Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0874 - Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Eesti keele arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.08.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/be3dd52e-aa35-4964-9f5a-94fcba1bbf60 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/be3dd52e-aa35-4964-9f5a-94fcba1bbf60?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Eesti keele arengukava 2021–2035 Lisad 1 Sisukord LISA 1. Praeguse olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused ....................................................... 3 Eesti keele staatus ja maine ................................................................................................................ 3 Eesti keele uurimine ja keeletaristu .................................................................................................... 4 Keeleõpe .............................................................................................................................................. 5 LISA 2. Arengukavaga seotud strateegilised dokumendid ...................................................................... 8 Seosed olulisemate Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste poliitikate ning teiste valdkondade arengukavadega .................................................................................................................................. 8 Riiklikud strateegilised lähtekohad ..................................................................................................... 9 LISA 3. Mõõdikute metoodika ja allikad ................................................................................................ 12 2 LISA 1. Praeguse olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused Järgnevas on kirjeldatud Eesti keelevaldkonna hetkeolukorda ja käsitletud peamisi arenguvajadusi kolmel kesksel teemal, milleks on 1) eesti keele staatus ja maine, 2) eesti keele uurimine ja keeletaristu ning 3) keeleõpe. Keelevaldkonna olukorra ja arenguvajaduste käsitlemisel on tuginetud aastatel 2017–2019 avaldatud uurimustes, analüüsides ja aruannetes esitatud hinnangutele, järeldustele ja soovitustele. Toetutud on kehtiva eesti keele arengukava seire tulemustele, Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud keeleseisundi uuringule, hariduse keelsuse jt uuringutele, samuti akadeemiliste keeleuurijate ning Eesti Keele Instituudi, Keeleinspektsiooni ja Emakeele Seltsi tähelepanekutele. Siinses osas kajastub ka teiste ministeeriumide ja valitsusasutustega kaasamisseminaridel arutatu. Eesti keele staatus ja maine Edusammud  Eesti keel on põhiseaduse kaitse all olev riigikeel ja selle staatus on kindel.  Eesti keel on tugev, arendatud, rikas ja mitmekülgne.  Eesti keel on elav kultuuri- ja teadusloome keel.  Eesti keel on õppekeel kõigil haridustasemetel.  Eesti keel on Euroopa Liidu ametlik keel.  Eesti täiskasvanud ja noored paistavad teiste riikide seas positiivselt silma funktsionaalse lugemisoskuse poolest.  Eesti tugevus on järjepidev ajaloolis-kultuuriline mitmekesisus, sealhulgas eesti keele piirkondlike erikujude olemasolu.  Eesti keele murrete ja piirkondlike erikujude kasutusvaldkonnad on laienenud, mh avalikku ruumi ja digikeskkondadesse.  Muu emakeelega Eesti elanikud kasutavad omavahel suhtlemiseks üha enam eesti keelt.  Levitatakse selge keele põhimõtteid.  Välismaal elavatele lastele on loodud võimalused eesti keelt ja eesti keeles õppida, mis lihtsustab perede tagasipöördumist ja haridustee jätkamist Eestis eestikeelses keskkonnas.  Eesti keelt õpetatakse välismaa ülikoolides.  Eesti keelevaldkonna arengueesmärgid ja tegevussuunad on kokku lepitud riigi strateegilises planeerimises.  Eesti keele kestlikkuse küsimused on aktuaalsed poliitilistes aruteludes ja ajakirjanduses. Kitsaskohad  On valdkondi (IT, teadus, kõrgharidus), kus eesti keele kasutamine on viimase kümne aasta jooksul rahvusvahelistumise tõttu vähenenud.  Mõnes piirkonnas on avalik ruum, eelkõige turistidele suunatud kohad ja teenindus, muutunud võõrkeelseks.  Infoühiskonna teenuste osutamisel ei ole tagatud eestikeelne teave. 3   Eesti keele kasutusele teeninduses on tekkinud surve seoses välistööjõu kasvuga: teenindusasutused võtavad tööle inimesi, kelle eesti keele oskus on ebapiisav, puudub olukorra seire ja tugisüsteem, mis aitaks tööandjaid keeleõppe korraldamisel.  Muu ema- või kodukeelega elanikkonna hulgas pole eesti keele oskuse tase viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud.  Osas Eesti piirkondades ei ole kõigil soovijatel võimalik saada kvaliteetset eestikeelset haridust.  Eesti keele murrete ja piirkondlike erikujude põlvkondade vaheline keeleülekanne on vähenenud.  Selge keele põhimõtted ei ole kõikjal ametisuhtluses juurdunud.  Sõnastamata on keelekasutuse hea tava.  Keelevaldkond on liigselt politiseeritud ja see takistab keelealaste õigusaktide muutmist.  Riigi strateegilised arengukavad ei taga oma eesmärkides ja tegevustes eesti keele kestlikkust. Eesti keele uurimine ja keeletaristu Siin vaatleme keeleteadust ning keeletaristut, mille all mõistame keelekorraldust ja -hoolet, oskuskeelt, sõnavara- ja terminitööd ning keeletehnoloogiat. Edusammud  Eesti keeleteadus ja eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel – Tartu Ülikooli keeleteadus on maailma 250 parima seas.  Eesti keelekorraldus (sh nimekorraldus) ja -hoole on olemuselt kirjeldav, soovitav ja nõuandev. See annab inimestele võimaluse oma keelekasutust teadlikult korrastada ja rikastada.  Eesti kirjakeelel on kehtestatud keelenorm, mis aitab tagada ametliku keelekasutuse ühtlust ja selgust.  Keelekorraldus- ja -hooldevahendid on veebikeskkonnas kättesaadavad.  Sõnastikud ja keeleressursid on veebis avalikult tasuta kättesaadavad ja suure kasutajaskonnaga.  Tänapäevane omakeelne oskussõnavara on olemas igas elu- ja teadusvaldkonnas. See on erakordselt tähtis eesti teadus- ja oskuskeele arendamiseks ja püsimiseks.  Tööd oma valdkonna eestikeelsete terminitega tehakse mitmes ministeeriumis ja nende hallatavates valdkondades, k.a veebipõhises suhtluses, teaduspublikatsioonide avaldamisel ja eestikeelse e-riigi toimimisel.  On loodud terminihalduskeskkond, mis hõlbustab professionaalset terminitööd, sh terminoloogide, ekspertide ja terminikomisjonide koostööd.  Keele jätkusuutlikkuse üks alus – Eesti keeletehnoloogia – on heas seisus ning peab sammu ühiskonna ja muutuva maailma vajadustega.  Eesti keel on valmivas tervikkäsitluste sarjas ja eesti keele grammatikas põhjalikult kirjeldatud. 4   Eesti keele uurimises on suurenenud andmepõhisus, keeletehnoloogia ning digitaalsete keeleressursside kasutamine ja loomine. Kitsaskohad  Omakeelse oskussõnavara arengut ohustab osa valdkondade ingliskeelestumine ning keskse ja koordineeritud terminiarenduse puudumine.  Keeletehnoloogia ja terminoloogia arendamisel ning sõnaraamatute koostamisel on probleemiks korpuste kvaliteet, vähesus või puudumine.  Eesti keele uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on probleemiks digitaalsete ressursside ja keeletehnoloogia vähene kasutamine ning uurimistulemuste piiratud rakendamine (nt keeleõppes).  Leidub keeletehnoloogia alamvaldkondi, mida pole piisavalt arendatud, nagu loomuliku keele liidesed, automaatne keelekorrektuur, info eraldamine tekstist.  Olemasolevaid keeletehnoloogia tööriistu ja rakendusi ning keelehooldevahendeid ei levitata ega kasutata piisavalt.  Rakenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu raskendab potentsiaalsete tarbijate vähesus.  Lahendust pole leitud andmekaitse ja avaandmete kasutamisega seotud küsimustele.  Ärinimekorraldus on puudulik.  Viipekeele arendus, sh viipekeele tõlkide järelkasv ei ole tagatud.  Eesti keele kui teise keele riigieksami tulemuse põhjal saab väita, et eesti keelt oskavate eesti keelest erineva emakeelega õppijate hulk pole oluliselt kasvanud. Keeleõpe Keeleõppevaldkonna alla kuuluvad eesti keele kui emakeele õpe, eesti keele kui teise keele või võõrkeele õpe, eesti keele õpe välismaal ja võõrkeelte õpe Eestis. Edusammud  Eesti õpilaste eesti keele oskus vastab mõõdetud aspektides – funktsionaalses lugemisoskuses – tänapäeva ühiskonna nõuetele, nagu näitavad PISA ja eesti keele riigieksami tulemused.  Eesti keele õpetamiseks on aastate vältel välja antud hulgaliselt õppevara.  Täiskasvanutele loovad sihtgrupipõhiselt riigikeeleõppe võimalusi mitmed ministeeriumid, kus keeleõpe on osa tegevustest, mille abil soovitakse saavutada valdkonnas püsititatud laiemaid eesmärke.  Loodud on eesti keele e-õpikeskkondi, nt Keeletee, mille abil õpib nii vene kui ka inglise keele baasil eesti keelt rohkem kui 60 000 inimest.  Välismaal elavad lapsed saavad eesti keelt õppida mh Eesti õppekava järgiva Üleilmakooli programmi ja õpetajate toetusel.  Eesti keelt õpetatakse (osalt Eesti riigi toel) enam kui kolmekümnes välisülikoolis ja seda õpib pidevalt umbes tuhat üliõpilast. 5   Rahvusvahelises võrdluses on Eesti õpilastele loodud head võimalused võõrkeelte õppimiseks: riikliku õppekava järgi õpitakse vähemalt kahte võõrkeelt.  Eesti elanikud väärtustavad lisaks inglise keelele ka teiste keelte õppimist.  Eesti rahvusvähemustele on loodud võimalused oma emakeele hoidmiseks.  Mitmekeelsus on Eesti tööturul väärtustatud.  Eesti keeleõppes lähtutakse Euroopa Nõukogu ühtsetest keeleoskustasemetest ja Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhimõtetest. Kitsaskohad  Keeleõpetajaid ei ole piisavalt, sh napib eesti keele ja kirjanduse õpetajaid.  Eesti keelt võõrkeelena õpetavad õpetajad ei osale piisaval määral võõrkeeleõpetajate täienduskoolituses.  E-õppevara eesti keele kui emakeele õpetamiseks napib, olemasolevaid keeleressursse ei kasutata eesti keele õppevara loomisel piisavalt.  Eesti keele täienduskoolituste võimalusi kasutatakse avalikus sektoris liiga vähe.  Vene õppekeelega koolides on probleemiks õpetajate kasin eesti keele oskus, keeleõppemetoodika vähene valdamine ja ebasoodsad hoiakud eesti keele õppimise suhtes.  Eesti keele kui teise keele õpe põhikoolis ei ole piisavalt tulemuslik ja see ei võimalda kooli lõpetajatel sujuvalt haridusteed jätkata ega tööle minna.  Muu emakeelega laste jaoks pole tugiteenused koolis piisavalt kättesaadavad.  Rahvusvähemustele pole alati tagatud võimalus õppida koolis oma emakeelt. Paljude keelte puhul puuduvad nii õpetajad kui ka õppematerjalid.  Täiskasvanud õppijate jaoks ei ole sidusat eesti keele õppe süsteemi, et sujuvalt ühelt tasemelt järgmisele siirduda.  Suur hulk täiskasvanuid ei ole hoolimata keelekursuste läbimisest suutelised või motiveeritud riigikeele tasemeeksamit nõutud tasemel sooritama, sest puudub võimalus eesti keelt praktiseerida, õpetamismeetodid ei toeta suhtlemisoskuse arengut piisavalt ja vajadus tasuta keeleõppe järele on pakutavast suurem.  Täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe korraldamisel pole selget sisulist juhti, valdkonna arengu eest vastutajat ega süsteemset keeleõppetegevuste koordineerimist asjaomaste riigiasutuste vahel.  Täiskasvanutele suunatud keeleõppe (täienduskoolituse) kvaliteediga on probleeme. Valdkonnas on palju erakoolitajaid, koolituse kvaliteet on ebaühtlane ning koolitajate kvalifikatsioon (tihtipeale ka eesti keele oskus) on ebapiisav.  Eestis ei täideta Euroopa Liidu soovituslikku eesmärki osata lisaks emakeelele veel kahte võõrkeelt, st ligi poolte täiskasvanute võõrkeeloskus piirdub ühe keelega.  Kohustuslik võõrkeeleõpe algab liiga hilja või pole küllalt intensiivne, eriti teiste keelte puhul peale inglise keele, ning seepärast on keeruline omandada kaht võõrkeelt heal tasemel.  Enamik õpilasi õpib põhikoolis võõrkeeltena inglise ja vene keelt, sest koolidel pole kohustust ega võimalust pakkuda laia võõrkeelte valikut. Probleemiks on keeleõpetajate kasin järelkasv. Piiratud võõrkeelte valik põhikoolis ja gümnaasiumis ning kehval 6  tasemel õpe pidurdab erinevate keelte heal tasemel oskajate koolitamist ning see kahjustab Eesti keelelist võimekust.  Ei ole levinud arusaam, et iga aineõpetaja peaks erialaste teadmiste ja erialasõnavara õpetamise kõrval tähelepanu pöörama ka õppijate keelelise väljendusoskuse arendamisele.  Viimastel aastatel on mitmed õpetuskohad maailmas otsustanud vähendada toetust väiksema kõnelejaskonnaga keelte õpetamisele, mis on mõnes kõrgkoolis kaasa toonud eesti keele õppe vähenemise või lõpetamise.  Lastele ja noortele suunatud keeleõppe puhul on välismaal probleemiks, et pühapäevakoolides, ringides ja seltsides viivad õpet sageli läbi õpetajahariduseta inimesed, kes vajavad keeleõppe metoodika, keeleteadmiste arendamise, keelehooldevahendite kasutamise ja teisi koolitusi.  Muu emakeelega kutseõppurite eesti keele oskus ei vasta tööturu vajadustele. Piisaval tasemel pole ka kutsehariduse lõpetanute võõrkeeleoskus.  Ingliskeelsed õppekavad kõrgkoolides ei sisalda piisavalt eesti keele ja kultuuri õppe kursusi. 7 LISA 2. Arengukavaga seotud strateegilised dokumendid Siinses lisas on esile toodud arengukava väljatöötamise ja elluviimise jaoks olulised rahvusvahelised ja riiklikud dokumendid ning nendes esitatud seisukohad. Arengukava koostamisel on aluseks võetud järgmised dokumendid: 1) eesti keele arengukava 2011–2017 (2020) ja selle vahearuanded; 2) Eesti keelepoliitika põhialused (eelnõu, 10.6.2019); 3) Eesti keelevaldkonna arengukava 2018–2027. Keel loob väärtust (eelnõu, 2018); 4) aruanne „Eesti keeleseisund“ (HTM, 2017); 5) „Õppekeel Eesti kõrgkoolides EHISe andmetel“ (2018); 6) ettepanek Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks (Riigikogu otsus, 22.10.2019); 7) Haridus- ja Teadusministeeriumi uuringud keelehoiakute, võõrkeelte oskuse kohta tööjõuturul jms aastatest 2017–2019; 8) Riigikontrolli audit „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine“ (2019); 9) analüüs „Riigiasutustes selge keele kasutust takistavate ja soodustavate tegurite väljaselgitamine“ (2019); 10) lõimumisvaldkonna uuringud (nt Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring, rakenduslik keeleuuring jt); 11) Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021. Seosed olulisemate Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste poliitikate ning teiste valdkondade arengukavadega 1) Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärgid1, mille kohaselt hoolimata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest on igaühel õigus võrdsele kohtlemisele ja võrdsetele võimalustele seoses tööhõive, sotsiaalkaitse, hariduse ning juurdepääsuga kaupadele ja teenustele. Eesti keele arengukavaga suurendatakse alaesindatud rühmade võrdseid võimalusi. Riigikeele valdamine toetab võrdseid võimalusi (nt tööhõives); 2) ÜRO säästva arengu eesmärgid2 ja strateegia „Säästev Eesti 21“ eesmärgid, mis rõhutavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust, inimese heaolu kasvu ja sotsiaalselt sidusat ühiskonda, ning vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon, kus rõhutatakse keele seost kultuuripärandiga. Arengukava täidab ÜRO säästva arengu eesmärki tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. Arengukava arvestab oma sihtide saavutamisel Eesti Euroopa Liidu poliitika võimalustega, nt keeletehnoloogia arengu ja eesti keele teise keelena õpetamise alal; 3) Euroopa Liidu ühtne visioon Euroopa haridusruumist, mille raames edendatakse liikmesriikide vahelist koostööd ja parimate tavade vahetamist, et edendada haridus- ja koolitussüsteemis kaasavat, elukestvat ja innovatsioonil põhinevat õpet ning toetada takistusteta liikumist eri haridustasemetel ja -vormides. Arengukava arvestab ka teiste 1 Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet. [link] 2 Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. [link] 8  Euroopa Liidu dokumentidega, sh EL Nõukogu soovitustega (võtmepädevuste kohta elukestvas õppes3; tervikliku keeleõppekäsituse kohta4; oskuste täiendamise meetmete kohta5, elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohta6); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsusega oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühise raamistiku (Europass) kohta7; Euroopa Komisjoni teatisega „Euroopa uus oskuste tegevuskava“8; 4) Euroopa Nõukogu dokument „Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine“: Euroopa keeleõppe raamdokument pakub ühtse aluse keeleõppe planeerimiseks ning õppe tulemuste hindamiseks. Eestis on keeleõppe ja -oskuse mõõtmine seotud raamdokumendi tasemekirjeldustega (nt riiklikes õppekavades). Riiklikud strateegilised lähtekohad Riiklik strateegia „Eesti 2035“ (eelnõu) toob esile Eesti olulisemad arenguvajadused: 1) edukas kohanemine muutustega rahvastikus; 2) julgeoleku ja turvalisuse tagamine; 3) eelduste loomine targa ettevõtluse kasvuks; 4) inimeste tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine; 5) paindlike ja inimese vajadusi arvestavate õppimisvõimaluste loomine; 6) mitmekesise looduskeskkonna hoidmine; 7) riigi tark juhtimine koostöös rahvaga; 8) ühiskondlike lõhede vähendamine; 9) ühiskonna vajadustele vastav ruum ja taristu. Riiklikus strateegias „Eesti 2035“ sõnastatud strateegilist üldsihti „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik riik, kus on tagatud eesti keele ja kultuuri säilimine“ toetab keele arengukava täielikult, kuna eesti keele ja kultuuri säilimine on arengukava keskne eesmärk. Samuti toetab arengukava järgmisi riikliku strateegia eesmärke: a) „Eestis elavad arukad ja tegusad inimesed“ – hea keeleoskus on harituse märk ja see võimaldab inimestel ühiskonnas tegusalt toimida; b) arengukava toetab Eesti majanduslikku edenemist keelelise arengu kaudu (nii keeleoskuse kui ka keeletehnoloogia vallas); c) „Eesti on parim koht elamiseks“ – arengukava soosib eestlaste naasmist kodumaale; d) ühiskonna hoolivust, koostöövõimet ja avatust aitavad parandada arengukava sihid muu ema- ja kodukeelega inimeste keelelise lõimimise ja selle kaudu kõigile elanikele võrdsete võimaluste andmise kohta osalemaks majandus- ja kultuurielus; e) Eesti uuendusmeelsust ja inimesekeskust kajastavad arengukava sihid keeletehnoloogia, kaasaegse terminoloogia jms alal. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. Keele arengukava on seotud haridusvaldkonna arengukava strateegiliste eesmärkidega, mis käsitlevad eestikeelset haridust, keeleõpet, 3 Euroopa Liidu Nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta (2018). [link] 4 Euroopa Liidu Nõukogu soovitus tervikliku keeleõppekäsituse kohta (2019). [link] 5 Euroopa Liidu Nõukogu soovitused oskuste täiendamise meetmete kohta (2016). [link] 6 Euroopa Nõukogu soovitus elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohta (2017). [link] 7 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühise raamistiku (Europass) kohta (2018). [link] 8 Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa uus oskuste tegevuskava“ (2016). [link] 9 kõrgharidus- ja teaduskeelt ning võõrkeeleõpet (vt joonis 1). Keelevaldkonna teemadest käsitleb haridusvaldkonna arengukava eestikeelse ja eesti keele õppe arendamist ning võõrkeelte õpet formaalhariduses ning keele valdkonna arengukava tegeleb Eesti keelepoliitikaga tervikuna (sh põhiseaduses ja keeleseaduses sätestatu). Arengukavadel on kokkupuutepunkte mitmetes tegevussuundades, eelkõige haridusvaldkonna arengukava strateegilise eesmärgi 2 tegevussuunas, mille eesmärk on toetada ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagada kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustada võõrkeelte õppimist. Joonis 1. Eesti keele arengukava ja haridusvaldkonna arengukava ühised teemad Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2035. Keele arengukava ja teaduse arengukava seovad kõrgharidus- ja teaduskeele, sh eesti oskussõnavara arendamise ja kasutamise ning keeleteaduse küsimused. Mõlema arengukava kokkupuutepunktid on esiteks sihtides, mis sõnastavad eestikeelse kõrghariduse ja teaduskeele arendamise tähtsuse, ja teiseks sihtides, mis sõnastavad eesti keele ja kultuuri kõrgtasemel uurimise ning ajakohaste keeletehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise. Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030 (koostamisel). Ühine teema on eestikeelse kultuuriruumi tugevdamine, sh eestikeelsete tekstide loomise ja kättesaadavusega seotud küsimused, mäluasutuste keelelised tegevused, elukestev õpe üle terve elukaare, piirkondlike (sh keeleliste) kultuuriliste eripäradega arvestamine ja dialoog teiste kultuuridega. Kultuuripoliitika prioriteedid on ka toimiv eestikeelne kultuurikommunikatsioon eri meediumide vahendusel ning rahvuskaaslastega keele- ja kultuurisidemete hoidmine. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava aastani 2030 (koostamisel). Keele arengukava keeleõppe sihid toetavad lõimumispoliitikat. Kokkupuutepunktid ja ühisosa on lõimumis- ja kohanemispoliitika, kestliku rahvastiku ja üleilmse eestluse vallas. Noortevaldkonna arengukava 2021‒2035 on lähtealuseks väärtuspõhiste tegevuste kavandamisel. Noortevaldkond mõjutab ühiskondlikku heaolu oluliselt laiemalt, kaitstes ja edendades inimõigusi, sallivust ja solidaarsust. Austus emakeele, teiste keelte ja kultuuride 10 vastu loob eeldused kultuurilise mitmekesisuse tunnustamiseks ja võrdseks kohtlemiseks, aidates ehitada osalusele ja koostööle tuginevat sidusat ja tervet ühiskonda. Heaolu arengukava 2016‒2023 eesmärkidest seostub keele arengukava peamiselt inimeste tööhõive toetamisega. Keelteoskus on üks teguritest, mis tagab eduka osalemise tööelus. Keeletaristu arendamine toetab keeleliste erivajadustega inimeste võimalusi iseseisvalt toime tulla, elada kogukonnas ja osaleda ühiskonnaelus. Riigikaitse arengukava 2017‒2026 eesmärkidest panustab keele arengukava eelkõige Eesti ühiskonna sidususe suurendamisse, mida toetab selgelt ka keele arengukava alaeesmärk: parandada eesti keele, eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õppimise võimalusi hariduses ja elukestvas õppes (sealhulgas e-õpe), tõsta õpetamise kvaliteeti ning väärtustada terminitööd, selge keele põhimõtteid ja võõrkeelteoskust, laiendada eesti keele õppe võimalusi välismaal. Välispoliitika arengukava aastani 2030 (koostamisel) sõnastab ühe eesmärgina eesti keele, rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade ning arengukava üks sihtgrupp on eestlaskond välismaal. Eesti keele arengukava üks tegevussuund on toetada eesti keele õpet välismaal. Mõlemad arengukavad on võtnud fookusesse ka võõrsil elavate eestlaste sideme tugevdamise Eestiga, sh võimaluse saada eestikeelset haridust. Olulised seosed on ka keelteoskuse arendamine, hõimurahvaste keelte õpetamine ja uurimine ning Eesti maine kujundamine. Siseturvalisuse arengukava aastani 2030 ja keele arengukava ühine läbiv teema on inimeste heaolu ja turvalisus, mida keele arengukavas toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi ning kvaliteetse eestikeelse õppe kaudu. Siseturvalisuse tagamisel kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi, mille hulka kuulub ka uudsete keeletehnoloogliste vahendite kasutamine. Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2025 (koostamisel) eesmärkidest panustab keele arengukava eelkõige digiriigi arendamisse. Innovaatilised keeletehnoloogilised vahendid võimaldavad eestikeelsete digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu digiriigi teenustes ja keeleõppes. s 11 LISA 3. Mõõdikute metoodika ja allikad ÜLDEESMÄRK: tagada eesti keele elujõud ja toimimine esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Mõõdik 1. Eestikeelsete 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus Mõõdiku lühikirjeldus. Funktsionaalne lugemisoskus loob eeldused edukaks toimimiseks ühiskonnas, eesmärkide saavutamiseks ning teadmiste ja võimete arendamiseks.9 Rahvusvahelises täiskasvanute oskuste uuringus PIAAC funktsionaalses lugemisoskuses vähemalt 3. tasemel olevate 16–65-aastaste täiskasvanute osakaal neist, kes lahendasid ülesandeid eesti keeles. Sihttaseme seadmise eeldused. Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus on tulevikus vähemalt samal tasemel või paraneb. Sihttase 2035: 65% Lähtetase: 57,5% (2011/2012) Mõõdik 2. Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust Mõõdiku lühikirjeldus. Mõõdik kajastab eesti keelt kasutavate/oskavate inimeste osakaalu kogu rahvastikust, sh nii eesti keelt emakeelena kõnelejad kui ka muu kodu- või emakeelega inimesed. Muu kodu- või emakeelega elanike eesti keele enesehinnangulise oskuse kohta kogutakse infot Statistikaameti korraldatava Eesti tööjõu-uuringuga. Sihttaseme seadmise eeldused. Paraneb eesti keele õppe kvaliteet ja tõhusus nii formaal- kui ka mitteformaalhariduses. Hea eesti keele oskus on muu ema- või kodukeelega elanikele oluline, et olla edukas õpingutes, tööturul ja ühiskonnas tervikuna. STRATEEGILINE EESMÄRK 1. Eesti keele staatus on kindel ja maine on kõrge. Mõõdik 1. Eesti keele maine Mõõdiku lühikirjeldus. Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja. Eesmärk on mõõta eesti keele mainet nii eesti emakeelega elanike hulgas kui ka muu ema- või kodukeelega elanike hulgas. STRATEEGILINE EESMÄRK 2. Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine. Mõõdik 1. Kõrgetasemeliste Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk Mõõdiku lühikirjeldus. Mõõdetakse rahvusvahelistes eelretsenseeritavates väljaannetes (välja arvatud teeside kogumikud) avaldatud publikatsioonide (ETISe klassifikatsiooni 1.1, 1.2, 3.1, 2.1, 3.3) hulka. Teaduspublikatsioonide kaudu väljendub teadlase, asutuse või teadussüsteemi tulemuslikkus ja kõrge tase ning Eesti teadusasutustega seotud publikatsioonide hulk näitab Eesti keeleteaduse kõrget kvaliteeti. 9 PIAAC uuring. [link] 12 Sihttaseme seadmise eeldused. Lähtetaseme väljaselgitamisel on arvesse võetud Eesti teadusasutustega (keeleteadusega tegelevate struktuuriüksustega) seotud keeleteaduse publikatsioone ühiskonnateaduste ja kultuuri erialases klassifikatsioonis. Sihttaseme seadmisel on eeldatud, et eesti keele ja kultuuri alane teadus- ja arendustegevus jätkub alusuuringute tähtsustamise ja valdkonnaülese koostöö toel. Sihttase 2035: täpsustamisel Lähtetase: täpsustamisel Mõõdik 2. Mitmekeelsete terminibaaside hulk Mõõdiku lühikirjeldus. Erialasõnavara pidev arendamine on oluline igal elualal, sest ühiskonna ja tehnoloogia muutudes on pidevalt vaja uusi termineid. Ühtsete terminitöö põhimõtete järgi koostatud terminibaasid loovad võimaluse terminiinfot koondada ja kõigile keelekasutajatele kättesaadavaks teha. Mõõdetakse, kui paljude erialade terminivara pidevalt arendatakse. Sihttaseme seadmise eeldused. Sihttaseme eeldus on Eesti terminitöö viimaste aastate areng, mille kohaselt täiendatakse pidevalt 60 terminibaasi. Seejuures on eeldatud, et igal aastal lisandub uusi terminibaase. Sihttase 2035: 100 terminibaasi Lähtetase: 60 terminibaasi (2019) Mõõdik 3. Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Mõõdiku lühikirjeldus. Keeletehnoloogiline tugi loob võimalused eesti keele kasutamiseks erinevates digitaalsetes keskkondades ja valdkondades. Mõõdik näitab multimodaalse eestikeelse toe olemasolu keeletehnoloogiat kasutavates enam levinud toodetes, teenustes ja infosüsteemides. Sihttaseme seadmise eeldused. Sihttaseme eeldus on eesti keele kõnetuvastuse, kõnesünteesi, masintõlke jt tehnoloogiate viimaste aastate areng, mis võimaldab integreerida eesti keele lõppkasutajatele suunatud toodetesse ja teenustesse. Sihttase 2035: eesti keeletehnoloogia võtmekomponendid on olemas ja integreeritud keeletehnoloogiline tugi on olemas. Lähtetase: eesti keele jaoks on loodud olulised keeletehnoloogilised baastehnoloogiad ning valik prototüüpe ja rakendusi. Puudu või arendamisel on nt eestikeelne grammatikakontroll, dialoogsüsteemid; olemasolevat keeletehnoloogiat ei kasutata piisavalt ja ei integreerita lõppkasutajatele mõeldud rakendustesse. STRATEEGILINE EESMÄRK 3. Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust. Mõõdik 1. Eesti keele õppe pakkumise vastavus täiskasvanud õppija vajadustele Mõõdiku lühikirjeldus: uus indikaator, metoodika töötatakse välja. Mõõdik 2. Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus 13 Mõõdiku lühikirjeldus: uus indikaator, metoodika töötatakse välja. 14  EELNÕU .07.2020 PROTOKOLLILINE OTSUS Tallinn, Toompea … juuli 2020 nr … „Eesti keele arengukava 2021–2035“ kinnitamine Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“: 1. Kinnitada „Eesti keele arengukava 2021–2035“. 2. Haridus- ja Teadusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti keele arengukava 2021–2035 kinnitamine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Lähtudes riigieelarve seaduse § 20 lõikest 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ teeb Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku kinnitada eesti keele arengukava 2021–2035. Arengukava koostamise ettepaneku kiitis Vabariigi Valitsus heaks 16. aprillil 2020. a. Eesti keele arengukava sätestab Eesti keelepoliitilised eesmärgid ja tegevused aastateks 2021– 2035 ja on jätkuks järgmistele keelepoliitilistele dokumentidele: eesti keele arendamise strateegia (2004–2010), eesti keele arengukava 2011−2017 (2020) ja Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2015 (2017). Arengukava koostamisel on lähtutud põhiseadusest, keeleseadusest, keelevaldkonna ja keelevaldkonnaga seotud strateegilistest dokumentidest, uuringutest, analüüsidest, seiretest ja audititest ning arengukava sisendiks on ka riiklik strateegia „Eesti 2035“ (eelnõu), mille strateegilist üldsihti „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik riik, kus on tagatud eesti keele ja kultuuri säilimine“ arengukava täielikult toetab, kuna eesti keele ja kultuuri säilimine on arengukava keskne eesmärk. Arengukava on koostatud 15 aastaks, arvestades taotletava mõju pikaajalisust ning teiste keelevaldkonna arengukavaga seotud riiklike strateegiate („Eesti 2035“) ja arengukavade (haridusvaldkonna, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse ja noortevaldkonna arengukavad) ajalist kestvust. Arengukava põhiosa struktuur on järgmine: Sissejuhatus Praeguse olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused Arengukava strateegiline raamistik Strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad Mõõdikud Arengukava mõjude hindamine Arengukava koostamise protsess ja kaasamine Juhtimine, rakendamine ja aruandlus Rahastamiskava Arengukava lisadena on esitatud praeguse olukorra analüüs ja arenguvajadused, arengukava strateegiline raamistik ning mõõdikute metoodika ja allikad. Arengukava elluviimist juhib Haridus- ja Teadusministeerium. Arengukava koostamise ettepanekus kasutatud pealkiri „Eesti keelevaldkonna arengukava“ on asendatud pealkirjaga „Eesti keele arengukava“ järgmistel kaalutlustel: 1) selline pealkiri sobitub eesti keelepoliitika alusdokumentide traditsiooniga, sest ka praegu kehtiv dokument, mida on pikendatud käesoleva aastani, kannab sama pealkirja; 2) lühem pealkiri on suupärasem ja vähem bürokraatlik, vastates üldisele taotlusele rakendada selge keele põhimõtteid kõikides eluvaldkondades, ka seadustekstides ja muudes riiklikes aktides; 3) Eesti keelenõukogu arutas 30. märtsi koosolekul dokumendi pealkirja ja andis soovituse jääda sellise pealkirja juurde. 1 Arengukava eelnõu valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti keelenõukogu ja arengukava juhtkomisjoni koostöös. Seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Andero Adamson, [email protected], tel 735 0225, keeleosakonna nõunik Sirli Zupping, [email protected], tel 735 4025, ja keeleosakonna peaekspert Pille Põiklik, [email protected], tel 735 0223. Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Sille Uusna, [email protected], tel 735 4029. Arengukava eelnõu on keeleliselt toimetanud Inga Kukk, [email protected], tel 735 4027. 2. Eelnõu sisu Eesti keele arengukava eesmärk ja struktuur Uus arengukava on kehtiva, aastani 2020 pikendatud eesti keele arengukava jätkustrateegia, milles seatakse eesti keele arengu eesmärgid ja tegevussuunad järgmiseks 15 aastaks, samuti eesti keele kui teise keele ning Eesti võõrkeeleõpetuse eesmärgid ja tegevussuunad. Esimeses peatükis on kirjeldatud keelevaldkonna praegust olukorda ja peamisi arenguvajadusi. Teises peatükis esitatakse arengukava strateegiline raamistik, st arengukava väljatöötamise ja elluviimise jaoks olulised rahvusvahelised ja riiklikud dokumendid, ning kirjeldatakse nende seost keelevaldkonnaga. Arengukava kolmandas peatükis on sõnastatud arengukava üldeesmärk ja strateegilised eesmärgid ning tegevussuunad strateegiliste eesmärkide kaupa. Üldeesmärk: tagada eesti keele elujõud ja toimimine esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Üldeesmärgi saavutamist toetavad kolm strateegilist eesmärki: 1) eesti keele staatus on kindel ja maine on kõrge; 2) eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine; 3) kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust. Esimese strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud tegevussuunad, mis hõlmavad keele mainet ja staatust, keelehoiakuid ning järelevalvet keelepoliitika elluviimise ja seaduste täitmise üle. Seaduste ja mainekujundusega tagatakse eesti keele toimimine, elujõud ja staatus kõigis ühiskonnaelu valdkondades – avalikus suhtluses, hariduses ja teaduses, elukestvas õppes, huvitegevuses, meedias, poliitikas, ettevõtluses, majanduses, kultuuri- ja loometegevuses, avalikus ruumis, teeninduses, arstiabis ning igapäevaelus. Väärtustatakse korrektset keelekasutust avalikus ja ametlikus suhtluses ning aidatakse kaasa eesti kirjakeele normi rakendamisele. Teise strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud tegevussuunad, mis hõlmavad keeleteaduse, keeletehnoloogia ja oskussõnavara arendamist. Arendatakse keele- ja kõnetehnoloogiat, toetatakse innovaatiliste keeleressursside, keeleõpperakenduste ja tugisüsteemide arendamist. Toetatakse Eesti keeleteaduse arengut ning edendatakse terminitööd. 2 Kolmanda strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud tegevussuunad, mis hõlmavad eestikeelset kooliharidust ja kõrghariduse keelsust, emakeeleõpetust, eesti keele kui teise keele õpet ning võõrkeeleõpet. Tagatakse igakülgsed võimalused eesti keelt formaal- ja mitteformaalhariduses ning elukestvas õppes õppida ja kasutada; toetatakse välismaal elavate eestlaste eesti keele õpet. Toetatakse eestikeelse hariduse arendamise plaani väljatöötamist ja elluviimist. Tagatakse eesti keele ja kirjanduse õpetamise kõrge kvaliteet. Pööratakse tähelepanu eesti keele kui teise keele õppe kvaliteedile ja ligipääsetavusele, luuakse täiskasvanutele võimalusi eesti keele kui teise keele õppimiseks. Maailma kultuuripärandi sügavamaks mõistmiseks ja Eesti konkurentsivõime tugevdamiseks õpetatakse Eesti haridussüsteemis võõrkeeli ja laiendatakse võõrkeeleõppe võimalusi. Kolmanda strateegilise eesmärgi saavutamisel on määrav roll haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 (eelnõu) tegevustel, mille eesmärk on toetada ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagada kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustada võõrkeelte õppimist. Neljandas peatükis on kirjeldatud arengukava tulemuslikkuse mõõtmist. Arengukaval on kokku kaheksa mõõdikut, millest kaks mõõdavad üldeesmärgi ja ülejäänud strateegiliste eesmärkide saavutamist. Viiendas peatükis on esile toodud arengukava mõjud. Kuna keelevaldkond seob kogu ühiskonda, selle eri sektoreid ja huvirühmi, puudutavad arengukava tegevused ja nendega taotletav mõju kogu Eesti elanikkonda. Analüüsitud on sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Kuuendas peatükis on esitatud ülevaade arengukava koostamisest ja kaasamisest. Arengukava koostamist alustati 2018. aasta ideekorjega avalikkusele ja valdkondade esindajatele suunatud üritusel. Arengukava koostamise protsessi vältel on kohtutud eri ministeeriumidega, Eesti keelenõukogu eestvedamisel on korraldatud keelevaldkonna ekspertide seminare. Seitsmendas peatükis on kirjeldatud arengukava juhtimise, rakendamise ja aruandluse korraldust. Arengukava elluviimist juhib Haridus- ja Teadusministeerium ning selle elluviimisse panustavad kõik ministeeriumid, kelle valitsemisalas on keelevaldkonnaga seotud ülesandeid. Arengukava rakendamist ja aruandlust toetab arengukava juhtkomisjon, kuhu kuuluvad keelevaldkonnaga seotud ministeeriumide ja Eesti keelenõukogu esindajad. Arengukava viiakse ellu programmide kaudu. Kaheksandas peatükis esitatakse arengukava rahastamiskava perioodiks 2021–2035. Eelnõu koosneb kahest punktist. Punktiga 1 kinnitatakse „Eesti keele arengukava 2021–2035“. Punkti 2 kohaselt avaldab Haridus- ja Teadusministeerium punktis 1 nimetatud dokumendi ministeeriumi kodulehel. 3. Protokollilise otsuse mõjud Arengukava elluviimisega luuakse võimalused ja tingimused, et Eestis oleks tagatud eesti keele elujõud ja toimimine esmase keelena igas eluvaldkonnas ning et igaühele oleks tagatud õigus kasutada Eestis eesti keelt. Samuti luuakse arengukava ellu viies võimalused ja tingimused eesti keele staatuse, maine ja eestikeelse kultuuriruumi arenemiseks ning teiste keelte valdamise väärtustamiseks, et Eesti inimeste keeleteadmised, -oskused ja -hoiakud võimaldaksid neil 3 teostada end isiklikus elus, töös ja eestikeelses ühiskonnas ning toetaksid Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. 4. Protokollilise otsuse rakendamise kulud Arengukava rahastatakse riigieelarvest ning Euroopa Liidu 2021–2027 finantsperioodi struktuurivahenditest. 5. Protokollilise otsuse jõustumine Protokolliline otsus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti keelenõukogule, Eesti Keele Instituudile, Keeleinspektsioonile, Emakeele Seltsile, Eesti Keeletoimetajate Liidule, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsile, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidule, Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Rektorite Nõukogule, Eesti Teadusagentuurile, Integratsiooni Sihtasutusele, Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadile, Eesti Kurtide Liidule, Eesti Instituudile, Võru Instituudile, Eesti Kirjandusmuuseumile, SA-le Innove, SA-le Archimedes. Mailis Reps haridus- ja teadusminister 4  9.07.2020 nr 8-1/20/2987 Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid Riigikantselei Arvamuse avaldamiseks: Riigikontroll Õiguskantsleri Kantselei Eesti keelenõukogu Eesti Keele Instituut Keeleinspektsioon Emakeele Selts Eesti Keeletoimetajate Liit Eesti Emakeeleõpetajate Selts Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit Tartu Ülikool Tallinna Ülikool Rektorite Nõukogu Eesti Teadusagentuur Integratsiooni Sihtasutus Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat Eesti Kurtide Liit Eesti Instituut Võru Instituut Eesti Kirjandusmuuseum SA Innove SA Archimedes Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Eesti keele arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Arvamused palume esitada aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu.pdf 2. Eesti keele arengukava 2021–2035 eelnõu.pdf 3. Eesti keele arengukava 2021–2035 lisad.pdf 4. Seletuskiri.pdf Andero Adamson 735 0255 [email protected] Sirli Zupping 735 4025 [email protected] Pille Põiklik 735 0223 [email protected] 2 (2)  Eesti keele arengukava 2021–2035 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Praeguse olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused ................................................................... 4 Arengukava strateegiline raamistik ......................................................................................................... 5 Strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................................ 6 1. Eesti keele staatus ja maine ............................................................................................................ 6 Tegevussuunad ............................................................................................................................... 6 2. Keele uurimine ja taristu ................................................................................................................. 7 Tegevussuunad ............................................................................................................................... 7 3. Õpe .................................................................................................................................................. 8 Tegevussuunad ............................................................................................................................... 8 Mõõdikud .............................................................................................................................................. 10 Arengukava mõjude hindamine ............................................................................................................ 11 Arengukava koostamise protsess ja kaasamine .................................................................................... 14 Juhtimine, rakendamine ja aruandlus ................................................................................................... 14 Rahastamiskava ..................................................................................................................................... 15 2 Sissejuhatus Eesti keele arengukava sätestab Eesti keelepoliitilised eesmärgid ja arengusuunad aastateks 2021–2035. Arengukava lähtub põhiseaduse üldistest väärtustest ning eesmärgist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Nimetatud põhiseaduslik eesmärk on kogu Eesti keelepoliitika ülim siht. Sellel sihil liigutakse kooskõlas teiste Eesti riiklike poliitikavaldkondadega, arvestades põhiseaduse muude väärtuste ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. Arengukava on jätkuks järgmistele keelepoliitilistele dokumentidele: eesti keele arendamise strateegia (2004–2010), eesti keele arengukava 2011−2017 (2020) ja Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2015 (2017). Arengukava üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukava eesmärgid kavandatud kolmes alamvaldkonnas , kus on sõnastatud keelevaldkonna strateegilised eesmärgid: 1. Eesti keele staatus ja maine. Strateegiline eesmärk: eesti keele staatus on kindel ja maine on kõrge. 2. Keele uurimine ja taristu. Strateegiline eesmärk: eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine. 3. Õpe. Strateegiline eesmärk: kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust. Praeguse olukorra ja arenguvajaduste põhjalikum käsitlus on esitatud lisas 1. Eesti keele ja eestluse arendamise, säilitamise ja kaitsmise kõrval sõnastab arengukava ka eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õppe, hindamise ja oskusega seotud prioriteedid ja eesmärgid aastateks 2021–2035. Eesti keele arengukava on arengudokument, mis hõlmab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Eesti keel ja eestlus“. Arengukava koostamisel on lähtutud põhiseadusest, keeleseadusest, erinevatest keelevaldkonna ja keelevaldkonnaga seotud strateegilistest dokumentidest, uuringutest, analüüsidest, seiretest ja audititest 1 . Arengukava sisendiks on ka riiklik strateegia „Eesti 2035“ (eelnõu), mille strateegilist üldsihti „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik riik, kus on tagatud eesti keele ja kultuuri säilimine“ arengukava täielikult toetab, kuna eesti keele ja kultuuri säilimine on arengukava keskne eesmärk. Eesti haridust puudutavad eesmärgid ja tegevussuunad perioodiks 2021–2035 seatakse haridusvaldkonna arengukavas (eelnõu), mis käsitleb hariduse kättesaadavust, sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel, õppijast lähtuvat õpet, õpetajate järelkasvu ning ühiskonna ja tööturu vajadustele vastavaid õpivõimalusi. Paljud eesti keele arengukava 2021–2035 teemad on otseselt seotud haridusvaldkonnaga ning sageli teenivad mõlemad arengukavad samu 1 Dokumentide loetelu on arengukava lisas 2. 3 eesmärke, eriti mis puudutab eesti keele ja eestikeelset õpet. Nii leiab kolmanda strateegilise eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevusi ka haridusvaldkonna arengukavast, kus võetakse üheks sihiks välja töötada eestikeelse hariduse arendamise plaan. Keelevaldkonna arengukava lisab oma tegevused, mis annavad panuse eesti keele elujõu tugevdamisse, kasutatavuse suurendamisse ja õppe tõhustamisse. Eesti keele arengukava eesmärk keeleõppes on tõsta keeleõppe tõhusust ja kvaliteeti ning toetada keele ja kirjanduse õpetajaid. Täpsem ülevaade arengukavade ühisosast antakse lisas 2. Eesti keele arengukava hõlmab kõigi ministeeriumide ja valitsusasutuste keelepoliitilisi ülesandeid nende valitsemisalas: haridus- ja teaduspoliitikas, kultuuripoliitikas, õiguskorrapoliitikas, julgeoleku- ja riigikaitsepoliitikas, ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitikas jt valdkondades. Seega on arengukava eesmärkide täitmisel ühisosa Haridus- ja Teadusministeeriumil ning Kultuuriministeeriumil, Sotsiaalministeeriumil, Justiitsministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Siseministeeriumil jt ministeeriumidel. (Seosed olulisemate Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste poliitikate ning teiste valdkondade arengukavadega on esitatud lisas 2). Arengukava elluviimist juhib Haridus- ja Teadusministeerium arengukava juhtkomisjoni kaudu, kuhu kuuluvad keelevaldkonnaga seotud ministeeriumide ja Eesti keelenõukogu esindajad. Praeguse olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused Eesti keelevaldkonna praegust olukorda ja peamisi arenguvajadusi on käsitletud kolmes alamvaldkonnas, milleks on 1) eesti keele staatus ja maine, 2) eesti keele uurimine ja keeletaristu ning 3) keeleõpe. Keelevaldkonna olukorra ja arenguvajaduste käsitlemisel on tuginetud aastatel 2015–2019 avaldatud uurimustes, analüüsides ja aruannetes esitatud hinnangutele, järeldustele ja soovitustele. Eesti keele staatuse ja maine alamvaldkonna tugevused on eesti keele kui riigikeele staatusest tulenev kindel positsioon ning Euroopa Liidu ametliku keele eelised. Peamise kitsaskohana saab välja tuua seda, et üleilmne keeleline sulandumine mõjutab eesti keele kasutamist ning on valdkondi (nt IT, kõrgharidus, teadus, aga ka teenindussektor), kus eesti keele kasutamine on vähenenud nii rahvusvahelise koostöö kui ka välistööjõu suurenenud osakaalu tõttu. Et tugevdada eesti keele staatust ja mainet, tuleb pidevalt jälgida keelevaldkonna õigusaktide ajakohasust, regulaarselt populariseerida ja soodustada eesti keele kasutamist, õppimist ja uurimist ning tugevdada eesti keele tähtsust identiteedi kandjana. Eesti keele uurimise ja keeletaristu alamvaldkonna tugevused on Eesti keeleteaduse ja keeletehnoloogia kõrge rahvusvaheline tase, enamiku keeleressursside 2 (nt sõnastikud, andmebaasid, korpused) ja keeletehnoloogiliste rakenduste (nt kõnesüntees, kõnetuvastus ja masintõlge) kättesaadavus ja suur kasutajaskond. Kitsaskohad on keskse ja koordineeritud 2 Uuringu aruanne „LT Observatory – Observatory for LR and MT in Europe“ (2016). [link] 4 terminiarenduse puudumine, keeletehnoloogia ja terminoloogia arenguks ning sõnastike koostamiseks vajalike korpuste kvaliteet, vähesus või puudumine. Et tagada Eesti keeleteaduse ja keeletehnoloogia kõrge tase ning keeletaristu innovaatilisus, kättesaadavus ja mitmekesisus, tuleb toetada keeletehnoloogia põhifunktsioonide arendust ja keeleressursside loomist 3 ning keeleteaduse ja terminoloogia edasist arengut. Keeleõppe alamvaldkonna tugevusena nii eesti keele kui ka võõrkeelte õppes saab esile tuua järgmist: õppijate eesti keele kui emakeele oskus vastab ühiskonna vajadustele, on loodud võimalused võõrkeelte õppimiseks, eesti keele õpetamiseks ja õppimiseks on loodud õppevara, sh e-õppevara, eesti keelt on võimalik õppida nii välismaa kõrgkoolides, üldhariduskoolides, pühapäevakoolides kui ka lasteaedades. Kitsaskoht on hariduskeele küsimused kõigil haridustasemetel, sh kõrghariduse ingliskeelestumine4, täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe kvaliteedi ja pakkumise küsimused 56 . Et kõik Eesti elanikud valdaksid eesti keelt ja väärtustaksid teiste keelte oskust, tuleb tõhustada ja laiendada eesti keele õpet nii Eestis kui ka välismaal, luua (e-)õppevahendeid ja -keskkondi, toetada keeleõpetajate täienduskoolitust ning soodustada eri võõrkeelte õppimist Eesti haridussüsteemis. Praeguse olukorra ja arenguvajaduste põhjalikum käsitlus on esitatud lisas 1. Arengukava strateegiline raamistik Arengukava väljatöötamise ja elluviimise jaoks on olulised järgmised rahvusvahelised ja riiklikud dokumendid:  Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärgid7;  ÜRO säästva arengu eesmärgid8 ja strateegia „Säästev Eesti 21“ eesmärgid;  Euroopa Liidu ühtne visioon Euroopa haridusruumist;  Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine;  riiklik strateegia „Eesti 2035“ (eelnõu);  haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 (eelnõu);  Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2035 (eelnõu);  kultuuripoliitika põhialused aastani 2030 (koostamisel);  rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava aastani 2030 (koostamisel);  noortevaldkonna arengukava 2021‒2035 (eelnõu);  heaolu arengukava 2016‒2023;  riigikaitse arengukava 2017‒2026; 3 ELRC ülevaade „Sustainable Language Data Sharing to Support Language Equality in Multilingual Europe“ (2019). [link] 4 Uuring „Eesti keeleseisund“ (2017). [link] 5 Kontrollaruanne „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine“ (2019). [link] 6 Rakendusuuring „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ (2018). [link] 7 Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet. [link] 8 Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. [link] 5   välispoliitika arengukava aastani 2030 (koostamisel);  siseturvalisuse arengukava aastani 2030 (eelnõu);  digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2025 (koostamisel). Täpsem ülevaade arengukavaga seotud strateegiliste dokumentide kohta on esitatud arengukava lisas 2. Strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad Üldeesmärk: tagada eesti keele elujõud ja toimimine esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Üldeesmärgi saavutamiseks käsitleb arengukava kolme alamvaldkonda, kus on sõnastatud keelevaldkonna strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad. 1. Eesti keele staatus ja maine Strateegiline eesmärk 1. Eesti keele staatus on kindel ja maine on kõrge.  Staatus – eesti keele staatus riigikeelena on tagatud põhiseaduse, keeleseaduse ning muude keeleoskust ja keelekasutust reguleerivate õigusaktidega. Eesti keele kasutamine riigivalitsemises ja asjaajamises, hariduses ja ettevõtluses, avalikus teabes, teeninduses ning muudes olulistes valdkondades kindlustab eestikeelse ühiskonna kestlikkuse. Tagatud on nii üksikisikute kui ka kollektiivsed keeleõigused ja keelealaste õigusaktide järelevalve.  Maine ja keelehoiakud – Eesti elanikud peavad eesti keelt tähtsaks ja kasulikuks, eesti keele maine on kõrge nii eestlaste kui ka teiste rahvuste hulgas. Eesti keel on eesti rahvuse jätkusuutliku arengu aluseid ning ühtse väärtusruumi, ühtekuuluvustunde ja ühiskonna sidususe looja. Eesti keelt väärtustatakse kui eesti kultuuri keset ja kultuuriloome keelt, seda eelistatakse ka mitteformaalses suhtluses, sh virtuaalmaailmas. Eesti keele oskus annab paremad võimalused eneseteostuseks. Tegevussuunad 1.1. Seaduste ja mainekujundusega tagatakse eesti keele toimimine, elujõud ja staatus kõigis ühiskonnaelu valdkondades: avalikus suhtluses, hariduses ja teaduses, elukestvas õppes, huvitegevuses, meedias, poliitikas, ettevõtluses, majanduses, kultuuri- ja loometegevuses, avalikus ruumis, teeninduses, arstiabis ning igapäevaelus. 1.2. Väärtustatakse eestikeelse kirjanduse lugemist, eestikeelsete tekstide loomist ja mõistmist kõigil haridusastmeil ning kõigis e-keskkondades ja rakendustes. 1.3. Väärtustatakse eesti keele õppimist ja kasutamist eesti keelest erineva ema- või kodukeelega kõnelejate hulgas, et tagada kõigi inimeste osalemine ühiskonnaelus, tööturul ja haridussüsteemis. 1.4. Soodustatakse eesti keele piirkondlike erikujude (murrete) kasutamist igapäevaelus, toetatakse nende õpetamist lasteaias ja koolis ning säilimist kodu- ja emakeelena ning elava kultuuriloome keelena. 6  1.5. Seaduste ja mainekujunduse ning järelevalvega tagatakse, et Eesti avalik ruum (nii visuaalne kui ka auditiivne) oleks ülekaalukalt eestikeelne ja võõrkeelne teave ei valitseks eestikeelse üle. 1.6. Tõhustatakse riiklikku järelevalvet eesti keele õppe ja eesti õppekeele nõuete täitmise üle koolides ja lasteaedades, õppeasutusi ja õpetajaid toetatakse ja nõustatakse eesti õppekeele nõuete täitmisel. 1.7. Populariseeritakse eesti keele õpetamist, kasutamist ja uurimist. 1.8. Väärtustatakse välismaal elavate eestlaste hoidmist eesti keele- ja kultuuriruumis, eesti keele kasutamist kodukeelena ja kontakte kodumaaga ning soodustatakse Eestisse tagasipöördumist. 1.9. Jätkatakse eestikeelse kultuuri, sh kirjanduse, teatri, filmi, laulu- ja pärimuskultuuri, kultuuriajakirjanduse ning eesti keelde ja keelest tehtavate tõlgete toetamist. 1.10. Sõnastatakse äri- ja ettevõttenime hea tava. Nimed on kaitse all ja seadusega reguleeritud. 1.11. Väärtustatakse keelekorraldust ja keeletoimetamist, sh selge keele põhimõtteid ja korrektset keelekasutust nii avalikus ruumis ja ametiasutustes kui ka meedias ja kultuurisfääris. 2. Keele uurimine ja taristu Strateegiline eesmärk 2. Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine.  Keeletehnoloogia areng – keeletehnoloogia arendamine on prioriteet, sest see tugevdab eesti keele elujõudu üha digitaalsemas maailmas ning toetab inimeste (sh keeleliste erivajadustega inimeste) toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist.  Oskussõnavara areng – erialasõnavara on arendatud ja ajakohastatud.  Korpuste kvaliteet, sõnastikud, keeleteadus – Eesti keeleteadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, keelekorpusi arendatakse järjepidevalt, need on kvaliteetsed ja kättesaadavad. Tegevussuunad 2.1. Suurendatakse investeeringuid eesti keele digiarengusse, et kindlustada eesti keele elujõud ja konkurentsivõime ning tagada, et eesti keel käib kaasas teaduse ja tehnoloogia arenguga. 2.2. Toetatakse senisest suuremal määral eesti keeletehnoloogia arengut ja kasutuselevõttu. Toetatakse keeleressursside, keeleõpperakenduste ja tugisüsteemide arendamist koostöös ettevõtete, kõrgkoolide ja uurimisasutustega. Tagatakse enamlevinud tarkvara eestikeelsete rakenduste kättesaadavus. Keeletehnoloogia valdkonna tugiteenused koondatakse ühtsesse kompetentsikeskusse. 2.3. Toetatakse Eesti keeleteaduse kui keelevaldkonna teadus- ja arendustegevuse suuna arengut, sh Eesti ala ajaloolise keelelise mitmekesisuse uurimist. Toetatakse eesti keele ja selle erikujude (murrete) tänapäevast teaduslikku uurimist, süsteemset hoolet ning nüüdisajastatud, avatud ja mugavalt kasutatavate sõnastike, andmebaaside ja keelekorpuste arendamist. 7 2.4. Toetatakse hõimurahvaste keelte uurimist ja keeletaristu arendamist. 2.5. Toetatakse nüüdisaegseid tehnilisi lahendusi kasutavate sõnastike loomist ja keelehoolet. 2.6. Arendatakse eesti kirjakeelt. Kirjakeele kvaliteeti ja normi aitavad kindlustada keele eksperdiasutused ja -kogud. 2.7. Toetatakse eestikeelse oskussõnavara loomist ja kasutamist, sh arendatakse ja koostatakse mitmekeelseid terminibaase ning soodustatakse erialaspetsialistide, tõlkijate ja keeletoimetajate koostööd, et terminivara ajakohastataks koostöiselt ja antaks võimalikult kiiresti ringlusse. Tähelepanu pööratakse eurodokumentide keelele, mis mõjutab eesti (õigus)keelt ning keelekasutust ja oskussõnavara kõigis ühiskonnaelu valdkondades. 2.8. Eesti kõrgkoolides kantakse hoolt tõlkijate ja tõlkide piisava ettevalmistamise eest. Toetatakse tõlkijate ja tõlkide täiendusõpet. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks oluliste ja avalike teenuste pakkumisega seotud valdkondade eelisarendamine on haridusvaldkonna arengukava fookuses. 2.9. Toetatakse kultuuri- ja mäluasutuste tegevust keele arendamisel ja hariduses, sh elukestvas õppes (nt tegevused raamatukogudes, rahvamajades jne). Täpsemad tegevused nähakse ette haridusvaldkonna arengukava programmi(de)s. 2.10. Laiendatakse eestikeelsete tekstide, sh kultuuriväljaannete tasuta kättesaadavust veebis. 2.11. Arendatakse ja uuritakse eesti viipekeelt ja punktkirja ning nende õpet, sh kasutades keeletehnoloogilisi vahendeid. 3. Õpe Strateegiline eesmärk 3. Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust.  Eestikeelne kooliharidus – on mindud valdavalt üle eestikeelsele kooliharidusele, st õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles. Eestikeelne kooliharidus tagab laste ja noorte lõimumise eesti kultuuri- ja väärtusruumi ning annab kõigile võrdse võimaluse osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel.  Emakeeleõpetus – tähtsustatakse ja tõhustatakse eesti keele kui emakeele õpet; võimaluse ja vajaduse korral korraldatakse eesti keelest erineva emakeelega lastele nende emakeele õpet.  Kõrghariduse keelsus – koostöös ülikoolidega saavutatakse tasakaal eesti- ja ingliskeelse kõrgharidusõppe vahel, et tugevdada eesti keele positsiooni teadus- ja kõrghariduskeelena.  Eesti keel teise keelena – eesti keele õpe on kvaliteetne ja kättesaadav. Oluliselt on tõusnud eesti keelt oskavate inimeste arv.  Võõrkeeleõpe – võõrkeeleõpetuse kõrge kvaliteet tagab, et iga eestimaalane valdab peale emakeele veel vähemalt kaht keelt. Tegevussuunad 3.1. Toetatakse eestikeelse hariduse arendamise plaani väljatöötamist ja elluviimist, alustades alusharidusest, mis annab piisava keeleoskuse, et jätkata õpinguid eesti keeles 8  järgmistel haridustasemetel ja elukestvas õppes. Täpsemad tegevused määratakse kindlaks haridusvaldkonna arengukavas ja selle programmi(de)s. 3.2. Eesti elanike eesti keele oskuse tagab elukestev õpe nii formaal- kui ka mitteformaalhariduses, mille korraldust (v.a täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpe) juhib haridusvaldkonna arengukava. 3.3. Tõhustatakse eesti keele kui teise keele õpet, et kõigil õppijail oleks võimalik saavutada vähemalt riiklikes õppekavades eesmärgiks seatud keeleoskustasemed. Arendatakse õppevahendeid ja -meetodeid ning koolitatakse õpetajaid, sh täiendatakse nende oskusi eri vanuses, eri kultuuri- ja haridustaustaga õpilaste õpetamiseks. 3.4. Eesti keele mitmekülgse arendamise kaudu toetatakse eestikeelsete õpikute ja õppematerjalide koostamist. 3.5. Luuakse (e-)õppevahendeid ja -keskkondi eesti keele õppeks. Toetatakse keeletehnoloogia jõudmist keeleõppesse, sh õppevahendite loojate ja lõppkasutajateni. Tagatakse õpitoeks vajalikud keeletehnoloogilised vahendid. 3.6. Eesti keele ja kirjanduse õpetamine seatakse riiklikult tähtsaks ülesandeks, tagades keeleõppe kvaliteedi ja vajaliku mahu. Emakeeleõppe kõrval tähtsustatakse kirjanduse õpet, et eestikeelse kirjanduse kaudu arendada õppija keelt, suurendada sõnavara ja mitmekesistada keelekasutust. Haridusvaldkonna arengukava programmide järgi korraldatakse eesti keele ja kirjanduse õpetajate ning muu emakeelega õppureid eesti keeles õpetavate õpetajate koolitamine piisavas mahus. 3.7. Koostöös kõrgkoolidega töötatakse välja ja rakendatakse kõrghariduse keele- ja rahvusvahelistumise põhimõtted, mis tagavad eesti keele toimimise kõrgharidus- ja teaduskeelena, määratledes eesti- ja ingliskeelse õppe tasakaalu ning aidates samal ajal kaasa ülikoolide rahvusvaheliselt kõrge taseme saavutamisele. Et kõik eesti emakeelega üliõpilased saaksid omandada eesti erialakeele ning ükski ainevaldkond ei muutuks täielikult võõrkeelseks, arendatakse eestikeelseid õppekavasid, terminoloogia- ja teadustööd. Tagatakse, et avalik-õiguslike ülikoolide asjaajamiskeel on eesti keel. Eestikeelses keskkonnas toimetulekuks õpetatakse välisüliõpilastele ja -õppejõududele eesti keelt. 3.8. Parandatakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe kvaliteeti, laiendatakse eesti keele õppimise võimalusi ja luuakse eesti keele praktiseerimise võimalusi piirkondades, kus elab rohkem muu ema- või kodukeelega inimesi. Toetatakse eesti keele õppijate ja õppe pakkujate nõustamist ning järjepidevalt tutvustatakse eesti keele õppimise võimalusi. Ühtsel alusel toimuv keeleõpe on korraldatud nii, et seda pakuvad eri ministeeriumid oma haldusalas sihtgruppidele nende vajadustest lähtuvalt. 3.9. Edendatakse eesti keele õpet ja tagatakse eestikeelsete õppematerjalide kättesaadavus välismaal, et toetada välismaal elavate eestlaste hoidmist eesti keele- ja kultuuriruumis ning luua paremad eeldused Eestisse tagasipöördumiseks ja sujuvaks kohanemiseks siinse haridusruumiga. Ülemaailmse eestluse arendamise kesksed eesmärgid lepitakse kokku rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavas. 3.10. Laiendatakse eesti keele õppimise võimalusi välisülikoolides. 3.11. Vähemusrühmade emakeelte ja omakultuuride tundmise ja arendamisega tegeldakse rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava ja programmide raames. 9  3.12. Soodustatakse eri võõrkeelte õppimist Eesti haridussüsteemis, et Eesti ühiskonnas oleks piisavalt saksa, prantsuse, teiste Euroopas levinumate keelte ja lähinaabrite keelte ning klassikaliste keelte oskajaid, samuti muude oluliste maailma keelte tundjaid. 3.13. Toetatakse Euroopa Liidu Nõukogu soovituse täitmist, et keskhariduse omandanu valdaks peale emakeele väga heal tasemel ka üht Euroopa keelt ning heal tasemel veel üht võõrkeelt. Selleks tõstetakse võõrkeeleõppe kvaliteeti ja tulemuslikkust. 3.14. Toetatakse erialase võõrkeeleoskuse omandamist kutse- ja kõrghariduses. 3.15. Väärtustatakse võõrkeelte oskust, sh võimaldatakse sooritada rahvusvahelisi keeleeksameid ja tunnustatakse tulemuslikke keeleõppetegevusi. Arengukava edukaks rakendamiseks on oluline, et kõigi osaliste vastutus ja ülesanded oleksid selged, ent mitte jäigad, ning et osalised, sh eri ministeeriumid ja valitsusasutused, teeksid arengukava eesmärkide saavutamiseks koostööd. Mõõdikud9 Indikaator Lähtetase10 Sihttase 2035 ÜLDEESMÄRK: tagada eesti keele elujõud ja toimimine esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. 1. Eestikeelsete 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne 57,5% 65% lugemisoskus (2011/2012) 2. Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust Uus indikaator STRATEEGILINE EESMÄRK 1. Eesti keele staatus on kindel ja maine on kõrge. 1. Eesti keele maine Eesti emakeelega elanike hulgas Uus indikaator Eesti keelest erineva ema- või kodukeelega elanike hulgas Uus indikaator STRATEEGILINE EESMÄRK 2. Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine. 1. Kõrgetasemeliste Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk Täpsustamisel Täpsustamisel 2. Mitmekeelsete terminibaaside hulk 60 (2019) 100 Osaline 3. Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Täpsustamisel (2019) STRATEEGILINE EESMÄRK 3. Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust. 1. Eesti keele õppe pakkumise vastavus täiskasvanud õppija Uus indikaator vajadustele 9 Mõõdikute sisu ja metoodikat on täpsemalt selgitatud lisas 3. 10 Viimane teadaolev tase või 2019. aasta seis. 10  2. Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus Uus indikaator Arengukava mõjude hindamine Keelevaldkond seob kogu ühiskonda, selle eri sektoreid ja huvirühmi. Seega puudutavad arengukava tegevused ja nendega taotletav mõju kogu Eesti elanikkonda (lisaks ka välismaal elavaid eesti päritolu inimesi) ja kõiki eluvaldkondi. Arengukava mõju on hinnatud kuues valdkonnas: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõjude hindamisel on lähtutud Riigikantselei mõjude hindamise metoodikast. 11 Keele arengukaval on selle kohaselt otseseim mõju haridusele ja kultuurile. Samuti mõjutab keele arengukava lõimumisvaldkonda ja kaudselt ka teisi valdkondi, nagu siseriiklik julgeolek ja riigi järjepidevus. Planeeritavate tegevuste mõju on pikaajaline – soovitakse arendada eesti keele õpet kui elukestva õppe osa, samuti on pikema ajalise perspektiiviga eesti keele staatuse ja maine hoidmine ja arendamine, eesti keele uurimine ning keeletaristu areng. Eesti keele arengukava rakendamisega ei kaasne negatiivset mõju ühelegi sihtrühmale. Keele arengukava on kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega 12 , eelkõige eesmärgiga tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. Mõjude hindamisel on lisaks lähtutud riikliku strateegia „Eesti 2035“ (eelnõu) strateegilistest sihtidest ja arenguvajadustest. Samuti on hindamisel lähtutud eksperdirühmade tulevikuvisioonist ja ettepanekutest Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021– 2035. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Eksperdirühmade visioonidokumendis 13 osutatakse eesti keele materiaalsele ja moraalsele rollile ühiskonnas. Eesti keel on osa Eesti riigi ja elanike identiteedist, mistõttu on vaja tagada eesti keele staatus ja kõrge maine. Tugeva identiteediga kodanik usub oma võimesse mõjutada arenguid Eesti riigis. Eesti keele oskus parandab elanike toimetulekut, võimaldab olla teadlik oma õigustest, suurendab osalust kodanikuühiskonnas, tõstab aktiivsust ja konkurentsivõimet tööturul ning toetab õpingute jätkamist järgmistel haridustasemetel. Kvaliteetsete keeleõppevõimaluste kättesaadavus kogu Eestis loob elanikele võrdsemad võimalused hõives ja ühiskonnaelus osalemiseks. Eesti keele arengukava mõjutab teadus- ja arendustegevust, toetades mh keeleteaduse ja -tehnoloogia arengut. Eesti keele taristuga tagatakse ühiskonna terviklikkus ja ühiskonnaliikmete võimalus osaleda ühiskonnaelus, luuakse kõiki ühiskonnaliikmeid hõlmav avalik ruum. Keeletaristu ja keeletehnoloogia ning ka selge keele arendamine mõjutab elanike, sh keeleliste erivajadustega inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist nende 11 Mõjude hindamise metoodika (2012). [link] 12 Säästva arengu näitajad (2018). [link] 13 Tark ja tegus Eesti. Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–2035 (2019). [link] 11 suhtlemisvõimaluste ja eneseväljenduse kvaliteedi tõstmise kaudu. Eesti keele oskus mõjutab rahvusvähemuste poliitilist ja ühiskondlikku aktiivsust, soodustab nende lõimumist, tugevdab konkurentsivõimet ühiskonnas ja tööturul ning aitab hoida nende keelelist ja kultuurilist omapära. Võrdseid võimalusi edendav keeleõpe vähendab soolist ebavõrdsust hariduses ja tööturul, tagades kõigile elanikele eneseteostuseks vajaliku keelepädevuse. Keeleõppe võimalusi kasutades säilib Eestist väljaspool elavatel eesti päritolu inimestel võimalus suhelda kodumaal elavate inimestega ja pöörduda tagasi kodumaale. „Eesti 2035“ seab eesmärgiks, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed ning et Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Eesti keele arengukava panustab nende strateegiliste sihtide saavutamisse. Samuti täidab eesti keele arengukava „Eesti 2035“ arenguvajadusi, soodustades elanike kaasatust ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse ning andes panuse ühistel väärtustel põhineva, õppijakeskse ja kaasava haridussüsteemi arendamisse. Eesti keele arengukava toetab omakultuuri viljelemist ning samas avatust teistele keeltele ja kultuuridele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Keelepoliitikal on roll riigi julgeoleku (eelkõige ühise kultuuri- ja väärtusruumi) ja toimivate välissuhete hoidmisel ja arendamisel, muu hulgas suureneva rände ja rahvusvahelistumise kontekstis. Eesti keel on Eesti riigikeel ning asjaajamiskeel mh julgeoleku, infoturbe, küberturbe, päästesüsteemi, ohutuse ja järelevalve vallas. Eesti keele arengukava täidab „Eesti 2035“ julgeoleku ja turvalisuse valdkonna arenguvajadusi, aidates tagada tugeva kultuuriruumi ja suhtlemist toetava avaliku ruumi ning soodustades mh eesti keelest erinevate ema- ja kodukeeltega elanike osalust ja kaasamist. Infoallikana on olulised eestikeelne meedia ja keelehooldeallikad. Sõnastike ja keelehooldeallikate mugavaks kasutamiseks on oluline keeletehnoloogiline tugi. Terminivara arendamine, tänapäevaste sõnastike olemasolu ja veebirakendused toetavad olulisel määral rahvusvahelist suhtlust ning on selge ja täpse eneseväljenduse ning selgete ja sisukate tõlgete aluseks. Keeletaristu peab toetama info töötlemist, tõlkimist, levikut ja kasutamist. Eestikeelse ühise inforuumi kõrval on vaja Eesti ühiskonda rikastada kultuuridevaheliste kontaktidega, mida toetavad erinevate keelte õppimine ning tõlkide ja tõlkijate koolitamine. Keelteoskus ja kultuuridevaheline mõistmine mõjutab Eesti elanike võimalust suhelda rahvusvaheliselt, sh tõstab rahvusvahelist konkurentsivõimet nii riigi kui ka üksikisiku tasandil. Võõrkeelte oskus mõjutab Eesti välisesinduste tööd, Eesti osalust rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöös. Keeleoskus on tähtis ka kodanikuühiskonna tasandil ja kohalikes omavalitsustes rahvusvahelise suhtluse arendamiseks. See kõik tagab riigi avatuse, arengu ja uuenduslikkuse. Mõju majandusele 12 Eksperdirühma visioonidokumendis 14 osutatakse, et tuleviku tööturul suureneb vajadus põhioskuste, sh keeleoskuse järele. Eestis on keelteoskus tööturul edukaks toimimiseks vajalik15: tarvis on nii eesti keele kui ka võõrkeelte oskust. „Eesti 2035“ üks arenguvajadus on seotud erialase hariduseta inimestega, kes vajavad enam tuge elukestvas õppes osalemisel. Elukestvas õppes osalemises on märgatav lõhe rahvuseti ja regiooniti, vähem osalevad madalama haridustasemega elanikud ja vanemaealised. Eesti keele arengukava leevendab puudulikust keeleoskusest tulenevaid lõhesid hariduse omandamisel. Hea eesti keele oskus aitab tööturul paremini toime tulla kõigil Eesti elanikel (sh siin kõrghariduse omandanud välismaalastel). See aitab ennetada töötuks jäämist ja toob suurema sissetuleku. Võõrkeelteoskus tõstab inimeste konkurentsivõimet nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Keeleõppe kõrval mõjutavad majandust ka arenenud keeletaristu ja keeletehnoloogilised võimalused. Need aitavad pikemas perspektiivis hoida kokku kulusid ja toetavad majanduse arengut. Nii panustab eesti keele arengukava strateegia „Eesti 2035“ sihti tagada Eesti majanduse uuendusmeelsus. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Tugeva identiteediga kodanik usub oma võimesse mõjutada arenguid Eesti riigis ning väärtustab enam oma elu- ja looduskeskkonda ning selle eripära. Mõju regionaalarengule Strateegia „Eesti 2035“ osutab rahvastikumuutuste ebaproportsionaalsele mõjule Ida-Virumaal, Kagu- ja Kesk-Eestis ning keskustest kaugemates piirkondades. Parem keeleoskus tõstab piirkondade konkurentsivõimet, mõjutab eri regioonide inimeste elukvaliteeti ja võrdseid võimalusi, toetab regioonide kultuurilise eripära säilimist ja arengu kestlikkust. Keeleoskus, sh murdekeele oskus on abiks regioonide arengupotentsiaali tõstmisel, eri piirkondade konkurentsivõime parandamisel, eri regioonide inimeste elukvaliteedi ja võrdsete võimaluste toetamisel, toetab kultuurilise eripära ja vaimse kultuuripärandi säilimist ja arengu kestlikkust. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine toetab regionaalset konkurentsivõimet ja elanike võrdseid võimalusi eri regioonides (mh e-õppevara kaudu). Eesti keele arengukava aitab kujundada strateegias „Eesti 2035“ sihiks võetud inimesekeskset riiki. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Ühine keel, identiteet ja asjaajamiskultuur soodustavad kohalike omavalitsuste asutuste koostööd ja tegevust. Võimalus omandada hea riigikeele oskus ja õppida võõrkeeli peab olema tagatud kõigile Eesti elanikele, sõltumata nende päritolust või piirkonnast. Eesti keele oskuseta inimeste arvu vähendamine lihtsustab asjaajamist ja avaliku sektori töökorraldust. Mitte- eestlaste eesti keele oskuse paranemine annab neile täiendavaid võimalusi ka avalikus sektoris töötamiseks. Eesti keele arengukava annab panuse strateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide saavutamisse, aidates arendada hoolivat, koostöömeelset ja avatud riiki. 14 Tark ja tegus Eesti. Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–2035 (2019). [link] 15 Simmul, L. (2017). Võõrkeelte oskuse roll tööturul. [link] 13 Arengukava koostamise protsess ja kaasamine Arengukava koostamine on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi perioodi 2021–2035 strateegilise planeerimise protsessist, mis algas ideekorjega avalikkusele ja valdkondade esindajatele suunatud üritustel sügisel 2018. Paralleelselt töötasid augustist 2018 kuni märtsini 2019 eksperdirühmad, kes koostasid poliitikavaldkondade ülesed visioonidokumendid kolmel teemal: väärtused ja vastutus, heaolu ja sidusus ning konkurentsivõime. Neid aspekte mõjutavad keele-, haridus-, teadus- ja noortevaldkond indiviidi ja ühiskonna tasandil kõige enam. Ekspertide koostatud visioonidokumendid on sisend kõigi Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste arengudokumentide koostamisse. 2018.–2019. aastatel toimusid eri ministeeriumidega ka kohtumised, kus käsitleti keelevaldkonna ja teiste tulemusvaldkondade kokkupuutepunkte ja seoseid teiste valdkondade arengukavadega. 2019. a jooksul toimusid Eesti keelenõukogu eestvedamisel keelevaldkonna ekspertide seminarid, kus keskenduti keelepoliitika põhialustele, keelevaldkonna eesmärkidele ja tuleviku tegevussuundadele. Töö arengukavaga on Eesti keelenõukogus ja arengukava juhtkomisjonis jätkunud 2020. aastal. Juhtimine, rakendamine ja aruandlus Arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus, kes esitab selle enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks. Arengukava juhtimise, elluviimise ja tulemusaruandluse eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium ning arengukava elluviimisse annavad panuse kõik ministeeriumid, kelle valitsemisalas on keelevaldkonnaga seotud ülesandeid. Arengukava elluviimist ja aruandlust toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti keelenõukogu, Kultuuriministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantselei esindajad. Juhtkomisjoni tööd juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler. Arengukava viiakse ellu programmi(de) kaudu, mis koostatakse riigieelarve strateegia planeerimise käigus ning vaadatakse üle igal aastal. Programmi(de) sisu arutatakse enne riigieelarve strateegia raames Rahandusministeeriumile esitamist läbi juhtkomisjonis. Arengukava programmi(de) täitmise kohta antakse ülevaade tulemusvaldkonna aruandes ning programmi ja vajaduspõhiste hindamiste kaudu. Arengukava eesmärkide täitmise hindamiseks on arengukava perioodil kavandatud vähemalt kaks vahehindamist. 14 Rahastamiskava Kulu selgitused 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Keeleprogramm (mln eurot) 12,52 15,23 15,57 16,54 15,78 16,47 16,47 15,84 14,00 12,16 12,16 12,16 12,16 12,16 12,16