Aruanne

2019. A MAJANDUSAASTA ARUANNE RAHVUSOOPER ESTONIA Juriidiline aadress: Estonia puiestee 4 10148, Tallinn Eesti Vabariik Registrikood: 74000033 Telefon: 683 1308 E-mail: [email protected] Interneti koduleht: www.opera.ee Põhitegevusala: ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2019-31.12.2019 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Sisukord RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................ 3 TEGEVUSARUANNE .............................................................................................................. 4 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 24 Bilanss ...................................................................................................................................... 24 Tulemiaruanne .......................................................................................................................... 25 Rahavoogude aruanne .............................................................................................................. 26 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................... 27 Raamatupidamise aastaaruande lisad ....................................................................................... 28 Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted ................................................................................. 28 Lisa 2 Raha ............................................................................................................................... 33 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................... 33 Lisa 4 Maksud .......................................................................................................................... 33 Lisa 5 Varud ............................................................................................................................. 34 Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara ......................................................................... 34 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed ...................................................................................................... 35 Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent .................................................................................................. 35 Lisa 9 Laenukohustised ............................................................................................................ 37 Lisa 10 Toetused ...................................................................................................................... 38 Lisa 11 Müügitulu .................................................................................................................... 39 Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused ............................................................................ 40 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud ....................................................................................... 40 Lisa 14 Tööjõu kulud ............................................................................................................... 40 Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega ...................................................................................... 41 Lisa 16 Muu oluline informatsioon .......................................................................................... 41 Lisa 17 Koroonaviiruse COVID -19 mõju aastale 2020 .......................................................... 42 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ................................................................. 43 Tegevjuhtkonna allkirjad 2019. a majandusaasta aruandele .................................................... 46 Nõukogu allkirjad 2019. a majandusaasta aruandele ............................................................... 47 Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2019-le ................................................... 48 2 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse ka praegu. Pärast draamatrupi likvideerimist 1949. aastal on Estonia muusikateater, pakkudes publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi. Aastast 1998 kannab teater nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik- õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi seadusele. Seaduse järgi on rahvusooperi eesmärgiks edendada eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis. Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks: 1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol; 2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine; 3) eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine; 4) maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu; 5) oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal; 6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele täiendõppe võimaldamine; 7) tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks; 8) oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine; 9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös. MISSIOON – Rahvusooper Estonia missioon on ooperi- ja balletižanrite arendamine, kõrgetasemeliste kultuurielamuste pakkumine värskel ja mõtestatud moel ning seeläbi muusikateatri traditsioonide säilitamine Eestis. VISIOON - Rahvusooper Estonia on hinnatuim tööandja Eesti kultuurimaastikul ning omades Põhja- ja Baltimaade üht kõrgetasemelisemat truppi, tegeleb noorte lauljate, tantsijate, muusikute ja lavastajate sihipärase arendamisega. Rahvusooper Estonia on riiklikus kultuuripoliitikas prioriteediks number üks ja Eesti kultuuri saadikuks maailmas. VÄÄRTUSED • Unikaalsus – ainus oma seaduse alusel tegutsev teater Eestis. Rahvusooperi säilimine on tagatiseks Eesti muusikateatri ja rikkaliku muusikaajaloo säilimisele eestlaste meeltes. • Traditsioone väärtustav ja innovaatiline – rahvusooper on aja ja ühiskonna arengutega kaasas käiv organisatsioon, mis oma eesmärkide saavutamiseks kasutab kõige uuemaid tehnoloogiaid, säilitades samal ajal teatri tegevuse aluseks olnud traditsioone. • Avatus ja paindlikkus – rahvusooperis töötab kohanemis- ja õppimisvõimeline personal, kes suudab ümber orienteeruda vastavalt väliskeskkonna muutumisest tingitud vajadustele. • Professionaalsus ja usaldusväärsus – rahvusooperi spetsialistide kompetentsist sõltub teatri usaldusväärsus ja koostöövõimelisus, maine ning positsioon ühiskonnas. Rahvusooper on teatrikäitumise ja teatris käimise mõjutaja. 3 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne TEGEVUSARUANNE ETENDUSTEGEVUS Aastal 2019 toimus kokku 400 etendust ja kontserti (2018. aastal 412). Statsionaaris toimus 356 etendust (2018. aastal 357), neist 60 ooperietendust (2018. aastal 68), 103 balletietendust (2018. aastal 104), 114 operetietendust (2018. aastal 101) ja 79 kontserti (2018. aastal 84). Väljaspool statsionaari toimus 39 etendust ja kontserti (2018. aastal 42), väljaspool Eestit 5 etendust (2018. aastal 13). Rahvusooperi repertuaaris oli 2019. aastal 13 ooperit (2018. aastal 15), 15 balletti (2018. aastal 15), 11 operetti (2018. aastal 10) ja 7 lasteetendust (2018. aastal 6). Etenduse liik Etenduste arv Vaatajaid Teenitud tulu STATSIONAAR SUUR SAAL ooper 60 31 826 561 723 ballett 79 52 244 847 760 operett 89 52 470 974 054 kontsert 9 4 519 108 664 TALVEAED kontsert 31 2 431 14 799 MUUD RUUMID ballett 24 1 519 9 153 operett 25 3 207 30 972 kontsert 39 4 459 29 723 STATSIONAAR KOKKU 356 152 675 2 576 848 VÄLJASPOOL STATSIONAARI ooper 6 2 885 36 949 ballett 17 5 131 77 470 operett 4 2 170 33 434 kontsert 12 3 658 43 175 VÄLJASPOOL STATSIONAARI KOKKU 39 13 844 191 028 VÄLISMAA ooper 1 1 752 0 ballett 3 5 256 0 kontsert 1 1 752 0 VÄLISMAA KOKKU 5 8 760 0 KOKKU 400 175 279 2 767 876 Suures saalis oli vaatajaid 141 059 ja saali täituvuseks 73,39% (2018. aastal vaatajaid 139 811 ja saali täituvus 79,16%). 2019. aasta edukamad lavastused olid ooperitest „Romeo ja Julia“, ballettidest „Alice imedemaal“, operettidest „Viiuldaja katusel" ja lastemuusikalidest „Pipi Pikksukk“. 4 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne UUSLAVASTUSED OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN Kontsertlavastus Imre Kálmáni elust ja loomingust Rahvusooper Estonia teatrisaalis Muusika Imre Kálmáni operettidest Esietendus Rahvusooperis Estonia 9. jaanuaril 2019 Dirigendid: Lauri Sirp, Jüri Alperten Lavastaja ja idee autor: Jaak Jõekallas Kunstnik: Reili Evart Valguskunstnik: Rasmus Rembel Koreograaf: Hedi Pundonen Kostüümid: Ülle Kogerman Animatsioon: Chris Männik Rahvusooper Estonia solistid ja orkester, Eesti Rahvusballeti ja Eesti Tantsuagentuuri tantsijad TSAARI MÕRSJA Nikolai Rimski-Korsakovi neljavaatuseline ooper Ilja Tjumenevi libreto Lev Mei samanimelisele näidendile Maailmaesiettekanne 3. novembril 1899 Moskvas S. I. Mamontovi Eraooperis Esietendus Rahvusooperis Estonia 25. jaanuaril 2019 Dirigendid: Jüri Alperten, Kaspar Mänd Lavastaja: Juri Aleksandrov (Peterburi Kammerooper) Kunstnik: Viktor Gerasimenko (Moskva Novaja Opera) Valguskunstnik: Ritšard Bukin Koreograaf: Marina Kesler ROMEO JA JULIA Sergei Prokofjevi ballett Maailmaesietendus 30. detsembril 1938 Maheni teatris Esietendus Rahvusooperis Estonia 29. märtsil 2019 Koreograaf-lavastaja: Toomas Edur Dirigendid: Kaspar Mänd, Lauri Sirp, Vello Pähn Kunstnik: Iir Hermeliin Valguskunstnik: Rasmus Rembel 5 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne WEST SIDE STORY Idee autor Jerome Robbins Arthur Laurentsi libreto, Leonard Bernsteini muusika, Stephen Sondheimi laulutekstid Originaallavastuse lavastaja ja koreograaf Jerome Robbins Originaallavastuse tõid Broadwayl lavale Robert E. Griffith ja Harold S. Prince koostöös Roger L. Stevensiga Etendub Music Theatre International (Europe) loal Esietendus Rahvusooperis Estonia 24. mail 2019 Lavastaja: Georg Malvius (Rootsi) Dirigendid: Lauri Sirp, Jüri Alperten, Kaspar Mänd Kunstnik: Ellen Cairns (Šotimaa) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf: Adrienne Åbjörn (Rootsi) Võitlusstseenide koreograaf: Rein Oja (Eesti Draamateater) Eestikeelsete etenduste osalised: Hanna-Liina Võsa, Piret Krumm, Heldur Harry Põlda, Tamar Nugis, Juss Haasma, Kaarel Targo, Silver Laas, Norman Salumäe, Karl-Erik Tamme, Maarius Pärn, Mihkel Tikerpalu, Kärt Anton, Kethi Uibomägi, Saara Kadak, Nele-Liis Vaiksoo, Reigo Tamm, René Soom, Mart Laur Ingliskeelsete etenduste peaosalised: Jade Davies, Nicole Deon, Cameron Sharp, Davide Fienauri, Jeronimas Milius ROMEO JA JULIA Charles Gounod’ ooper Libreto: Jules Barbier ja Michel Carré William Shakespeare’i samanimelise näidendi järgi Maailmaesietendus 27. aprillil 1867 Théâtre-Lyrique’is Esietendus Rahvusooperis Estonia 20. septembril 2019 Dirigendid: Arvo Volmer, Vello Pähn, Kaspar Mänd Lavastaja: Stephen Barlow Kunstnik: Yannis Thavoris Valguskunstnik: Matt Haskins Võitlusstseenide koreograaf: Indrek Sammul (Eesti Draamateater) ALICE IMEDEMAAL San Carlo Teatri lavastus ja Gianluca Schiavoni originaalkoreograafia Valminud Lewis Carrolli samanimelise jutustuse ainetel Pjotr Tšaikovski, Aram Hatšaturjani ja Alberto Nanetti muusika Maailmaesietendus 14. mail 2017 San Carlo Teatris Esietendus Rahvusooperis Estonia 29. novembril 2019 Dirigendid: Kaspar Mänd, Risto Joost, Lauri Sirp Koreograaf: Gianluca Schiavoni Helilooja ja arranžeerija: Alberto Nanetti 6 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Dekoratsioonikunstnik: Andrea Tocchio Kostüümikunstnik: Simona Morresi Kostüümide teostaja: Annamari Ruocco Videokunstnik: Sergio Metalli Valguskunstnik: Valerio Tiberi Koreograafi assistent: Michele Vegis KAMMERSAALIS EESTI MUUSIKA ESTONIAS Kammerkontsert Rahvusooper Estonia kammersaalis 18. veebruaril 2019 Esinesid Heigo Rosin (löökpillid), Auli Lonks (klaver), Janne Ševtšenko (sopran), Marius Järvi (tšello), Vahur Vurm (klarnet), Tarmo Eespere (klaver) Kavas oli Eduard Tubin, Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Tõnu Kõrvits, René Eespere, Eino Tamberg ja Olav Ehala. RAHVUSOOPERI NAISTEPÄEVAKONTSERT – KEVAD SÜDAMES Kammerkontsert Rahvusooper Estonia kammersaalis 8. märtsil 2019 Dirigent: Hirvo Surva Kvinteti juhendaja: Riivo Jõgi Klaveril: Andres Lemba Esinesid Rahvusooper Estonia Noormeestekoor ja Rahvusooper Estonia Poistekoori Noormeestekvintett. IMELINE MICHEL LEGRAND 24. septembril 2019 ja 10. märtsil 2020 kell 19.00 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid: Erkki Otsman (laul), Andranik Kechek (klaver), Tõnis Tüür (kontrabass) ja Liina Amon (löökriistad). TANGO 15. oktoobril ja 26. novembril 2019 ning 14. aprillil 2020 kell 19.00 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Erkki Otsman (laul), Jaak Lutsoja (akordion), Andranik Kechek (klaver), Tanel Liiberg (kontrabass). 7 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne PUNAMÜTSIKE Muusikaline muinasjutt suurtele ja väikestele Vendade Grimmide ainetel Mati Unt ja Rein Agur Esietendus 15. novembril 2019 Rahvusooper Estonia kammersaalis Lavastaja: Auri Jürna Muusikajuht: Elmo Tiisvald Helilooja: Hans Hindpere Kunstnik: Illimar Vihmar Koreograaf: Allar Valge Tekst: Mati Unt, Rein Agur JÕULUKLASSIKA – MARIA PALVE Kammerkontsert 13. detsembril 2019 kell 19.00 Rahvusooper Estonia kammersaalis Giulio Caccini, Johann Sebastian Bachi, Luigi Luzzi, Francesco Paolo Tosti, Franz Schuberti, Wolfgang Amadeus Mozarti, Adolphe Charles Adami jt muusikat esitasid Elena Bražnik (sopran), Mehis Tiits (tenor), Mart Laas (tšello) ja Tarmo Eespere (klaver). KONTSERDID SÜMFOONIAKONTSERT – HECTOR BERLIOZI REEKVIEM 7. märtsil 2019 Estonia kontserdisaalis Dirigent: Vello Pähn Solist: Mehis Tiits (tenor) Koormeistrid: Elmo Tiisvald, Ksenia Grabova, Igor Nikiforov, Ingrit Malleus, Nele Erastus Rahvusooper Estonia orkester ja koor, Eesti Rahvusmeeskoor, Kammerkoor Voces Musicales ERI KLASI OOPERIGALA 8. juunil 2019 Rahvusooperis Estonia Dirigendid: Jüri Alperten, Vello Pähn, Arvo Volmer, Risto Joost Lavastaja: Arne Mikk Koormeister: Elmo Tiisvald Vastutav pianist-repetiitor: Tarmo Eespere Pianistid-repetiitorid: Jaanika Rand-Sirp, Riina Pikani Etenduse juht: Riina Airenne Solistid: Kristel Pärtna (sopran), Heli Veskus (sopran), Angelika Mikk (sopran), Nele-Liis Vaiksoo (sopran), Natalia Kreslina (sopran, Novaja Opera), Juuli Lill (metsosopran), Helen Lokuta (metsosopran), Luc Robert (tenor), Mehis Tiits (tenor), Rauno Elp (bariton), Aare Saal 8 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne (bariton), Jassi Zahharov (bariton), Raiko Raalik (bass), Jaakko Ryhänen (bass, Soome), Priit Volmer (bass) VANA TALLINN GALA – EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA 100 23. augustil 2019 Vanemuise kontserdimajas 24. augustil 2019 Rahvusooperis Estonia Dirigent: Arvo Volmer Traditsiooniline Vana Tallinn Gala oli sel aastal pühendatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. sünnipäevale, kus publiku ette astusid tulevased solistid ja nende õpetajad ning vilistlased, kes esitasid ooperirepertuaari paremikku koos rahvusooperi solistide, koori ja orkestriga. Esinesid Karis Trass (sopran) ja Heli Veskus (sopran), Helen Lepalaan (metsosopran), Juhan Tralla (tenor), Reigo Tamm (tenor), Raiko Raalik (bass) ja Taavi Tampuu (bariton). Lisaks esinesid Ingely Laiv (oboe) ja Maria Goršenina (viiul). Õhtut juhtisid Karis Trass ja Raiko Raalik. HINGEDEPÄEVA KONTSERT 2. novembril 2019 Tallinna Jaani kirikus Dirigent: Elmo Tiisvald Kontserdi peateosena kõlas Antonin Dvořáki Missa D-duur, op. 86, solistid Danna Malõško (sopran), Aule Urb (metsosopran), Mehis Tiits (tenor), Raiko Raalik (bass) ning katkendid Cyrillus Kreegi, Rudolf Tobiase ja Edward Elgari vaimulikust loomingust. Kaastegev Rahvusooper Estonia koor, orelil Piret Aidulo. SURNUD LINN Erich Wolfgang Korngoldi ooperi kontsertettekanne Paul Schotti (Julius ja Erich Wolfgang Korngold) libreto Georges Rodenbachi romaani „Surnud linn Brugge“ ainetel Maailmaesietendus 4. detsembril 1920 üheaegselt nii Hamburgi Riigiooperis kui ka Kölni Ooperis 14. novembril 2019 Pärnu kontserdimajas 17. novembril 2019 Estonia kontserdisaalis Dirigent: Vello Pähn Solistid: Mati Turi (tenor), Olga Mykytenko (sopran), Rauno Elp (bariton), Modestas Sedlevičius (bariton), Helen Lokuta (metsosopran), Kristel Pärtna (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mehis Tiits (tenor), Reigo Tamm (tenor) Rahvusooper Estonia orkester, koor ja poistekoor 9 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne RAHVUSOOPERI JÕULUTERVITUS 19. detsembril 2019 kell 18.00 Tallinna Jaani kirikus Dirigent: Hirvo Surva Traditsioonilisel jõulukontserdil esines Tallinna Jaani kirikus Rahvusooper Estonia poistekoor ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester. KONTSERDID NING HARIDUSPROJEKTID RAHVUSOOPER ESTONIA RESTORANIS, KAMMERSAALIS JA BALLETI PROOVISAALIS Rahvusooper Estonia restoranis „Orkestrimäng“ 21.01, 11.02, 18.03, 8.04, 28.10, 25.11 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ 28.01, 4.02, 11.03, 1.04, 6.05, 7.10 „Ka ooper kõlab tuttavalt“ 18.02, 25.03, 6.05, 4.11, 2.12 Valges saalis „Kontsert kõige pisematele“ 26.01, 9.02, 4.03, 6.04, 13.05, 20.05, 26.08, 23.09, 26.10, 18.11, 2.12, 9.12, 16.12 Balleti proovisaalis „Kuidas mõista balletti“ 28.01, 18.02, 11.03, 8.04, 3.06, 7.10, 9.10 Kammersaalis „Balletilugu“ 11.02, 18.03, 8.04, 15.04, 4.05, 14.10, 18.11, 9.12 BALLETIGALAD TOOMAS EDUR 50 Balletigala 19. jaanuaril 2019 Rahvusooperis Estonia Kunstiline juht: Toomas Edur Solistid: Vladislav Kalys (Tallinna Balletikool), Blythe Newman (Badisches Staatsballett), Pablo Octavio (Badisches Staatsballett), Evgenia Obraztsova (Moskva Suur Teater), Artem Ovtcharenko (Moskva Suur Teater), Yolanda Correa Frias (Berliini Riigiballett), Marian Walter (Berliini Riigiballett) ning Alena Shkatula, Kealan McLaughlin, Anatoli Arhangelski, Sergei Upkin, Patrick Foster, Iago Bresciani, Laura Maya, Oksana Saar, Lola Howard (Eesti Rahvusballett) RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA GALA 28. aprillil 2019 Rahvusooperis Estonia Kunstiline juht: Toomas Edur 10 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Esinevad Jennifer Lauren ja Rainer Krenstetter (Miami Linnaballett), Marian Walter (Berliini Riigiballett), Alena Shkatula, Jevgeni Grib, Sergei Upkin, Darja Günter, Laura Maya, Abigail Mattox, Iago Bresciani, Andrea Fabbri, Francesco Piccinin, Taras Titarenko (Eesti Rahvusballett) TALLINNA BALLETIKOOLI GALA 27. mail 2019 Rahvusooperis Estonia Koreograaf: Marina Kesler KOREOGRAAFILISED ETÜÜDID PÖÖNINGUL 14. juunil 2019 Rahvusooper Estonia kammersaalis Kunstiline juht: Toomas Edur 14. juunil vahetasid Mari Petuhhova, Carlos Vecino, Ana Gergely, Laura Maya, Kersti Kuuse, Akane Ichii, Daniel Brasil, Andrea Fabbri, Michael Pontius, Anthea van der Ham jt tantsukingad koreograaf-lavastaja omade vastu ja tõid publikuni 5–10 minutilised koreograafilised etüüdid, mida esitasid Eesti Rahvusballeti tantsijad. FESTIVALID JA MUU KUNSTILINE TEGEVUS FIGARO PULM 18. ja 30. aprillil 2019 koostöös EMTA ooperistuudioga ERInädal – ERI KLAS 80 5.–8. juuni 2019 Juuni alguses toimus Rahvusooper Estonia, Tallinna Filharmoonia ja ERSO ühine festival „ERInädal“, millega tähistati maestro Eri Klasi 80. sünniaastapäeva. 5.06 – Klassika koos Eri Klasiga Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis 6.06 – Giuseppe Verdi ooper „La traviata“ Rahvusooperis Estonia 7.06 – Leonard Bernsteini muusikal „West Side Story“ (eesti keeles) Rahvusooperis Estonia 7.06 – ERSO kontsert „Eri Klas 80“ Estonia kontserdisaalis 8.06 – „Eri Klasi ooperigala“ Rahvusooperis Estonias 9.–18.08 Birgitta Festival Pirita kloostri varemetes 11 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne ESTONIA TEATRILAAT 8. septembril 2019 Rahvusooperis Estonia PÕHJANEITSI Raimo Kangro ja Andres Valkoneni rokkooperi kontsertettekanne Laulutekstid: Karlis Skalbe muinasjutu ainetel Andres Jaaksoo ja Leelo Tungal 9. novembril 2019 Estonia kontserdisaalis 10. novembril 2019 Vanemuise kontserdimajas Dirigent: Kristjan Järvi Solistid, Rahvusooper Estonia Segakoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Korraldaja: Eesti Kontsert RAHVUSOOPER ESTONIA SÜNNIPÄEV 16. septembril 2019 16. septembril tähistas Rahvusooper Estonia oma 113. sünnipäeva, jätkates traditsiooni kutsuda tähtpäevale kõiki endisi ja praeguseid estoonlasi. HARJUMAA BALL 30. detsembril 2019 Rahvusooperis Estonia ESTONIA BALL – MEES JA NAINE 31. detsembril 2019 Rahvusooperis Estonia RINGREISID Rahvusooper Estonia külalisetendused Moskva Suures Teatris 9.–12. jaanuarini 2019 9.01 Gyula Harangozó/Tibor Kocsaki „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ 10.01 Toomas Eduri/Tauno Aintsi „Modigliani – neetud kunstnik“ 11.01 Giacomo Puccini ooper „Tosca“ 12.01 Ooperigala HAAPSALU 13.12 Pjotr Tšaikovski ballett „Uinuv kaunitar“ Haapsalu Kultuurikeskuses 15.12 Operetilavastus „Operetikuningas Imre Kálmán“ Haapsalu Kultuurikeskuses 12 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne PÄRNU 16.02 Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“ Pärnu kontserdimajas 30.10 Eduard Tubina ballett „Kratt“ Pärnu kontserdimajas JÕHVI 4.05 Nancy Meckleri/Annabelle Lopez Ochoa/Peter Salemi ballett „Tramm nimega Iha“ Jõhvi kontserdimajas 17.05 Giuseppe Verdi ooper „La traviata“ Jõhvi kontserdimajas 11.12 Pjotr Tšaikovski ballett „Pähklipureja“ Jõhvi kontserdimajas PAIDE 19.01 Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“ Paide Muusika- ja Teatrimajas 26.04 Nancy Meckleri/Annabelle Lopez Ochoa/Peter Salemi ballett „Tramm nimega Iha“ Paide Muusika- ja Teatrimajas 23.10 Eduard Tubina ballett „Kratt“ Paide Muusika- ja Teatrimajas VILJANDI 12.11 Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“ Ugala teatris 27.10 Eduard Tubina ballett „Kratt“ Ugala teatris TARTU 12.04 Astrid Lindgreni/Wimbergi/Tauno Aintsi muusikal „Karlsson katuselt“ Vanemuise teatris 8.12 Pjotr Tšaikovski ballett „Pähklipureja“ Vanemuise teatris RAKVERE 7.09 Operetilavastus „Operetikuningas Imre Kálmán“ Rakvere teatris 21.11 Giuseppe Verdi ooper „La traviata“ Rakvere Spordihoones NARVA 6.09 Balletiõhtu: Tiit Helimetsa „Lõng“, Eve Mutso „Kaja“, Jevgeni Gribi „Valgus aknas“ Narva Kreenholmi ooperitelgis JUUBELID Sirje Puura 70 Estonia tähistas „Savoy balli“ etendusega 15. veebruaril 2019 oma kauaaegse operetiprimadonna Sirje Puura juubelit. Jassi Zahharov 65 3. aprillil 2019 tähistas teater 200. „La traviata“ etendusega Jassi Zahharovi 65. sünnipäeva. Ago-Endrik Kerge 80 13 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Estonia tähistas „Minu veetleva leedi“ etendusega 10. aprillil 2019 oma kauaaegse tantsija ja lavastaja Ago-Endrik Kerge juubelit, kes seadis antud muusikali Estonia lavale 2008. aastal. Mare Jõgeva 80 Estonia tähistas „Boheemi“ etendusega 14. septembril 2019 oma kauaaegse ooperiprimadonna Mare Jõgeva juubelit. NÄITUSED Stend „Aeg ja inimesed“ • Jaanuaris Sirje Puura 70. sünnipäevale pühendatud näitus. • Aprillis balletitantsija ja lavastaja Ago-Endrik Kerge 80. sünnipäevale pühendatud näitus. • Mais näitus Rahvusooper Estonia kauaaegse pea- ja audirigendi Eri Klasi 80. sünniaastapäevale pühendatud mälestusnäitus. • Septembris Mare Jõgeva 80. sünnipäevale pühendatud näitus. • Detsembris kahe Estonia esitenori sünniaastapäevadele pühendatud fotonäitus „Õpilane ja õpetaja, sõbrad ja kolleegid: Vello Jürna 60 ning Hendrik Krumm 85“. Parteri galerii • Veebruaris oli esemekappides Sirje Puura 70. sünnipäeva tähistamisega seotud näitus. Lisaks eksponeeriti Sirje Puura kostüümi lavastusest „Boheem“. • Märtsis oli balleti „Romeo ja Julia“ esietenduse raames tutvustav tagasivaatenäitus koos kostüümidega eelnevaist „Romeo ja Julia“ lavastustest. • Aprillis oli vaatajatele välja pandud Ago-Endrik Kerge 80. sünnipäeva näitus „Minu veetleva leedi“ lavastusest ning kostüümidest, mida juubilar kandis „Luikede järve“ balletilavastuses. • Näitus Giuseppe Verdi ooperi „La traviata“ 200. etenduse puhul. Eksponeeritud olid fotod ja kostüümid varasematest lavastustest. • Mais ja juunis avati Rahvusooper Estonia publikuruumides koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga näitus Eri Klasi maestro isiklikest esemetest. • Augustis olid esemekappides välja pandud hooaja balletilavastusi tutvustavad fotod ning kostüümid seoses rahvusvahelise suveöö balletigala etendustega 10. ja 11. augustil teatri saalis. Lisaks oli üleval näitus muusikali „West Side Story“ plakatitest ning kostüümidest ja hooaja operetilavastustest. • Septembris oli parteri galeriis Charles Gounod’ ooperi „Romeo ja Julia“ esietendusele pühendatud näitus varasemate lavastuste fotodest ja plakatitest. • Novembris esietendus teatri kammersaalis Mati Undi/Rein Aguri „Punamütsike“ ning suurel laval Gianluca Schiavoni ballett „Alice Imedemaal“. Sel puhul eksponeeriti oktoobris ja novembris koostöös Nuku Teatri ja Tallinna Keskraamatukoguga nukke ning raamatuid lavastustest „Punamütsike“ ja „Alice Imedemaal“. Osa näitusest oli pühendatud varalahkunud kunstniku Simona Morresi töödele Estonia teatris – Wolfgang Amadeus Mozarti „Figaro pulm“ ja Gianluca Schiavoni „Alice Imedemaal“. • Detsembris eksponeeriti foto- ja kostüüminäitust Hendrik Krummi 85. sünnipäeva puhul. Esemekappides valik isiklikest esemetest. 14 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne I rõdu galerii • Jaanuaris oli üleval näitus Voldemar Haasi 120. sünniaastapäevale pühendatud näitus tema lavakujundustest. • Maist augustini võis näha Rünno Lahesoo fotonäitust Tallinna Balletikooli lõpetajatest ja lavastustest. • Augustist kuni 2020. aasta veebruarini näitus Estonia balletiartisti ja kauaaegse fotograafi Armin Alla teatrifotodest. Näitust aitas koostada Armin Alla tütar Tiina Park, kes andis avamisel pildinegatiivid vabasse kasutusse. Väljaspool statsionaari • Teatri Eesti-sisesteks ringreisideks valmis hooaja uuslavastusi tutvustav näitus. • Novembris andis Estonia Rakvere spordihallis külalisetenduse Giuseppe Verdi ooperiga „La traviata“. Etenduse päevaks kujundati publikualale näitus varasema kahe lavastuse kostüümidest ja fotodest. • 1. detsembril toimus Väike-Maarjas Vello Jürna 60. sünniaastapäevale pühendatud näitus laulja kostüümidest ja rollifotodest. TEENINDATUD KÜLALISETENDUSED KONVERENTSID JA VASTUVÕTUD 2019. aastal toimus Rahvusooper Estonia teatrisaalis, kammersaalis, restoranis, Valges ja Sinises saalis 128 üritust. Kokku külastas rahvusooperit ligi 12 500 klienti. Suuremad ning olulisemad neist olid IUSTI rahvusvaheline konverents (5.–9.09), Vähiliidu pidulik gala (13.09), Eesti Kunstimuuseum 100 (17.11), Tallinn International Ballet Competition (juuli), Lexuse vastuvõtt (1.06), SEB jõulupidu (15.12). Olulisemateks suurüritusteks olid Eesti Vabariigi 101. aastapäeva vastuvõtt, rahvusvaheline IUSTI maailma konverents, Eesti Kunstimuuseumi 100. aastapäeva tähistamine, Haridusministeerimi vastuvõtt, Vähiliidu gala. Teenindati erinevaid kontserte kammersaalis. Märkimisväärseimad kliendid on olnud IUSTI, Vähiliit, Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kontsert, Vanemuise teater, Endla teater, Ugala teater, Lexus Eesti, SEB, Prantsuse Lütseum, Harju Omavalitsuste Liit, Tallinna Balletikool, ministeeriumid, üritusturundusfirmad ning eraisikutest püsikliendid. Toitlustusteenistus teenindas 2019. aastal tellimusürituste kliente, etenduste ja kontsertide külastajaid teatri kohvikutes Arlekiin ja Colombina, Sinise ja Valge saali kohvikutes, Eesti Kontserdi ruumides asuvas kohvikus Pizzicato, kammersaali kohvikus ja Estonia restoranis. Söögitoas teenindati oma maja töötajaid, ERSO, RAM-i ja Eesti Kontserdi töötajaid, Vanemuise teatri, Kaitse- ja Kultuuriministeeriumi töötajaid. Kokku teenindati 2019. aastal erinevate ürituste raames 53 383 külastajat (2018. aastal 51 999 külastajat). Vaheajatellimuste arv on jätkuvalt tõusuteel. 15 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne TURUNDUSLIKUD ETTEVÕTMISED 2019 Reklaamiprojektid: • Üks kord kuus ilmus rahvusooperi veebipõhine uudiskiri, millel on 8 500 lugejat. Pidevalt kajastatakse rahvusooperi tegemisi Facebookis (23 000 jälgijat) ja Instagramis (3 350 jälgijat). Estonia restoranil on Facebookis 1 700 jälgijat ja Instagramis 400 jälgijat. • 113. hooaja suursündmuseks oli Rahvusooper Estonia väljasõit Moskva Suurde Teatrisse ning esinemine Moskva Suure Teatri laval 9.–12. jaanuarini, mis oli väärikaks lõppakordiks Rahvusooper Estonia poolt Eesti Vabariik 100 juubelipidustuste auks tehtud kingitusele. Viimati andis Estonia Moskva Suure Teatri laval etendusi 1989. aastal, mil tähistati helilooja Modest Mussorgski 150. sünniaastapäeva „Boriss Godunovi“ kolme erineva redaktsiooni esitusega. Majaperemeestele lisaks osalesid selles Leningradi Kirovi-nimeline teater ja Rahvusooper Estonia. 2019. aasta jaanuaris anti etendusi Gyula Harangozó/Tibor Kocsaki kogupereballetiga „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, Toomas Eduri/Tauno Aintsi balletiga „Modigliani – neetud kunstnik“ ja Giacomo Puccini ooperiga „Tosca“. Lisaks võeti ovatsioonidega vastu ooperigala. • 18.–23. veebruarini osales rahvusooper Eesti Kaubandus-Tööstuskoja algatuses „Tööle kaasa!“, mille raames oli tööandjate lastel võimalik lähemalt tutvuda oma vanemate töö ja tegemistega. Nädala jooksul said lapsed külastada mitmeid haridusprojekte, tutvuda dekoratsiooni- ja kostüümiosakonna tegemistega, jälgida koos dirigendiga balleti „Kratt“ läbimängu ning üheskoos grimeerijate ja riietajatega teha ettevalmistusi muusikali „Buratino“ etenduseks. Harukordse võimalusena said lapsed olla ka töövarjuks teatrijuht Aivar Mäele. • Alates 2011. aastast annab Rahvusooper Estonia kuldsponsor SEB Pank teatrikuu märtsi raames välja publikupreemiad ooperisolistidele: neist üks läheb parimale koosseisulisele naissolistile ja teine meessolistile. Teatrikülastajad said anda hääle oma lemmikule, külastades Estonia etendusi 1.–31. märtsini. • 1. märtsi südaööl tegi Rahvusooper Estonia avalikuks sügisel alanud 114. hooaja mängukava ning alustas uue hooaja piletimüügiga. Teatrikuu jooksul osteti 3 798 piletit. • 9. märtsil andis Rahvusooper Estonia esmakordselt välja Estonia sõbra tiitli, mille pälvis hea sõna ja suurepärase koostöö eest teleajakirjanik Marko Reikop. Auhinna andis rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe üle vahetult enne Giacomo Puccini ooperi „Tütarlaps kuldsest läänest“ etendust. Estonia sõbra tiitlit hakatakse välja andma iga aasta märtsikuus, et tähistada nii teatrikuud kui ka tänada teatriga väga tihedalt seotud isikuid. Estonia Sõbra tiitli omanik saab käesoleva aasta jooksul külastada kõiki Estonia teatri etendusi tasuta. Lisaks anti Marko Reikop´ile üle kostüüm Gioachino Rossini ooperi „Tuhkatriinu“ lavastusest, milles ta 2006. aastal osales. • 19. märtsil sõlmis Tallink Grupp Rahvusooper Estonia ja Vanemuise teatriga kolmeks hooajaks koostöölepingud, asudes mõlema kultuuriorganisatsiooni peasponsoriks. Tallinna sadamas Tallinki laeva Silja Europa pardal toimunud koostöö algust tähistaval üritusel heiskasid Aivar Mäe, Toomas Peterson ja Paavo Nõgene laevale uue signaallipu „Kultuur pardal/Culture onboard“. Signaallippude abil vahetavad laevad omavahel sõnumeid. Spetsiaalselt kujundatud signaallipp kingiti koostöö markeerimiseks ka Estoniale ja Vanemuisele. • Juba neljandat aastat järjest tegi Rahvusooper Estonia aprillis koostööd vähiravifondiga „Kingitud elu“. Tänavu aprillis sai ooperipublik üheksa etenduse vaheajal annetada vähihaigete toetuseks sularahas, pangakaardiga või telefoniga. Alates 5. aprillist osalesid vähiravifondi vabatahtlikud lavastustel „Figaro 16 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne pulm“, „Romeo ja Julia“, „Linnukaupleja“, „Boheem“, „Tramm nimega Iha“, „Minu veetlev leedi“, „Uinuv kaunitar“ ja „Operetikuningas Imre Kálmán“. • 23. mail kohtusid teatri Valges saalis kahe eelmise „West Side Story“ lavastuse tegelased ja tegijad. Kohtumisel vaadati vanade lavastuste pilte ja videokatkeid ning lõpuks suunduti vaatama uuslavastuse peaproovi. • 24. mail esietendus rahvusooperis Leonard Bernsteini kultusmuusikal „West Side Story“, lavastaja Georg Malvius. Esmakordselt Eestis oli võimalik muusikali vaadata ja kuulata nii eesti kui ka inglise keeles. Ingliskeelsete osatäitjate leidmiseks korraldas rahvusooper 2018. aastal castingud nii Stockholmis kui ka Londonis. • 13. augustil Rahvusooper Estonia avakoosolekul tutvustati teatrirahvale uut algavat hooaega, mille jooksul tõi teater lavale kuus uuslavastust. Samuti oli värskenduse teinud läbi teatri kunstiline juhtimine – hooaja alguses alustas Estonia loomingulise juhi ja peadirigendina Arvo Volmer ning balleti kunstilise juhina Linnar Looris. Lisaks uue hooaja tutvustusele tegid üllatusetteaste „West Side Story“ osatäitjad kolmest eri lavastusest – 1964, 1993 ja 2019. Laval kohtusid teiste hulgas Helgi Sallo, Neeme Kuningas, Rauno Elp, Hanna-Liina Võsa ja Heldur Harry Põlda. • 27. augustil algas Rahvusooper Estonia 114. hooaja piletite soodusmüügikampaania „Sügissoodustus“. Kuni 15. septembrini müüdi 30% soodsamaid pileteid Estonia teatrisaalis toimuvatele rahvusooperi etendustele, mis on mängukavas septembrist 2019 kuni juunini 2020. Kampaania jooksul osteti 29 056 piletit. • 8. septembril toimus Estonia teatri õuealal juba 17. korda toimuv traditsiooniline teatrilaat. 114. hooaega tutvustasid värsked estoonlased, rahvusooperi loominguline juht Arvo Volmer ning rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris. Soodushinnaga müüdi teatripileteid, meeneid, kostüüme ja rekvisiite. Avatud olid kohvikud ja Estonia restoran. Erinevate pakkumistega olid kohal Estonia toetajad. • 2.–4. oktoobrini tõi Rahvusooper Estonia mitmest Eesti linnast huvilisi soodsalt ja mugavalt Tallinnasse etendustele. LuxCharteri mugavad bussid võtsid huvilisi peale Viljandist, Võhmast, Türilt, Paidest, Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Rakverest, Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Järvakandist, Raplast, Tartust, Puurmanist ja Põltsamaalt. Bussid tõid otse teatriukse ette ja viisid pärast etendust koju tagasi. Valikus oli kolm uudisteost Estonia repertuaarist: Sergei Prokofjevi ballett „Romeo ja Julia“, Nikolai Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja“ ning Charles Gounod’ ooper „Romeo ja Julia“. • 23. oktoobril tähistas Eesti Rahvusballett ülemaailmset balletipäeva. Facebooki vahendusel näidati otsepildis, milline näeb välja balletitrupi treeningtund, vesteldi balleti uuslavastuste „Alice Imedemaal“ ja „Anna Karenina“ lavastajatega ning arutleti balletitantsijatega mitmetel põnevatel teemadel. Meeleolusid teatri telgitagustest vahendas Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris. Rahvusvahelise balletipäeva on algatanud viis suurt balletiteatrit – Austraalia Balletiteater, Moskva Suur Teater, Londoni Kuninglik Ballett, Kanada Rahvusballett ja San Francisco Ballett. • 21. novembril muutus Rakvere Spordikeskus pidulikuks ooperimajaks, sest rahvusooper tõi kohalikul kultuurifestivalil publiku ette Giuseppe Verdi ooperi „La traviata“. Tegemist oli ajaloolise sündmusega – esmakordselt kõlas Rakveres rahvusooperi artistide ning täiskoosseisus orkestri ja koori esituses ooper. Ühtekokku astus lavale 140 Estonia artisti, ent publikut oli ligi 900, mistõttu oli tegemist festivali suurima üritusega. Lisaks ooperile oli üheks õhtuks Rakvere Spordikeskuses üleval nii teatri ajalugu kui ka ajaloolisi kostüüme tutvustav näitus. Samuti viis Estonia nädala jooksul 17 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Rakvere kõige väiksematele teatrisõpradele kolm haridusprojekti – „Balletilugu“, „Orkestrimäng“ ning „Kontsert kõige pisematele“. • Rahvusooperi ajakiri Estoonlane ilmus detsembris 2018, kajastades 2019. aasta kevadhooaega ning 2019. aasta sügisel. Trükiarv igakordselt 20 000 eksemplari. Koolitusprojektid täiskasvanutele: • Esietendustega seotud infotunnid külastajatele: „Operetikuningas Imre Kálmán“ (10.01), „Tsaari mõrsja“ (27.01), Sergei Prokofjevi „Romeo ja Julia“ (31.03), „West Side Story“ (25.05), Charles Gounod’ „Romeo ja Julia“ (22.09) • Igal reedel (eesti keeles) ja laupäeval (inglise keeles) toimusid etenduse-eelsed ekskursioonid. Laste- ja noorteprojektid • 10. märtsil käisid SEB Heategevusfondi kaudu balletti „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ vaatamas turva- ja asenduskodude lapsed. Enne ja pärast etendust toimusid eesti- ja vene keelsed ekskursioonid lastele. Pärast etendust toimus balleti töötuba, mida viisid läbi Hedi Pundonen ja Daniel Kirspuu. • 12. märtsil toimus Tartus koolinoorte teatripäev, kus toimus kahel korral haridusprojekt „Balletilugu“. Projektidest võttis osa 160 last. • 13. märtsil toimusid Haapsalu Kultuurikeskuses haridusprojektid „Balletilugu“ (80 osalejat) ja Kontsert kõige pisematele“ (93 osalejat). • 23. märtsil käisid SEB Heategevusfondi kaudu „Pipi Pikksukka“ vaatamas turva- ja asenduskodude lapsed. Pärast etendust toimus ekskursioon „Pipi“ töötuba, mida viisid läbi Aare Kodasma ja Ingel Marlen Mikk. • 26. aprillil toimus Paide Muusika- ja Teatrimajas „Kontsert kõige pisematele“. Osa võttis 80 inimest. • 2. mail toimusid haridusprojektid „Balletilugu“ ja „Kuidas mõista balletti“ Jõhvi kontserdimajas ja Sillamäe Kultuurikeskuses Jõhvi Balletifestivali raames. Kolme haridusprojekti külastas 181 õpilast. • 19. mail toimus haridusprojektide lõpetamine ning parimate joonistajate ja kirjutajate autasustamine Sinises saalis. Kohal olid haridusprojektide tegijad ning ca 100 last. Pärast auhinnagalat läksid lapsed vaatama muusikali „Buratino“. • Rahvusooper Estonia kutsus tantsu- ja lauluhuvilisi lapsi vanuses 7–14 aastat osalema suvistes linnalaagrites. Linnalaagrite läbiviijaiks olid Rahvusooper Estonia lauljad, tantsijad, kontsertmeistrid, grimeerijad, riietajad jt. Linnalaagri viimaseks päevaks valmis etendus, mis kanti ette lapsevanematele ning sõpradele-tuttavatele. 25.–29. juunini toimus tantsu- ja laululaager „Helisev muusika“, 1.–5. juulini tantsulaager „Nukitsamees“, 8.–12. juulini tantsu- ja laululaager „Helisev muusika“. „Heliseva muusika“ linnalaagrit juhendasid Lydia Roos, Dagmar Rang-Saal ja Ülla Millistfer. „Nukitsamehe“ linnalaagrit viisid läbi Eesti Rahvusballeti tantsija Daniel Kirspuu, repetiitor Hedi Pundonen ning kontsertmeister Anneli Tohver. • 8. septembril kell 12.00–15.00 toimus traditsiooniline Estonia teatrilaat. Lastealal tervitasid lapsi tegelased lastelavastustest „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, „Pipi Pikksukk“ ning „Buratino“. Lastele joonistati värvilisi näomaalinguid, nad said kaunistada pitsist poolkindaid ning dekoreerida karnevalimaske. Lastele küpsetasid vahvleid vahukoore, šokolaadi, marjade ning Kalevi kommidega Arlekiin ja Pipi. 18 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne • 25. septembril toimus Sinises saalis infotund Tallinna ja Harjumaa koolide ning lasteaedade õpetajatele. Kokku toimus kolm ekskursiooni (kaks eesti keeles, üks vene keeles), millest võtsid osa registreerunud õpetajad. Kell 17.30 algas Sinises saalis infotund, kus said sõna Aivar Mäe, Linnar Looris ja Helen Lepalaan uue hooaja tutvustamiseks. Lisaks tutvustasid noorteprojektide läbiviijad kõiki toimuvaid haridusprojekte. Pärast infotunni lõppu läksid õpetajad vaatama balletti „Luikede järv“. • 23. oktoobril toimus „Kontsert kõige pisematele“ Paide Muusika- ja Teatrimajas. Kontserti külastas 93 inimest. • 19. novembril kell 10.30 ja 12.00 toimusid „Balletiloo“ etendused Rakvere Reaalgümnaasiumis Rakvere Kultuurifestivali raames. Osa võttis 180 last. • 21. novembril toimus haridusprojekt „Orkestrimäng“ Rakvere Rohuaia lasteaias Rakvere Kultuurifestivali raames. Osa võttis 200 last. • 24. novembril toimus „Kontsert kõige pisematele“ Rakvere Linnavalitsuse valges saalis Rakvere Kultuurifestivali raames. Osa võttis 100 väikelast ja vanemat. • 15. detsembril toimus Haapsalu Kultuurikeskuses haridusprojekt „Kontsert kõige pisematele“. Osa võttis 79 väikelast ja vanemat. • 12. detsembril toimus Valges saalis jõulupidu estoonlaste lastele. Sinises saalis oli väikelastele ja nende vanematele mõeldud beebikontsert „Kontsert kõige pisematele“. Kammersaalis toimus etendus „Punamütsike“. Pärast kontserti ja etendust tuli kohale jõuluvana koos abilistega ja jagas lastele kingitusi. Ekskursioonid Ekskursioonidest (koos eesti- ja ingliskeelsete avatud ekskursioonidega) võttis 2019. aastal osa 4 331 inimest. Haridusprojektid noorele publikule rahvusooperis ja mujal • „Kontsert kõige pisematele“ – 3 653 külastajat • „Balletilugu“ – 1 428 külastajat • „Orkestrimäng“ – 1 164 külastajat • „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ – 1 048 külastajat • „Kuidas mõista balletti – „Kratt“, „Luikede järv“, „Giselle““ – 507 külastajat • „Ka ooper kõlab tuttavalt“ – 419 külastajat Kokku sai teatrimajas haridusprojektidest osa 8 323 külastajat. Toetajad ja sponsorid: • Rahvusooper Estonia on tänulik 6 peasponsorile, kes vaatamata maailma majanduse keeristele on pidanud oluliseks teatriga koostööd teha: Hooaja kuldsponsor – Tallink Kuldsponsor – SEB Peasponsor – Lexus Peasponsor - Liviko Peasponsor – Kalev Peasponsor – G4S Peasponsor – Amserv • Samuti sõlmiti koostööleping AS-ga Tallinna Vesi. 19 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Sisekommunikatsioon • Esietendustega seotud infotunnid teenindajatele: Jaak Jõekalda „Operetikuningas Imre Kálmán“ (10.01), Nikolai Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“ (27.01), Sergei Prokofjevi „Romeo ja Julia“ (31.03), Leonard Bernsteini „West Side Story“ (25.05), Charles Gounod’ „Romeo ja Julia“ (22.09) • 5. märtsil tähistasid estoonlased Estonia restoranis üheskoos vastlapäeva. Kuulati Marju Kõivupuu pajatusi vastlakommetest ja elati kaasa vastlakuklite kaunistamise võistlusele. Samuti võisid soovijad proovida Marju Kõivupuu juhendamisel esiisade vastlamänge. • Aprillis toimus Rahvusooperis Estonia tervisekuu, mil pöörati kõrgendatud tähelepanu tervislikule toitumisele, võimekusele tulla toime tööalaste psühhosotsiaalsete ohuteguritega ning hoiduda läbipõlemisest. Tervisekuu kulmineerus 30. aprillil meeskondliku teatevõistlusega, kus testiti loengutes kogutud teadmisi. Kokku toimus tervisekuu raames estoonlastele 12 loengut. Rahvusooperi partneriks tervisekuul olid Ida-Tallinna Keskhaigla ja spordiklubi MyFitness. • 2.–3. juunil korraldas Teoteater Toosikannu puhkekeskuses Eesti teatrite spartakiaadi, mis toimus juba 50. korda. Mõõtu võeti kokku 21 alal. Kavas olid traditsioonilised alad, nagu korvpall, võrkpall, teatevõistlus ja ebatraditsioonilised, nagu märja T-särgi võistlus, kärbsepenalt ja rammusa lavamehe tagaajamine. Rahvusooper saavutas üldarvestuses I koha . Teise koha saavutas Teater Vanemuine ja kolmanda koha NUKU teater. • 9.–11. juunil toimusid estoonlaste suvepäevad laeval „Baltic Queen“. Lisaks reisile Rootsi toimusid erinevad teatevõistlused ja mängud. • 16. septembril tähistas Rahvusooper Estonia oma 113. sünnipäeva, jätkates traditsiooni kutsuda tähtpäevale kõiki endisi ja praeguseid estoonlasi. Teatri sünnipäevale tuli üle 200 endise estoonlase. • 4. detsembril toimus sassis päev – töövahetus Sisekaitseakadeemiaga. Ameteid vahetati rahvusooperi sees, akadeemia töötajatele pakuti võimalust proovida kätt teatritööl, estoonlasi ootas akadeemias treeningprogramm lasketiirus, vanglakambris, virtuaalsimulatsioonide keskuses ja enesekaitsetunnis. • Detsembris toimus traditsiooniline jõuluuste kaunistamise võistlus, kus parimaid autasustati pühade-eelsel jõuluglögil Valges saalis. Samuti tähistati koledate kampsunite päeva. Muud sündmused • Rahvusooper Estonia kuulutas 26. juunil välja algupärase Eesti ooperi konkursi. Konkursi tingimustele vastavalt tuli 1. novembriks esitada kahe A4 lehekülje pikkune ideekavand, kus on välja toodud ooperi pealkiri, helilooja nimi, võimaliku libretisti nimi, tegelaskujud hääleliikide järgi ja dramaturgiline süžee stseenide kaupa. Eelmise konkursi võitis 2014. aastal helilooja Rasmus Puur ooperiga „Pilvede värvid“, mis oli rahvusooperi mängukavas 2020. aasta märtsini. Seekord laekus konkursile 16 kavandit 13 heliloojalt. Kavandite seas oli mitmeid eriilmelisi ja tugevaid originaalkäsitlusi, kuid paraku ei leidunud nende hulgas rahvusooperi repertuaariplaanidega haakuvat ideed. Seetõttu jäi 2019. aasta algupärase Eesti ooperi konkursi võitja välja kuulutamata. 20 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne • 114. hooajast alustas teatri kunstilise juhi ja peadirigendina Arvo Volmer ja rahvusballeti juhina Linnar Looris. Mõlemad juhid on mitmekülgse rahvusvahelise tausta ja pagasiga, ometi juba varasemast Estoniaga lähedalt seotud. Arvo Volmer oli aastatel 2004–2012 Estonia kunstiline juht ja peadirigent ning aastast 2004 tegutses ka Adelaide’i Sümfooniaorkestri kunstilise juhi ja peadirigendina. Linnar Looris oli aastail 2001–2006 Eesti Rahvusballeti solist, seejärel Birminghami Kuningliku Balleti solist (2006–2007), alates aastast 2007 Houstoni Balleti solist ning aastast 2011 sama trupi esisolist. 2019. AASTAL TUNNUSTATUD ESTOONLASED Eesti teatri aastaauhinnad 2019 (2018. aasta loomingu eest): Atlan Karp – Jack Rance’i ja krahv Gili jõuliselt kehastatud lavakujud Giacomo Puccini ooperis „Tütarlaps kuldsest läänest“ (Rahvusooper Estonia) ja Ermanno Wolf-Ferrari lühiooperis „Susanna saladus“ (Opera Veto). Jevgeni Grib – lühiballeti „Valgus aknas“ koreograaf-lavastaja (Eesti Rahvusballett). Külli Root – Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse aumärk Otto Hermanni nimeline auhind Vahur Vurm – Estonia teatri klarnetimängija alates 1974. aastast, klarnetirühmа kontsertmeister üle 30 aasta. Tema imeline toon, rahu ja paindlikkus on kandunud üle ka kogu klarnetirühmale, kelle kõrge taseme üle võib vaid uhkust tunda. Muud auhinnad Aivar Mäe – Välisministeeriumi hõbemärk Rahvusooper Estonia poistekoor – Grand Prix ja eripreemia II Rahvusvahelisel vaimuliku muusika festivalil Petrozavodskis Seili Loorits-Kämbre ja Andrea Fabbri – MyFitnessi tantsuauhind Helen Lokuta ja Rauno Elp – SEB publikupreemia Rahvusooper Estonia sassis päev – Parim personaliprojekt Toomas Edur – Harjumaa teatripreemia Marko Reikop – Estonia sõbra auhind 21 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Kolleegipreemiad 2019 Juuli Lill – solistipreemia Darja Günter – balletipreemia Mart Laas – orkestripreemia Jaak Jõekallas – kooripreemia Lisanna Männilaan – administratsioonipreemia Raina Tamm – etendust teenindava töötaja preemia Anne-Ly Vont – etendust ettevalmistava töötaja preemia Tiiu Pauls – rahvusooperi maja teenindava töötaja preemia Hanna Lotte Krall – kunstilis-ettevalmistava töötaja preemia Andres Lemba – poistekoori preemia Rahvusooper Estonia poistekoor – estoonlaste eripreemia MAJANDUSTEGEVUS 2019. aasta oli Rahvusooper Estoniale töine majandusaasta Rahvusooperi seaduses sätestatud eesmärkide täitmisel. Rahvusooperile Estonia eraldati „Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu“ alusel tegevustoetust 2019. aastal 9 445 000 eurot (s.h. 55 000 eurot orkestriinstrumentide ja töövahendite soetamiseks ning 60 000 eurot uue ATS süsteemi paigalduseks) (2018. aastal oli riigi toetus 9 564 000 eurot, s.h. orkestri- instrumentide ning töövahendite soetamiseks 55 000 eurot). Õppelaenu kompenseerimiseks eraldas Vabariigi Valitsus Rahvusooperile 3 134 eurot (2018. aastal 4 206 eurot). Rahvusooperi majandustegevus toimub hooaegade kaupa. Rahvusooper Estonia hooaeg kestab 1.augustist kuni 31. juulini. Rahvusooper teenis müügitulu 2019. aastal kokku 5 310 500 eurot (2018. aastal 4 828 747 eurot). Võrreldes 2018. aastaga suurenes müügitulu 9,98% ehk 481 753 euro võrra. Piletite müügitulu oli 2 767 876 eurot. Võrreldes 2018. aastaga suurenes piletimüügi tulu (2018. aastal 2 658 611 eurot) 4,11%. Rahvusooper Estonia toitlustusteenistus teenindas 2019. aastal etenduste külastajaid teatri baarides ja kohvikutes, Rahvusooper Estonia töötajaid söögitoas ja kontserdikülastajaid Eesti kontserdi kohvikus. Toitlustusteenistuse käive oli 2019. aastal 1 336 032 eurot (2018. aastal 1 092 062 eurot). Toitlustusteenistuse käive suurenes 22,34%. Koroonaviiruse (COVID-19) levik 2020. aasta kevadel mõjutab oluliselt Rahvusooper Estonia majandustegevust ja müügitulu. Seoses sellega on Rahvusooper Estonia rakendanud mitmeid meetmeid, mis aitavad teatril oma tegevust jätkata. Koroonaviiruse mõju leevendamisel on abiks olnud nii Kultuuriministeerium kui ka Eesti Töötukassa .Vt lisa 17. Rahvusooperi eelarvest moodustas riigi tegevustoetus 62,99% (2018. aastal 64,06%). Kokkuvõtteks – kõigi estoonlaste väga hea töö võimaldas Rahvusooperil realiseerida oma loomingulised eesmärgid. 22 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Olulisemad suhtarvud 2019. aasta majandustegevuse kohta 2019 2018 % Saali täituvus (%) 73,39 79,16 -7,29 Külastajate arv 141 059 139 811 0,89 Müügitulu 5 310 500 4 828 747 9,98 s.h. piletitulu 2 767 876 2 658 611 4,11 toitlustuse tulu 1 336 032 1 092 062 22,34 reklaamitulu 233 445 199 294 17,14 Tegevuskulud 15 048 871 13 942 175 7,94 s.h.kauba,materjalide 1 990 653 1 650 512 20,61 ja teenuste kulu mitmesugused 1 359 232 1 461 436 6,99 tegevuskulud Olulisemad planeeritud investeeringud 2020. aastal: • Lava ventilatsiooni remont • Uue ATS (automaatse tulekahju hoiatussüsteem) süsteemi paigaldus, tagamaks hoone 100%-line kaetus vastavate anduritega • Lava lihvimine • Orkestri ja koori puhkeruumide remont. Aivar Mäe Rahvusooper Estonia Peadirektor 23 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Bilanss (eurodes) Lisa 31.12.2019 31.12.2018 VARAD Käibevara Raha 2 24 614 46 788 Nõuded ja ettemaksed 3 303 511 373 522 Varud 5 246 825 254 518 Käibevara kokku 574 950 674 828 Põhivara Materiaalne ja immateriaalne põhivara 6 9 952 102 10 481 803 Põhivara kokku 9 952 102 10 481 803 VARAD KOKKU 10 527 052 11 156 631 KOHUSTISED JA NETOVARA Lühiajalised kohustised Lühiajalised kohustised 8,9 430 585 422 898 Võlad ja ettemaksed 4, 7 1 888 508 1 609 645 Sihtfinantseerimine 10 97 704 2 940 Lühiajalised kohustised kokku 2 416 797 2 035 483 Pikaajalised kohustised 8,9 233 959 283 892 Pikaajalised kohustised kokku 233 959 283 892 KOHUSTISED KOKKU 2 650 756 2 319 375 Netovara Kapital 331 532 331 532 Eelmiste perioodide jaotamata tulem 8 505 724 8 489 408 Aruandeaasta tulem -960 960 16 316 NETOVARA KOKKU 7 876 296 8 837 256 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 10 527 052 11 156 631 Lisad lehekülgedel 28 kuni 42 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 24 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) Lisa 2019 2018 Müügitulu 11 5 310 500 4 828 747 Tegevustoetus 10 9 295 430 9 513 206 Muu tulu sihtfinantseerimisest 10 111 833 159 957 Tulu varade sihtfinantseerimisest riigieelarvest 10 55 000 55 000 Tulud kokku 14 772 763 14 556 910 Kaubad, toore, materjal ja teenused 12 -1 990 653 -1 650 512 Mitmesugused tegevuskulud 13 -1 359 232 -1 461 436 Tööjõu kulud Palgakulu 14 -8 756 090 -8 111 788 Sotsiaalmaks 14 -2 942 896 -2 718 439 Tööjõu kulud kokku -11 698 986 -10 830 227 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 -682 188 -598 126 Tegevustulem -958 296 16 609 Finantstulud ja –kulud Intressikulud 9 -2 723 -362 Muud finantstulud ja –kulud 59 69 Finantstulud ja –kulud kokku -2 664 -293 Aruandeaasta tulem -960 960 16 316 Lisad lehekülgedel 28 kuni 42 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 25 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) Lisa 2019 2018 Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tulem -960 960 16 316 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 682 188 598 126 Kasum/kahjum põhivara müügist ja maha 6 0 4 036 kandmisest Sihtfinantseerimise jäägi muutus 10 94 764 -9 909 Põhitegevusega seotud nõuete muutus 3 70 011 -97 970 Varude muutus 5 7 693 -66 264 Põhitegevusega seotud kohustiste muutus 7 278 863 82 741 Kokku rahavood põhitegevusest 172 559 527 076 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 6 -152 487 -1 146 908 s.h. kapitalirendi tingimustel 8 89 814 289 888 Muude finantsinvesteeringute soetus 8 2 599 27 998 kapitalirendi tingimustel Kokku rahavood investeerimistegevusest -60 074 -829 022 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhimaksete tagasimaksed 8 -133 479 -54 313 Makstud pangalaenud 9 -299 654 0 Lühiajaline pangalaen 298 474 299 654 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -134 659 245 341 Rahavood kokku -22 174 -56 605 Raha ja raha lähendid perioodi alguses 2 46 788 103 393 Raha ja raha lähendid muutus -22 174 -56 605 Raha ja raha lähendid perioodi lõpus 2 24 614 46 788 Lisad lehekülgedel 28 kuni 42 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 26 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kapital Eelmiste perioodide Aruandeaasta Kokku tulem tulem 31.12.2017 331 532 8 647 520 -158 112 8 820 940 2017. a tulem 0 -158 112 158 112 0 Aruandeaasta tulem 0 0 16 316 16 316 31.12.2018 331 532 8 489 408 16 316 8 837 256 2018.a tulem 0 16 316 -16 316 0 Aruandeaasta tulem 0 0 -960 960 -960 960 31.12.2019 331 532 8 505 724 -960 960 7 876 296 Lisad lehekülgedel 28 kuni 42 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 27 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted Rahvusooper Estonia 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuse, tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist. Rahvusooper Estonia kasutab tulemiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha ja raha rahalähendid Raha ja raha lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse Rahvusooperi tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. 28 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Muud lühiajalised nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Lõpetamata toodanguna kajastatakse etenduse valmimiseks tehtud väljaminekud juhul, kui kulu on tehtud aruandeaastal, kuid esietendus ja lõpetatud lavastustesse kandmine toimub aruandeaastast järgmisel aastal. Lõpetamata toodangu koosseisu arvatakse kõik materiaalsed kulud ja kulud, mis on seotud kostüümide ja dekoratsioonide valmistamisega ning lavastuskuludega. Varude kuluks kandmisel kasutatakse olenevalt varude grupist individuaalse hindamise meetodit või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Materiaalne põhivara Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamisel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Rahvusooper saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: 29 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Ehitised 2% - 20% Masinad ja seadmed 3% - 25% Muu materiaalne põhivara 3% - 25% Maad ei amortiseerita. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o. kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (litsentsid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on Rahvusooperi poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning –meetodi põhjendatust. Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: Immateriaalne vara 25% Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele. Tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Rahvusooperi poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Varade väärtuse langus Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. 30 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Rahvusooper kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. Rahvusooper kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule Rahvusooperi bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes Rahvusooperis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, muud lühi -ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või Rahvusooperil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Toetused Toetusena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetusi jagatakse tegevustoetuseks ja sihtfinantseerimiseks. 31 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne a) Tegevustoetused Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetuseid, mida on Rahvusooperile antud lähtudes rahvusooperi seadusest ning arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel. b) Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetuseid, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Sihtfinantseerimise toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha üleandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Tegevuskulude sihtfinantseerimine Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Valitsuse sihtfinantseerimine, mida saadi eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et Rahvusooper vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Varade sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, mille põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt põhivara sihtfinantseerimisega saadud vara õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Sihtfinantseerimisega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel „Tegevuskulude sihtfinantseerimine” ja „Varade sihtfinantseerimine”. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja –kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja –kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Tulude arvestus Tulu etendustest ja kontsertidest kajastatakse etenduse ja kontserdi toimumise hetkel. Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud 32 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul siis lähtutakse valmidusastme meetodist. Tulu toitlustusteenuse eest kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Pangakontod 13 412 25 722 Sularaha kassas 11 202 21 066 Raha ja pangakontod kokku 24 614 46 788 Intressimäär üleöö deposiidilt on 0,01 % keskmiselt jäägilt (2018. aastal 0,01%). Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Nõuded ostjate vastu 262 817 264 116 Ettemaksed teenuste eest 38 273 103 016 Muud lühiajalised nõuded 2 421 6 390 Nõuded ja ettemaksed kokku 303 511 373 522 Lisa 4 Maksud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Maksuvõlg Maksuvõlg Sotsiaalmaks 288 035 272 395 Üksikisiku tulumaks 156 927 146 986 Käibemaks 70 868 70 443 Töötuskindlustusmaks 19 596 18 650 Kogumispension 13 949 12 982 Mitteresidendist 3 032 2 427 juriidilise isiku tulumaks Erisoodustuse tulumaks 1 069 403 Ettevõtte tulumaks 23 0 Kokku (lisa 7) 553 499 524 286 Maksuhalduril on õigus kontrollida Rahvusooperi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Rahvusooperi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata teatrile olulise täiendava maksusumma. 33 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lõpetamata uuslavastuste kulud 118 931 115 024 Toidukaupade varu 51 847 56 460 Materjalid laos 44 037 51 743 Kavade varu 32 010 31 291 Kokku 246 825 254 518 Varusid kanti maha 2019.a. summas 647 eurot (2018. aastal 38 eurot). Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara (eurodes) Maa Ehitised Masinad Muu Ettemaksed Kokku ja materiaalne põhivara seadmed põhivara eest Saldo seisuga 31.12.2017 Soetusmaksumus 149 668 13 274 912 2 939 865 1 396 431 6 091 17 766 967 Akumuleeritud kulum 0 -5 168 983 -1 816 084 -844 843 0 -7 829 910 Jääkmaksumus 149 668 8 105 929 1 123 781 551 588 6 091 9 937 057 2018.a. toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 0 700 561 26 342 420 096 6 000 1 152 999 Ümberliigitamine 0 0 0 0 -6 091 -6 091 Müük ja maha kandmine 0 0 -54 383 -11 923 0 -66 306 Müüdud ja maha kantud 0 0 52 458 9 812 0 62 270 põhivara kulum Amortisatsioonikulu 0 -339 379 -144 567 -114 180 0 -598 126 Saldo seisuga 31.12.2018 Soetusmaksumus 149 668 13 975 473 2 911 824 1 804 604 6 000 18 847 569 Akumuleeritud kulum 0 -5 508 362 -1 908 193 -949 211 0 -8 365 766 Jääkmaksumus 149 668 8 467 111 1 003 631 855 393 6 000 10 481 803 2019.a. toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 0 43 634 89 814 19 039 0 152 487 Müük ja maha kandmine 0 0 0 -6 946 0 -6 946 Müüdud ja maha kantud 0 0 0 6 946 0 6 946 põhivara kulum Amortisatsioonikulu 0 401 400 147 694 133 094 0 682 188 Saldo seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 149 668 14 019 107 3 001 638 1 816 697 6 000 18 993 110 Akumuleeritud kulum 0 -5 909 762 -2 055 887 -1 075 359 0 -9 041 008 Jääkmaksumus 149 668 8 109 345 945 751 741 338 6 000 9 952 102 34 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne 2019.aastal kanti maha muud materiaalset põhivara soetusmaksumuses 6 946 eurot. (2018. aastal kanti maha masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 54 383 eurot ja muud materiaalset põhivara soetusmaksumuses 11 923 eurot). 2019. aastal nagu ka 2018. aastal põhivara alla hinnatud ei ole. Seisuga 31.12.2019 ja 31.12.2018 puudusid põhivarad, mida oleks panditud laenukohustiste tagatiseks. Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 915 316 723 214 Maksuvõlad (vt lisa 4) 553 499 524 286 Võlad tarnijatele 299 638 268 300 Võlad töövõtjatele 120 055 93 845 Võlad ja ettemaksed kokku 1 888 508 1 609 645 Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent (eurodes) Kapitalirendi tingimustel renditakse järgmisi varasid: Seadmed ja mööbel Seadmed ja mööbel 31.12.2019 31.12.2018 Soetusmaksumus 440 141 350 327 Akumuleeritud kulum 76 775 20 481 Aruandeperioodi kulum 56 294 19 222 2019. aastal soetati kapitalirenditingimustel varasid (tiitrite süsteem ja projektorid etendustegevuseks) soetusmaksumusega 92 413 eurot. (2018. aastal soetati kapitalirenditingimustel varasid soetusmaksumusega 317 886 eurot (s.h. valgustehnikat summas 136 302 eurot, restorani mööblit summas 101 962 eurot, restorani inventari summas 62 000 eurot ja lavaarvuteid summas 17 622 eurot). 35 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne 31.12.2019 31.12.2018 Kapitalirendi võlgnevus (lisa 9) 366 070 407 136 s.h. maksetähtaeg kuni 1 aasta 132 111 123 244 1-5 aastat 233 959 283 892 2019 2018 Aruandeperioodi maksed 133 479 54 313 Kapitalirendi tingimustel renditud vara edasi renditud ei ole. Lepingute alusvaluutaks on euro. Rahvusooper Estonia kui rendileandja rendib kasutusrendi tingimustel välja hoones asuvaid ruume: 2019 2018 Aruandeperioodi maksed (perioodilised) 317 554 307 577 Aruandeperioodi maksed (ühekordsed) 214 405 168 260 Kokku (vt lisa 11) 531 959 475 837 Kasutusrendina rendib olulist osa hoonest SA Eesti Kontsert koos Eesti Rahvusmeeskooriga, kelle lepinguline rendimakse 2019. a oli 304 677 eurot. Rahvusooperil on sõlmitud lepingud veel ERSO-ga (summa aastas 8 477 eurot) ja Valga Lejo AS-ga (summa aastas 4 400 eurot). Rendilepingute alusvaluutaks on euro. 36 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Lisa 9 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2019 Kohustiste saldo Kokku s.h. s.h. Maksetähtaeg Intressi- pikaajaline lühiajaline määrad osa osa Liisingud (lisa 8) 366 070 233 959 132 111 2019 – 2024.a Kuue kuu EURIBOR+ 1,25 – 1,95%, Fikseeritud, 0% Lühiajaline 298 474 0 298 474 10.01.2020.a STR(baas- laenukohustis intressimäär) +1,95% KÕIK KOKKU 664 544 233 959 430 585 31.12.2018 Kohustiste saldo Kokku s.h. s.h. Maksetähtaeg Intressi- pikaajaline lühiajaline määrad osa osa Liisingud (lisa 8) 407 136 283 892 123 244 2018 – 2023.a Kuue kuu EURIBOR+ 1,25 – 1,95%, fikseeritud, 0% Lühiajaline 299 654 0 299 654 11.01.2019.a Ühe kuu laenukohustis EURIBOR +1,95% KÕIK KOKKU 706 790 283 892 422 898 37 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Laenukohustiste intressid 2019 2018 Investeerimislaenu intressimaksed 79 0 Kapitalirendi intressimaksed 2 644 362 Kokku 2 723 362 Lisa 10 Toetused (eurodes) Tegevustoetus 2019. aastal sai Rahvusooper Estonia Eesti Vabariigilt sihtotstarbelist toetust 9 445 000 eurot (2018. aastal 9 564 000 eurot). Tegevuskulude sihtfinantseerimine 2019 2018 ALGJÄÄK KOKKU (KOHUSTIS) 2 940 12 849 SAAMINE 1. Valitsuselt Valitsuselt saadud vahendid riigi poolt 3 134 4 206 kompenseeritava õppelaenu tasumiseks 2. Muudelt organisatsioonidelt Kultuurkapitalilt kulude 6 078 4 040 sihtfinantseerimiseks saadud vahendid Kultuuriministeeriumilt kulude 46 004 12 706 sihtfinantseerimiseks saadud vahendid Teistelt organisatsioonidelt kulude 94 515 133 302 sihtfinantseerimiseks saadud vahendid SAADUD KOKKU 149 731 154 254 KASUTAMINE Riigi poolt kompenseeritavat õppelaenu -3 134 -4 206 tasuti 1. Tegevuskuludeks kokku -3 134 -4 206 2. Muu sihtfinantseerimine -111 833 -159 957 KASUTATUD KOKKU -114 967 -164 163 Kohustis 37 704 2 940 Eesti Kultuurkapital toetas 2019. aastal Rahvusooperit Estonia alljärgnevate projektide läbiviimisel: Rahvusooper Estonia tehniliste töötajate enesetäiendamine messil ProLight+Sound 2019 Frankfurdis (1 645 eurot) ja dekoratsiooniosakonna osalemine Stage Set Scenery messil Berliinis (1 033 eurot). Samuti toetas Eesti Kultuurkapital Rahvusooper Estonia poistekoori nende osalemises koorifestivalidel Jaroslavlis ja Minskis (3 400 eurot). 38 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Kultuuriministeeriumilt saadi toetust Rahvusooper Estonia poistekoori osalemise kulude katteks rahvusvahelisel kooriassambleel „HOREXPO“ (7 000 eurot) ja Rahvakultuuri Keskus toetas balleti „Pähklipureja“ esitust Jõhvi Kontserdimajas (1 300 eurot). Kultuuriministeeriumi poolt antud sihtotstarbelist remondifondi toetust jäi kasutamata 97 704 eurot (s.h. 60 000 eurot ATS süsteemi paigalduseks). Tööd teostatakse 2020.aastal. Samuti toetasid Tartu ja Rakvere Linnavalitsused külalisetenduste läbiviimist Tartus ja Rakveres (18 720 eurot). Eesti Kooriühing toetas laulu-ja tantsupeo protsessis osalevat poistekoori kollektiivi (1 360 eurot). Sihtfinantseerimine varade soetamiseks 2019 2018 Varade sihtfinantseerimise 0 0 kasutamata jääk aasta algul SAAMINE Kultuuriministeeriumilt varade 115 000 55 000 soetamiseks ja renoveerimiseks saadud SAADUD KOKKU 115 000 55 000 KASUTAMINE Tulu varade sihtfinantseerimisest s.h. 55 000 55 000 Orkestri instrumendid ja töövahendid 55 000 55 000 Varade sihtfinantseerimise 60 000 0 kasutamata jääk aasta lõpus Lisa 11 Müügitulu (eurodes) Rahvusooper Estonia korraldab kontserte ja teatrietendusi Eesti Vabariigis ning tegeleb ka muu majandustegevusega. Müügitulu valdkondade lõikes jaguneb järgmiselt: Müügitulu liik 2019 2018 Piletimüügitulu 2 767 876 2 658 611 Toitlustus 1 336 032 1 092 062 Üüritulu (lisa 8) 531 959 475 837 Reklaamitulu 233 445 199 294 Muud müügitulud 94 323 67 262 Kultuuriline teenindamine 86 291 70 913 Parkla haldamine 74 582 76 377 Kavade müük 73 584 68 113 Kommunaaltulud 56 648 52 855 Kostüümide laenutus 34 524 29 099 Majutusteenus 18 220 30 103 Materjalide ja põhivara müügi tulu 3 016 8 221 KOKKU 5 310 500 4 828 747 Piletimüügitulu koosneb piletite müügist saadud tulust ja ära jäänud etenduste tulust. Rahvusooper Estonia majandustegevus toimub olulises osas Eesti Vabariigis. 39 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2019 2018 Lavastustega seotud teenused 1 088 752 926 145 Materjal lavastustele 425 339 315 995 Toitlustuse kaubakulu 427 739 362 718 Kavade kulu 44 799 42 441 Piletite kulu 4 024 3 213 KOKKU 1 990 653 1 650 512 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Korrashoiumaterjal ja teenus 261 986 208 029 Kommunaalkulud 257 955 262 779 Reklaamikulu 245 739 268 332 Lähetuskulud 140 865 119 086 Põhitegevusega seotud muud kulud 127 687 112 659 s.h. vahendustasu piletite müügist 78 959 73 111 Majandamiskulu 122 005 138 061 Muud kulud 88 448 67 360 Inventar ja selle hooldus 50 150 165 602 Sõidukite tarvikud ja hooldus 34 830 34 005 Infotehnoloogiline riistvara ja selle 29 567 85 523 hooldus KOKKU 1 359 232 1 461 436 Lisa 14 Tööjõu kulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 8 756 090 8 111 788 Sotsiaalmaks 2 942 896 2 718 439 KOKKU 11 698 986 10 830 227 Rahvusooperi Estonia koosseisuline töötajate arv, kus on arvestatud nii osalise kui ka täistööajaga töötajaid, oli 31.12.2019 seisuga 453 töötajat (2018. aastal 476 töötajat). 2019. aasta keskmine koosseisuliste töötajate arv taandatuna täistööajale oli 430 töötajat (2018. aastal 426 töötajat) ning palgakulu 8 756 090 eurot (2018. aastal 8 111 788 eurot). 40 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Nõukogu tasud koos sotsiaalmaksuga olid 50 633 eurot (2018. aastal 42 893 eurot) ja peadirektori tasu koos maksudega oli 118 662 eurot (2018. aastal 106 806 eurot). Vt lisa 15. Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega (eurodes) Rahvusooper Estonia aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks: - peadirektor ja nõukogu liikmed - eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid. Aruandeperioodil olid nõukogu liikmete ja peadirektori tasud kokku koos sotsiaalmaksuga 169 295 eurot (2018. aastal 149 699 eurot). Vt ka lisa 14. Lepingu lõppedes on peadirektoril õigus saada hüvitist kuue kuu töötasu ulatuses. Muid soodustusi nõukogu liikmetele ja peadirektorile aruandeperioodil antud ei ole. Nõukogu liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused puuduvad. Tehingud seotud osapooltega: (eurodes) 2019 2018 Ostud Müügid Ostud Müügid Tegev- ja kõrgem juhtkond ning 6 000 17 964 5 587 19 968 nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid Saldod seotud osapooltega: (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning 1 775 0 2 006 0 nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid Seotud osapolte vastu olevaid nõuete allahindlusi aruandeperioodil ei tehtud. Lisa 16 Muu oluline informatsioon Seisuga 31. detsember 2019 ületasid Rahvusooper Estonia lühiajalised kohustised käibevara summas 1 841 847 eurot (31. detsember 2018. aastal summas 1 360 655 eurot). Seisuga 31. detsember 2019 jagunesid lühiajalised kohustised järgmiselt: lühiajalised laenukohustised summas 430 585 eurot (2018. aastal 422 898 eurot), võlad ja ettemaksed summas 1 888 508 eurot (2018. aastal 1 609 645 eurot) ja lühiajaline sihtfinantseerimise kohustis summas 97 704 eurot (2018. aastal 2 940 eurot). Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest moodustas 2019. aastal 915 316 eurot (2018. aastal 723 214 eurot). Vt lisa 7. 41 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Koroonaviirus COVID-19 on tekitanud Rahvusooperile 2020. aastal rahalisi kohustusi, kuna oleme pidanud tegema tagasimakseid ettemaksudelt seoses etendustegevuse katkemisega alates 13. märtsist 2020.a. kuni oletatavalt järgmise hooaja alguseni. Rahvusooper Estonia on rakendanud ka mitmeid meetmeid olukorra leevendamiseks. Vt lisa 17. Rahvusooper Estonia raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Rahvusooper Estonia tegevuse jätkumisest, sest juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne käibekapital seisuga 31. detsember 2019 Rahvusooper Estoniale majandusraskusi. Rahvusooper Estonia finantseerimine riigieelarvest toimub stabiilselt ja igakuiselt vastavalt Kultuuriministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingule (ei ole aruandes Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt nõudena kajastatud) ning lühiajaliste kohustiste täitmine tähtaegselt ei tekita probleeme. Sarnane käibekapitali struktuur on Rahvusooperil Estonia olnud läbi aastate. Lisa 17 Koroonaviiruse COVID -19 mõju aastale 2020 Koroonaviirus COVID – 19 sai alguse 2019. aasta detsembris Hiinas Wuhanis. Maailma Terviseorganisatsioon liigitas haiguspuhangu pandeemiaks 11. märtsil 2020. Sel hetkel oli tuvastatud haigusjuhtumid ka Eestis. Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis. Koroonaviiruse levik avaldab mõju ka Rahvusooper Estonia 2020. aasta majandustegevusele ja müügitulule. Teater oli sunnitud lõpetama etendustegevuse enne hooaja lõppu, mistõttu jäid ära paljud etendused. Teater on pidanud tegema teatripiletite ettemaksetest tagasimakseid. Samas oleme teatrikülastajatele pakkunud võimalust kasutada ostetud pileteid hiljem või valida mõni muu meelepärane etendus. Rahvusooper Estonia koostas ka 2020. aasta kohta korrigeeritud eelarve, mis näeb ette 50%-list saali täituvust. Rahvusooper Estonia esitas Kultuuriministeeriumile taotluse koroonakriisi puhangu tõttu teatri põhitegevusega seotud kulude, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud, kompenseerimiseks, et tagada teatri jätkusuutlikkus olukorras, kus etendustegevus on piirangute tõttu peatatud. Kultuuriministeeriumi otsuse alusel eraldati Rahvusooper Estoniale toetust eelarvevahenditest „Kriisiabi etendusasutustele“ 778 400 eurot. Rahvusooper Estonia on sunnitud ka oma töötajaid koondama või viima osalisele tööajale, püüdes teha seda võimalikult minimaalselt ja läbimõeldult. Palgamaksete katmiseks oli abiks Eesti Töötukassa. Rahvusooper Estonia kasutas Eesti Töötukassa meedet aprillis ja mais ning kasutab ka juunis. See tagab töötajatele sissetuleku ning aitab teatril töötasu kulusid katta. Töötukassa kaudu on teater saanud 1 029 848 eurot. Teatri ruumides on oluliselt enam jälgitud hügieeninõudeid. Paljudesse kohtadesse on paigaldatud desinfitseerimisvahendeid. Töötajatele on jagatud ka isikukaitsevahendeid (maske) ja osakondadesse käte- ning pindade desinfitseerimisvahendeid. Koroonakriisi käsitletakse bilansipäevajärgseks mittekorrigeerivaks sündmuseks. Tänu mitmetele koroonakriisi meetmetele ja teatri enda tegevusele kriisi valguses on Rahvusooper Estonia suutnud säilitada optimismi ja lootuse peatsele võimalusele teatrimaja uksed külastajatele jälle avada. 42 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Rahvusooper Estonia nõukogule Meie arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Rahvusooper Estonia (Teater) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Teatri raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • bilanssi seisuga 31. detsember 2019; • tulemiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Teatrist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA koodeks) ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse eetikanõuetele. Muu informatsioon Peadirektor vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab Rahvusooperi lühiiseloomustust, tegevusaruannet ja Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2019-le (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee Peadirektori ja nende, kelle ülesandeks on Teatri valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Peadirektor vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu peadirektor peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on peadirektor kohustatud hindama Teatri jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui peadirektor kavatseb Teatri likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Teatri finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Teatri sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning peadirektori poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas peadirektori poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Teatri jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Teatri tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. 44 Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Teatri valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Janno Hermanson Heili Uustalu Vandeaudiitor, litsents nr 570 Vandeaudiitor, litsents nr 630 30. juuni 2020 Tallinn, Eesti 45 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Tegevjuhtkonna allkirjad 2019. a majandusaasta aruandele Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruande allkirjastamine 30. juunil 2020: /allkirjastatud digitaalselt/ Peadirektor Aivar Mäe 46 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Nõukogu allkirjad 2019. a majandusaasta aruandele Rahvusooperi Estonia nõukogu on 2019. a majandusaasta aruande kinnitanud: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu esimees Nõukogu liige Arne Mikk Mart Mikk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Nõukogu liige Enn Eesmaa Helle-Moonika Helme /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Nõukogu liige Urve Tiidus Ivari Ilja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Nõukogu liige Riina Viiding Kaie Koskaru-Nelk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Nõukogu liige Tarvi Sits Rene Eespere /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Mart Laidmets 47 Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2019-le EMTAK Tegevusala 2019 90011 Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine 2 854 167 90021 Lavakunsti abitegevused 108 108 56211 Toitlustamine üritustel 1 336 032 68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitlus 531 959 68329 Muu kinnisvara haldus või haldusega seotud tegevused 56 648 73121 Reklaami vahendamine meedias 233 445 47991 Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge 94 323 55901 Muu majutus 18 220 Muu 77 598 Müügitulu kokku 5 310 500 48