Kiri

Indrek Reimand Teie 30.04.2020 nr 10-1.1/20/1949 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 01.07.2020 nr 1-12/1035-2 Ettepanekud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kohta Kultuuriministeerium esitab teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kohta (edaspidi TAKS) järgmised ettepanekud. 1) Teeme ettepaneku täpsustada riikliku teadus- ja arendustegevuse määratlust. Kehtiv TAKS ei tee seda piisavalt täpselt, mistõttu kasutatakse mitteametliku dokumendina Frascati (2015) käsiraamatut „Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete kogumise ja esitamise suunised“. 2) Teeme ettepaneku täiendada innovatsiooni mõistet (TAKS § 2 p 5). Innovatsiooni määratlemisel lähtutakse valdavalt innovatsiooni tüüpidest ja sellest, et innovatsioon on mõni uuendus või millegi „uutmoodi tegemine“. Tuginedes paljudele innovatsiooni uuringutele, mida Eestis on teinud näiteks Ragnar Nurkse Instituut, rõhutame, et uuendused ei ole innovatsioon iseenesest. Uuendused muutuvad innovatsiooniks vaid siis, kui aitavad saavutada mõnd olulist eesmärki, milleks neid uuendusi luuakse. Kui uuendus ei aita eesmärki saavutada, ei ole see innovatsioon, vaid parimal juhul leiutis ilma ühiskondliku väärtuseta. 3) Teeme ettepaneku sõnastada TAKS-is teadusinformatsiooni mõiste. Praegu ühist määratlust ei ole ning valdkondadele ja ministeeriumidele pole see üheselt ja selgelt arusaadav, mida koguda, säilitada ja kättesaadavaks teha. Näiteks uuringute toormaterjal – kes, kas ja kuidas peaks säilitama, millel on väärtus, kes hindab. Samuti peaks seadus reguleerima ka Eestisse hangitud teadusinformatsiooni kättesaadavust väljapoole finantseeritud teadusraamatukogu piire, kui teadusinformatsiooni hankimise lepingu tingimused seda võimaldavad. 4) TAKS-i § 11 reguleerib Teadus- ja Arendusnõukogu (edaspidi TAN). Lõike 3 kohaselt on selle koosseisus peaminister, valdkondade eest vastutavad ministrid, üks peaministri nimetatud Vabariigi Valitsuse liige ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmed. Kuna TAKS-i § 13 sätestab Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile täiendavad ülesanded lisaks ministeeriumide üldistele ülesannetele teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, on TAN-i koosseisu olnud nimetatud neid ministeeriume juhtivad ministrid ja rahandusminister peaministri määratuna. Selline regulatsioon ei võimalda TAN-i nimetada teisi ministeeriume juhtivaid ministreid. Arvestades ka Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmete tausta, ei ole praegu TAN-is, mis omab teaduspoliitikas väga olulist rolli ja peaks teadusvaldkondade vahelisi proportsioone silmas pidama, ühtegi humanitaarvaldkonna esindajat, samas kui ettevõtlusvaldkonna esindajaid on mitu. Selle alusel teeme ettepaneku TAN-i puudutav regulatsioon üle vaadata ning töötada see välja sellisena, mis tagab valdkondade tasakaalustatud esindatuse nii olulisel tasandil. Kultuuriministeeriumi ülesannetest lähtudes peame loomulikuks, et humanitaaria valdkonna ja kultuuriuuringute tähendust arvestades oleks TAN-i liikmeks edaspidi ka kultuuriminister. 5) TAKS-i § 13 sätestab teadus- ja arendustegevuse riikliku korraldamise ministeeriumides. Oleme seisukohal, et tulenevalt ministeeriumide, nende valitsemisala asutuste struktuurist, ajaloolisest rollist teadus- ja arendustegevuste planeerimises, sh nende eelarvete suurusest ning teadus- ja arendus- tegevuste osast sellest, on ministeeriumidel erinev kogemus ja roll juhitavate vastutusvaldkondade teadus- ja arendustegevuste juhtimises, planeerimises ja elluviimises, st korraldamises. Korraldamise all peame silmas ka teadus- ja arendustegevuste riiklikku planeerimist ja juhtimist koos näiteks Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  institutsionaalse, sh inimressursi, finantsilise jms rakendusvõimekusega. Näiteks Kultuuri- ministeeriumis ei ole olnud seni praktikat TAKS-is nimetatud valdkondlike teadusprogrammide planeerimisel ja elluviimisel. Küll aga viiakse neid ellu teadus- ja arendustegevusi finantseeritavates valitsemisala asutustes (nt muuseumiseaduse järgi on muuseumide üks ülesandeid uurida teaduslikel eesmärkidel kollektsiooni, samuti on suur osa teadusega seotus raamatukogude roll jne). Eraldiseisvalt nende asutuste teadus- ja arendustegevusi teaduse vaatevinklist riigieelarves aga ei eelarvestata ega nende asutuste teadus- ja arendustegevuste kulud ka riigi teadus-arenduskulude statistikas ei kajastu. On ebaselge, millised peaksid olema, mida sisaldama ja kuidas korraldatud olema TAKS-i § 13 lõike 1 punktis 2 nimetatud teadus-arendusprogrammid. Kas on silmas peetud, et Kultuuriministeerium peaks lisaks valdkonna institutsionaalsele toetamisele ellu kutsuma ja rakendama ka humanitaarvaldkonna toetusprogramme taotlusvoorude kaudu ja selle kaudu rahastama teadusgrante või oleks see Eesti Teadusagentuuri ülesanne ning ministeerium oleks kaasatud nende sisulisse väljatöötamisse riiklikult seatud eesmärkide järgi. Oleme seisukohal, et tegevuspõhise riigieelarve planeerimise alusel võiks riigi teadus- ja arendustegevuste finantseerimine olla ühtselt eesmärgistatud ja planeeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitava „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ järgi, kuid sisaldama endas ka teiste ministeeriumide valitsemisalas sätestatud valdkondlikke teadusprogramme, sest ka kooskõlastamisel oleva arengukava kõrge üldistusastme tõttu ei ole muidu hoomatav näiteks humanitaarvaldkonna teadus- ja arenduskorralduse maht ja eesmärgid ning Kultuuriministeeriumi osa selles. Ministeerium näeb siin lahendust valdkondlike täiendavate teadusprogrammide käivitamises, mille ülesanne oleks eesti kultuuriga seotud uuringute ja nende populariseerimise toetamine, arvestades humanitaaria spetsiifikat ja rahvusteaduste sisulist alarahastamist rahvusvahelistumisele suunatud teadusrahastussüsteemis. Mõistagi ei ole eesmärgiks alternatiivse teadusrahastussüsteemi ülesehitamine, vaid valdkonna spetsiifikast ja põhiseaduslikest eesmärkidest tingitud täiendav toetamine. 6) Teeme ettepaneku avada TAKS-is teadusraamatukogu mõiste ja sisu. Ei ole õiguslikult selge, milline on riiklik vaade teadusinfole ja selle taristule ning kes on peamine vastutaja. 7) TAKS-i § 14 lõike 4 punktis 2 on sätestatud teadusinformatsiooni hankimise mahu finantseerimine riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Samas puudub viide teiste valitsemisalade teadusraamatukogude finantseerimise allikale. Näiteks Eesti Rahvusraamatukogu on Eesti Rahvusraamatukogu seaduse alusel teadusraamatukogu ja teadusraamatukogu funktsiooni finantseeritakse Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu. TAKS reguleerib ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala teadusinfo finantseerimist, kuid see lähenemine võiks olla laiem. 8) TAKS-i § 14 lõike 7 punkti 2 alusel finantseeritakse TAKS-is sätestatud meetmetest teadus- ja arendustegevusega seotud kaudsete kulude katmist, sh teadus- ja arendustegevuseks vajaliku infrastruktuuri ülalpidamist, ajakohastamist ja täiendamist. On selgusetu, kas seda teeb Haridus- ja Teadusministeerium või seda tehakse ühiselt teiste ministeeriumitega. Praegu on olukord, kus puudub taristu arenduste eest vastutav asutus, koordineerija ja selge tööjaotus. Selline olukord soodustab taristu killustatud arendust, mis vähendab ka informatsiooni säilimist, kättesaadavust ja taaskasutust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman kultuurilise mitmekesisuse asekantsler kantsleri ülesannetes Merle Põld 628 2347 [email protected]