaliitude teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ja nõustamistegevust. 5.2. RITA kavandamise taust ja vajadus tuleneb siseriiklikest prioriteetidest ja valdkondlikest probleemkohtadest, mida käsitleb põhjalikult TAI strateegia. Selleks, et saavutada TAI strateegia põhieesmärke - suurendada TA ühiskondlikku ja majanduslikku kasu ning muuta majandusstruktuuri teadmistemahukamaks, tuleb tõsta riiklike ja sotsiaal- majanduslike eesmärkidega (rakendus)uuringute mahtu ning viia nende korraldus süstemaatilistele alustele. Tuleb luua ministeeriumide vahelised koostöövormid TA lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. Tuleb tõsta ettevõtlussektori võimekust defineerida valdkonna ettevõtetele olulisi teadus- ja arendustegevuse valdkondi ning suutlikkust osaleda valdkondliku TA tegevuse planeerimises. 5.3. RITA aitab ellu viia STS § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „T&A suunatus Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele nii teadustegevuses kui ka selle tulemuste rakendamisel, mis omakorda panustab tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu“ saavutamist. RITA ülesandeks on toetada riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimist, ministeeriumide TA-alase võimekuse tõstmist, sh valdkondliku TA korralduse loomist ja tugevdamist, teadusnõunike võrgustiku laiendamist ministeeriumides, arendusnõunike võrgustiku loomist erialaliitudes, teadusnõunike ja arendusnõunike koostööd ning selleks tehtavaid ühis- ja tugitegevusi (koolitusi, poliitikaanalüüsi ja -seiret, asjakohaste infosüsteemide arendamist) ning TA koordineerimist ja tutvustamist nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 6.1. Tegevus 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine Tegevuse 1 raames toetatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarsete rakendusuuringute läbiviimist. 6.1.1. Tegevuse 1 eesmärkideks on: - suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ja prioriteetide määramisel; - tõsta Eesti TA asutuste võimekust riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimisel; - rakendusuuringute toetamise kaudu saada teaduspõhiseid soovitusi ja rakendada neid ühiskonna ees seisvate sotsiaal-majanduslike väljakutsete lahendamiseks. 6.1.2. Tegevuse 1 tulemusena: - suureneb riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute maht, riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark korraldaja ja uuringutulemuste kasutaja; 7 (28)  - sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate rakendusuuringute korraldus on viidud süstemaatilistele alustele ning ministeeriumide roll TAI prioriteetide määratlemisel on suurenenud; - teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks valitsusasutustega. 6.1.3. Rakendusuuringuid tellitakse “ülevalt alla“ põhimõttel, tellides suuremahulisi interdistsiplinaarseid TA projekte, mis lähtuvad ühiskonna (tuleviku)vajadustest. Elluviija hindab, kas tellitav rakendusuuring on selline teadus- ja arendusteenus, mille tellimiseks riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 11 lg 1 p 19 tähenduses riigihanget korraldama ei pea. Kui riigihanget korraldama ei pea, valitakse uuringuprojektid elluviija korraldatud avaliku konkursi (edaspidi konkurss) käigus. Tagatakse rakendusuuringute tulemuste levitamine ja vaba kättesaadavus. TA tegevuste määratlemisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artiklist 14 ning Euroopa Komisjoni teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ punktist 33. 6.1.4. Rakendusuuringute toetamise tingimused: 6.1.4.1. Ettepanekud, millistel teemadel riiklikult olulisi rakendusuuringuid RITA raames läbi viiakse, teevad ministeeriumid. Uurimisteemad peavad olema kooskõlas ministeeriumide arengukavadest ja/või tööplaanist lähtuvate strateegiliste huvidega ning arvestama rahvusvahelisi suundumusi. Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorras ilmnevate kiireloomuliste uurimisülesannete täitmiseks koondab elluviija ministeeriumitelt ja teistelt asjaomastelt asutustelt uuringu ettepanekud, konsulteerides Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 6.1.4.2. Elluviijale ministeeriumide poolt esitatav uurimisteemade ettepanek peab sisaldama järgmist informatsiooni: rakendusuuringute teemad (iga ministeeriumi kohta 1-2 prioriteetset teemat), lahendatavad probleemid ning esialgne teemakirjeldus, seos ministeeriumi vastutusalas olevate arengukavade või ministeeriumi arengukava või tööplaaniga ning andmed võimaliku ühishuvi kohta teiste ministeeriumidega. 6.1.4.3. Elluviija koondab ministeeriumide esitatud ettepanekud ja korraldab ministeeriumide vahelise arutelu, eesmärgiga välja selgitada ministeeriumide huvide kattuvus uurimisteemade osas. 6.1.4.4. Uurimisteemade loetelu esitatakse arvamuse avaldamiseks Teadus- ja Arendusnõukogule (TAN). Uurimisteemade lõpliku valiku ja sõnastuse eest vastutab elluviija, kes kuulutab välja ja viib läbi avalikud konkursid. 6.1.4.5. Elluviija koostab koostöös ministeeriumidega uuringuteemade lähteülesanded. Lähteülesannete alusel korraldab elluviija uuringuettepanekute avatud konkursi. Uuringu ettepanekute konkurss avalikustatakse ja kuulutatakse välja ETISes ja ETAgi koduleheküljel. Konkurss toimub ETISe keskkonnas. 6.1.4.6. Konkursil võivad osaleda interdistsiplinaarsed konsortsiumid, kuhu kuuluvad esindajad vähemalt kahest erineva avaliku TA asutuse või eraõigusliku asutuse või ülikooli vähemalt kahe erineva TA alamvaldkonna1 uurimisrühmast. 6.1.4.7. Konkursil osalev konsortsium esitab elluviijale uuringuettepaneku. Uuringuettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid: - ettepaneku esitaja (konsortsiumisse kuuluvad asutused ja uurimisrühmad); - uurimisteema, vastavus lähteülesandes toodud probleemidele ning eesmärkidele; uurimismetoodika ja teaduslik põhjendus; - eeldatavad tulemused ja mõju; tegevuse sotsiaalmajanduslik ja ühiskondlik väljund; - uurimisrühmade koostöö otstarbekus ja koostööst tekkiv lisaväärtus; 1 Haridus- ja teadusministri määrus “Teadus- ja arendusvaldkondade loetelu”, https://www.riigiteataja.ee/akt/13246093 8 (28)  - uuringu läbiviimisega seotud infrastruktuuri olemasolu; - uuringutulemuste levitamise ja rakendamise plaan; - uurimisteema jätkusuutlikkus ja magistrantide/doktorantide kaasatus; projekti eelarve ja ajakava. 6.1.4.8. Uuringuettepanekut hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide kaalutud keskmisena. Uuringuettepaneku hindamise tulemusena koostatakse pingerida. 6.1.4.9. Uuringuettepanekuid hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel: Alakritee- Kriteerium ja selle Kriteeriumi Alakriteeriumi kirjeldus riumi kaal kaal lävend kriteeriumist Uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike strateegiate ja arengukavade ellu rakendamisele; panus sotsiaalmajandus- like ja ühiskondlike probleemide lahendamisele; vastavus nutika 60% spetsialiseerumise raamistikule, kus Kriteerium 1 Uuringu asjakohane; uuringu vastavus sotsiaalmajanduslik lähteülesandes toodud eesmärkidele ning lähteülesandes tõstatatud 3,5 punkti ning ühiskondlik relevantsus (60%) probleemide lahendamisele Uuringu tulemuste levitamise ja rakendamise plaan ning tutvustamine 30% ühiskonnale Oodatav panus teadlaste järelkasvu tagamisse riigile olulistes valdkondades; 10% uuringu mõju läbivatele teemadele Konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia, sealhulgas senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide 30% ja põhitäitjate eelneva teadustöö Kriteerium 2 tulemused ja taristu piisavus Uuringu teaduslik tase 3,5 punkti (40%) Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik tase ja põhjendatus 40% Eelarve ja ajakava põhjendatus ja realistlikkus 30% 6.1.4.10. Uuringuettepanekute hindamiseks moodustab elluviija ekspertide hindamispaneele. Hindamispaneeli kuuluvad nii uurimisteema esitanud ministeeriumite esindajad kui ka selle ala eksperdid. Hindamispaneel võib uurimisettepanekute hindamisel kasutada sõltumatute ekspertide hinnanguid. 6.1.4.11. Hindamispaneel edastab uuringuettepanekute hindamistulemused, neile antud hinnangud ja võimalikud täiendusettepanekud elluviijale. 6.1.4.12. Iga uuringuteema kohta rahastatakse vähemalt ühte projekti, mis on ületanud mõlema kriteeriumi osas lävendi ning mis on vastava uuringuteema projektide pingereas kõrgeima punktisummaga. Kui mõne uuringuteema osas pole ühtegi sellist ettepanekut, siis see uuringuteema jääb rahastamata. 9 (28) 6.1.4.13. Eelnevas punktis kirjeldatud põhimõtete rakendamise järel seatakse kõik ülejäänud uuringuettepanekud koondhinde alusel pingeritta. Võrdse koondhindega ettepanekute puhul eelistatakse seda, millel on kõrgem hinne sotsiaalmajandusliku ja ühiskondliku taseme kriteeriumi osas. 6.1.4.14. Konkursi võitnud konsortsiumiga sõlmib elluviija teenuse osutamise lepingu. Lepingu maksumus peab olema üldjuhul vahemikus 500 000€ - 1 500 000€ ühe uuringu ja konsortsiumi kohta. 6.1.4.15. Ministeeriumid nimetavad kontaktisikud(d), kes vastutavad läbi viidavate uuringute sisulise jälgimise eest ja keda kaasatakse uuringute sisuaruannete hindamisse. Kontaktisikud konsulteerivad vajadusel läbivate teemade eest vastutavate ministeeriumitega. Uuringute lõpptulemused edastatakse ministeeriumidele ning avalikustatakse. 6.1.4.16. Konkursi uuringuettepanekute vormid ja hindamisjuhendid kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutuse ja -üksusega. 6.1.4.17. Uuringuettepanekute hindamise eest vastutab elluviija. Hindajate valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. 6.1.4.18. Eriolukorras võib elluviija kooskõlastatult rakendusasutusega punktis 6.1.4.9. toodud hindamiskriteeriume vastavalt vooru eripärale kohandada. 6.2. Tegevus 2. Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine 6.2.1. Tegevus 2 on suunatud aktuaalsete, kiiret sekkumist vajavate teemade adresseerimiseks. Toetatavate projektide valikul on põhirõhk relevantsusel ja päevakajalisusel: toetatavad projektid on ajendatud konkreetse sekkumise (regulatsiooni, meetme, vms) ettevalmistuseks. 6.2.2. Tegevuse 2 eesmärkideks on: - suurendada poliitikakujundamisel otsustusprotsesside teadus- ja tõenduspõhisust; - suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ja prioriteetide määramisel; - tõsta Eesti TA asutuste võimekust riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimisel. 6.2.3. Tegevus 2 tulemusena: - suureneb riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute maht, riik on rakendusuuringute ja arendustööde tark korraldaja ja uuringutulemuste kasutaja; - otsustusprotsessid on teadus- ja tõenduspõhised; - sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate rakendusuuringute korraldus on viidud süstemaatilistele alustele ning ministeeriumide roll TAI prioriteetide määratlemisel on suurenenud; - teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks valitsusasutustega. 6.2.4. Uuringuvajadused ja rakendusuuringute teemad määratlevad vastava valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Ministeeriumidel on 40 % või 50 % omafinantseeringu kohustus. Eriolukorrast tulenevate kriitiliste ning kiiret sekkumist nõudvate teemade puhul on erandkorras ning põhjendatud juhtudel võimalik taotleda omafinantseeringu määra alandamist kuni 10 %-ni uuringu maksumusest. 6.2.5. Uuringute teemad, omafinantseeringu määra ja aastase rahalise piirmäära kiidab heaks elluviija juurde loodud ministeeriumide TA nõunikest või TA kontaktisikutest loodav hindamispaneel. 10 (28)  Paneel võib oma töösse vajadusel kaasata eksperte. Paneeli liikmete nimekirja kinnitab elluviija rakendusasutuse ettepanekul. 6.2.6. Keskmiseks uuringu maksumuseks on üldjuhul suurusjärgus 50 000 eurot ning uuringu pikkuseks üldjuhul 3 kuud kuni 1,5 aastat. Uuringute maksimaalseks pikkuseks on kuni 2 aastat. 6.2.7. Ette määratud summa piires korraldab partner (ministeerium) kokku lepitud teemadel rakendusuuringute tellimise vastavalt oma asutuse uuringute tellimise korrale. 6.2.8. Uuringute valiku ja tellimise eest vastutab partner, kes võib vajadusel kasutada selleks elluviija abi. Partner tagab ka rahastatava uuringu kohta käivate andmete kandmise ETISesse. 6.2.9. Uuringuettepanek peab muuhulgas sisaldama andmeid uuringu nimetuse (teema), probleemi ja eesmärgi, uurimisülesannete, oodatavate tulemuste, mõju, eelarve ja ajakava kohta. 6.2.10. Uuringute tellimisel järgitakse Euroopa Komisjoni teadus- ja arendusabi raamistiku punkti 332. 6.2.11. Uuringute lõpptulemused avalikustatakse. Põhjendatud juhtudel võib riigikaitse valdkonnas läbi viidud uuringu lõpptulemused nimetada piiratud juurdepääsuga teabeks ja märkida teabevaldaja poolt „asutusesiseseks kasutamiseks“ AvTS alusel. 6.3. Tegevus 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides 6.3.1. Tegevuse 3 raames toetatakse: - ministeeriumides ja Riigikantseleis kõrgetasemelisi teadusnõunike ametikohti, teadusnõunike siseriiklikel ja rahvusvahelistel koolitustel osalemist, rahvusvahelistel õppevisiitidel osalemist; - valdkonna TA sidusrühmadega seotud teavitustegevusi (seminare, infopäevasid, trükiste vms infokandjal infomaterjalide loomist ja levitamist, rahvusvahelise TA koostöö edendamist ja rahvusvahelistes TA koostöögruppides osalemist); - elluviija korraldatud teaduspoliitika-alaste seminaride ja koolituste läbiviimist; - ministeeriumidevahelisi TA-alaseid koordinatsioonitegevusi (nt ühiste ümarlaudade korraldamine eesmärgiga vahetada parimaid praktikaid ja kogemusi valitsemisala TA korraldamisel ning ühiste eesmärkide elluviimiseks uuringute planeerimisel). 6.3.2. Teadusnõunike ametikoha toetamise eesmärk on tõsta ministeeriumide võimekust TA küsimustes. 6.3.3. Teadusnõunike tööülesannete hulka kuulub: - nõustada ministeeriumi TA küsimustes; - planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku TA-alast koostööd; - töötada välja oma valitsemisala TA uuringute kavasid ja viia neid koostöös erinevate osapooltega ellu; - esindada Eestit rahvusvahelistes TA koostöö algatustes. 6.3.4. Teadusnõuniku ametikohal töötamise eelduseks on magistri- , soovitavalt doktorikraad ja vähemalt 4 aastane teadustöö kogemus (näiteks samaaegsed doktorantuuri õpingud). Kasuks tulevad teadmised valitsusasutuste poliitika ja valdkondliku arengu kujundamise põhimõtetest ning protsessist. 6.3.5. Tegevuse 3 tulemusena: 2 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0627(01)&from=EN 11 (28)  - on kasvanud ministeeriumi võimekus oma valitsemisala TA koordineerimisel, ministeeriumil on ülevaade ministeeriumi valitsemisala TA kompetentsidest ning riigi TA vajadustest; - on loodud ministeeriumide vahelised koostöövormid TA lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades; - on saavutatud suurem teadlikkus rahvusvahelise koostöö (sh Euroopa Teadusruumi ja Horisont 2020 algatuste) osas. 6.3.6. Teadusnõuniku ametikoha taotluse esitab partner (vastav ministeerium) elluviijale. Taotlusvormi töötab välja elluviija. 6.3.7. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni 1. septembrini 2018. Elluviija menetleb taotlusi 15 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. Selle käigus hindab elluviija taotluses esitatud andmete õigsust ning teadusõuniku töö vajalikkuse põhjendatust; seost ministeeriumi eesmärkide saavutamisega ning seost programmi eesmärkide saavutamisega. Taotlust ei rahuldata, kui teadusnõuniku töö seos ministeeriumi ja programmi eesmärkide saavutamisega on nõrk. 6.3.8. Taotletava toetuse summa ühe teadusnõuniku ametikoha kohta on kuni 120 000 eurot otsesteks kuludeks, jaotatuna tegevuse abikõlblikkuse perioodi peale (kokku kuni 4 aastat), mis sisaldab lisaks palgakuludele ka muid ametikohaga seotud kulusid (nt lähetuskulud, teavituskulud). 2 aasta jooksul toetatakse teadusnõuniku ametikohaga seotud kulusid 100% ulatuses abikõlblikest kuludest, kuni 40 000 eurot aastas teadusnõuniku kohta. Sellele järgneva 2 aasta jooksul toetatakse teadusnõuniku ametikohaga seotud kulusid 50% ulatuses abikõlblikest kuludest, kuni 20 000 eurot teadusnõuniku ametikoha kohta aastas. Peale eelpool mainitud 4 aasta möödumist teadusnõuniku ametikohta RITA raames ei toetata. 6.3.9. Taotledes teadusnõuniku ametikoha toetust, võtab ministeerium kohustuse katta 50% omafinantseeringuna peale 2 aasta möödumist ning sealt alates rahastada ametikohta oma vahenditest, ilma RITA toetuseta vähemalt kahe aasta jooksul. 6.3.10. Ministeerium korraldab sise- või avaliku konkursi vajaliku kvalifikatsiooniga töötaja leidmiseks. Täpse ametijuhendi koostab ministeerium vastavalt oma ametkonna spetsiifikale ja vajadustele, tagades, et see vastab käskkirja punktides 6.3.1., 6.3.3. ja 6.3.4. toodud nõuetele. 6.3.11. Teadusnõuniku palkamise tingimused kinnitatakse elluviija ja ministeeriumi vahelises lepingus. Lepingu vormi töötab välja elluviija. Lepingus on sätestatud muu hulgas ministeeriumi kohustus kaasrahastada ja hiljem rahastada teadusnõuniku ametikohta, väljamaksetaotluste ja aruannete esitamise kohustus jm. 6.3.12. Ministeeriumi kohta toetatakse üht, erandina kuni kaht teadusnõuniku ametikohta. Kaht ametikohta loetakse põhjendatuks vaid juhul, kui ministeeriumi TA kulutuste osakaal on ministeeriumide keskmisest TA panusest kõrgem ning kui ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad väga erinevad valdkonnad. Kahe ametikoha puhul määratakse üks vastutav teadusnõunik, kes on ministeeriumivälises suhtluses ministeeriumi TA kontaktisikuks. 6.4. Tegevus 4. TAI poliitikaseire 6.4.1. Tegevuse raames toetatakse: - analüüside ja uuringute läbiviimist elluviija ja partnerite poolt; - elluviija ja partnerite osalemist erinevates temaatilistes (sh rahvusvahelistes) töögruppides, võrgustikes ja analüüsiprojektides; - välisekspertide kaasamist mh analüüside tegemisse ja ekspertarvamuste võtmiseks; - teavitusürituste ja seminaride korraldamist. 12 (28) 6.4.2. Tegevuse eesmärk on jälgida TAI poliitika eesmärkide täitmist ning anda soovitusi uute poliitikate kujundamiseks. 6.4.3. Tegevus 4 tulemusena: - on tagatud TAI poliitika seire ning TAI strateegia rakendamise eest vastutavate ministeeriumide, TANi ja elluviija sõnastatud eesmärkidel uuringute läbiviimine ning uuringute tulemuste kasutamine TAI strateegia rakendamisel; - on välja töötatud poliitikasoovitused tuginedes analüüsidele ja uuringutele; - on toetatud järelkasv teadus- ja innovatsioonipoliitikate uurimise suundades. 6.4.4. Poliitikaseire uuringute läbiviimiseks tegevuse 4 raames: 6.4.4.1. Koostatakse uuringute plaan, kus kirjeldatakse lahendust vajavat probleemistikku, planeeritavaid eesmärke ja uuringuvajadusi. Uuringu plaani koostamise eest vastutab elluviija, kes kaasab TAI strateegia rakendamise eest vastutavad ministeeriumid ning vajadusel ka partnerid ja TANi. Uuringute plaani korrigeeritakse vastavalt vajadusele. 6.4.4.2. Elluviija koostab lähtuvalt uuringute plaanist iga-aastase tegevuskava, kus määratakse ära iga-aastaselt kavandatavad analüüsid ja uuringud ning elluviija ülesanded lähtuvalt RITA tegevuse 4 raames korraldatava TAI poliitikaseire vajadustest. 6.4.5. Tegevusi võib läbi viia elluviija ise või punktis 3.4 nimetatud partner või partnerite konsortsium või tellib elluviija need teenusena. Tööjaotuse partnerite vahel korraldab elluviija. Juhul, kui elluviija tellib tegevuse teenusena, analüüsib elluviija igakordselt, kas tellitavad uuringud on teadus- ja arendusteenus RHS § 11 lg 1 p 19 alusel. 6.4.6. Partneritele hüvitatavate kulutuste kogumaht on kokku kuni 900 000 eurot abikõlblikkuse perioodi kohta. 6.5. Tegevus 5. Infosüsteemide arendus 6.5.1. Tegevuse 5 raames toetatakse: - ETISe uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist; - uute liideste ja teenuste loomist; - ETISe teiste infosüsteemidega sidustatuse parendamist lähtuvalt riigi TA vajadustest ja seadusandluse muudatustest. 6.5.2. Tegevuse 5 eesmärk on TA valdkonna andmete koondamine ühtsesse infosüsteemi ning ETISe TA projektide veebipõhise taotlemise, aruandluse ja menetlemise keskkonna laiendamine valdkondlikuks taotluste ja aruannete esitamise ning menetlemise keskkonnaks. 6.5.3. ETISe arendamine toimub elluviija ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) koostöös. HTM on ETISe vastutav töötleja, elluviija volitatud töötleja. Igaaastaselt kogub elluviija kolmandatelt osapooltelt (teadusasutused, teadus- ja arendustegevust finantseerivad asutused, ministeeriumid jm) sisendi ETISe arendusvajaduste kohta ning selle alusel korrigeerivad elluviija ja HTM arenduskava. ETISe arendamine toimub jooksvalt tuginedes elluviija ja HTMi poolt kokkulepitud arenduskavale, elluviija ja HTMi vahelisele lepingule ning elluviija juhatuse käskkirjale. 6.5.4. Tegevus 5 tulemusena on kaasajastatud ETIS, sh: - on valminud uued ja kaasajastatud olemasolevad infosüsteemi moodulid; - lähtuvalt eesmärgist on loodud vajalik sidusus teiste infosüsteemidega (SFOS, vajadusel ministeeriumide olemasolevad infosüsteemid jt); - on laienenud ETISe kasutajate ring, ministeeriumidele on loodud võimalus kasutada ETIS keskkonda oma TA konkursside läbiviimiseks, dokumentide menetlemiseks ja aruannete vastuvõtmiseks; 13 (28)  - ETIS toimib lähtuvalt riigi TA vajadustest. 6.5.5. Tegevuse 5 raames toetuse taotlemist ei toimu. Tegevusi viib ellu elluviija koos partneritega vastavalt punktis 6.5.3. nimetatud arenduskavale ning ministeeriumidelt laekunud sisendile. 6.6. Tegevus 6. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA koordineerimine 6.6.1. Tegevuse 6 raames toetatakse: - Teadlikkuse tõstmist. Kasvuvaldkondades läbiviidava teadus- ja arendustegevuse sisuanalüüside ja -kokkuvõtete ning kommunikatsiooni- ja teavitustegevuste korraldamine (näiteks esitlused, teabepäevad, konverentsid, trükised) eesmärgiga tõsta teadlikkust võimalikest teadus- ja arendusalastest koostöövõimalustest nii nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades töötavate teadlaste ning ettevõtjate hulgas kui ühiskonnas tervikuna. Tegevused hõlmavad endas asjakohase info kogumist, analüüsimist, toimetamist ja kättesaadavaks tegemist, infomaterjalide ja kokkuvõtete koostamist, uuendamist ja levitamist, parimate praktikate kogumist, uuringute ja kaardistuste tegemist, tulemuste levitamist, edulugude ja õppetundide tutvustamist. - Koostöö arendamist. Valdkonnaspetsiifiliste temaatiliste ühiste seminaride planeerimine ja korraldamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades tegutsevatele teadus ja arendusasutustele ning ettevõtetele eesmärgiga tihendada osapoolte vahelisi kontakte ning tutvustada tulemuslikke koostööprojekte, kaasates protsessi vastavalt vajadusele eksperte ja esinejaid. - Juhtkomisjoni töö korraldamist. Meetme juhtkomisjon teeb elluviijale ettepanekuid teadlikkuse tõstmise tegevusteks so nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidavate teadus- ja arendustegevuste tulemuste tutvustamiseks sihtgruppidele ja avalikkusele, kitsama temaatikaga infopäevade korraldamiseks, samuti kasvuvaldkondades rakendatavate projektide sisulise tulemuslikkuse ja koostoime analüüsideks meetme 4.2.3, Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate ning teiste riikliku tasandi rahastamisinstrumentide lõikes. Juhtkomisjon jälgib nutika spetsialiseerumise valdkondades teadus ja arendustegevuse strateegia eesmärkide täitmist ja nende suunas liikumist ning vajadusel teeb ettepanekuid muudatusteks strateegiadokumentide sisus. Vajadusel korraldab elluviija juhtkomisjoni arutelude jaoks kitsama valdkonna ekspertide kaasamise ja teemaülevaadete presentatsioonid. 6.6.2. Tegevuse 6 eesmärk on tõsta TA asutuste võimekust kasvuvaldkondades nii nende endi kui ettevõtjate teadlikkuse kasvatamise ja nõustamise kaudu, soodustades sel viisil teadus- ja arendusasutuste koostööd ettevõtetega ja teadmussiiret; koordineerida TA valdkonna nutikale spetsialiseerumisele suunatud tegevusi, suunates ja analüüsides neid ning arendades selleks tarvilikke tugitegevusi. 6.6.3. Tegevus 6 tulemusena toimub nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA rahastamise süsteemne ja koordineeritud meetmepõhiste ülevaadete koostamine ning tegevuse sihtgrupid ja laiem avalikkus on kursis läbiviidavate tegevuste ja nende tulemustega. 6.6.4. Tegevuse 6 raames toetuse taotlemist ei toimu. Tegevusi viib ellu elluviija koos partneritega. 6.7. Tegevus 7 Arendusnõunike ametikohtade toetamine erialaliitudes 6.7.1. Tegevuse 7 raames toetatakse: - erialaliitudes arendusnõunike ametikohti (partnerid); 14 (28)  - valdkonna ettevõtete TA alase teadlikkuse tõstmisele suunatud infopäevade, seminaride ja koolituste läbiviimist (elluviija ja partnerid); - ülevaadete ja analüüside läbiviimist (partnerid); - erialaliitude üleseid TA alaseid koordinatsioonitegevusi, näiteks ühiste ümarlaudade korraldamine eesmärgiga vahetada parimaid praktikaid ja kogemusi ettevõtete, TA asutuste ja avaliku sektori koostööst, samuti arendus- ja teadusnõunike ühistegevusi (elluviija ja partnerid). 6.7.2. Arendusnõunike tööülesannete hulka kuulub: - Erialaliidu nõustamine teadus- ja arendustegevust puudutavates küsimustes, sh valdkonna ettevõtete TA tegevuse koordineerimine ning sisendi andmine valdkondlike strateegiate koostamiseks, koolituste ja seminaride korraldamine, ettevõtete TA vajaduste väljaselgitamine, oluliste TA tegevuste kaardistamine ja TA mahukate lahenduste otsimise koordineerimine, teavitamine valdkonnas tehtud uuringutest, koostöö arendamine TA asutustega; - Sektorite ülese ja rahvusvahelise koostöö korraldamine, sh valdkonna esindamine rahvusvahelistes TA algatustes (Horizon Europe, Digital Europe, InvestEU); osalemine valdkondade üleste seminaride korraldamisel, valdkonna rahvusvaheliste ja siseriiklike TA koostöövõimaluste kaardistamine ja vahendamine; - Valdkonna ettevõtete toetamine TA tegevuste elluviimisel, sh ettevõtjate teadlikkuse tõstmine olemasolevatest rahastusmeetmetest ja ettevõtete nõustamine. 6.7.3. Arendusnõunikule esitatavad soovituslikud nõuded: valdkondliku teadus- ja arendustöö kogemuse ja vastava koostöövõrgustiku olemasolu, valdkonna ettevõtete tundmine, TA rahastamisvõimaluste tundmine ja projektijuhtimise alased oskused. 6.7.4. Tegevuse 7 tulemusena: - Kaardistatud on valdkonna ettevõtete TA vajadused keskpikas perspektiivis (3-5 aastat) ning pikas perspektiivis (üle 5 aasta); - Ettevõtted on kursis teadusasutustes pakutavaga ning nad teavad, kelle poole pöörduda konkreetsete arendusküsimustega; - Ettevõtted on kursis valdkonna teadus- ja arendustegevuste suundumustega ning arvestavad neid TA tegevuste kavandamisel; - Ettevõtted on teadlikud erinevatest TA rahastamismeetmetest ning kasutavad neid aktiivselt ettevõtte arendamisel; - Ettevõte TA vajadustega on arvestatud valdkondlike strateegiate koostamisel ning TA tegevuse planeerimisel. 6.7.5. Arendusnõuniku ametikoha loob ning arendusnõuniku värbab partner (vastav erialaliit), kooskõlastades arendusnõuniku ametijuhendi elluviijaga. Ametijuhend peab vastama punktides 6.7.1., 6.7.2., 6.7.3. ja 6.7.4. toodud nõuetele. 6.7.6. Toetuse summa erialaliidule ühe arendusnõuniku ametikoha kohta on kuni 100 000 eurot. Toetuse summale lisandub erialaliidu omapanus15%. Abikõlblik kulu hõlmab lisaks palgakuludele ka muid arendusnõuniku tööga seotud kulusid. Arendusnõuniku personalikulude osakaal tegevusega seotud abikõlblikest kuludest peab olema vähemalt 60 %. 6.7.7. Erialaliidu kohta toetatakse ühte arendusnõuniku ametikohta. Toetuse saamise tingimuseks on punktis 6.7.4. sätestatud tulemuste saavutamine. 6.7.8. Punktis 6.7.1. kirjeldatud tegevustes osalevad partnerid ja kasusaajad peavad vastama VTA määruses sätestatud tingimustele. 15 (28) 7. Sihtrühmad RITA tegevuse 1, 2, 3 ja 5 otsene sihtrühm on Eesti Vabariigi ministeeriumid. Tegevuse 1 otsene sihtrühm on lisaks ministeeriumidele ka avalikud teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja eraõiguslikud asutused. Tegevuse 4 sihtrühma kuuluvad Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Teaduste Akadeemia. Tegevuse 6 sihtrühm on TA asutused ja ettevõtted. Tegevuse 7 sihtrühm on Eestis tegutsevad erialaliidud. Kaudne sihtrühm on Eesti ühiskond ja majandus tervikuna. 16 (28) 8. Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad Tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad on järgmised: Tegevused, mis Sihttase Sihttase panustavad Näitaja nimetus Algtase 2018. a 2022. a indikaatori täitmisesse TULEMUSNÄITAJA Sotsiaal-majanduslikele rakendustele suunatud Tulemusnäitaja kulutuste osakaal 30% 35% 40% 1,2,3,4,5 riigieelarves planeeritud TA eraldistest Ülikoolide ja teiste kõrgkoolidega innovatsioonialast koostööd 4,2% 5,2% 6,8% 6 teinud ettevõtete osakaal (2012) kõigi küsitletud ettevõtete hulgas Tegevuste TULEMUSNÄITAJA (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Tulemusnäitaja tegevusele Valdkondliku Teadusnõunike ametikohtade 0 4 12 3 teadus- ja arv arendustegevuse tugevdamine Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Tegevused, mis Sihttase Sihttase panustavad Näitaja nimetus Algtase 2018. a 2022. a indikaatori täitmisesse Läbiviidud uuringute Väljundnäitaja 0 30 80 1, 2 arv Uuringuid läbiviinud 0 8 14 1, 2 TA asutuste arv Teadusnõunike ametikohtade 0 4 12 3 arv ETIS-e keskkonnas läbiviidud taotlusvoorude arv 0 8 20 5 Läbiviidud TAI poliitika 0 10 25 4 analüüside arv Läbiviidud infopäevade, seminaride, 0 25 50 6 koostöökohtumiste arv 17 (28)  Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 0 5 10 6 läbiviidud TA ülevaadete arv Arendusnõunike 0 0 9 7 ametikohtade arv 9. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele 9.1. Tegevuste mõju läbivatele teemadele on valdavalt neutraalne või soodustav. Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Neutraalne või positiivne. Panustab kriteeriumite 4.1. Riigi keskvalitsuse tegevuste kooskõla kohalike ja piirkondlike arengustrateegiatega ja 4.2. Arendus- ja planeerimisalane võimekus kohalikul ja regionaalsel tasandil täitmisesse läbi strateegilise TAI juhtimise parandamise ning arendus- ja planeerimisalase võimekuse tõstmise. Infoühiskonna Positiivne. Panustab kriteeriumi 1.1. IKT nutikas kasutamine edendamine valdkonnas riigihalduse või avalike teenuste osutamise korraldamiseks täitmisesse. Plaanitav infosüsteemide arendus panustab IKT -sektori lisandväärtuse ja uuenduslikkuse kasvule. Keskkonna- ja Positiivne. Parandatakse teadlikkust keskkonna valdkonnas toimuva kliimapoliitika TA osas ning tõhustatakse seeläbi teaduspõhist TAI strateegilist juhtimist antud valdkonnas. Keskkonna ja kliimaga on seosed pigem kaudsed. Võrdsete võimaluste Positiivne. Tegevused 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine, 2. tagamine Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine, 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine, 4. TAI poliitikaseire ja 7. Arendusnõunike ametikohtade toetamine panustavad kriteeriumite 1.1. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus hariduses, teaduses ja tööturul, 1.3. Naiste ja meeste võrdne osalemine otsustusprotsessis täitmisesse (läbi teaduspõhise TA poliitika korralduse). Ühtne riigivalitsemine Positiivne. Panustab ministeeriumide ja erialaliitude TA-alase võimekuse ja kompetentsi kasvatamisse. RITA edendab ministeeriumide, ettevõtete ja teadusasutuste vahelise koostöö paranemist ja tagab teadmuspõhisema poliitikakujundamise kaudu tõhusama ja mõjusama valitsemise. 10. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaht on 30 860 786,62 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 83,12 % ehk kuni 25 651 001,62 eurot. Riiklik kaasfinantseering on kuni 2 297 355 eurot ehk kuni 7,44 %. Omafinantseering moodustab vähemalt 2 912 430 eurot ehk kuni 9,44 % tegevuse eelarvest. 18 (28) 10.1. Tegevuste eelarve rahastamisallikate lõikes Riiklik Oma- Kulud Nr Tegevus EL toetus kaasfinantseering finantseering kokku Strateegilise TA tegevuse 16 694 206,69 1 447 402,31 0,00 18 141 609,00 1. toetamine Teadmispõhise 2 695 417,63 307 085,82 2 353 606,47 5 356 109,92 2. poliitikakujundamise toetamine Teadusnõunike 1 496 678,66 129 763,34 400 000,00 2 026 442,00 3. ametikohtade toetamine ministeeriumides 4. TAI poliitikaseire 1 517 959,23 131 608,39 0,00 1 649 567,62 5. Infosüsteemide arendus 1 168 674,87 101 325,13 0,00 1 270 000,00 Nutika spetsialiseerumise 808 392,67 70 088,35 0,00 878 481,02 kasvuvaldkondades 6. läbiviidava TA koordineerimine sh VV valitsuse meetme 4.2.1 tegevus 478 656,67 49 632,35 0 528 289,02 sh VV valitsuse meetme 4.2.3 tegevus 329 736,00 20 456,00 350 192,00 Arendusnõunike 958 107,69 83 068,78 158 823,53 1 200 000,00 7. ametikohtade toetamine erialaliitudes 8. Horisontaalsed kulud 311 564,17 27 012,89 0,00 338 577,06 KOKKU 25 709 334,83 2 229 021,78 2 922 430,00 30 860 786,62 19 (28) 10.2. Tegevuste kogueelarve Väljund TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohad Tegevuste sh elluviija sh partnerite eelarve kokku eelarve eelarve Läbiviidud 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine 18 041 609,00 18 041 609,00 0 uuringute arv, uuringuid Sh Otsene personalikulu 500 000,00 500 000,00 0 läbiviinud asutuste Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 17 466 609,00 17 466 609,00 0 arv kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 75 000,00 75 000,00 0 Läbiviidud 2. Teadmispõhise poliitikakujundamise 5 356 109,92 0 5 356 109,92 uuringute arv, toetamine uuringuid Sh Otsene personalikulu 0,00 0 0 läbiviinud asutuste Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 5 456 109,92 0 5 456 109,92 arv kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 0,00 0 0 2.1. Teadmispõhise poliitikakujundamise 3 309 550,00 0 3 309 550,00 toetamine sh 50% omafin Otsene personalikulu 0,00 0 0 uuringud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 3 309 550,00 0 3 309 550,00 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 0,00 0 0 2.2. Teadmispõhise poliitikakujundamise 1 646 559,92 0 1 646 559,92 toetamine sh 40% omafin Otsene personalikulu 0,00 0 0 uuringud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 1 646 559,92 0 1 646 559,92 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 0,00 0 0  2.3. Teadmispõhise poliitikakujundamise 400 000,00 0,00 400 000,00 toetamine sh 10% omafin Otsene personalikulu 0,00 0 0 uuringud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 400 000,00 0 400 000,00 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 0,00 0 0 Teadusnõunike 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 2 026 442,00 426 442,00 1 600 000,00 ametikohtade arv ministeeriumides Sh Otsene personalikulu 1 546 276,00 307 568,00 1 238 708,00 Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 233 224,60 57 738,80 175 485,80 kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 246 941,40 61 135,20 185 806,20 3.1. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 426 442,00 426 442,00 0 ministeeriumides sh elluviija Otsene personalikulu 307 568,00 307 568,00 0 kulud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 57 738,80 57 738,80 0 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 61 135,20 61 135,20 0 3.2. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 800 000,00 0 800 000,00 ministeeriumides sh partnerite Otsene personalikulu 619 354,00 0 619 354,00 kulud 1-2 aasta Muud tegevusega seotud kulud (st mh 87 742,90 0 87 742,90 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 92 903,10 0 92 903,10 3.3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 800 000,00 0 800 000,00 ministeeriumides sh partnerite Otsene personalikulu 619 354,00 0 619 354,00 kulud 3-4 aasta Muud tegevusega seotud kulud (st mh 87 742,90 0 87 742,90 kauba/teenuse ost)  Kaudsed kulud 92 903,10 0 92 903,10 Läbiviidud TAI 4. TAI poliitikaseire 1 649 567,62 750 000,00 899 567,62 poliitika analüüside Sh Otsene personalikulu 1 095 000,00 510 000,00 585 000,00 arv Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 379 067,62 152 250,00 226 817,62 kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 175 500,00 87 750,00 87 750,00 ETISe keskkonnas 5. Infosüsteemide arendus 1 270 000,00 123 225,95 1 146 774,05 läbiviidud Sh Otsene personalikulu 107 153,00 107 153,00 0 taotlusvoorude arv Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 1 146 774,05 0 1 146 774,05 kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 16 072,95 16 072,95 0 Infopäevade, 6. Nutika spetsialiseerumise 878 481,02 878 481,02 0 seminaride, kasvuvaldkondades läbiviidava TA koostöökohtumiste, koordineerimine ülevaadete arv Sh Otsene personalikulu 394 505,53 394 505,53 0 Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 349 799,66 349 799,66 0 kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 134 175,83 134 175,83 0 Arendusnõunike 7. Arendusnõunike ametikohtade toetamine 1 200 000,00 141 176,47 1 058 823,53 ametikohtade arv erialaliitudes Sh Otsene personalikulu 900 000,00 105 882,35 794 117,65 Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 165 000,00 19 411,76 145 588,24 kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 135 000,00 15 882,35 119 117,65 7.1. Arendusnõunike ametikohtade toetamine 141 176,47 141 176,47 0 erialaliitudes Sh elluviija Otsene personalikulu 105 882,35 105 882,35 0 kulud  Muud tegevusega seotud kulud (st mh 19 411,76 19 411,76 0 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 15 882,35 15 882,35 0 7.2. Arendusnõunike ametikohtade toetamine 1 058 823,53 0 1 058 823,53 erialaliitudes sh partnerite Otsene personalikulu 794 117,65 0 794 117,65 kulud (15% Muud tegevusega seotud kulud (st mh 145 588,24 0 145 588,24 omafin) kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 119 117,65 0 119 117,65 Horisontaalsed Horisontaalsed kulud 338 577,06 338 577,06 0 kulud Otsene personalikulu (projektijuht) 294 414,83 294 414,83 0 Kaudsed kulud 44 162,23 44 162,23 0 KOKKU 10 161 275,13 30 860 786,62 20 699 511,49 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 11.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 6 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 11.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 11.2.2. kaudsed kulud kuni 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 11.2.3. ürituste (koolituste, seminaride, konverentside, töötubade, jms) korraldamise ja nendel osalemisega sh üritustel osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulud ning materjalide ettevalmistamise kulud; 11.2.4. ekspertide tasud; 11.2.5. teavitamiskulud; 11.2.6. sisseostetavate teenuste tellimiseks riigihangete korraldamise kulud, kui hankemenetlus lõpeb hankelepingu sõlmimisega; 11.2.7. teenuse tellimine RHS § 14 lg 1 punkt 11 toodud TA erandi alusel, kui teenuse tellimine vastab erandi tingimustele; 11.2.8. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul; 11.2.9. aparatuuri ja seadmete, samuti laborite sisseseade ja väliuuringute teostamiseks vajalike töövahendite ja varustuse soetamise, täiendamise, paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud; 11.2.10. projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuse kulud, v.a ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 toodud kulud; 11.2.11. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomisega seotud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvaraga kaasnevad kulud välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 kajastatud infotehnoloogiliste lahenduste kulud; 11.2.12. sõidu- ja majutuskulud, ürituste osavõtutasu ja päevaraha; 11.2.13. uuringute ja analüüside tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud; 11.2.14. uuringute tulemusena tekkinud andmete repositooriumides hoiustamisega seotud kulud; 11.2.15. teavitamiskulud, mis kaasnevad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 10 nimetatud kohustuste täitmisega; 11.2.16. isikliku sõiduauto kasutuse ja kütuse kulud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a. määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatud maksuvaba piirmäära ulatuses; 24 (28) 11.2.17. rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaks on põhjendatud kulu juhul, kui toetatava tegevuse tegemise eelduseks on kohustus liituda mõne rahvusvahelise või riigisisese organisatsiooniga ja maksta liikmemaksu; 11.2.18. vähese tähtsusega abi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule; 11.2.19. partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Partner on käsitletav ühe ettevõtjana vastavalt vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule; 11.2.20. juhul, kui partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot; 11.2.21. muud toetatavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 11.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 11.3.1. amortisatsioonikulud; 11.3.2. kinnisasja ostmine; 11.3.3. liiklusvahendite ostmine, rentimine või liisimine, välja arvatud õppe- ja teadustöö läbiviimiseks spetsiaalselt kohandatud liiklusvahendi puhul; 11.3.4. töötaja esinduskulud ja kingitused, v.a seadusega ettenähtud hüvitised; 11.3.5. elluviija organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud; 11.3.6. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. 12.2. Toetus makstakse elluviijale välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse §-le 18 rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse vormi kehtestab rakendusüksus. 12.3. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 25 (28) 12.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 12.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 12.6. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 12.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest elluviijat. 12.8. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13. Elluviija ja partneri kohustused 13.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas lisas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustused. 13.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 13.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 13.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 13.2.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning lisama maksete prognoosi; 13.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule; 13.2.5. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 13.2.5.1. asjaoludest, mis takistavad elluviijal ülesandeid täitmast; 13.2.5.2. toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest; 13.2.5.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist; 13.2.6. pidama arvestust partneritele ja kasusaajatele antud vähese tähtsusega abi üle ning kandma antud vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi registrisse. 13.3. Partner peab täitma perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ning RITA raames sõlmitud partnerluslepingutes nimetatud kohustusi. 26 (28) 14. Käskkirja muutmise tingimused 14.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 14.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 14.3. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 10.3 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 14.4. Partnerite nimekiri võib tegevuste elluviimise jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning taotlust menetletakse elluviija poolt kinnitatud korra alusel. Muudatuse partnerite nimekirjas kinnitab rakendusasutus. 14.5. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse vajaduse kohta. 14.6. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 14.7. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise eelnõu kooskõlastamine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikele 6. Eelnõu edastatakse arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 14.8. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 15. Aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil 15. jaanuariks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 8 loetletud näitajate täitmine. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.4. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 27 (28) 15.5. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 15.6. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtajaks lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 11 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 16. Finantskorrektsioonid 16.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 16.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ja ühendmääruses sätestatule. 17. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente säilitatakse 10 aastat alates päevast, mil tegevuse alusel anti viimane üksikabi. 18. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 28 (28)  Lisa 9 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele” haridus- ja teadusministri 25. septembri 2015. a käskkirja nr 357 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „TeaMe +“ elluviimiseks“ lisa Teaduse populariseerimine „TeaMe+“ toetuse andmise tingimused 1 Sisukord 1. REGULEERIMISALA ............................................................................................................ 3 2. MÕISTED ............................................................................................................................... 3 3. RAKENDUSÜKSUS JA RAKENDUSASUTUS .................................................................. 4 4. ELLUVIIJA JA PARTNERID ................................................................................................ 5 5. TOETUSE ANDMISE EESMÄRK ........................................................................................ 5 6. SIHTRÜHMAD ...................................................................................................................... 6 7. TOETATAVAD TEGEVUSED JA NENDE TULEMUSED ................................................ 6 8. TULEMUS- JA VÄLJUNDNÄITAJAD .............................................................................. 12 9. NÕUKODA ........................................................................................................................... 14 10. TEGEVUSTE EELDATAV MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................... 14 11. TEGEVUSTE ABIKÕLBLIKKUSE PERIOOD .................................................................. 15 12. TEGEVUSTE EELARVE ..................................................................................................... 16 13. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ............................................................................................. 19 14. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD............................................................ 20 15. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ..................................................................... 20 16. TEGEVUSTE ELLUVIIMISE SEIRE .................................................................................. 21 17. TEGEVUSTE JA NENDE ELLUVIIMISE TINGIMUSTE MUUTMINE ......................... 22 18. FINANTSKORREKTSIOONI MÕJU TEGEVUSE EELARVELE .................................... 23 19. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE ....................................................................................... 23 20. VAIETE MENETLEMINE…………………………………………………………………23 2 1. Reguleerimisala Tegevus viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ (edaspidi OP) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.5. „Teaduse populariseerimine noorte seas ja kogu ühiskonnas“ eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks. 2. Mõisted Ettevõtete praktikad – koostöös ettevõtetega loodud erinevat tüüpi ja erineva metoodikaga õppimist toetavad materjalid. Karjäärinõustaja – spetsialist, kes toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevust nende eesmärkide saavutamiseks. Kooli karjäärikoordinaator - spetsialist, kes juhendab, suunab ja korraldab koolis karjääriõppe kavandamist kooli õppekava osana. Ta juhib kooli karjäärimeeskonna tööd, hoides ja ergutades koostöösuhet koolisisestes ja -välistes koostöövõrgustikes. Kooli karjäärikoordinaator koordineerib õpetajate koostööd karjääriõppe kavandamisel, sobilike meetodite ja õppesisu valikul ning õpi-keskkonna kujundamisel. Loodusteaduslik kirjaoskus (= LTT kirjaoskus)1,2  tähendab loodusteaduslikke teadmisi ja nende teadmiste rakendamist küsimuste esitamiseks, uute teadmiste saamiseks, loodusteaduslike nähtuste selgitamiseks ja loodusteadustega seotud küsimuste puhul tõendusmaterjali põhjal järelduste tegemiseks;  arusaamist loodusteaduste kui inimteadmise ja uurimise vormi iseloomulikest tunnustest (näiteks kas tehakse vahet isiklikel ja teaduslikul tõendusmaterjalil põhinevatel seisukohtadel); arusaamist sellest, kuidas loodusteadused ja tehnoloogia kujundavad meie ainelist, vaimset ja kultuurikeskkonda;  loodusteaduslike teemade kui teadusliku meetodi väärtustamine maailma mõtestamiseks ja otsuste tegemiseks. LTT valdkond – loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkond (matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, geoloogia, töö- ja tehnoloogiaõpetus, info- ja kommunikatsiooniteaduste (sh arvutiteaduse) õppesuuna erialad) ja nende valdkondadega seotud interdistsiplinaarsed erialad. Ministeeriumi teadusnõunik (ehk teaduskoordinaator) on ministeeriumi struktuuris avaliku teenistuse seaduse alusel töötav ametnik, kelle ülesanne on nõustada valdkondlikku ministeeriumi teadus- ja arendus (edaspidi TA) küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku TA alast koostööd, välja töötada oma valitsemisala TA uuringute kavasid, neid 1 PISA 2006 eesmärkide põhjal Imbi Henno „Eesti õpilaste tulemustest PISA 2006 loodusteaduste valdkonnas“ LoTe ajakiri, 2008 nr 1 2 toetab riiklikus õppekavas defineeritud pädevust “matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus” – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt 3 koostöös erinevate osapooltega ellu viia, esindada Eestit rahvusvahelistes TA koostöö algatustes ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid. Noor – selle toetuse andmise tingimuste käskkirja kontekstis 5- kuni 19 aastane füüsiline isik. Noor teadlane – alla 35 a teadlane, kes teeb uurimistööd Eesti või välismaa kõrgkooli või teadusasutuse juures. Huviharidus ja huvitegevus – pikaajaline (huviharidus) või lühiajaline (huvitegevus) süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal süvendatud teadmiste ja oskuste omandamiseks valitud huvialal3. Huviring – huvihariduse või huvitegevusega tegelemise õppevorm. Partner – Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi STS) § 2 punktis 10 nimetatud füüsiline isik, juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud. Teadushuviharidus – hõlmab koolitundide välist tegevust kõigis selle vormides ja keskendub peamiselt loodusteaduste ja tehnoloogia või lühemalt looduse- ja tehnika-alase huvi arendamise võimalustele (T. Tuisk, 2014)4. Teadus- ja tehnoloogiapakt5 – koostöölepe riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtlus-, haridus- ja kolmanda sektori vahel teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna ühiseks toetamiseks. Teadus- ja tehnoloogiapakti üldeesmärk on valdkonna hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ning piisava tööjõu tagamine Eestis. Uurimuslik õpe – on tegevus, millega otsitakse maailmas toimuvate protsesside kohta iseenda jaoks seaduspärasusi, püstitades hüpoteese/küsimusi ja kontrollides neid eksperimentide või vaatluste abil (de Jong ja van Joolingen, 1998; Zachos jt., 2000; Wilhelm, 2001)6. Uurimusliku õppe abil õpitakse teadusliku meetodi rakendamist. Õppevisiit - lühiajaline välisriigis tegutseva organisatsiooni külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest. 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 3 Noorsootöö strateegia 2006-2013 4 Teadushuvihariduse konverentsi kogumik http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2013/09/15.11_kogumik.pdf 5 http://www.etag.ee/teadpop/tehnoloogiapakt/ 6 http://www.slideshare.net/biodigi/uurimuslik-pe 4 4. Elluviija ja partnerid 4.1. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi elluviija) 4.2. Toetatavate tegevuste partnerid on MTÜ Eesti Ajalehtede Liit, kes osaleb tegevuse 5 „Teadusajakirjanduse edendamine“ elluviimisel ning Eesti Teaduste Akadeemia, kes osaleb tegevuse 7 „Teadlaste avatud dialoog ühiskonnaga“ elluviimisel. 5. Toetuse andmise eesmärk 5.1. Toetuse andmise eesmärgid on: 5.1.1 parandada noortele suunatud info kättesaadavust LTT valdkonna pädevuste rakendamise ja karjäärivõimaluste kohta avalikus sektoris, ettevõtluses ja teaduses, kaasates populariseerimistegevustesse senisest enam ettevõtjaid jt potentsiaalseid tööandjaid, sh teadus- ja tehnoloogiapaktiga liitunud institutsioone; 5.1.2 tõsta teadushuvihariduse sisulist kvaliteeti; 5.1.3 soodustada teadusasutuste, ettevõtete ja haridusasutuste koostööd teaduse populariseerimisel ning LTT valdkonna pädevuste arendamisel; 5.1.4 suurendada teaduse ja tehnoloogia nähtavust noortele nii traditsioonilises kui uues meedias; 5.1.5 tõsta ajakirjanike, teadusasutuste kommunikatsioonispetsialistide ja teadlaste teaduskommunikatsiooni alaseid pädevusi ja teadusmeedia kvaliteeti; 5.1.6 võimendada teadlaskonna dialoogi ühiskonnaga ja suurendada noorte teadlaste osalust selles. 5.2. Üldine pikaajaline eesmärk: 5.2.1. tagada Eesti majanduse jätkusuutlik areng loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonnas piisava inimressursi olemasoluga: 5.2.2. LTT valdkonna erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses on tõusnud; 5.2.3. karjäär LTT valdkonnas on populaarne ning doktorikraadiga tippspetsialistide osakaal on tõusnud, eelkõige on kasvanud ettevõtlussektoris töötavate teadlaste ja inseneride osakaal. 5.3. Toetus on suunatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti Teadus- ja arendusasutuste rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ eesmärkide saavutamiseks, milleks on „Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. Eesrindlikel Eesti ettevõtetel ning teadus- ja arendusasutustel on rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades.“ 5.4. Tegevused on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014– 2020 „Teadmistepõhine Eesti” eesmärkide saavutamiseks. Tegevused toetavad elukestva õppe strateegia üldeesmärki ning strateegilisi eesmärke ning elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavuse parandamist. 5.5. Tegevused toetavad teadus- ja tehnoloogiapakti üldeesmärke: teadvustada teaduse, tehnoloogia ja inseneeria olulist rolli ühiskonna ja majanduse arengus; kaasata erinevaid osapooli ja nende ressursse valdkonna arengusse, õppimise edendamisse ja 5  karjäärivõimaluste tutvustamisse, et kindlustada riiklike strateegiate eesmärkide täitmine lühikeses ja pikas perspektiivis. 6. Sihtrühmad Programmi laiem sihtrühm on kogu Eesti elanikkond, kelle puhul on eesmärgiks tõsta teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni saavutustest ja mõjust riigi konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvule ning seeläbi aidata kohaneda teadmistepõhise majandusega. Programmi otsesed sihtrühmad on: a) noored; b) haridusasutuste ja -organisatsioonide töötajad ning koolijuhid (sh alushariduse, üldhariduskoolide ja gümnaasiumide õpetajad, noorsootöötajad, huvikoolide töötajad) jt teaduse populariseerijad, lapsevanemad; c) teaduse ja tehnoloogia teemasid kajastavad ajakirjanikud, teadus- ja arendusasutuste teadusinfot vahendavad spetsialistid ja teadlased; d) ettevõtjad, ettevõtjate ühendusorganisatsioonid, karjäärinõustajad ning – koordinaatorid ja kohalike omavalitsuste töötajad; e) teadlased sh noorteadlased ja kraadiõppurid. 7. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 7.1 Toetuse andmise tingimuste raames toetatakse järgnevaid tegevusi: 7.1.1. Tegevus 1 Teadusteemade tutvustamine meedias; 7.1.2. Tegevus 2 LTT valdkonna karjäärivõimaluste tutvustamine; 7.1.3. Tegevus 3 Teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste koordineerimine. Koolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamine; 7.1.4. Tegevus 4 Teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT kirjaoskuse arendamine; 7.1.5. Tegevus 5 Teadusajakirjanduse edendamine; 7.1.6. Tegevus 6 Teaduse populariseerimise edendamine; 7.1.7. Tegevus 7 Teadlaste avatud dialoog ühiskonnaga. 7.2 Tegevus 1 Teadusteemade tutvustamine meedias. Tegevuse raames tellib elluviija hankekonkursi korras meediatooteid LTT valdkonna teemade kajastamiseks. 1) Luuakse üldauditooriumile suunatud telesaatesarja formaat, kus tutvustatakse teaduslikku mõtteviisi ning tuuakse esile LTT valdkonna tähtsus ühiskonna jätkusuutlikus arengus. Tellitakse 3 hooaega pildiliselt ja sisuliselt huvitavat ja köitvat telesaatesarja. Konkursile esitatud töid hindab erialaekspertidest žürii. 2) Toimub noori kaasava võistlusliku telesaatesarja seitsme hooaja tootmise tellimine. Saatesarja raames toimub lisaks telesaatele saadete sisu selgitava veebisaate tootmine ning saatesarja toetavate tegevuste korraldamine sotsiaalmeedias ja veebikanalites. Tulemus: tele-eetris on kaks teadusliku ja haridusliku sisuga telesaatesarja, tõusevad Eesti elanike LTT alased teadmised ning teadlikkus tänapäevases teadus- ja arendustegevuses ning teadmismahukas ettevõtluses töötavate inimeste tööst ning selle tulemustest. Sihtrühm: kogu Eesti elanikkond sh eriti noored. 7.3 Tegevus 2 LTT valdkonna karjäärivõimaluste tutvustamine. Toetatava tegevuse raames elluviija: 6 1) tutvustab LTT valdkonna haridus- ja karjäärivõimalusi sh a) noortele suunatud veebiportaalis miks.ee ning sellega seotud Facebooki grupis, et selle kaudu noori veebimaterjalide juurde suunata; b) noori ümbritsevatele sihtrühmadele, sh lapsevanematele, laia kättesaadavusega ajakirjandus- ning uue meedia väljaannetes; 2) tutvustab erinevates LTTga seotud ametites töötavaid teadlasi ja insenere ning nende tööd noorteüritustel, -messidel ja muudel asjakohastel üritustel; 3) loob LTT valdkonna ameteid tutvustavaid materjale ning korraldab üritusi koolinoortele (näiteks konkursid, töötoad, esinemised koolides). Tegevuse raames kasutatakse sihtgrupipõhist lähenemist ning keskendutakse levinud stereotüüpide (sh sooliste stereotüüpide) lõhkumisele ning naiste ja meeste rollimudelite tutvustamisele tasakaalustatult. Selleks, et noored regulaarse karjäärinõustamise käigus saaks LTT valdkonna võimaluste kohta põhjalikumat infot töötatakse koostöös Sihtasutusega Innove (koordineerib Rajaleidja keskuste võrgustikku ja haldab portaali rajaleidja.ee) välja tegevuskava ning valmistatakse ette karjäärinõustajatele ja -koordinaatoritele infomaterjale ning toimuvad kohtumised nende tutvustamiseks. Tegevuse raames ajakohastatakse karjäärinõustajate LTT valdkonna kohta käivat teavet. Peamiseks eesmärgiks on LTT valdkonna kõrgharidust nõudvate ametikohtade karjäärivõimaluste tutvustamine. Tegevustesse kaasatakse teadlasi ja insenere ning ettevõtjaid kui potentsiaalseid tulevasi tööandjaid. Tulemus: Tõusnud on noorte teadlikkus LTT valdkonna teadlaste ja inseneride tänapäevasest tööst ning selle olulisusest ja erinevatest karjäärivõimalustest. Karjäärinõustajad ning -koordinaatorid on teadlikumad LTT valdkonna teadlaste ja inseneride tänapäevasest tööst ning karjäärivõimalustest LTT valdkonnas. Sihtrühm: noored, karjäärinõustajad, koolides töötavad karjäärikoordinaatorid, õpetajad, lapsevanemad. 7.4 Tegevus 3 Teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste koordineerimine. Koolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamine. Tegevust viib ellu ETAg. Teadus- ja tehnoloogiapakti koordineerimise raames: a) tutvustatakse pakti olemasolu ja põhimõtteid avalikkusele ning potentsiaalsetele uutele liitujatele; b) kaasatakse uusi liitujaid; c) korraldatakse paktile ja sellega liitunute tegevustele suurema tähelepanu tõmbamiseks liitumisüritusi. Liitunute omavahelise koostöö parandamiseks korraldatakse töörühmade koosolekuid ning võrgustikukohtumisi; d) osaletakse rahvusvaheliste võrgustike töös ja kogutakse infot teiste riikide teaduse, tehnoloogia ja inseneeria populariseerimise (STEM strateegiate) ning tegevuste kohta. Elluviija korraldab statistiliste andmete kogumist ja analüüsi ning koondab kõigi liitujate tegevuskavad, et toetada uusi liitujaid infoga, milliseid tegevusi on planeerinud teised pakti osapooled ja kuidas koos kõige edukamalt pakti eesmärke saavutada. Kogutakse infot pakti eesmärkide saavutamist takistavate tegurite kohta ning vajadusel esitatakse poliitikakujundajatele ettepanekuid seadusandluse täiendamiseks või muutmiseks. Pakti rakendamise toetamiseks kutsutakse kokku nõuandev kogu, kuhu kuuluvad erinevate liitunud huvigruppide esindajad. 7 Koordineerimistegevuste tulemusena saavutatakse suurem sünergia ja parem koostöö erinevate osapoolte vahel. Koolide ja ettevõtete koostöö initsieerimisega soodustatakse ettevõtete haridussüsteemi panustamise kultuuri tekkimist, mh maapiirkonna ettevõtete, kohalike omavalitsuste, koolide ja teadushuvihariduse tegevuste suuremat sidusust. Elluviija tegevus on toetada koostöö algust ning abistada läbirääkimistel ja kokkulepete sõlmimisel. Kirjeldatakse ettevõtete, koolide ja teiste koostööpartnerite võimalikud koostöömudelid, mis aitavad erineva suuruse, tegevusvaldkonna ja asukohaga partneritel leida panustamisvõimalusi. Juhendatakse koole, et rakendatav koostöö muutuks süsteemseks, eesmärgistatuks ning seonduks koolis rakendatavate õppekavadega. Selleks korraldatakse võrgustiku kogemuste vahetamise seminare, mis aitavad koolidel luua erinevaid õppeaineid ja aineõpetajaid kaasav tegevuskava LTT pädevuste arendamiseks. Pakti koordineerimiseks ning koolide ja ettevõtete koostöö toetamiseks kasutatakse veebipõhiseid vahendeid, mille kaudu toimub partnerite infovahetus ja kuhu koondatakse liitunute tegevuskavad, kirjeldatakse ning levitatakse parimaid tegevuspraktikaid. Elluviija teostab koostöös partneritega tegevusi laiema avalikkuse ja otsese sihtrühma teadlikkuse tõstmiseks, koostab infomaterjale ning korraldab nende tutvustamise ja levitamise, initsieerib artiklite kirjutamist partnerite poolt ning artiklite avaldamise. Töötatakse välja ja rakendatakse heade praktikate tunnustamise süsteem. Ettevõtete kaasamisel lähtutakse olemasolevatest eetika-teemalistest materjalidest (näiteks InGenious’e projekti eetikakoodeks7, SA Innove ning TÜ eetikakeskuse poolt koostatud materjalid8) ning informeeritakse ettevõtteid kooli sobivatest käitumisviisidest, et vältida kommertsreklaami sattumist koolikeskkonda jms. Tulemus: 1) teadus- ja tehnoloogiapakti tegevustesse on kaasatud lai ring riigiasutusi, ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi haridusasutusi jt partnereid; 2) korraldatud on liitunute võrgustikutegevused ja loodud partnerite infovahetuse süsteem. Loodud on koolide ja ettevõtete koostööd kirjeldavad ja toetavad materjalid; 3) ettevõtetega koostöös läbiviidud tegevused on muutunud koolitöö oluliseks osaks, üldhariduskoolides õppijatel on tekkinud seosed koolis õpitavate LTT pädevuste ja reaalse tööelu vahel ning nad oskavad selle tulemusena paremini teha põhjendatud karjäärivalikuid; 4) vajadusel on tehtud seadusandlusesse parandusettepanekuid. Sihtrühm: haridusasutuste ja -organisatsioonide töötajad ja koolijuhid, (sh üldhariduskoolide ja gümnaasiumide õpetajad), noorsootöötajad, ettevõtjad, ettevõtjate ühendusorganisatsioonid, kohalike omavalitsuste töötajad, üksikisikud. 7.5 Tegevus 4 Teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT kirjaoskuse arendamine. Tegevuse raames pakub elluviija teadus- ja haridusasutuste kaasabil õpetajatele tuge uurimusliku õppe rakendamiseks ja LTT kirjaoskuse arendamist toetavate tegevuste läbiviimiseks. Toetatakse õpilaste tekkinud LTT huvi süvendamise ja ülevalhoidmise võimaluste loomist ja väljaarendamiseks sügavamaks isiklikuks huviks. Pakutakse metoodilist tuge teadushuvihariduse 7 http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/ingenious-juhend-kasutamiseks-koolide-ja-ettevotete-koostoo-labiviimisel 8 http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/opetaja/samm_t88maailma_2014.pdf 8 valdkonna juhendajatele ja õpetajatele ning luuakse nende pädevuste tõstmiseks mitmekesiseid õppe- ja juhendmaterjalid. Elluviija töötab välja ja viib ellu koolitusi uurimusliku õppe rakendamisest ning tehnoloogiaalase kirjaoskuse ja loovuse arendamisest koolide uurimistööde koordinaatoritele (sh õpetajatele). Tegevuse raames luuakse õpetajatele uurimusliku õppe rakendamise lihtsustamiseks kaasaegseid õppematerjale, valmistatakse ette koolitusmaterjalid ning kaasatakse uurimustööde juhendamisse ning õpilaste loovuse ja ettevõtlikkuse toetamise oskuste arendamisse teadlasi, insenere ja ettevõtjaid. Motiveeriva väljundi pakkumiseks uurimistöid tegevatele ning teadushuvihariduses osalevatele lastele ja noortele ning nende õpetajatele ja juhendajatele töötab elluviija välja ja viib ellu iga- aastase õpilaste teadusfestivali, mille eesmärk on pakkuda võimalust kogemuste vahetamiseks ning tõsta noorte enesekindlust oma uurimisprobleemiga tegelemisel. Suurendamaks teadushuviringide osakaalu kasvu õppekavavälises tegevuses töötatakse välja näidisõppekavad, mis toetavad 21. sajandi õpioskusi ja kaasaegset õpikäsitlust. Olemasolevate ja potentsiaalsete ringijuhendajate (tegevõpetajad, teaduse populariseerijad, tudengid, lapsevanemad, kes soovivad huviringe juhendada, ettevõtjad) pädevuste tõstmiseks töötatakse välja teadushuviringi juhendajate koolituse mudelid, mis toetavad uusi valdkonda tulijaid ja abistavad koolituste korraldamist. Lisaks luuakse sihtrühmapõhiseid metoodilisi ja didaktilisi materjale, mis aitavad juhendajatel mitmekesistada teadushuviringide tegevusi toetades õpilaste huvisid, edendades nende oskusi, teadmisi ja hoiakuid. Tegevus viiakse ellu koostöös ülikoolide ja noorsootööd koordineerivate asutustega, et ära hoida dubleerimine ja kaasata parim võimalik kompetents. Arendatakse ja tugevdatakse olemasolevate ja tekkivate teadushuviringide juhendajate võrgustikku, et pakkuda valdkondlikku tuge eesmärkide elluviimisel. Tegevuse raames kutsutakse ellu teadushuvihariduse valdkonnas tegutsejate esindusorganisatsioon. Teadushuvihariduse huviringide osakaalu suurendamise vajaduse teadvustamiseks ning laiema huvi tekkimise soodustamiseks korraldatakse seminare koostöös kohalike omavalitsustega ning teavitusüritusi LTT valdkonna õpetajatele ja ringijuhendajatele. Tegevuse raames kogutakse andmeid olemasolevate ja tekkivate teadushuviringide kohta, analüüsitakse teadushuviringide arenguid pidurdavaid tegureid ning pakutakse lahendusi. Tulemus: LTT kirjaoskuse arendamiseks on loodud mitmekesised materjalid, korraldatud võrgustikutegevusi juhendajatele, on rohkem õpilastele väljundit pakkuvaid tegevusi LTT valdkonnas nii teadushuvihariduses kui ka uurimusliku õppe rakendamises. Sihtrühm: haridusasutuste ja -organisatsioonide töötajad ja koolijuhid (sh alushariduse valdkonna, üldhariduskoolide ja gümnaasiumide ning huvikoolide õpetajad, noorsootöötajad), õpilased ja noored. 7.6 Tegevus 5 Teadusajakirjanduse edendamine. Tegevust viib ellu MTÜ Eesti Ajalehtede Liit ning ETAg. Tegevuse raames tõstetakse LTT valdkonnaga tegelevate ajakirjanike, teadusasutuste meediasuhetega tegelevate spetsialistide ja teadlaste ning teadusmahukate ettevõtete ja ettevõtlusinkubaatorite kommunikatsioonispetsialistide teaduskommunikatsioonialast kompetentsi. Kompetentsi oluliseks 9 osaks ajakirjanikele on kommunikatsioonialased pädevused, mida kasutavad oma töös teadusajakirjanikud: näiteks andmeanalüüs, infograafika koostamine, uue meedia võimaluste mitmekülgne kasutamine jms. Läbi kõigi tegevuste arendatakse olemasolevat teaduskommunikatsiooniga tegelejate võrgustikku Eestis, kaasates rahvusvahelisi eksperte ja tutvudes rahvusvaheliste parimate praktikatega. Viiakse läbi koolitusi, seminare, töötubasid, korraldatakse sihtrühma osalemist rahvusvahelistel koolitustel ja lühiajalistel kogemuste vahetuse üritustel ning õppereisidel. Korraldatakse võrgustikuüritusi, mille käigus kutsutakse eksperte Eestisse ning samuti minnakse kogemusi omandama kolleegide juurde välismaale. Koolituste sisu väljatöötamiseks viiakse eelnevalt läbi koolitusvajaduste kaardistus ja tutvutakse parima rahvusvahelise praktikaga. Sissejuhatusena korraldatakse ühine ümarlaud kaasates erinevaid sihtrühmi. MTÜ Eesti Ajalehtede Liit korraldab konkursipõhiselt toetuse taotlemise enese täiendamiseks välisriikides ja korraldab ka ise õppevisiite sihtrühmade kompetentsi tõstmiseks välisriikides. Partner tagab taotlemisvõimaluste kohta käiva info leviku kõigi huvitatud sihtrühmadeni ja konkursi otsustuskogu moodustamise ning korraldab selle töö. Koolituste materjalid koondatakse ning tehakse veebi vahendusel kättesaadavaks kõigile tegevuste sihtrühmadele ja avalikkusele. Tulemus: paranevad sihtrühmade teaduskommunikatsioonioskused ning suureneb asjatundlike teaduse ja tehnoloogia teemade käsitluste osakaal meedias. Sihtrühm: ajakirjanikud, teadusasutuste meediasuhetega tegelevad spetsialistid, teadlased, teadusmahukate ettevõtete kommunikatsiooniga tegelevad spetsialistid. 7.7 Tegevus 6 Teaduse populariseerimise edendamine. Elluviija aitab kaasa teaduse populariseerijate (sh teadushuvihariduse valdkonnas tegutsejad, teadusajakirjanikud, ülikoolide muuseumide ning teaduskeskuste töötajad, teaduse populariseerimisega tegelevad MTÜ-d ja SA-d, õpetajad, teadlased, karjäärinõustajad jt) omavahelisele teabe- ja kogemuste vahetusele, et tõsta tegijate pädevust, suurendada tegevuste tulemuslikkust ja kasutatavate ressursside tõhusust ning vähendada dubleerimist. Toimub parimate praktikate ja meetodite levitamine ning erinevate organisatsioonide koos- ja ühistöö (nt seiresüsteemi ja hindamismeetodite väljatöötamine) iga-aastaste teaduskommunikatsiooni konverentside ja teaduse populariseerijate suvekoolide raames. Samuti toetatakse teaduse populariseerijaid miks.ee portaalis asuva ürituste kalendri ja valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja algatuste tutvustamise kaudu ning muid meediakanaleid kasutades. Tellitakse uuring, mille eesmärgiks on hinnata teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste tulemusi ja väljundeid ning saada soovitusi LTTd populariseerivate tegevuste kvaliteedi tõstmiseks tulevikus. Uuring viiakse läbi selliselt, et 2013. aastal aastal läbiviidud uuringuraporti tulemused oleksid teostatava uuringu tulemustega omavahel võrreldavad. Elluviija korraldab hanke uuringu teostaja leidmiseks. Täpsemad uuringu eesmärgid kirjeldatakse hanke lähteülesandes ning hanke kriteeriumites. Uuringu tulemusi tutvustatakse elluviija üritustel ning raport tehakse kättesaadavaks veebilehel, uuringu tulemusi kommunikeeritakse valdkonnaga seotud sihtrühmadele. Tegevuse raames kaardistatakse teiste riikide kogemusi ja olemasolevaid skeeme teadlaste tööd populariseerivate tegevuste panuse hindamiseks. Kaardistust eeskujuks võttes töötatakse koostöös 10 ülikoolidega välja mudel, kuidas Eesti võiks arvestada teadlaste töö formaalsel hindamisel nende panust teaduse populariseerimisel. Tulemus: tegevuse tulemusena arenevad teaduse populariseerimise valdkonnas tegutsejate kompetentsid, parimate praktikate jagamise ja koostöö tegemisega paraneb tegevuste kvaliteet ja tulemuslikkus. Sihtrühm: haridusasutuste ja -organisatsioonide töötajad ja koolijuhid (sh üldhariduskoolide ja gümnaasiumide õpetajad, noorsootöötajad); teaduse ja tehnoloogia teemasid kajastavad ajakirjanikud, teadus- ja arendusasutuste teadusinfot vahendavad spetsialistid ja teadlased; ettevõtjad ning koolijuhid. 7.8 Tegevus 7 Teaduse järelkasvu arendamine ja ühiskonna arenguprotsesside (sh erinevate poliitikate) kujundamine tõenduspõhiseks ja läbipaistvaks. Tegevust 7 viivad ellu Eesti Teaduste Akadeemia ning ETAg. Alategevus 7.1 Noorte teadlaste arendamine Tegevuste eesmärgiks on noori teadlasi inspireerida, toetada, koolitada, võrgustada ja kaasata ka akadeemia tegevustesse, et erinevate põlvkondade seotuse ja sisulise koostöö kaudu reaalselt panustada Eesti teaduse ja ühiskonna jätkusuutlikkusse ning tulevikku. Tegevuse käigus taastatakse Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia (ENTA) tegevus. ENTA roll on hõlmata tegevustesse Eesti noori teadlasi (sh järeldoktoreid, ettevõtluses töötavaid doktorikraadiga noori teadlasi) ja toimida nende võrgustikuna. Lisaks on ENTA olnud mitmete oluliste rahvusvaheliste noori teadlasi ühendavate organisatsioonide ametlik esindaja ja hetkel on Eesti noorte teadlaste side nendega praktiliselt katkenud. Regulaarselt korraldatakse teaduse populariseerimise praktilist kursust, mille jätkuks on kolme minuti pikkuste loengute konkurss. Tegevusega luuakse võimalus ja tingimused noortele teadlastele teaduse populariseerimise praktiliseks õppeks ning oma teadustegevuse tutvustamiseks ‒ avaliku teadus-kommunikatsiooni intensiivseks ja kontsentreeritud kogemuseks kõige laiemas mõttes. Võimalikult laia sihtrühma haaramiseks on kaasatud 6 avalik-õiguslikku ülikooli teadusprorektorite tasemel, Eesti Rahvusringhäälingu haridus- ja teadussaadete toimetus ning veebiportaal ERR Novaator. Konkursi kuus võiduloengut pääsevad ETV eetrisse ning jäävad järelvaadeldavaks veebis. Igas kaasatud ülikoolis toimub üks kursus igal aastal 2016–2020; kokku 30 kursust. Kursusel osalejate arv varieerub sõltuvalt kõrgkooli suurusest. Kokku hõlmatakse vähemalt 500 doktoranti ja noorteadlast. Planeeritakse senise noorte teadlaste rahvusvahelistele teadusüritustele lähetamise praktika laiendamist isikupõhistelt foorumitelt laiapõhjalistel teadusfestivalidel osalemise suunas, suurendades nõnda teadlaskarjääri atraktiivsust, võimaldades noortel teadlastel osaleda erinevatel teadusüritustel, luua seal interdistsiplinaarseid kontakte ning treenida seal saadud kogemuste- elamuste vahendamist teaduskommunikatsioonis. Avalike konkursside kaudu lähetatakse noori teadlasi kõrgetasemelistele noorte teadlaste üritustele. Nende kogemusi-elamusi, kokkuvõtteid- artikleid-reisikirju vahendatakse meediakanalites ning Teaduste Akadeemia kanalites (kodulehel, aastaraamatus, Facebook-i lehel jne). Konkursside korra kinnitab „TeaMe +“ nõukoda. 11 Koostöös doktorikoolidega korraldatakse rahvusvahelisel tasemel koolitusi kõigile juhendajatele eelkõige nn ülekantavate oskuste (populariseerimisoskus, suhtlus meediaga, innovatsiooni küsimused, rahvusvaheline koostöö jne) arendamise võimekuse tugevdamiseks. Tulemus: aastaks 2020 on Eesti Teaduste Akadeemias välja ehitatud koostööstruktuur ja kommunikatsiooniplatvorm noorte teadlastega, millelt edasi liikuda. Noored teadlased on tihedamalt kaasatud nii Eesti sisesesse akadeemilisse koostöösse kui ka rahvusvahelisse noorteadlaste võrgustikku ja teaduskommunikatsiooni. Tõusnud on noorte teadlaste teaduskommunikatsiooni võimekus. Sihtrühm: noored teadlased, sh. järeldoktorid ja ettevõtluses töötavad doktorikraadiga noored teadlased, kraadiõppurid, teadlaskond. Alategevus 7.2 Teadlaste avatud dialoog ühiskonnaga Tegevuse eesmärk on rakendada Eesti Teaduste Akadeemia pädevusi Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ning teaduse, hariduse ja kultuuri edendamiseks kõige laiemas ja sügavamas mõttes. Võimalike monitooringute ja analüüside, tippteadlaste aja ning teadmiste panustamise kõrval on oluline kommunikatsioon nii poliitikakujundajate, ühiskonna arvamusliidrite kui ka laiema avalikkusega, et järjekindla tegevusega aidata kaasa ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside (sh erinevate poliitikate) kujundamisele võimalikult tõenduspõhiseks ja läbipaistvaks. Selle eeltingimus on mitmepoolne avatud ja professionaalne kommunikatsioon. Tulemus: luuakse regulaarselt toimivad diskussiooni ja koostööplatvormid (struktureeritud arutelud ja kohtumised) kaasates näiteks ministeeriumite teadusnõunike võrgustik, erineval tasemel poliitikakujundajad, meedia ja teiste huvigruppide esindajad. Sihtrühm: avalikkus, poliitikakujundajad, meediaesindajad, teadlaskond sh noorteadlased. 8. Tulemus- ja väljundnäitajad 8.1 Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad: Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav 2016 2018 2020 teave TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) Tulemusnäitaja LTT (loodus- ja 22% 23% 24% 25% sihteesmärk tegevusele täppisteadused, (2012) 2022. TeaMe + tehnika, tootmine ja aastaks: ehitus) erialade 25% lõpetajate osakaal kõrghariduses Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Väljundnäitaja Tegevuste raames 0 16 80 112 Allikas tegevusele 1 hangitud ja eetris aastaaruan- olnud ded, teadustelesaadete kumulatiiv- arv ne. Sihttase aastaks 2022 - 160 12 Väljundnäitaja Seminaridel 0 20 35 50 Allikas tegevusele 2 osalenud aastaaruan- karjäärinõustajad ja ded, -koordinaatorid kumulatiiv- ne (kõik osalejad kokku) Väljundnäitaja Ettevõtete ja 0 15 30 55 Igal aastal tegevusele 3 haridusasutuste tehtud hulk, kes teevad tegevuskava LTT valdkonnas de arv koostööd ühise tegevuskava alusel Väljundnäitaja Loodud 0 0 7 10 Allikas tegevusele 4 teadushuviringide aastaaruan- õppekavade arv ded, kumulatiiv- ne Väljundnäitaja Teaduskommunikat 0 50 100 150 Allikas tegevusele 5 siooni koolitust (vt aastaaruan- tegevus 7.6) saanud ded, ajakirjanikud, kumulatiiv- kommunikatsiooni- ne spetsialistid, (loendame teadlased osalenud isikuid) Väljundnäitaja Korraldatud teaduse 0 2 4 5 Allikas tegevusele 6 kommunikatsiooni aastaaruan- konverentside arv ded, kumulatiiv- ne Väljundnäitaja Korraldatud üritustel 0 120 345 500 Allikas tegevusele 7 osalevate noorte aastaaruan- teadlaste arv ded, kumulatiiv- ne (loendame osalenud isikuid) 13  Tegevuste SPETSIIFILISED TULEMUSNÄITAJAD Tulemusnäitaja Teadustelesaadete 0 160 000 170 000 180 000 ERR tegevusele 1 keskmine telemeetrika vaadatavus andmete alusel aastaaruan- des; kumulatiiv- selt 2 saatesarja keskmine vaatajas- kond kokku (näiteks 70 000+100 000=170 00 0/2=85 000 9. Nõukoda 9.1. Nõukoda on elluviijat nõustav ühiskondlik ühendus, mille ülesanne on anda elluviijale suuniseid tegevuse eesmärkide, toetatavate tegevuste elluviimiseks või nende elluviimise vahendite või korralduse muutmiseks ning analüüsida tegevuse edukust. Nõukoja moodustab elluviija. Nõukoja koosseisu kuuluvad elluviija, partnerite, Haridus- ja Teadusministeeriumi, ettevõtjate ja teadushuvihariduse, meediavaldkonna ning karjäärinõustamise erialaekspertide esindajad. 9.2. Nõukoja koosseisu ja töökorra kinnitab elluviija kooskõlastatult rakendusasutusega. 9.3. Nõukoda võib oma töösse elluviija nõusolekul kaasata eksperte. Ekspertide töö tasustatakse tegevuse halduskuludest. 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Tegevuste mõju läbivatele teemadele on valdavalt neutraalne või soodustav. Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Toetav mõju. Toetatavad tegevused tugevdavad piirkondade sisest koolide, kohalike kogukondade ja ettevõtlusorganisatsioonide koostööd piirkonna ettevõtluse ja tööhõive arendamisel. Infoühiskonna Toetatavad tegevused soodustavad noorte siirdumist IT valdkonda. edendamine Keskkonna- ja Toetavad tegevused tõstavad noorte pädevust loodusteaduste ja kliimapoliitika tehnoloogia valdkonnas, sh nende teadlikkust ja oskusi keskkonna ja säästlike keskkonnatehnoloogiate suhtes. 14  Võrdsete võimaluste Toetav mõju. Toetatavad tegevused on suunatud kõikidele tagamine üldharidussüsteemis õppijatele. Tegevuste raames ei piirata osalust tulenevalt rassist, rahvuslikust kuuluvusest ega kodakondsusest, tegevused on avatud kõigile, kes vastavad seatud muudele tingimustele. Tegevuste raames soodustatakse sooliste stereotüüpide murdmist. Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju. Tegevusi kavandatakse koostöös tööandjate ja õppeasutustega. Toetatavad tegevused suurendavad õppurite ettevõtlikkust ja aktiivseks kodanikuks saamist. 11. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01. juuni 2015 – 31. august 2022, välja arvatud tegevuste 2- 7 abikõlblikkuse periood, mis on 01.juuni 2015 – 31.august 2020. Tegevused Elluviimise aeg Tegevus 1. Teadusteemade tutvustamine meedias 1. juuni 2015 – 31. august 2022 Tegevus 2. LTT valdkonna karjäärivõimaluste tutvustamine 1. juuni 2015 – 31. august 2020 Tegevus 3. Teadus- ja tehnoloogiapakti koordineerimine. 1. juuni 2015 – 31. august 2020 Koolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamine Tegevus 4. Teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT 1. juuni 2015 – 31. august 2020 kirjaoskuse arendamine Tegevus 5. Teadusajakirjanduse edendamine 1. jaanuar 2016 – 31. august 2020 Tegevus 6. Teaduse populariseerimise edendamine 1. juuni 2015 – 31. august 2020 Tegevus 7. Teadlaste avatud dialoog ühiskonnaga 1. juuni 2015 – 31. august 2020 Horisontaalsed tegevused 1. juuni 2015 – 31. august 2020 15 12. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaht on 4 126 292 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 89,45% ehk kuni 3 691 010 eurot. Riiklik kaasfinantseering on kuni 417 508 eurot ehk kuni 10,12%. Omafinantseering moodustab vähemalt 17 773 eurot ehk 0,43% tegevuse eelarvest. Toetatava tegevuse 5 puhul on partneri omafinantseering 9% tegevuse kogumahust. 12. 1 Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes EL toetuse Riiklik kaas- Tegevus summa finantseering Toetus kokku Omafinantseering Kulud kokku Tegevus 1 1 960 046 221 711 2 181 757 0 2 181 757 Tegevus 2 203 115 22 975 226 091 0 226 091 Tegevus 3 330 085 37 337 367 422 0 367 422 Tegevus 4 703 921 79 624 783 545 0 783 545 Tegevus 5 161 447 18 262 179 709 17 773 197 482 Tegevus 5.1. 180 20 200 0 200 Tegevus 5.2. 161 267 18 242 179 509 17 773 197 282 Tegevus 6 144 605 16 357 160 962 0 160 962 Tegevus 7 94 363 10 674 105 037 0 105 037 Tegevuste juhtimiskulud 93 428 10 568 103 996 0 103 996 Kokku 3 691 010 417 505 4 108 489 17 773 4 126 292 16 12.2 Kogueelarve sh Tegevuste sh elluviija Tulemus Väljund Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad partnerite eelarve eelarve eelarve 1 Programmi raames eetris olnud 1. Teadusteemade tutvustamine meedias 2 181 757 2 181 757 0 teadustelesaadete arv sh Otsene personalikulu 82 565 82 565 0 TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja Muud kulud (sh kauba/teenuse ost, sh 2 086 807 2 086 807 0 ühikuhinnad) Tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 12 385 12 385 0 alusel) 2 Seminaridel osalenud LTT valdkonna karjäärivõimaluste 2. 226 091 226 091 0 karjäärinõustajad ja tutvustamine karjäärikoordinaatorid sh otsene personalikulu 120 616 120 616 0 sotsiaalsete väljakutsete lahendamist sh muud kulud 87 383 87 383 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 18 092 18 092 0 alusel) 3 Ettevõtete ja haridusasutuste Teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste arv, kes teevad LTT 3. koordineerimine. Koolide ja ettevõtete 367 422 367 422 0 valdkonnas koostööd ühise vahelise koostöö arendamine tegevuskava alusel sh otsene personalikulu 138 594 138 594 0 sh muud kulud 208 039 208 039 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 20 789 20 789 0 alusel) 4 Loodud teadushuviringide Teadushuvihariduse, uurimusliku õppe õppekavade arv 4. 783 545 783 545 0 ja LTT kirjaoskuse arendamine sh otsene personalikulu 328 027 328 027 0 sh muud kulud 406 314 406 314 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 49 204 49 204 0 alusel) Teadusajakirjanduse edendamine Teadusmeedia koolitust 5. 197 482 200 197 282 5 kokku saanud ajakirjanikud, sh otsene personalikulu 126 382 0 126 382 17  kommunikatsioonispetsialistid, sh muud kulud 52 143 200 51 943 teadlased tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 18 957 0 18 957 alusel) Teadusajakirjanduse edendamine 5.1. 200 200 0 (elluviija kulud) sh otsene personalikulu 0 0 0 sh muud kulud 200 200 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 0 0 0 alusel) Teadusajakirjanduse edendamine 5.2. 197 282 0 197 282 (partnerite kulud) sh otsene personalikulu 126 382 0 126 382 sh muud kulud 51 943 0 51 943 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 18 957 0 18 957 alusel) 6 Toimunud teaduse 6. Teaduse populariseerimise edendamine 160 962 160 962 0 populariseerimise sh otsene personalikulu 39 026 39 026 0 konverentside arv sh muud kulud 116 082 116 082 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 5 854 5 854 0 alusel) Teaduse järelkasvu arendamine ja Tegevustes aktiivselt osalevate 7 7. ühiskonna arenguprotsesside (sh 105 037 3 062 101 976 noorteadlaste arv erinevate poliitikate) kujundamine sh otsene personalikulu 54 230 0 54 230 sh muud kulud 42 673 350 42 323 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 8 135 2 712 5 423 alusel) Horisontaalne tegevus Horisontaalsed tegevused 103 996 103 996 0 sh otsene personalikulu 90 431 90 431 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 13 565 13 565 0 alusel) KOKKU 4 126 292 3 827 034 299 257 18 13. Kulude abikõlblikkus 13.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas lisas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §- s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 13.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud tegevuse abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast tegevuse abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. 13.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punktis 5.1 nimetatud eesmärkide, punktis 8 tulemuste saavutamiseks ja punktis 7 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 13.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 13.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3- 6. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste elluviimisel tekkivad personalikulud; 13.3.3. tegevuste elluviimiseks vajalikud ürituste korraldamise kulud sh koolituste, seminaride ja teiste ürituste korraldamise kulud, mh üritusel osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulud ning materjalide ettevalmistamisega seotud kulud; 13.3.4. abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks „Tulumaksuseaduse“ § 48 lõike 4 tähenduses; 13.3.5. toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud infotehnoloogiliste lahenduste kulud (näiteks veebiarendus ning andmebaaside loomine jne) v.a ühendmääruse § 9 lõikes 5 p 3 kulud; 13.3.6. toetatavate tegevustega seotud riigihangete õigusabikulud, kui hange osutub õnnestunuks; 13.3.7. nõukoja teenindamisega seotud kulud sh ruumide rendi, toitlustuse ning materjalide kulud; 13.3.8. töötajate sõidu- ja majutuskulud, ürituste osavõtutasu ja päevaraha. Päevaraha on abikõlblik Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrusega nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ ning Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrusega nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud välislähetuse päevaraha määra ulatuses; 13.3.9. toetatavatest tegevustest teavitamise kulu viitega Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“; 13.3.10. muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 13.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 13.4.1. liiklusvahendite ostmine, liising ja kasutusrent; 13.4.2. kinnisasja ostmine; 13.4.3. töötajate esinduskulud ja neile tehtavad kingitused, v.a seadusega ettenähtud hüvitised; 13.4.4. organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud; 13.4.5. päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 19 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. 14.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksetena vastavalt ühendmääruse §-s 18 sätestatule. 14.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 14.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 14.6. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 12 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 14.7. Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 90 kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates. 14.8. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 14.8.1. maksetaotluse aruandes esineb puudusi, toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 14.8.2 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 14.8.3 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et elluviija ei suuda viia ettenähtud ajaks toetatavaid tegevusi ellu või saavutada kavandatud tulemust; 14.8.4 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 14.9 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 15. Elluviija ja partneri kohustused 15.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustused. 15.2. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 15.3. Elluviija ja partner sõlmivad toetuse kasutamiseks partnerlusleppe elluviija poolt kehtestatud vormil. 20 15.4. Elluviija peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud toetuse andmise tingimuste käskkirjas kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks, ning viima toetatavaid tegevusi ellu vastavalt kinnitatud eelarvetele ja tegevuskavadele. 15.5. Elluviija tagab, et partner kasutab toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud toetatavates tegevustes kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks. 15.6. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 15.6.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 15.6.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 15.6.3. kooskõlastama enne toetatavate tegevuste kinnitatud aastaeelarvest erinevate kulutuste tegemist rakendusasutusega ja seejärel esitama koos kooskõlastusega rakendusüksusele muudatused kinnitatud aastaeelarves tingimusel, et toetatavate tegevuste kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui: 15.6.3.1. kinnitatud eelarve kuluridasid muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% kalendriaasta eelarvest; 15.6.3.2. muudatuste summa ületab ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 15% kogu kinnitatud eelarvest; 15.6.3.3. esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse järelepäringule vastused 10 tööpäeva jooksul vastava päringu saamisest arvates; 15.6.3.4. teavitama rakendusüksust viivitamatult tulu teenimisest toetatavate tegevuste raames abikõlblikkuse perioodil. Abikõlblike kulude määratlemisel võetakse puhastulu arvesse ühissätete määruse artikli 65 lõikes 8 sätestatud korras; 15.6.3.5. tagama toetatavate tegevuste partneritega partnerluslepingute sõlmimise; 15.6.3.6. tagama elluviija ülesannete täitmiseks piisava arvu töötajaid, kellel on asjakohane kvalifikatsioon; 15.6.4. viivitamatult teatama rakendusasutust kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis: 15.6.4.1. asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 15.6.4.2. toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest; 15.6.4.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist; 15.6.5. esitama rakendusüksusele iga aasta 15. jaanuariks järgneva eelarveaasta maksetaotluste esitamise prognoosi, milles toodud andmed (tähtajad, summad) on aluseks maksetaotluste esitamisel. 16. Tegevuste elluviimise seire 16.1 Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel 15. jaanuariks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 8 loetletud näitajate täitmine. 16.2 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 16.3 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 16.4 Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 21 16.5. Lisaks punktis 16.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 16.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 16.7. Lõpparuanne esitatakse sarnaselt vahearuandele. 17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 17.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 17.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 17.3. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 17.4. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 15.6.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele. 17.5. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 17.5.1. muutuvad elluviija juriidilised andmed; 17.5.2. soovitakse muuta abikõlblikkuse perioodi; 17.5.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 17.5.4. soovitakse muuta eelarvet, juhul, kui eelarve muutus toetatavate tegevuste lõikes ületab kumulatiivselt 15%. 17.6. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse lubamise või mittelubamise kohta. 17.7. Rakendusüksusel on õigus teha ettepanek toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmiseks, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 17.8. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 17.9. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja 10 tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 22 18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele 18.1 Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt STS §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 18.2 Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 18.3 Elluviija mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda katta ning partneri mitteabikõlblikud kulud jäävad partneri katta. 18.4 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS §-des 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule. 19. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 20. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 23  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks “ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 1). 2. Muudan haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirja nr 153 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 2). 3. Muudan haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine““ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 3). 4. Muudan haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015. a käskkirja nr 235 „Toetuse andmise tingimused kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 4). 5. Muudan haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamiseks ja noorte tööhõivevalmiduse parandamiseks““ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 5). 6. Muudan haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimused meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 6). 7. Muudan haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 „Toetuse andmise tingimused tegevusele „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine““ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 7). 8. Muudan haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuste „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine““ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 8). 9. Muudan haridus- ja teadusministri 25. septembri 2015. a käskkirja nr 357 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „TeaMe +“ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 9). 10. Muudan haridus- ja teadusministri 30. septembri 2015. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 10). 11. Muudan haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 11). 12. Muudan haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss“ elluviimiseks““ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 12). 13. Muudan haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss“ elluviimiseks““ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 13). 14. Muudan haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 14). 15. Muudan haridus- ja teadusministri 1. juuli 2019. a käskkirja nr 188 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 15). 16. Muudan haridus- ja teadusministri 12. augusti 2019. a käskkirja nr 234 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Koolide IKT taristu“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 16). 17. Muudan haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 99 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 17). 18. Muudan haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 100 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamine" elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 18). 19. Käskkiri kehtib alates 1. augustist 2020. a. 20. Käskkirja punkti 1 lisa 1 punkt 19, punkti 2 lisa 1 punkt 19, punkti 3 lisa 1 punkt 20, punkti 4 lisa 1 punkt 18, punkti 5 lisa 1 punkt 19, punkti 6 lisa punkt 20, punkti 7 lisa punkt 22, punkti 8 lisa 1 punkt 21, punkti 9 lisa punkt 20, punkti 10 lisa 1 punkt 19, punkti 11 lisa 1 punkt 17, punkti 12 lisa 1 punkt 19, punkti 13 lisa 1 punkt 19, punkti 14 lisa 1 punkt 18, punkti 15 lisa 1 punkt 19, punkti 16 lisa 1 punkt 20, punkti 17 lisa 1 punkt 19 ja punkti 18 lisa punkt 19 kehtivad alates 1. septembrist 2020. a. 21. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirja nr 153 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ elluviimiseks“ lisa 1 Toetuse andmise tingimused tegevusele „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ Sisukord 1. Reguleerimisala .............................................................................................................. 2 2. Toetatavate tegevuste elluviija, rakendusüksus ja rakendusasutus ................................. 2 3. Abikõlblikkuse periood .................................................................................................. 2 4. Mõisted ........................................................................................................................... 2 5. Tegevuse eesmärk ja seos rakenduskavaga .................................................................... 3 6. Sihtgrupp......................................................................................................................... 3 7. Toetatavad tegevused ja tulemused ................................................................................ 3 8. Juhtimine......................................................................................................................... 5 9. Indikaatorid ..................................................................................................................... 5 10. OSKA tegevuste mõju läbivatele teemadele .................................................................. 6 11. OSKA tegevuste eelarve ................................................................................................ 8 12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud........................................................................ 9 13. Toetuse väljamaksmise tingimused ja kord .................................................................... 9 14. Tegevuse elluviija kohustused ...................................................................................... 11 15. Tegevuse muutmise tingimused.................................................................................... 11 16. Tegevuse aruandlus....................................................................................................... 12 17. Finantskorrektsioonid .................................................................................................. 13 18. Dokumentide säilitamine ............................................................................................. 13 19. Vaiete menetlemine…………………………………………………………………..13 1 Käskkirja lisa „Toetuse andmise tingimused tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ elluviimiseks“ kehtestatakse perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. 1. Reguleerimisala Tegevus viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 – 2020“ prioriteetse suuna „Prioriteetne suund 1: Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ EL vahendite kasutamise eesmärgi 5: „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega“ meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ ehk OSKuste Arendamise koordinatsioonisüsteemi loomine (edaspidi OSKA) eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. 2. Toetatavate tegevuste elluviija, rakendusüksus ja rakendusasutus 2.1. Tegevuse elluviija on Sihtasutus Kutsekoda (edaspidi ka elluviija). 1Rakendusasutus sõlmib tegevuse rakendamiseks Sihtasutusega Kutsekoda halduslepingu, kus täpsustatakse rakendamisega seotud õigused ja kohustused; 2.2. toetavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus; 2.3. toetavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 3. Abikõlblikkuse periood Tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2015 kuni 31.12.2020 ja kõiki tegevusi on planeeritud ellu viia kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul. 4. Mõisted 4.1. OSKA on süsteemne ja regulaarne tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem ning tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ nimetus; 4.2. koordinatsioonikogu on kutseseaduse alusel haridus- ja teadusministri poolt moodustatud kogu, kelle põhiülesandeks on tööturu koolitustellimuse määratlemise protsessi juhtimine ja tasakaalu leidmine kutsetegevuse valdkondade vajaduste vahel, sh ühiskonna ja tööturu vajaduste ning koolituspakkumise (sh täienduskoolitus) optimaalne sidustamine ning tööturu alase strateegilise teavitustöö korraldamine ühiskonnas; 4.3. valdkondlik ekspertkogu ehk valdkondlik nõukogu on koordinatsioonikogu kinnitatud põhimõtete alusel Kutsekojas moodustatud ekspertide komisjon, mis ühendab tööturu asjatundjad ja õppeasutuste esindajad erinevatelt haridustasemetelt ning koolitüüpidest. Ekspertkogu põhiülesanne on oma tegevusalal või kutsetegevuse valdkonnas tööturu vajaduse ja koolituspakkumise optimaalne sidustamine ja tööturu koolitustellimuse2 määratlemine. Uue lähenemisena toimub koolituspakkumise analüüsimine haridustasemeid ja koolitüüpe läbivalt tegevusala või kutsetegevuse valdkonna vaates; 4.4. kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit; 4.5. kompetentsus ehk asjatundlikkus on edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum; 1Sihtasutus Kutsekoda on Eesti Vabariigi, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni, Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt asutatud eraõiguslik juriidiline isik ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi loomisele ja arendamisele kaasaaitamiseks. Elluviijaga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse halduskootöö seadusest ja selle § 13 lg 1 p 13 kohasest erandist. 2 Tööturu koolitustellimus on kokkuleppeline mõiste valdkondliku koolitusvajaduse mahu ja struktuuri kirjeldamiseks. Mõiste täpne sisu määratletakse metoodika väljatöötamise käigus. 2 4.6. kompetents on terviklik osa kompetentsusest; 4.7. tööjõu ja oskuste vajaduse visualiseerimise veebikeskkond on loodava haridusportaali osa, kus esitatakse OSKA uuringute andmed, analüüsid ja tulemused interaktiivses kasutajasõbralikus vormis. 5. Tegevuse eesmärk ja seos rakenduskavaga Eesti elukestva õppe strateegias 2020 kirjeldatakse ühe elukestva õppe süsteemi kitsaskohana asjaolu, et ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on erialase ettevalmistuseta, madala kvalifikatsiooniga inimeste osalus elukestvas õppes on väike ja erinevused elukestva õppe raames pakutava ja tööturul vajaliku vahel on liiga suured. Tõdetakse, et õppeasutused ja töömaailm ei tee elukestva õppe süsteemi arendamiseks aktiivset koostööd. Tegevuse eesmärk on õppe parem seostamine tööturu vajadustega, milleks käivitatakse OSKA. Tegevuse raames luuakse koostööplatvormid tööandjate ja haridusteenust pakkuvate haridus- ja koolitustasutuste vahel, analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja –vajadusi tervikvaates ning koostatakse tegevus- või kutsealapõhiselt tööturu koolitustellimusi õppe planeerimiseks erinevatel haridustasemetel ja koolitüüpides ning ümber- ja täiendusõppes. Tööturu vajaduste analüüsi ja prognoosi tulemused saavad sisendiks kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamissüsteemile, õppeasutuste õppekavaarendusele ning erinevatele ametkondadele, kes rahastavad õppetegevusi. Tegevus panustab „Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava“ eesmärgi 5: õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust, meetme 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevusse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“. 6. Sihtgrupp 6.1. Töötajad, töötud, õpilased, kelle jaoks saab kättesaadavaks info tööturul vajaminevatest võtmeametitest ja kriitilistest oskustest. Täpsem info tööturul paremat rakendust võimaldavatest oskustest annab igale inimesele võimaluse enesehindamise toel selgitada välja nii enda tugevused kui ka puuduvad oskused. See omakorda loob eelduse puuduolevate oskuste täiendamiseks, et tõsta enda väärtust tööturul. 6.2. Koolituste tellijad (ministeeriumid, Töötukassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus jt) ja õppeasutused, kelle jaoks info tööturu koolitusvajadusest on aluseks koolituspakkumise mahu, struktuuri ja sisu kavandamisel. See on eelduseks, et nii taseme- kui ka täiendusõppest väljudes on inimestel tööturu vajadustele vastav kvalifikatsioon. Täpsem info tööjõu- ja oskuste vajadusest toetab koolituspakkumise korrastamist ja optimeerimist ning aitab hariduskulusid planeerida nii, et see pakuks paremat tuge Eesti majanduse arengule. Sama info aitab täpsemini suunata ka tööturukoolitust ning teisi oskuste arendamisele suunatud tööturu teenuseid. 6.3. Ettevõtted, organisatsioonid, kelle jaoks meetmes kavandatav muudatus teeb selgemaks kvalifitseeritud tööjõu oskuste vajaduse, luues sellega eelduse töötajate puuduolevate oskuste määratlemiseks ja täiendamiseks ning seega toetab ettevõtluskeskkonna korrastumist töötajate kvalifikatsioonide osas. See omakorda toetab tootlikkuse suurenemist ja majanduskasvu. Mõju ulatus on kavandatud kõikidesse majandustegevuse valdkondadesse, kus valdkondlikud ekspertkogud käivitatakse. Positiivse mõju ilmnemine ei toimu koheselt, vaid alles pärast koolituspakkumise vastavusse viimist OSKA infoga (tööturu koolitustellimusega). 7. Toetatavad tegevused ja tulemused Käivitatakse regulaarne ja süsteemne tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem, st on loodud ja tegutseb koordinatsioonikogu ning valdkondlikud eksperdikogud ja 3 igal inimesel on võimalik testida oma oskuste taset kompetentsipõhises enesehindamise veebikeskkonnas. Tegevuste väljundina koostatakse terviklikku tööjõu ja oskuste vajadust ja tööjõu pakkumist ja demograafilist situatsiooni arvestav „tööturu koolitustellimus“. OSKA tulemusel on kättesaadav täpne ja selge info tööturu võimalustest ja vajadustest ühiskonnas ning oskuste olemasolust isiku tasandil haridusvalikute – ja poliitika kujundamiseks Eesti ühiskonna jaoks olulistel tegevusaladel. Konkreetsed tegevused tulemuste saavutamiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga sätestatakse OSKA iga-aastases tegevuskavas. Kõiki tegevusi viiakse läbi kogu perioodi jooksul. 7.1. Koordinatsioonikogu moodustamine ja tegevuse korraldamine 7.1.1. Tööturu koolitustellimuse määratlemise metoodika väljatöötamine, testimine ja arendamine: töö korraldamiseks vajaliku võimekuse loomine Kutsekojas (personali värbamine, väljaõpe ja töö), ekspertide värbamine ning nende töö korraldamine; 7.1.2. koordinatsioonikogu moodustamine ja tegevuse korraldamine: töö korraldamiseks vajaliku võimekuse loomine Kutsekojas (personali, ekspertide värbamine ja väljaõpe ja töö); koordinatsioonikogu ettepanekute ja otsuste alusmaterjali ja otsuste ettevalmistamine; 7.1.3. tööturu arengute alase teavitustegevuse korraldamine ja OSKA tulemuste levitamine: konverentside, seminaride jm teavitusürituste korraldamine, teavitusmaterjalide, videoklippide tootmine, levitamine jms. OSKA üldraportite (tööjõu ja oskuste vajaduse terviklik üldvaade) üllitamine ja levitamine. Tulemused: OSKA tegevuste tulemusena on loodud ja tegutseb koordinatsioonikogu, sihtrühmale on kättesaadav info tööturul vajaminevatest oskustest ning tööturu muutustest ning on loodud ning vajadusel ajakohastatatud metoodikat OSKA süsteemi rakendamiseks ja tööturu koolitustellimuse määratlemiseks. Iga-aastaselt on koostatud ja üllitatud kogu Eesti majandust kattev töötõu- ja koolitusvajadust käsitlev üldraport – tööjõu ja oskuste vajaduse terviklik üldvaade. Koordinatsioonikogu algatusel on esitatud iga-aastaselt Vabariigi Valitsusele tööturu oskuste analüüsi ülevaade 7.2. Valdkondlike eksperdikogude moodustamine ja tegevuse korraldamine 7.2.1. Valdkondlike ekspertkogude tegevuse korraldamine: töö korraldamiseks vajaliku võimekuse loomine Kutsekojas (personali, ekspertide värbamine, väljaõpe ja töö); valdkondlike eksperdikogude ja kitsamate fookusgruppide moodustamine ning tegevuse korraldamine: valdkondlike tööturu oskuste vajaduse prognoosidokumentide koostamine; 7.2.2. tööjõu ja oskuste vajaduse visualiseerimise veebikeskkonna loomine: OSKA andmetel põhineva tööturu muutuste ja sellest tuleneva koolitusvajaduse esitlemine interaktiivses veebikeskkonnas; 7.2.3. OSKA ettepanekute elluviimise seire: ettepanekute elluviimise kohta info koondamine ja analüüsimine ning eksperdi- ja koordinatsioonikogule esitamine ning avalikustamine. Tulemused: On loodud ja tegutseb 23 valdkondlikku ekspertkogu ja on koostatud 23 valdkondlikku oskuste vajaduse prognoosidokumenti. OSKA sihtrühmadele on kättesaadav info tööturul vajaminevatest oskustest ning tööturu muutustest. OSKA raames tehtud ettepanekute rakendumist on seiratud. 4 8. Juhtimine Rakendusasutus sõlmib tegevuse rakendamiseks elluviijaga halduslepingu, kus täpsustatakse rakendamisega seotud õigused ja kohustused, mille alusel lepitakse kokku aastases eelarves ja tegevuskavas, seatakse aruandluse tähtajad ja vorm. 9. Indikaatorid Indikaator Indikaatori Ba Sihttase Sihttase Selgitus nimetus ast (2020) (2023) (viide TAT ase punktile, missugusest tegevusest kujuneb) Rakenduskava Loodud ja 0 20+1 Koordinatsi Vastavalt Kutseseadusele väljundindikaator tegutsevate oonikogu ja koondab (OSKA kogude vähemalt 20 koordinatsioonikogu tulemusindikaato (valdkonna tegutsevat ühiskonna tööjõu r) eksperdikogu valdkondlik nõudluse ja pakkumise d ja ku ning oskustega seotud koordinatsioo eksperdikog info ja valdkondliku nikogu) arv u eksperditeadmise, kavandab ja tellib tööjõuvajaduse uuringuid ja analüüse; kavandab tööturu vajadustega seotud teavitustööd; teeb ettepanekuid tööjõu järelkasvu tagamise meetmete kavandamisel; teeb eri ametkondadele ettepanekuid õppe- ja koolituskohtade loomiseks tasemeõppes ja täienduskoolituses; nõustab Vabariigi Valitsust töötajate kvalifikatsiooniga seotud otsuste tegemisel, kinnitab valdkondlike eksperdikogude nimetused ja nende moodustamise põhimõtted. Valdkondlikud eksperdikogud moodustab kutseasutus koordinatsioonikogu ettepanekul. Eksperdikogud määratlevad oma tegevusala võtmeametid, 5  analüüsivad ja koondavad tegevusala tööjõu vajaduse ja prognooside, taseme- ja täiendusõppe pakkumise alase statistika ning uurimistulemused. OSKA spetsiifilised indikaatorid Tulemusindikaator Loodud ja 0 23+1 23+1 Tulemusindikaator tegutsevate panustab rakenduskava kogude arv väljundindikaatorisse Väljundindikaator Koordinatsioo 0 4 4 Alates 2016.a. esitab tegevusele 7.1. nikogu poolt koordinatsioonikogu üks Vabariigi kord aastas VV-le ülevaate Valitsusele OSKA uuringute esitatav tulemustest ning teeb tööturu ettepanekud poliitilist oskuste otsustust vajavate teemade analüüsi kohta. ülevaade Väljundindikaator Valdkonnaspe 0 23 23 Valdkondlike tegevusele 7.2. tsiifiline ekspertgrupi-intervjuude kvalitatiivne analüüside ja koondamise oskuste tulemusel koostatakse vajaduse valdkondlik oskuste analüüs ja vajaduse prognoos ehk prognoosi valdkondlik tööturu dokument koolitustellimus. 10. OSKA tegevuste mõju läbivatele teemadele OSKA tegevused omavad mõningat puutumust enamiku läbivate teemadega, eelkõige on fookuses mõju ühtsele riigivalitsemisele ja infoühiskonna arengule. Horisontaalne Mõju teema Regionaalne areng Tegevusel puudub küll otsene mõju regionaalarengule, kuid piirkondliku koolitusvajaduse täpsem määratlemine ning arvestamine koolituste planeerimisel aitab kaudselt kaasa regionaalsele kestlikule arengule. Sellega panustatakse Eesti eri piirkondade tööhõive kasvu ning tööjõu paremale sidumisele piirkonna ettevõtete arenguvajaduste ja -võimalustega. Ühtlasi soodustab meede sellega kaudselt piirkondade eripäradega arvestamist ning piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste oskuslikumat ärakasutamist. Infoühiskonna Tegevused mõjutavad vähesel määral infoühiskonna arendamist, luues edendamine inimestele võimaluse oma kompetentse veebipõhiselt hinnata. Samuti on tõenäoline, et erinevate elualade oskustevajaduse analüüs toob ühe olulisema tulevikukompetentsina välja digioskuse Keskkonna- ja Tegevustel puudub mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale. kliimapoliitika 6 Võrdsete võimaluste Tegevustel puudub otsene mõju võrdsete võimaluste tagamisse. tagamine Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju. OSKA raames tellitakse tööturualaseid uuringuid, mis toetab teadlikumate otsuste tegemist koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade koostamisel. 12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 12.1. Abikõlblikud kulud on: 12.1.1. kulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 2; 12.1.2. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lg 1 punktidele 1-4 ja § 3 lõikele 4; 12.1.3. konverentside, seminaride, koosolekute ja koolituste kulu sh ruumide ja tehnika rent ning osalejate toitlustus; 12.1.4. transpordi, majutuse ja lähetuste kulu; 12.1.5. hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitluste korraldamise ja läbiviimise kulud; 12.1.6. metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide väljatöötamise kulud; 12.1.7. teavitamisega seotud kulud; 12.1.8. infosüsteemide loomise, arendamise ja haldamise ja majutusega seotud kulud; 12.1.9. tõlkekulud, trükiste väljaandmine; 12.1.10. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 12.2. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud. 13. Toetuse väljamaksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-st 28 – 30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18. 13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel lähtuvalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 sätestatust või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1. 13.3. Elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist. 13.4. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 13.5. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.6. Toetus makstakse välja või ettemakse kasutamist tõendatakse nõutud kuludokumentide alusel punktis 12 nimetatud kulude osas, kaudsed kulud hüvitatakse 15% ulatuses vastavalt ühendmääruse §-le 9 maksetaotluse abikõlblikest otsestest personalikuludest. 13.7. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 13.9. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 7  11. OSKA tegevuste eelarve OSKA tegevuste kogumaksumus on 4 400 000 eurot, mida rahastatakse järgmiselt: ESF toetus kuni 85% ja maksimaalne summa 3 740 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering vähemalt 15% ja minimaalne summa 660 000 eurot. OSKA eelarve 2015 - 2020 tegevuste lõikes Abikõlblike TEGEVUSED ja kulude/toetatavate TULEMUS VÄLJUND kindlaksmääratud kulukohad tegevuste eelarve kokku 7.1.Koordinatsioonikogu moodustamine ja tegevuse 1 256 680 korraldamine Tööturu koolitustellimuse määratlemise 7.1.1. metoodika 400 442 väljatöötamine, testimine ja arendamine Väljund 1: sh Otsene personalikulu 341 806 Koordinatsioonikogu Muud kulud poolt Vabariigi sh 58 636 (kauba/teenuse ost) Valitsusele esitatav Koordinatsioonikogu tööturu oskuste 7.1.2. moodustamine ja 372 879 Loodud ja analüüsi ülevaade tegevuse korraldamine tegutsevate kogude sh Otsene personalikulu 263 049 (valdkonna Muud kulud eksperdikogud ja sh 109 830 (kauba/teenuse ost) koordinatsioonikogu) Tööturu arengute arv 7.1.3. alase teavitustegevuse 483 359 korraldamine sh Otsene personalikulu 129 948 Muud kulud sh 353 411 (kauba/teenuse ost) Valdkondlike ekspertkogude 7.2. 2 500 410 moodustamine ja Väljund 2: tegevuse korraldamine Valdkonnaspetsiifiline Valdkondlike kvalitatiivne oskuste 7.2.1. ekspertkogude 2 220 250 vajaduse analüüs ja tegevuse korraldamine prognoosi dokument sh Otsene personalikulu 1 851 784 Muud kulud sh 368 466 (kauba/teenuse ost) 13.10. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks 8  OSKA visualiseerimise 7.2.2. veebikeskkonna 211 964 loomine sh Otsene personalikulu 59 196 Muud kulud sh 152 768 (kauba/teenuse ost) OSKA ettepanekute 7.2.3. 68 196 elluviimise seire sh Otsene personalikulu 60 196 Muud kulud sh 8 000 (kauba/teenuse ost) Otsene personalikulu 206 098 (projektijuht) Horisontaalne kulu Projekti kaudsed kulud 436 812 (ühtse määra alusel) Kokku projekti eelarve 4 400 000 on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 9 14. Tegevuse elluviija kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused. 14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 14.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 14.2.3. esitama aruandeid vastavalt punktis 16 sätestatule. 15. Tegevuse muutmise tingimused 15.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 15.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 15.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 15.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 15.5. Elluviija muudab punkti 14.2 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega. Juhul kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 15.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 10 16. Tegevuse aruandlus 16.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud punktis 9 loetletud näitajate täitmine. 16.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 16.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16.4. Lisaks punktis 16.1. nimetatud näitajate esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 16.5. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 11 17. Finantskorrektsioonid 17.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ja ühendmääruses sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abiõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 12  Lisa 12 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss“ elluviimiseks““ lisa 1 „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala 2 2. Mõisted 2 3. Rakendusasutus ja -üksus 2 4. Elluviija ja partnerid 3 5. Toetuse andmise eesmärk 4 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 4 7. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad 8 8. Sihtgrupp 8 9. Nõukoda 9 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood 9 11. Tegevuste eelarve 10 12. Kulude abikõlblikkus 12 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13 14. Elluviija ja partneri kohustused 14 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16 17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 177 18. Dokumentide säilitamine 177 19. Vaiete lahendamine 17 1 (17) 1. Reguleerimisala Käskkirja lisaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” (edaspidi OP) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks. 2. Mõisted Kvoot on koguseline piirmäär, millega määratakse kindlaks toetuse jagunemine partnerite vahel. Kvoodiga määratakse kindlaks nii toetuse kasutamine partnerite poolt kui elluviija poolt noorteadlastele ja magistrantidele makstava toetuse jagunemine partnerkõrgkoolide noorteadlaste ja magistrantide vahel. Külalisdoktorant on oma elukohariigi poolt tunnustatud õppeasutuses doktoriõppesse immatrikuleeritud isik, kes viibib õppetöö või uurimistöö läbiviimise eesmärgil Eesti ülikoolis. Noorteadlane on doktoriõppesse immatrikuleeritud üliõpilane, arst-resident, teadlane või õppejõud, kes ei ole vanem kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat. Vanusepiirangut ei rakendata üliõpilastele. Vanemapuhkusel olnutel on võimalik piiranguid proportsionaalselt pikendada. Välisdoktorant on Eesti ülikooli doktoriõppesse immatrikuleeritud isik, kelle elukohamaa ei ole Eesti, kel ei ole alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti. Välismagistrant on Eesti ülikooli või rakenduskõrgkooli magistriõppesse immatrikuleeritud isik, kelle elukohamaa ei ole Eesti, kel ei ole alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti. Õpiränne on füüsiline ümberasumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppes. Õppevisiit on lühiajaline välisriigi külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest. „Dora Pluss“ raames võivad õppevisiidid toimuda nii Eestist välisriiki kui välisriigist Eestisse. 3. Rakendusasutus ja -üksus 3.1. Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 3.2. Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2 (17) 4. Elluviija ja partnerid 4.1. Tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi elluviija). 4.2. Toetatavate tegevuste 1-4 partnerid (edaspidi partnerid) on Eesti ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, vastavalt allolevale tabelile. Tegevustes osalemise õigus antakse järgmistel tingimustel: 4.2.1. Tegevustes 1 ja 3 on partneriteks Eesti ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, kes omavad vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrusele nr 62 „Kõrgharidusstandard“ kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust. 4.2.2. Tegevustes 2 ja 4 saavad doktorantidele suunatud toetusi kasutada ülikoolid, kel on tähtajatu õppe läbiviimise õigus doktoriõppe tasemel ning välismagistrantide toetusi saavad kasutada partnerid, kellel on vastuvõtuks avatud ingliskeelne magistritasemel õppekava ja kus on magistritasemel vastavas õppekavagrupis saadud tähtajatu õppe läbiviimise õigus. Nr Partner Osaleb tegevuses 1 Eesti Kunstiakadeemia 1-4 2 Eesti Maaülikool 1-4 3 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1-4 4 Estonian Business School (kuni 1.08.2017 EBS Education OÜ) 1-4 5 Tallinna Tehnikaülikool 1-4 6 Tallinna Ülikool 1-4 7 Tartu Ülikool 1-4 8 Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 1-4 9 Eesti Infotehnoloogia Kolledž (kuni 1.08.2017) 1-4 10 Euroakadeemia 1-4 11 EELK Usuteaduse Instituut 1,3 12 Eesti EKB Liit (Kõrgem Usuteaduslik Seminar) 1,3 13 Eesti Lennuakadeemia 1,3 14 Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar 1,3 15 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 1,3 16 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 1,3 17 Sisekaitseakadeemia 1,3 18 Tallinna Tehnikakõrgkool 1,3 19 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 1,3 20 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1,3 21 Tartu Kõrgem Kunstikool 1,3 4.2.3. Partnerite nimekiri võib aja jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning muudatus kinnitatakse rakendusasutuse poolt. 3 (17) 5. Toetuse andmise eesmärk 5.1. Toetus on suunatud OP prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ järgmiste eesmärkide saavutamiseks: 5.1.1. Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav; 5.1.2. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks; 5.1.3. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. 5.2. Tegevused toetavad Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kõrghariduse programmi, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist. 5.3. „Dora Pluss“ üldiseks eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. 5.4. Tegevuse alaeesmärkideks on: 5.4.1. parandada noorteadlaste ja magistrantide teadlikkust erinevatest õppe- ja teaduspraktikatest ning nende osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides (tegevus 1); 5.4.2. suurendada välismagistrantide ja –doktorantide osakaalu Eesti kõrgkoolides (tegevused 2 ja 4); 5.4.3. tõsta doktoriõppe efektiivsust (tegevused 1-2); 5.4.4. parandada kõrgkoolide võimekust kaasata välisõppureid (tegevused 2-4); 5.4.5. tõsta nõudlust välisüliõpilaste järele Eesti tööturul ja toetada seeläbi kõrghariduse ja majanduse arengut (tegevus 4); 5.4.6. tugevdada Eesti ülikoolides pakutava doktoriõppe vastavust innovaatilise doktoriõppe printsiipidele (tegevused 1-4). 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 6.1. Tegevus 1. Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses Rahvusvaheline suhtlus teadus- ja arendustöös ning kõrghariduses loob pinnase uute ideede tekkeks ja vastastikku huvipakkuvaks koostööks. Karjääritee alguses olevatele õppejõududele ja teadlastele on rahvusvaheliste koostöövõimaluste ja võrgustike loomine ja neis osalemine erilise tähtsusega, kuna sel perioodil luuakse alus edaspidiseks õppe- ja teadustööks ning kujuneb välja uue põlvkonna õppejõudude ja teadlaste töökultuur. Toetatakse: 1) alategevuses 1.1. Eesti noorteadlaste ja magistrantide õppe- või teadustööga seotud lühiajalist õpirännet välisriikidesse. Eesti kõrgkoolide noorteadlastel ja magistrantidel võimaldatakse toetuse abil osaleda välismaal toimuval erialasel konverentsil, seminaril, kursusel või muus erialases tegevuses. Lühiajaline õpiränne välisriigis kestab kuni 30 kalendripäeva (kaasa arvatud). 2) alategevuses 1.2. Eesti ülikoolide doktorantide õpirännet välisriigi ülikooli või teadusasutusse 1 kuni 10 kuu jooksul. Elluviija poolt seatud nõuetele vastavate stipendiaatide esmase valiku teevad partnerid neile eraldatud kvoodi piires. Partner võib stipendiaadiks esitada isiku, kes on õpirände toimumise hetkel: magistri- või doktoriõppe õppekava üliõpilane, integreeritud õppekava üliõpilane, kes on aineid läbinud vähemalt 180 EAP ulatuses, arst-resident, õppejõud või teadlane, kes ei ole vanem kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat. Partneritel on õigus seada stipendiaatide valikul oma prioriteete ja täiendavaid lisatingimusi lähtuvalt 4 (17) kõrgkooli prioriteetidest. Esitatavad tingimused peavad olema avalikult kättesaadavad. Kvoodi arvestamise aluseks on magistrantide ja doktorantide koguarv kõrgkoolis eelmisel õppeaastal ning alates teisest õppeaastast arvestatakse lisaks eelnenud õppeaasta kvoodi kasutamist. Alategevuses 1.1. on igal partneril õigus kasutada vähemalt 5 toetust aastas olenemata magistri- või doktoriõppe üliõpilaste koguarvust. Partnerite poolt välja valitud isikud esitavad elluviijale lepingu vormistamiseks vajalikud andmed. Edasist tegevust korraldab elluviija. Õpirände kulud hüvitatakse lisas 2 kinnitatud ühikuhindade alusel. Kuni 30 kalendripäeva (kaasa arvatud) kestva õpirände puhul hüvitatakse kulud järgmiste kulude summana: päevaraha ning ühikuhindade alusel õpirände sõidutoetus ja õpirände majutustoetus. Kulupõhiselt kaetakse üritusel osalemise tasu. Doktorantide 1 kuni 10 kuud kestva õpirände puhul hüvitatakse kulud õpirände sõidutoetuse ja doktorandi õpirände elamistoetuse summana. Tegevuse tulemusena paraneb noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides, nende teadlikkus erinevatest õppe- ja teaduspraktikatest ning doktoriõppe efektiivsus Eesti ülikoolides. 6.2. Tegevus 2. Välismagistrantide ja -doktorantide kaasamine Teadmistepõhise majandusmudeli arengu aluseks võtnud riigid teevad järjepidevat tööd uute kõrgelt haritud töötajate leidmise nimel. Vananeva rahvastiku ja väheneva tööjõuga riigile on oluline välismagistrantide ja – doktorantide arvu suurendamine ning lõpetamise järgse töötamise võimaluste pakkumine. Riikide innovatsioonivõimekuse võrdlusuuringutes peetakse siin oluliseks just välisdoktorantide osakaalu, mis Eestis on võrdluses Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega madal1. Tegevuse raames toetatakse Eesti kõrgkoolides õppivate välismagistrantide ja –doktorantide õpinguid. Toetatakse: 1) alategevuses 2.1. tasemeõppes täiskoormusega õppivaid välismagistrante ja –doktorante; 2) alategevuses 2.2. külalisdoktorante, kes tulevad Eestisse õppima üheks kuni kümneks kuuks. Alategevuses 2.1. on abikõlblikud järgmised kulud: Välisdoktorandi toetus  doktoranditoetus õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel õpingute nominaalaja kestel,  doktorandistipendium haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ alusel,  iga-aastane sõidukulu ühikuhinna alusel. Välismagistrandi toetus  välismagistrandi stipendium. Toetust võib esmakordselt määrata mitteresidentidele, kes võivad olla viimase kolme aasta jooksul Eestis viibinud kuni ühe aasta, va doktorandid, kui nad on õppinud ja lõpetanud Eesti kõrgkooli magistriõppe. 1 Vt Innovation Union Scoreboard 2015 („Non-EU doctorate students“ näitaja Eestis on vaid 19% EL keskmisest). 5 (17) Antud käskkirja alusel alategevustes 2.1. ja 2.2. toetatavate välisüliõpilaste arv on piiratud partneritele eraldatud kvoodiga.  Tasemeõppes õppivate välisdoktorantide ja külalisdoktorantide kvoodi arvestamise aluseks on õppivate doktorantide arv ja eelmisel kolmel aastal lõpetanud doktorantide arv ülikoolis.  Tasemeõppes õppivate välismagistrantide kvoodi arvestamise aluseks on tähtajatu õpetamise õiguse saanud õppekavagruppides inglise õppekeelega ja vastuvõtuks avatud magistriõppe õppekavade arv ja välismagistrantide koguarv nendel õppekavadel. Alates teisest toetatud õppeaastast võetakse arvesse ka toetuste kasutamist eelnenud õppeaastal. Välismagistrandil on võimalik toetust saada õppe nominaalkestuse ajal üldjuhul üheks õppeaastaks korraga. Kulud hüvitatakse lisas 2 toodud ühikuhindade, kuludokumentide ja riiklike õigusaktidega kehtestatud toetuste määrade alusel. Välisdoktorandi sõidutoetuse arvestamise aluseks olev sihtkoht määratletakse linna täpsusega toetuse taotlemisel ja vastavasisulise kinnituse esitab vastuvõttev kõrgkool elluviijale koos toetuse hüvitamise dokumentidega. Sihtkoha muutmise võimaluse sätestab elluviija tegevuse rakendamisjuhendis. Välismagistrantidele makstakse välismagistrandi stipendiumi. Alategevuses 2.2. hüvitatakse külalisdoktorandi elamistoetus ja õpirände sõidutoetus ühikuhinna alusel. Tegevuse tulemusena suureneb välismagistrantide ja –doktorantide osakaal Eesti kõrgkoolides, tõuseb doktoriõppe efektiivsus (doktoriõppe lõpetamine nominaalajal). Ühtlasi luuakse eeldused „Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias 2015-2020“ püstitatud eesmärgi täitmiseks, et aastal 2020 töötab hiljem Eestis 30% Eestis õpingud lõpetanud magistri- ja doktoriõppe välisüliõpilastest. 6.3. Tegevus 3. Suve– ja talvekoolide korraldamine Suve- ja talvekoolid on üheks kiiremini kasvavaks suunaks Euroopa kõrghariduse rahvusvahelistumises toetades ühtaegu kõrgkooli rahvusvahelistumist, välisüliõpilaste värbamist kui kõrgkoolide vahelist koostööd. Lühiajaline õppetöö toob maailma eri paigust kokku sarnaste huvidega üliõpilasi ja õppejõude olles paindlik ja kättesaadav õppetöö vorm ning pakkudes osalejatele mitmekülgset ja intensiivset rahvusvahelise õppe kogemust. Üliõpilastele, kes alles plaanivad mõnd eriala või teise riiki õppima asumist, pakuvad intensiivsed kursused võimalust välisriigis elamist ja õppimist lühiajaliselt kogeda tutvudes samal ajal ka sealse õppetöötaseme ja korraldusega. Tegevuse raames korraldatakse eelkõige välisüliõpilastele suunatud erialaseid lühiajalisi ja intensiivkursusi Eesti kõrgkoolide juures (12-42 kalendripäeva). Rahastatavad tegevused peavad toetama kõrgkooli rahvusvahelistumise strateegilisi eesmärke. Tegevust viib ellu elluviija koostöös partneritega. Igal aastal korraldatakse ca 3-4 suve- või talvekooli. Korraldatavad suve- ja talvekoolid kinnitatakse „Dora Pluss“ iga-aastastes tegevuskavades lähtudes riiklikest prioriteetidest ning elluviija ja partnerite vaheliste läbirääkimiste tulemustest. Õppetöö suve- ja talvekoolis peab olema rahvusvaheline, sh on kaasatud välisüliõpilasi ja –õppejõude. Eelistatud on majanduse kasvuvaldkondade arengut toetavad või enamat kui üht õppekavagruppi hõlmavad suve- ja talvekoolid. Suve- ja talvekoole võib korraldada mitme partneri koostöös. Kui partner kasutab või on taotlenud sama suve- või talvekooli korralduskulude katmiseks toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, tuleb esitada asjakohane teave. 6 (17) Suve- ja talvekooli korraldamise kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel. Tegevuse tulemusena suureneb Eesti kõrgkoolide rahvusvaheline tuntus ja nähtavus ning paraneb nende võimekus kaasata välisõppureid. Ühtlasi toetab tegevuste 1 ja 2 tulemuste saavutamist ja välisüliõpilaste arvu kasvu tervikuna, aga ka rahvusvahelist koostööd õppetöö läbiviimisel. 6.4. Tegevus 4. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine Kuigi õppimisvõimaluste välismaal tutvustamiseks on kõrgkoolid juba aastaid tööd teinud, on Eesti hea õppimise- ja töötamise sihtmaana veel rahvusvaheliselt vähetuntud. Eesti võimalust olla parimatele välisüliõpilastele ligitõmbavaks õppekohaks raskendab suhteliselt lühike tegutsemine rahvusvahelisel haridusturul. Kõrgelt haritud tööjõu suure rahvusvahelise liikuvuse tingimustes suudab Eesti ka liiga vähestele siin kõrgkooli lõpetanud välisüliõpilastele erialast tööd pakkuda. „Dora Pluss“ raames viiakse ellu tegevusi, mis on seotud Eestis õppimise ja töötamise võimaluste välismaal tutvustamisega ning info vahendamisega Eestis õppivatele välisüliõpilastele. Tegevuste läbiviimisel lähtutakse „Kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegiast 2015-2020“2. Välisturgudele suunatud tegevused on koondatud kaubamärgi Study Estonia alla. Tihedat koostööd tehakse Eesti Teadusagentuuri algatuse Research Estonia ning Eesti üldise tutvustamise käsitlustega (Welcome to Estonia ja Work Estonia), et toetada Eesti maine ühtset kujundamist ning Eesti kui hea õppimise ja töötamise koha kuvandit. Research Estonia ja Study Estonia koostöö soodustab kõrgkoolide välismaalastele suunatud tegevuste terviklikkust, annab võimaluse ühiste ürituste korraldamiseks ja sarnaste sihtrühmade kaasamiseks. Tegevust viib ellu elluviija koostöös partneritega. Turundustegevuste tegevuskava, sh eelarve jagunemine partnerite vahel kinnitatakse „Dora Pluss“ iga-aastaste tegevuskavade koostamise käigus. Study Estonia ühistegevusi teostab elluviija, partnerid tutvustavad kõrgkooli välismaal ja teevad muid kõrgkooli spetsiifikast lähtuvaid tutvustustegevusi. Kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel, partnerite poolt tehtavatele kuludele rakendub 50%-line omafinantseeringu nõue. Tegevuse tulemusena paraneb siinsete kõrgkoolide võimekus kaasata välisüliõpilasi, suureneb huvi Eestis õppimise ja töötamise vastu ning välisüliõpilaste osakaal Eestis, ent ka välisüliõpilaste kaasamine tööturul pärast kõrgkooliõpingute lõppu. 2 Kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia. 7 (17) 7. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja Alg- Siht- Siht- Siht- Lõpp- Panus- nimetus tase tase tase tase tase tavad 2012 2016 2018 2020 2023 tegevused TULEMUSNÄITAJA (OP JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Tulemusnäitaja Välisüliõpilaste 4,0% 5,5% 6,0% 6,5% 7,0% 1. tegevusele: Teaduse ja osakaal magistri- 2. kõrghariduse rahvus- ja doktoriõppes 3. vahelistumine, mobiilsuse 4. ja järelkasvu toetamine TEGEVUSTE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Näitaja nimetus Algtase Sihttase Lõpptase Panustavad 2014 2018 2023 tegevused Väljund- Eesti noorteadlastele ja näitaja magistrantidele õpirändeks (kumulatiivne) välja antud toetuste arv 0 2600 5350 1. Eestis õppimiseks toetuse saanud välismagistrantide ja - 0 1400 3000 2. doktorantide arv Toetatud suve- ja talvekooli projektide arv 0 6 15 3. Sihtriikides korraldatud turunduskampaaniate arv* 0 20 30 4. * Turunduskampaania on elluviija või partnerite poolt sihtturul või -turgudel läbi viidav seeria turundusalaseid tegevusi, mille käigus kasutatakse erinevaid turunduskanaleid või -meetodeid ja mille eesmärgiks on tutvustada Eestit kui head õppimis- ja eneseteostuskohta. 8. Sihtgrupp 8.1. Otsene sihtgrupp on punktis 4.2 loetletud kõrgkoolid ja nende üliõpilased, noored teadlased ja õppejõud. 8.2. Kaudne sihtgrupp on Eesti kõrgkoolid laiemalt, Eestis pakutav kõrgharidus ja tehtav teadus- ja arendustegevus ning Eesti ühiskond ja majandus tervikuna. 8 (17) 9. Nõukoda 9.1. Nõukoda on juhtorgan, mille moodustab Haridus- ja Teadusministeerium „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“, sh „Dora Pluss“ ja „Mobilitas Pluss“ toetatavate tegevuste elluviimise strateegiliseks koordineerimiseks ja nõustamiseks. 9.2. Nõukoja koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. 9.3. Nõukoja ülesanne „Dora Pluss“ tegevuste osas on muuhulgas: 9.3.1. nõustada tegevuse elluviijat ja rakendusasutust lähtudes tegevuse ja „Dora Pluss“ eesmärkidest; 9.3.2. kooskõlastada ja teha ettepanekuid „Dora Pluss“ iga-aastaste tegevuskavade ja eelarvete kohta; 9.3.3. kooskõlastada „Dora Pluss“ vahearuanded ja lõpparuanne; 9.3.4. teha ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks. 9.4. Nõukoja koosolekuid teenindab elluviija. 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2015 kuni 31.05.2023. Tegevused Abikõlblikkuse periood Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises 1. 01.08.2015 – 31.12.2022 teadmisteringluses 2. Välismagistrantide ja -doktorantide kaasamine 01.08.2015 – 31.12.2022 3. Suve- ja talvekoolide korraldamine 01.01.2016 – 31.12.2020 4. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine 01.12.2015 – 31.12.2020 5. Horisontaalsed tegevused 01.08.2015 – 31.05.2023 9 (17) 11. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 22 345 958 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 19 506 448 eurot (s.o kuni 87,29%), riikliku kaasfinantseerimise osa on kuni 2 294 878 eurot (s.o kuni 10,27%) ning omafinantseering vähemalt 544 632 eurot. 11.1. Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes Teg Tegevus Riiklik kaas- Oma- nr EL toetus Kulud kokku finantseering finantseering 1. Noorteadlaste osalemine rahvusvahelises 7 193 350 846 277 0 8 039 627 teadmisteringluses 2. Välismagistrantide ja - doktorantide kaasamine 9 349 096 1 099 894 0 10 448 990 3.1. Suve– ja talvekoolide korraldamine (elluviija kulud) 44 312 5 213 0 49 525 3.2. Suve– ja talvekoolide korraldamine (partnerite 629 970 74 114 286 407 990 491 kulud) 4.1. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine 1 636 893 192 576 0 1 829 469 (elluviija kulud) 4.2. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine 221 434 26 051 247 485 494 970 (partnerite kulud) 5.1 Horisontaalsed tegevused (elluviija kulud) 242 553 28 536 0 271 089 5.2 Kaudsed kulud (ühtse määra alusel) 188 840 22 217 10 740 221 797 KOKKU 19 506 448 2 294 878 544 632 22 345 958 10 (17) 11.2. Kogueelarve Tegevused ja kindlaksmääratud Tegevuste sh elluviija sh partnerite Tulemus Väljund kulukohad eelarve eelarve eelarve Noorteadlaste ja magistrantide Noorteadlastele ja 1 osalemine rahvusvahelises 8 039 627 8 039 627 0 magistrantidele teadmisteringluses 1 õpirändeks välja sh otsene personalikulu 297 150 297 150 0 antud toetuste arv sh muud kulud 7 742 477 7 742 477 0 Eestis õppimiseks Välismagistrantide ja - 2 10 448 990 86 674 10 362 316 toetuse saanud doktorantide kaasamine 2 välismagistrantide sh otsene personalikulu 222 877 74 292 148 585 ja -doktorantide arv sh muud kulud 10 226 113 12 382 10 213 731 Suve- ja talvekoolide 3 1 040 016 49 525 990 491 korraldamine kokku Suureneb välisüliõpilaste osakaal magistri- ja doktoriõppes sh otsene personalikulu 287 245 39 620 247 625 sh muud kulud 752 771 9 905 742 866 Suve- ja talvekoolide 3.1 49 525 49 525 0 Toetatud suve- ja korraldamine (elluviija kulud) 3 talvekoolide sh otsene personalikulu 39 620 39 620 0 projektide arv sh muud kulud 9 905 9 905 0 Suve- ja talvekoolide 3.2 korraldamine (partnerite 990 491 0 990 491 kulud) sh otsene personalikulu 247 625 0 247 625 sh muud kulud 742 866 0 742 866 Eestis õppimise ja töötamise 4 võimaluste tutvustamine 2 324 439 1 829 469 494 970 kokku sh otsene personalikulu 400 311 400 311 0 sh muud kulud 1 924 128 1 429 158 494 970 Sihtriikides Eestis õppimise ja töötamise korraldatud 4.1 võimaluste tutvustamine 1 829 469 1 829 469 0 4 (elluviija kulud) turundus- kampaaniate arv sh otsene personalikulu 400 311 400 311 0 sh muud kulud 1 429 158 1 429 158 0 Eestis õppimise ja töötamise 4.2 võimaluste tutvustamine 494 970 0 494 970 (partnerite kulud) sh muud kulud 494 970 0 494 970 5 Administreerimiskulud kokku 492 886 433 456 59 430 Horisontaalne tegevus sh otsene personalikulu 271 089 271 089 0 sh ühtse määra alusel kulud 221 797 162 367 59 430 KOKKU 22 345 958 10 438 751 11 907 207 11 (17) 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 12.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. 12.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele, sh toetatavate tegevustega seotud ekspertide tasud; 12.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lg 1 ja 3-6; 12.3.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsi- ja juriidiliste teenuste tellimise ja läbiviimise kulud; 12.3.4. tegevustega seotud info levitamise ja tegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud; 12.3.5. koolituskulud, sh koolituste korraldamiseks ja osalemiseks vajalikud kulud; 12.3.6. õpirännete ja õppevisiitide korraldamise ja vastuvõtmise kulud; 12.3.7. välisdoktorantide doktoranditoetus vastavalt riigieelarves sätestatud määrale tegevuses 2; 12.3.8. välisdoktorantide doktorandistipendium vastavalt haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“; 12.3.9. päevarahad tegevuses 1 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrusega nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ kehtestatud päevaraha alammäära ulatuses; 12.3.10. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sh taotluste ja lepingute haldamise keskkonna ja välisüliõpilaste vastuvõtmise keskkonna arendustööde kulud; 12.3.11. siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kulud, sh esinduskulud; 12.3.12. tulumaksuseaduse § 48 lg 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul; 12.3.13. elluviimisega seotud teavitamiskulud; 12.3.14. ühikuhinna alusel kulude hüvitamine tegevustes 1. ja 2. vastavalt lisale 2. 12.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 12.4.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisasja ja mootorsõiduki ost; 12.4.2. päevaraha ja isikliku mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 12.4.3. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 12 (17) 12.4.4. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel, va õpirände sõidukulude hüvitamisel kui reisi sihtkohtade vahemaa on kuni 99,99 km vastavalt Euroopa Komisjoni veebikalkulaatoriga leitud vahemaale. 13 (17) 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-des 11-15 ning §-s 18. 13.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2. Toetust võib anda ettemaksetena vastavalt ühendmääruse § 18 sätestatule. 13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab maksetaotluse esitama vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või selle võimaluse puudumisel rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 13.6. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 11 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 13.7. Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 60 kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates. 13.8. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 13.8.1. maksetaotluse aruandes esineb puudusi; 13.8.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 13.8.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 13.8.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks toetatavaid tegevusi ellu või saavutada kavandatud tulemust; 13.8.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lg 3 kohaselt tasaarveldada perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lg 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 13.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14 (17) 14. Elluviija ja partneri kohustused 14.1. Partneritele toetuse eraldamise täpsema korra kehtestab elluviija kooskõlastatult rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 14.2. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused. 14.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.3.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 14.3.2. esitama rakendusüksusele hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks eelarveaasta maksetaotluste prognoosi ning rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve; 14.3.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 14.3.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule; 14.3.5. sõlmima partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. 14.4. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil 15. jaanuariks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 7 loetletud näitajate täitmine. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas vahearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.4. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 15.5. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 15.6. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtajaks lõpparuande. 15 (17) 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 16.3. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.4. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 14.3.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele. 16.5. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 16.5.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed; 16.5.2. soovitakse muuta tegevuste abikõlblikkuse perioodi; 16.5.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 16.5.4. soovitakse muuta eelarvet toetatavate tegevuste lõikes, juhul kui toetatava tegevuse kinnitatud eelarve muutus ületab 15%; 16.5.5. soovitakse muuta partnerite nimekirja. 16.6. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse lubamise kohta. 16.7. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 16.8. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.9. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja rakendusüksusele 16.10. elluviijale ja korraldusasutusele. 16 (17) 17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule. 17.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 17.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist. 17.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §- des 48 ja 49 ja ühendmääruse §-s 24 sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lg 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 17 (17)  Lisa 11 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ lisa 1 „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala .........................................................................................................................3 2. Rakendusasutus ja –üksus .........................................................................................................3 3. Elluviija ja partnerid ..................................................................................................................3 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood .............................................................................................4 5. Mõisted ......................................................................................................................................4 6. Toetuse andmise eesmärk..........................................................................................................4 7. Toetatavad tegevused ja nende tulemused ................................................................................4 8. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad ......................................................................................7 9. Tegevuste eelarve ....................................................................................................................10 10. Kulude abikõlblikkus ................................................................................................................11 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord ......................................................................................11 12. Elluviija ja partneri kohustused ................................................................................................ 12 13. Tegevuste elluviimise aruandlus ..............................................................................................13 14. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .............................................................13 15. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ........................................................................14 16. Dokumentide säilitamine ..........................................................................................................14 17. Vaiete menetlemine…………………………………………………………………………..14 2 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirja lisaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevuste „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ EL vahendite kasutamise eesmärgi 2: “TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist” meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks“ tegevuse 4.2.2 „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks. 1.2. Käesolev käskkirja lisa on koostatud Eesti teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ja Elukestva õppe strateegia 2014-2020 kõrgharidusprogrammi ning Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ rakendamiseks, kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega. 2. Rakendusasutus ja –üksus Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija ja partnerid 3.1. Käesolevas käskkirja punktis 7 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet. 3.2. Toetatavate tegevuste partnerid (edaspidi partnerid) on tegevuses 7.1 kõrgkoolid, kes omavad vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrusele nr 62 „Kõrgharidusstandard“ vähemalt ühes õppekavagrupis tähtajatut kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust ja kelle õppekavad on nutika spetsialiseerumise juhtkomitee poolt valitud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi toetavaks ning tegevuses 7.2 Eesti ülikoolid, kus toimub doktoriõpe. 3.3. Partnerite nimekiri võib aja jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning muudatuse kinnitab rakendusasutus. Partnerid osalevad toetatavate tegevuste elluviimises vastavalt alljärgnevale tabelile. Partner Toetatav tegevus 7.1 7.2 Tartu Ülikool x x Tallinna Tehnikaülikool x x Tallinna Ülikool x x Eesti Maaülikool x x Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia x Eesti Kunstiakadeemia x 3  Estonian Business School (kuni 01.08.2017 EBS Education OÜ) x Tallinna Tehnikakõrgkool x Infotehnoloogia Kolledž (kuni 01.08.2017) x Tartu Tervishoiu Kõrgkool x 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2015 kuni 31.10.2023. 5. Mõisted 5.1. Innovaatilise doktoriõppe printsiibid – määratletud Euroopa Komisjoni poolt 1 ja on järgmised: doktoriõpe peab põhinema tipptasemel teadusel, pakkuma atraktiivset töökeskkonda, võimaldama interdistsiplinaarset teaduskoostööd, tegema koostööd mitteakadeemilise sektoriga, soodustama rahvusvahelist koostööd, arendama ülekantavaid oskusi ja pakkuma sellealast koolitust, tagama kokkulepitud kvaliteedi. 5.2. Nutika spetsialiseerumise juhtkomitee – kasvuvaldkondade arendamise juhtimiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. veebruari 2014.a käskkirjaga nr 14-004 kokku kutsutud juhtkomitee, kuhu kuuluvad ministeeriumite (Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium), Riigikantselei, Rektorite Nõukogu ja ettevõtjate esindajad. 5.3. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi NS valdkonnad) – Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020 nimetatud nutika spetsialiseerumise meetodil valitud enim kasvupotentsiaali omavad majanduse valdkonnad. 6. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamine majandusele prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvualade arengule. Stipendiumid toetavad ettevõtete innovatsiooni arenguvajaduste lahendamist, mis soodustab ettevõtluse ja majanduse arengut. Stipendiumid motiveerivad noori valima õpinguteks ettevõtlusele ja riigile prioriteetseid valdkondi, õppima edukalt valitud erialal täiskoormusega ja ka nominaalajaga lõpetama. 7. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 7.1. Erialastipendiumite eraldamine kõrghariduse esimesel ja teisel astmel Tegevuse eesmärgiks on toetada kõrgkoole kõrghariduse esimesele ja teisele astmele motiveeritud üliõpilaste leidmisel ning populariseerida kõrgharidust riigile prioriteetsetes valdkondades, sh loodus-, täppisteaduste- ja tehnikavaldkondades. Riigile prioriteetsete 1 „Report of Mapping Exercise on Doctoral Training in Europe “Towards a Common Approach””, Euroopa Komisjon, 2011 4  valdkondadena käsitletakse Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegias 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020“ nimetatud NS valdkondi. Üliõpilaste motiveerimiseks ja väljalangevuse vähendamiseks võimaldatakse riigile prioriteetsetes valdkondades täiskoormusega õppivatele üliõpilastele erialastipendiume. Stipendiumid motiveerivad üliõpilasi nii eriala valima, täiskoormusel edukalt õppima ja ka lõpetama. 2014/15 õa piloteeriti erialastipendiumite eraldamist perioodi 2007-2013 struktuurifondide programmi „Primus“ kaudu, milles stipendiumi eraldati valitud õppekavadel õppivatele üliõpilastele. Erialastipendiumite eraldamist jätkatakse piloodis valitud õppekavadele, lisaks täiendatakse õppekavade loetelu lähtudes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (kuni 29.06.2016 Eesti Arengufond) kui Eestis nutika spetsialiseerumise seiret ja analüüsi teostava institutsiooni soovitustest. 2 NS seiret teostava institutsiooni soovituste kohaselt jagatakse õppekavad kahte prioriteetsuse gruppi: A-prioriteediga õppekavadel makstakse erialastipendiumi kuni 50%-le täiskoormusega õppivatest üliõpilastest ja B-prioriteediga õppekavadel kuni 30%-le täiskoormusega õppivatest üliõpilastest. NS seiret teostava institutsiooni soovitustest lähtuv õppekavade loetelu, millel õppivatele üliõpilastele erialastipendiumi eraldatakse, kinnitatakse koos prioriteetsusgrupi määramisega nutika spetsialiseerumise juhtkomitee poolt. Vajadusel korrigeeritakse kinnitatud õppekavade loetelu üks kord aastas. Õppekavade loetelu avaldatakse elluviija kodulehel.3 Stipendiumite taotlemine, määramine ja maksmine toimub haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord” §-de 2-4 alusel. Erialastipendiumi suurus on 160 eurot kuus ja stipendiumi makstakse kalendrikuu eest. Erialastipendiumi maksab üliõpilastele partner, kes kehtestab erialastipendiumite määramise ja maksmise täpsema korra, mis on eelnevalt kooskõlastatud elluviijaga. Toetatava tegevuse eelarve jaotatakse partnerite vahel proportsionaalselt vastavalt iga- aastaselt nutika spetsialiseerumise juhtkomitee poolt kinnitatud õppekavadel täiskoormusega õppivate üliõpilaste arvule. Sihtgrupiks on kõrghariduse esimese ja teise astme üliõpilased ning kaudseks sihtgrupiks Eestis tegutsevad kõrgkoolid ning Eesti ühiskond ja majandus tervikuna. Toetatava tegevuse tulemusena suurenevad üliõpilaste võimalused täiskoormusel õppimiseks riigile prioriteetsetes valdkondades ja edukalt nominaalse õppeajaga lõpetamiseks ning suureneb vastavates valdkondades kvalifitseeritud tööjõu hulk. 7.2. Erialastipendiumite eraldamine kõrghariduse kolmandal astmel Tegevuse eesmärgiks on toetada ja motiveerida doktorante valima doktoritöö teema NS valdkonnas, toetada ülikoolide ja eraõiguslike äriseadustikus määratletud äriühingute ning riigitulundusasutuste (edaspidi ettevõtete) koostööd, mitmekesistada doktorikraadiga spetsialistide karjäärivõimalusi ning tõsta ettevõtete võimekust suure lisandväärtusega 2 29.06.2016. aastal jõustunud arenguseire seaduse järgi lõpetati Eesti Arengufondi tegevus ja viidi läbi Arengufondi likvideerimine. Arengufondi lõpetamisega on nutika spetsialiseerumise seire ülesanded antud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mis tähendab, et käskkirjas mainitud Eesti Arengufondi ülesanded lähevad üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 3 http://haridus.archimedes.ee/erialastipendiumid-nutika-spetsialiseerumise-kasvuvaldkondades 5  toodete ja teenuste arendamisel tipptasemel spetsialistide kaasabil. Toetatav tegevus toetab Eesti ülikoolides pakutava doktoriõppe vastavust innovaatilise doktoriõppe printsiipidele, interdistsiplinaarse teaduskoostöö võimaluste laiendamist ja koostööd teiste sektoritega, sh rahvusvahelist koostööd ning arendab doktorantide ja juhendajate ülekantavaid oskuseid. Toetatava tegevuse otseseks sihtgrupiks on kõrghariduse kolmanda astme üliõpilased ning kaudseks sihtgrupiks Eestis tegutsevad ülikoolid ning Eesti ühiskond ja majandus tervikuna. Toetatakse partneritel erialastipendiumi eraldamist kõrghariduse kolmandal astmel vastavalt haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord” §-le 6. Stipendiumi taotlemine, määramine ja maksmine toimub nimetatud määruse §-de 2, 3 ja 6 alusel. Muid kulusid peale stipendiumi ei hüvitata. Stipendiumi maksmine planeeritakse doktorandile terveks doktoriõppe nominaalkestuse ajaks, kui ta läbib atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Stipendiumi makstakse doktorandile õppes oldud kalendrikuu eest. Stipendiumi on õigus taotleda doktorandil, kelle doktoritöö teema on:  seotud vähemalt ühe NS valdkonnaga, eelistatud on interdistsiplinaarse iseloomuga doktoritööd või doktoritööd, mis on osa interdistsiplinaarsest uurimisprojektist või;  NS valdkonnas ja arvestab ettevõtluse vajadusi, on seotud ettevõtte jaoks praktiliste ülesannete lahendamisega ning panustab teadustöö tulemuste rakendatavusse. Toetatakse doktoriõpet koostöös Eestis või välisriigis paikneva ettevõttega või riigitulundusasutusega (nn ettevõtlusdoktorant). Ei toetata koostööd tehnoloogia arenduskeskuste, avaliku sektori, TA asutuste või haiglate ja kliinikutega Kui NS valdkonnas doktoritöö läbiviimine toimub koostöös ettevõttega, on vaja elluviijal koostöös partneritega määratleda ettevõtte roll ja kohustused, sealjuures arvestades vajadusel konkreetse doktorandi doktoritöö eripäradega. Doktorantide valiku teeb ja stipendiumi maksab doktorandile partner, kes kehtestab doktorantide hindamise ja valimise ning stipendiumi määramise ja maksmise täpsema korra, mis on eelnevalt kooskõlastatud elluviijaga. Korra ja tingimuste seadmisel tuleb lähtuda järgmistest printsiipidest: - Stipendiumi on õigus taotleda doktorantidel, kes on immatrikuleeritud 2014/15 kuni 2018/19 õppeaastal; - Doktorant peab alustama õpinguid stipendiumi toel hiljemalt kolmandal õppeaastal peale immatrikuleerimist; - Ettepanekud stipendiumi määramiseks doktorandile teeb partneri poolt moodustatud valikukomisjon. Valikukomisjoni töösse peab olema kaasatud ka ülikoolide väliseid eksperte, sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (kuni 29.06.2016 Eesti Arengufondi) poolt nimetatud esindajaid, kelle ülesandeks on hinnata doktorandi doktoritöö vastavust NS valdkonnale; - Ettevõttega koostööd tegeval doktorandil on kohustus vastavas ettevõttes töötada doktoriõppe ajal. Ettevõte peab doktorandile tagama ettevõttepoolse juhendaja, doktorandi jaoks vajaliku infrastruktuuri, doktorandi töölevõtmise doktorantuuri ajal doktoritööks vajalikus optimaalses mahus ja muud tingimused vastavalt doktoritöö projektile, milles on stipendiumi määramisel doktorandi taotluses kokku lepitud. 6  - Kui õpingute ajal tekib vajadus juhendaja, doktoritöö teema või ettevõtte muutmiseks, tuleb uued valikud hinnata valikukomisjonis. Kui valikukomisjoni hinnangul muutunud doktoritöö teema, ettevõte või juhendaja ei vasta enam seatud tingimustele või doktorant ei vasta muudel põhjustel stipendiumi määramise tingimustele, lõpetatakse stipendiumi maksmine. Toetatava tegevuse eelarve jaguneb partnerite vahel lähtudes partnerile eraldatud stipendiumi kvoodist. Kvoodi jagunemine ülikoolide vahel toimub nutika spetsialiseerumise juhtkomitees kokkulepitud printsiipide alusel. 50% partneritele määratud kvoodist on määratud NS valdkonnas doktoritööd, sh interdistsiplinaarse iseloomuga, läbiviivate doktorantide toetamiseks ja 50% kvoodist on NS valdkonna ettevõtlusdoktorantide toetamiseks. Toetatava tegevuse tulemusena suurenevad doktorantide võimalused pühenduda doktorantuuriõpingutele täiskoormusel riigile ja ettevõtetele prioriteetsetes valdkondades ja lõpetada edukalt nominaalse õppeajaga ning paraneb kasvuvaldkondade teadlaste ning inseneride järelkasv nii akadeemilises kui ka erasektoris. Samuti paraneb ettevõtete ja ülikoolide koostöö. 8. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav teave nimetus 2014 a 2016 a 2018 a 2020 a 2023 a TULEMUSNÄITAJA (OP ja VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Tulemusnäitaja Valitud NS Allikas: tegevusele: õppekavadel EHIS. 05 2 800 8 500 13 500 14 000 kõrghariduse stipendiumi Õppeaastas erialastipendiumid saavate stipendiumi üliõpilaste NS saavate arv4 kasvuvaldkondades üliõpilaste arv kumuleeruvalt (summeerides õppeaastate lõikes stipendiaatide arvud). Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD 1.1. Väljund- Stipendiumi Allikas: EHIS. näitaja saavate üliõpilaste 0 2 8 12 900 13 Õppeaastas erialastipendiumi arv kõrghariduse tegevusele 7.1. 705 125 360 saavate üliõpilaste arv 4 Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed esitada soolises lõikes. 5 SF programmist „Primus“ toetati perioodil 2008-2015 erialastipendiumi maksmist 587-le üliõpilasele. 7  esimesel ja teisel kõrghariduse esimesel ja teisel astmel astmel kumuleeruvalt. Stipendiumi Allikas: EHIS. saavate üliõpilaste 1.2. Väljund- 0 95 375 600 640 Õppeaastas arv kõrghariduse näitaja doktorandistipendiumi saavate kolmandal astmel üliõpilaste arv kõrghariduse tegevusele 7.2. kolmandal astmel kumuleeruvalt. 8 9. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 25 029 087 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF) 21 274 724 EURi (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 3 754 363 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Tulemus Väljundi Väljund Tegevuse Tegevused Toetatavate Sh elluviija Sh partnerite nr nr tegevuste eelarve eelarve eelarve 1.1. Stipendiumi 7.1 Erialastipendiumite eraldamine saavate kõrghariduse esimesel ja teisel astmel 21 738 591 10 000 21 728 591 Valitud NS õppekavadel stipendiumi saavate üliõpilaste arv üliõpilaste arv sh otsene personalikulu 0 0 0 kõrghariduse sh muud kulud esimesel ja 21 738 591 10 000 21 728 591 teisel astmel 1.2. Stipendiumi 7.2 Erialastipendiumite eraldamine 3 215 171 5 000 3 210 171 saavate kõrghariduse kolmandal astmel üliõpilaste sh otsene personalikulu 0 0 0 arv kõrghariduse sh muud kulud kolmandal astmel 3 215 171 5 000 3 210 171 Projekti juhtimine otsene personalikulu (projektijuht) 65 500 65 500 0 Kaudsed kulud otsestelt personalikuludelt (ühtse määra 9 825 9 825 0 alusel) KOKKU 25 029 087 90 325 24 938 762 10 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 10.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. 10.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud eesmärkide täitmiseks punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh: 10.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 10.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 10.3.3. erialastipendiumid vastavalt haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord” §-le 4; 10.3.4. doktorandistipendiumid vastavalt haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord” §-le 6; 10.3.5. elluviimisega seotud teavitamiskulud, sh koolituste, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamine. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28–30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. 11.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1. 11.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord poolaastas struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb 11  ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 11.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 11.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 11.6. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 9 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 11.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 11.8. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 11.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 11.10. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 12. Elluviija ja partneri kohustused 12.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused. 12.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 12.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 12.2.2. esitama rakendusüksusele hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks eelarveaasta maksetaotluste prognoosi ning rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve; 12.2.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 12.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 13 sätestatule; 12.2.5. sõlmima partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. 12.3. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 12.4. Partneritele toetuse eraldamise täpsema korra kehtestab elluviija kooskõlastatult rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 12 12.5. Partner kehtestab stipendiumite määramise ja maksmise täpsema korra, mis on eelnevalt kooskõlastatud elluviijaga. 13. Tegevuste elluviimise aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 8 loetletud näitajate täitmine. 13.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas vahearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 13.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 13.4. Lõpparuanne peab kajastama vähemalt punktis 8 loetletud näitajate täitmist ja esitatakse koos viimase väljamaksetaotlusega. 14. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 14.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 14.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 14.3. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 9 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 14.4. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 12.2.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele. 14.5. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 14.5.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed; 14.5.2. soovitakse muuta abikõlblikkuse perioodi; 14.5.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 14.5.4. soovitakse muuta eelarvet toetatavate tegevuste lõikes, juhul kui toetatava tegevuse kinnitatud eelarve muutus ületab 15%; 14.5.5. soovitakse muuta partnerite nimekirja. 14.6. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse lubamise kohta. 14.7. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades 13  rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 14.8. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 14.9. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja 10 tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 15. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 15.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 15.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 15.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi partnerilt, kelle kuludega oli tegemist. 15.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- des 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule. 16. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lg 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 17. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 14  Lisa 16 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ haridus- ja teadusministri 12. augusti 2019. a käskkirja nr 234 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Koolide IKT taristu“ elluviimiseks“ lisa 1 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Koolide IKT taristu“ elluviimiseks Sisukord 1. Reguleerimisala .............................................................................................................. 2 2. Rakendusasutus ja –üksus ............................................................................................ 2 3. Tegevuse eesmärk .......................................................................................................... 2 4. Elluviija........................................................................................................................... 2 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood ................................................................................ 2 6. Mõisted............................................................................................................................ 2 7. Toetatavad tegevused .................................................................................................... 2 8. Tulemus- ja väljundnäitajad ........................................................................................ 3 9. Tegevuste mõju läbivatele teemadele ........................................................................... 3 10. Sihtgrupp ....................................................................................................................... 4 11. Tegevuskavad ................................................................................................................. 4 12. Tegevuste eelarve ............................................................................................................ 4 13. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud..................................................................... 5 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord ..................................................................... 6 15 Elluviija kohustused................................................................................................... 6 16 Tegevuste elluviimise aruandlus ............................................................................... 7 17 Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ............................................ 7 18 Finantskorrektsioonid ............................................................................................... 8 19 Dokumentide säilitamine ........................................................................................... 8 20 Vaiete menetlemine………………………………………………………………….8 1 (8) 1. Reguleerimisala Tegevust viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme "Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ tegevuse nr 1.3.2 „Koolide IKT taristu arendamine“ täitmiseks. 2. Rakendusasutus ja -üksus Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Tegevuse eesmärk Eesti üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste (edaspidi koos nimetades kool) kohtvõrkude renoveerimine ja rajamine ning seeläbi eelduste loomine koolide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) põhiste õppevaralahenduste kasutamiseks. 4. Elluviija Tegevuse elluviija on Haridus- ja Noorteamet. 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2019-31.12.2022. 6. Mõisted Digitaristu on riist- ja tarkvara koos võrgulahenduste ja infosüsteemidega, mis toetab IKT- põhiste õppevaralahenduste kasutamist koolides. Kooli kohtvõrk on traadiga või traadita andmesidevõrk, mis jääb lõppkasutaja seadme ning kooli jõudva välise internetiühenduse vahele. Koolide kohtvõrk on koolihoone või -hoonete sisene ja vaheline võrk, mis vastab rahvusvaheliselt kokku lepitud kohtvõrkude standardile IEEE 802.3 või IEEE 802.11 ning mille hulka arvatakse ka koolis asuvad ja Internetti ühendamiseks vajalikud seadmed. 7. Toetatavad tegevused Toetatavad tegevused on kooli kohtvõrkude rajamine või ümberehitamine, sh:  vajalike tööde kaardistamiseks ja projekti mõju hindamiseks vajalike uuringute ja analüüside korraldamine ning läbiviimine kogu koolivõrgu kohta;  kohtvõrkude projekteerimistööd;  tööde omanikujärelevalve;  kohtvõrkude paigaldamine, võrguseadmete soetamine ja paigaldamine, konfigureerimine ning võrkude dokumenteerimine;  kohtvõrkude halduse ja monitooringu vahendite soetamine, paigaldamine ja konfigureerimine;  kohtvõrgu autentimise, autoriseerimise ja turvalahenduste väljatöötamine ja paigaldamine;  tulemüüri ja kaugtöö lahenduste soetamine ja konfigureerimine;  võrguseadmete ja kohtvõrkude paigaldamisega seotud elektritööd;  teavitus- ja koolitustegevused, milleks on teemakohaste esitluste, teabeürituste ja koolituste kavandamine ja läbiviimine sihtrühmale;  projekti administreerimine. Tegevuste elluviimisel lähtutakse käesoleva käskkirja Lisas 2 olevast tegevuskavast, mis sisaldab koolide nimekirja, millistes tegevusi läbi viiakse. 2 (8)  8. Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Selgitav teave 2023 Väljundnäitaja Kaasajastatud 54% 100% Kaasajastatud digitaristuga digitaristuga koolide koolide osakaal osakaal jätkusuutliku Eesti taristuga koolidest, üldhariduskoolidest sh tegevuse I etapis 2016-2018 osalenud koolidest . Kaasajastatud 154 281 Kaasajastatud digitaristuga jätkusuutliku koolide arv digitaristuga koolide arv, sh tegevuse I etapis 2016-2018 osalenud koolidest. Tulemusnäitaja Kaasajastatud 0 127 Kaasajastatud kohtvõrkudega kohtvõrkudega koolide arv koolide arv käesoleva käskkirja raames Läbi viidud 0 20 Läbi viidud teavitus- teavitus- ja ja koolitustegevuste koolitustegevuste arv käesoleva arv käskkirja raames 9. Tegevuste mõju läbivatele teemadele Horisontaalne Mõju teema Kliima ja Toetav mõju. Koolide kohtvõrkude renoveerimine ja rajamine loob eeldused keskkonnahoid paberivabaks asjaajamiseks ja digitaalse õppevara kasutamiseks ning toetab säästvat tarbimist, vähendades keskkonnakoormust sh füüsilise liikumise ehk transpordi vajadust, jäätmeteket jne. Võrdsed Otsene mõju. Koolide kohtvõrkude renoveerimine ja rajamine võimaldab võimalused kasutusele võtta digitaalseid õppevaralahendusi ja metoodikaid, mis toetavad poiste ja tüdrukute võrdsust koolis ning lõpptulemusena tööturul. Kättesaadavaks muutuvad õppevaralahendused võimaldavad erineva oskustaseme ja/või erivajadustega õppijate võimeid ja vajadusi õppeprotsessis paremini arvestada ning nende arengule enam kaasa aidata, mõjutades nende võimalusi oma elukvaliteedi parandamiseks. Infoühiskond Otsene mõju. Koolide kohtvõrkude renoveerimine ja rajamine loob eeldused digikultuuri õppeprotsessi integreerimiseks ning seeläbi infoühiskonnas toimimiseks ja nutikateks lahendusteks vajalike oskuste omandamiseks. Regionaalareng Otsene mõju. Internetiühenduste parem kättesaadavus koolides läbi kohtvõrkude renoveerimise ja rajamise, ühtlustab haridusasutuste võimalusi kvaliteetsete õpivõimaluste pakkumiseks eri piirkondades. Riigivalitsemine Toetav mõju. Koolide kohtvõrkude renoveerimine ja rajamine tõhustab ressursikasutust ja muudab haridusteenuse kasutajasõbralikumaks. 3 (8) 10. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupp on koolid ja kooli pidajad. 11. Tegevuskavad Käskkirja raames elluviidavad tegevused on jaotatud kahte etappi: I etapp toimub aastatel 2019- 2020 ja II etapp aastatel 2021-2022. Korrastatavad koolid on loetletud käesoleva käskkirja Lisas 2 toodud tegevuskavas. Koolide tegevuskavasse kandmisel on arvestatud STS § 24 punktis 14 sätestatud kestvusnõude tagamise võimalikkust. 2019-2020 aasta tegevuskavasse on kantud jätkusuutliku taristuga koolid, mille on esitanud kooli pidaja, kohaliku omavalitsuse üksus (mh esindades omavalitsuse territooriumil tegutsevaid eraüldhariduskoole) või Haridus- ja Teadusministeerium riigi esindajana ning mis sisalduvad vastavalt kohalike omavalitsuste korralduse seaduse §37 alusel koostatud arengukavas ning vastavad järgnevatele tingimustele: - Põhikool (sh koolieelne lasteasutus ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena; põhikool, kus õpe toimub vähemalt ühel kooliastmel), kus on 10. novembri 2018.a seisuga vähemalt 80 õpilast; - Gümnaasium (sh põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena või gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena) ), kus on 10. novembri 2018.a seisuga vähemalt 100 õpilast ja mille pidaja vastab meetme „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020“ § 10 lõigetes 4 või 5 toodud tingimustele; - Kutseõppeasutused, kus on 10. novembri 2018.a seisuga vähemalt 100 õpilast. 2019-2020 tegevuskavasse on kantud kuni 30 Tallinna linna poolt esitatud jätkusuutliku taristuga kooli, kus senine õppetegevus ja valmisolek toetavad IKT vahendite kasutamist. Aastate 2021-2022 tegevuskava koostamise põhimõtted lepivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kokku hiljemalt 2020. aasta I kvartalis. Elluviijal on tulenevalt vajadusest ja kooli pidaja taotlusest lähtuvalt lubatud teostada kohtvõrgu laiendamisega seotud töid ka majandus- ja taristu ministri 04.05.2018 käskkirja nr 1.1-1/18-075 "MKM 06.04.2016 käskkirja nr 16-0116 "Toetuse andmise tingimused üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamiseks” muutmine" lisas 2 toodud üldhariduskoolides. 12. Tegevuste eelarve ja ajakava Tegevuste kogumaksumus on 8 273 592 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: ESF 7 032 553eurot (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 241 039 eurot (vähemalt 15% kogumaksumusest). Summa Osakaal Euroopa Sotsiaalfondi 7 032 553 85% toetus Riiklik kaasfinantseering 1 241 039 15% TART eelarve kokku 8 273 592 100% 4 (8)  TULEMUS VÄLJUND TEGEVUSED ja Abikõlblike kindlaksmääratud kulukohad kulude/toetatavate tegevuste eelarve Kaasajastatud 1. Kaasajastatud 1.1 Koolide kohtvõrkude 7 805 479€ digitaristuga koolide kohtvõrk rajamine ja renoveerimine koolid sh otsene personalikulu 150 000€ sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 7655 479 1.2 Teavitus- ja koolitustegevused 173 000€ Horisontaalsed tegevused Otsene personalikulu 237 000€ Kaudsed kulud ühtse määra 58 050€ alusel KOKKU 8 273 592€ Kõik tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2019-31.12.2022. 13. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud Abikõlblikud kulud on toetatavate tegevuste elluviimise kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-des 2-4 nimetatud kulu abikõlblikkuse ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. Kõik kulud peavad olema tekkinud toetatavate tegevuste tegemisel abikõlblikkuse perioodil, põhjendatud ja läbipaistvad. Abikõlblikud otsekulud on järgmised käesoleva käskkirja punktis 1.2. nimetatud eesmärgi ja punktis 1.3 nimetatud meetme tulemuste saavutamiseks ning toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh:  toetuse andmise tingimuste elluviimisega otseselt seotud personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3;  kaudsed kulud, mis arvestatakse ühtse määra alusel, mis on 15% abikõlblikest otsestest personalikuludest.  toetatavate tegevuste eesmärkide täitmiseks vajalike uuringute, analüüside, jmt kulud;  teavitus- ja koolitustegevused, milleks on esitlused, teabepäevad ja koolitused;  ehitusliku projekteerimise ja ehitusprojekti ekspertiisi kulud;  ehitise omanikujärelevalve kulud;  kohtvõrkude paigaldamise, võrguseadmete hankimise ja paigaldamise, konfigureerimise ning võrkude dokumenteerimise kulud;  kohtvõrkude halduse ja monitooringu vahendite arendamise, soetamise ja paigaldamise kulud;  kohtvõrgu autentimise, autoriseerimise ja turvalahenduste väljatöötamise ja soetamise, kulud;  tulemüüri- ja kaugtöölahenduste ostmise ning paigaldamise kulud. 5 (8) Omavalitsusüksused, kelle kooli(-d) on arvatud haridus- ja teadusministri 26.novembri 2015.a määruse „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014 – 2020“ alusel riikliku investeeringu kavasse saavad nende koolide osas käesoleva käskkirja alusel toetust ainult kohtvõrgu aktiivseadmete osas. Mitteabikõlblikud kulud on lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatud mitteabikõlblikele kuludele järgmised kulud:  toetatavate tegevuste elluviimiseks uue organisatsiooni või struktuuriüksuse loomise kulud;  toetatavate tegevuste elluviimisel tehtavate arenduste rakendamise järel tekkivad püsikulud, milleks on kohtvõrkude halduse ja monitooringu vahendite ning kohtvõrgu autentimise, autoriseerimise ja turvalahendustega seotud püsikulud;  kinnisasja ja kasutatud seadmete ostmise kulud;  liiklusvahendite ostmise ja rentimise kulud. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28– 30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. Toetus makstakse välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu. Maksetaotluse vormi kinnitab rakendusüksus. Elluviija esitab maksetaotluse tekkinud ja makstud abikõlblike kulude kohta vähemalt kord kvartalis. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 15. Elluviija kohustused Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. Ühtlasi on elluviija kohustatud:  koostama ja kooskõlastama HTMiga järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve hiljemalt eelneva aasta 15. detsembriks, mis kinnitatakse käesoleva käskkirja lisana; 6 (8)   viima tegevused ellu vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;  esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase eelarve kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest;  esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra väljamaksete prognoosis esitatud summadest;  sätestab elluviija ja kooli pidaja vahel sõlmitavas tasuta kasutamise lepingus toetuse abil rajatud kohtvõrkude haldamise sihipärase kasutamise, elluviija vastutuse kohtvõrkude paigaldaja ja seadistajana, ning kooli pidaja vastutuse kohtvõrgu haldajana; 16. Tegevuste elluviimise aruandlus 16.1 Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja tähtaegadeks vahearuande. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: punktis 8 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine; 16.2 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 16.3 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 16.4 Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16.5 Lisaks punktis 16.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija iga aasta 20. jaanuariks rakendusüksusele eelmise aasta lõpu seisuga tegevuste elluviimise tulemusaruande kogu perioodi kohta. 17 Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 17.1 Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel või rakendusüksuse algatusel. 17.2 Juhul, kui muutmise algatab rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest rakendusüksust kirjalikult taassesitatavas vormis. 17.3 Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 17.4 Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 17.5 Elluviija muudab punkti 15.2.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul, kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega. Juhul, kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 17.6 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 7 (8) 18 Finantskorrektsioonid 18.1 Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 18.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. 19 Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 20 Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 8 (8)  Lisa 7 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 „Toetuse andmise tingimused tegevusele „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine““ lisa Toetuse andmise tingimused tegevusele „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ 1. Reguleerimisala ............................................................................................................... 2 2. Rakendusasutus- ja üksus ................................................................................................ 2 3. Elluviija ........................................................................................................................... 2 4. Tegevuste juhtimine ........................................................................................................ 2 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood ................................................................................... 2 6. Toetuse andmise eesmärk................................................................................................ 3 7. Mõisted ............................................................................................................................ 3 8. Toetatavad tegevused ...................................................................................................... 4 9. Väljund- ja tulemusnäitajad........................................................................................... 10 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele. ............................................................ 13 11. Toetava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega .............................................. 14 12. Tegevuste eelarve .......................................................................................................... 15 13. Kulude abikõlblikkus .................................................................................................... 16 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord .......................................................................... 18 15. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 8.1 „Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu“ raames .......... 19 16. Elluviija kohustused ...................................................................................................... 20 17. Tegevuste elluviimise aruandlus ................................................................................... 20 18. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel .. 21 19. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .................................................. 21 20. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ............................................................. 22 21. Dokumentide säilitamine............................................................................................... 22 22. Vaiete menetlemine…………………………………………………………………….22 1 1. Reguleerimisala Tegevust „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ (edaspidi ÕKPAT) viiakse ellu prioriteetse suuna nr 1 “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ eesmärgi nr 2 „Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja – liikides” meetme „Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine“ tegevuste „Õpetajate koolitus“ ja „Haridusasutuse juhtide koolitus“ täitmiseks. 2. Rakendusasutus- ja üksus Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija Tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet. 4. Tegevuste juhtimine 4.1. ÕKPATil on juhtnõukogu, kuhu kuuluvad rakendusasutuse, elluviija ja sotsiaalsete partnerite esindajad. Juhtnõukogu koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. 4.2. Juhtnõukogu ülesandeks on kirjalikult taasesitatavas vormis: 4.2.1. kooskõlastada ÕKPATi iga-aastane tegevuskava ja eelarve ning vahearuanded ja lõpparuanne; 4.2.2. kooskõlastada punktis 8.1.5 nimetatud taotlusvoorude ning punktides 8.2, 8.4 ja 8.8 nimetatud täiendusõppe prioriteetsed teemad ja mahud; 4.2.3. kooskõlastada tegevuste raames läbiviidavate hangete plaan, mis sisaldab hankeid eeldatava maksumusega alates 15 000 eurost ilma käibemaksuta. 4.2.4. nimetada hangete plaanis olevad hanked, mille tehnilised kirjeldused tuleb kooskõlastada juhtnõukoguga ja mille hindamiskomisjoni soovib juhtnõukogu esitada eksperdid; 4.2.5. kooskõlastada punktis 4.2.4. nimetatud hangete tehnilised kirjeldused; 4.2.6. nimetada vajadusel eksperdid hangete hindamiskomisjonidesse; 4.2.7. kooskõlastada toetuse edasiandmisega seotud korrad, sh taotlusvooru tähtajad, projekti tegevused, projekti abikõlblikkuse perioodid ja taotlusvooru eelarve. 4.3. Juhtnõukogul on õigus teha elluviijale kooskõlas ÕKPATi eesmärkidega ettepanekuid tegevuskava muutmiseks. 4.4.Elluviija võib tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks moodustada vastavalt vajadusele ekspertidest koosnevaid valdkondlikke töörühmi. Töörühmad koosnevad HTM-i, haridusasutuste juhtide, õpetajate, haridusasutuste pidajate, elluviija ja teiste asjakohaste sotsiaalsete partnerite esindajatest. 4.5.ÕKPATi elluviimisega seotud rakendamise korrad kinnitab elluviija. 4.6. Kuni juhtnõukogu moodustamiseni rakendatakse kuni 31.12.2018 kehtinud tegevuste juhtimise põhimõtteid. 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste (va tegevus 8.6) abikõlblikkuse periood on 01.05.2015 – 31.12.2022. Kõiki tegevusi (va tegevus 8.6) viiakse ellu kogu perioodi jooksul. Tegevust 8.6 viidi ellu perioodil 01.05.2015-31.12.2018. a. Ühikuhindade alusel rahastatavad tegevused on abikõlblikud pärast käskkirja jõustumist alustatud tegevustele. 2 Toetatud tegevuse ning sellega saavutatud tulemuste jätkusuutlikkuse tagamiseks nähakse ette mitmete meetmete rakendumist või tegevuste elluviimisega jätkamist. Teadmiste ja oskuste ajakohasena hoidmiseks jätkatakse õpetajate ja haridusasutuste juhtide täiendusõppega. Lõpliku väljumisstrateegia koostab HTMi hariduskorralduse osakond 2021. a jooksul võttes arvesse uuendatud haridusstrateegiat. 6. Toetuse andmise eesmärk Eesmärk on kaasaegse õpikäsituse rakendumise toetamine, luues ajakohased ja mõjusad lahendused õpetajate ja haridusasutuste juhtide hindamiseks, professionaalse arengu toetamiseks ning ameti maine tõusuks. 7. Mõisted Coach – arengutreener. Coaching on õppimisele ja arengule suunatud koostöösuhe, milles coachee saavutab coachi toel ning struktureeritud protsessi kaudu eesmärgiks seatud muutused. Coachingu eesmärk on tõsta inimese teadlikkust iseendast, millele järgneb vältimatult ka inimese enesekindluse ja vastutuse tõus. Digipädevus – valmisolek kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes. Digiõpe – digitaalse tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis eesmärgipäraselt, et aidata kaasa kokkulepitud õpitulemuste saavutamisele. Doonortöökoht – kokkuleppel elluviijaga üldhariduskoolis ja/või kutseõppeasutuses koolidirektorite järelkasvuprogrammi lõpetaja hõiveks loodav täiendav ametikoht, mille töötasu maksmist toetatakse esimesel tööaastal tegevuse 8.5 vahenditest. Haridusasutus - koolieelne lasteasutus (va lastehoiuteenust osutavad organisatsioonid), üldhariduskool (sh mittestatsionaarset õpet pakkuv üldhariduskool), kutseõppeasutus (sh kutseõpet pakkuv kõrgkool kutseõpet võimaldavate õppekavade osas). Haridusasutuse juht/koolijuht (mõisteid kasutatakse dokumendis sünonüümidena) - kooli või lasteaia direktor ja/või juhtkonda kuuluv isik. Koolidirektor – direktor põhikooli ja gümnaasiumi seaduse § 71 ja kutseõppeasutuse seaduse § 15 mõistes. Haridusasutuse pidaja esindaja - kohalikul tasandil hariduse valdkonna eest vastutav ametnik/spetsialist või eraõppeasutuste omaniku esindaja. Haridusühendus – õpetajaid ja/või koolijuhte ühendav ameti-, eriala- ja/või aineliit või ühendus, mis tegutseb juriidilise isikuna. Koolimeeskond – koolimeeskond on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lg 1 loetletud koolitöötajad, kutseõppeasutuse seaduse § 36 lg 1 loetletud koolipere, koolieelse lasteasutuse seaduse § 20 lg 1 loetletud personal. Kutseõpetaja – kutseõpet pakkuvas asutuses töötav õpetaja, kes vastab kutseõpetaja kutsestandardis sätestatud nõuetele. Mentor - kogenud kolleeg, kes toetab kaastöötaja/ametikaaslase (mentee) professionaalset arengut. Mentori ülesanne on aidata menteel mõista organisatsiooni, toetada teda arengus, eeldades pikaajalist karjääri organisatsioonis. Professionaalne kapital - professionaalne kapital on inimkapitali, sotsiaalse kapitali ja otsustuskapitali (võime langetada põhjendatud otsuseid) koostoime. Professionaalne õpikogukond - professionaalne õpikogukond on õpetajaid ja/või koolijuhte ühendav meeskond, mis tegutseb selleks, et õppida üksteise praktikatest ja/või rakendada haridusuuendusi. Salv – varamu, kuhu on arvatud vastava tegevusvaldkonna asjatundjad. 3 Sisekoolitaja – isik, kes on omandanud esmaste õpingute käigus elukutse ja ei oma tavaliselt formaalset kvalifikatsiooni täiskasvanute õpetamiseks. Taotlus – taotlus on käesoleva käskkirja mõistes elluviijale esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid tegevuste elluviimiseks toetatava tegevuse 8.1.5 raames. Taotluse rahuldamisel annab elluviija lõppsaajale (taotluse esitaja) toetust vastavalt perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lg 1 p-le 4. Tugispetsialist – õpetajat tema põhiülesannete täitmisel toetav personal. Täiendusõpe – õpetajate ja koolijuhtide professionaalset arengut toetavad arenduslahendused. Täiendusõpe on suunatud õpetajate ja koolijuhtide kutsealaste teadmiste ja oskuste süvendamisele, mis loob uusi võimalusi nende poolt omandatud kutsemeisterlikkuse efektiivsemaks kasutamiseks. Võrgustik - koondnimetus haridusühendustele ja professionaalsetele õpikogukondadele. Õpetaja – koolieelses lasteasutuses (va lastehoiuteenust osutav organisatsioon), üldhariduskoolis (sh mittestatsionaarset õpet pakkuv üldhariduskool) või kutseõppeasutuses osalise või täistööajaga õpetaja ametikohal töötav isik. Õpiüritus – koondnimetus täiendusõppe raames läbiviidavatele erinevatele õpivormidele. 8. Toetatavad tegevused 8.1. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu Eesmärk: Õppekava rakendamise, uueneva õpikäsituse õppeprotsessi juurutamise ning professionaalse kapitali arendamise eesmärgil toetatakse koostööd võrgustike sees ja võrgustike vahel ning suurendatakse nende tegevusvõimekust. Alategevused: 8.1.1. Viiakse läbi võrgustike jätkusuutlikkuse mudelil ja prioriteetsetel teemadel põhinevaid võrgutikeüleseid õpiüritusi. 8.1.2. Jätkusuutlikkuse tagamiseks ja võimekuse tõstmiseks jätkatakse üleriigiliste haridusühenduste juhtide täiendusõppega. Uute ja/või potentsiaalsete haridusühenduste juhtide toetamiseks viiakse ellu ühenduse tegevusvõimekust ja juhtimisoskusi toetavaid arenguprogramme. 8.1.3. Õpetajate vahelise koostöö arendamiseks ja koostöövõrgustike moodustamiseks viiakse läbi arenguprogramme professionaalsete õpikogukondade juhtidele. Õppeasutuse siseste õpikogukondade moodustamise toetamiseks viiakse läbi arenguprogramme potentsiaalsetele ja alustavatele õpikogukondade juhtidele. Juba toimivate õpikogukondade juhtimisvõimekuse kasvatamiseks ning õppeasutustevahelise koostöö arendamiseks viiakse läbi arenguprogramme edasijõudnutele. 8.1.4. Luuakse e-lahendus haridusühenduste võrgustikele info jagamiseks. 8.1.5. Toetuse edasiandmine haridusühenduste vaheliste koostööprojektide elluviimiseks. Tulemused: - võrgustikel on väljakujunenud roll ja ülesanded õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu toetamisel; - õpetajate ja haridusasutuste juhtide võrgustike tegevusvõimekus on kasvanud ja nende jätkusuutlikkust on toetatud loodud mudeli abiga; - loodud on e-lahendus haridusasutuste võrgustike infovahetuseks; - suurenenud on võrgustikevaheline koostöö. Sihtrühmad: 4  - võrgustikud; - õpetajad, haridusasutuste juhid, koostööpartnerite esindajad, kes on potentsiaalsed võrgustike liikmed või kes toetavad tegevuse elluviimist. 8.2. Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine Eesmärk: kutseõpet pakkuvate asutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine ning vene õppekeelega rühmades eestikeelsele õppele ülemineku võimaldamine 2020. aastaks. Alategevused: 8.2.1. Korraldatakse kutseõpet pakkuvate õppeasutuste ning kutseõpet pakkuvate õppeasutuste ja tööandjate (sh regionaalsete kompetentsikeskuste) koostöös läbiviidavat täiendusõpet kutseõpetajate erialateadmiste ja oskuste hoidmiseks ning tõstmiseks, sh koostöös teiste riikide kutseõppe kompetentsikeskuse rolli kandvate organisatsioonidega. Koostöös korraldatavad õpiüritused võivad toimuda nii Eestis kui ka teistes riikides. 8.2.2. Korraldatakse kutseõpetajate ja kutseõppeasutustes töötavate üldharidusainete õpetajate täiendusõpet (sh seminare) erialaainete, üldharidusainete ja üldpädevuste lõimimiseks, uuendatud õppekavade rakendamiseks jne. 8.2.3. Viiakse läbi riigikeele õppe programme, mille õppemaht on vähemalt 200 tundi ning millesse on integreeritud eesti kultuuri õppimise komponent ning mis põhinevad tänapäevastel võõrkeelte õppimise meetoditel (sh interaktiivsed keeleõppetegevused, õppimine mitteformaalses keskkonnas, keelepraktika eestikeelses töökeskkonnas, kommunikatiivsed õppemetoodikad, keeleklubid, õppimine mentori toel, e-õppe ja mentori toel õppimise kombineerimine jms). Tulemused: - kutseõpetajate erialane kompetents prioriteetsetes valdkondades on ajakohane ja võimaldab rakendada uuendatud õppekavasid; - on olemas tugi kutsekeskhariduse eestikeelsele õppele ülemineku toimumiseks kavakohaselt ja tähtaegselt. Sihtrühm: kutseõpet pakkuvates õppeasutustes töötavad õpetajad ja koolijuhid. 5 8.3. Õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamine ja maine tõstmine ameti väärtustamiseks Eesmärk: Õpetajaameti kaasaegse olemuse esiletoomine, atraktiivsuse suurendamine ning väärtustamine. Alategevused: 8.3.1. Rakendatakse õpetajaameti väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu kontseptsiooni (sh kommunikatsiooniplaani ning hoitakse seda ajakohasena. 8.3.2. Luuakse ning hallatakse keskset karjäärilehte (e-keskkonda), mis koondab info õpetajaks õppimise võimaluste, ameti sisu, karjäärivõimaluste, edulugude, vabade ametikohtade, ametiga tutvumise võimaluste vahendamiseks jmt. 8.3.3. Levitatakse trüki- ja/või online meedias kasutamiseks sobilikke värbamismaterjale, mida koolid saavad soovi korral kohandada ja oma värbamiskampaanias kasutada. 8.3.4. Korraldatakse sihtrühmapõhiseid õpetajaametit tutvustavaid infoüritusi või üritussarjasid, info- ja reklaammaterjalide koostamist, edulugude kogumist ja kajastamist, teavitustegevuste koordineerimist partneritega, võimaldatakse olla töövarjuks õpetajatele, osaletakse karjäärimessidel ja teistel infoüritustel ning viiakse ellu teisi õpetajaametit atraktiivselt tutvustavaid tegevusi. 8.3.5. Töötatakse välja ja viiakse ellu sihtrühmapõhiseid tutvustusprogramme: 8.3.5.1. õpetajatele, kes on oma ameti maine peamised kujundajad; 8.3.5.2. noortele, kes on saavutanud positiivselt eristuvaid tulemusi õppe- ja/või huvitegevuses ja kes on huvitatud õpetajaametist; 8.3.5.3. muu töökogemusega inimestele vanuses 35 +, kes on edukad oma senises tegevusvaldkonnas, magistrikraadiga ja huvitatud karjääripöördest. Noortele ja karjääripöörajatele suunatud programmide raames saavad osalejad tutvuda näiteks õppimise ja õpetajaameti tänapäevase sisuga, kohtuda inspireerivate õpetajatega tööga nii Eestis kui mõnes teises riigis. Programme korratakse vastavalt vajadusele. Tulemused: - kõik tegevused õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamiseks ja väärtustamiseks on integreeritud tervikuks; - tegevuste tulemusel tunnevad õpetajad oma ametit väärtustatumana kui aastal 2013; - mainekuvandi mõõtmised näitavad, et ühiskond teadvustab õpetajaameti mitmekülgsust ja hindab ameti kuvandit positiivselt. Sihtrühmad: - õpetajad ja koolijuhid; - noored, kes võiksid õpetajaks õppida; - muu töökogemusega inimesed, kes võiksid kaaluda karjääripööret ja kellel on huvi õpetajaameti vastu. 8.4. Haridusasutuse juhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja juhtide kompetentside arendamise toetamine Eesmärk: Professionaalse kapitali kujundamine ja arendamine haridusasutuses, sh juhtimiskompetentsi tõstmine, mentorluse arendamine, õppe- ja kasvatusprotsessi juhtimise olulisuse teadvustamine ning uueneva õpikäsituse rakendamine. 6 Alategevused: 8.4.1. Viiakse läbi haridusasutuse juhi kompetentsimudelil põhinevat tööalast täiendusõpet professionaalse kapitali kujundamiseks ja arendamiseks haridusasutuses. 8.4.2. Arendatakse haridusasutuse juhtide digikompetentsi. 8.4.3. Luuakse koolijuhtidele võimalus üksteiselt õppimiseks, kogemuste vahetamiseks, uusimate juhtimismeetodite praktiliseks õppimiseks ja kogemiseks nii haridussektori sees kui selle väliselt ning osalemiseks rahvusvahelises teadmisteringluses jms. 8.4.4. Viiakse läbi alustavate koolijuhtide arenguprogramme esmakordselt ametis alustavatele üld- ja kutsehariduskoolide direktoritele. 8.4.5. Viiakse läbi õppejuhtide arenguprogramme. 8.4.6. Korraldatakse mentori tugi üld- ja kutseõppeasutuste juhtide toetamiseks. Aluseks on juhi motiveeritud avaldus. Vastavalt vajadusele korraldatakse nimetatud mentorite välja- ja täiendusõpet. 8.4.7. Võimaldatakse coachi teenust üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuse direktoritele, kellel on vaja arengupartnerit organisatsioonis toimuvate ümberkorralduste faasis, muutuste juhtimise käigus või tulenevalt hindamisel oma tööle/sooritusele saadud tagasisidest. Aluseks on juhi motiveeritud avaldus. 8.4.8. Korraldatakse haridusvaldkonna sisekoolitajate salve arvatud sisekoolitajatele täiendusõpet ning vajadusel pakutakse väljaõpet uutele sisekoolitajatele. 8.4.9. Luuakse võimalused haridusasutuste juhtide ja haridusasutuste pidajate koos õppimiseks ning tõstetakse pidajate võimekust haridusasutuste juhtide professionaalse arengu toetamisel. 8.4.10. Tõlgitakse ja levitatakse kaasaegset erialast kirjandust. Tulemused: - haridusasutuste juhtide täiendusõpe on süsteemne, kvaliteetne ja vajaduspõhine; - kompetentsimudelis kirjeldatud kompetentside arendamine on toetatud erinevate professionaalset arengut toetavate arenduslahendustega nii algajatele kui ka kogenud juhtidele; - haridusvaldkonna spetsiifilised valdkonnad on kaetud sisekoolitajatega. - mentorite ja coachide teenus on sihtrühmale kättesaadav. Sihtrühmad: - haridusasutuste juhid; - õpetajad ja haridusasutuste juhid sisekoolitajate sihtrühmana; - haridusasutuste pidajate esindajad. 8.5. Koolidirektorite järelkasvuprogrammide loomine ja läbiviimine Eesmärk: hoida võimekaid tegijaid haridussektoris luues neile karjääriperspektiivi, meelitada ligi haridussektori väliseid kõrge juhtimispotentsiaaliga isikuid, tutvustades neile ametit ning tekitada koolidirektorite reserv. Alategevused: 8.5.1. Viiakse läbi koolidirektorite järelkasvuprogramme ja vajadusel luuakse neile doonortöökohad. Tulemused: - järelkasvuprogrammis osalejad on kõrgelt motiveeritud võtma koolijuhi rolli ning on saanud selleks olulise arengukiirenduse; 7  - haridusasutuste pidajad on programmist teadlikud ja väärtustavad seda, tunnustades edukat programmis osalemist koolijuhi kandidaatide kvaliteedimärgina ning soovivad leida kandidaate oma kooli juhi kohale just selle programmi läbinute seast; - koolijuhtimine on muutunud populaarsemaks ja teadlikumaks valikuks. Sihtrühmad: - üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste direktoriks soovijad, kes töötavad järelkasvuprogrammi kandideerimise ajal haridussektoris mõnel muul ametikohal kui direktor; - haridussektori välised isikud, kes soovivad üldhariduskooli või kutseõppeasutuse direktoriks saada; - haridusasutuste pidajad. 8.6. Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks Tegevused teostatud perioodil 01.05.2015- 31.12.2018. 8.7. Haridusasutuste juhtimise ja toimimise tõhustamine hindamist ja arendamist toetavate süsteemide ja vahendite väljatöötamisega ning kasutuselevõtuga Eesmärk: haridusasutuste juhtimise ja toimimise tõhustamine töötajate tegevuse eesmärgistamist, hindamist ning teisi talendijuhtimise tegevusi toetavate süsteemide- ja vahendite abil. Alategevused: 8.7.1. Korraldatakse hindamispõhimõtete, -mudelite ja -standardite väljatöötamist ja/või uuendamist, rakendamist, ajakohasena hoidmist ja neid toetavate e-lahenduste väljatöötamist ja/või edasiarendamist. 8.7.2. Viiakse läbi organisatsioonide ja töötajate hindamispõhimõtete ja -vahendite kasutuselevõttu hõlbustavaid tegevusi sh pilootprogrammid, seminarid, töötoad, treeningud jt üritused, mille raames pakutakse hindamispädevust arendavaid õppimisvõimalusi hindamist läbiviivatele isikutele (sh enesehindamine) ja hindamisprotsessi korraldajatele, et tagada hindamise ühtlane kvaliteet, hindajate kõrge professionaalsus, sõltumatus, ühtne tegevuspraktika ja töökorraldus. 8.7.3. Korraldatakse hindamispõhimõtete, -mudelite ja -standardite väljatöötamist ja/või uuendamist, rakendamist, ajakohasena hoidmist ja neid toetavate e-lahenduste (andmekogud, elektroonilised töövahendid jmt) väljatöötamist ja/või edasiarendamist, et tõsta teadlikkust kasutusvõimalustest ning parendada teabe edastamist, vahendamist, töötlemist, kättesaadavust ja säilitamist. Tulemused: - enesehindamispädevus on tõusnud ning professionaalset arengut toetavaid arenduslahendusi valitakse teadlikumalt; - professionaalset arengut toetavad tegevused on toetatud tänapäevaste e-lahendustega; - hindamispõhimõtted, -mudelid ja/või teised tänapäevased lahendused on loodud ja kasutuses. Hindamissüsteem on kooskõlas tänapäevaste põhimõtetega ning võimaldab saavutada seatud eesmärgid; - tegevuse raames väljatöötatud lahendusi kasutavad isikud on läbinud vastava täiendusõppe. 8 Sihtrümad: - õpetajad; - koolijuhid; - haridussektori koolitajad; - haridusametnikud; - õpetajate ja koolijuhtide täiendusõpet korraldavad isikud; - haridusasutuste pidajate esindajad. 8.8. Õpetajate digipädevuse arendamine digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamine Eesmärk: Õpetajatel on digipädevused kaasaegsetel metoodikatel ja tehnoloogiatel põhineva õppeprotsessi kavandamiseks ja läbiviimiseks ning täiendusõppe vajaduste ja võimaluste väljaselgitamiseks on välja arendatud täiendusõppe korraldust ja info levikut toetav e-lahendus. Alategevused: 8.8.1. Korraldatakse täiendusõpet õpetajate tööks vajalike haridustehnoloogiliste pädevuste omandamiseks, sh digitaalse õppematerjali kasutamiseks, loomiseks, jagamiseks ja õppeprotsessi kaasajastamiseks erinevate digivahenditega. 8.8.2. Jätkatakse täiendusõppe e-keskkonna arendustöödega ja ajakohastamisega, et see võimaldaks kasutajasõbralikult jagada ja hallata täiendusõppe infot, registreeruda õpiüritustele, anda tagasisidet ning koostada kokkuvõtteid koolitusarvestuse tarbeks. Tulemused: - õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel rakendatakse haridusasutustes kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid eesmärgipäraselt; - tehnoloogilisi vahendeid kasutatakse oskuslikult õppijate innovaatilisuse, uurimistöö ja õppimise toetamiseks ning koostöö tegemiseks õppijate ja teiste kogukonnaliikmetega; - keskselt korraldatava õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe korraldus, haldus ja arvestus on toetatud tänapäevase e-lahendusega. Sihtrühmad: - õpetajad ja koolimeeskonnad; - e-lahenduse kasutuse osas õpetajad, koolijuhid, haridussektori koolitajad, haridusametnikud, õpetajate ja koolijuhtide täiendusõpet korraldavad isikud, haridusasutuste juhtide vahetud juhid. 8.9. Uuringute ja analüüside tellimine Eesmärk: Õpetajate ja koolijuhtide valdkonna poliitikakujundamiseks vajaliku sisendi saamine ning EÕS programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamine. Alategevused: 8.9.1. Osaletakse õpetajate ja koolijuhtide valdkonna poliitikakujundamiseks vajalikes siseriiklikes ja rahvusvahelistes uuringutes. Teostatakse nimetatud uuringute ettevalmistamist, läbiviimist, tulemuste avaldamist ja levitamist ning uuringute põhjal riigipõhiste analüüside või teiste arendustegevuste teostamist. 8.9.2. Tellitakse varem teostatu ja rakendatu levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringuid, analüüse jm arendustegevusi, et saada sisendit edasiseks valdkonna korralduseks. 9 8.9.3. Korraldatakse uuringute ja analüüside läbiviimist tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks. Tulemus: - Otsused valdkonna kujundamisel ja arendamisel ning hinnangud tegevuste tulemuslikkusele põhinevad uuringute ja analüüside tulemustel. Sihtrühmad: - õpetajad; - haridusasutuste juhid; - kohalike omavalitsuste ametnikud; - poliitikakujundajatest ametnikud. 9. Väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja Algtase Sihttase 2016 Sihttase Sihttase Sihtt nimetus 2018 2020 ase 2022/2023 RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Tulemusnäitaja Osakaal 95% 97% 97% 97% koolitustel (2013) (maht vähemalt 30 ak tundi) osalenud õpetajatest, haridusasutuse juhtidest ja noorsootöötajat est, kes said koolituse lõppedes kvalifikatsiooni1 TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) Tulemusnäitaja Koolitusel 02 5000, millest 17 000, 21 800 21 800 tegevusele: osalenud 1330 ÕKPATi millest 3093 millest millest Õpetajate koolitus õpetajate arv raames ÕKPATi 8013 11 283 raames ÕKPATi ÕKPATI raames raames Tulemusnäitaja Koolitusel 0 500 1000 1300 1300 tegevusele: osalenud Haridusasutuste haridusasutuste juhtide koolitus juhtide arv Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Väljundnäitaja a) Õpetajate arv, 0 50 150 200 250 tegevusele 8.1. kes on osalenud Õpetajate ja professionaalse haridusasutuste õpikogukonna juhtide eestvedaja 1 Täiendusõppe puhul peetakse eraldi arvestust vähemalt 30 ak tunniste ja lühemate koolituste osas. Võimaluse korral esitatakse andmed soolises lõikes. Arvestatakse neid, kes lõpetasid positiivse tulemusega (said tunnistuse või kvalifikatsiooni läbi kindlaksmääratud teadmiste, oskuste ja kompetentside hindamise. 2 Punktis nr 9 on algtase 0 käesoleva programmi mõttes. 10 professionaalse arenguprogram arengu mis edendamine b) Üleriigiliste 0 20 õpetajat, 60 õpetajat, 80 õpetajat, 100 koostöövõrgustik võrgustike 2 koolijuhti 6 koolijuhti 8 koolijuhti õpetajat, e kaudu juhtide arv, kes 10 on läbinud koolijuhti võrgustiku võimekuse kasvu toetava arenguprogram mi c) 0 3 9 15 21 Koostöövõrgustik e üleste õpiürituste arv Väljundnäitaja Täiendusõppes 0 150 350 700 900 tegevusele 8.2 osalenud Kutseõpet õpetajate arv pakkuvate õppeasutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine Väljundnäitaja a) Kontseptsiooni Kontseptsioon tegevusele 8.3 loomine on loodud Õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamine b) Vastavalt 0 1 3 5 7 ja maine tõstmine kommunikatsioo ameti niplaanile väärtustamiseks läbiviidud üleriigiliste kampaaniate arv c) 0 Igale Igale Igale Igale Sihtrühmapõhist sihtrühmale sihtrühmale sihtrühmale sihtrühmal e on käivitatud on viidud on läbi e on läbi tegevusprogram vähemalt üks läbi viidud viidud mide arv tegevusprogra vähemalt vähemalt vähemalt 4 mm kaks kolm tegevus- tegevus- tegevus- programmi programmi programmi Väljundnäitaja a) Ei ole Esmatase ja Arendus- Arendus- Arendus- tegevusele 8.4 haridusasutuse tervikuna meistriklassid lahendusi lahendusi lahendusi Haridusasutuse juhi kaetud e tase on pakutakse pakutakse pakutakse juhtide kompetentsimu arenduslahend alg-, kesk- ja alg-, kesk- ja alg-, kesk- täiendusõppe- delis kirjeldatud ustega kaetud meistriklassi meistri- ja meistri- süsteemi kompetentside tasemel klassi klassi nüüdisajastamine kaetus tasemel tasemel ja juhtide arengulahendust kompetentside ega arendamise toetamine b) 0 413 3000 4000 4500 Täiendusõppes osalenud koolijuhtide arv c) 0 Vähemalt 10 Vähemalt 33 Vähemalt 33 Vähemalt Sisekoolitajate õpetajat ja 10 õpetajat ja õpetajat ja 33 õpetajat salve kuuluvate koolijuhti 26 koolijuhti 26 koolijuhti ja 26 koolijuhti 11  õpetajate ja koolijuhtide arv d) Tõlgitud 0 2 raamatut ja 2 raamatut ja 4 raamatut ja 6 raamatut erialakirjanduse 8 teadusartikli 8 8 ja 8 arv kokkuvõtet teadusartikli teadusartikli teadusartik kokkuvõtet kokkuvõtet li kokkuvõtet Väljundnäitaja Programmis 0 10 20 30 40 tegevusele 8.5 osalenute arv Koolidirektorite järelkasvuprogra mmide loomine ja läbiviimine Väljundnäitaja a) Kogukonda 0 10 20 - - tegevusele 8.6 kaasavate Koolimeeskondad õpiürituste arv e ühine õppimine haridusuuenduste b) koolipõhiste 0 50 130 - - rakendumiseks koolimeeskonda de arenguprogram mide arv (üldhariduskooli d) c) 0 19 57 - - haridusasutuste vaheliste (maakonna piires) õpiürituste arv kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks d) 0 10 30 - - haridusasutuste vaheliste (erinevaid maakondi hõlmav) õpiürituste arv kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks e) õpiürituste 0 40 120 - - arv alushariduse heade praktikate jagamiseks 12  f) 0 10 19 - - Koolijuhtkonda de, pidaja ja hariduspoliitika kujundajate ühised õpiüritused heade praktikate jagamiseks Väljundnäitaja Hindamist ja 0 Sihtrühmale Hindamis- Hindamis- Hindamis- tegevusele 8.7 arendamist on keskkonda keskkond keskkond Koolimeeskonna toetavad e- kättesaadavak on vastab toimib ja hindamist ja keskkonnad on s tehtud ja täiendatud kokkulepitu on arendamist sihtrühmale kasutuses on töötajate d jätkusuutli toetavate kättesaadavaks kompetentside eesmärgis- vajadustele. k peale süsteemide ja tehtud ja nad hindamise tamist ja rahastamis vahendite kasutavad neid. keskkond. tulemuslikku perioodi väljatöötamine se hindamist lõppu ning kasutusele võimaldava võtmine lisalahendust ega. Väljundnäitaja a) 0 1100 2500 7000 10 000 tegevusele 8.8 Täiendusõppes Õpetajate osalenud digipädevuse õpetajate arv. arendamine digiõppe b) Keskset 0 Sihtrühmale E-keskkonda E-keskkond E- rakendumiseks täiendusõpet on on arendatud on kasutaja- keskkond ning keskselt toetab e- kättesaadavak vastavalt sõbralik ja toimib ja korraldatavat keskkond s tehtud ja kokkuleppel võimaldab on täiendusõpet kasutuses e saada jätkusuutli toetava e- täiendusõpet täiendusõpp k peale lahenduse toetav e- e kohta rahastus- väljaarendamine keskkond kokku- perioodi lepitud lõppu statistikat Väljundnäitaja Osaletud Iga tegevusele 8.9 Poliitikakujund uuringutest läbiviidud Uuringute ja us põhineb on valminud uuringu analüüside uuringutel ja maapõhised või tellimine analüüsidel raportid analüüsi tulemuste tutvusta- miseks on ilmunud vähemalt üks artikkel 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele. Horisontaalne Mõju teema Regionaalne areng Õpetajate ja koolijuhtide professionaalsuse kasv (sh koolidirektorite hindamine) aitab kaasa koolide õppekvaliteedi tõstmisele piirkondades ja edendab seeläbi kaudselt piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Kavandatavad tegevused hõlmavad kogu Eestit, tegevustesse on kaasatud erinevates piirkondades paiknevad haridusasutused ja toetatakse 13  haridusvaldkonnas piirkondlikul tasandil tehtavat. Tegevuste planeerimisel arvestatakse regionaalseid eripärasid ja täiendusõpet pakutakse ning teavitustegevusi korraldatakse üle Eesti. Infoühiskonna Kavandatud tegevused aitavad kaasa infoühiskonna edendamisele läbi edendamine õpetajate ja koolijuhtide kasvava oskuse kasutada tööalaselt erinevaid e- lahendusi (täiendusõpe, hindamine, tagasiside andmine jms tegevuste raames). Samuti kasutatakse tegevuste elluviimise ja infovahetuse korraldamisel võimalikult palju infotehnoloogilisi lahendusi, mis toob kaasa laiema mõju. Tegevused aitavad kaasa Infoühiskonna Arengukava 2020 rakenduskavas HTM vastutusel olevale tegevuse "Jätkatakse õpetajate ja õppejõudude koolitusi õpilastele IKT baasoskuste andmiseks“ elluviimisele. Keskkonna- ja Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset kliimapoliitika mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale. Võrdsete Tegevused panustavad kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele võimaluste õpetajate ja haridusasutuste juhtide töös. Kaasava hariduse all on peetud tagamine silmas Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse agentuuri poolt kokkulepitud definitsiooni, mille järgi on kaasav haridus süsteemse lähenemise kaudu kvaliteetse hariduse tagamine, mis arvestab kooli kohalikus kogukonnas olevate kõikide õppurite akadeemiliste ja sotsiaalsete vajadustega. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud ja Euroopa Liidu liikmesriikide poolt heakskiidetud kaasava õppe suundumustest. Täiendusõpe tõstab kompetentsi ning kompetentsi tõus toetab edukat toimetulekut tööturul. Kavandatud tegevused toetavad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamist hariduses ja tööturul. Tähelepanu on pööratud erinevas vanuses inimeste võrdsele kohtlemisele. Võimalused tegevustest osa saada ei sõltu inimese vanusest, soost, rassist ega rahvuslikust kuuluvusest. Tegevused, millest saavad osa ka kogukonna liikmed on korraldatud viisil, mis tagab osalusvõimaluse ka puuetega inimestele (näiteks veebiülekanded konverentsidest, toimumiskoha valikul arvestatakse juurepääsuvõimalusi). Õpetajate täiendusõppe kaudu saab ennetada nt sooliste stereotüüpide teket koolis. Õpetajaameti maine teadlikuma kujundamisega saab muuta soolist stereotüüpi ameti osas. Ühtne Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju riigivalitsemine riigivalitsemise eesmärgile. 11. Toetava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega Tegevused on seotud järgnevate arengukavadega ja EÕS programmidega: ▪ EÕS üldharidusprogrammiga ja kutseharidusprogrammiga on seotud õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe tegevused. Läbi täiendusõppe toetatakse neis programmides kirjeldatud poliitikate realiseerimist ja eesmärkide saavutamist. Kutseharidusprogrammist tuleb muu hulgas sisend kutseõpetajate erialakoolitusteks. ▪ EÕS programmiga „Tööturu ja õppe tihedam seostamine“ on tegevused seotud läbi õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe. Eelnimetatud programmist toetatakse õpetajate, haridusasutuse juhtide ja õppejõudude ettevõtlikkuse ja ettevõtluse alase kompetentsi 14  tõstmist, praktikakorraldust, kutseõppe maine parendamist. Samasisulisi või sarnaseid tegevusi ei viida ellu käesolevas dokumendid kirjeldatud tegevuste raames. ▪ EÕS digipöörde programmi kaudu luuakse digipädevuste hindamismudelid ning kaetakse digipöörde programmi raames loodavate ja finantseeritavate lahenduste õppetöös rakendumist toetav täiendusõpe. Eelnimetatud programmis kavandatu ei kattu käesolevas dokumendis kirjeldud õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppega. ▪ Täiskasvanuharidusprogrammis hõlmatakse täiskasvanute gümnaasiumite õpetajate ja koolijuhtide valdkondlikud infoseminarid, ühisõppimine, õppevisiidid teistesse riikides jmt eesmärgiga parandada valmisolekut madala haridustaseme ja oskustega täiskasvanuid õppesse tuua ning pakutavat õpet paindlikumaks muuta. Eelnimetatud programmis kavandatu ei kattu käesolevas dokumendis kirjeldud õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppega. ▪ Laste ja perede arengukavaga on seos läbi ühise eesmärgi toetada iga lapse arengut. ▪ Korraldatavad tegevused panustavad Eesti keele arengukava eesmärkide täitmisesse. ▪ Korraldatavad tegevused aitavad kaasa Infoühiskonna Arengukava 2020 rakenduskavas HTM vastutusel olevale tegevuse "Jätkatakse õpetajate ja õppejõudude koolitusi õpilastele IKT baasoskuste andmiseks“ elluviimisele. ▪ Lõimuv Eesti 2020 eesmärkide saavutamisse panustavad läbiviidavad tegevused personaalsemat lähenemist tagava õpikäsituse rakendamise toetamise kaudu. ▪ Aktiivse vananemise arengukava 2020 täitmisesse panustavad tegevused läbi tööturul konkurentsivõime säilitamise, kaasatuse, sotsiaalse sidususe edendamise. ▪ Säästev Eesti 21 eesmärkide saavutamisse panustavad tegevused võimaldades oodatud muutuste realiseerimist õpetamisstiilis, hindamismeetodites, koostöösuhete arendamisel lastevanemate ning kogukonnaga, uute juhtimismeetodite ja tehnoloogiate kasutamisel. ▪ Toetatavad tegevused aitavad kaasa 2018. aastal tehtud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustele, mis toetavad kaasava hariduse rakendamist. 12. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 10 782 847, mida rahastatakse järgnevalt: ESF 9 165 420 (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 617 427 (vähemalt 15% kogumaksumusest). TULEMUS TEGEVUSED Abikõlblike kulude/toetatavate tegevuste eelarve kokku Koolitusel Tegevus 8.1 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide 1 150 000 osalenud õpetajate professionaalse arengu edendamine arv koostöövõrgustike kaudu sh Otsene personalikulu 149 500 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 1 000 500 Tegevus 8.2 Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste 700 000 õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine sh Otsene personalikulu 119 000 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 581 000 Tegevus 8.3 Õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamine ja 770 000 maine tõstmine ameti väärtustamiseks sh Otsene personalikulu 269 500 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 500 500 15  Tegevus 8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine 1 442 340 haridusuuenduste rakendumiseks Otsene personalikulu 90 470 Muud kulud (kauba/teenuse ost) 1 351 870 Tegevus 8.7 Haridusasutuste juhtimise ja toimimise 700 000 tõhustamine inimeste juhtimist ja arendamist toetavate süsteemide ja - vahendite väljatöötamise ning kasutuselevõtu abil sh Otsene personalikulu 105 000 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 595 000 Tegevus 8.8 Õpetajate digipädevuse arendamine 1 586 269 digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e- lahenduse väljaarendamine sh Otsene personalikulu 280 000 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 670 000 sh Hüvitamine ühikuhindade alusel 636 269 Tegevus 8.9 Uuringute ja analüüside tellimine 300 000 sh Otsene personalikulu 120 000 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 180 000 Horisontaalne Projektijuhi personalikulu 194 000 tegevus/kulu Tegevuste kaudsed kulud ühtse 199121 määra alusel (15%) Koolitusel osalenud Tegevus 8.4 Haridusasutuse juhtide 3 228 455 haridus- täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja asutuste juhtide kompetentside arendamise juhtide toetamine arv Sh Otsene personalikulu 470 018 Sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 2 594 494 Hüvitamine ühikuhindade alusel 0 Tegevus 8.5 Koolidirektorite järelkasvuprogrammide 380 000 läbiviimine Sh Otsene personalikulu 43 330 Sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 336 670 Horisontaalne Projektijuhi personalikulu 48 400 tegevus/kulu Tegevuste kaudsed kulud ühtse määra 84 262 alusel (15%) KOKKU 10 782 847 13. Kulude abikõlblikkus 13.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele. 13.2. Abikõlblikud on järgmised toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 13.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 13.2.2. kaudsed kulud arvestatuna 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 13.2.3. kulud ürituste läbiviimiseks, sealhulgas koolituste, arenguprogrammide, 16  seminaride, infotundide, ümarlaudade, mõttekodade, töötubade, koosolekute, konverentside, veebi kaudu läbiviidavate ürituste ja muude õpiürituste kulud, sh ettevalmistamine, läbiviimine, osalemine ja tulemuste levitamine ning analüüs, ürituste korraldamise kulud (sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus); 13.2.4. koostöövõrgustike, ümarlaudade, töörühmade, virtuaalsete õppetoolide, õppevisiitide jm koostöövormidega seotud kulud, sh algatamine ja osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamisega seotud kulud (sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus ); 13.2.5. publikatsioonide, info-, juhend ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalidega seotud kulud, sh koostamine, tootmine ja levitamine, e-keskkondade (näit portaalid, äpid) loomine ja arendamine, kasutusvõimaluse loomine ja kasutamine, välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 punktis 3 nimetatud kulud; 13.2.6. tegevuse 8.1 raames on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud muudes riikides toimunud täiendusõppe puhul temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja messidel, õppevisiidil osalemise kulud, kui osalemisega kaasneb ettekanne, mille raames tutvustatakse Eesti õpetajate ja/või koolijuhtide võrgustikutööd; 13.2.7. tegevuse 8.2 raames on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud Eestis ja/või teistes riikides toimuvate õpiürituste ettevalmistamise, osalemine ja tulemuste levitamine, analüüs, ürituste korraldamise kulud ( sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus); 13.2.8. tegevuses 8.3 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamise ja maine tõstmisega seotud kulud, teavituskampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, näiteks õpetajaameti mainega tõstmise üritustega seotud kulud (sh ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise, teabevahetuse edendamise, tulemuste levitamise ja mainekuvandi mõõtmise kulud), messiboksi maksumuse (sh mööbli rendi), bänneri valmistamise, tunnusriietuse või –elementide jms kulud, loodavate ja hallatavate e- keskkondade (näit portaal, äpp) väljatöötamise, arendamise ja haldamise kulud ning Eestis ja/või teistes riikides toimuvate õpiürituste ettevalmistamise, osalemise ja tulemuste levitamise ürituste korraldamise kulud ( sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus); 13.2.9. tegevuses 8.4 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud koolijuhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamise ja koolijuhtide kompetentside arendamisega seotud kulud sh mentorite ja coachide teenuse kasutamise kulud, sisekoolitajate koolituskulud, Eestis ja/või teistes riikides toimuvate õpiürituste kulud, kirjanduse ja teadusartiklite tõlkimisega (sh õiguste omandamisega), välja andmisega ja levitamisega seotud kulud; alapunktis 8.4.2 nimetatud tegevuste kulud makstakse välja standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt haridus- ja teadusministri 29. juuli 2015. a käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidavatele meetmetele”. 13.2.10. tegevuses 8.5 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud direktorite 17  järelkasvuprogrammide arendamise ja läbiviimisega seotud kulud, sh mentorite ja coachide teenuse kasutamise kulud, doonortöökohtadega seotud kulud ja vastavalt programmi kontseptsioonile või lähteülesandele teistes riikides toimuvate õpiürituste kulud; 13.2.11. tegevuses 8.6 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.4 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud koolimeeskondade täienduskoolituste (sh koolitused, seminaride jt õpiürituste) kulud; 13.2.12. tegevuses 8.7 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud haridusasutuse juhtimise ja toimimise tõhustamisega seotud kulud (sh hindamispõhimõtete, -mudelite ja -standardite väljatöötamise ja/või uuendamise, pilotiseerimise, rakendamise, ajakohasena hoidmise ja neid toetavate e-lahenduste väljatöötamise ja/või edasiarendamisega, kasutuselevõtuga ja kasutamisega seotud jms kulud ning seminarikulud), välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 punktis 3 nimetatud kulud; 13.2.13. tegevuses 8.8 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud õpetajate digipädevuse arendamisega digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamisega seotud kulud (sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus, e-lahenduse nõuete kaardistamine, e-lahenduse analüüsimine, arendamine ja testimine, lõppkasutaja koolitus); alapunktis 8.8.1 nimetatud tegevuste kulud makstakse välja standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt haridus- ja teadusministri 29. juuli 2015. a käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidavatele meetmetele”. 13.2.14. tegevuses 8.9 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud uuringute ja analüüsidega seotud kulud, sh nende tellimine ja teostamine ning tulemuste avalikustamine. 13.3.Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 13.3.1. Ruumide remont ja/või kaasajastamine, hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki, inventari ost; päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 13.3.2. ühikuhinnas sisalduvad kulud tegelike kulude alusel. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1.Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-st 28 – 30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18. 14.2.Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra ja standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1, 2 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1. 14.3.Elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist. 14.4.Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri 18  väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 14.5.Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.6.Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 14.7.Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 14.8.Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 15. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 8.1 „Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu“ raames 15.1.Toetust saavad taotleda haridusühendused. 15.2.Taotlus peab sisaldama andmeid toetuse taotlejate, tegevuskava ellu viiva meeskonna ja ajakava kohta. Taotlus peab sisaldama tegevuste lõikes tegevuse eesmärki, sisu kirjeldust, tulemust ja maksumust. Taotlemisel tuleb esitada ühenduste aastased tegevuskavad. 15.3.Lõppsaajale edasiantava toetuse piirmäär on kuni 10 000 eurot projekti kohta. Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest. Abikõlblikud on punktides 13.2.1 - 13.2.6 nimetatud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 sätestatud tingimustele. 15.4.Taotlustes esitatava täiendusõppe ühe kursuse maht peab olema alla 30 akadeemilise tunni. 15.5.Kui taotleja on taotluses sisalduvatele projekti(de)le või projekt(de)i osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. 15.6.Toetuse edasiandmise täpsematest tingimustest, tähtajast ning edasiantava toetuse kogusumma eelarvest ning prioriteetsetest teemadest teavitab elluviija lõppsaajaid oma veebilehel. 15.7.Taotlusi hinnatakse üldiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 15.7.1. projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele – 25% maksimaalsest koondhindest; 15.7.2. projekti põhjendatus – 30% maksimaalsest koondhindest; 15.7.3. projekti kuluefektiivsus –20% maksimaalsest koondhindest; 15.7.4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 25% maksimaalsest koondhindest. 15.8.Hindamise tulemusel saadud maksimaalne koondhinne moodustub punktis 15.7. loetletud kriteeriumitele antud punktide alusel. Hindamiskriteeriumi kohta antakse 19  punkte skaalal 1-5. Iga hindamiskriteeriumi punktiarv arvutatakse läbi selle osakaaluga. Kõikide hindamiskriteeriumite alusel antud tulemused liidetakse ja selle tulemusena moodustub projektile antav punktisumma, mis teisendatakse koondhindeks 100-punkti skaalal. Koondhinnete alusel moodustub taotluste paremusjärjestus. Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 60 punkti ja mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Võrdse koondhindega taotluste puhul saab paremusjärjestuse moodustamisel kõrgema järjekoha taotlus, mille hindepunkt punktis 15.7.2. nimetatud kriteeriumi järgi on kõrgem. Kui hindepunktid on võrdsed, siis heidetakse valiku tegemiseks liisku.“. 15.9.Elluviija kinnitab abikõlblikkuse perioodi, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsusest teavitamise tähtaja ja korra; lõppsaaja õigused ja kohustused; toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise korra, toetuse maksmise tingimused ja korra, sealhulgas maksetaotluse menetlemise tähtaja ja lõppmakse suuruse; 15.10. Elluviija otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab elluviija. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 16. Elluviija kohustused 16.1.Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 toetuse saajale sätestatud kohustused. 16.2.Ühtlasi on elluviija kohustatud: 16.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt lepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele kasutama toetust soovitud mõju saavutamiseks säästlikult; 16.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes ning halduslepingu ja toetuslepingu koopiad rakendusüksusele; 16.2.3. korraldama käesoleva käskkirja punktis 15 nimetatud toetuse edasiandmise lõppsaajale. 17. Tegevuste elluviimise aruandlus 17.1.Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt 20. jaanuariks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 17.1.1. punktis 9 loetletud näitajate täitmine. 17.2.Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 17.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 10). 17.3.Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 17.4.Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 17.5.Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 17.6.Lisaks punktis 17.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruandeid, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 20 18. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel 18.1.Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas toimingus osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013 lisas 1. 18.2.Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7. 18.3.Punktides 18.1 ja 18.2 sätestatud kohustused rakenduvad alljärgnevatele punktis 8 nimetatud tegevustele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid järgmiste sihtgruppide kohta: 18.3.1. Tegevus 8.1. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu – täiendusõpet saavad üleriigiliste võrgustike juhid. 18.3.2. Tegevus 8.2. Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine – koolitatavad kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajad. 18.3.3. Tegevus 8.4. Koolijuhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja koolijuhtide kompetentside arendamise toetamine – täiendusõppes osalevad haridusasutuste juhid. 18.3.4. Tegevus 8.5. Koolidirektorite järelkasvuprogrammide loomine ja läbiviimine – arengprogrammis osalevad üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse direktoriks soovijad. 18.3.5. Tegevus 8.6. Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks – koolimeeskondade koolitustel osalejad. 18.3.6. Tegevus 8.7. Koolimeeskonna hindamist ja arendamist toetavate süsteemide ja vahendite väljatöötamine ning kasutusele võtmine – hindamispädevusi arendavatel koolitustel osalejad. 18.3.7. Tegevus 8.8. Õpetajate digipädevuse arendamine digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamine – digipädevuste täiendusõppes osalejad. 18.4.ESFi tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks. 18.5.ESFi tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 19. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 19.1.Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse ettepanekul. 19.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja edastab muutmise eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. 21  19.3.Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 19.4.Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 12 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 19.5.Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 16.2.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist juhul, kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus aastaeelarves on väiksemas mahus, peab elluviija enne eelarvest erinevate kulutuste tegemist muudatuse kooskõlastama rakendusasutusega ning esitama selle rakendusüksusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 19.6.Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele 20. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 20.1.Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 20.2.Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule. 21. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 22. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 22  Lisa 18 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 100 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamine" elluviimiseks“ lisa Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. 1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.1. „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3. „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks. 1.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav“ saavutamiseks. 1.4. Kui käesoleva käskkirja lisa punktis 7.2. nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 26 ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. 1.5. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata üldist grupierandi määrust taotlejatele ja partneritele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 1.6. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata üldist grupierandi määrust lisaks punktis 1.5. nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-4c ja 5 sätestatud juhtudel. 1.7. Riigiabi puhul peab toetusel olema ergutav mõju üldise grupierandi määruse artikkel 6 mõistes. 1 2. Mõisted 1) Tippkeskus: autonoomne struktuuriüksus, mis tegeleb koostöös välispartneritega tipptasemel teadus- ja arendustegevusega. Lähtuvalt Euroopa Komisjoni H2020 teaming1 meetme suunistest, on tippkeskuse (i.k. Center of Excellence) eesmärk luua sünergiat tippteaduse ja innovatsiooni vahel, mis omab positiivset mõju regionaalsele ja majanduslikule arengule.2 2) Tippkeskuse juhtkomitee: vastavalt tippkeskuse põhimäärusele tippkeskuse tegevust juhtiv kogu, kuhu kuuluvad tippkeskuse H2020 „FINEST TWINS“ projekti välispartnerite esindajad (Tallinna Tehnikaülikool, Aalto Ülikool, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ja Forum Virium Helsinki (Helsingi linnale kuuluv targa linna piloote ettevalmistav ja läbiviiv innovatsiooniettevõte, edaspidi FV-Helsinki) ning antud tegevuse rahastajana Haridus-ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) esindaja. 3) Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 21. novembril 2013 kui ka Euroopa Liidu Nõukogus 3. detsembril 2013 ja mis kestab aastatel 2014-2020. Horisont 2020 (edaspidi H2020) aitab ehitada silla teaduse ja turu vahele, tugevdades samas veelgi tipptasemel teaduse tegemist, et luua suurepäraseid võimalusi uute teadmiste ja tehnoloogiliste läbimurrete baasil kõrgetasemeliste innovaatiliste teenuste ja toodete pakkumiseks. Programm pakub häid võimalusi avaliku ja erasektori rahastamisallikate ühendamiseks eesmärgiga toetada Euroopa innovaatilisi ettevõtjaid. Tegemist on peamise Innovaatilise Liidu rakendusinstrumendiga. 4) Tippkeskuse põhimäärus: Tallinna Tehnikaülikool rektori käskkirjaga kinnitatud korraldus, mis kehtestab Targa linna tippkeskuse tegutsemise alused Tallinna Tehnikaülikoolis. 5) H2020 grandileping: Euroopa Komisjoniga sõlmitud H2020 teaming’u leping (grant nr 856602, projekt „FINEST TWINS“), mahus 15 mln eurot. FINEST TWINSI projekti koordineerib Tallinna Tehnikaülikool, välispartneriks on Aalto Ülikool, FV-Helsinki ning MKM. 6) Tippkeskuse valdkonnad: Vastavalt tippkeskuse põhimäärusele ja Horisont 2020 grandilepingule keskendub tippkeskus viiele valdkonnale: transport, energia, ehitus- arhitektuur, andmed ja valitsemine. 7) Piloot: linnakeskkonna probleemile uudse teadmispõhise lahenduse väljatöötamise ja selle rakendamise protsess viies valdkonnas. Piloodid valitakse välja lähtuvalt tippkeskuse strateegilisest teadusarenduskavast põhimõttel, et ellu viiakse kõige suurema potentsiaaliga lahendused. 1 Horisont 2020 alaprogramm „tipptaseme levik ja osaluse laiendamine,“ mis aitab vähem edukates liikmesriikides arendada tipptasemel teadusarendustegevust. „Osaluse laiendamise meetmeid on kokku kolm – teaming, ERA chairs ja twinning. Teaming meetme eesmärk on uute (suurte) tippkeskuste loomine või olemasolevate taseme märgatav tõstmine, mida Euroopa Komisjon rahastab 7 aasta jooksul kuni 15 miljoni euroga ja millesse peab olema kaasatud vähemalt üks kõrge tasemega teadusarendusega riigist. Samuti eeldab teamingu meede vähemeduka riigi lisarahastust, orienteerivalt samas suurusjärgus. Vt lisa: https://ec.europa.eu/info/funding- tenders/opportunities/portal/screen/opportunities/topic-details/widespread-01-2018-2019; https://www.horisont2020.ee/struktuur/osaluse-laiendamise-meetmed/ 2 https://ec.europa.eu/research/participants/portal/doc/call/h2020/h2020-widespread-2014-1/1602623- faqs_teaming_2014_en.doc 2 8) Linn: asustusüksus, mis omab linnastaatust, või kohaliku omavalitsuse üksus, mis piirneb linnastaatust omava asustusüksusega või kohaliku omavalitsuse üksus, mille koosseisu linn asustusüksusena kuulub. 3. Toetuse andmise eesmärgid, tulemus ja seos arengukavadega 3.1. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav” saavutamiseks. 3.2. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega. 3.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi “Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. Eesrindlikel Eesti ettevõtetel ning TA asutustel on rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades” saavutamiseks. 3.4. Toetuse andmise eesmärgiks on aidata kaasa Eesti teaduse rahvusvahelise nähtavuse ja konkurentsivõime suurendamisele, kasvatades teadus- ja arendusasutuste võimekust rakendada sünergiast Horisont 2020 koostöövõrgustikega tekkivaid teadustulemusi ühiskonna ja majanduse huvidest ja vajadustest lähtuvalt. 3.5. Toetuse andmise tulemusena paraneb Eesti teadus- ja arendusasutuste võimekus osaleda rahvusvahelistes võrgustikes ning rakendada koostööprojektide tulemusi ühiskonna ja majanduse vajadustest lähtuvalt. 3.6. Tegevused panustavad rakenduskava tulemusnäitajasse „Eesti edukus EL programmis Horisont 2020: võidetud lepingute maht elaniku kohta protsendina Euroopa keskmisest“. Tegevused panustavad rakenduskava väljundnäitajasse „Välismaalastest teadlaste osakaal Eesti teadlaste ja inseneride koguarvust“. 4. Rakendusasutus ja –üksus 4.1. Käesoleva toetusskeemi rakendusasutus on Haridus-ja Teadusministeerium. 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partnerid 5.1. Tegevuste elluviija on Tallinn Tehnikaülikool. 5.2. Tegevuste partneriteks on Eesti linnad, millel tekivad tegevuse 1 elluviimisega kulud, mida hüvitatakse antud meetmest. Linnad on kaasatud tegevuse 1 raames pilootide elluviimisesse. Elluviija sõlmib partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse. Elluviija osaleb kõikide tegevuste elluviimisel. Lisaks võivad tegevuse 1 elluviimisel osaleda koostööpartnerid, kellel ei teki antud meetmest hüvitamist nõudvaid kulusid. 3 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2020 - 31.08.2023. 7. Toetatavad tegevused, nende elluviijad ja tegevuste tulemused 7.1. Tegevus 1: Teadmussiire targa linna pilootide kaudu Peamiseks tegevuseks on targa linna pilootide ettevalmistamine ja läbiviimine. Iga piloodi läbiviimisel peab osalema vähemalt üks linn, kelle probleemile/väljakutsele piloodi kaudu lahendust otsitakse. Piloot on linnakeskkonna probleemile uudse teadmispõhise lahenduse väljatöötamise ja selle rakendamise protsess viies valdkonnas. Piloodid valitakse välja lähtuvalt tippkeskuse strateegilisest teadusarenduskavast põhimõttel, et ellu viiakse kõige suurema potentsiaaliga lahendused. Pilootide strateegiline teadusarenduslik planeerimine on seotud ka H2020 projekti tööpaketiga 7 (Targa linna piloodiprogramm, vastutaja FV-Helsinki). Samuti on pilootidega seotud tööpakett 4 (targa linna kaksiklinna platvorm – vastutaja FV-Helsinki), tööpakett 5 (Strateegiline teadusarenduskava, vastutaja Tallinna Tehnikaülikool), tööpakett 6 (teadusarenduskava elluviimine 2020-2022, vastutaja Aalto) ning tööpakett 7 (teadusarenduskava elluviimine 2023-2026, vastutaja Tallinna Tehnikaülikool). Detailseid pilootide valikutingimused töötatakse välja etapiviisiliselt (sh esimene etapp kolme kuu jooksul; teine etapp kuue kuu jooksul ja kolmas etapp üheksa kuu jooksul pärast toetusmeetme allkirjastamist) ja need kooskõlastatakse ka tippkeskuse juhtkomiteega (sh HTMiga). Piloote valitakse välja ja viiakse ellu iga-aastaselt alates 2021. aastast. Pilootide läbiviimise iga-aastane skeem: 1. Üldiste probleemide kaardistamine sisendina teadusaredustegevuseks Pilootide elluviimise esimene etapp on üldiste linnakeskkonna probleemide kaardistamine, mis on lahendatavad teadus- ja arendustegevusega. Probleemide kaardistamise meetoditeks on kirjalik teemade/probleemide korje, külastuste käigus toimuvad intervjuud ja ajurünnakud linnades kohapea ja linnade esindajate osavõtul toimuvad avatud töötoad. Probleemide kaardistuse tulemusena valitakse konsensuslikult koos linnadega kümme üldist probleemi, millele hakatakse lahendusi otsima teadusarendustegevuse abil antud tegevuse teises ja kolmandas etapis. Lõplik valikuprotsess toimub kõigile linnadele avatud töötoa kui ka kirjaliku konsultatsiooni kaudu. Valdkondade üleselt on protsess järgnev: 1.1. Kirjalik konsultatsioon linnade probleemide kaardistamiseks teadusarendustegevuse sisendina. Kutse saadetakse kõigile Eesti linnadele. 1.2. Valikulised linnadega läbiviidavad intervjuud ja töötoad probleemide detailsemaks kaardistamiseks (kaastakse vähemalt 10 suuremat linna elanike arvult, neid võib asendada ka väiksematega, sõltuvalt kirjaliku konsultatsiooni tulemustest). 1.3. Kirjalik konsultatsioon kõigi linnadega välja valitud probleemide prioriteetide seadmiseks. 1.4. Avatud konsensuskohtumine koos linnadega, mille käigus valitakse välja kümme üldist probleemi, mida teadusarendustegevuse abil lahendada. Nende kaudu tekkivad lahendused ja teenused on ülekantavad teistesse linnadesse nii Eestis kui ka mujal maailmas. 4  Konsensuskohtumisele on oodatud kõigi linnade esindajad, samuti ministeeriumite esindajaid, kes antud valdkonnaga tegelevad ning ka hindamiskomisjonide esindajaid. Kuludeks on probleemide kaardistamise kaasamisürituste korraldamine (seminarid, töötoad), turunduskulu ja tippkeskuse projektijuhtimiskulu. Kokku viiakse läbi üks suurem probleemide kaardistamine ja seda vaadatakse koostöös linnadega üle iga-aastaselt konsensuskohtumise formaadis, vajadusel ka 1.1-1.3 punkte korrates. Tulemus: linnadega valitakse välja ja sõnastatakse kuni kümme probleemi viies tippkeskuse valdkonnas, mida teadus- ja arendustegevuse abil lahendada teises ja kolmandas etapis. 2. Ideekorje probleemidele lahenduste otsimiseks Pilootide elluviimise teine etapp on ideekorje esimeses etapis tuvastatud ning väljavalitud probleemidele lahenduse leidmiseks. Ideekorje kuulutab välja tippkeskus rahvusvahelisena. Lahendusideesid hindab tippkeskuse ekspertidest koosnev hindamiskomisjon lähtuvalt järgmistest hindamiskriteeriumitest: 1) teaduslik potentsiaal; 2) innovaatilisus; 3) lahenduse kasvupotentsiaal (sh ülekantavus teistesse linnadesse); 4) teostatavus; 5) tegelik mõju linnakeskkonnale. Rahvusvahelise hindamiskomisjoni kutsub kokku tippkeskus ja selle kinnitab juhtkomitee. Hindamiskomisjoni liikmeteks on: 1. Tippkeskuse poolt määratud esindaja (komisjoni esimees); 2. Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt määratud esindaja; 3. Aalto Ülikooli poolt määratud esindaja; 4. HTMi poolt määratud esindaja; 5. FV-Helsinki määratud esindaja; 6. MKM poolt määratud esindaja. Lisaks võib tippkeskus hindamiskomisjoni määrata kuni viis eksperti: 1. Rahvusvaheline targa linna ekspert, 2. Eesti targa linna ekspert; 3. Erialaliitude või klastrite esindaja (nt Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Tartu Smart City Lab või Eesti Arhitektide Liit); 4. HTM ja MKM ettepanekul kuni 2 esindajat teistest ministeeriumitest. Hindamiskomisjoni töö tulemuseks on järjestatud nimekiri kuni kümnest paremast ideest. Iga idee kohta esitatakse avalik kokkuvõte (1-2 leheküljel). Hindamiskomisjoni töö koosneb kahest osast: 1. Kirjalik individuaalne lahenduste hindamine ja prioritiseerimine 2. Konsensuskohtumine, mille käigus otsustakse lahenduste lõplik prioriteetsus 5 Kuludeks on ideekorje turunduskulu, kaasamisüritused (seminarid, töötoad, konverents), võidutööde preemiafond, žüriiliikmete töö ja tippkeskuse projektijuhtimiskulu. Kokku viiakse läbi üks ideekorje, mida vajadusel korratakse iga-aastaselt. 3. Pakutud ideede teostamine Pilootide elluviimise viimaseks etapiks on teises etapis pakutud ideede teostamine vastavalt prioriteetsuse järjekorrale ja tippkeskuse tegevusvaldkondadele. Iga piloodi teostamise juures peab osalema vähemalt üks Eesti linn. Ideede teostamiseks luuakse tippkeskuses projektimeeskonnad ning määratakse meeskonna juht. Iga piloodi teostamise meeskond koostab piloodi teostamise detailse eelarve ja tegevuskava, mida saab hakata ellu viima pärast tippkeskuse juhtkomitee kinnitust. Pilootide teostamiseks on võimalik kasutada järgmisi rahastusskeeme:  Tallinna Tehnikaülikooli projektimeeskondade poolt pilootide tegevustega kaasnevate personali- teadustöö ja muude kulude rahastamine elluviimiseks;  Sisseostetavad teenused ja tooted hankemenetluse kaudu (sh innovatsioonihanked);  Partnerite (kohalikud omavalitsused) tegevused pilootide elluviimisel partnerluslepingute alusel. Iga piloodi raames võib antud rahastamisskeeme vastavalt eesmärgile kombineerida. Oodatavaks tulemuseks on tugeva teadusliku, innovaatilise ja ärilise potentsiaaliga vähemalt neli targa linna pilooti valikuliselt viies valdkonnas (transport, energia, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine). Piloodi tulemusel valmib reaalne terviklik ja kasutatav lahendus, mida on võimalik reaalsetes oludes piloteerida. Lisaks lahendusele kuulub piloodi juurde ka plaan, kuidas seda lahendust on võimalik laiendada/üle kanda ühe või mitme linna keskkonda terviklikult. Kokku viiakse tippkeskuse perioodi jooksul (2020-2027) läbi vähemalt 10 pilooti, igas valdkonnas kaks. Kaks pilooti viiakse läbi hiljemalt 31.05.2022 ja kaks hiljemalt 31.05.2023 (ülejäänud 6 pilooti viiakse läbi kahekaupa järgmisel rahastamisperioodil aastatel 2024, 2025,2026). 7.2. Tegevus 2: Tippkeskuse töökeskkond ning teadus- ja arendustegevuse taristu Tegevuse eesmärgiks on luua Tallinna Tehnikaülikooli linnakusse targa linna tippkeskuse tegevuste elluviimiseks vajalik töökeskkond koos vajaliku sisseseade ja teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) taristuga (demoala ja nutikas linnak). Peamiseks tegevuseks on targa linna tippkeskuse töökeskkonna ja TA tegevuseks vajamineva taristu loomine Tallinna Tehnikaülikooli linnakus. Tippkeskuse füüsiline keskkonna loomine hõlmab ruumide kohandamist vastavalt tippkeskuse vajadustele ning töökohtade sisustamist. TA taristu hõlmab targa linna lahenduste demoala ja nutika ülikoolilinnaku (tark linnak) lahenduste loomist. Demoala ja targa linnaku eesmärgiks on luua Tallinna Tehnikaülikooli linnakusse ülikiire mobiilne andmesidevõrk, käivitada linnaku andmete kogumine koos pilveteenusega. Sellega luuakse Eestisse kiire interneti ja avatud andmetega testkeskkond, mida saaksid kasutada nii teadlased, avalik sektor kui ka ettevõtted. Oodatavaks tulemuseks on tippkeskuse tööruumid koos sisseseadega vähemalt 20-le tippkeskuse töötajale ning Tallinna Tehnikaülikooli TA taristu loomine targa linna demoala ja nutika linnaku kaudu (valmib hiljemalt 01.06.2022). 6 8. Sihtgrupid Otseseks sihtgrupiks on teadlased ja avaliku sektori asutused, sh kohalikud omavalitsused. Igas piloodis peab osalema vähemalt üks linn ning soositakse ka ettevõtete kaasamist hangete ning partnerluste kaudu. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on Eesti ühiskond ja majandus tervikuna. 9. Tegevuse juhtimine 9.1. Tippkeskus on Tallinna Tehnikaülikooli struktuuriüksus, millel on oma põhimäärus ja omaette juhtimisstruktuur. 9.2. Toetusmeetme tegevuste juhtimine toimub juhtkomitee poolt, juhtkomitee ülesanded seoses tippkeskuse kõikide tegevuste juhtimisega on sätestatud põhimääruses ja grandilepingus. 9.3. Juhtkomitee ülesanded seoses struktuurivahenditest rahastatud tegevustega on: 9.3.1. kinnitada pilootide läbiviibimise tingimused, hindamiskomisjon ning detailsed projektiplaanid; 9.3.2. kinnitada tippkeskuse demoala ja targa linnaku investeerimisplaanid; 9.3.3. anda hinnang iga-aastasele tegevusaruandele ja teha ettepanekuid tegevuskava muutmiseks; 9.3.4. teha ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks. 9.4. Toetuslepingu sõlmimise järgselt on HTMil õigus nimetada oma esindaja tippkeskuse juhtkomiteesse ja saada infot otsuste kohta, kuid HTMi esindaja otsustusõigus on piiratud toetuslepinguga. 10. Tulemus- ja väljundnäitajad 10.1. Rakenduskava tulemusnäitajad Näitaja nimetus Lõpptase Andme- Aruand- 2023 allikas luse sagedus Rakenduskava Eesti edukus EL TA programmis 100 Eurostat, Kord tulemusnäitaja Horisont 2020: võidetud lepingute Horisont aastas maht elaniku kohta protsendina 2020 Euroopa keskmisest andme- baas Projekti Välismaalastest teadlaste osakaal 7,4% Statistika Kord tulemusnäitaja Eesti teadlaste ja inseneride -amet aastas (rakenduskava koguarvust väljundnäitaja) 10.2. Tegevuste spetsiifilised väljundnäitajad Sihtväärtus 2023 Andmeallikas Aruandluse Algväärtus Väljundnäitaja Baasaasta Mõõtühik sagedus 7  Uute töökohtade arv (teadlased ja Töökohtade 0 2019 20 Elluviija Kord insenerid) arv aastas Targa linna piloodid piloot 0 2019 4 Elluviija Kord tegevusvaldkondades aastas Pilootidesse kaasatud tippkeskuse partner 0 2019 8 Elluviija Kord väliste koostööpartnerite arv aastas Tegevuse raames alustanud vastuvõetu 0 2019 15 Elluviija Kord doktorantide arv d aastas doktorantid e arv 11. Eelarve Tegevuse kogumaksumus on 8 600 000 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Regionaalarengu Fond 7 310 000 EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riigi kaas- finantseering 1 290 000 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100 %. 11.1. Tegevuste abikõlblike kulude eelarve finantsallikate lõikes Nr Tegevus EL toetus Riiklik Kulud kokku kaasfinantseering 1. Teadmussiire targa linna 5 411 100 954 900 6 366 000 pilootide kaudu 2. Tippkeskuse töökeskkond 1 644 750 290 250 1 935 000 ning teadus- ja arendustegevuse taristu 3. Horisontaalsed tegevused 254 150 44 850 299 000 KOKKU 7 310 000 1 290 000 8 600 000 8 11.2. Kogueelarve Nr Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Tegevuste Sh elluviija Sh eelarve eelarve partnerite eelarve 1. Teadmussiire targa linna pilootide kaudu 6 366 000 4 774 500 1 591 500 sh Otsene personalikulu 2 542 780 1 907 085 635 695 sh Muud kulud (teenused) 3 441 803 2 581 352 860 451 sh Tegevuse kaudsed kulud (15% otsestest 381 417 286 063 95 354 personalikuludest) 2. Tippkeskuse töökeskkond ning teadus- ja 1 935 000 1 935 000 0 arendustegevuse taristu sh Otsene personalikulu 290 250 290 250 0 sh Muud kulud (sh kauba ja teenuse ost) 1 601 213 1 601 213 0 sh Tegevuse kaudsed kulud (15% otsestest 43 537 43 537 0 personalikuludest) 3. Horisontaalsed tegevused 299 000 299 000 0 sh Otsene personalikulu 260 000 260 000 0 sh Tegevuse kaudsed kulud (15% otsestest 39 000 39 000 0 personalikuludest) KOKKU EELARVE 8 600 000 7 008 500 1 591 500 11.3. Riigiabi puhul peavad käesoleva käskkirja punktis 12 nimetatud abikõlblikud kulud ja maksimaalne abi osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 26 toodud tingimustele. Riigiabi puhul on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringu kulud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktides 29 ja 30 toodud definitsioonidele. 12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 12.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva tegevuse punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1- 4; 12.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 12.2.3. tegevuste tulemusena tekkiva intellektuaalomandi määratlemise ja kaitsmisega seotud kulud; 12.2.4. tippkeskuse ruumide ja TA taristu (demoala ja tark linnak) projekteerimise, renoveerimise ja sisustamise kulud; 9 12.2.5. tippkeskuse ja demoala sisseseadeks ja targa linnaku andmekorjeks vajaliku aparatuuri, seadmete ja instrumentide, samuti laborite sisseseade ja uuringute teostamiseks vajalike vahendite ja varustuse ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud; 12.2.6. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul; 12.2.7. info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise, teavitamise ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud; 12.2.8. konverentside, seminaride, töötubade ja ümarlaudade korraldamise kulud, sh üritustel osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulud ning materjalide ettevalmistamisega seotud kulud; 12.2.9. pilootide elluviimisega seotud materjalide, teadustöö ja teenuste kulud, sh ideekorjega seotud kulud (nt rahvusvaheline turundus, žüriiliikmete tasustamine, parimate ideede preemiafond) ning tarkvaralahenduse kulu; 12.2.10. Õppevisiitide korraldamisega seotud kulud. 12.3. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud. 12.4. Puhastulu arvestatakse toetatavate tegevuste lõikes lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 punktist b. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. 13.3. Toetus makstakse elluviijale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama maksetaotluse rakendusüksusele kord kvartalis e-toetuste keskkonna kaudu. 13.4. Rakendusüksuse põhjendatud nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 13.6. Viimane maksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 10 13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14. Elluviija ja partnerite kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. 14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitatakse 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 14.2.2. esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist; 14.2.3. sõlmima partneritega lepingud, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused; 14.2.4. järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased; 14.2.5. Teavitama rakendusüksust ning esitama sellekohased andmed, kui projekti majandustegevuse aastane maht ületab 20% teadusuuringute infrastruktuuri üldisest aastasest mahust. 14.3. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta aruande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Aruandes peab olema kajastatud punktis 10 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.5. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 10 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 11 16.2. Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Muudatuse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks elluviijale ja rakendusüksusele. 16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.5. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele, rakendusüksusele ja elluviijale. 17. Finantskorrektsioonid 17.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi osapoolelt, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu mitteabikõlblikud kulud tekkisid. 17.3. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Riigiabi puhul tuleb abi andjal säilitada dokumendid kümme aastat alatest meetme raames viimasest riigiabi andmisest. 19. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 12  Lisa 5 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamiseks ja noorte tööhõivevalmiduse parandamiseks““ lisa 1 „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ toetuse andmise tingimused Toetuse andmise tingimused kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel. Sisukord 1 Reguleerimisala ........................................................................................................................ 2 2 Rakendusasutus ja rakendusüksus ............................................................................................ 2 3 Elluviija ja partner .................................................................................................................... 2 4 Tegevuste abikõlblikkuse periood ............................................................................................ 2 5 Toetuse andmise eesmärk ......................................................................................................... 2 6 Toetatavad tegevused ............................................................................................................... 2 7 Tulemused ................................................................................................................................ 5 8 Sihtgrupp .................................................................................................................................. 5 9 Tulemus- ja väljundnäitajad ..................................................................................................... 6 10 Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ..................................................................... 9 11 Tegevuste eelarve ................................................................................................................. 9 12 Kulude abikõlblikkus .......................................................................................................... 11 13 Toetuse maksmise tingimused ja kord ................................................................................ 12 14 Elluviija ja partneri kohustused .......................................................................................... 13 15 Tegevuse elluviimise aruandlus .......................................................................................... 13 16 Tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine ......................................................... 144 17 Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele .................................................................... 14 1 (15) 18 Dokumentide säilitamine .................................................................................................. 155 19 Vaiete menetlemine…………………………………………………………………………15 1 Reguleerimisala Tegevused viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna nr. 2 “Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” EL vahendite kasutamise eesmärgi nr. 7: “Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte seas” meetme 2.7 “Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu” tegevuse 2.7.1 „Ebavõrdsete olude mõju vähendamine, tõrjutuse ennetamine ja noorte tööhõivelisuse toetamine, sh lisatoe pakkumine NEET noortele“ täitmiseks. 2 Rakendusasutus ja rakendusüksus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr. 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3 Elluviija ja partner Käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi elluviija). Elluviija partner tegevuse 6.2.1. ellu viimisel on Vabaühenduste Liit (edaspidi partner) ning tegevuse 6.4. ellu viimisel Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. 4 Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 01.01.2015 kuni 31.08.2023. Kõiki punktis 6 nimetatud tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul 5 Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on noorte kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte seas. 6 Toetatavad tegevused Elluviija, tagades tõrjutusriskis noorte kaasamiseks ja noorte tööhõivevalmiduse parandamiseks tegevuste üldjuhtimise ja elluviimiseks vajaliku võimekuse asutuses, mh luues selleks vajalikud töökohad, tagab järgmiste tegevuste elluviimise: 6.1. Noorsootöö teenuste kättesaadavuse suurendamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine. Tegevuse eesmärgiks on noorsootöö teenuste jõudmine uute noorteni ning noorte noorsootöös osalemise võimaluste laiendamine. Eesmärgi saavutamiseks kaardistab elluviija noorsootöö teenuste piirkondliku kättesaadavuse ja loob vajadusel 2 (15)  mitmest omavalitsusest koosnevaid koostöögruppe. Suuremat tähelepanu pööratakse neile omavalitsustele ja koostöögruppidele, kus noorte tõrjutusrisk on kõrgem ja noortel vähem osalemisvõimalusi. Noorsootöös osalemise võimaluste laiendamiseks ja noorte kaasamise suurendamiseks toetab elluviija noorsootöö teenuste (eelkõige avatud noorsootöö, huviharidus ja -tegevus, noortelaagrid, ühistegevuse erinevad vormid, sh noorteühingute tegevus jms) osutamist noortele, nõustab omavalitsusi ja omavalitsuste koostöögruppe ning aitab neil välja töötada ja rakendada omavalitsuste põhiseid ja üleseid tegevuskavasid. Tegevuse tulemusel paraneb piirkonna omavalitsuste ja noorsootööd korraldavate asutuste ja ühingute koostöö. Omavalitsused on võimelised suuremal määral noori, sh tõrjutusriskis noori, noorsootöösse kaasama ning omavalitsuste üleselt paremini kasutama teenuste pakkujate võimalusi. Teenuste korraldajate ja osutajate leidmiseks viib elluviija läbi hanked. 6.2. Noorte konkurentsivõime tõstmine ja noorte tööeluga kokkupuute suurendamine, mis kavandatakse ja viiakse ellu viies grupis: 6.2.1. Kogukonna arengut toetavad tegevused, mille raames partner (Vabaühenduste Liit) viib ellu tegevused, mis pakuvad noortele võimalusi tutvuda vabaühenduste tegevusega ja osaleda nende töös, täites mõnd noorele jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku ülesannet kogukonnas. Tegevuse raames nõustatakse koole, omavalitusi ja teisi praktikakohti pakkuvaid vabaühendusi ning motiveeritakse neid kogukonda arendavates tegevustes osalema. Partner levitab kogukonnapraktika koolide ja vabaühenduste koostöömudelit, juhendab osalevaid vabaühendusi ja kogukonnaellu panustavate noorte juhendajaid, korraldades selleks võrgustikukohtumisi, teavitab noori osalemisvõimalustest, haldab kogukonnapraktika võimalusi pakkuvate vabaühenduste andmebaasi, analüüsib tegevuste tulemusi ja korraldab tulemustest teavitamise. 6.2.2. Noorte töösuvi, mille raames tagab elluviija noortemalevate tegevuse läbiviimise. Malevas osalemine pakub noortele võimalusi saada esmane töökogemus ja tutvuda erinevate tööaladega, muuhulgas suureneb noorte teadlikkus tööalasest seadusandlusest. Elluviija ülesandeks on arendada noortemalevate kvaliteeti ning koordineerida malevategevuse kättesaadavust üle Eesti. Elluviija korraldab uute malevakohtade loomiseks olemasolevate ja potentsiaalsete tööandjate ja malevakorraldajate teavitamise ning koostöö. Malevakorraldajate pädevuse ning võimekuse suurendamiseks ning noorte töötamise korraldamiseks vastavalt tööseadusandlusele korraldab elluviija koostöös malevakorraldajate ja tööandjatega vajalikud koostöövõrgustiku- ja arendustegevused. Elluviija tagab info jõudmise noorteni malevates pakutavatest töökohtadest ja osalusvõimalustest. Maleva korraldajate ja läbiviijate leidmiseks viib elluviija läbi vajalikud hanked. 6.2.3. Kutseid ja ameteid tutvustavad laborid, mille rakendamiseks valib elluviija laborite vahendusel tutvustatavad kutsed ja ametid ning koostab tutvustamise kava. Elluviija korraldab laborite valmimise ja kättesaadavuse. Vajadusel viib elluviija läbi hanked laborite ideede teostuse, materjalide, seadmete, juhendmaterjalide ja muu laborite toimimiseks ja rändluseks vajaliku tagamiseks. Elluviija viib läbi vajalikud teavitustegevused (sh messidel osalemine) ning 3 (15)  korraldab kutseid ja ameteid tutvustavate laborite rändluse (tutvustamine erinevates piirkondades), mille kaudu tagatakse kutsete ja ametitega tutvumise võimalused nii noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele (sh noorsootöö asutustes, koolides, infomessidel jms) kui ka erinevate erialade esindajatele. 6.2.4. Noorte omaalgatuse toetamine, mille eesmärgiks on pakkuda noortele koostöös omavalitsustega, noorsootöö organisatsioonide ja ühingutega võimalusi viia ellu omaalgatusel põhinevaid tegevusi. Elluviija korraldab noorte omaalgatusi toetavaid tegevusi ise või viib vajadusel läbi hanked leidmaks organisatsioone ja ühinguid, kes aitavad noortel omaalgatusprojekte kavandada ja ellu viia. Elluviija korraldab noorte ideede ja algatuste leidmiseks teabepäevi ja koostöökohtumisi. Omaalgatuslikud projektid võimaldavad noortel omandada oskusi ja kogemusi ideede väljatöötamisel, projektide elluviimisel ning omandatud oskuste ja teadmiste väärtustamisel. Elluviija korraldab teostatud projektide tulemustest teavitamise ja parimate kogemuste jagamise. 6.2.5. Noorteinfo kättesaadavuse tagamiseks korraldab elluviija koostöös sidusvaldkondade spetsialistidega erinevate noorte sihtrühmade vajadustele vastavate infomaterjalide väljatöötamise, levitamise ja/või noorteinfosündmus(t)e (sh rahvusvaheliste) korraldamise, mh tutvustamaks noorsootöö võimalusi. Noorte vajadustele vastava info levitamine aitab parandada noorte ja nende vanemate teadlikkust valikuvõimalustest, sh noorsootöö teenustest ja tugimeetmetest, tööellu siirdumisest ja seal toimetulekut toetavatest teenustest ning ühiskonnas osalemise ja osalustakistuste ületamise võimalustest, vähendades selle kaudu noorte tõrjutusriski ja toetades nende tööhõivevalmidust. Elluviija korraldab noorte, sh vastava sihtrühma vabatahtlike kaasamise sisuloomesse ning tagab noorteinfo jõudmise noorteni, kasutades selleks nii olemasolevaid kui ka uusi meediavorme ja -kanaleid, sündmusi ning uuenduslikke ja noortepäraseid viise. Täiendavalt töötab elluviija vajadusel välja ja rakendab uusi kasutajasõbralikke infoedastuse vorme. Tegevuse elluviimiseks korraldab elluviija vajadusel hangete läbiviimise. 6.3. Raskemates oludes (NEET) 1 noorte jaoks tugimeetmete käivitamine, mille raames kavandab ja käivitab elluviija noorsootööasutustele tuginedes lisatuge pakkuvad teenused noortele, kes ei osale õpinguis ega tööturul (NEET). Noorsootöö ja teiste toetavate teenuste eesmärk on pakkuda raskemates oludes noortele selliseid tegevusi ja tuge, mis toetavad nende naasmist õpingutesse või tööle – NEET noorte ülesse leidmine, motiveerimine ja aktiivsetesse tegevustesse kaasamine ning individuaalse toe pakkumine selleks, et toetada nende tagasipöördumist haridusse või tööellu. Kõige keerulisemates oludes noortele pakutakse pikemaajalisi individuaalseid tugitegevusi. Tegevuse elluviimiseks korraldab elluviija vajadusel hangete läbiviimise. 6.4. Teadmiste suurendamine noortest ja noortele suunatud tegevuste mõjust: Noorte tõrjutusriski põhjustest parema teadmise saavutamiseks korraldab elluviija noorteseire raames andmete kogumise noorte ja neid mõjutavate tegurite olukorrast, tagab andmekasutuseks vajalike toimivate veebi- ja analüüsikeskkondade olemasolu. Tagab 1 NEET– not in employment, education or training 4 (15)  noortele sh tõrjutusriskis noortele suunatud teenuste kättesaadavuse ja mõju analüüsi suurendamiseks tegevuste elluviimise nutika noorsootöö kontseptsiooni raames. Vähemalt kord aastas tagab elluviija noorteseire andmetele tuginedes tervikliku analüüsi koostamise ja avalikustamise noorte, sh tõrjutusriskis noorte, olukorrast ja seisundist Eestis. Noortele, sh tõrjutusriskis noortele suunatud tegevuste mõju hindamiseks ja noortega, sh tõrjutusriskis noortega töötavate spetsialistide analüüsivõimekuse toetamiseks korraldab elluviija noorsootöö mõju hindamiseks vajaliku mudeli väljatöötamise, meetodite ja hindamisinstrumentide piloteerimise, jätkusuutliku arendamise ja rakendamise ning juhendab hindamisinstrumentide kasutajaid noorsootöö mõju ja kvaliteedi hindamisel. Teadmistepõhise lähenemise suurendamiseks teenuste pakkumisel noortele ja nende mõju hindamisel ning noorsootöö teenuste osutajate ja korraldajate võimekuse tõstmiseks arendada teadmistepõhiseid teenuseid. Elluviija korraldab vajadusel analüüsi-, koolitus- ja teavitustegevusi, teenuste tulemuslikkust ja mõju nähtavust toetavaid tegevusi, kavandab ja arendab selleks vahendeid või hangib litsentse vajalike instrumentide osas. Tegevuse elluviimiseks korraldab elluviija vajalikud hanked. Tegevuse elluviimisel on elluviija partnerid Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Statistikaamet. Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldab väljatöötatava noortevaldkonna seire- ja analüüsimudeli raames analüüside ja uuringute läbiviimist, osaleb seireks vajalike näitajate arendamises ja instrumentide loomisel. Ülikoolid töötavad välja noortevaldkonnas pakutavate teenuste arendamise mudelid kolmes valdkonnas: noorte tõrjutusriski ennetamine ja leevendamine, noorte osaluse suurendamine ning noortekeskse lähenemise suurendamine. Statistikaamet tagab noorte kohta andmete kogumise, kättesaadavuse ja analüüsi ning osaleb näitajate arendamises. 6.5. Kommunikatsiooni ja teavitustegevus Toetatava tegevuse raames toimub meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja muul moel järjepidev teavitamine TAT tegevustest, pakutavatest teenustest ja tulemustest. Samuti partneri ja hangete võitjate nõustamine kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel. 7 Tulemused Tegevuste tulemusel on kättesaadavad sihtgrupi vajadustele vastavad noorsootöö teenused, mis aitavad tõsta noorte konkurentsivõimet, vähendada noorte tõrjutusriski ja tõrjutuse mõju ning pakuvad vajalikku lisatuge raskemates oludes noortele. Olemas on parem teadmine noorte olukorrast, tõrjutusriski põhjustest ja mõjuritest. Teadmine on aluseks tegevuse mõju hindamisele ja kvaliteedi tõstmisele. 8 Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupiks on noored vanuses 7–26 eluaastat, noortevaldkonna töötajad, sh noortevaldkonna asutused ja ühingud ning nende töötajad (sh vabatahtlikud), seotud valdkondade asutused, ühingud ja nende töötajad (sh vabatahtlikud), koolituste ja uuringute teostajad, koolituste ja metoodikate arendajad, ametnikud, tööandjad. 5 (15)  9 Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2013 a 2018 a 2023 a RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJAD Tulemusnäitaja Osakaal 86% 87,5% 89% Rakenduskava EL noortemeetmest vahendite kasusaajatest, kes on kasutamise sihtgrupile suunatud eesmärgi tegevused läbinud “Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas” tulemusnäitaja. Tulemusnäitaja Tugimeetmetes 36% 40% 50% Rakenduskava EL osalenud NEET vahendite noorte (vanuses 15– kasutamise 26) osakaal, kes 6 eesmärgi kuud peale “Kaasamine ja tegevusest tööhõivevalmiduse parandamine lahkumist on noorte, sh väljunud NEET tõrjutusriskis noore staatusest noorte, seas” tulemusnäitaja. Näitaja nimetus Algtase Sihttase 2018 a Sihttase 2020 a Sihttase 2023 a TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) 6 (15) 1.Tulemusnäitaja Noorsootöö tegevusele: teenustes 0 130 000 noort, 198 000 noort, sh 198 00 noort, sh Ebavõrdsete olude osalejate sh 8600 NEET 15 000 NEET 15 000 NEET mõju vähendamine, koguarv, noort noort sh noort tõrjutuse ennetamine teenust saanud ja noorte NEET noorte tööhõivelisuse arv (vanuses toetamine, sh lisatoe pakkumine NEET 15–26a) noortele TEGEVUSE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD 1.1.Väljundnäitaja Tegevusse tegevusele kaasatud 0 40 Vähemalt 50% Vähemalt 50% 6.1.Noorsootöö omavalitsuste omavalitsustest omavalitsustest teenuste arv kättesaadavuse suurendamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine 1.2.Väljundnäitaja Noorte tegevusele konkurentsi- 0 3000 12 000 12 500 6.2.Noorte võimet ja konkurentsivõime tööeluga tõstmine ja noorte kokkupuudet tööeluga kokkupuute suurendavatesse suurendamine tegevustesse kaasatud noorte arv 1.3.Väljundnäitaja Teenust saanud tegevusele NEET noorte 0 8600 15 000 15 000 6.3.Raskemates (vanuses 15– oludes (NEET) noorte 26a) arv jaoks tugimeetmete käivitamine 7 (15) 1.4.Väljundnäitaja Välja on tegevusele töötatud 0 1 1 1 6.4.Teadmiste terviklik noorte suurendamine ja noortest ja noortele noortevaldkon suunatud tegevuste na seire- ja mõjust analüüsisüstee m. 1.5.Väljundnäitaja Loodud ja tegevusele elluviidud Puudub Jah Jah Jah 6.5.Kommunikatsioo kommunikatsi ni ja teavitustegevus ooni strateegia 8 (15)  10 Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Kavandatud tegevused omavad mõju regionaalarengule, toetades piirkondlikke erisuste arvestamist noorsootöö teenuste kättesaadavuse kavandamisel. Prioriteediks on suurendada noorsootöö kättesaadavust ja arendada valdkonna asutuste ja töötajate võimekust ning koostööd sidusvaldkondadega, eelkõige neis piirkondades, kus noorte võimalused on väiksemad ja tõrjutusrisk suurem. Tegevused aitavad tasakaalustada erinevate teenuspakkujate võimekust ning toetavad piirkonnas noorsootööteenuste sidusust ja teenuste korralduse terviklikkust. Infoühiskond Tegevus omab mõju ja toetab infoühiskonna arengut noorteinfo teenuse sisulise arendamise ja infotehnoloogiliste võimaluste laialdasema ja tõhusama kasutamise kaudu. Tegevuste elluviimisel toetatakse noorte vajadustele vastava noorteinfo kättesaadavust noorte elu puudutavatest valikuvõimalustest, sh pakutavatest noorsootöö teenustest. Keskkond- ja kliima Otsene mõju puudub. Võrdsed võimalused Tegevused omavad mõju naiste ja meeste võrdõiguslikkusele, puuetega ja mitte-eestlastest noorte kaasamisele. Noortevaldkonna arengukava 2014– 2020 üheks läbivaks põhimõteteks on võrdsete võimaluste tagamine noortele – arvestada noorte soost, rahvusest, kultuurist, tervislikust seisundist, elukohast, sotsiaalmajanduslikust olukorrast jm tulenevate erisustega. Ebavõrdsuse ning tõrjutuse vähendamine noorte seas on üks arengukava viiest põhifookusest, millega arvestamist eeldatakse kõigis arengukava täitmiseks elluviidavates tegevustes. Toetatavate tegevuste elluviimisel arvestatakse vajadusega tagada noorsootöö kättesaadavus sõltumata noorte rahvuslikust, keelelisest, usulisest jms kuuluvusest. Riigivalitsemine Tegevus toetab ühtse riigivalitsemise arengut aktiivse ja otsustusprotsessidesse kaasatud kodanikkonna kujundamise kaudu. Tegevused toetavad noorte kaasamist otsustusprotsessidesse valitsemise igal tasandil. Samuti kaasatakse noori nende vajadustest lähtuvate teenuste kujundamisse sh noorsootööasutustes nagu huvikoolid, noortekeskused ning noorteühingud jm. 11 Tegevuste eelarve Toetatavate tegevuste kogumaksumus on 16 344 845 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 13 893 118 (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 2 451 727 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). 9 (15) TULEMUS- VÄLJUND- Sh partnerite TEGEVUSED ja (HTM,VÜL, NÄITAJA NÄITAJA Abikõlblike kindlaksmääratud kulude/toetatavate TÜ, TLÜ, tegevuste eelarve STAT) kulukohad kokku kulud ja toetatavad tegevused 1.1. Tegevusse 6.1 Noorsootöö 5 910 819 kaasatud teenuste omavalitsuste arv kättesaadavuse suurendamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine Sh Otsene 759 676 personalikulu 5 151 143 sh Muud kulud 1.2. Noorte 6.2 Noorte 2 513 361 215 241 konkurentsivõimet konkurentsivõime ja tööeluga tõstmine ja noorte kokkupuudet tööeluga suurendavatesse kokkupuute tegevustesse suurendamine kaastaud noorte Otsene 683 132 170 727 arv Sh personalikulu Noorsootöö teenustes Sh Muud kulud 1 830 229 44 514 osalejate 1.3. Teenust saanud 6.3 Raskemates oludes 4 795 910 koguarv sh NEET (vanuses (NEET) noorte 15–26a) noorte jaoks teenust arv tugimeetmete saanud käivitamine2 NEET Sh Muud kulud 4 795 910 2 Suuna koordineerimisega seotud otsesed personalikulud on kajastatud peamiselt punkti 6.2 all. 10 (15) (vanuses 15– 1.4. Välja on töötatud 6.4 Teadmiste 2 326 423 386 913 26a) noorte terviklik noorte ja noortevaldkonna suurendamine arv seire- ja noortest ja analüüsisüsteem. noortele suunatud tegevuste mõjust Sh Otsene 1 215 642 317 613 personalikulu Muud kulud 1 110 781 69 300 1.5 Loodud ja 6.5 Kommunikatsiooni 128 222 ja teavitustegevus elluviidud kommunikatsiooni Muud kulud strateegia Horisontaalne tegevus Otsene 235 943 personalikulu Projekti kaudsed 434 167 58 009 kulud, sh Vabaühenduste Liit, Statistikaamet, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool (ühtse määra alusel 15%) KOKKU PROJEKTI EELARVE 16 344 845 660 163 12 Kulude abikõlblikkus 12.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse perioodil ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. 12.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusega nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja korrast. 12.3. Abikõlblikud on järgmised punkti 6 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.3.1. hindamiste, uuringute ja analüüside koostamise korraldamise ja levitamise ning kontseptsioonide loomise ning levitamise kulud; 11 (15)  12.3.2. standardite, raamistike, juhend- ja koolitus- ning õpimaterjalide tõlkimise, väljatöötamise või soetamise kulud, sh litsentsi- ja autoritasud ning levitamise kulud; 12.3.3. toetusskeemi eesmärke puudutavate (sh rahvusvaheliste) koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside, õppereiside, kursuste ja muude ürituste ettevalmistamise, läbiviimise (sh toitlustus- ja transpordikulud) ning tulemuste levitamise kulud, sh kolmandate osapoolte osalemisega seotud kulud; 12.3.4. suulise ja kirjaliku tõlke kulud; 12.3.5. tegevuse raames läbi viidavate konkursside, sh õpilas- ja üliõpilastööde konkursside korraldamise kulud, sealhulgas kulud auhindadele; 12.3.6. toetusskeemi eesmärke puudutavate horisontaalse ning alasuundade raames kommunikatsiooni-, turundus-, reklaami- ja konsultatsiooniteenused ja kampaaniate (sh kulud auhindadele), teavitustegevuste ja esitluste kavandamise ja läbiviimise kulud, toetuse kasutamise ja avalikustamisega seotud teavituskulud; kujundus- ja trükiteenused, sisuloome, meenete ja muude turundusmaterjalide tootmiskulud; tele- ja raadiosaadete väljatöötamise, tootmise ja avaldamisega seotud kulud; tegevuse elluviimiseks vajalike infotehnoloogiliste lahenduste (näiteks widget'id, veebilehed, app'id, veebinarid, podcast´id, videod jms) loomine, arendamine, tegevuse elluviimisel loodud ja tegevuse elluviimiseks kasutatavate veebilehtede ja muude infotehnoloogiliste lahenduste, majutus- ja muud sarnased teenused; 12.3.7. vabatahtlike kaasamise ja nende tegevusega (sh vabatahtlike ettevalmistamisega ning vabatahtlike tööga üritustel) seotud kulud; 12.3.8. toetatavate tegevuste elluviijate personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; 12.3.9. kaudsed kulud, mis on loetletud ühendmääruse § 9 lg-tes 5 ja 6 hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti otsestest personalikuludest; 12.3.10. tulumaksuseaduse § 48 lg 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetavate tegevuse abikõlblike kulude puhul; 12.3.11. muud toetava tegevusega otseselt seotud ja elluviimiseks vajalikud kulud. 12.4. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse ühendmääruse §-s 4 sätestatud mitteabikõlblikud kulud. 12.5. Juhul, kui elluviija või partner teenib projekti elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse § 5 lg-s 6 sätestatud tingimusi. 13 Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11–15. 13.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 p-le 1 ning ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lg-tele 1 ja 4 rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse e-toetuse keskkonna vahendusel. 13.3 Elluviija esitab riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral maksetaotluse tekkinud ja makstud abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 12 (15) 13.4 Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele ja ühendmääruse § 11 lg-le 4 ning § 15 lg-le 1. 13.5 Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat 13.6 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.7 Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14 Elluviija ja partneri kohustused 14.1 Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 toetuse saajale sätestatud kohustused. 14.2 Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1 koostama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmisel kalendriaastal 20. detsembriks. Elluviija poolt koostatud iga-aastase eelarve ja tegevuskava kinnitab rakendusasutus; 14.2.2 esitama punktis 14.2.1 (aasta eelarve ja tegevuskava) nimetatud dokumendid 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele; 14.2.3 rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 14.2.4 esitama rakendusasutuse nõudmisel eelarve ning selle jagunemise aastate ja kulukohtade lõikes; 14.2.5 esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule; 14.2.6 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase eelarve kinnitamist; 14.2.7 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri puhul kehtestatakse partneri eelarve ja tegevuskava Haridus- ja Noorteameti peadirektori käskkirjaga. 14.3 Partner peab täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 15 Tegevuse elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele struktuuritoetuse registris kehtestatud vormil vahearuande järgneva aasta 15. jaanuariks ning poolaastaaruande rakendusüksuse nõudmisel 15. augustiks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 15.1.1. punktis 9 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega näitaja ala- või ületäitmise kohta; 13 (15)  15.1.2. ülevaade tegevuste elluviimisest; 15.1.3. hinnang tegevuste tulemuslikkusele; 15.1.4. ülevaade esinenud probleemidest ja ettevõetud abinõudest. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16 Tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis ja edastab muutmise eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja elluviijale. 16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse §-s 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.5. Elluviija muudab punkti 14.2.1. alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega, muudatuse kinnitab rakendusasutus. Juhul kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 16.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 17 Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele 17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule. 14 (15) 18 Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19 Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 15 (15)  Lisa 17 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“ haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 99 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks“ lisa 1 Tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ toetuse andmise tingimused 1. Reguleerimisala 1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. 1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks“ tegevuse „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks. 1.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist“ saavutamiseks. 2. Mõisted 2.1. Valdkonna ekspertkomisjonid: kõigis ressursside väärindamise valdkondades (maapõueressursid, toit ja puit) elluviija poolt moodustatavad juhtorganid, mille koosseisudesse kuuluvad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide, riigiasutuste esindajad ning mille ülesanneteks on elluviija ning haridus- ja teadusministeeriumi nõustamine, uurimisprojektide taotluste hindamine ja uurimisprojektide vahe- ja lõpparuannete kooskõlastamine. 2.2. Fookusteemad: tegevuse raames arendatavad kitsamad valdkonnad maapõueressursside, puidu ja toidu valdkondades. 2.3. Ressursside väärindamise valdkonnad: valdkonnad, milles Eestil on kõige suurem potentsiaal kasutada efektiivsemalt olemasolevaid ressursse ning anda neile maksimaalset lisandväärtust. Toetatava tegevuse raames on väärindatavateks 1  ressurssideks maapõueressursid, puit ja toit. Ressursside efektiivsem kasutamine on üks kolmest nutika spetsialiseerumise kasvualast 1 Eestis. 2.4. Uurimisprojekt: tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ fookusteemal läbiviidav teadus- ja arendusprojekt. 3. Toetuse andmise eesmärgid, tulemused ja seos arengukavadega 3.1. Toetuse andmise eesmärgiks on toetada teadus- ja arendussüsteemi võimekuse kasvu ning ettevõtluse vajadusest lähtuvate teadussuundade arengut ressursside väärindamise valdkondades, suurendamaks sidusust teadus- ja arendustegevuse ning Eesti ja Euroopa majanduskasvu vahel. 3.2. Toetuse andmise tulemusena kasvab teadus- ja arendusasutuste võimekus kavandada ja teostada ettevõtete vajadustele vastavat kõrgetasemelist teadus- ja arendustööd ning tagada kvaliteetse ettevalmistusega tööjõud ressursside väärindamise valdkondades. 3.3. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega. Eesti majandusareng vajab uusi kasvuallikaid, mida võimaldab ennekõike ressursside väärindamine ja uued lahendused erinevates sektorites (sh puidutootmine, maavarad/mäetööstus ning toiduainetetööstus). Ressursside väärindamine on valdkond, kus teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamine võib anda suurt majanduslikku mõju. Maavarade tootmises ning metsa- ja puidutööstuses, samuti toiduainetetööstuses, on oluline roll kohalikul toorainel. Seega kui imporditava ressursi kasutamise valdkondades on teadus– ja arendustegevusel raskuskese eelkõige tehnoloogiaarendustel, siis kohaliku tooraine väärindamine sisaldab ka ressursi uurimist ning otstarbekat kasutamist. Mitmetes ressursikasutuse valdkondades on kõrgetasemeliste teadlaste järelkasv piiratud, uurimistöö maht vähene ja seosed Eesti ettevõtete arenguvajaduste ja võimalustega nõrgad. Seetõttu on vajalik toetada täiendavalt teadustööd ressursside väärindamise valdkonnas, et hoogustada ettevõtete ja teadusasutuste vahelist kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ning luua alused teadus- ja arendustegevusele tuginevaks tootearenduseks ettevõtetes. Käesoleva meetme raames toetatakse valdkonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustöö läbiviimist sh uurimisrühmade tugevdamist välisekspertiisiga ning valdkonna teadlaste järelkasvu. 3.4. Eesmärk on seotud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidega tõsta tootlikkust ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Samuti toetavad 1 Nutikas spetsialiseerumine (NS) on Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika üks alustaladest. Eesti kasvualade valimise protsessi vedas eest Eesti Arengufond. Kasvualad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbe teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja ressursside väärindamine. 2  investeeringud Euroopa 2020 peaeesmärke suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tõsta tööhõivet. 3.5. Tegevus on seotud „Eesti regionaalarengu strateegias 2014-2020“ toodud põhimõttega siduda nutikas spetsialiseerumine piirkondliku arengu ja omanäolisuse säilimisega. 4. Rakendusasutus ja –üksus 4.1. Käesoleva toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partnerid 5.1. Käesoleva toetusskeemi tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi ka elluviija). 5.2. Tegevuste elluviimiseks kaasab elluviija partnerid. Elluviija sõlmib partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse. Elluviija osaleb tegevuse 4 elluviimisel. Partnerid osalevad tegevuste elluviimisel kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul. 5.3. Tegevuste läbiviijad tegevuste lõikes Tegevuse läbiviija Tegevus 1 Tegevus 2 Tegevus 3 Tegevus 4 nimi Eesti Puidu Toidutoorme Teavitus ja maapõueressurssi komponentid komponentid tegevuste dega seotud eks eks koordineerim teadusuuringud lahutamise ja lahutamise ja ine keemilise väärindamise väärindamise alased alased uuringud teadusuuring ud Tartu Ülikool X X X X Tallinna X X X X Tehnikaülikool Eesti Maaülikool X X X Eesti X X Geoloogiateenistus Toidu- ja X Fermentatsioonitehnol oogia Arenduskeskus BioCC X Eesti Teadusagentuur X Tegevuste elluviimisesse on kaasatud Eestis olemasolev teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) kompetents kõikidest valdkondades tegutsevatest positiivselt evalveeritud TA asutustest. Teavitustegevustesse on kaasatud ka Eesti Geoloogiateenistus kui riigi esindaja üldgeoloogiliste uurimistööde ja geoloogiliste uuringute teostamisel, geoloogilise teabe 3 säilitamisel ja kättesaadavuse tagamisel, valitsusasutuste nõustamisel ning avalikkuse maapõuealasel teavitamisel. Tegevustesse on kaasatud kolm Eesti suuremat ülikooli, kuhu on koondunud suurem osa teadus- ja arenduskompetentsidest ning kelle vastutusvaldkondade hulka kuuluvad toetatava tegevusega hõlmatud valdkonnad. Seega on ülikoolidel vastutus arendada nii teadus- ja arendustegevust kui ka sellel tuginevat õppetööd, tagades valdkondade arengu ja konkurentsivõime. Tegevuse 3 elluviimisel osaleb kaks tehnoloogia arenduskeskust – BioCC ja Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus. Nimetatud tehnoloogia arenduskeskustesse (edaspidi TAK) on koondunud toidu valdkonna spetsiifiline kompetents, mida ülikoolides ei ole sellisel määral seni arendatud. Teadusvaldkondade arendamise üks eesmärke on arendada ka valdkonna kõrgharidusõpet ning kindlustada teadlaste järelkasvu, seetõttu on ka TAKidel kohustus antud tegevuse raames tagada teadmiste siire kõrgharidusasutustesse sh osaleda õppekavade arendamises ning doktorantide juhendamises. 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2020-31.08.2023. Abikõlblikkuse periood tegevuste lõikes: Tegevus Abikõlblikkuse periood 1. Eesti maapõueressurssidega seotud teadusuuringud 01.01.2020-31.08.2023 2. Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise 01.01.2020-31.08.2023 väärindamise alased teadusuuringud 3. Toidutoorme komponentideks lahutamise ja 01.01.2020-31.08.2023 väärindamise alased teadusuuringud 4. Teavitus ja tegevuste koordineerimine 01.01.2020-31.08.2023 5. Horisontaalsed tegevused 01.01.2020-31.08.2023 7. Toetatavad tegevused ja tulemused Toetatavad tegevused jagunevad neljaks suuremaks tegevuseks, millest kolm (tegevused 1-3) on seotud teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmisega maapõueressursside, puidu ja toidu väärindamise valdkondades ning neljas tegevus on suunatud teavitus- ja koordinatsioonitegevustele. Tegevuste 1-3 raames tugevdatakse teadusasutuste inimressurssi valitud fookusteemadel, tuuakse uurimisgruppidesse vajalikku kompetentsi oluliste alus- ja rakendusuuringute läbiviimiseks ning tagatakse järelkasvu, sealhulgas doktorantide olemasolu fookusteemadega seotud teadus- ja arendustegevuses. Igas valdkonnas läbiviidavad tegevused on omavahel koordineeritud ning moodustavad ühtse terviku, osapooled peavad võtma arvesse ja kaasama kõiki kompetentse partnerülikoolides, et tagada sünergia ja ühine liikumissuund tegevuste eesmärkide täideviimisel ning vältida dubleerimist. Uurimisprojektide rahastamine tegevustes 1-3 toimub ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2, et lihtsustada väljamaksete tegemise protsessi, ühtlustades struktuurivahenditest toetatavate tegevuste toetusskeeme sarnaste riigieelarvest rahastatavate tegevustega. Toetatakse maapõueressursside, puidu ja toidu 4 väärindamise valdkondades valitud fookusteemadel läbiviidavat teadus- ja arendustegevust. Toetuse taotlemine ja eraldamine uurimisprojektidele toimub ETAgi kehtestatud korras. 7.1. Tegevus 1 Eesti maapõueressurssidega seotud teadusuuringud Maapõueressurssidega seotud TA tegevuse eesmärk on toetada kriitilisi elemente sisaldavate maapõueressursside otsinguid, uuringuid ja kasutuselevõttu toetavaid teadusuuringuid. Uurimisprojektid keskenduvad järgmistele fookusteemadele: 1. Eesti karbifosforiidi kvaliteet ning omadused potentsiaalse fosfori toormena ja selle komplekssed ümbertöötlemistehnoloogiad; 2. haruldaste muldmetallide sisaldused ja jaotumine Eesti karbifosforiidis: kontrollivad mehhanismid ja eraldamisvõimalused; 3. vanaadiumi levik ja esinemisvormid graptoliitargilliidis ning eraldamise tehnoloogiad; 4. potentsiaalselt kasulikud komponendid ja maagistumise genees Eelkambriumi kivimite polümetalse maagistumise ilmingutes. Oodatavad tulemused: 1) uuringute tulemusena tõuseb üldine teadmine Eesti maapõues esinevate kriitiliste elementide ressursside levikust, rikastamise võimalustest ja eraldamise kaasaegsetest meetoditest, 2) kasvab teadmine maapõueressurssidede maksimaalsest väärindamisest, et eraldada kõik huvipakkuvad komponendid ning tekitada võimalikult vähe jääke kasutades võimalikult keskkonnasõbralikke meetodeid; 3) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi Eesti maapõues leiduvate perspektiivikate maavarade uurimisel 7.2. Tegevus 2 Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased teadusuuringud Tegevuse eesmärgiks on luua eeldused puidu paremaks väärindamiseks Eesti puidutööstuses, milleks on vajalik muutuse loomine nii kõrghariduses, teaduses kui ka ettevõtluses. Toetatakse praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud eelkõige Eestis vähekasutatud puuliikide, madala kvaliteediga puidusortimentide ning puidutööstuse tootmisjääkide väärindamise uurimisele. Tegevuses rakendatakse puidu väärindamisel ringmajanduse ja kaskaadkasutuse põhimõtteid jääkide ja kaassaaduste minimeerimiseks. Arvestades Eesti ettevõtete ja ülikoolide ühiseid arenguhuve, keskenduvad uurimisprojektid järgmistele fookusteemadele: 1. Lignotselluloosi keemiline väärindamine ja pleegitatud keemilis-termilise puitmassi edasine väärindamine selleks, et a) pakkuda olulist asendust traditsioonilisele naftakeemiale, sh luua biolagunevaid pakkematerjale keemilise tselluloosi väärindamisega kasutades keskkonnasõbralike solvente ja derivatiseerimist. Potentsiaalsed rakendused oleksid uudsed pakendimaterjalid toiduainetööstusele, mille kasutusomadusi ja biolagunevust on võimalik protsessi käigus muuta kasutaja- ja keskkonnasõbralikuks. Samuti on fookuses biopõhised tekstiilimaterjalid ja komposiitmaterjalid. 5  b) selgitada välja võimalused pleegitatud keemilis-termilise puitmassi ning töötlemata sekundaarsete puitmassi voogude väärindamiseks. Ligniini eraldamine eri suuruste ja funktsionaalsustega lignaanide valmistamiseks. Kõrgväärtusliku ligniini eraldamine puidu jääkidest. 2. Lignotselluloosi fraktsioonimine ning vaheproduktide keemiline ja biokeemiline väärindamine, sh: a) puidusuhkrute tööstusliku fermentatsiooni protsesside optimeerimine bioreaktorites, sünteetilise bioloogia meetodid kemikaalide ja valkude tootmiseks disainitud tööstuslike rakuvabrikute arendamiseks; b) lignotselluloosse biomassi keemiline konverteerimine uudseteks kõrge väärtusega kemikaalideks ja monomeerideks polümeeritööstusele; saadud bio-monomeeride polümeriseerimine ja kasutamine kõrgtehnoloogilistes rakendustes (kõrge temperatuuritaluvusega plast, uudsed värvid, pinnakatted, jne.). c) ligniini keemilise ja ensümaatilise väärindamise tehnoloogiad. Ligniinist ja sellest eraldatud fenoolsetest fragmentidest arendatakse välja erinevad tooted – materjalide sünteesiks kasutatavad algühendid, vaigud, liimid, õlid, plastikud, ehitusmaterjalid, jne. 3. Vähekasutatud puuliikide ja madala kvaliteediga puidusortimentide ning tootmisjääkide termokeemiline väärindamine, sh: a) Termokeemiliste väärindamis- ja biorafineerimistehnoloogiate arendamine ja optimeerimine teise ja kolmanda põlvkonna biokemikaalide tootmiseks lignotselluloossest materjalist; sh jääk-biomassi ja tootmisprotsessis tekkinud kõrvalsaaduste kasutusvõimaluste uurimine lähtudes ringmajanduse kontseptioonist; b) Puidutööstuse jääkide gasifitseerimise ja gaasfermentatsioonil kemikaalide tootmine. Oodatavad tulemused: 1) uuringute tulemusena tõuseb üldine teadmine puidu, sealhulgas madalakvaliteetse puidu ja puidujääkide maksimaalse väärindamise võimaluste kohta, mis loob eeldused muutusteks Eesti puidutööstuse väärtusahelas; 2) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi puidu keemilise väärindamise valdkonnas valitud fookusteemadel. 7.3. Tegevus 3 Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased teadusuuringud Tegevuse raames toetatavate teadusuuringute eesmärgiks on uute teadmiste saamine toiduohutuse- ja kvaliteedi tagamiseks ning taimsete ja/või loomsete kõrvalsaaduste bioaktiivsete komponentide väärindamiseks, samuti uudsete toidutehnoloogiate arendamise meetodite rakendamisvõimaluste kindlakstegemine. Toetatakse eelkõige praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud valitud fookusteemadele. Arvestades Eesti ettevõtete ja ülikoolide ühiseid arenguhuve, keskenduvad uurimisprojektid järgmistele fookusteemadele: 1. toidu mikroobsete, biokeemiliste ja keemiliste ohutuse, kvaliteedi ja säilimisaegade mõjutegurite kompleksne kaardistamine ja kaasaegsete seiresüsteemide loomine, sh: 6  a) kaasaegse, interdistsiplinaarse kuluefektiivse toiduohutuse ja toidu kvaliteedi seireprogrammi disainimine toidutööstustele; b) toidu säilivusaja pikendamine ning kvaliteedi ja ohutuse tagamine; 2. toidu- ja toidutoorme komponentide innovaatiline väärindamine, sh: a) suure läbilaskevõimega kaasaegsete uurimismeetodite (oomikameetodid, mikrokalorimeetria jms.) kasutamisel põhineva uudsete toidutehnoloogiate arendamise metoodiline platvorm; b) tahke faasi fermentatsiooniprotsessid toidu väärindamisel; c) teravilja ja piima väärindamine; d) unikaalsete bakterite kasutamine toidu väärindamisel; 3. taimsete ja/või loomsete kõrvalsaaduste vähendamine ja väärindamine, sh: a) taimsete kõrvalsaaduste bioaktiivsete komponentide kasutamine loomsete toiduainete säilivuse ja tervislikkuse suurendamiseks või loomsete toitude väärindamiseks; b) hapu vadaku väärindamine kõrge lisandväärtusega funktsionaalseteks toidutoodeteks; c) antinutrientide ja kiudainete rolli uurimine uudsetes toitudes ja toiduainetes ning nende kasutamise optimeerimine toidutehnoloogiates võimaldades sealhulgas ka toidujäätmete optimaalsemat kasutamist ja lisandväärtuse loomist. Oodatavad tulemused: 1) uuringute tulemusena luuakse eeldused töötada välja testid erineva profiiliga toiduainetetööstuse-põhiste pakettidena toidu ohutust ja kvaliteeti mõjutavate mikrobioloogilist päritolu mõjurite (sh metaboliidid ja ensüümid) määramiseks; 2) uuringute tulemusena tõuseb üldine teadmine toidutoorme komponentideks lahutamise meetodite ja komponentide omaduste kohta, mille põhjal on võimalik välja töötada komponentide väärindamise meetodid ja tooted, mille tootmistehnoloogiad on skaleeritavad lisaks Eesti turule ka rahvusvahelise toiduturu vajadusi arvestades; 3) väljatöötatud tooted ja tehnoloogiad on kooskõlas globaalsete kliimaeesmärkidega ning ringmajanduse põhimõtetega, tagades toorme maksimaalse väärindamise; 4) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi toidu väärindamise valdkonnas valitud fookusteemadel. 7.4. Tegevus 4 Teavitus- ja koordinatsioonitegevused Toetatakse teavitustegevusi valdkonna aktuaalsetel teemadel ja tegevuste tutvustamisel. Tegevuse raames kaasatakse kommunikatsioonispetsialist, kes juhib teavitustegevusi meedias ja muudes kanalites vastavalt koostatud kommunikatsiooniplaanile, korraldab erinevaid teavitusüritusi ning tutvustab avalikkusele toetusskeemi toimuvaid tegevusi. Toetatakse ka erinevate teavitustegevustega seotud teenuste sisseostmist vastavalt tegevuste eesmärkidele. Teavitustegevused on suunatud valdkondade fookusteemade tutvustamisele ning avalikkuse teadlikkuse tõstmisele nendel teemadel. Korraldatakse ka valdkondlikke üritusi ettevõtetele, et tutvustada fookusteemasid ja kompetentse ning anda ettevõtete esindajatele võimalus kohtuda 7 valdkonna teadlastega. Toetatakse teadlaste kompetentsi tõstmist teadusvaldkonna teemade kajastamisel ning ettevõtetega kontakti loomisel. Toetatakse ka elluviija ja partnerite lähetuste ja õppevisiitidega seotud tegevusi. Toetusskeemi oluliseks osaks on valdkondlike tegevuste koordineerimine. Iga toetatavat valdkonda nõustab valdkonna ekspertkomisjon. Valdkondade tegevusi viiakse ellu koordineeritult, elluviija lepib partneritega kokku elluviidavad tegevused, võttes aluseks partnerite esitatavad taotlused, jälgib ja hindab tegevuste kulgu, korraldab valdkondade ekspertkomisjonide tööd, korraldab arutelusid partnerite vahel ja nõustab partnereid. Tegevuse tulemusena koostatakse iga valdkonna kohta valdkonna teadus- ja arendustegevuse arendamise tegevuskava, mis annab suuna valdkonna ja fookusteemade edasisteks arenguteks. Peamised tulemused: 1) fookusteemade tutvustamine on süstemaatiline, teavitustegevuste planeerimisel on arvestatud erinevate sihtgruppidega; 2) avalikkus on teadlik ressursside väärindamise fookusteemadel tehtud uuringutest ning nende potentsiaalsest mõjust majandusele ja keskkonnale; 3) iga valdkonna kohta on koostatud valdkonna teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamise tegevuskava . 8. Sihtgrupp Otseseks sihtgrupiks on tegevustesse kaasatud teadus- ja arendusasutuste fookusteemadega tegelevad teadlased ja uurimisgrupid, samuti Eesti Geoloogiateenistus. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on maavarade, puidu- ja toidutöötlemise valdkondades tegutsevad ettevõtted, erialaliidud ja avaliku sektori asutused, samuti avalikkus laiemas mõttes (teavitustegevused). 9. Tegevuse juhtimine Tegevusi juhivad valdkondlikud ekspertkomisjonid, millesse kuuluvad ministeeriumide, valdkonna erialaliitude, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste esindajad. Ekspertkomisjonide ülesanded käesoleva tegevuse raames on: 1) nõustada elluviijat ja Haridus- ja Teadusministeeriumi lähtudes tegevuse eesmärkidest; 2) hinnata uurimisprojektide taotlusi; 3) Uurimisprojektide vahearuannetele tuginedes teha ettepanekuid toetatavate tegevuste läbiviimiseks ning vajadusel partnerite tegevuskavade ja eelarvete muutmiseks; 4) nõustada valdkondade teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamise tegevuskava koostamist ning need kinnitada; 5) kooskõlastada uurimisprojektide vahearuanded ja lõpparuanne. 8 10. Tulemus- ja väljundnäitajad Andmeallikas Aruandluse Sihtväärtus Algväärtus Baasaasta Mõõtühik Tulemusnäitaja sagedus 2023 Ettevõtete või avaliku sektori leping 0 2019 10 Ellu- Kord asutuste ja TA asutuste viija aastas koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades Tegevuse spetsiifilised väljundnäitajad Andmeallikas Aruandluse Sihtväärtus Algväärtus Baasaasta Mõõtühik Väljundnäitaja sagedus 2023 Tegevuste raames toetatud Artiklite 0 2019 30 Ellu- Kord fookusvaldkondade arv viija aastas uurimisprojektidesse kaasatud teadlaste poolt avaldatud artiklite arv Tegevuste raames toetatud Doktoran- 0 2019 18 Ellu- Kord uurimisrühmadesse kaasatud tide arv viija aastas doktorantide arv 11. Eelarve Tegevuste kogumaksumus on 10 821 810 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Regionaalarengu Fond 9 198 538,50 EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 623 271,50 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100 %. 9 11.1. Tegevuste abikõlblike kulude eelarve finantsallikate lõikes Nr Tegevus EL toetus Riiklik Abikõlblikud kaasfinantseering kulud kokku 1. Eesti maapõueressurssidega seotud teadusuuringud 2 294 831,70 404 970,30 2 699 802,00 2. Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased teadusuuringud 3 120 508,10 550 677,90 3 671 186,00 3. Toidutoorme komponentideks lahutamise ja 3 162 583,95 558 103,05 väärindamise alased teadusuuringud 3 720 687,00 4. Teavitus- ja 471 439,75 83 195,25 554 635,00 koordinatsioonitegevused 5. Horisontaalsed tegevused 149 175,00 26 325,00 175 500,00 KOKKU 9 198 538,50 1 623 271,50 10 821 810,00 10 11.2. Kogueelarve TEGEVUSED ja kindlaksmääratud Tegevuste Sh elluviija Sh partnerite kulukohad eelarve kokku eelarve eelarve 1. Eesti maapõueressurssidega seotud 2 699 802,00 0,00 2 699 802,00 teadusuuringud Sh muud kulud ( ühikuhinnad) 2 699 802,00 0,00 2 699 802,00 2. Puidu komponentideks lahutamise ja 3 671 186,00 0,00 3 671 186,00 keemilise väärindamise alased uuringud Sh muud kulud (ühikuhinnad) 3 671 186,00 0,00 3 671 186,00 3. Toidutoorme komponentideks 3 720 687,00 0,00 3 720 687,003 lahutamise ja väärindamise alased uuringud Sh muud kulud (ühikuhinnad) 3 720 687,00 0,00 3 720 687,00 4. Teavitus- ja 50 000,00 koordinatsioonitegevused 554 635,00 504 635,00 Sh otsene personalikulu 355 000,00 355 000,00 0,00 Sh muud kulud (sh kauba, teenuse ost) 186 635,00 136 635,00 50 000,00 Sh tegevuse kaudsed kulud ühtse määra alusel 53 250,00 53 250,00 0,00 5. Horisontaalsed tegevused 175 500,00 175 500,00 0,00 (projektijuhtimine) Sh otsene personalikulu 152 608,70 152 608,70 0,00 Sh muud kulud (ühtse määra alusel 15% 22 891,30 22 891,30 0,00 otsestest personalikuludest) KOKKU 10 821 810,00 695 405,00 10 126 405,00 11 12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 12.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh: 12.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1- 4 (tegevus 4 ja horisontaalsed tegevused); 12.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6 (tegevused 4 ja 5); 12.2.3. teenuste kulud, mh tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuste ja ürituste korraldamise kulud, näituste korraldamise, teavitamisega seotud jm vajalikud kulud (tegevus 4); 12.2.4. elluviija ja partnerite lähetuste kulud (tegevus 4); 12.2.5. koolituste ja õppevisiitide kulud (tegevus 4); 12.2.6. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul (tegevus 4); 12.2.7. ühikuhinna alusel uurimisprojektidega seotud kulude hüvitamine tegevustes 1-3 vastavalt lisale 2. 12.3. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1, 2 ja 4. 13.3. Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Elluviija peab rakendusüksusele esitama maksetaotluse kord kvartalis e-toetuse keskkonna kaudu. 13.4. Rakendusüksuse põhjendatud nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg 12  puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 13.6. Viimane maksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14. Elluviija ja partnerite kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. 14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitatakse 35 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 14.2.2. esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist; 14.2.3. sõlmima partneritega lepingud, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. 14.3. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta aruande e-toetuse keskkonna kaudu 20. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Vahearuandes peab olema kajastatud punktis 10 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine; 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.5. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 10 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 13 16.2. Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks elluviijale ja rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.5. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele, rakendusüksusele ja elluviijale. 17. Finantskorrektsioonid 17.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi osapoolelt, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu mitteabikõlblikud kulud tekkisid. 17.3. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 14