Kiri

Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 06.07.2020 nr 1.1-10/4899-1 Riigikantselei Sotsiaalministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine (2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri) Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu ja kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul. Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis kajastab lubatud ülebroneeringuid, kriisimeetmeteks vajalikke muudatusi (sh „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ muutmisest 2020. aastal tulenevaid muudatusi) ning muid struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumitelt laekunud ettepanekuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 3. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu lisa „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” 4. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1. 19.03.2020 kinnitatud VV korralduse nr 83 lisa „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” võrdlus kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga Merlin Sepp 611 3527 [email protected] 2  EELNÕU 2020 KORRALDUS 2020 nr „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel: 1. Kinnitada „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“. 2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite veebilehel. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2020. a korraldus nr 83 „„Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  01.07.2020 Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmperioodi 2014–2020 struktuurivahendite kasutamise korraldamiseks on Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2014. a vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele välja andnud korralduse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” (edaspidi meetmete nimekiri). Meetmete nimekiri on koostatud lähtuvalt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi ÜKP rakenduskava) eesmärkidest, rahastamiskavast ja toetatavatest tegevustest. Meetmete nimekiri sisaldab rakenduskava elluviimiseks vajalikke meetmeid, meetme tegevusi, tulemuste hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise eest vastutavaid asutusi. Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri 19. märtsi 2020. aasta Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 83 kinnitatud nimekirja asemel. Meetmete nimekiri kajastab seejärel lubatud ülebroneeringuid, kriisimeetmeteks vajalikke muudatusi (sh ÜKP rakenduskava 2020. aasta muudatusi, mille osas on alustatud läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga) ning muid struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumitelt laekunud ettepanekuid. Valitsuskabineti 12. mai 2020. aasta nõupidamisel otsustati lubada kriisileevendusmeetmete lisarahastamiseks ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava fondide 1%-list ülebroneeringut ning selle katteks suunata hiljem erinevatel asjaoludel kasutamata jäävad vahendid ning tagastuste laekumised. Koroonaviirusega kaasnevate tagajärgedega võitlemiseks on EL loonud mitmeid majandusmeetmeid. Ühe osa moodustab nendest tänase perioodi EL vahendite kasutamiseks täiendava paindlikkuse loomine, et maksimaalselt kasutada juba olemasolevaid hästi toimivaid mehhanisme ja seni veel kasutamata vahendid kiiresti liikuma panna. 30. märtsil 2020. aastal jõustus esimene EL vahendite reegleid lihtsustav pakett1, 23. aprillil 2020. aastal jõustus teine pakett2. Meetmete nimekirja muudatused on kooskõlas nimetatud pakettides kehtestatud paindlikkusega. Paralleelselt meetmete nimekirja muudatusega on Rahandusministeerium algatanud ÜKP rakenduskava muutmise. Seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Merlin Sepp ([email protected], 611 3527) ning juriidilise ekspertiisi viis läbi õigusosakonna jurist Virge Aasa ([email protected], 611 3549). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri ning tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2020. aasta korraldus nr 83 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L:2020:099:TOC 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R0558&from=EN 1  01.07.2020 3. Eelnõu sisu 3.1 Eelnõu punktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus meetmete nimekirja. Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga allpool toodud teksti- ja eelarvemuudatused. Otstarbekas on vaadata seletuskirjas välja toodud muudatusi koos seletuskirja lisaga 1, milleks on heakskiitmiseks esitatud eelnõu lisa koos välja toodud muudatustega. 3.1.1 Ülebroneeringute lubamisest tingitud muudatused Eelpool mainitud EL vahendite reegleid lihtsustavate pakettidega lisandus paindlikkus perioodi lõpus 10% ulatuses vahendite ümbertõstmiseks prioriteetsete suundade vahel ÜKP rakenduskava muutmata. Arvestades selle võimalusega ning sooviga maksimaalselt EL toetus perioodi lõpuks (st. 31. detsembriks 2023) ära kasutada, lubatakse meetmete nimekirja muudatusega kuni 1%-list ülebroneeringut ÜKP rakenduskava rahastamiskava fondi mahust. Sisuliselt tähendab see rahastusotsuste tegemise lubamist suuremas mahus, kui ÜKP rakenduskava rahastamiskava maht. Ülebroneeringu katteks suunatakse hiljem erinevatel asjaoludel kasutamata jäävad vahendid ning tagastuste laekumised. ÜKP rakenduskava Maksimaalne lubatud Meetmete nimekirja muudatusega Fond rahastamiskava ülebroneeringu maht võetav ülebroneering EL toetus 1% EL toetus 3.2.1 meetme tegevus ESF 576 583 967 5 765 840 5 765 840 EL toetus 4.6.1 ja 5.3.3 meetme tegevused ERF 1 861 084 020 18 610 840 18 610 840 EL toetus 10.2.2 meetme tegevus ÜF 1 061 534 677 10 615 347 10 615 347 EL toetus KOKKU 3 499 202 664 34 992 027 34 992 027 EL toetus 1) Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SOM) meetme tegevuse 3.2.1 „Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste pakkumine“ EL toetust suurendatakse 32 972 869 eurolt 38 738 709 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 3 951 713 eurolt 4 969 214 eurole ning kogumaksumust 38 791 610 eurolt 45 574 951 eurole, et reageerida viiruse COVID-19 leviku tõkestamise piirangutest tingitud töötuse suurenemisele. Registreeritud töötus ja koondamised on alates eriolukorra kehtestamisest järsult kasvanud. Töötuna arvel olevate inimeste arv on kasvanud enam kui kolmandiku võrra ning on tõusutrendis. Registreeritud töötuse määr oli aprillis 7,8% (48 540 inimest). Prognooside kohaselt võib töötus suureneda 12,5 %-ni. Suur töötute arv tähendab, et suurele hulgale töötutele on hõivesse tagasi aitamiseks vaja osutada tavapärasest enam või mahukamaid tööturuteenuseid ning selleks on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid.“ Täiendavad vahendid suunatakse olemasolevate ESF-st rahastatavate tööturuteenuste (tööturgu tutvustavad töötoad noortele, minu esimene töökoht, alaealise töötamise toetus, vanaduspensioniealiste töölesaamise toetamine, minu esimene töökoht Eestis) teenuste rahastamiseks perioodil 2020-2022 kui ka täiendavate tegevuste elluviimiseks. Täiendavateks uuteks ESF-st rahastatavateks meetmeteks on tööturukoolitus koolituskaardiga ja kvalifikatsiooni saamise toetamine, tasemeõppes osalemise toetus, Ida-Virumaa põlevkivi sektori töötajate koolitamine koolituskaardi skeemi kaudu ning piirkondlik töökoha loomise toetus Ida-Virumaa põlevkivi sektorist koondatud inimeste tööle aitamiseks ning põllumajanduse 2  01.07.2020 (marjakasvatuse) palgatoetus, et värvata tööle töötuid, kes on kaotanud töö viimase 3 kuu jooksul. 2) Lisatakse uus meede 4.6 „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ ning meetme tegevus 4.6.1 „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“, eelarvega EL toetus (ERF) 21 990 726 eurot ning EL toetuse osakaaluga 100%, rakendusasutuseks SOM, rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelarve jaguneb 17 400 726 eurot ülebroneering ning 4 590 000 eurot tõste meetme tegevuse 13.1.1 „Tehniline abi (ERF)“ eelarvest (vt muudatus 32). Meetme tegevusele 4.6.1 lisatakse uus väljundnäitaja „Soetatud isikukaitsevahendite maksumus (avaliku sektori kulu, mln €)“ algtaseme, 2016. a, 2018. a sihttasemega „0“ ning 2020. a, 2023. a sihttasemega „21,99“. Antud muudatus vajab ÜKP rakenduskava muutmist. Eelpool mainitud EL vahendite reegleid lihtsustavate pakettidega lisandus paindlikkus ÜKP rakenduskava tagantjärgi muuta, sh kulude abikõlblikkusega alates 01.02.2020. 3) Kultuuriministeeriumi (edaspidi KUM) meetme tegevuse 5.3.3 „Loomemajanduse valdkondades tegutsevate ettevõtete ekspordivõime arendamine“ EL toetust suurendatakse 4 800 000 eurolt 6 010 114 eurole ning kogumaksumust 6 857 143 eurolt 8 268 417 eurole. Kuna ülebroneeringu arvelt antava toetuse omafinantseeringu määr kehtestatakse valdavas osas 10%, suureneb EL toetuse osakaal meetme tegevuse kogumaksumusest 70%-lt 73%-le. Koroonaviiruse üleilmne puhang on oluliselt mõjutanud ka loomemajanduse valdkondi ja selles sektoris tegutsevaid väikese- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Olemasolevad vahendid loomemajanduse valdkondades tegutsevate ettevõtjate ekspordivõimekuse arendamiseks on lõppenud ning vastav taotlusvoor on suletud. Olukorras, kus koroonaviiruse puhangust tingitud kriis on suurendanud vajadust abi järele, et loomemajanduse valdkondades tegutsevad väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted otsiksid uusi rahvusvahelisi turuvõimalusi ning arendaksid oma ärimudeleid, tooteid ja teenuseid, on vajalik suunata ekspordivõimekuse arendamise toetamisse lisavahendid. Ülebroneeringu lisavahenditega toetatakse loomemajanduse valdkondades tegutsevad ettevõtjad (eelkõige kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid) ekspordivõimekuse taastamisel ja arendamisel, keskendudes pikaajalisel strateegilisel planeerimisel põhinevale rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele. 4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) meetme tegevuse 10.2.2 „Raudtee rekonstrueerimine või uuendamine“ EL toetust suurendatakse 85 000 000 eurolt 95 615 347 eurole ning kogumaksumust 100 000 000 eurolt 110 615 347 eurole. Ülemiste sorteerimisjaama likvideerimine ning selle taastamine vähendatud mahus Tapal (ja/või alternatiivsetes logistiliselt sobivates asukohtades, Lagedi jms) kogumaksumus on ca 10,6 mln eurot (täpne maksumus selgub hanke läbiviimisel). Ülemiste sorteerimisjaama likvideerimine ja ning selle taastamine Tapal võimaldaks lõpetada ohtlike kaupade sorteerimistöö linnakeskuses ja Ülemiste reisiterminali vahetus läheduses. Lisaks on sorteerimisjaama Tapale kolimisel ette näinud kolme tee rajamine Ülemistele, tagamaks hädavajaliku arvu teid rongide seismiseks enne liinile saatmist. 3  01.07.2020 Arvestades investeeringut, siis tegu on uue ehitusobjekti käivitamisega ja annab hea algatuse riigi investeeringute kriisi ajal jätkamiseks. Teiseks, kindlasti mõjub ka antud investeeringu elluviimine positiivselt Eesti Raudteele, et optimeeritult taristu planeerimist mõelda ja kavandada. Projekti kaasfinantseeringu katmisel saab võtta arvesse kogu suuna suuremat riigi kaasfinantseeringu osakaalu ja viia projekti ellu 100% ÜFi toetusega. 3.1.2 Rakendusasutuste täiendavad muudatusettepanekud 5) SOM meetme tegevuse 2.1.1 „Hoiuteenuste ning hoius, hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist võimaldavate tugiteenuste (tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine suure hooldusvajadusega ning raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele ning tööandjate töö-, pere- ja eraelu ühildamise alase teadlikkuse tõstmine“ EL toetust suurendatakse 46 025 516 eurolt 47 441 590 eurole ning kogumaksumust 56 291 514 eurolt 57 707 588 eurole. Meetme tegevuse 2.1.1 eelarvet suurendatakse vastavalt meetme tegevuse 2.1.2 eelarve vähendamisele. Riiklikku kaasfinantseeringut ei suurendata, kuna meetme 2.1.2 omafinantseeringu arvelt on ümbertõstetavatele vahenditele kaasfinantseeringu vajadus täidetud. Vahendid suunatakse meetme tegevusse 2.1.1, et tagada tegevuse jätkumine ka 2022. a. Muudatuseta on 2022. a kinnitatud eelarve koos tulemusreserviga oluliselt väiksema mahuga kui eelnevatel aastatel teenuste osutamiseks kulunud eelarve. Samal ajal ei ole tugiteenuste vajadus raske ja sügava puudega lastele vähenenud. Lisavahendite tõstmine puuetega laste tugiteenuste meetme tegevuse eelarvesse võimaldab sujuvamalt väljuda ESF vahenditest rahastatavatelt teenustelt ning sellega seoses väheneb oht teenuste osutamise katkemisele (st teatud hulk lapsi võib rahastuse puudumise tõttu teenustest ilma jääda). Varajases eas märgatud abivajadus ning lapsele oluliste tugiteenuste pakkumine soodustab laste heaolu, aitab ennetada terviseprobleemide süvenemist ja tagab parema toimetuleku täiskasvanueas. Samuti võimaldab piisavas mahus tugiteenuste osutamine vähendada puudega laste vanemate hoolduskoomust, soodustades seeläbi nende tööturul osalemist. 6) SOM meetme tegevuse 2.1.2 „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele“ EL toetust vähendatakse 6 122 445 eurolt 4 706 371 eurole ja omafinantseeringut suurendatakse 1 080 432 eurolt 1 645 602 eurole, millega kogumaksumus väheneb 7 202 877 eurolt 6 351 973 eurole. Meetme tegevuse EL toetuse jääk suunatakse meetme tegevusse 2.1.1. Meetme 2.1.2 eesmärk oli luua 1200 uut lapsehoiukohta. Kokku on meetmes 2.1.2 loodud 1034 lapsehoiukohta, seega meetme tegevuse indikaator on täidetud 86 % ulatuses. Samuti on ERFi meetmest 9.1.2 ehitatud uusi lasteaedu, millega on loodud linnalistesse piirkondadesse täiendavalt 2200 uut lasteaia kohta. 2019/2020. a on lastehoius/aias osalus vanuserühmade lõikes järgmine (33,8 % 1 aastased, 73,1% 2 aastased ja 93,4 % kolmeaastased). Seega ellu viidud meetmete tulemusena on lapsehoiu- ja lasteaiakohtade puudus oluliselt vähenenud, kuid samas on sügava- ja raske puudega laste vanemate osalemine tööturul jätkuvalt raskendatud. 7) Lubada SOM meetme tegevuses 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ võtta kinnitatud eelarvest (EL toetus 47 600 000 eurot, riiklik kaasfinantseering 6 132 000 eurot, omafinantseering 2 268 000 eurot, kogumaksumus 56 000 000) suuremad kohustused EL toetuse osas summas 6 444 440 eurot. Võisiku Kodu reorganiseerimise projekti osas (toetuse saaja Lõuna-Eesti Hooldekeskus, projekti EL toetus 6 444 440 4  01.07.2020 eurot) on käimas kriminaalmenetlus, mistõttu ei ole Riigi Tugiteenuste Keskuse hinnangul võimalik projekti väljamaksetega jätkata. Samas ei ole projekti võimalik investeeringute kavast välja arvata enne, kui see tunnistatakse kehtetuks ja toetus nõutakse tagasi. Meetme tegevuse eelarvest suuremate kohustuste võtmine võimaldab viia lõpule AS-i Hoolekandeteenused hallatavast Võisiku Kodust elanike reorganiseerimise väiksematesse teenusüksustesse, lisaks on vajadus täiendavalt ca 150 ööpäevaringse erihoolekande teenuskoha loomiseks. Tegevustega jätkamine võimaldab saavutada meetme tegevuse väljundiindikaatorid 2023. aastaks. Kuna tegevuste elluviimiseks on aega 3 aastat, siis kriminaalmenetluse lõpptulemuse selgumisel, ei jõuta suure tõenäosusega Lõuna-Eesti Hooldekeskuse (edaspidi LEH) projekti ERF toetuse summat enne abikõlblikkuse perioodi lõppu kasutusele võtta ning programmperioodi lõpuks teenuskohti rajada. See seab ohtu meetme tegevuse vahendite täies ulatuses kasutamise ning väljundite saavutamise. LEHile juba välja makstud ERF toetuse (646 018 eurot) osas on risk riigieelarvele, sest jääb võimalus, et LEH ei maksa toetust tagasi. Riigil on valik, kas lubada kogu LEHi projekti ERF toetus kohustusena uuesti üles võtta ja erihoolekande teenuskohad valmis teha või leida riigieelarvest vahendid puuduolevate teenuskohtade loomiseks ERF meetme tegevuse 2.5.1 väliselt. 8) Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) meetme tegevuse 4.1.1 „Institutsionaalne arendusprogramm TA asutustele ja kõrgkoolidele“ EL toetust vähendatakse 116 107 794 eurolt 115 518 783 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 13 865 622 eurolt 13 590 445 eurole ning kogumaksumust 136 597 405 eurolt 135 733 217 eurole, seoses eelarve tõstega meetme tegevusse 4.2.1. Eelarve tõste ei mõjuta 4.1.1 meetme tegevuse näitajate kokkulepitud sihttasemete saavutamist. 9) HTM meetme tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ EL toetust vähendatakse 59 492 107 eurolt 57 759 090 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 7 629 071 eurolt 7 325 191 eurole ning omafinantseeringut suurendatakse 2 869 536 eurolt 4 525 536 eurole, kogumaksumust vähendatakse 69 990 714 eurolt 69 609 817 eurole, seoses eelarve tõstega meetme tegevusse 4.2.1 ja 4.1.5 ning omafinantseeringu lisandumisega. Eelarve tõste ei mõjuta 4.1.3 meetme tegevuse näitajate kokkulepitud sihttasemete saavutamist. 10) HTM meetme tegevuse 4.1.5 „Teaduse populariseerimine“ EL toetust suurendatakse 4 825 842 eurolt 5 699 692 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 567 746 eurolt 660 290 eurole ning kogumaksumust 5 677 461 eurolt 6 643 855 eurole, seoses eelarve tõstega meetme tegevusest 4.1.3. Käskkirja „Teaduse populariseerimine „TeaMe+“ toetuse andmise tingimused“ tegevuste abikõlblikkust pikendati kuni 31. detsembrini 2022 (varasemalt 31. august 2020), seoses tegevuste olulisusega ühiskonnas. 11) HTM meetme tegevuse 4.2.1 „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine“ EL toetust suurendatakse 24 506 173 eurolt 25 954 351 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 2 132 839 eurolt 2 619 352 eurole, omafinantseeringut 2 872 430 eurolt 2 912 430 eurole ning kogumaksumust 29 511 442 eurolt 31 486 133 eurole, seoses kriisist tingitud täiendavate rakendusuuringute elluviimisega ja eelarve tõstega meetme tegevustest 4.1.1 ja 4.1.3 Meetme tegevusele 4.2.1 lisatakse uus väljundnäitaja „Toetused uuringuteks, mille eesmärk on piirata koroonaviiruse pandeemia levikut ja leevendada eriolukorra tagajärgi (mln €)““ algtaseme, 2016. a, 2018. a, 2020. a sihttasemega „0“ ning 2023. a 5  01.07.2020 sihttasemega „2 “. Seoses COVID-19 kriisiga suunati täiendavaid vahendeid kriisiga seotud uuringute läbiviimiseks, suurendades tegevuse abikõlblikku eelarvet ligikaudu 1 miljoni euro võrra ning tõstes eelarves vahendeid ümber teiste tegevuste arvelt. Täiendavad vahendid suunati tegevustesse 1 (Eesti riigile vajalike sotsiaalmajanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarsete rakendusuuringute läbiviimine) ja 2 (ministeeriumide rakendusuuringute kaasrahastamine aktuaalsete, kiiret sekkumist vajavate teemade adresseerimiseks). Muudatuse ajendiks oli Eesti Teadusagentuuri poolt läbiviidud esmane ideekorje ning uuringud käivituvad valdavalt aastal 2020. 12) HTM meetme tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ EL toetust vähendatakse 35 396 703 eurolt 34 395 241 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 1 820 456 eurolt 1 643 727 eurole ning kogumaksumust 51 247 023 eurolt 50 068 832 eurole, seoses tegevuse „Maavarade uurimiseks ja kasutamiseks vajaliku teadus-ja arendustöö tugitegevuste läbiviimine“ üleviimisega MKM haldusalasse (vt muudatus 15, uus meetme tegevus 4.2.7). 13) MKM meetme tegevuse 4.2.4 „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid (näiteks klastritele ja tehnoloogiaarenduskeskustele)“ omafinantseeringut vähendatakse 60 155 713 eurolt 50 784 131 eurole ning kogumaksumust 133 252 377 eurolt 123 880 795 eurole, EL toetuse osakaal suureneb 55%-lt 59%-le. Meetme tegevuse alategevuse tehnoloogia arenduskeskuste jääk 3 515 035 eurot suunatakse innovatsiooni agentuuri ettevõtjate teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) teadlikkuse kasvatamise ja ettevõtjate TAI võimekuse tõstmise tegevustele ning sellest 0,5 mln eurot Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikus (ehk EDIH-de võrgustik) osalemiseks vajalike tegevuste käivitamiseks. Tegemist on digitaalse klastrite võrgustikuga, mis pakuvad ettevõtetele digitaalsete tehnoloogiate rakendamiseks vajalikke innovatsiooniteenuseid. Kuivõrd tehnoloogia arenduskeskuste ja klastrite alategevuse omafinantseeringu määr oli 50% ning lisanduvate alategevuste toetuse osakaal on 100%, siis väheneb omafinantseering 3 515 035 euro võrra. Meetme tegevuse teise alategevuse ehk ettevõtete TAI investeeringute toetamise programmi, sh. rakendusuuringud ja ettevõtete arendusmeeskondade toetamine, omafinantseeringu määr vähendatakse 33,4%-lt 20%-ni, millega väheneb omafinantseering 5 856 547 euro võrra. Tegelik ettevõtja omafinantseeringu määr sõltub ettevõtja suurusest, läbiviidava TA projekti tehnoloogilisest riskist (rakendusuuring vs eksperimentaalarendus), kas tegemist on koostööprojektiga, kuhu on kaasatud ka väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted ja teadusasutused jne. Ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse toetuse omafinantseeringu määra langetamine tuleneb COVID-19 kaasnevatest majandusmõjudest. COVID-19 kriisi tulemusel napib ettevõtjatel likviidseid vahendeid arendustöö elluviimiseks. Samas nõuab COVID-19 kriisist väljumine ettevõtjatelt uusi tooteid ja teenuseid, et oma majanduslik hakkamasaamine taastada ja olla kriisist väljumisel majanduslikult edukamad. Antud muudatusega jaotub ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse toetamine kaheks. 1. ministri käskkirjaga rakendatav rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse nõustamine ettevõttele - “Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimist toetavate tegevuste toetuse andmise tingimused”, mille eelarve on 1 400 000 eurot ja toetusmäär 100%. 2. Avatud taotlusvooruga toetusmeede “Ettevõtjate rakendusuuringute ja 6  01.07.2020 eksperimentaalarenduste toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades”, mille eelarve on 23 196 664eurot ja maksimaalne toetusmäär 80%. Valitsuse majandusarengu komisjon otsustas 10. märtsi 2020. aasta istungil toetada väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud lähenemist ettevõtetele suunatud innovatsiooniteenuste ümberkujundamiseks ja EAS-i innovatsiooni toetamise võimekuse parandamiseks. Antud vahendite ümbersuunamisega alustab EAS nimetatud tegevuste elluviimist. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamise teenused on mõeldud eelkõige innovatsioonipõhiste ärivõimaluste selgitamiseks eesmärgiga avada ettevõtjatele tehnoloogial ja teadmusel põhineva ettevõtluse eeliseid- vajaduspõhiste nõustamis-, kootsingu- ja mentorlusteenuste korraldamist sihtrühmale (tehnoloogia- ja teadmusmahukate ettevõtete juhid, arendusjuhid, arendusspetsialistid, jt). Tegevused hõlmavad ka sihtrühmale ligipääsu võimaldamist koolitusprogrammidele ja nõustamisteenustele. Ettevõtjate TAI võimekuse tõstmise tegevused hõlmavad ekspertide, teadmiste ja oskuste vahendamist eesmärgiga tugevdada ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimet vastavalt ettevõtte TAI- alasele vajadusele ja võimekusele. 14) MKM meetme tegevuse 4.2.6 „Start-up ettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades“ EL toetust ning kogumaksumust suurendatakse 7 000 000 eurolt 8 500 000 eurole, vastavalt meetme tegevuse 5.2.1 eelarve vähendamisele. Muudatus võimaldab jätkata Start-up ettevõtluse hoogustamise programmi tegevustega kuni struktuurivahendite perioodi 2021-2027 vahendite avanemiseni. 15) Meetmesse 4.2 lisatakse uus meetme tegevus 4.2.7 „Maavarade uurimiseks ja kasutamiseks vajaliku teadus-ja arendustöö tugitegevuste läbiviimine“, eelarvega EL toetus (ERF) 1 001 462 eurot, riiklik kaasfinantseering 176 729 eurot ning kogumaksumus 1 178 190 eurot, EL toetuse osakaaluga 85%, rakendusasutuseks MKM, rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus, vastavalt VV 15.04.2020 otsusele ning kinnitatud käskkirjale 24.7 2/20 0191/2398. Meetme tegevusele 4.2.7 lisatakse uus väljundnäitaja „Ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades“ algtaseme, 2016. a, 2018. a, 2020. a sihttasemega „0“ ning 2023. a sihttasemega „5“. 16) Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KEM) meetme tegevuse 4.3.1 „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ EL toetust suurendatakse 67 812 868 eurolt 67 821 743 eurole ning kogumaksumust 135 625 736 eurolt 135 643 486 eurole, vastavalt meetme tegevuse 4.3.4 eelarve vähendamisele. 17) KEM meetme tegevuse 4.3.4 „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ EL toetust vähendatakse 702 360 eurolt 693 485 eurole ning kogumaksumust 1 404 720 eurolt 1 386 970 eurole, vastavalt meetme tegevuse 4.3.1 eelarve suurendamisele. 18) MKM meetme tegevuse 5.1.1 „Nõustamine ja piirkondlike ettevõtjate arendamine maakondlikes arenduskeskustes“ EL toetust suurendatakse 9 946 054 eurolt 10 946 054 eurole ning kogumaksumust 13 974 626 eurolt 14 974 626 eurole, vastavalt meetme tegevuse 5.2.1 eelarve vähendamisele. 7  01.07.2020 19) MKM meetme tegevuse 5.1.2 „Starditoetus“ EL toetust suurendatakse 7 581 747 eurolt 8 081 747 eurole ning kogumaksumust 9 477 183 eurolt 10 102 183 eurole, vastavalt meetme tegevuse 5.2.1 eelarve vähendamisele. 20) MKM meetme tegevuse 5.1.5 „Turisminõudluse suurendamine“ EL toetust suurendatakse 34 636 564 eurolt 35 136 564 eurole ning kogumaksumust 44 273 378 eurolt 44 773 378 eurole, vastavalt meetme tegevuse 5.1.8 eelarve vähendamisele. 21) MKM meetme tegevuse 5.1.6 „Turismitoodete arenduse juhtimine“ EL toetust ning kogumaksumust suurendatakse 3 317 377 eurolt 4 117 377 eurole, vastavalt meetme tegevuse 5.1.8 eelarve vähendamisele. 22) MKM meetme tegevuse 5.1.7 „Turisminõudluse suurendamine“ EL toetust suurendatakse 6 036 600 eurolt 10 036 600 eurole ning kogumaksumust 6 036 600 eurolt 10 036 600 eurole, vastavalt meetme tegevuste 5.1.8 ja 5.2.1 eelarvete vähendamistele. 23) MKM meetme tegevuse 5.1.8 „Rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide ja toetava taristu väljaarendamine“ EL toetust vähendatakse 14 873 359 eurolt 12 573 359 eurole ning kogumaksumust 32 537 259 eurolt 27 333 389 eurole, vastavalt meetme tegevuste 5.1.5, 5.1.6 ja 5.1.7 eelarvete suurendamistele. 24) MKM meetme tegevuse 5.2.1 „Laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine“ EL toetust ning kogumaksumust vähendatakse 75 500 000 eurolt 69 500 000 eurole, vastavalt ÜKP rakenduskava muudatustele ja meetme tegevuste 4.2.6, 5.1.1, 5.1.2, ja 5.1.7 eelarvete suurendamisele. 25) KUM meetme tegevuse 5.3.2 „Loomemajanduse tugistruktuuride arendamine“ EL toetust vähendatakse 5 459 258 eurolt 5 388 421 eurole, omafinantseeringut 1 364 815 eurolt 1 347 106 eurole ning kogumaksumust 6 824 073 eurolt 6 735 527 eurole, seoses eelarve tõstega meetme tegevusse 5.3.7. 26) KUM meetme tegevuse 5.3.7 „Loomemajanduse taristu ja tehnoloogilise võimekuse arendamine“ EL toetust suurendatakse 4 000 000 eurolt 4 070 837 eurole, omafinantseeringut 1 000 000 eurolt 1 017 709 eurole ning kogumaksumust 5 000 000 eurolt 5 088 546 eurole, vastavalt meetme tegevuse 5.3.2 eelarve vähendamisele. 27) Rahandusministeeriumi (edaspidi RM) meetme tegevuse 5.4.5 „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine“ omafinantseeringut vähendatakse 18 600 000 eurolt 9 300 000 eurole, kogumaksumust 24 800 000 eurolt 15 500 000 eurole, EL toetuse osakaal suureneb 25%-lt 40%-le, seoses kriisist tingitud väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete muutunud vajadustele ning võimalustele. 28) MKM meetme tegevuse 6.2.2 „Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine ja/või uue soojatorustiku rajamine“ EL toetust vähendatakse 28 727 519 eurolt 28 702 519 eurole ning kogumaksumust 57 455 038 eurolt 57 405 038 eurole, vastavalt meetme tegevuse 6.2.4 eelarve suurendamisele. 29) MKM meetme tegevuse 6.2.4 „Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel“ EL toetust suurendatakse 344 962 eurolt 369 962 eurole 8  01.07.2020 ning kogumaksumust 689 924 eurolt 739 924 eurole, vastavalt meetme tegevuse 6.2.2 eelarve vähendamisele, et kõik kriitilise tähtsusega projektid saaksid rahastatud. 30) RM meetme tegevuse 9.2.1 „Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonna- sõbraliku avaliku linnaruumi arendamine“ EL toetust vähendatakse 14 000 000 eurolt 9 900 000 eurole ning kogumaksumust 16 470 589 eurolt 11 647 060 eurole, vastavalt meetme tegevuse 9.2.2 eelarve suurendamisele. 31) RM meetme tegevuse 9.2.2 „Tegevused alakasutatud linnaalade füüsiliseks, majanduslikuks ja sotsiaalseks elavdamiseks“ EL toetust suurendatakse 15 000 000 eurolt 19 100 000 eurole ning kogumaksumust 17 647 059 eurolt 22 470 588 eurole, vastavalt meetme tegevuse 9.2.1 eelarve vähendamisele, et Ida-Virumaa linnapiirkondade projektid saaksid rahastatud vastavalt linnapiirkondade tegevuskavades kinnitatud järjestusele ja valdkondade vahelistele proportsioonidele. 32) RM meetme tegevuse 13.1.1 „Tehniline abi (ERF)“ EL toetust vähendatakse 68 657 347 eurolt 64 067 347 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 12 116 003 eurolt 11 306 003 eurole, kogumaksumust 80 773 350 eurolt 75 373 350 eurole, vastavalt 4.6.1 meetme tegevuse „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ lisandumisega, tõstetakse tehnilise abi jääk uue meetme tegevuse eelarvesse. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013, 17. detsembrist 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469) ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega (RT I, 13.03.2019, 111). 5. Eelnõu mõju Eelnõuga kinnitatavates dokumentides sätestatakse abifondi ja kolme EL ühtekuuluvuspoliitika fondi - Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond – kasutamise täpsem siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused. Meetmete nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste, fondide ning aastate vahel on aluseks vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves. 6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud ÜKP rakenduskava rahastamiskava kogumaht on 4 652 291 789 eurot. ÜKP rakenduskava EL toetuse maht (3 499 202 664 eurot) jaguneb põhieraldiseks (3 289 250 503 eurot – 94%) ja tulemusreserviks (209 952 161 eurot – 6%). Meetmete nimekirja muudatusega lubatakse ülebroneeringuid. Meetmete nimekirja maht (va abifondi meetme tegevused) on seejärel 3 534 194 691 eurot EL toetus, 225 837 844 eurot riiklik kaasfinantseering, 1 010 483 291 eurot omafinantseering ning 4 770 515 826 eurot kogumaksumus. Ülebroneeringu kogusumma 34 992 027 eurot EL toetus jaotub fondide vahel järgmiselt 5 765 840 eurot EL toetus (ESF), 18 610 840 eurot EL toetus (ERF), 10 615 347 eurot EL toetus (ÜF). 9  01.07.2020 Eesti nõutav minimaalne kaasrahastamise maht EL struktuurivahendite kasutamiseks kaetakse vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor, mittetulundussektor jne) omafinantseeringust. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves. 7. Eelnõu jõustumine ÜKP rakenduskava raames meetmete nimekirja alusel kavandatud EL vahendite kasutamine on ühissätete määruse artikli 65 punkti 2 kohaselt abikõlblik alates 1. jaanuarist 2014. aastal. ÜKP rakenduskava kriisimeetmetega seotud muudatused jõustuvalt tagasiulatuvalt alates 01. veebruarist 2020. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Riigikantselei ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-0859 - „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.07.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5755ccd-7f37-4d50-a22d-c245062be3e0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5755ccd-7f37-4d50-a22d-c245062be3e0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main