Kiri

Siseministeerium Teie: 27.05.2020 nr 1-13/138-2 Kultuuriministeerium Meie: 3.07.2020 nr 8- 3/20/2523-3 Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030 koostamise ettepaneku kooskõlastamine Täname, et edastasite meile tutvumiseks ja kooskõlastamiseks arengukava koostamise ettepaneku (AKE). Alljärgnevalt esitame oma märkused ning tähelepanekud dokumendi osas ning anname teada, et kooskõlastame AKE nimetatud märkuste arvestamisel. Lisaks edastame eraldi e-kirja teel tehnilisemad tähelepanekud ja märkused dokumendi osas. 1. Juhime tähelepanu, et arengukava koostamisel tuleb silmas pidada riigis kehtivate arengukavade tervikvaadet, kus valdkonna arengukava viiakse ellu eelarvestrateegiaga seotult, programmide kaudu ning seetõttu tuleb arengukavades vältida dubleerivaid tulemusi või eesmärgistamist. Arengukava koostamise ettepanek peab andma selge pildi kavandatava arengukava ulatusest. Hetkel käsitletakse peatükis 2.2. „Ülevaade lahendamist vajavatest probleemidest arengukavas käsitletavate teemade kaupa“, aga ka neid tegevussuundi, mis jäävad kavandatava Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava ulatusest välja. Palume lähtuda AKE koostamisel arengukava koostamist reguleerivast VV määrusest ning selle seletuskirjast, kus tuuakse välja, et AKE-s antakse „ülevaade valdkonna olukorrast ja peamistest probleemidest, mida arengukavaga soovitakse lahendada.“ Kõik sidusteemad teiste arengukavadega peaks olema selgelt välja toodud ning vastavalt markeeritud. Täpsemalt: 1.1. Haridussüsteemi korralduse küsimusi käsitletakse haridusvaldkonna arengukavas. Seetõttu on teema käsitlemine sellises vormis rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostamise ettepanekus (lk 13 alapeatükk „Hariduslik ja elukohapõhine segregatsioon“) lugejat eksitav ning tuleb eemaldada. Kogu hariduskorraldust puudutav osa tuleks asendada viitega, et teemat käsitletakse haridusvaldkonna arengukavas. 1.2. Samuti tuleb eemaldada lk 14 arengukava ja programmide väljatöötamisel keskendutavate küsimuste seast küsimus nr 7, kuna see ei ole kindlasti antud arengukava teema. (7. Kuidas ületada keelepõhine segregatsioon haridussüsteemis? Kuidas toetada keskkonda, mis soodustab eri rahvusest inimeste koosõppimist?) Küsimuse teisest poolest tuleks eemaldada viide haridussüsteemile ja laiendada seda kõigile inimestele. Teema on oluliselt laiem ja aktuaalne näiteks tööturu kontekstis, kultuurielus, digiruumis, meediaruumis jne. (Vana sõnastus: Kuidas toetada haridussüsteemi asjaosalisi toime tulema keelelise Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  ja kultuurilise mitmekesisusega, et see tagaks eesti keele omandamise, aga võimaldaks arendada ka õpilaste emakeeleoskust ja päritolukultuuri tundmist? Uus sõnastus: Kuidas toetada inimesi toime tulema keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega, et see tagaks eesti keele omandamise, aga võimaldaks arendada emakeeleoskust ja päritolukultuuri tundmist? 1.3. Eesti keele õpet välismaal (laiemalt – välisriiklikku keelepoliitikat) käsitletakse keelevaldkonna arengukavas ning seetõttu on selle väljatoomine AKEs käesolevas vormis lugejat eksitav. Palume piirduda olukorra kirjeldusega ning lisada viide, et teemat käsitletakse keelevaldkonna arengukavas. Samuti palume vastavalt korrigeerida küsimust nr 4 lk 19. 1.4. Palume lisada sissejuhatusse, arengukavade jätkuvust puudutavasse osasse viite, et antud arengukavasse kanduvad üle Rahvuskaaslaste programmi teemad, v.a. keeleõppe teemad. 2. Lk 11 alapeatükis „Ühtne kommunikatsioon ja inforuum“ viimases lõigus on välja toodud kaks küsitavat väidet. Esiteks viidatakse teisest rahvusest inimeste vähesele oskusele meediat kriitiliselt hinnata ning teiseks väidetakse, et „vene õppekeelega koolid ja meediakanalid ise ei ole sellele aspektile pööranud piisavalt tähelepanu…“. Palume viidata konkreetsele allikale, mis neid tõendab, või jätta vene õppekeelega koole puudutav väide dokumendist välja. 3. Lk 11 on väidetud, et „Ühiskonna sidususe eelduseks on ühine suhtluskeel, eesti keel.“ Nõustume, et keel on sidususe üheks eelduseks, kuid see ei ole ainuke. Väga olulise eeldusena tuleks lisada ühine kultuuri- ja väärtusruum. 4. Palume eemaldada kogu dokumendist viited hariduslikule segregatsioonile. 5. Lk 4-5 on välja toodud, et arvuliselt väiksemad põlvkonnad on toonud kaasa kohanemisvajaduse alates lasteaiast kuni kõrgkoolide üliõpilaskonnani. Kuna kohanemisvajadus ei sõltu ainult sündide arvust, vaid ka ühiskonnas laiemalt toimuvatest muutustest (nt majanduses ja tööturul ning seoses rahvusvahelistumise ja tööjõu liikumisega), tuleks seda siinkohal ka kajastada. 6. Palume täiendada lk 5 viimases lõigus väliseesti kogukondade rolli puuduvat osa - „Väliseesti kogukondadel oli oluline roll Eesti iseseisvuse taastamisel ja riigi ülesehitamisel ning eesti keele ja kultuuri hoidmisel välismaal ...“. 7. Soovitame kasutada termini „teiskeelsed“ püsielanikud (lk 10) asemel pigem „eesti keelest erineva emakeelega“ püsielanikud. 8. Lk 11 on kajastatud Tartu Ülikooli uussisserändajate kohanemise uuringu tulemusi, kuid eesti keele oskuse aspekti on kajastatud väga umbmääraselt - „Üsna oluline on ka eesti keele oskus“. Palume seda teemat uuringu tulemuste baasilt täiendada. 9. Juhime tähelepanu, et lk 12 jääb ekslik mulje, et õppijate õpitee valikute kohta käiv väide kehtib kõigi teisest rahvusest õppijate kohta, ehkki tegelikkuses mõeldakse vene emakeelega õppijaid. (Lõik algusega: „Üheks tähtsamaks alusprobleemiks teisest rahvusest inimeste töölerakendumisel ….). Samuti juhime tähelepanu, et õppekeelest lähtudes ei esine statsionaarses õppes põhihariduse omandanute vahel olulisi erinevusi õpingute jätkamisel – 4% eesti keeles ning 5% vene keeles põhikooli lõpetanutest ei jätkanud järgmisel õppeaastal õpinguid. Vene õppekeeles õppinud valivad eesti õppekeeles põhihariduse omandanutest sagedamini haridustee jätkamiseks kutseõppeasutuse (41% vs 26%), vene emakeelega noortest jätkab pärast gümnaasiumi õpinguid kõrghariduses eesti emakeelega noortega võrreldes keskmiselt 6% vähem. 2 (3) 10. Peatükis „Teadlikud ja aktiivsed inimesed“ (lk 14) on kodanikuaktiivsuse probleemseima grupina (lisaks noortele) välja toodud vanemaealised, tegevustena aga kavandatud peaasjalikult vaid üldharidust ja mõnevõrra ka noori laiemalt puudutavad tegevused. Leiame, et oluline on toetada samuti neid tegevusi, mille eesmärgiks on osaluskogemuse saamine ja aktiivne panustamine ka neil juhtudel, mida ei seostata formaalhariduses omandatavate oskuste ja pädevustega. Palume teksti sellekohaselt täiendada. 11. Juhime tähelepanu, et elanike ühiskondliku aktiivsuse ülevaates lk 15 on noorte ühiskondlikku aktiivsust hinnatud liiga kitsalt. Välja on toodud, et: „Eesti noored [on] vabatahtlikus tegevuses osalemisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega keskmisest passiivsemad...“ Vabatahtlik tegevus on vaid üks tahk ühiskondlikus aktiivsuses. Arvestada tuleks ka seda, et noorte võimalus kaasa rääkida on viimastel aastatel suurenenud läbi osaluskogude ja valimistel osalemise võimaluse kohalikul tasandil. 12. Alapeatükis „Võimekad vabaühendused …“ lk 16 on hetkel käsitletud vaid rahastamise teemasid ning täiesti kajastamata on oskuste ja pädevuste arendamine huvikaitse või esindusühinguga toimimiseks. Palume selles osas teksti täiendada. 13. Juhime tähelepanu, et alapeatüki „Läbipaistev ja kaasav poliitika …“ lk 16 lõik algusega „Oluline on tegeleda…“, mis käsitleb strateegilist partnerlust ja vabaühenduste rahastamist, peaks kuuluma eelneva ehk vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete alapeatüki alla. Poliitika kujundamine ja huvikaitse on palju laiema mõjuga ja eeldab ka nende kodanikuühenduste ja huvigruppide kaasamist, keda partnerluse raames ei rahastata, kuid kellel on mõju oma tegevuste või huvikaitse näol ka rakendatavates või väljatöötatavates poliitikates. 14. Teeme ettepaneku täiendada lk 16 küsimust - „Kuidas kasutada vanemaealiste, noorte ja teisest rahvusest inimeste ühiskondlikus elus osalemise potentsiaali?“ ka selle aspektiga, kuidas teavitada kaasatuid sellest, milline on nende osalemise mõju ühiskondlikele protsessidele. Teeme ettepaneku kaasata arengukava koostamisse lisaks Eesti Noorteühenduste Liidule ka Eesti Õpilasesinduste Liit (teema „Kodanikuühiskond“) ning Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Merike Reiljan 735 0302 [email protected] 3 (3)