Seisukoha küsimine „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi sisu osas

Versioon- eelnõu 01.07.2020 /// Töö nr 20003670 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Töö nr 20003670 Tallinn-Tartu 2020 Riin Kutsar KSH juhtekspert Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 5 1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS ............................. 5 2 STRATEEGILINE PLANEERIMISDOKUMENT JA SELLE SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................ 6 3 KESKKONNAMÕJU STATEEGILISE HINDAMISE METOODIKA ....................... 11 4 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ............................................................. 15 5 MÕJUTATUD JA HUVITATUD OSAPOOLED, KSH AVALIKUSTAMINE ........... 16 6 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE LÄBIVIIMISE AJAKAVA .. 17 7 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EKSPERDIRÜHMA JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED ................ 19 3 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile (edaspidi SPD), milleks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe. Perioodi 2021–2027 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamise on algatanud Rahandusministeerium lähtuvalt 8. juuni 2017. aasta Vabariigi Valitsuse otsusest1. Perioodi 2021–2027 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamise vastutavaks ministeeriumiks on Rahandusministeerium. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisega samaaegselt läbi viia ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. EL ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 KSH algatas rahandusminister 2020. aasta 6. jaanuaril käskkirjaga nr 1.1-4/1. a (vt Lisa 1). 1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS Strateegiliseks planeerimisdokumendiks, mille mõjusid hinnatakse, on „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerluslepe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“, mille eesmärk on leida õiged suunad, prioriteedid ja valdkonnad, mis on Eesti jaoks Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikast rahastavad. KeHJS § 32 tähenduses on KSH avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel SPD elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning 1 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6953510 5 6 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse SPD koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH ruumiline ulatus on lähtuvalt SPD eesmärgist vähemalt Eesti Vabariigi territoorium. KSH käigus antakse hinnang ka riigipiiri-ülesele mõjule, aga KeHJS § 46 (Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ Artikkel 7 (Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses olulist mõju teise riigi keskkonnale käesoleva KSH programmi koostamise hetkel ei eeldata. Juhul kui KSH jooksul ilmneb olulise piiriülese keskkonnamõju võimalikkus, peab SPD koostamise korraldaja teavitama sellest viivitamatult Keskkonnaministeeriumit, kes korraldab KeHJS § 46 kohase SPD elluviimisega kaasneva piiriülese KSH protseduuri. KSH ulatus keskkonnaelementide lõikes sõltub rakenduskava eesmärkidest, ette nähtud tegevustest, jms, mis töötatakse välja rakenduskava koostamise osana. Asjakohased keskkonnaelemendid täpsustatakse KSH käigus. KSH programmi koostamise ajal teadaolevad käsitletavad keskkonnaelemendid on nimetatud ptk-s 4. KSH ajaline ulatus lähtub SPD ajalisest ulatusest. KSH koostamisel lähtutakse arengukava üldistusastmest. 2 STRATEEGILINE PLANEERIMISDOKUMENT JA SELLE SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Strateegiline planeerimisdokument koosneb kahest dokumendist: EL vahendite kasutamise partnerlusleppest ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakenduskavast ning nendes on kolm ühtekuuluvuspoliitika fondi – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Ühtekuuluvusfond (ÜF). EL vahendite kasutamise partnerluslepe on EL vahendite kasutamise aluseks olev Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitav kokkulepe, mille eesmärk on määratleda üldised suunad ja prioriteedid Euroopa Liidu eelarve vahendite kasutamiseks järgmise Euroopa Liidu finantsperioodi jooksul aastatel 2021–2027. Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide (ERF, ESF, ÜF) rakenduskava eesmärgiks on määratleda struktuurivahenditest rahastatavad tegevused ning rahastamise mahud. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fookuses on viis üldist poliitikaeesmärki. Need on: www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe ▪ PO1 „Nutikam Euroopa“ ▪ PO2 „Rohelisem Euroopa“ ▪ PO3 „Ühendatum Euroopa“ ▪ PO4 „Sotsiaalsem Euroopa“ ▪ PO5 „Inimestele lähedasem Euroopa“. Poliitikaeesmärkide alusel töötatakse välja rakenduskavas järgnevad prioriteetsed suunad. Nutikama Eesti saavutamiseks on kavas toetada innovatsiooni, digitaliseerimist, majanduse muutumist ning väike- ja keskmiste ettevõtete (edaspidi VKE) arengut. ▪ Innovatsioonivõimekuse kasvatamine: ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) võimekuse ja teadlikkuse kasvatamine, teadmussiire, ettevõtete ja teadusasutuste koostööprogrammid; ▪ Teadusvõimekuse kasvatamine: teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide koostöö, teadustaristu ühiskasutus, tippkeskused, rahvusvaheline koostöö; ▪ VKE-de konkurentsivõime suurendamine: digitehnoloogiate kasutuselevõtt, ekspordivõimekuse toetamine, iduettevõtluse hoogustamine, ettevõtluskeskkonna parendamine; ▪ Digioskuste arendamine: digipädevused, erialased digioskused, IT kirjaoskus; ▪ E-riigi arendamine: digiteenuste arendamine avalikus sektoris, digitaristu, kompetentside kasvatamine, küberriskide haldamise võimekuse tõstmine. Rohelisem Eesti tähendab investeeringuid energiasüsteemi ümberkujundamisse, taastuvenergia arendamisse ja kliimamuutuste ennetamisse ning nende mõju leevendamisse. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks tagada keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik keskkonna kasutamine. Struktuurivahendite toel on kavas muu hulgas luua võimalusi säästlikumaks energiatarbimiseks, uuendada transporditaristut ja parandada hoonete energiatõhusust. ▪ Energiatõhususe suurendamine: korterelamute rekonstrueerimine; ▪ Säästlik energiatarbimine: kaugküttevõrk, katelseadmed, biometaani kasutuselevõtu soodustamine; ▪ Kliimamuutustega kohanemine ja valmisoleku tõstmine: päästevõimekus, sadeveesüsteemid, üleujutusriskide vähendamine; 7 8 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe ▪ Ringmajandus ja roheinnovatsioon: ringmajanduspõhised tootmismudelid, ohutu materjaliringlus, ettevõtete ressursitõhusus, jäätmekäitluse infrastruktuur; ▪ Suuremate linnapiirkondade säästev liikuvus: Tallinna trammiliiklus, jalgrattateed, pargi&reisi, hoiukohad, reaalajatablood; ▪ Veemajandus: ühisveevärgi korrastamine, liitumiste toetamine, individuaalsed lahendused. Transpordi- ja digivõrgustike abil on võimalik kujundada paremini ühendatum Eesti. Eesti valitsuse üks eesmärk selles vallas on tagada kiire internetiühendus seal, kus turg seda ei suuda. Samuti on kavas rekonstrueerida raudteid, ehitada maanteid ning aidata kasutusele võtta keskkonnasäästlikke transpordivahendeid ja kütuseid. ▪ Keskkonnasäästliku transpordi investeeringud: Raudtee elektrifitseerimine, liiklusjuhtimissüsteemid; ▪ Maateetranspordi investeeringud: TEN-T maanteed2 (2+1/2+2 Tallinn-Tartu, Tallinn- Narva, Tallinn- Pärnu, interaktiivsed teeilmajaamad, tarastamine; ▪ Kiire interneti ühenduvuse parandamine: 5G leviala tagamine transpordikoridoridel ning elu- ja ettevõtluspiirkondades, väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude rajamine turutõrkepiirkondades. Sotsiaalsem Eesti toetab kvaliteetset tööhõivet, haridust ja oskuste omandamist, suuremat sotsiaalset kaasatust ja võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele. ▪ Sotsiaal ja tervishoiu investeeringud: hoolekandeasutused, erihoolekande teenuskohad, integreeritud heaoluteenuste osutamise keskused, kogukonnapõhised teenusmajad eakatele; ▪ Pikaajalise hoolduse korraldus: eestkostesüsteemi korrastamine, andmevahetuse parendamine ja protsesside digitaliseerimine, integreeritud sots.kaitse teenuste piloteerimine, teenused dementsusega inimestele, kogukondade ja kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) võimestamine; ▪ Eesti keel ja lõimumine: keeleõpe, uussisserändajate kohanemise toetamine, lõimumiskoolitused, keelepraktika toetamine, töövahendusprogramm; ▪ Lapsed ja noored: hariduse tugiteenused, noorsootöömeetmed, NEET tugiteenused, laste heaolu ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine, noorte tööhõive soodustamine, teenused riskinoortele; 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1315/2013 nimetatud Eesti territooriumil asuv tee ehk üleeuroopalise teedevõrgu tee. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe ▪ Puudust kannatavad inimesed: toidu- ja esmatarbekaupade pakkumine; ▪ Töövõimereform II ja terviseennetus: püsiva töövõimekao ennetamine, ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine, nõustamisteenused, rehabilitatsiooni teenused, töötervishoiuteenused. ▪ Õpe- ja ümberõpe ning tööturg: kutsesüsteemi reform, täiskasvanute tasemeõpe, vanemaealiste tööturul osalemine, õppekavade arendamine, täienduskoolitussüsteemi arendamine, töökohapõhine õpe, õpeõppevõimaluste populariseerimine, õpetajate järelkasvu toetamine. Inimestele lähedasema Eesti all peetakse silmas kohalikult tasandilt juhitava arengu toetamist ja linnade säästvat arengut. ▪ Linnapiirkondade arendamine: targa linna piloodid (uued e-teenused, nutikad võrgud), avaliku linnaruumi kaasajastamine, alakasutatud alade taaselavdamine, tervislikke eluviise soosiv taristu; ▪ Regionaalse ettevõtlus ja kohalikud avalikud teenused: avalike teenuste arendamine, põhikoolivõrgu korrastamine, KOV teenusdisain ja võimekuse tõstmine, tööstusalad, inkubaatorid, koostöökeskused ja klastrid, kaugtöö edendamine, turism ja kohaturundus. Lisaks on loomisel Õiglase Ülemineku Fond, mille eesmärgiks on aidata kliimaeesmärkide täitmise tõttu konkurentsivõimet kaotavate fossiilkütuste tootmise ja kasutamisega seotud piirkondi sujuval üleminekul väiksema keskkonnajalajäljega majanduse suunas. Fondi kaudu on kavas koostatada eraldi õiglase ülemineku kava Ida-Virumaale, mis on rakenduskava lisa ja mille raames on võimalik teha laiaulatuslikke investeeringuid - ettevõtlustoetused majanduse elavdamiseks, toetused teaduse- ja innovatsiooniprojektideks, taastuvenergia- ja energiatõhususe taristu investeeringuteks, digitaliseerimiseks/digitaalseks ühenduvuseks, töötajate ümberõppeks ja töö otsimise toetamiseks, säästva transpordi arendamiseks. Ei saa toetada investeeringuid fossiilsete kütuste kasutamisse. Fondi vahendid planeeritakse uuendamisel olevate Ida-Virumaa (valitsuse) tegevuskava ja Ida-Viru maakonna arengustrateegia alusel, mis valmivad detsembriks 2020. Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamise materjalidega on võimalik tutvuda veebilehel https://www.struktuurifondid.ee/et/struktuuritoetustest/perioodi-2021-2027-planeerimine. Ühtekuuluvuspoliitika ehk struktuurifondide vahendite kasutamist on kavas planeerida praegu koostatavas pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletavate arenguvajaduste, sihtide ja reformide põhjal, et EL vahendite kaudu rahastatavad valdkondlikud eesmärgid ja algatused panustaksid 9 10 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe vahetult üleriigiliselt kokkulepitud strateegilistesse eesmärkidesse. Selline planeerimine tagab kõigi huvitatud osapoolte osaluse ja suurendab EL vahendite kasutamise süsteemsust, tõhusust ja mõjusust. Seega tuleb SPD koostamisel tagada eesmärkide kooskõla riigi strateegiliste arengudokumentidega, mis kehtivad SPD jõustumisel, sealhulgas horisontaalsetest arengustrateegiatest tulenevate riigi säästva arengu ja konkurentsivõime eesmärkidega. Tabel 1. Seosed riiklike ja horisontaalsete SPD-dega Seosed muude SPD-dega SPD kirjeldus Ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimise alusena kasutatav Arengustrateegia „Eesti 2035“ 3 arengustrateegia „Eesti 2035“ on riigi pikaajaline kõikehõlmav strateegia. Määrab kindlaks Eesti säästva arengu neli peamist eesmärki: kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal. Ülemaailmseid säästva arengu eesmärke ja Eesti riikliku säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ eesmärke viiakse ellu valdkondlike arengukavade ning Eesti säästva arengu strateegia tegevusplaanide kaudu. Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid „Säästev Eesti 21“4 integreeritakse kõikidesse valitsuse tasandi valdkondlikesse arengukavadesse. Lisaks on säästva arengu eesmärkidest lähtutud riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ koostamisel, mis seab Eestile pikaajalised strateegilised sihid ja määrab nende saavutamiseks vajalikud muutused. Muudame maailma: säästva Käesolev tegevuskava annab juhised inimeste ja planeedi kaitseks arengu tegevuskava aastaks 20305 ning heaolu saavutamiseks. Üleriigiline planeering Eesti Strateegilise dokumendi eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse 2030+6 saavutamine Eesti kui terviku mastaabis Kliimamuutuste horisontaalse, see tähendab pea kõiki majanduse Kliimapoliitika põhialused valdkondi hõlmava mõõtme tõttu lähtutakse arengudokumendis aastani 2050 7 seatud poliitikasuundadest edaspidi riikliku kliimapoliitika kujundamisel, rahvusvahelistel läbirääkimistel ja asjakohaste 3 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 4 https://www.riigikantselei.ee/et/saastev -areng 5 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content - editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro _et.pdf 6 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline -planeerimine/uleriigiline-planeering 7 https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe Seosed muude SPD-dega SPD kirjeldus riiklike strateegiliste arengudokumentide koostamisel, uuendamisel ning elluviimisel. Arengudokumendis „Kliimamuutustega kohanemise arengukava Kliimamuutustega kohanemise aastani 2030“esitatakse tegevusraamistik, mille alusel saab arengukava aastani 20308 vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna Eesti keskkonnastrateegia aastani arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna 20309 valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. 3 KESKKONNAMÕJU STATEEGILISE HINDAMISE METOODIKA KSH protsessi läbiviimisel (sh KSH programmi ja aruande koostamisel) lähtutakse KeHJS-e nõuetest ning väljakujunenud praktikast. KSH eesmärk on muuta strateegiliste otsuste ehk SPD kvaliteeti paremaks. Selleks analüüsib KSH SPD põhimõtteid ja kavandatud tegevusi ning pakub välja meetmeid soodsate keskkonnamõjude võimendamiseks ning ebasoodsate mõjude vältimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks. Selleks, et KSH sisend SPD-sse oleks asjakohane, arvestatakse hindamisel ja ettepanekute esitamisel SPD üldistusastet. Lisaks sisulisele hindamisele on KSH-l oluline roll erinevate osapoolte täiendaval kaasamisel ning KSH protsessi korrektsel dokumenteerimisel. KSH aruande koostamisel on metoodilises mõttes eristatavad kolm erinevat hindamise etappi: ▪ Vastavusanalüüs; ▪ Välismõjude analüüs; ▪ Leevendavate meetmete pakkumine. 8 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise _arengukava_aastani_2030_0.pdf 9 https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ks_loplil_riigikokku_pdf.pdf 11 12 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe Alljärgnevalt kirjeldatakse iga hindamisetapiga seotud tegevusi detailsemalt hetkel teadaoleva info põhjal. Lõplikult täpsustub metoodika KSH käigus, kui on selgunud ka SPD erinevate osade ülesehitus ja sisu (sh eesmärgid, kavandatavad valdkonnad ja tegevused jms). Täpne kasutatav metoodika kooskõlastatakse eelnevalt ka SPD koostamise korraldajaga. VASTAVUSANALÜÜS Vastavusanalüüsi koostamisel selgitatakse välja, kas SPD-s välja pakutud eesmärkide, sekkumismehhanismide ja kavandatavate tegevuste saavutamiseks väljatöötatud lahendused aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste oluliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Lisaks hinnatakse vastavust sotsiaalsetele eesmärkidele lähtudes „Säästev Eesti 2021“ seatud säästva arengu eesmärkidest. Vastavusanalüüsi käigus analüüsitakse järgmisi Euroopa Liidu taseme strateegilisi dokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke (vajadusel täiendatakse nimekirja KSH aruande käigus): ▪ Euroopa Liidu säästva arengu strateegia ▪ Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegi aastani 2020 ▪ Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia ▪ Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030 ning alljärgnevaid Eesti strateegilisi alusdokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke (vajadusel täiendatakse nimekirja KSH aruande käigus): ▪ Säästev Eesti 21 ▪ Keskkonnastrateegia aastani 2030 ▪ Kliimapoliitika aastani 2050 ▪ Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Juhul, kui SPD-ga kavandatavate tegevuste planeeritud täpsusaste võimaldab, siis hinnatakse lisaks poliitikatele vastavusele ka kavandatud tegevustega kaasnevaid konkreetsemaid välismõjusid ning vajadusel antakse soovitused või seatakse tingimused tegevusloa10 menetlemise etapis või muude SPD koostamisele järgnevate tegevuste raames asjakohaste ja oluliste mõjude hindamiseks. Keskkonnamõju hindamisel strateegilisel tasemel on ebasoodsaid mõjusid ennetav ja teadvustav, mõjude kumuleeruvust arvestav ja keskkonnale soodsate lahendusteni jõudmisel oluline roll. 10 KeHJS § 7 kohaselt tegevusluba on ehitusluba või ehitise kasutusluba; keskkonnakompleksluba või keskkonnaluba keskkonnaseadustiku üldosa seaduse tähenduses või hoonestusluba; geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe Analüüsis käsitletavad dokumendid ning strateegilised eesmärgid, samuti vastavusanalüüsi esitamise vorm täpsustub sõltuvalt SPD ülesehitusest ja täpsusastmest tyulnevalt KSH aruande koostamise käigus. Mõningased olulisemad strateegilised dokumendid on loetletud juba ptk-s 2. VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS EHK KESKKONNAMÕJUDE PROGNOOSIMINE Välismõjude analüüsi raames selgitatakse välja, kas rakenduskava eesmärgi ja kavandatavate tegevuste saavutamiseks väljatöötatud instrumendid avaldavad loodus- ja sotsiaalsele keskkonnale olulist ebasoodsat või soodsat mõju. Välismõjude analüüsile eelneb eeldatavalt mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjelduse koostamine asjakohases mahus. Täpne analüüsitavate teemade loetelu selgub KSH käigus, kui on valminud ka partnerlusleppe ja rakenduskava sisu, esialgne loetelu on esitatud peatükis 4. Seejuures tuleb tähele panna, et mõjusid on võimalik hinnata täpsusastmes, mis vastab SPD enda täpsusastmele – konkreetsemalt saab võimalikku mõju määratleda juhul, kui rakenduskavas nähakse ette konkreetseid tegevusi (projekte, meetmeid) kindlas asukohas. (St, teemades, mida SPD-ga ei reguleerita, ei ole käesoleva KSH käigus tõenäoliselt võimalik detailsemalt hinnata ka keskkonnamõjusid.) Välismõjude analüüsi läbiviimiseks kasutatakse ennekõike kvalitatiivset (kirjeldavat) hindamist. Vajadusel on võimalik kasutada ka kvantitatiivset hindamist, aga seda vaid juhul kui rakenduskavaga kavandatavate tegevuste täpsusaste seda võimaldab. Sotsiaalsete mõjude hindamise ajakohaseima raamistiku annab rahvusvahelise mõjuhindamise assotsiatsiooni IAIA poolt välja töötatud soovituslik juhendmaterjal11. Mõjude hindamisel ei töötata välja erinevaid rakenduskava mõjude hindamise alternatiive, vaid hinnatakse arengukava koostamise käigus välja töötatavate eesmärkide ja kavandatavate tegevuste eeldatavalt kaasnevaid olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. Vajadusel tehakse ettepanekuid ebasoodsate mõjude mõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks. Mõju hinnangud antakse kasutades olemasolevaid materjale, rakenduskavale ja KSH-le ei ole kavas nende koostamise käigus läbi viia valdkondlikke eriuuringuid. 11 IAIA; https://www.iaia.org/uploads/pdf/SIA_Guidance_Document_IAIA.pdf 13 14 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe Natura mõju hindamine Rakenduskavaga kaasnevate mõjude hindamine rahvusvahelisele Natura 2000 võrgustikule viiakse läbi vastavalt vajadusele loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning KeHJS-e § 29 alusel. Hindamisel tuginetakse juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"12. Natura hindamine viiakse vajalikus ulatuses (eelhindamine, asjakohane hindamine jne) läbi KSH aruande koostamise etapis, vastavuses rakenduskava täpsusastmega. Kui Natura eelhindamise tulemusena selgub, et rakenduskava elluviimise mõju Natura 2000 aladele ei ole välistatud, tuleb arengukava KSH käigus läbi viia ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise käigus saab vajadusel välja töötada leevendavaid meetmeid, seades teatud kavandatavatele tegevustele täiendavaid tingimusi. Rakenduskava kui kõrgema strateegilise planeerimisdokumendi Natura asjakohase hindamise puhul peetakse silmas, et hindamise ulatus ja põhjalikkus oleksid proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi ulatusega. KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE, ENNETAMISE JA LEEVENDAMISE MEETMED Vastavusanalüüsi käigus leitud mittevastavuste parandamiseks ning välismõjude analüüsi käigus leitud olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks pakutakse välja keskkonna ja sotsiaalse arengu leevendusmeetmeid. Leevendusmeetmed võivad olla kas mõjusid vältivad või leevendavad, regulatiivset või teavituslikku laadi. Lisaks pööratakse planeerimisprotsessis mõjude hindamisel läbivalt tähelepanu asjakohasele soodsale mõjule ja selle võimendamise võimalustele. SPD elluviimise kaasneva olulise keskkonnamõju seireks ja keskkonnameetmete tõhususe jälgimiseks pakutakse välja seiremeetmed, mis on soovitav integreerida rakenduskavasse. Leevendavate meetmete all tuuakse ka välja, kas ja mis juhtudel on vaja keskkonnamõju edaspidi (planeeringute, projektide, tegevusloa tasandil) üksikasjalikumalt hinnata. 12 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe 4 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU KSH aruande koostamisel ja vormistamisel lähtutakse seadusandlusest - eeskätt KeHJS § 40 nõuetest, heakskiidetud KSH programmist ning võttes arvesse üldtunnustatud KSH alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamine ning KSH protsess toimuvad paralleelselt ning käesoleva KSH programmi koostamise ajal on SPD koostamine alles algusjärgus, suuresti teadmata on veel rakenduskava sisu ja detailsuse aste. Arvestades rakenduskavaga mõjutatava ala suurust ning võimalike erinevate planeeritavate tegevuste hulka, pole eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju KSH programmis kuigi täpselt võimalik ette näha. Tulenevalt eelmise perioodi EL 2014–2020 vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava KSH kogemustest ja järeldustest tulenevalt, võib siiski anda esialgse loetelu eeldatavasti või potentsiaalselt olulistest ja KSH aruandes käsitlemist vajavatest teemadest. MÕJU LOODUSKESKKONNALE: ▪ Mõju kliimamuutusele (välisõhu kvaliteet; üleujutused, tormid); ▪ Mõju loodusressursside kasutusele (ressursi- ja maakasutus) ja jäätmetekke vähendamisele; ▪ Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikule13; ▪ Mõju veekeskkonnale (põhjavesi; veeressursid, mida mõjutatakse) MÕJU INIMESELE/SOTSIAALSELE KESKKONNALE: ▪ Mõju ruumi ja elukeskkonna kvaliteedile, sh; • Mõju regionaalse arengu tasakaalustatusele (sh heaolu tasakaalustatusele ning regioonide ja kohtade sisemise arenguvõime tasakaalustatusele); • Mõju ettevõtete konkurentsivõime kasvule (mh läbi tegevuse TAI mahukuse kasvu); 13 Natura hindamine vormistatakse oma protseduuri ja hinnangust tulenevate õiguslike tagajärgede tõttu eraldiseisva (ala)peatükina 15 16 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe • Mõju avaliku sektori kvaliteedi ja ökonoomsuse kasvule (mh läbi tegevuse TA&I mahukuse kasvu); • Mõju tööturule ja tööhõivele (sh oskuste vajadusele); • Mõju haridusele, sh taseme- ja täiendõppele; ▪ Mõju inimese tervisele, tervisekäitumisele; ▪ Mõju kultuuripärandile. SPD elluviimisega eeldatavalt kaasneva keskkonna- ja sotsiaalse mõju iseloom ja ulatus täpsustub rakenduskava koostamise ja mõjude hindamise käigus. Ning nagu ptk-s 3 selgitatud, tuleb ülal esitatud loetelu puhul silmas pidada, et mõjusid on võimalik hinnata täpsusastmes, mis vastab rakenduskava enda täpsusastmele – konkreetsemalt saab võimalikku mõju määratleda juhul, kui rakenduskavas nähakse ette konkreetseid tegevusi (projekte, meetmeid) kindlas asukohas. 5 MÕJUTATUD JA HUVITATUD OSAPOOLED, KSH AVALIKUSTAMINE SPD-e KSH protsessi etappide ja tulemuste teavitamise kohustus on KeHJS-ega pandud SPD korraldajale. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle SPD vastu, on esialgsetel andmetel: ▪ Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamise juhtrühm ▪ Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamises osalevate töörühmade liikmed ▪ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium ▪ Keskkonnaamet ▪ Valitsusvälised (ettevõtlusega ja keskkonnakaitsega tegelevad) organisatsioonid (sh Eesti Keskkonnaühenduste Koda) ja kodanikeühendused ▪ Laiem avalikkus. KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe Mõjutatud ja huvitatud osapoolte teavitamine KSH protsessi etappidest ja tulemustest toimub vastavalt KeHJS-e nõuetele. Vastavalt seadusele teavitatakse KSH dokumentatsiooni avalikustamisest laiemat avalikkust kuulutusega ajalehes, arengukava koostaja veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded; huvitatud või mõjutatud institutsioone elektrooniliselt. Avalikkuse kaasamisega KSH ja SPD protsessis tegeleb SPD koostamise korraldaja, kelleks on Rahandusministeerium. Juhul kui KSH protsessi käigus ilmneb piiriülese keskkonnamõju hindamise võimalikkus, teavitab Keskkonnaministeerium mõjutatavat riiki vastavalt KeHJS § 46 nõuetele. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD Vastavalt KeHJS § 361 lg (1) peab SPD koostamise korraldaja enne KSH programmi avalikustamist küsima KSH programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Laekunud seisukohad lisatakse pärast nende küsimist käesoleva KSH programmi osana. KSH PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE Vastavalt KeHJS § 37 korraldatakse KSH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu. Avaliku väljapaneku ajal ning avalikul arutelul KSH programmile esitatud ettepanekud lisatakse pärast vastava menetlusetapi toimumist. 6 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE LÄBIVIIMISE AJAKAVA KSH ja selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava on esitatud tabelis 2. Seejuures tuleb märkida, et tegemist on käesoleva KSH programmi koostamise hetkel prognoositava ajakavaga, mis võib protsessi vältel täpsustuda ja muutuda, vastavalt reaalsetele arengutele SPD ja KSH töös. 17 18 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe Tabel 2. SPD ja KSH koostamise orienteeruv ajakava EL vahendite Aeg KSH etapid ja tegevused Aeg/teostamine planeerimise etapp EL vahendite kasutamise SPD-de Märts-juuni 2020 KSH algatamine 6.jaanuar 2020 koostamine KSH programmi koostamine Juuni 2020 Konsultatsioonid ja arutelud ekspertide, KSH programmi kontroll ja Juuli 2020 partneritega, Euroopa; Juuli-september seisukoha küsimine lõplike partnerlusleppe 2020 KSH programmi täiendamine ja rakenduskavade töörühma poolt ning üle August 2020 eelnõude koostamine vaatamine ministeeriumi poolt KSH programmi Partnerlusleppe ja avalikustamine ja avalik September 2020 rakenduskavade September- arutelu heakskiit VV-s oktoober 2020 KSH programmi nõuetele Oktoober-november 2020 vastavuse kontroll EL vahendite kasutamiseks koostatud SPD-de Detsember 2020 KSH aruande koostamine Oktoober-november 2020 esitamine Euroopa Komisjonile KSH aruande kontroll ja Detsember 2020-Jaanuar seisukohtade küsimine 2021 KSH programmi täiendamine töörühma poolt ning üle Veebruar 2021 Ametlikud vaatamine ministeeriumi poolt läbirääkimised Detsember 2020- KSH aruande avalik Euroopa Komisjoniga Märts 2021 märts 2021 väljapanek ja avalik arutelu KSH aruande kooskõlastamiseks esitamine ja KSH aruande nõuetel Aprill-juuni 2021 vastavuse kontroll ja seiremeetmete kehtestamine Rakenduskava SPD ja KSH tulemusi Juuli 2021 Juuni-juuli 2021 kinnitamine VV poolt tutvustav infopäev www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe 7 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EKSPERDIRÜHMA JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED Strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja koostamise korraldaja: Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn E-post: [email protected] Tel: (+372) 611 3558 SPD koostamise kontaktisik: Magnus Urb E-post: [email protected] Tel (+372) 611 3534 SPD KSH kontaktisik: Miryam Vahtra E-post [email protected] Tel 611 3047 KSH koostajad: Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 8, 51004 Tartu E-post: [email protected] Tel: (+372) 740 9800 Kontaktisik: Riin Kutsar E-post: [email protected] Tel: (+372) 5269962 Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (RAKE) Lossi 36, 51003, Tartu Kontaktisik: Veiko Sepp 19 20 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe E-post: [email protected] Tel: (+372) 516 0975 KSH ekspertrühm koosneb tabelis 3 toodud järgmistest liikmetest. Tabel 3. KSH ekspertrühma liikmed ja nende vastutusvaldkonnad Nimi Roll ja vastutusvaldkond Asutus Projektijuht ja töörühma juht, suhtlemine Hankijaga KSH juhtekspert: KSH töökoosolekud, Hendrikson & Ko Riin Kutsar suhtlemine vajadusel asjaomaste asutuste ja OÜ avalikkusega, avalike arutelude läbiviimine. Looduskeskkonnamõjude analüüs, Natura hindamine Hendrikson & Ko Martin Ruul Keskkonnaspetsialist, mõju kliimamuutustele OÜ KSH ekspert, sh taristuobjektide, energeetika, Hendrikson & Ko Pille Metspalu transport jmt valdkonnas. Sotsiaalsete mõjude OÜ analüüs Sotsiaalsete mõjude hindamise spetsialist, Hendrikson & Ko Ann Ideon sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude analüüs OÜ Analüütik ja metoodik sotsiaalteaduslike rakendusuuringute laias valdkonnas, sh Veiko Sepp RAKE regionaalse majandusarengu ning TA&I teemade analüüsil Analüütik sotsiaalteaduslike rakendusuuringute Kaidi Nõmmela RAKE laias valdkonnas, sh TA&I teemade analüüsil Analüütik ja metoodik sotsiaalteaduslike Merli Aksen rakendusuuringute laias valdkonnas, sh sotsiaal ja RAKE tööhõivepoliitika analüüsil Töörühma koosseis täpsustub vajadusel lähtuvalt SPD sisust ja KSH aruandes enam käsitlemist vajavatest teemadest SPD ja KSH koostamise protsessi vältel. Käesoleva KSH programmi dokumendi allkirjastamisega KSH juhtekspert Riin Kutsar kinnitab, et vastab KeHJS § 34 lg 4 punktides 1–5 esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. www.hendrikson.ee  Hr Rene Kokk Keskkonnaministeerium Meie 03.07.2020 nr 9.2-4.3/21- [email protected] 27/01/4846-1 Seisukoha küsimine „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi sisu osas Austatud minister Palume Teil soovi korral esitada oma seisukoht, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 3 tähenduses, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi sisu osas. KSH algatati rahandusministri 6. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 1.1-4/1. Partnerlusleppe ja rakenduskava keskkonnamõju hindamise aluseks on „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ § 33 lõige 1 ja § 35 lõiked 1 ja 2 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine“. KSH viiakse läbi eesmärgiga aidata kaasa tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas olevate perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamisele. Rahandusministeeriumi eesmärk on koostada strateegilised planeerimisdokumendid, mis arvestavad vajadusega kaitsta keskkonda ja tagavad positiivse pikaajalise mõju majandusele ja ühiskonnale. Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamise on algatanud rahandusministeerium ja heaks kiitnud Vabariigi Valitsus 8. juuni 2017. aasta otsusega. Perioodi 2021-2027 EL eelarve vahendite planeerimist korraldab rahandusministeerium, sh vastutab partnerlusleppe ning ESF, ERF ja ÜF ühise rakenduskava koostamise eest. Kontaktisik on Magnus Urb (e-post: [email protected]). Perioodi 2021-2027 planeerimisega seotud informatsioon on leitav struktuurifondide kodulehelt - https://www.struktuurifondid.ee/et/struktuuritoetustest/perioodi-2021-2027-planeerimine. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 KSH koostaja on OÜ Hendrikson & Ko (Raekoja plats 8, 51004 Tartu), kontaktisik KSH juhtekspert Riin Kutsar ([email protected], telefon 7409807). Palume Teil esitada oma seisukoht KSH programmi eelnõu sisu osas hiljemalt 6. augustiks 2020. a e-posti aadressil [email protected]. KSH programmi avalik väljapanek ja seejärel avalik arutelu toimuvad pärast programmi kohta seisukohtade küsimist. KSH järgnevate etappide toimumisaegadest informeerime Teid täiendavalt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Kantsler Lisa: KSH programm Sama: Haridus- ja Teadusministeerium - [email protected]; Justiitsministeerium- [email protected]; Kaitseministeerium - [email protected]; Kultuuriministeerium - [email protected]; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - [email protected]; Siseministeerium- [email protected]; Sotsiaalministeerium - [email protected]; Välisministeerium - [email protected]; Maaeluministeerium - [email protected]; Keskkonnaamet - [email protected]; Miryam Vahtra, 611 3047, [email protected] 2