Lp peaminister Jüri Ratas
[email protected] Lp Vabariigi Valitsus
[email protected] MÄRGUKIRI 29.06.2020 Käesoleva märgukirjaga teen Vabariigi Valitsusele ettepaneku otsustada Linnamäe paisjärve ja hüdroelektrijaama käitamise ja säilitamise küsimuse. Tegemist on 2002. aastal Eesti Energia AS poolt ligikaudu 2 000 000 euro eest taastatud hüdroelektrijaama ga, mille käitamise ja paisutamise küsimus puudutab mitme ministeeriumi valitsusalasid, kõige intensiivsemalt seondub küsimus Keskkonnaministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi valitsemisaladesse kuuluvate üksteist välistavate keskkonna - ning muinsuskaitseli ste nõuetega . Eeltoodu tõttu tuleb mitme ministeeriumi valitsusalasse kuuluv asi otsustada Vabariigi Valitsusel (VVS § 49 lg 2). Jõelähtme vald, Linnamäe Paisjärve MTU, MTÜ Koila külaselts ja Wooluvabrik OÜ juhtisid juba 23.09.2019 pöördumises Vabariigi Valitsuse tähelepanu sellele, et Vabariigi Valitsusel tuleks lahendada Linnamäe hüdroelektrijaama ja paisutuse küsimus. Vabariigi Valitsus on asja arutamist korduvalt edasi lükanud ning viimati oli valitsuse ajakava kohaselt kavas seda teemat arutada juunis 2020. Olukorra lahendamine on viibinud juba alates 2014. aastast. Käesolev olukord on tekkinud riigiasutuste poolt varem läbimõtlematult tehtud ja vastuoluliste otsustuste tagajärjel ning küsimust ei ole suudetud lahendada juba vähemalt viimased kuus aastat. Vabariigi Valitsuse poolt otsuse langetamine antud küsimus ei eelda eelnevalt KMH aruande kinnitamist. KMH menetlus algatati juba 2015. aastal, kuid on ilmnenud, et Keskkonnaamet on korduvalt tagastanud arendaja poolt koostatud KMH aruande uute täienduste sisseviimiseks. Linnamäe hüdroelektrijaama käitamise jätkamise küsimust on tervikuna edasi lükatud juba 6 aastat. Mõistlik ei ole olukord, kus riigiasutuste (Keskkonna a met, Muinsuskaitseamet, Jõeläht m e vald) vahelised põhimõttelised vastandumised lahendatakse arendaja poolt paratamatult algatatavates kohtuvaidlustes. Läbivalt on asja lahendamist raskendanud Keskkonnaameti otsused ja seisukohad, mis on omavahel vastuolus. Selline olukord nõuab asutuste- ja ministeeriumiteülese otsustuse tegemist Vabariigi Valitsuse poolt. Võimalikuks tuleb pidada, et Keskkonnaamet ja arendaja ei leia üksmeelt KMH aruande kinnitamiseks. KMH aruande koostamisel ja täiendamisel on lisatud asjassepuutuvate väärtuste ülevaade ja kaalutlused – ühel pool on kaalukausil lõheliste kudemistingimused, teisalt muinsu s kaitse, energiajulgeolek, süsinikuvaba energiatootmine ja kohaliku kogukonna arvamus. Sealjuures on Keskkonnaamet oma 2014. aastal keskkonnaministrile saadetud kirjas arvamusel, et olemas on piisav teave, et otsustada Linna mäe paisjärve aluse jõelõigu väljaarvamine lõheliste nimekirjast. Eeltoodu kinnitab, et ilma pöördumatute tagajärgedeta on võimalik lõheliste elupaikade nimistu osas erandi kehtestamine, kuid mitte muinsuskaitseliste väärtuste osas. Nii keskkonna - kui muinsuskaitses tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõtt est ja mõistlikkuse põhimõttest. Mõistliku inimese vaatepunktist on arusaamatu olema solevate ja kogukonna jaoks oluliste muinsuskaitseliste ja majanduslike väärtuste lõhkumine eesmärgiga püüda luua selle arvelt ja sisuliselt nullist uut väärtust – täiendavat kudeala kaladele. Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Kai Rimmel Riigikogu liige Linnamäe hüdroelekt rijaama kaitse toetusrü h m a esimees Jõelähtme vallavolikogu liige Lisad: Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu projekt. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskirja projekt.
Vabariigi V alitsuse korralduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Vabariigi Valitsuse seadus § 49 lg 2 sätesta b, et „kui ministri valitsemisalasse kuuluv küsimus puudutab ka teiste ministeeriumide valitsemisalasid või kui asju otsustatakse kokkuleppel teiste ministritega, kooskõlastab minister otsuse teiste ministritega. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.“ Linnamäe paisu küsimus on just selline küsimus , kus eri valitsusalade ülene konflikt on kestnud juba enam kui kuus aastat . Praegusel juhul on otsusega seotud vähemalt keskkonnaminister (siirdekalade elupaik, kaitsealuste nahkhiirte elupaik paisjärve ümber), kultuuriminister (kultuuripärandi kaitse), majandus- ja taristuminister (süsinikneutraalne majandus ja energiajulgeolek), riigihalduse minister (kohalike omavalitsuste huvid) ja rahandusminister (majanduslik kalkulatsioon – kui palju on riik Eesti Energia AS omanikuna kulutanud raha Linnamäe jaama taastamisele ja tööle saamiseks ning kui palju kulub selle lammutamiseks ja Linnamäe jaamaga samaväärset aastaringset ning stabiilset rolli täitva uue energiat tootva üksuse rajamiseks , Rahandusministeerium on ühtlasi võtmeministeerium süsinikneutraalsele majandusele ülemineku fiskaalplaneerimisel ) . Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) keskkonnamõjude hindamise menetluses on eelkirjeldatud väärtuste ja õigusnormide konflikti korduvalt lahendatud halduskohtus, kus Keskkonnaamet ühelt poolt ja Muinsuskaitseamet ning Jõelähtme vald koos HEJ käitava Wooluvabrik OÜ-ga teiselt poolt on olnud aastaid vältavas õiguskonfliktis. Kohtuvaidlustes on märkimisväärselt kulutatud vaidlevate valitsusasutuste, aga ka vallavalitsuse ja arendaja ressurssi. Valitsusasutuste vahelisi erimeelsusi ei peaks lahendama halduskohtus. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud ega õiguspärane Linnamäe paisu küsimuse lahendada jätmine Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile. Vabariigi Valitsusel tuleb olemasolevas konfliktisituatsioonis kaaluda erinevaid Linnamäe paisul tõusetunud huvisid, otsustada, millised huvid on ülekaalukamad ning läbi põhimõttelise suunise andmise konfliktisituatsioon lahendada. Vabariigi Valitsus on seisukohal, et tekkinud konflikti, kus alates 05.10.2012 läbiviidava KMH-ga on halduskohtumenetlusse kaasatud erinevaid seisukohti esindavad Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet ja Jõelähtme Vallavalitsus, on kõige eesmärgipärasem asuda lahendama läbi VV seisukoha kujundamise Linnamäe paisjärve, paisu ja HEJ osas. Vastavalt tuleb korrigeerida KMH püstitust, et välistada eesmärgipäratud valitsusasutuste erimeelsuste lahendamised halduskohtus. Linnamä e vee-erikasutusloa KMH aruande projektis ( viimane versioon 15.05.2020 ) on käesoleva otsuse vastuvõtmiseks piisavalt käsitletud nii vee-erikasutusloa menetluses tekkinud väärtuspõhiseid argumente kui ka muinsus- ja keskkonnakaitseliste normide konflikti. Käesoleval juhul tuleb langetada kaalutlusotsus ühtede väärtuste kasuks selliselt, et vähimal võimalikul viisil oleks riivatud konkureerivad õigused ja huvid. Vabariigi Valitsus on seisukohal, et alates 2014 a-st väldanud diskussioon ja vaidlused on kestnud sedavõrd kaua, et vältimaks vastuolus süvenemist hea halduse tavast tuleneva kiire ja eesmärgipärase menetluse nõudega, on otsuste vastuvõtmine hädavajalik. Seda ei väära ka asjaolu, et Keskkonnaamet pole senini keskkonnamõjude hindamise aruannet heaks kiitnud, sest Keskkonnaameti enda 2014 a kirjast nähtuvalt oli juba siis kogutud piisav teave otsuse vastuvõtmiseks säilitada paisjärv ja töötav hüdroelektrijaam. Vabariigi Valitsusele esitatava eelnõu ettepanek on leevendada looduskaitselisi nõudeid, sh lõheliste liigikuse taastamise eesmärke, kohaldada veeseaduses ette nähtud ning võimalikke erandeid ning prioritiseerida muinsuskaitseliste eesmärkide saavutamist. Õigusliku konflikti kõrvaldamine on seeläbi teostatav . E elnõus käsitletud hoiuala kaitsekorraldusk ava kaitse-eesmärkide täiendamin e, veemajan duskava tingimuste muutmin e ning lõheliste kaitsealade ümbermääratlemine on vajalikud, et kõrvaldada olemasolevad normi- ja väärtuskonfliktid Jägala jõel Linnamäe paisjärvega seonduvalt. Linnamäe paisjärv e ja HEJ säilitamise huvi prevaleerib Jägala jõe kaladele läbitavuse loomise ees käesoleval juhul. Vastandlike huvide kohta otsuse tegemist ei piira see, kas hiljem võib olla vajalik kindlaks määrata kompensatsioonimeetmed Natura alale põhjustatavate mõjude heastamiseks , selle küsimusega saab tegelda eraldi . Eelnõu sisu, võrdlev analüüs Keskkonnaamet on varasemalt oma 25.11.2014 kirjas nr 14-4/14/14768-4 analüüsinud Jägala jõe kaitsestaatust ning Linnamäe paisuga seonduvaid vastandlikke huve (paisutamise ja hüdroenergia kasutamise jätkamine vs kalade läbipääsu ja rändetingimuste tagamine). Keskkonnaamet tellis olukorra hindamiseks ekspertarvamuse ja AS Maves 2014. a töös nr 14090 „ Eksperthinnang Jägala jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta lõhejõena või keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ väljaarvamise kohta “ analüüsiti muu hulgas looduskaitselisi, sotsiaalseis ja majanduslikke huvisid. KeA leidis, et kuigi paisutuse likvideerimine oleks elustiku seisukohalt ja Natura eesmärkide saavutamiseks parim lahendus, siis muutub see variant asjasse puutuvatele osapooltele ebamõistlikuks. KeA pidas kõige põhjendatumaks kompromissvarianti, millega jätta määruse nr 73 nimekirja Jägala jõe lõik Jägala joast kuni paisjärve suubumiseni. Seega tegi KeA 25.11.2014 kirjas ettepaneku arvata Linnamäe paisjärve osa määruse nr 73 nimekirjast välja. Muinaslinna tee 5 (varem Tammi) kinnistut läbival Jägala jõe lõigul olev Linnamäe hüdroelektrijaama pais tunnistati kultuuriministri 21.12.2016 käskkirjaga nr 180 (RT III, 23.12.2016, 1) kultuurimälestiseks (mälestise nr 30418) ning sama käskkirjaga kehtestati mälestisele kaitsevöönd Muinaslinna tee 5 (endine Tammi) maaüksuse piirides. Kaitsevööndisse jääb paisuga külgnev Linnamäe hüdroelektrijaama h oone ja osaliselt ka paisjärv. Muinsuskaitseamet on teinud kultuuriministeeriumile ettepaneku laiendada mälestise kaitsevööndit praktiliselt kogu paisjärvele, et tagada mälestise tõhusam kaitse ja mälestise vaadeldavus keskkonnas, kuhu mälestis on rajatud. Keskkonnaamet (KeA) menetleb Linnamäe keskkonnamõjude hindamist (KMH), kus programmi on lisatud KeA nõudmisel alternatiiv 2 paisu avamine ja paisutuse likvideerimine. Alternatiiv 2 on vastuolus kehtiv a seadusandlusega, mida kinnitab ka KMH raames koostatud õigusanalüüs (Lisa 5a ja 5b). Linnamäe pais on tunnistatud muinsuskaitse all olevaks kinnismälestiseks, mille hävitamine või rikkumine on muinsuskaitseseaduse § 5 kohaselt keelatud. Sellele vaatamata ei saa KeA hinnangul jätkuvalt KMH aruannet kinnitada, kuna alternatiivi 2 ei ole KeA hinnangul KMH aruandes piisavalt analüüsitud. Arvestades, et paisu avamine ja paisutuse likvideerimine on vastuolus muinsuskaitseseaduse ga ning otsusega on seotud vähemalt keskkonnaminister , kultuuriminister, majandus- ja taristuminister , riigihalduse minister ja rahandusminister , on põhjendatud Vabariigi Valitsuse tasemel arutada paisu av amise ja paisutuse likvideerimise võimalikkust ning põhjendatust. Tänaseks on kogutud piisaval määral teavet, mis kinnitab, et olemasoleva olukorra säilitamine on õiguslikult võimalik, paisu lõhkumine ja paisjärve likvideerimine aga mitte. Samuti on oluline, et Linnamäe paisu olemasoleva olukorra säilitamine kaalub asjassepuutuvaid väärtusi kogumis hinnates üles paisu avamise ning paisutuse likvideerimise. Välja tuleb tuua, et KeA on KMH menetluse raames muutnud oma 2014. aasta hinnangut paisutuse säilitamise osas, kuid puuduvad arusaadavad põh jendused seisukoha muutmiseks. Samas , vahepeal vastu võetud otsus paisu tunnistamisest mälestiseks ning Eestis võetud suund liikuda süsinikneutraalse majanduse suunas, samuti vallavolikogu seisukoht paisjärve ja elektrijaama säilitamise poolt, on kaalukad argumendid , mis kinnitavad keskkonnaameti 2014 a kirjas tehtud ettepaneku paisjärv lõheliste kaitse kohustusest välja arvata, asjakohasust. Seega ei ole enam eesmärgipärane jätkata KMH menetlust ning kulutada ressursse paisu avamise ja paisutuse likvideerimise alternatiivi jätkuvaks analüüsimiseks. Võimalik on võtta õiguspärane ja põhjendatud seisukoht paisjärve säilitamise kohta. Eeltoodut kinnitavad kaalutlused on järgmised. Linnamäe pais, HEJ hoone ja osaliselt ka paisjärv kuuluvad mälestise kaitsevööndisse. MKA algatas lisaks 12.04.2019 menetluse mälestise ( Linnamäe hüdroelektri jaama paisu) kaitsevööndi ala suurendamis ks . MKA on seisukohal, et Linnamäe hüdroelektrijaama paisule tööstusmälestisena sobiva keskkonna moodustab sellega ajalooliselt väljakujunenud keskkond: seotud ehiti sed (elektrijaam) ja paisjärv. V äärtuslikud vaated Linnamäe hüdroelektrijaama paisule ei sei sne üksnes rajatises endas, vaid ka sellega seotud ehitises ning ümbritseva paisjärve ajaloo liselt väljakujunenud mastaabis. Linnamäe HEJ on tunnistatud II maaimasõja eelse Eesti Vabariigi kauneimaks tööstusehitiseks. Paisjärve kaldal paikneb ka hulk arheoloogiamälestisi: Linnus "Jägala linnamägi" (reg-nr 17535) ja Asulakoht (reg-nr 17534); lisaks on ettevalmistamisel kaitse alla võ tmise menetlus Jägala muistsete asulakohtade ja fossiilsete põllujäänuste II (reg-nr A30211) ja III (reg- nr A 30212) suhtes. K eskkonnaamet on pärast 2014. aastat ja käesoleva ajani väljendanud kompromissitut seisukohta, et Linnamäe paisjärv tuleks alla lasta, et taastada lõheliste kudeala lõigates selleks augus elektrijaama tammi kehasse, sest k alapääsu rajamiseks tõhusat lahendust pole. Paisjärve likvideerimine oleks lõhelistele soodsa seisundi saavutamiseks vajalik, sest vastasel juhul ei saa taastada paisjärve alla jäävasse vanasse jõesängi jäävat kudeala. MKA on korduvalt andnud seisukoha Linnamäe HEJ paisu ja selle kaitsevööndi muutumatuna säilitamise vajaduse kohta. MKA on seisukohal, et nii paisu kui sellega ühendatud ja kaitsevööndisse jääva elektrijaamahoone rikkumine ja paisjärve allalaskmine on keelatud . Riigi mastaabis on lõheliste kudealade potentsiaali 75% ulatuses taastamine võimalik ka ilma Linnamäe paisjärve likvideerimata, astudes samme teiste lõhejõgede seisundi parandamise kaudu. KMH-s kajastatud ekspert M. Masingu uuringu kohaselt on Linnamäe paisjärv väga oluline elupaik nahkhiirtele. Piirkonnas elab ca kümme II kaitsekategooria liiki, sh tiigilendlane . Tiigilendlane on loodusdirektiivi II lisa liik (eraldi kaitsealade nõue), kes vajab toitumiseks suurema pindalaga laia veeko gu. Eesti on 2004 . a-l ühinenud rahvusvahelise nahkhiirte kaitse lepinguga, mille art 3 sätestab kohustuse: püüda kindlaks teha nahkhiirte olulised toitumispiirkonnad ja kaitsta neid kahjustamise ja häirimise eest. KMH aruandest nähtuvalt on majanduslikult ebaotstarbekas paisutuse ja hüdroenergia tootmise lõpetamine. Linnamäe HEJ aastatoodang on 5–7 GWh, tootes elektrit piltlikult u. 2000 majapidamise tarbeks. Koos läheduses asuva Jägala HEJ-iga toodavad nad enam kui kolmandiku Eesti hüdroenergiast, olles võimelised katma kogu valla elektrivajaduse. Aruandes on ka professor A.Annuki arvamus, mille järgi Linnamäe HEJ omab tähtsust regionaalse energiajulgeoleku aspektist. Kahe Jägala jõe HEJ toodetav energia võimaldab säästa ümberarvutatuna ca 12 ha metsa a-s ehk turbiinide tehnilise tööaja 50 a vältel ligi 600 ha metsa. Linnamäe HEJ-s tootmise lõpetamine on energiapoliitiliselt enam kui küsitav eriti tänases energeetikasituatsioonis. 25.07.2019 rõhutas valitsus põlevkivienergeetika probleemide taustal taastuvenergia tähtsust, VV seadis kliimaküsimused poliitiliseks prioriteediks. Keskkonnaminister R. Kokk toonitas, et iga taastuvallikast (...) megavatt-tund elektrienergiat, põlevkivielektri asemel, vähendaks kasvuhoonegaaside heitkogust 1,2 t süsihappegaasi võrra. Paisu lammutamist nõudes rikuks riik 2004 a-l antud keskkonnaministri olemasolevate vesiehitiste säilitamise lubadust ning käituks sõnamurdlikult. MKM 31.07.2019 vastuskirja nr 1.1-16/2019/5831 kohaselt Linnamäe HEJ panustab Eesti energiajulgeolekusse . Kuivõrd Eesti hüdroenergia potentsiaal on juba suures mahus kasutusel, ei ole tõenäoline, et Linnamäe HEJ sulgemise järgselt oleks võimalik rajada teist sarnase võimsuse või tootmismahuga hüdroelektrijaama. Mõju kohalikule tasandile avaldub elektrikatkestuse olukorras ning selles olukorras on Linnamäe HEJ mõju piirkonna elektriga varustamisel oluline. Looduslike tingimuste tõttu on Eestis madal potentsiaal hüdroenergia kasutamiseks. Seega on iga hüdroelektrijaam olulise mõjuga ning aitab kaasa kehtiva energiamajanduse arengukava (ENMAK 20301) taastuvenergia eesmärkide täitmisele. Veelgi enam, Euroopa Liidus arutatakse järjest tõsisemalt visiooni saavutada aastaks 2050. süsinikuneutraalne majandusmudel. Seda arvesse võttes on iga toodetav taastuvenergia kWh oluline. J uhtekspert K. Kupits on KMH-s huvide kaalumisel lähtunud kolme valdkonna võrdlemisest (loodus-, majandus- ja sotsiaalkeskkond, sh kultuur), neist igaüks võrdse kaaluga. Juhtekspert tõdeb, et lahendust, mis samaaegselt tagaks paisjärve ja HEJ kui mälestise säilimise ning ülesvoolu lõhede kudemisalade loomise, ei eksisteeri. Looduskeskkonnas on kaaludel taastatav lõheliste elupaik ning teisalt nahkhiirte kaitse, võimalik ei ole eelistada ühte teisele. Kultuuriväärtustest leiab ekspert, et kõige olulisem on mälestise säilimine. Majanduskeskkonna puhul, lähtudes taastuvenergia tootmisest, hajutamaks energiajulgeoleku riske, tagamaks kultuurimälestise hooldatud säilimine, on eelistatud lahenduseks olemasoleva olukorra säilitamine. Ka kokkuvõtvalt tuvastas juhtekspert, et eelistatud lahenduseks tuleb lugeda olemasoleva olukorra säilitamist. Eeltoodule vastukaaluks on lõheliste kaitse. Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks u. 5 ha sigimis- ja kasvuala. Lõheliste hea seisundi saavutamise eelduseks Jägala jõe alamjooksul on Linnamäe paisu lõhkumine, paisjärve likvideerimine ja elektrijaama tegevuse lõpetamine. Maves AS 2014. aasta rehkenduste järgi on potentsiaalsete laskujate juurdekasvu saavutamiseks 50 a-le perioodile jagatud kulutuseks Jägala jõel ca 30–70 eurot a-s ühe laskuja kohta (võrdluseks – Valgejõel 2–4 eurot ja Vasalemma jõel 2 eurot a-s). Samas, riiklik eesmärk Eesti jõgede lõhede potentsiaalist 75% saavutamiseks, on teostatav ka Jägala jõeta. Kohalik omavalitsus (Jõelähtme vald) , kes on kohaliku kogukonna eestkõnelejaks on läbi aastate häälekalt toetanud olemasoleva olukorra jätkamist, st Linnamäe paisjärve ja elektrijaama säilitamist. Jõelähtme Vallavolikogu esitas Eesti Vabariigi peaministrile, keskkonnaministrile ja kultuuriministrile 15.08.2019 pöördumise nr 1-6/2980 Linnamäe paisjärve ja Linnamäe hüdroelektrijaama kaitseks. Jõelähtme valla üldplaneeringus ja maakonna teemaplaneeringus moodustavad Jägala jõgi, juga, paisjärv koos linnamäega ja võimsat veemängu pakkuv hüdroelektrijaam ühtse tervikliku turismi- ja puhkeala, mille arendamise ja säilitamise vastu on huvi nii kohalikul omavali tsusel kui kohalikel elanikel. Vabariigi Valitsus jagab Jõelähtme valla seisukohta , et käesoleval ajal ei saa uue väärtuse (lõhede kudemisala) loomine toimuda olemasolevate unikaalsete ja taastamatute väärtuste lõhkumise läbi. Muud väärtused (kultuuri-, energiajulgeoleku, nahkhiirte liigikaitse ning mälestiste ja piirkonna tervikkaitse) on kogumis selgelt kaalukamad kui seatud kitsas keskkonnaalane eesmärk lõhede populatsiooni taastamiseks. Juunis 2018 valminud Euroopa Komisjoni juhenddokument (peatükk 3) toetab tõlgendust , et Natura alaks määramise hetkel toimunud tegevused võivad jätkuda ning sealhulgas olemasolevad elektrijaamad võiksid tegevust jätkata. Kui võrd eeltoodud kaalutluste tulemusena on vastu võetud seisukoht, et Linnamäel kaalub paisutuse , paisjärve ja töötava elektrijaama säilitamine üles kalade läbipääsu loomise, siis on tarvilik kõrvald ada vastuolud ka õigusaktides : Teha ettepanek muuta keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis ja elupaikade nimistu“ muutmine selliselt, et määruse nr 73 § 2 punkt 20 sõnastatakse järgmiselt: „20) Jägala jõgi Jägala joast suubumiseni Linnamäe paisjärve ja Linnamäe paisust suubumiseni merre (VEE1083500).“ Teha ettepanek muuta hetkel kehtivat Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 protokollilise otsusega kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015–2021 ja edasiulatuvalt kehtestada tugevasti muudetud veekogu seisundist tulenev erand. K eskkonnaministri 29.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/709 algatatud veemajanduskavade 2021–2027 menetluses on algatatud menetlus. Veemajanduskavas tuleks: liigitada Jägala jõgi vahemikus Jägala juga kuni Linnamäe (Jägala_5, kood 1083500_5) tugevasti muudetud veekoguks (kuni 30.09.2019 kehtiva VeeS § 3 17 lg 4, § 3 23 , § 3 29 ; alates 01.10.2019 kehtiva VeeS § 55). Pinnaveekogudest eristati tugevasti muudetud veekogudena eelkõige need vooluveekogud, mida maaparanduse eesmärgil on regulaarselt süvendatud ning ümber kujundatud. Eelnevast tulenevalt moodustuvad tugevasti muudetud veekogud peamiselt kuivendussüsteemidest (kraavidest, peakraavidest), teadaolevalt väga halvas seisundis olevatest ning inimtegevusest rikutud veekogudest, samuti hüdroenergeetikaga seotud veekogudest ( https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf , lk 33). Kehtestada Jägala_5 veekogu seisundile „kesine“ ja märkida asjakohase erandi põhjendusena 5/1 (tehniline teostatavus – sama eesmärki ei saa muul moel täita) ja 5/2 (ebamõistlikult kulukas - eesmärgi saavutamine muul moel on kulukas). Teha ettepanek muuta Keskkonnaameti peadirektori 28.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/15 kinnitatud "Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2017–2021" (muudetud Keskkonnaameti peadirektori 05.09.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/26), mille kohaselt on hoiuala kaitstavate liikide hulka arvatud lõhe (populatsioon Linnamäest ülesjõge sisuliselt puudub), kuid ei ole arvatud tiigilendlane (olemasolev populatsioon esinduslik, tegemist liigi säilimiseks olulise toitumispaigaga). Looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Selleks, et saavutada olemasolevate väärtuste tasakaalustamine ning kaitstus kehtiva õigusliku regulatsiooni poolt, on otstarbekas lisada Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks täiendavalt loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik „tiigilendlane ( Myotis dasycneme )“. Tegemist on ühe põhjapoolseima tiigilendlase kolooniaga ning arvestades liigi kaitsevajadust Euroopa Liidu eesmärkidest lähtudes, on põhjendatud kaitsta olemasolevat olukorda. Lõheliste ja tiigilendlaste liigikaitse huvid on mõneti vastandlikud (lõhede populatsiooni tekkimiseks ülevalpool Linnamäe paisu on tarvilik paisutuse likvideerimine ja kärestikulise jõe taasloomine), mistõttu ei ole võimalik mõlema liigi huve samaaegselt Jägala jõel kaitsta. Arvestades, et lõheliste populatsiooni levik on olnud takistatud juba 1920ndatest aastatest ning tiigilendlaste suvekoloonia on olemasolev ja elujõuline, siis on mõistlik keskenduda olemasoleva reaalse väärtuse kaitsmisele, mitte hetkeseisu muutmisele lootuses saavutada teise liigi taasasustamine pärast ligi 100 aasta möödumist. Selleks, et hoiuala kaitse-eesmärgid oleks kooskõlalised tuleks kaaluda lõhe kui kaitstava liigi eemaldamist kaitseeesmärkidest Jägala joast kuni Linnamäeni. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kaitse-eesmärkide ümbervaatamisel ülevalpool Linnamäe paisu, mis tähendab paisjärve alal lõhe väljaarvamist kaitse-eesmärkidest, ei ole eelnõu Euroopa õigusega vastuolus. Eelnõu mõju Korraldusest tuleneb vajadus kaaluda lisaks Linnamäe KMH püstitusele alternatiiv 2 osas ka korrigeerida lõhejõgede nimekirja, kaitseala kaitse-eesmärke ja otsustada paisjärve nimetamine tugevasti muudetud veekoguks. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid riigile ja asjassepuutuvale kohalikule omavalitsusele (Jõelähtme vald) ei kaasne. Eelnõu jõustumine Eelnõu kooskõlastamine
EELNÕU xx.06 .2020 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn Korraldus antakse Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 30 lg 3 1 alusel. Vabariigi Valitsus leiab arutelu tulemusena, et Jägala jõel asuva Linnam äe paisjärve ja hüdroelektrijaama säilitamise huvid kaaluvad üles huvi paisu lammutamise või muutmise vastu . Valitsus teeb ettepanek u Keskkonnaministrile kui valdkonna eest v astutavale ministrile arvata Jägala jõgi Jägala joast kuni Linnamäe paisu ni lõheliste kudemis ja elupaikade nimistust välja. Valitsus teeb Keskkonnaministrile ettepaneku korraldada kõikide asjakohaste haldusmenetluste algatamine ja läbiviimine, et vastu võtta täiendavad otsused Linnamäe hüdroelektrijaama säilitamiseks, sealhulgas: Keskkonnaminister algatab menetluse Lääne-Eesti vesi konna veemajanduskava muutmiseks ja Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskava ökoloogilise seisundi eesmärgi leevendamiseks ja erandi kohaldamiseks Jägala joast Linnamäe paisu ni. Keskkonnaamet algatab Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava muutmise selliselt, et kaitse-eesmärkide ja kaitstavate liikide hulka arvatakse lõigul Jägala joast Linnamäe paisuni tiigilendlane ( Myotis dasycneme ) ja kaitstavate liikide hulgast arvatakse välja lõhe ( Salmo salar ). Keskkonnaamet algatab menetluse Linnamäe paisu omanik u vabastamiseks veeseaduse § 17 4 lg 4 alusel kalade läbipääsu tagamise kohustusest.